Teksti suurus:

Notariaadialaste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2006
Avaldamismärge:RT I 2005, 57, 450

Notariaadialaste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 12.10.2005

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 27. oktoobri 2005. a otsusega nr 903

§ 1. Abieluvararegistri seaduses (RT I 1995, 87, 1540; 2002, 53, 336) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Justiitsminister võib määrusega kehtestada arvutiandmetöötluseks vajalikud nõuded registripidajale esitatavate dokumentide vormi ja esitamise tehniliste tingimuste kohta.»;

2) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Notariaalselt kinnitatud avaldus ja avalduse esitamiseks või tagasivõtmiseks antud volikiri loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud avalduse või volikirjaga.»

§ 2. Erakonnaseaduse (RT I 1994, 40, 654; 2005, 47, 387) § 81 lõiget 5 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

«Notariaalselt kinnitatud teade loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud teatega.»

§ 3. Hooneühistuseaduse (RT I 2004, 53, 368) §-s 20 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastavate enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse hooneühistuseadust. Sellise juriidilise isiku põhikirja vastavusse viimist käesoleva seadusega võib nõuda iga asjaomase juriidilise isiku liige.»;

2) lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tunnustele vastava juriidilise isiku põhikiri on vastuolus käesoleva seaduse või tulundusühistuseadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.»

§ 4. Kinnistusraamatuseaduses (RT I 1993, 65, 922; 2004, 14, 91) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) arvutiandmetöötluseks vajalikud nõuded kinnistusosakonnale esitatavate dokumentide vormi ja esitamise tehniliste tingimuste kohta;»;

2) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

« (22) Notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus ning kinnistamisavalduse esitamise volikiri loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud kinnistamisavalduse ja volikirjaga.»;

3) paragrahvi 341 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolek loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud nõusolekuga.»;

4) paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Samal päeval posti teel või elektrooniliselt saabunud kinnistamisavaldused loetakse üheaegselt saabunuks ja registreeritakse päevikus sellel päeval saabunud avaldustest viimastena. Vastuvõtmise kellaajaks märgitakse kinnistamisavalduste vastuvõtu lõpetamise kellaaeg.»

§ 5. Kommertspandiseaduses (RT I 1996, 45, 848; 2002, 53, 336) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Samal päeval posti teel või elektrooniliselt saabunud avaldused loetakse üheaegselt saabunuks ja registreeritakse päevikus sellel päeval saabunud avaldustest viimastena. Vastuvõtmise kellaajaks märgitakse avalduste vastuvõtu lõpetamise kellaaeg.»;

2) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Notariaalselt kinnitatud avaldus, avalduse esitamise volikiri ning kande tegemise, muutmise ja kustutamise nõusolek loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud avalduse, volikirja ja nõusolekuga.»

§ 6. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (RT I 1998, 23, 321; 2005, 31, 227 ) § 77 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Laevakinnistamismenetluses loetakse notariaalselt kinnitatud avaldus, avalduse esitamise volikiri ning kande tegemise, muutmise ja kustutamise nõusolek võrdseks digitaalallkirjastatud avalduse, volikirja ja nõusolekuga.»

§ 7. Mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 2004, 89, 613) § 79 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Notariaalselt kinnitatud avaldus ning avalduse esitamise volikiri loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud avalduse ja volikirjaga.»

§ 8. Notariaadiseaduses (RT I 2000, 104, 684; 2004, 30, 208) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:

« (22) Osalejate soovil on notar õigustatud ja kohustatud koostama ja edastama tõestatud tehinguga seotud teateid ja taotlusi, mis õiguskäibes sellise tehinguga tavapäraselt kaasnevad.

(23) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud ametikohustuse ulatuse määrab justiitsminister.»

2) paragrahvi 43 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Notarite Koda esitab justiitsministrile tema määratud ajal aruande Notarite Koja, notarite ja notarikandidaatide tegevuse, sealhulgas Notarite Koja poolt käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punkti 71 alusel notaritele hüvitatud summade ning notari tasu maksmisest vabastamise juhtude arvu ja liigi kohta lõppeval aastal ning töökava Notarite Koja põhiliste ülesannete täitmiseks järgneval aastal.»;

3) paragrahvi 44 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

« 7) notari tasu maksmisest vabastamise kohta tehtud kohtulahendite täitmine.»;

4) paragrahvi 44 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

« 71) hüvitab oma eelarvest notari tasu maksmisest täieliku või osalise vabastamise korral notarile kohtulahendis märgitud notari tasu selle osa, mille tasumisest taotleja vabastati;»;

5) paragrahvi 49 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Notarite Koja eestseisus koosneb Notarite Koja esimehest, aseesimehest ning eestseisuse liikmetest.»

6) paragrahvi 53 punktis 2 asendatakse sõnad «allkirja õigsuse kinnitamisel» sõnadega «allkirja (sh allkirjanäidise) õigsuse kinnitamisel»;

7) paragrahvi 53 punktis 7 asendatakse sõna «kinnipeetav» sõnadega «kinnipeetav ja vahistatu» vastavas käändes;

8) paragrahvi 53 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Justiitsministril on õigus anda määrusi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3, 4 ja 7 nimetatud isikute ja asutuste pädevuses olevate tõestamistoimingute vormistamise, registreerimise ja Justiitsministeeriumile sellekohase statistilise aruandluse esitamise kohta.»

§ 9. Notari tasu seaduses (RT I 1996, 23, 456; 2004, 30, 208) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral on võõrandamise tehinguväärtus 2/3 kinnisasja väärtusest, välja arvatud käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud juhul.»;

2) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Nõude tagamisel on tehinguväärtus nõude väärtus. Kui pandi summa on nõude summast suurem, on pandi seadmisel ja lõpetamisel (kustutamisel) tehinguväärtus 2/3 pandi summast.

