Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Maksuõigus → Maksudealased välislepingud

Välislepingute liigitus poolte alusel: Riigid ja territooriumid → Kaimanisaar

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti Vabariigi ja Kaimanisaarte asumaa vaheline hoiuste intresside maksustamise kokkulepe

Vastu võetud 12.04.2005

Hoiuste intresside maksustamise ja intressidealase teabevahetuse kokkulepete ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 korraldus nr 443 kokkuleppe peatamise kohta

 

KIRJAVAHETUSE TEEL SÕLMITUD HOIUSTE INTRESSIDE MAKSUSTAMISE KOKKULEPE

A. Eesti Vabariigi kiri

Austatud härra/proua

Käesolevaga viitame Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu kõrgetasemelise töörühma poolt 22. juunil 2004 heaks kiidetud mudellepingu «Agreement on the Taxation of Savings Income between the Cayman Islands and each EU Member State» tekstile.

Nimetatud teksti silmas pidades on mul au
– edastada teile hoiuste intresside maksustamise kokkuleppe eelnõu (lisa 1);
– teha ettepanek, et nimetatud kokkulepped, mille jõustumiseks vajaliku riigi põhiseadusliku menetluse lõpetamisest teatatakse, võiksid jõustuda nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/48/EMÜ hoiuste intresside maksustamise kohta kohaldamise kuupäevast, mis sõltub direktiivi artikli 17 lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmisest;
– teha ettepanek läbida võimalikult kiiresti riigi põhiseaduslik menetlus kokkuleppe jõustamiseks ja teatada teineteisele viivitamata menetluse lõpetamisest.

Kui eelnimetatu on teie valitsusele vastuvõetav, teen ettepaneku käsitada seda kirja koos selle lisaga ning teie nõusolekut kinnitavat vastust kokkuleppena Eesti Vabariigi ja Kaimanisaarte asumaa vahel.

Suurima lugupidamisega
Eesti Vabariigi nimel
Taavi VESKIMÄGI

Sõlmitud Tallinnas kolmes eksemplaris eesti ja inglise keeles.

B. Kaimanisaarte asumaa kiri

Austatud härra/proua

Mul on au teatada, et saime kätte teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

«Austatud härra/proua
Käesolevaga viitame Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu kõrgetasemelise töörühma poolt 22. juunil 2004 heaks kiidetud mudellepingu «Agreement on the Taxation of Savings Income between the Cayman Islands and each EU Member State» tekstile.
Nimetatud teksti silmas pidades on mul au
– edastada teile hoiuste intresside maksustamise kokkuleppe eelnõu (lisa 1);
– teha ettepanek, et nimetatud kokkulepped, mille jõustumiseks vajaliku riigi põhiseadusliku menetluse lõpetamisest teatatakse, võiksid jõustuda nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/48/EMÜ hoiuste intresside maksustamise kohta kohaldamise kuupäevast, mis sõltub direktiivi artikli 17 lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmisest;
– teha ettepanek läbida võimalikult kiiresti riigi põhiseaduslik menetlus kokkuleppe jõustamiseks ja teatada teineteisele viivitamata menetluse lõpetamisest.
Kui eelnimetatu on teie valitsusele vastuvõetav, teen ettepaneku käsitada seda kirja koos selle lisaga ning teie nõusolekut kinnitavat vastust kokkuleppena Eesti Vabariigi ja Kaimanisaarte asumaa vahel.
Suurima lugupidamisega».

Võin kinnitada, et Kaimanisaarte asumaa on teie kirja sisuga nõus.

Suurima lugupidamisega
Kaimanisaarte asumaa nimel
Kenneth JEFFERSON

Sõlmitud 12. aprillil 2005 kolmes eksemplaris eesti ja inglise keeles.

Lisa 1

EESTI VABARIIGI JA KAIMANISAARTE ASUMAA VAHELINE HOIUSTE INTRESSIDE MAKSUSTAMISE KOKKULEPE

Arvestades, et:

1. Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi nõukogu) direktiivi 2003/48/EMÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (edaspidi direktiiv), mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas 26.6.2003, artiklis 17 sätestatakse, et liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad enne 1. jaanuari 2004 õigusaktid, mis on vajalikud direktiivi täitmiseks, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005, tingimusel et –
«(i) Šveitsi Konföderatsioon, Liechtensteini Vürstiriik, San Marino Vabariik, Monaco Vürstiriik ja Andorra Vürstiriik kohaldavad Euroopa Ühendusega sõlmitud kokkulepete kohaselt pärast nõukogu ühehäälset otsust samast kuupäevast alates direktiivis sätestatud meetmetega samaväärseid meetmeid;
(ii) kokkulepped, mille kohaselt asjaomased assotsieerunud või sõltlasterritooriumid osalevad samast kuupäevast automaatses teabevahetuses direktiivi II peatükis sätestatud viisil (või peavad artiklis 10 määratud üleminekuperioodil kinni maksu artiklites 11 ja 12 sätestatud tingimustel), on sõlmitud või muud asjakohased abinõud rakendatud.»

