Teksti suurus:

Erametsanduse toetamise, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.11.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2006
Avaldamismärge:RTL 2005, 112, 1717

Erametsanduse toetamise, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord

Vastu võetud 25.10.2005 nr 64

Määrus kehtestatakse «Metsaseaduse» § 40 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrus kehtestab erametsanduse toetamise (edaspidi toetus), toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korra.

(2) Määrus reguleerib «Metsaseaduse» § 40 lõikes 2 nimetatud toetuste andmist.

(3) Määrus ei reguleeri «Struktuuritoetuse seaduses» nimetatud toetuste andmist.

§ 2. Toetuste andmise korraldamine

(1) Paragrahvis 5 nimetatud toetuste andmist korraldab riik selleks asutatud sihtasutuse Erametsakeskus (edaspidi korraldaja) kaudu.

(2) Korraldaja on kohustatud teavitama avalikkust §-s 5 nimetatud toetuste taotlemise võimalikkusest oma Internetileheküljel ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes kord aastas.

(3) Toetust ei maksta, kui korraldajal ei ole toetuse maksmiseks vajalikku raha.

(4) Kui iga töö jaoks eraldi määratavate toetuste raha on vähem, kui toetusi on taotletud, vähendatakse nõuetele vastavate taotluste kohaselt antavaid toetusi proportsionaalselt.

(5) Korraldajal on õigus raha toetatavate tööde vahel ümber jaotada.

(6) Toetust ei või taotleda täpselt samas kohas tehtavatele töödele, mille jaoks on juba raha saadud teistelt rahastajatelt.

(7) Nõustamise ja koolitamise tugisüsteemi arendamise, maapinna ettevalmistamise ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamise, raiesmike uuendamise, metsastamise, noore metsa hooldamise, metsaparandustööde, metsakahjustuste ennetamise ja metsakahjustuste heastamise kvaliteedi hinnangu annab konsulent lisas 7 esitatud vormi kohaselt.

§ 3. Toetuse saaja

(1) Toetust võib taotleda metsaühistu või metsamaad omav füüsiline isik.

(2) Kui toetust on taotlenud metsaühistu ja toetuse saajaks on füüsilised ja metsamaad omavad eraõiguslikud juriidilised isikud, ei või juriidilistele isikutele antav toetus kokku olla suurem kui 50% taotluses märgitud toetuse kogusummast, välja arvatud § 5 punktides 12, 15 ja 16 toetatavad tööd.

§ 4. Toetuse taotlemine

(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale lisa 1 vormi kohase taotluse (edaspidi taotlus) ning muud taotlemiseks vajalikud dokumendid.

(2) Korraldajale taotluste esitamise tähtpäevad on 1. veebruar, 1. aprill, 1. mai, 1. august, 1. oktoober ja 1. november.

(3) Kui taotleja on ostja «Riigihangete seaduse» § 5 mõistes, tuleb riigihangete korraldamisel jälgida «Riigihangete seadusega» kehtestatud nõudeid.

(4) Taotluses peavad olema märgitud kõik finantseerijad ja nendepoolse rahastamise määr.

§ 5. Toetatavad tööd

Toetust võib maksta ühel või mitmel «Metsaseaduse» § 40 lõikes 2 nimetatud eesmärgil tehtavate tööde eest:
1) erametsaomanike individuaalnõustamine;
2) erametsaomanike rühmanõustamine;
3) erametsaomanike koolitamine;
4) nõustamise ja koolitamise tugisüsteemide arendamine;
5) raamatupidamisteenuse osutamine;
6) maapinna ettevalmistamine ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamine;
7) raiesmike uuendamine;
8) metsastamine;
9) noore metsa hooldamine;
10) metsamajandusliku koostööprojekti elluviimine;
11) erametsade naabrusvalve korraldamine;
12) metsaparandustööde tegemine;
13) piirkonna tugiisiku rakendamine;
14) koolimetsade rajamine;
15) metsakahjustuste ennetamine ja metsakahjustuste hüvitamine;
16) metsamajandamiskava koostamine;
17) muud tööd, mis on otseselt suunatud «Metsaseaduse» § 40 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmisele.

§ 6. Erametsaomanike individuaalnõustamise toetamise tingimused

(1) Individuaalnõuannet võib osutada atesteeritud konsulent või isik, kes omab konsulendi IV või V kutsekvalifikatsiooni metsamajanduse valdkonnas (edaspidi konsulent) metsakasvatus-, metsamajandus- ja õigusküsimustes.

(2) Individuaalnõuande osutamist piirkonnas korraldab ja osutatud nõuande kvaliteeti hindab metsaühistu, kes sõlmib konsulendiga asjakohase lepingu.

(3) Piirkonnas, kus ei ole tegutsevat metsaühistut, organiseerib individuaalnõustamise osutamist korraldaja.

(4) Korraldaja sõlmib individuaalnõustamise toetuse saamiseks lisa 4 vormi kohase sihtfinantseerimise lepingu metsaühistuga või lõikes 3 nimetatud juhul konsulendiga.

(5) Sihtfinantseerimise lepingus sätestatakse metsaühistu või konsulendi õigused ja kohustused ning hüvitatavate nõustamistundide arv.

(6) Individuaalnõuande osutamiseks sõlmib konsulent nõuande saajaga lisa 2 vormi kohase nõustamislepingu.

(7) Konsulent võib nõustamislepingu sõlmida nii metsaühistu kui metsamaad omava füüsilise isikuga.