(2) Hüpoteegi ning muu nõudega mitteseotud pandi koormamisel piiratud asjaõigusega on tehinguväärtus pool hüpoteegi või pandi summast.»;

3) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

« 7) eellepingu tõestamise eest;
8) võlaõigusliku lepingu tõestamise eest, kui samade poolte vahel on sama eseme suhtes eelnevalt sõlmitud notariaalselt tõestatud eelleping.»;

4) seadust täiendatakse paragrahvidega 401 ja 402 järgmises sõnastuses:

« § 401. Notari tasu osade kaupa maksmine

(1) Notaril on õigus sõlmida notari tasu maksmiseks kohustatud isikuga kokkulepe notari tasu osade kaupa maksmise kohta.

(2) Notari tasu osade kaupa maksmise periood ei tohi ületada kuut kuud.

(3) Notari tasu osade kaupa maksmine on intressivaba.

§ 402. Notari tasu maksmisest vabastamine

(1) Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda käesoleva seaduse §-s 27, § 28 lõikes 2, § 29 lõike 1 punktides 1–3 ning § 31 punktides 1, 3, 4, 13, 14, 20, 21, 23, 24, 25, 30 ja 31 sätestatud notari ametitoimingute eest ettenähtud notari tasu või suudab seda teha üksnes osaliselt või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat toimetulekut. Samuti võib tasu maksmisest vabastamine hõlmata nende ametitoimingutega otseselt seotud ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamist ning käesoleva seaduse §-s 36 ettenähtud kulude hüvitamist.

(2) Taotlus notari tasu maksmisest vabastamiseks esitatakse 10 päeva jooksul pärast notarilt arve saamist taotleja elukohajärgsele maa- või linnakohtule. Kui taotlejal ei ole Eestis elukohta, võib taotluse esitada ka maa- või linnakohtule, kelle tööpiirkonnas taotleja viibib.

(3) Notari tasu maksmisest vabastamise taotlusele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 12 lõiget 3. Taotluses märgitakse:
1) taotleja nimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg) ning aadress ja sidevahendite numbrid;
2) probleemi kirjeldus, miks taotlejal oli vaja notariaaltoimingut ning milline on sellest taotlejale tõusev kasu;
3) millises ulatuses taotletakse notari tasu maksmisest vabastamist;
4) põhjendus, miks notari tasu maksmisest vabastamist taotletakse;
5) andmed riigilõivu tasumise kohta;
6) taotleja allkiri ja kuupäev.

(4) Notari tasu maksmisest vabastamise taotlusele lisatakse notari tasu arve, ärakiri notariaalaktist, taotleja allkirjastatud teatis oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. Teatise vormile kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 13 lõiget 4. Isiku suhtes, kelle elukoht ei ole Eestis, kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 13 lõiget 2.

(5) Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse läbivaatamisele ning rahuldamisele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkte 2, 3 ja 7–12, § 14 ja osalisel vabastamisel § 16.

(6) Notari tasu maksmisest täieliku või osalise vabastamise või sellest keeldumise üle otsustamisele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 15 lõiget 2. Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse kohta tehtud menetlust lõpetava kohtulahendi ärakiri saadetakse Notarite Kojale.

(7) Notarite Kojal on õigus nõuda isikult, kes on notari tasu maksmisest vabastamise taotlemisel esitanud teadvalt valeandmeid ning keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud notari tasu maksmisest, notari tasust vabastamisega seotud kulutuste hüvitamist ning riigi õigusabi seaduse § 29 lõikes 2 sätestatud intressi tasumist.»;

5) paragrahvi 42 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Notari tasu ja tehtud kulutuste nõude aegumistähtaeg on üks aasta, arvates notariaaltoimingu lõpuleviimise päevast, tehnilise teenuse osutamisest, muu kulu tekkimisest või notari tasu maksmisest vabastamise taotluse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.»;

6) paragrahvi 45 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui notari tasu maksmiseks kohustatud isik ei ole esitanud kohtule notari tasu maksmisest vabastamise taotlust, on notaril õigus kuni notari tasu ja toimingu käigus tekkinud kulude tasumiseni, kuid mitte kauem käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud aegumistähtajast, notari tasu maksmise tagamiseks kinni pidada notariaaltoimingu tegemiseks esitatud tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti algärakirju ja ärakirju.»

§ 10. Riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2005, 38, 298) § 37 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

« (81) Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 krooni.»

§ 11. Tõestamisseaduses (RT I 2001, 93, 564; 2003, 18, 100) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Notariaalakt ja -märge on paberdokument, kui seadusest ei tulene teisiti.»;

2) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Notariaalmärge võib olla ka digitaalne. Sel juhul asendab notari allkirja ja värvipitsati jäljendit tema digitaalallkiri. Digitaalse märke saab teha vaid digitaalse dokumendi juurde.»;

3) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Digitaalse dokumendi ärakirja puhul tuvastab notar dokumendi usaldusväärsust iseloomustavad olulised asjaolud (kas dokument on kehtivalt digitaalallkirjastatud, alla laetud arvutivõrgust, paljundatud muult andmekandjalt vms) ja viitab nendele notariaalmärkes.»

§ 12. Äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 2004, 89, 613) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Nõusolekule kohaldatakse käesoleva seadustiku § 33 lõiget 10.»;

2) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Notariaalselt kinnitatud avaldus ja avalduse esitamise volikiri loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud avalduse ja volikirjaga.»

3) paragrahvi 67 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) arvutiandmetöötluseks vajalikud nõuded registripidajale esitatavate dokumentide vormi ja esitamise tehniliste tingimuste kohta;».

§ 13. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json