2. Vastavalt oma liitumisega seotud kohustustele võtavad Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovaki Vabariik, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari hiljemalt 1. maiks 2004 vastu ja avaldavad õigusaktid, mis on vajalikud direktiivi täitmiseks, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005, arvestades eespool sätestatut.

3. Kaimanisaarte asumaa ELiga assotsieerumise alus on sätestatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu 4. osas. Neljas osa sätestab ELi liikmesriikidele ja Kaimanisaarte asumaale teatavad kohustused.

4. Kaimanisaarte asumaa ELiga assotsieerumise tingimuste kohaselt ei asu Kaimanisaarte asumaa ELi maksuterritooriumil. Koostöö vaimus ja arvestades Euroopa Ühenduse asutamislepingu tingimusi, on Kaimanisaarte asumaa siiski nõustunud ELi liikmesriike abistama, andes teatavat teavet vastavalt edaspidi sätestatule.

5. Kaimanisaarte asumaal on investeerimisfondidega seotud õigusaktid, mida käsitatakse oma toimelt võrdväärsetena direktiivi artiklites 2 ja 6 viidatud EÜ õigusaktidega.

Kaimanisaarte asumaa ja Eesti Vabariik, edaspidi «lepingupool» või «lepingupooled», kui kontekst ei nõua teisiti, on otsustanud sõlmida järgmise kokkuleppe, mis sisaldab kohustusi üksnes lepingupooltele ja millega nähakse ette automaatne teabe andmine Kaimanisaarte asumaa pädevalt ametivõimult Eesti Vabariigi pädevale ametivõimule allpool sätestatud tingimustel ja viisil.

Artikkel 1. Kohaldamisala

(1) Kokkulepet kohaldatakse Kaimanisaarte asumaal asutatud artiklis 5 määratletud intressi maksja tasutud artiklis 6 määratletud intressimaksetele artiklis 3 määratletud tegelikele tulusaajatele, kes on Eesti Vabariigi elanikud.

(2) Kokkuleppe kohaldamisala piirdub võlanõuetest tulenevate intresside maksustamisega ega käsitle muu hulgas pensioni- ja kindlustushüvitiste maksustamist.

Artikkel 2. Intressi maksja edastatav teave

(1) Kui Kaimanisaarte asumaal asutatud intressi maksja tasub artiklis 3 määratletud tegelikele tulusaajatele, kes on Eesti Vabariigi elanikud, artiklis 6 määratletud intressimakseid, esitab intressi maksja Kaimanisaarte asumaa pädevale ametivõimule järgmised andmed:
(a) tegeliku tulusaaja artikli 4 kohaselt kindlaks tehtud isik ja elukoht;
(b) intressi maksja nimi ja aadress;
(c) tegeliku tulusaaja kontonumber või kui see puudub, siis intressi aluseks oleva võlanõude andmed;
(d) teave artikli 6 lõikes 1 määratletud intressimakse kohta. Kaimanisaarte asumaa võib piirata intressi maksja esitatavad miinimumandmed intressimakse kohta intressi või tulu kogusummaga ja võlanõude müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest laekunud kogusummaga.

(2) Kuue kuu jooksul pärast maksuaasta lõppu edastab Kaimanisaarte asumaa pädev ametivõim Eesti Vabariigi pädevale ametivõimule automaatselt lõike 1 punktides a–d osutatud teabe kõigi maksuaasta jooksul tehtud intressimaksete kohta.

Artikkel 3. Tegelik tulusaaja

(1) Tegelik tulusaaja kokkuleppe tähenduses on füüsiline isik, kellele makstakse intressi või kellele intress on tagatud, välja arvatud kui ta esitab tõendid selle kohta, et talle ei ole intressi makstud ega tagatud. Tegeliku tulusaajana ei käsitata füüsilist isikut, kes:
(a) tegutseb intressi maksjana artikli 5 tähenduses;
(b) tegutseb juriidilise isiku nimel või üksuse nimel, mille kasumit maksustatakse ettevõtjate maksustamise üldise korra kohaselt, direktiivis 85/611/EMÜ sätestatud tingimustele vastava investeerimisfondi (UCITS) või Kaimanisaarte asumaal asutatud võrdväärse investeerimisfondi või artikli 5 lõikes 2 osutatud üksuse nimel; viimasel juhul avaldab selle üksuse nime ja aadressi intressi maksvale ettevõtjale, muule isikule või üksusele, kes edastab teabe oma asukohariigist lepingupoole pädevale ametivõimule;
(c) tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kes on tegelik tulusaaja, ja teatab intressi maksjale tegeliku tulusaaja isiku.