(8) Osutatav nõuanne vormistatakse kirjalikult.

(9) Individuaalnõustamise toetuse saamiseks esitab metsaühistu korraldajale nõustamiskuule järgneva kuu viiendaks kuupäevaks lisa 5 vormi kohase väljamaksetaotluse ning lisa 3 vormi kohase nõustamiste kirjaliku aruande, milles on märgitud konsulendi nimi, nõuande saaja nimi ja isikukood, nõustamisvaldkond, nõustamistundide arv, makstava toetuse ja nõustamise korraldamiskulu suurus.

(10) Lõikes 3 nimetatud juhul esitab konsulent individuaalnõustamise toetuse saamiseks korraldajale nõustamiskuule järgneva kuu viiendaks kuupäevaks lisa 3 vormi kohase nõustamiste aruande koos kirjalike nõuannetega, sõlmitud nõustamislepingute koopiatega ja väljamaksetaotlusega.

(11) Korraldaja toetab individuaalnõuande osutamist mahus kuni 15 tundi maksumusega kuni 300 krooni tund nõuande saaja kohta ühe kalendriaasta jooksul.

(12) Korraldaja maksab metsaühistule 20 krooni ühe nõustamistunni korraldamiskulude katteks.

(13) Kõik muud kulutused, mis ületavad lõigetes 11 ja 12 sätestatud toetuse määra ja transpordikulutused katab nõuande saaja.

(14) Korraldaja vaatab konsulendi esitatud aruande läbi viie tööpäeva jooksul, kontrollib selle vastavust sihtfinantseerimise lepingule ja selle määruse tingimustele ning kooskõlastab selle.

(15) Aruandes puuduste ilmnemisel määrab metsaühistu või korraldaja konsulendile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

(16) Kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, individuaalnõustamise toetust ei maksta.

(17) Toetus makstakse välja lõigetes 9 ja 10 nõutud dokumentide, korraldaja kooskõlastuse ja metsaühistu või konsulendi väljamaksetaotluse alusel.

(18) Korraldajale majandusaastaks eraldatud individuaalnõustamise toetuse raha jaotatakse proportsionaalselt metsaühistute vahel lähtuvalt metsaühistu liikmete arvust, piirkonna erametsade pindalast ja metsaühistu heakskiidetud taotluste suurusest.

(19) Korraldajal on õigus teha sihtfinantseerimise lepingu alusel metsaühistule või konsulendile ettemaksu, et tagada järgmise aasta algul nõustamise järjepidevus ja nõuande kättesaadavus kuni järgmiseks majandusaastaks raha eraldamiseni.

§ 7. Erametsaomanike rühmanõustamise toetamise tingimused

(1) Erametsaomanike rühmanõustamise toetust võivad taotleda metsaühistud vastavalt rühmanõustamise kalenderplaanile.

(2) Rühmanõustamise kalenderplaani koostab korraldaja koostöös metsaühistutega. Kui metsaühistu esitab põhjendatud kirjaliku taotluse, võib korraldaja kalenderplaani hiljem muuta või täpsustada.

(3) Erametsaomanike rühmanõustamise toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1) taotluse;
2) rühmanõustamise päevakava, milles on märgitud rühmanõustamise toimumise koht ja aeg, rühmanõustamise kestus ja metoodika nagu teoreetiline, praktiline või rühmatöö.

(4) Erametsaomanike rühmanõustamise toetamiseks sõlmib korraldaja sihtfinantseerimise lepingu metsaühistuga, kelle korraldatav rühmanõustamine on võetud kalenderplaani ning kelle toetuse taotluse on korraldaja spetsialist kooskõlastanud.

(5) Erametsaomanike rühmanõustamise maksimaalne toetussumma on 9000 krooni ühe rühmanõustamise kohta.

(6) Kui metsaühistud esitavad ühistaotlusi sarnase eesmärgiga rühmanõustamiste korraldamiseks, ei ületa toetussumma lõikes 5 nimetatud määra.

(7) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) märgitud tingimuste täitmise ja rühmanõustamisel osalenute nimekirja esitamise korral väljamaksetaotluse (lisa 5) ja aruande (lisa 6) alusel.

§ 8. Erametsaomanike koolitamise toetamise tingimused

(1) Erametsaomanike koolitamise toetust valla või maakonna tasandil võivad taotleda metsaühistud.

(2) Erametsaomanike koolitamise toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1) taotluse;
2) koolitusprojekti, milles on nimetatud koolituse teemad, lektorid, osavõtjate arv, koolituse toimumise koht ja aeg, koolituse kestus ja koolituse metoodika, nagu teoreetiline, praktiline või rühmatöö;
3) vähemalt ühe koolitaja hinnapakkumise, kui ühe taotluses esitatud kuluartikli maksumus on väiksem kui 50 000 krooni ja vähemalt kolme koolitaja hinnapakkumised, kui ühe taotluses esitatud kuluartikli maksumus on vähemalt 50 000 krooni.

(3) Võttes aluseks kõige enam sobiva koolitaja pakkumise, sõlmib korraldaja sihtfinantseerimise lepingu taotlejaga, kelle koolitusprojekti on korraldaja kooskõlastanud.

(4) Korraldajal on õigus teha ettepanekuid koolitusprojekti muutmiseks ja muuta koolitusprojekti finantseerimise mahtu vastavalt esitatud pakkumistele.

