Erametsanduse toetamise, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord
Vastu võetud 25.10.2005 nr 64
Määrus kehtestatakse «Metsaseaduse» § 40 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus kehtestab erametsanduse toetamise (edaspidi toetus), toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korra.
(2) Määrus reguleerib «Metsaseaduse» § 40 lõikes 2 nimetatud toetuste andmist.
(3) Määrus ei reguleeri «Struktuuritoetuse seaduses» nimetatud toetuste andmist.
§ 2. Toetuste andmise korraldamine
(1) Paragrahvis 5 nimetatud toetuste andmist korraldab riik selleks asutatud sihtasutuse Erametsakeskus (edaspidi korraldaja) kaudu.
(2) Korraldaja on kohustatud teavitama avalikkust §-s 5 nimetatud toetuste taotlemise võimalikkusest oma Internetileheküljel ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes kord aastas.
(3) Toetust ei maksta, kui korraldajal ei ole toetuse maksmiseks vajalikku raha.
(4) Kui iga töö jaoks eraldi määratavate toetuste raha on vähem, kui toetusi on taotletud, vähendatakse nõuetele vastavate taotluste kohaselt antavaid toetusi proportsionaalselt.
(5) Korraldajal on õigus raha toetatavate tööde vahel ümber jaotada.
(6) Toetust ei või taotleda täpselt samas kohas tehtavatele töödele, mille jaoks on juba raha saadud teistelt rahastajatelt.
(7) Nõustamise ja koolitamise tugisüsteemi arendamise, maapinna ettevalmistamise ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamise, raiesmike uuendamise, metsastamise, noore metsa hooldamise, metsaparandustööde, metsakahjustuste ennetamise ja metsakahjustuste heastamise kvaliteedi hinnangu annab konsulent lisas 7 esitatud vormi kohaselt.
§ 3. Toetuse saaja
(1) Toetust võib taotleda metsaühistu või metsamaad omav füüsiline isik.
(2) Kui toetust on taotlenud metsaühistu ja toetuse saajaks on füüsilised ja metsamaad omavad eraõiguslikud juriidilised isikud, ei või juriidilistele isikutele antav toetus kokku olla suurem kui 50% taotluses märgitud toetuse kogusummast, välja arvatud § 5 punktides 12, 15 ja 16 toetatavad tööd.
§ 4. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale lisa 1 vormi kohase taotluse (edaspidi taotlus) ning muud taotlemiseks vajalikud dokumendid.
(2) Korraldajale taotluste esitamise tähtpäevad on 1. veebruar, 1. aprill, 1. mai, 1. august, 1. oktoober ja 1. november.
(3) Kui taotleja on ostja «Riigihangete seaduse» § 5 mõistes, tuleb riigihangete korraldamisel jälgida «Riigihangete seadusega» kehtestatud nõudeid.
(4) Taotluses peavad olema märgitud kõik finantseerijad ja nendepoolse rahastamise määr.
§ 5. Toetatavad tööd
Toetust võib maksta ühel või mitmel «Metsaseaduse» § 40 lõikes 2
nimetatud eesmärgil tehtavate tööde eest:
1)
erametsaomanike individuaalnõustamine;
2) erametsaomanike
rühmanõustamine;
3) erametsaomanike koolitamine;
4)
nõustamise ja koolitamise tugisüsteemide arendamine;
5)
raamatupidamisteenuse osutamine;
6) maapinna ettevalmistamine ja
looduslikule uuenemisele kaasaaitamine;
7) raiesmike uuendamine;
8)
metsastamine;
9) noore metsa hooldamine;
10) metsamajandusliku
koostööprojekti elluviimine;
11) erametsade naabrusvalve
korraldamine;
12) metsaparandustööde tegemine;
13)
piirkonna tugiisiku rakendamine;
14) koolimetsade rajamine;
15)
metsakahjustuste ennetamine ja metsakahjustuste hüvitamine;
16)
metsamajandamiskava koostamine;
17) muud tööd, mis on otseselt
suunatud «Metsaseaduse» § 40 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmisele.
§ 6. Erametsaomanike individuaalnõustamise toetamise tingimused
(1) Individuaalnõuannet võib osutada atesteeritud konsulent või isik, kes omab konsulendi IV või V kutsekvalifikatsiooni metsamajanduse valdkonnas (edaspidi konsulent) metsakasvatus-, metsamajandus- ja õigusküsimustes.