(2) Kui intressi maksjal on andmeid, et isik, kellele intressi makstakse või kellele intressimaksed on tagatud, ei pruugi olla tegelik tulusaaja, ning kui selle isiku suhtes ei kohaldata lõike 1 punkti a ega b, rakendab intressi maksja mõistlikke meetmeid, et teha kindlaks tegeliku tulusaaja isik. Kui intressi maksja ei suuda tegeliku tulusaaja isikut kindlaks teha, käsitab ta kõnealust isikut tegeliku tulusaajana.

Artikkel 4. Tegeliku tulusaaja isik ja elukoht

(1) Kaimanisaarte asumaa kehtestab oma territooriumil korra, mis võimaldab intressi maksjal teha kokkuleppe kohaldamiseks kindlaks tegelike tulusaajate isikud ja elukohad, ja tagab selle korra kohaldamise. Kord peab olema kooskõlas lõigetes 2 ja 3 sätestatud miinimumnõuetega.

(2) Intressi maksja teeb tegeliku tulusaaja isiku kindlaks miinimumnõuete kohaselt, mis sõltuvad sellest, millal tekkis intressi maksja ja intressi saaja suhe:
(a) enne 1. jaanuari 2004 sõlmitud lepingu puhul teeb intressi maksja kindlaks tegeliku tulusaaja isiku, st tema nime ja aadressi, kasutades oma käsutuses olevat teavet, eelkõige vastavalt Kaimanisaarte asumaa õigusaktidele rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta;
(b) 1. jaanuaril 2004 või pärast seda sõlmitud lepingu või selle puudumise korral tehtud tehingu puhul teeb intressi maksja kindlaks tegeliku tulusaaja isiku, st nime ja aadressi ja selle olemasolu korral residendiriigis antud maksukohustuslase identifitseerimisnumbri. Andmed tehakse kindlaks tegeliku tulusaaja esitatud passi või isikutunnistuse põhjal. Kui passis või isikutunnistusel ei ole aadressi, tehakse see kindlaks tegeliku tulusaaja esitatud muu isikut tõendava dokumendi põhjal. Kui tegeliku tulusaaja esitatud passis, isikutunnistusel ega muul isikut tõendaval dokumendil, sealhulgas residentsuse tõendil, ei ole maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit, lisatakse isikuandmetele tegeliku tulusaaja sünniaeg ja -koht, mis tehakse kindlaks passi või isikutunnistuse põhjal.

(3) Intressi maksja teeb tegeliku tulusaaja elukoha kindlaks miinimumnõuete kohaselt, mis sõltuvad sellest, millal tekkis intressi maksja ja intressi saaja suhe. Elukohariigina käsitatakse riiki, kus on tegeliku tulusaaja alaline aadress, arvestades järgmisi tingimusi:
(a) enne 1. jaanuari 2004 sõlmitud lepingu puhul teeb intressi maksja tegeliku tulusaaja elukoha kindlaks, kasutades oma käsutuses olevat teavet, eelkõige vastavalt Kaimanisaarte asumaa õigusaktidele rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta;
(b) 1. jaanuaril 2004 või pärast seda sõlmitud lepingu või selle puudumise korral tehtud tehingu puhul teeb intressi maksja tegeliku tulusaaja elukoha kindlaks tegeliku tulusaaja esitatud passis, isikutunnistusel või vajaduse korral muus isikut tõendavas dokumendis märgitud aadressi põhjal järgmiselt: kui liikmesriigi passi või isikutunnistuse esitanud füüsiline isik teatab, et tema elukoht on kolmandas riigis, tehakse tema elukoht kindlaks nimetatud kolmanda riigi pädeva ametivõimu väljastatud residentsuse tõendi põhjal. Kui sellist tõendit ei esitata, käsitatakse elukohariigina liikmesriiki, kus pass või muu isikut tõendav dokument väljastati.

Artikkel 5. Intressi maksja

(1) Intressi maksja kokkuleppe tähenduses on ettevõtja, muu isik või üksus, kes majandustegevuse käigus maksab intressi või tagab intressi maksmise vahetult tegelikule tulusaajale, olenemata sellest, kas ta on intressi tootva võlanõude võlgnik või kas võlgnik või tegelik tulusaaja on teinud talle ülesandeks intressi maksmise või intressi maksmise tagamise.