(5) Mitut maakonda hõlmava või üle-eestilise erametsaomanike koolituse kavandab korraldaja, võttes võimaluse korral arvesse metsaühistute esitatud taotlusi. Kui kavandatava koolituse maksumus ei ületa 50 000 krooni, küsib korraldaja koolitusprojekti ja hinnapakkumist vähemalt ühelt koolitajalt. Juhul kui kavandatava koolituse maksumus on vähemalt 50 000 krooni, küsib korraldaja koolitusprojekti ning hinnapakkumist vähemalt kolmelt koolitajalt ning valib sobivaima koolitaja või sobivaimad lektorid.

(6) Korraldaja sõlmib sihtfinantseerimise lepingu mitut maakonda hõlmava või üle-eestilise koolitusprojekti sobivaima teostajaga või lektoritega.

(7) Erametsaomanike koolituse välismaal kavandab ja korraldab korraldaja ning metsaühistu lõigetes 2, 3 ja 4 märgitud tingimustel.

(8) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) märgitud tingimuste täitmise ja koolitusel osalenute nimekirja esitamise korral väljamaksetaotluse (lisa 5) ja aruande (lisa 6) alusel.

§ 9. Nõustamise ja koolitamise tugisüsteemi arendamise toetus

(1) Nõustamise ja koolitamise tugisüsteemi arendamise toetusena käsitletakse selle määruse mõistes metsandusalaste õppevahendite, erametsades rajatavate näidisalade, õpperadade ja erametsaomanike kinnistutel paiknevate rajatiste, välja arvatud hooned, kulude osalist hüvitamist ning hinnangu andmisega seotud kulude hüvitamist.

(2) Toetust tugisüsteemide rajamiseks ja ajakohastamiseks võivad taotleda metsaühistud.

(3) Konsulent annab tehtud tööde kvaliteedile hinnangu.

(4) Toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1) taotluse;
2) nõustamise ja koolitamise tugisüsteemi arendamise projekti, milles on kirjeldatud piirkonnas olemasolevad tugisüsteemid, kavandatava tugisüsteemi asukoht, planeeritavad tööd ja kasutamine;
3) vähemalt ühe tööde teostaja hinnapakkumise, kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on väiksem kui 30 000 krooni. Kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on vähemalt 30 000 krooni, lisatakse taotlusele vähemalt kolme tööde teostaja hinnapakkumised.

(5) Toetuse taotlemisel on kaas- või omafinantseeringu määr 10% taotluse kogumaksumusest.

(6) Konsulendi hinnangu maksimaalne maksumus on 150 krooni tunni kohta.

(7) Toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.

(8) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) märgitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5), aruande (lisa 6) ja konsulendi hinnangu (lisa 7) alusel.

§ 10. Raamatupidamisteenuse osutamise toetamise tingimused

(1) Raamatupidamisteenuse osutamise toetusena käsitletakse selle määruse mõistes raamatupidamistoimingute tegemise kulude hüvitamist.

(2) Raamatupidamisteenuse osutamise toetust võivad taotleda metsaühistud.

(3) Raamatupidamisteenuse toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1) taotluse;
2) koopia teenuse osutajaga sõlmitud lepingust.

(4) Kui eelmise majandusaasta majandustegevuse käive ja väljamakstava toetuse kogumaht on alla 500 000 krooni, on raamatupidamisteenuse osutamise toetuse maksimaalne summa 500 krooni metsaühistu kohta kuus. Kui eelmise majandusaasta majandustegevuse käive ja väljamakstava toetuse kogumaht on üle 500 000 krooni, on toetuse maksimaalne summa 1000 krooni kuus.

(5) Toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.

(6) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5), aruande (lisa 6) ning raamatupidamisteenuse eest maksekohustust tõendava dokumendi või kuludokumendi koopia alusel.

§ 11. Maapinna ettevalmistamise ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamise toetamise tingimused

(1) Toetust võivad taotleda metsaühistu või metsamaad omav füüsiline isik.

(2) Maapinna ettevalmistamise ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamise (edaspidi LUK) toetusena käsitletakse selle määruse mõistes maapinna ettevalmistamise ja LUKi kulude osalist hüvitamist ning maapinna ettevalmistamise ja LUKi hinnangu andmisega seotud kulude hüvitamist.

(3) Maapinna ettevalmistamise ja LUKi toetuse määr on tööde teostamisega seotud kuludest kuni 70% ühe hektari kohta.

(4) Konsulendi hinnangu maksumuse maksimaalne määr on 150 krooni hektari kohta.

(5) Maapinna ettevalmistamise ja LUKi toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1) taotluse;
2) kinnitatud metsateatise koopia, mille asukohaskeemile on märgitud tehtavate tööde asukoht;
3) kui taotlejaks on metsaühistu, lisa 10 vormi kohase nimekirja, milles on märgitud metsaomaniku nimi, kinnistu nimi ja katastritunnus, metsaeraldise number, maapinna ettevalmistamise viis ja pindala ning metsa uuendamise liik (külv, istutamine, looduslikule uuenemisele jätmine);
4) vähemalt ühe tööde teostaja hinnapakkumise, kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on väiksem kui 50 000 krooni. Kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on vähemalt 50 000 krooni, lisatakse taotlusele vähemalt kolme tööde teostaja hinnapakkumised.

(6) Toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.

(7) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5), aruande (lisa 6) ja konsulendi hinnangu (lisa 7) alusel.