(2) Lepingupoole territooriumil asutatud üksust, kellele makstakse intressi või kellele intress on tagatud tegeliku tulusaaja jaoks, käsitatakse samuti intressi maksjana nimetatud makse või selle tagamise korral. Sätet ei kohaldata, kui intressi maksjal on intressi saava üksuse esitatud tõendite põhjal alust arvata, et:
(a) tegemist on juriidilise isikuga, välja arvatud lõikes 5 osutatud juriidilised isikud;
(b) selle kasumit maksustatakse ettevõtjate maksustamise üldise korra kohaselt või
(c) tegemist on nõukogu direktiivis 85/611/EMÜ sätestatud tingimustele vastava investeerimisfondiga (UCITS) või Kaimanisaarte asumaal asutatud võrdväärse investeerimisfondiga.

Kaimanisaarte asumaal asutatud ettevõtja, muu isik või üksus, kes maksab intressi või tagab intressi maksmise teise lepingupoole üksusele, mida loetakse selle lõike kohaselt intressi maksjaks, teatab selle üksuse nime ja aadressi ning üksusele makstud või tagatud intressi kogusumma oma asukohariigist lepingupoole pädevale ametivõimule, kes edastab teabe üksuse asukohariigist lepingupoole pädevale ametivõimule.

(3) Lõikes 2 osutatud üksust võib kokkuleppe kohaldamisel käsitada lõike 2 punktis c osutatud investeerimisfondina. Selleks peab üksuse asukohariigist lepingupool väljastama tõendi, mille kõnealune üksus esitab intressi maksjale. Üksuse asukohariigist lepingupool kehtestab sellekohased üksikasjalikud eeskirjad.

(4) Kui intressi maksev ettevõtja, muu isik või üksus ja lõikes 2 osutatud üksus on asutatud sama lepingupoole territooriumil, rakendab see lepingupool meetmeid, et tagada, et see üksus järgib intressi maksjana tegutsedes kokkuleppe sätteid.

(5) Lõike 2 punkti a ei kohaldata järgmistele juriidilistele isikutele:
a) Soomes: avoin yhtiö (Ay) ja kommandiittiyhtiö (Ky) / öppet bolag ja kommanditbolag;
b) Rootsis: handelsbolag (HB) ja kommanditbolag (KB).

Artikkel 6. Intressimakse

(1) Intressimakse kokkuleppe tähenduses on:
(a) kontole kantud või krediteeritud intress, mis tuleneb igasugusest võlanõudest, olenemata sellest, kas nõue on tagatud hüpoteegiga või kas sellega kaasneb õigus saada osa võlgniku kasumist; tulu riigi või muudest võlakirjadest, kaasa arvatud selliste võlakirjadega seotud ülekursid ja lisatasud; makse hilinemise eest määratud trahve ei käsitata intressimaksena;
(b) punktis a osutatud võlanõude müügi, tagasimaksmise või väljaostmise korral kogunenud või kapitaliseeritud intress;
(c) intressimaksetest vahetult või artikli 5 lõikes 2 osutatud intressi saava üksuse vahendusel saadav tulu, mida jaotab:
(i) nõukogu direktiivis 85/611/EMÜ sätestatud tingimustele vastav investeerimisfond (UCITS);
(ii) Kaimanisaarte asumaal asutatud võrdväärne investeerimisfond;
(iii) artikli 5 lõikes 3 sätestatud võimalust kasutav üksus;
(iv) Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 299 kohaselt väljaspool ühenduse mõjupiirkonda ja Kaimanisaarte asumaad asutatud investeerimisfond;
(d) järgmistes ettevõtjates ja üksustes olnud osaluse müügist, väljamaksmisest või tagasiostmisest saadav tulu, kui nad investeerivad üle 40% oma varast otse või muude investeerimisfondide või allnimetatud üksuste kaudu punktis a nimetatud võlanõuetesse:
(i) nõukogu direktiivis 85/611/EMÜ sätestatud tingimustele vastav investeerimisfond (UCITS);
(ii) Kaimanisaarte asumaal asutatud võrdväärne investeerimisfond;
(iii) artikli 5 lõikes 3 sätestatud võimalust kasutav üksus;
(iv) Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 299 kohaselt väljaspool ühenduse mõjupiirkonda ja Kaimanisaarte asumaad asutatud investeerimisfond.

Lepingupooltel on võimalus käsitada lõike 1 punktis d nimetatud tulu intressina ainult sellises ulatuses, kuivõrd see vastab lõike 1 punktides a ja b nimetatud intressimaksetest otse või kaudselt saadava tulu määratlusele.

(2) Kui intressi maksjal ei ole lõike 1 punktide c ja d puhul teavet selle kohta, kui suur osa tulust tuleneb intressimaksetest, käsitatakse kogu tulu intressimaksena.

(3) Kui intressi maksjal ei ole lõike 1 punktide c ja d puhul teavet selle kohta, kui suur osa varast on investeeritud võlanõuetesse või nimetatud lõikes määratletud osalusesse, loetakse see suuremaks kui 40%. Kui intressi maksja ei suuda kindlaks teha tegeliku tulusaaja realiseeritud tulu, käsitatakse tuluna osaluse müügist, väljamaksmisest või tagasiostmisest saadud summat.

(4) Kui lõikes 1 määratletud intress makstakse või krediteeritakse artikli 5 lõikes 2 osutatud sellise üksuse kontole, mis ei ole kasutanud artikli 5 lõikes 3 kirjeldatud võimalust, loetakse intress sellise üksuse intressimakseks.

(5) Lõike 1 punktide b ja d puhul võib lepingupool nõuda, et tema territooriumil asutatud intressi maksjad muudaksid intressi aasta- või lühema perioodi põhiseks ja käsitaksid seda intressimaksena ka siis, kui aasta jooksul ei toimu müüki, väljamaksmist ega tagasiostmist.

(6) Lõike 1 punktide c ja d erandina ei pea lepingupool käsitama intressimaksena neis sätetes osutatud tulu, mis pärineb tema territooriumil asutatud ettevõtjatelt või üksustelt, kui sellised üksused ei ole lõike 1 punktis a osutatud võlanõuetesse investeerinud üle 15% oma varast. Samuti ei pea lepingupool lõike 4 erandina käsitama lõikes 1 osutatud intressimaksena intressi, mis on makstud või krediteeritud artikli 5 lõikes 2 osutatud sellise üksuse kontole, mis ei ole kasutanud artikli 5 lõikes 3 nimetatud võimalust ja mis on asutatud nimetatud lepingupoole territooriumil, kui kõnealune üksus ei ole lõike 1 punktis a osutatud võlanõuetesse investeerinud üle 15% oma varast.

Kui üks lepingupooltest kasutab sellist võimalust, on see teisele lepingupoolele siduv.

(7) Alates 1. jaanuarist 2011 on lõike 1 punktis d ja lõikes 3 osutatud määr 25%.

(8) Lõike 1 punktis d ja lõikes 6 osutatud määrad määratakse kindlaks, lähtudes asjaomaste ettevõtjate või üksuste fondi tingimustes või põhikirjas kehtestatud investeerimispõhimõtetest, nende puudumise korral asjaomaste ettevõtjate või üksuste varade tegelikust koosseisust.

Artikkel 7. Üleminekusätted käibevõlakirjade kohta

(1) Direktiivi artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekuperioodil, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2010 ei loeta riigisiseseid ja rahvusvahelisi võlakirju ning muid käibevõlakirju, mis on emiteeritud enne 1. märtsi 2001 või mille esialgse emissiooniprospekti on enne nimetatud kuupäeva heaks kiitnud pädev ametivõim nõukogu direktiivi 80/390/EMÜ tähenduses või kolmandate riikide vastutavad asutused, võlakirjadeks artikli 6 lõike 1 punkti a tähenduses tingimusel, et selliseid käibevõlakirju alates 1. märtsist 2002 (kaasa arvatud) rohkem ei emiteerita. Kui üleminekuperiood peaks jätkuma ka pärast 31. detsembrit 2010, kohaldatakse käesoleva artikli sätteid edaspidi ainult selliste käibevõlakirjade suhtes:
– mis sisaldavad brutointressiklauslit või varase väljaostmise klauslit ja
– mille intressi maksja on asutatud maksu kinnipidava lepingupoole territooriumil ja maksab intressi või tagab intressi maksmise vahetult teise lepingupoole elanikust tegelikule tulusaajale.

Kui 1. märtsil 2002 või pärast seda riik või kokkuleppe lisas määratletud seotud avalik-õiguslikke ülesandeid täitev või rahvusvahelise kokkuleppega tunnustatud üksus emiteerib ülalnimetatud käibevõlakirju, käsitatakse nii nende esialgset kui ka võimalikku hilisemat emissiooni võlanõudena artikli 6 lõike 1 punkti a tähenduses.

Kui käibevõlakirjade hilisema emissiooni teostab 1. märtsil 2002 või pärast seda teises lõigus nimetamata emitent, käsitatakse emissiooni võlanõudena artikli 6 lõike 1 punkti a tähenduses.

(2) Artikkel ei takista lepingupooltel maksustada lõikes 1 osutatud käibevõlakirjadest saadavat tulu oma õigusaktide kohaselt.