§ 12. Raiesmiku uuendamise toetamise tingimused

(1) Raiesmiku uuendamise toetust võib taotleda metsaühistu või metsamaad omav füüsiline isik.

(2) Raiesmiku uuendamise toetusena käsitletakse selle määruse mõistes:
1) metsakultiveerimismaterjali soetuskulude osalist hüvitamist;
2) maapinna ettevalmistamise ja LUKi kulude osalist hüvitamist;
3) metsakultuuri rajamiskulude osalist hüvitamist;
4) selle määruse alusel uuendatud raiesmike piirdeaia rajamiskulude osalist hüvitamist;
5) metsakultuuri hooldamiskulude osalist hüvitamist;
6) metsakultuuri täiendamiskulude osalist hüvitamist;
7) raiesmiku uuendamise töödele hinnangu andmisega seotud kulude hüvitamist.

(3) Raiesmiku uuendamise toetust saab taotleda järgmiste puuliikide istutamise korral:
1) keskkonnaministri 11. juuni 2004. aasta määruses nr 72 «Eestis metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide loetelu» nimetatud metsapuuliigid;
2) harilik mänd (Pinus sylvestris L.);
3) harilik kuusk (Picea abies (L.) Karst.);
4) arukask (Betula pendula Roth.);
5) harilik tamm (Quercus robur L.);
6) harilik saar (Fraxinus exelsior L.);
7) harilik vaher (Acer platanoides L.);
8) harilik pärn (Tilia cordata Mill);
9) harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.);
10) künnapuu (Ulmus laevis Pall.);
11) maarjakask (Betula pendula var. carelica);
12) sanglepp (Alnus Glutinosa (L.) Gaertn.).

(4) Raiesmiku uuendamise toetuse maksimaalne määr on 70% kulude kogumaksumusest.

(5) Konsulendi hinnangu maksumuse maksimaalne määr on 150 krooni hektari kohta.

(6) Metsakultiveerimismaterjal peab vastama kehtestatud kvaliteedinõuetele ning olema soetatud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse väljastatud tegevusluba omavalt isikult või isikult, kes on taimetervise registrisse kantud «Taimekaitseseaduse» § 31 alusel kui metsapuude kultiveerimismaterjali turustaja.

(7) Rajatud metsakultuuris peab istutatud metsapuutaimedest või külvatud seemnetest kasvama minema vähemalt 75%.

(8) Raiesmiku uuendamise toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1) taotluse;
2) kui taotlejaks on metsaühistu, lisa 11 vormi kohase nimekirja, milles on metsaomaniku nimi, kinnistu nimi ja katastritunnus, metsaeraldise number, lõikes 2 käsitletud töö nimetus;
3) raiesmiku uuendamise lisa 8 vormi kohase tegevuskava;
4) kinnitatud metsateatise koopia, mille asukohaskeemile on märgitud tehtavate tööde asukoht;
5) vähemalt ühe tööde teostaja hinnapakkumise, kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on väiksem kui 50 000 krooni. Kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on vähemalt 50 000 krooni, lisatakse taotlusele vähemalt kolme tööde teostaja hinnapakkumised.

(9) Toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.

(10) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) märgitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5), aruande (lisa 6) ja konsulendi hinnangu (lisa 7) alusel.

§ 13. Metsastamise toetamise tingimused

(1) Metsastamise toetust võib taotleda metsaühistu või metsamaad omav füüsiline isik.

(2) Metsastamise toetust võib taotleda nende maade metsastamiseks, mis ei vasta Põllumajandusministri 12. jaanuari 2005. aasta määruses nr 1 «Põllumajandusmaa metsastamise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord» esitatud nõuetele ja tingimustele, välja arvatud puhtpuistute rajamine ja muu maa, nagu karjäärialade, viljapuuaedade metsastamine.

(3) Metsastamise toetusena käsitletakse selle määruse mõistes:
1) metsakultiveerimismaterjali, välja arvatud seemnete soetuskulude osalist hüvitamist;
2) maapinna ettevalmistamise ja LUKi kulude osalist hüvitamist;
3) selle määruse alusel metsastatud maade piirdeaia rajamiskulude osalist hüvitamist;
4) metsastamistöödele hinnangu andmisega seotud kulude hüvitamist.

(4) Metsastamiseks võib kasutada selle määruse § 12 lõikes 3 nimetatud puuliike.

(5) Põllumajanduskõlviku, mille pindala on üle 5 hektari, metsastamiseks võib taotleda toetust, kui kõlviku hindepunkt on alla 35.

(6) Lõikes 3 nimetatud toetuse maksimaalne määr on 70% kulude kogumaksumusest.

(7) Konsulendi hinnangu maksumuse maksimaalne määr on 150 krooni hektari kohta.

(8) Metsastamise toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1) taotluse;
2) lisa 9 vormi kohase tegevuskava, millel on piirkonna maaparandusbüroo ja maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastus lähtuvalt keskkonnakaitse piirangutest ning millele on märgitud asjaomase maa asukoht katastriplaanil;
3) vähemalt ühe tööde teostaja hinnapakkumise, kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on väiksem kui 50 000 krooni. Kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on vähemalt 50 000 krooni, lisatakse taotlusele vähemalt kolme tööde teostaja hinnapakkumised;
4) kui taotlejaks on metsaühistu, lisa 12 vormi kohase nimekirja, milles on metsaomaniku nimi, kinnistu nimi ja katastritunnus, metsastatava osatüki number ja tehtavate tööde maht kuluartiklite kaupa.

(9) Toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.

(10) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5), aruande (lisa 6) ja konsulendi hinnangu (lisa 7) alusel.

§ 14. Noore metsa hooldamise toetamise tingimused

(1) Noore metsa hooldamise toetust võib taotleda metsaühistu või metsamaad omav füüsiline isik.

(2) Noore metsa hooldamise toetamisena käsitletakse selle määruse mõistes hooldamise kulude osalist hüvitamist kuni 20 aasta vanuses kultuur- või loodustekkelises puistus ning noore metsa hooldamise tööde vajalikkusele ja noore metsa hooldamise töödele hinnangu andmisega seotud kulude hüvitamist.

(3) Noore metsa hooldamise toetuse maksimaalne määr on:
1) kuni 3,0 m kõrguses noorendikus kuni 1500 krooni ulatuses ühe hektari kohta tööde tegemisega seotud kuludest;
2) üle 3,0 m kõrguses noorendikus kuni 2500 krooni ulatuses ühe hektari kohta tööde tegemisega seotud kuludest;
3) noore metsa hooldamise tööde vajalikkuse konsulendi hinnangu koostamise korral kuni 150 krooni hektari kohta;
4) noore metsa hooldamise tööde kvaliteedi konsulendi hinnangu koostamise korral kuni 150 krooni hektari kohta.

(4) Noore metsa hooldamise toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1) taotluse;
2) kinnitatud metsateatise koopia, mille asukohaskeemile on märgitud tehtavate tööde asukoht;
3) kui taotluse esitab metsaühistu, lisa 13 vormi kohase nimekirja, milles on metsaomaniku nimi, kinnistu nimi ja katastritunnus, metsaeraldise number, noorendiku keskmine kõrgus, tehtavate tööde pindala ja konsulendi kinnitus tööde vajalikkuse kohta.

(5) Toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.

(6) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5), aruande (lisa 6) ja konsulendi hinnangu (lisa 7) alusel.

§ 15. Metsamajandusalase koostööprojekti toetamise tingimused

(1) Metsamajandusalase koostööprojekti toetust võivad taotleda metsaühistud.

(2) Metsamajandusalaseks koostööprojektiks selle määruse mõistes loetakse projekti, mis on mõeldud metsaühistu liikmete metsamajandusliku ühistöö käivitamiseks või edendamiseks.

(3) Metsamajandusalase koostööprojekti toetuse maksimaalne määr on 100 000 krooni ühe projekti kohta.

(4) Toetuse taotlemisel on kaas- või omafinantseeringu määr 10% taotluse kogumaksumusest.

(5) Metsamajandusalase koostööprojekti toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1) taotluse;
2) metsamajandusalase projekti, milles on kirjeldatud metsamajandusliku ühistöö olukord enne taotluse esitamist, ühistöö käivitamiseks ja edendamiseks planeeritavad tööd, soetatavad vahendid ja majandusliku koostöö korras planeeritavate tööde mahud järgmiseks kolmeks kalendriaastaks;
3) vähemalt ühe tööde teostaja hinnapakkumise, kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on väiksem kui 30 000 krooni. Kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on vähemalt 30 000 krooni, lisatakse taotlusele vähemalt kolme tööde teostaja hinnapakkumised.

(6) Toetuse saamiseks sõlmib korraldaja metsaühistuga sihtfinantseerimise lepingu.

(7) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5) ja aruande (lisa 6) alusel.

§ 16. Erametsade naabrusvalve korraldamise toetamise tingimused

(1) Erametsade naabrusvalve korraldamise toetust võib taotleda metsaühistu.

(2) Erametsade naabrusvalve korraldamise toetusena käsitletakse selle määruse mõistes naabrusvalve korraldamisega seotud investeerimis-, soetus- ja tegevuskulude osalist hüvitamist.

(3) Erametsade naabrusvalve korraldamise toetuse maksimaalne määr on 50 000 krooni taotleja kohta.

(4) Taotleja kaas- või omafinantseeringu määr peab olema vähemalt 10% projekti kogumaksumusest.

(5) Erametsade naabrusvalve korraldamise toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1) taotluse;
2) naabrusvalve korraldamise projekti, milles on kirjeldatud piirkonna naabrusvalve korraldamist, seoseid ja ühilduvust piirkonnas toimivate naabrusvalve projektidega, naabrusvalve korraldamisega seotud tegevust, investeeringuid, soetusi, planeeritava naabrusvalve korraldamise piirkonda ja projekti jätkusuutlikkust;
3) vähemalt ühe tööde teostaja hinnapakkumise, kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on väiksem kui 30 000 krooni. Kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on vähemalt 30 000 krooni, lisatakse taotlusele vähemalt kolme tööde teostaja hinnapakkumised.

(6) Toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja metsaühistuga sihtfinantseerimise lepingu.

(7) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5) ja aruande (lisa 6) alusel.

§ 17. Metsaparandustööde toetamise tingimused

(1) Toetust võivad taotleda metsaühistu või metsamaad omav füüsiline isik.

(2) Metsaparandustööde toetusena käsitletakse selle määruse mõistes metsakuivendussüsteemi ehitamise, rekonstrueerimise, hooldamise ja uuendamise ning metsa majandamiseks kasutatava tee ehitamise ja teehoiu kulude osalist hüvitamist ning metsaparandustöö hinnangu andmisega seotud kulude hüvitamist.