Artikkel 8. Vastastikuse kokkuleppe menetlus

Lepingupooled annavad endast parima, et lahendada kokkuleppe rakendamisel tekkivad probleemid ja kahtlused vastastikuse kokkuleppe teel.

Artikkel 9. Konfidentsiaalsus

(1) Lepingupoole pädeva ametivõimu antud või saadud teave on konfidentsiaalne.

(2) Lepingupoole pädevale ametivõimule antud teavet tohib kasutada ilma teise lepingupoole kirjaliku nõusolekuta ainult otsese maksustamise eesmärgil.

(3) Saadud teavet tohib avaldada ainult asjaomastele isikutele või asutustele, kes tohivad kasutada seda ainult otseseks maksustamiseks või järelevalveks, sealhulgas kaebuse lahendamiseks. Nimetatud eesmärkidel võib teavet avaldada kohtuistungitel või kohtumenetluse käigus.

(4) Kui lepingupoole pädev ametivõim leiab, et teise lepingupoole pädevalt ametivõimult saadud teave võib olla vajalik teise liikmesriigi pädevale ametivõimule, võib ta teabe esitanud pädeva ametivõimu nõusolekul selle talle edastada.

Artikkel 10. Jõustumine

Kokkulepe jõustub kolmekümnendal päeval pärast viimast lepingupoole valitsuse kirjalikku teadet vastavate põhiseaduslike nõuete täitmise kohta ja kokkulepet hakatakse rakendama direktiivi rakendamise päeval vastavalt direktiivi artikli 17 lõigetele 2 ja 3.

Artikkel 11. Kehtivuse lõppemine

(1) Kokkulepe kehtib seni, kuni üks lepingupooltest selle lõpetab.

(2) Kumbki lepingupool võib kokkuleppe lõpetada teisele lepingupoolele saadetava kirjaliku teatega, milles täpsustatakse selle esitamise asjaolusid. Sellisel juhul kaotab kokkulepe kehtivuse pärast 12 kuu möödumist teatamise päevast.

Artikkel 12. Kohaldamine ja kohaldamise peatamine

(1) Kokkuleppe kohaldamise tingimuseks on, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, Ameerika Ühendriigid, Šveits, Andorra, Liechtenstein, Monaco ja San Marino ning Euroopa Ühenduse liikmesriikide assotsieerunud ja sõltlasterritooriumid kohaldavad meetmeid, mis vastavad direktiivi või kokkuleppe meetmetele või on nendega võrdväärsed, ning näevad ette samad rakenduskuupäevad.

(2) Arvestades artiklis 8 sätestatud vastastikuse kokkuleppe menetlust, võib kumbki lepingupool kokkuleppe kohaldamise viivitamata täielikult või osaliselt peatada, teatades sellest teisele poolele ja täpsustades teate esitamise asjaolusid, kui direktiivi Euroopa Ühenduse õiguse kohaselt kas ajutiselt või alaliselt ei kohaldata või kui liikmesriik peatab selle rakendussätete kohaldamise. Kokkuleppe kohaldamine jätkub niipea, kui selle peatamise asjaolud ära langevad.

(3) Arvestades artiklis 8 sätestatud vastastikuse kokkuleppe menetlust, võib kumbki lepingupool kokkuleppe kohaldamise peatada, teatades sellest teisele poolele ja täpsustades teate esitamise asjaolusid, kui üks lõikes 1 osutatud kolmandatest riikidest või territooriumidest peatab nimetatud lõikes osutatud meetmete kohaldamise. Kokkuleppe kohaldamine peatatakse mitte varem kui kaks kuud pärast sellest teatamist. Kokkuleppe kohaldamine jätkub niipea, kui kolmas riik või territoorium on meetmed taastanud.

Artikkel 13. Pädevad ametivõimud

Selles kokkuleppes tähendab mõiste pädev ametivõim Kaimanisaarte asumaa puhul rahandusministrit (the Financial Secretary) ja Eesti Vabariigi puhul rahandusministrit või tema volitatud esindajat.

Artikkel 14. Rakendamine

Lepingupooled võtavad vastu ja avaldavad kokkuleppe täitmiseks vajalikud õigusaktid 1. jaanuariks 2005.

Selle kinnituseks on volitatud isikud kokkuleppele alla kirjutanud.

Sõlmitud kolmes eksemplaris eesti ja inglise keeles; tekstid on võrdselt autentsed.