(3) Metsaparandustööde toetamise määrad on:
1) metsakuivendussüsteemi ehitamisel, rekonstrueerimisel, hooldamisel ja uuendamisel kuni 70% tööga seotud kuludest, sealhulgas projekteerimise kulu, kuid mitte üle 300 000 krooni ühe taotluse kohta;
2) metsa majandamiseks kasutatava tee ehitamise ja hoiu kulu kuni 70% töödega seotud kuludest, sealhulgas projekteerimise kulu, kuid mitte üle 300 000 krooni ühe taotluse kohta;
3) hinnangu andmisega seotud kulude hüvitamine kuni 150 krooni töötunni kohta.

(4) Maaparandustööde toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1) taotluse;
2) maaparandus- või teeprojekti või planeeritava tegevuse kaardimaterjali koos kõigi «Maaparandusseaduses» ja «Teeseaduses» nõutavate kooskõlastustega;
3) vähemalt ühe tööde teostaja hinnapakkumise, kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on väiksem kui 50 000 krooni. Kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on vähemalt 50 000 krooni, lisatakse taotlusele vähemalt kolme tööde teostaja hinnapakkumised.

(5) Toetuse saamiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.

(6) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5), aruande (lisa 6) ja konsulendi hinnangu (lisa 7) alusel.

§ 18. Piirkonna tugiisiku rakendamise toetamise tingimused

(1) Piirkonna tugiisiku rakendamise toetust võib taotleda metsaühistu.

(2) Taotlus esitatakse metsaühistuid ühendavale esindusorganisatsioonile (edaspidi esindusorganisatsioon).

(3) Esindusorganisatsioon teeb korraldajale taotluste finantseerimise ettepaneku, reastades laekunud taotlused, võttes aluseks järgmised tegurid:
1) taotluse vastavus lõigetes 5 ja 6 esitatud nõuetele;
2) taotluses märgitud omafinantseeringu määr;
3) tugiisikuga kehtiva lepingu olemasolu;
4) ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste vahendite ja tingimuste olemasolu;
5) metsaühistu liikmete arv;
6) metsaühistu tegevuspiirkonna ulatus;
7) piirkonna erametsa pindala ja metsaühistu eelmise aasta tegevus tegevusaruande alusel.

(4) Korraldaja sõlmib esindusorganisatsiooniga lepingu, milles sätestatakse nõuded ja ülesanded piirkonna tugiisikule, metsaühistule ja esindusorganisatsioonile, piirkonna tugiisiku töö korraldamise, koordineerimise, järelevalve, finantseerimise ja aruandluse alused.

(5) Piirkonna tugiisiku rakendamise toetusena käsitletakse selle määruse mõistes metsaühistuga lepingu sõlminud füüsilise isiku lepingust tulenevate tegevuskulude hüvitamist.

(6) Piirkonna tugiisiku tegevuskuludena käsitletakse järgmise tegevuse rakendamisega seotud kulusid:
1) piirkonna metsakasvatustööde vajaduse ja mahu väljaselgitamine;
2) piirkonna metsaomanike individuaal- ja rühmanõustamise korraldamine ning järelevalve ning aruandlus korraldajale;
3) metsaühistu liikmeskonna suurendamine, tegevuspiirkonna laiendamine, ühistegevuse vajaduse selgitamine, suhtlemine avalikkusega, artiklite avaldamine valla- ja maakonnalehes jms;
4) teabepäevade ja koolituse kavandamine ja korraldamine;
5) metsaomanike vahelise metsamajandusalase koostöö korraldamine, sealhulgas metsauuendamise ja -hoolduse vajaduse väljaselgitamine, partnerite leidmine, tööde kvaliteedi kontroll; ühise puidumüügi korraldamine, ühise puidumüügi eesmärgil puiduressursi arvestuse pidamine, koostamine, ostjatega läbirääkimiste korraldamine; kuivendussüsteemide ja metsa majandamiseks kasutatavate teede rekonstrueerimise korraldamine; jahimaade rendileandmise koordineerimine (jahirendilepingute ettevalmistamine); metsade naabrusvalve korraldamine;
6) metsaühistu igapäevategevuse, sealhulgas administratiivtöö korraldamine, liikmete arvestuse pidamine, projektide, taotluste koostamine ja esitamine korraldajale ning administreerimine;
7) metsamajandamiskavade koostamise koordineerimine;
8) järelevalve korraldamine saadud toetuste sihipärase kasutamise üle, konsulentide rakendamine tehtud metsakasvatustööde kvaliteedi hindamisel ning aruannete esitamine korraldajale;
9) teadlaste kaasamine katse- ja õppealade rajamisele erametsades;
10) koolimetsade rajamine erametsades;
11) metsaühistu ettevalmistamine rühmasertifitseerimiseks;
12) metsakasvatustööde tegemiseks hinnapakkumiste võtmine või vajaduse korral hanke korraldamine «Riigihangete seaduse» tähenduses;
13) muu metsa majandamist edendav tegevus, mis on tugiisikule sätestatud metsaühistuga sõlmitud lepingus.

(7) Piirkonna tugiisiku rakendamise toetuse maksimaalne määr on 10 000 krooni kuus.

(8) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5) ja aruande (lisa 6) alusel.

§ 19. Koolimetsa rajamise toetamise tingimused

(1) Koolimetsa rajamise toetust võib taotleda metsaühistu.

(2) Koolimetsa rajamise toetusena käsitletakse selle määruse mõistes koolimetsa asutamise ja tegevuse korraldamisega seotud tegevus-, investeerimis- ja soetuskulude hüvitamist.