 

Eesti Vabariigi nimel	Kaimanisaarte asumaa nimel
Taavi VESKIMÄGI	Kenneth JEFFERSON

Lisa

SEOTUD ÜKSUSTE LOETELU

Artikli 7 kohaldamisel käsitletakse järgmiseid üksuseid seotud ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitvate või rahvusvahelise lepinguga tunnustatud üksustena:

ÜKSUSED EUROOPA LIIDUS:

Belgia
– Vlaams Gewest (Flaami piirkond)
– Région wallonne (Vallooni piirkond)
– Région bruxelloise/Brussels Gewest (Brüsseli piirkond)
– Communauté française (prantsuskeelne kogukond)
– Vlaamse Gemeenschap (flaamikeelne kogukond)
– Deutschsprachige Gemeinschaft (saksakeelne kogukond)

Hispaania
– Xunta de Galicia (Galicia piirkondlik valitsus)
– Junta de Andalusía (Andaluusia piirkondlik valitsus)
– Junta de Extremadura (Extremadura piirkondlik valitsus)
– Junta de Castilla-La Mancha (Castilla-La Mancha piirkondlik valitsus)
– Junta de Castilla-León (Castilla-Leóni piirkondlik valitsus)
– Gobierno Foral de Navarra (Navarra piirkondlik valitsus)
– Govern de les Illes Balears (Baleaari saarte piirkondlik valitsus)
– Generalitat de Catalunya (Kataloonia autonoomne valitsus)
– Generalitat de Valencia (Valencia autonoomne valitsus)
– Diputación General de Aragón (Aragoni piirkondlik valitsus)
– Gobierno de las Islas Canarias (Kanaari saarte piirkondlik valitsus)
– Gobierno de Murcia (Murcia piirkondlik valitsus)
– Gobierno de Madrid (Madridi piirkondlik valitsus)
– Gobierno de la Comunidad Autónoma del País Vasco/Euzkadi (Baskimaa autonoomse piirkonna valitsus)
– Diputación Foral de Guipúzcoa (Gipuzkoa piirkondlik valitsus)
– Diputación Foral de Vizcaya/Bizkaia (Biskaia piirkondlik valitsus)
– Diputación Foral de Alava (Araba/Álava piirkondlik valitsus)
– Ayuntamiento de Madrid (Madridi linnavolikogu)
– Ayuntamiento de Barcelona (Barcelona linnavolikogu)
– Cabildo Insular de Gran Canaria (Gran Canaria saare volikogu)
– Cabildo Insular de Tenerife (Tenerife saare volikogu)
– Instituto de Crédito Oficial (riiklik krediidiasutus)
– Instituto Catalán de Finanzas (Kataloonia finantsasutus)
– Instituto Valenciano de Finanzas (Valencia finantsasutus)

Kreeka
– Οργανισμός Τηλεπικοινωνιών Ελλάδος (riiklik telekommunikatsiooniorganisatsioon)
– Οργανισμός Σιδηροδρόμων Ελλάδος (riiklik raudteeorganisatsioon)
– Δημόσια Επιχείρηση Ηλεκτρισμού (riiklik elektrienergiaettevõte)

Prantsusmaa
– La Caisse d’amortissement de la dette sociale (CADES) (sotsiaalkindlustusvõlgade väljaostmise fond)
– L’Agence française de développement (AFD) (Prantsusmaa arenguasutus)
– Réseau Ferré de France (RFF) (Prantsusmaa raudteevõrk)
– Caisse Nationale des Autoroutes (CNA) (riiklik kiirteede fond)
– Assistance publique Hôpitaux de Paris (APHP) (Pariisi haiglate avaliku toetuse asutus)
– Charbonnages de France (CDF) (Prantsusmaa söeamet)
– Entreprise minière et chimique (EMC) (kaevandus- ja keemiatööstusettevõtja)

Itaalia
– Piirkonnad
– Provintsid
– Kohalikud omavalitsused
– Cassa Depositi e Prestiti (hoiuste ja laenude fond)

Läti
– Pašvaldības (kohalikud omavalitsused)

Poola
– gminy (kommuunid)
– powiaty (ringkonnad)
– województwa (provintsid)
– zwiazki gmin (kommuunide ühendused)
– powiatów (ringkondade ühendused)
– województw (provintside ühendused)
– miasto stołeczne Warszawa (pealinn Varssavi)
– Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa (põllumajanduse restruktureerimise ja moderniseerimise agentuur)
– Agencja Nieruchomości Rolnych (põllumajandusliku omandi agentuur)

Portugal
– Região Autónoma da Madeira (Madeira autonoomne piirkond)
– Região Autónoma dos Açores (Assooride autonoomne piirkond)
– Kohalikud omavalitsused

Slovakkia
– mestá a obce (kohalikud omavalitsused)
– Železnice Slovenskej republiky (Slovakkia raudteekompanii)
– Štátny fond cestného hospodárstva (riiklik teedehoiu fond)
– Slovenské elektrárne (Slovakkia elektrijaamad)
– Vodohospodárska výstavba (säästva veekasutuse arendamise ettevõte)

RAHVUSVAHELISED ÜKSUSED:
– Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupank
– Euroopa Investeerimispank
– Aasia Arengupank
– Aafrika Arengupank
– Maailmapank / IBRD / IMF
– Rahvusvaheline Finantskorporatsioon
– Ameerika Arengupank
– Euroopa Nõukogu Sotsiaalse Arengu Fond
– EURATOM
– Euroopa Ühendus
– Corporación Andina de Fomento (CAF) (Andide arengu korporatsioon)
– Eurofima
– Euroopa Söe- ja Teraseühendus
– Põhjamaade Investeerimispank
– Kariibi Arengupank

Artikli 7 sätted ei piira rahvusvahelisi kohustusi, mida lepinguosalised võivad olla seoses eespool nimetatud rahvusvaheliste üksustega endale võtnud.

ÜKSUSED KOLMANDATES RIIKIDES:

Üksused, mis vastavad järgmistele tingimustele:
1) Üksust peetakse siseriiklike kriteeriumide kohaselt selgelt avalik-õiguslikuks üksuseks.
2) Selline avalik-õiguslik üksus on turuväline tootja, kes haldab ja rahastab toimingiud, pakkudes peamiselt turuväliseid kaupu ja teenuseid, mis on mõeldud ühiskondliku hüvena ja mida tegelikult kontrollib valitsemissektor.
3) Selline avalik-õiguslik üksus on suur ja regulaarne võlakirjade emiteerija.
4) Asjaomane riik suudab tagada, et selline üksus ei kasuta brutointressiklauslite korral varajast väljaostmist.

 

AGREEMENT IN THE FORM OF AN EXCHANGE OF LETTERS ON THE TAXATION OF SAVINGS INCOME

A. Letter from the Republic of Estonia

Sir,

I refer to the text of the proposed model “Agreement on the Taxation of Savings Income between the Cayman Islands and each EU Member State” that was approved by the High Level Working Party (Taxation of Savings) of the Council of Ministers of the European Union on 22 June 2004.

In view of the above mentioned text, I have the honour
• to propose to you the Agreement on the taxation of savings income at Appendix 1 to this letter;
• to propose that the said arrangements may come into effect on the date of application of Council Directive 2003/48/EC of 3 June 2003 on taxation of savings income in the form of interest payments, which date shall be subject to the conditions set out in Article 17(2) of the Directive, subject to the notification to each other that the internal constitutional formalities for the coming into effect of these arrangements are completed;
• to propose our mutual commitment to comply at the earliest date with our said internal constitutional formalities and to notify each other without delay through the formal channels when such formalities are completed.

I have the honour to propose that, if the above is acceptable to your Government, this letter together with its Appendix 1 and your confirmation shall together constitute our mutual acceptance and making of the arrangements between the Republic of Estonia and the Cayman Islands.

Please accept, Sir, the assurance of our highest consideration,
For the Republic of Estonia
Taavi VESKIMÄGI

Done at Tallinn in the Estonian and English languages in three copies

B. Reply from the Cayman Islands

Sir,

I have the honour to acknowledge receipt of your letter of today’s date, which reads as follows:

“Sir,
I refer to the text of the proposed model “Agreement on the Taxation of Savings Income between the Cayman Islands and each EU Member State” that was approved by the High Level Working Party (Taxation of Savings) of the Council of Ministers of the European Union on 22 June 2004.
In view of the above mentioned text, I have the honour
• to propose to you the Agreement on the taxation of savings income at Appendix 1 to this letter;
• to propose that the said arrangements may come into effect on the date of application of Council Directive 2003/48/EC of 3 June 2003 on taxation of savings income in the form of interest payments, which date shall be subject to the conditions set out in Article 17(2) of the Directive, subject to the notification to each other that the internal constitutional formalities for the coming into effect of these arrangements are completed;
• to propose our mutual commitment to comply at the earliest date with our said internal constitutional formalities and to notify each other without delay through the formal channels when such formalities are completed.
I have the honour to propose that, if the above is acceptable to your Government, this letter together with its Appendix 1 and your confirmation shall together constitute our mutual acceptance and making of the arrangements between the Republic of Estonia and the Cayman Islands.
Please accept, Sir, the assurance of our highest consideration”.

I am able to confirm that the Cayman Islands is in agreement with the contents of your letter.

Please accept, Sir, the assurance of my highest consideration,
For the Cayman Islands
Kenneth JEFFERSON
Financial Secretary
Government of the Cayman Islands

Done at Grand Cayman, Cayman Islands on 12 April 2005 in the Estonian and English languages, in three copies.