(3) Koolimetsa rajamise toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1) taotluse;
2) koolimetsa rajamise projekti, milles on kirjeldatud olemasolevad koolimetsad piirkonnas, koolimetsa rajamiseks planeeritavad tööd, koolimetsa asukoht, sihtgrupp, planeeritav kasutamine, hangitavad seadmed ja vahendid;
3) vähemalt ühe tööde teostaja hinnapakkumise, kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on väiksem kui 30 000 krooni. Kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on vähemalt 30 000 krooni, lisatakse taotlusele vähemalt kolme tööde teostaja hinnapakkumised.

(4) Koolimetsa rajamise toetuse maksimaalne määr on 50 000 krooni.

(5) Toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.

(6) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5) ja aruande (lisa 6) alusel.

§ 20. Metsakahjustuste ennetamise ja metsakahjustuste hüvitamise toetamise tingimused

(1) Toetust võivad taotleda metsaühistu või metsamaad omav füüsiline isik.

(2) Metsakahjustuste ennetamise toetamisena käsitletakse selle määruse mõistes selliste tegevus-, investeerimis- ja soetuskulude osalist hüvitamist, mis on tehtud:
1) kahjurputukate, nagu männikärsakad, juureüraskid ja kooreüraskid, leviku tõkestamiseks;
2) juurepessu tõrjeks;
3) ulukikahjustuste tõkestamiseks;
4) tulekahjude tõkestamiseks;
5) tööde kvaliteedi hinnangu andmiseks.

(3) Toetust ei maksta raiete tegemiseks või üksikpuude langetamiseks, sealhulgas tulekaitse sihtide raiumiseks ja püünispuude langetamiseks.

(4) Metsakahjustuste hüvitamise toetamisena käsitletakse selle määruse kohaselt ulukikahjustuste hüvitamist.

(5) Lõikes 2 nimetatud toetuse maksimaalne määr on 90% kulude kogumaksumusest.

(6) Lõikes 4 nimetatud metsakahjustusi hüvitatakse konsulendi hinnangu alusel. Konsulent koostab hinnangu korraldaja kinnitatud kahjude hindamise metoodika kohaselt.

(7) Tööde kvaliteedile konsulendi hinnangu andmisega seotud kulude hüvitamise määr on maksimaalselt 150 krooni töötunni kohta ja kahjustuste hindamisel on kulude hüvitamise määr 300 krooni töötunni kohta.

(8) Metsakahjustuste ennetamise toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1) taotluse;
2) kinnitatud metsateatise, mille asukohaskeemile on märgitud metsakahjustuse koht;
3) kui taotluse esitab metsaühistu, lisa 14 vormi kohase nimekirja, milles on metsaomaniku nimi, kinnistu nimi ja katastritunnus, metsaeraldise number ja tehtavate tööde pindala (või maht);
4) hinnapakkumise vähemalt ühelt teostajalt, kui taotluses esitatud ühe tegevuse maksumus on väiksem kui 50 000 krooni, ja pakkumised vähemalt kolmelt tööde teostajalt, kui taotluses esitatud ühe tegevuse maksumus on vähemalt 50 000 krooni.

(9) Metsakahjustuste hüvitamise toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1) taotluse;
2) kinnitatud metsateatise koopia, mille asukohaskeemile on märgitud metsakahjustuse koht;
3) konsulendi hinnangu.

(10) Metsakahjustuste ennetamise ja metsakahjustuste hüvitamise toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.

(11) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5), aruande (lisa 6) ja konsulendi hinnangu (lisa 7) alusel.

§ 21. Metsamajandamiskava koostamise toetamise tingimused

(1) Metsamajandamiskava (edaspidi kava) koostamise toetust võib taotleda metsaühistu ja metsamaad omav füüsiline isik, kellel puudub kava või kelle kehtiv kava vajab uuendamist seoses selle aegumisega, kaitserežiimi muutumisega, «Metsaseaduse» muudatustest tuleneva nõudega või tormikahjustusest põhjustatud majandamistingimuse muutumisega.

(2) Lõikes 1 sätestatud toetust saab taotleda ka tagasiulatuvalt 2005. aastal tellitud, koostatud ja kehtestatud kava koostamise kulude katteks, välja arvatud riigi tellimusega rahastatud kava.

(3) Kava koostamise toetamise määr on kuni 100% kava koostamise kogumaksumusest, kuid mitte üle 135 krooni korraldatava maa hektari kohta.

(4) Kava koostamise toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1) lisa 1 vormi kohase taotluse, kui taotlejaks on metsaühistu;
2) lisa 15 vormi kohase taotluse, kui taotlejaks on metsaomanik;
3) kui taotlejaks on metsaühistu, lisa 16 vormi kohase nimekirja, milles on metsaomaniku nimi, kinnistu nimi, katastritunnus, kinnistu metsamaa pindala, kava koostamise põhjus ja maksumus;
4) hinnapakkumised vähemalt kolmelt kehtiva tegevusloaga metsakorraldusettevõttelt, märkega, milline pakkumine on taotluse aluseks. Kui kava on tellitud enne selle määruse kehtestamist, ei ole hinnapakkumiste esitamine kohustuslik.

(5) Toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.

(6) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral väljamaksetaotluse (lisa 5) ja aruande (lisa 6) alusel.

(7) Kui taotlejaks on metsaühistu, sõlmib taotleja esindamisõiguse ja andmete kasutamise õiguse määramiseks metsaomanikuga lepingu, milles sätestatakse metsaomaniku ning taotleja õigused ja kohustused.

(8) Majandusaasta lõpuks kasutamata jäänud kava koostamise toetamise vahendid kannab korraldaja kava koostamise toetamise erikontole, et tagada järgmise aasta algul kava koostamise toetamise järjepidevus kuni järgmiseks majandusaastaks vahendite eraldamiseni.

(9) Taotluse esitamise tähtaeg 2005. aastal on 15. detsember.

§ 22. Taotluse kontrollimine ja hindamine

(1) Korraldaja vaatab 30 tööpäeva jooksul taotluse koos nõutavate lisadega läbi, kontrollib kõigi nõutud dokumentide ja kooskõlastuste olemasolu, esitatud andmete õigsust ning taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele.

(2) Kui taotluses on ilmseid ebatäpsusi või kui taotleja on jätnud nõutud andmed esitamata, määrab korraldaja taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib korraldaja jätta taotluse läbi vaatamata. Kui puudused kõrvaldatakse määratud tähtajaks, loetakse taotlus õigeaegselt esitatuks.

(3) Korraldajal on õigus nõuda taotlejalt taotluse kohta täiendavaid selgitusi ja dokumente. Kui taotleja määratud aja jooksul nõutud selgitusi või dokumente ei esita või esitamata jätmist ei põhjenda, on korraldajal õigus jätta taotlus rahuldamata.

§ 23. Taotluse rahuldamine

Korraldaja võib lähtudes finantsvahendite olemasolust taotluse rahuldada osaliselt, märkides otsuses taotluse rahastamise ulatuse ja tingimused.

§ 24. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
1) taotlejal ei ole õigust toetust saada;
2) taotleja ei ole esitanud kõiki selles määruses nõutud andmeid ja dokumente;
3) taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
4) taotleja ei võimalda korraldajal tutvuda oma tegevusega või dokumentidega kohapeal, viibida kinnisasjal või hoones;
5) puudub raha toetuse maksmiseks.

§ 25. Sihtfinantseerimise leping

(1) Taotluse rahastamiseks sõlmib korraldaja taotlejaga lisa 4 vormi kohase sihtfinantseerimise lepingu.

(2) Toetuse saamiseks taotleja täidab ja allkirjastab lepingu kõik lehed kahes eksemplaris ning esitab lepingu koos nõutud lisadega korraldajale.

(3) Korraldaja ei allkirjasta lepingut enne, kui lepingus on esitatud kõik taotluse rahastamiseks ja raha kasutamise kontrollimiseks vajalikud andmed.

(4) Korraldaja võib keelduda lepingu sõlmimisest, kui taotleja ei ole täitnud kõiki oma kohustusi riiklike ja kohalike maksude osas, kui taotlejal on varasemate taotluste osas aruandevõlgnevused või varasemate taotluste põhjal rahastatud töid ei ole tehtud tähtaegselt.

§ 26. Toetuse maksmine

(1) Korraldaja teeb maksed taotleja või tööde tegija või muu taotluses näidatud isiku pangakontole sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimustel, väljamaksetaotluse (lisa 5) ja aruande (lisa 6) või muude lepingus nimetatud dokumentide alusel 21 tööpäeva jooksul eelnimetatud dokumentide korraldajale esitamisest arvates.

(2) Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostata §-s 7 esitatud toetuse andmise korral.

(3) Käibemaksu ei rakendata, välja arvatud juhul kui:
1) toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-des 19–21 sätestatule;
2) toetuse raames soetatakse kaupu ja teenuseid vaid maksuvaba käibe tarbeks, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule. Maksuvaba käive on sätestatud «Käibemaksuseaduse» §-s 16.

§ 27. Järelevalve toetuse sihipärase kasutamise üle

(1) Järelevalvet toetuse sihipärase kasutamise üle teostab korraldaja.

(2) Korraldajal on õigus:
1) tutvuda taotleja tegevusega ning dokumentidega kohapeal, viibida asjaomasel kinnisasjal või hoones;
2) kõrvaldamist võimaldavate puuduste avastamise korral teha otsus, milles ta määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
3) kõrvaldamatute puuduste avastamisel või eelmises punktis nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel lõpetada toetuse saajaga sõlmitud leping ja lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse saanud isikult raha tagasi.

§ 28. Toetuse tagasinõudmine

(1) Korraldaja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui:
1) ilmneb, et toetust on kasutatud mittesihipäraselt;
2) ilmneb asjaolu, mis oleks kaasa toonud taotluse rahuldamata jätmise;
3) toetust ei ole kasutatud kindlaks määratud tingimustel;
4) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või tehtud pankrotiotsus;
5) ilmneb, et taotluses märgitud tegevus ei ole võimalik või taotluses märgitud tegevuse tähtaegu ei ole järgitud;
6) toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib korraldaja teha viie aasta jooksul toetuse saajale viimase väljamakse tegemisest arvates.

§ 29. Andmete säilitamine

Korraldaja säilitab taotlusi ja lepinguid ning toetuse määramise ja taotluse rahuldamata jätmise otsuseid seitse aastat.

Minister Villu REILJAN

Kantsler Annika VELTHUT

Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 14.11.2005. a resolutsioon nr 17-1/0508668.)

Lisa 960535 Lisad

/otsingu_soovitused.json