(2) Individuaalnõuande osutamist piirkonnas korraldab ja osutatud nõuande kvaliteeti hindab metsaühistu, kes sõlmib konsulendiga asjakohase lepingu.
(3) Piirkonnas, kus ei ole tegutsevat metsaühistut, organiseerib individuaalnõustamise osutamist korraldaja.
(4) Korraldaja sõlmib individuaalnõustamise toetuse saamiseks lisa 4 vormi kohase sihtfinantseerimise lepingu metsaühistuga või lõikes 3 nimetatud juhul konsulendiga.
(5) Sihtfinantseerimise lepingus sätestatakse metsaühistu või konsulendi õigused ja kohustused ning hüvitatavate nõustamistundide arv.
(6) Individuaalnõuande osutamiseks sõlmib konsulent nõuande saajaga lisa 2 vormi kohase nõustamislepingu.
(7) Konsulent võib nõustamislepingu sõlmida nii metsaühistu kui metsamaad omava füüsilise isikuga.
(8) Osutatav nõuanne vormistatakse kirjalikult.
(9) Individuaalnõustamise toetuse saamiseks esitab metsaühistu korraldajale nõustamiskuule järgneva kuu viiendaks kuupäevaks lisa 5 vormi kohase väljamaksetaotluse ning lisa 3 vormi kohase nõustamiste kirjaliku aruande, milles on märgitud konsulendi nimi, nõuande saaja nimi ja isikukood, nõustamisvaldkond, nõustamistundide arv, makstava toetuse ja nõustamise korraldamiskulu suurus.
(10) Lõikes 3 nimetatud juhul esitab konsulent individuaalnõustamise toetuse saamiseks korraldajale nõustamiskuule järgneva kuu viiendaks kuupäevaks lisa 3 vormi kohase nõustamiste aruande koos kirjalike nõuannetega, sõlmitud nõustamislepingute koopiatega ja väljamaksetaotlusega.
(11) Korraldaja toetab individuaalnõuande osutamist mahus kuni 15 tundi maksumusega kuni 300 krooni tund nõuande saaja kohta ühe kalendriaasta jooksul.
(12) Korraldaja maksab metsaühistule 20 krooni ühe nõustamistunni korraldamiskulude katteks.
(13) Kõik muud kulutused, mis ületavad lõigetes 11 ja 12 sätestatud toetuse määra ja transpordikulutused katab nõuande saaja.
(14) Korraldaja vaatab konsulendi esitatud aruande läbi viie tööpäeva jooksul, kontrollib selle vastavust sihtfinantseerimise lepingule ja selle määruse tingimustele ning kooskõlastab selle.
(15) Aruandes puuduste ilmnemisel määrab metsaühistu või korraldaja konsulendile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(16) Kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, individuaalnõustamise toetust ei maksta.
(17) Toetus makstakse välja lõigetes 9 ja 10 nõutud dokumentide, korraldaja kooskõlastuse ja metsaühistu või konsulendi väljamaksetaotluse alusel.
(18) Korraldajale majandusaastaks eraldatud individuaalnõustamise toetuse raha jaotatakse proportsionaalselt metsaühistute vahel lähtuvalt metsaühistu liikmete arvust, piirkonna erametsade pindalast ja metsaühistu heakskiidetud taotluste suurusest.
(19) Korraldajal on õigus teha sihtfinantseerimise lepingu alusel metsaühistule või konsulendile ettemaksu, et tagada järgmise aasta algul nõustamise järjepidevus ja nõuande kättesaadavus kuni järgmiseks majandusaastaks raha eraldamiseni.
§ 7. Erametsaomanike rühmanõustamise toetamise tingimused
(1) Erametsaomanike rühmanõustamise toetust võivad taotleda metsaühistud vastavalt rühmanõustamise kalenderplaanile.
(2) Rühmanõustamise kalenderplaani koostab korraldaja koostöös metsaühistutega. Kui metsaühistu esitab põhjendatud kirjaliku taotluse, võib korraldaja kalenderplaani hiljem muuta või täpsustada.
(3) Erametsaomanike rühmanõustamise toetuse saamiseks esitab taotleja
korraldajale:
1) taotluse;
2) rühmanõustamise päevakava, milles on
märgitud rühmanõustamise toimumise koht ja aeg, rühmanõustamise kestus
ja metoodika nagu teoreetiline, praktiline või rühmatöö.
(4) Erametsaomanike rühmanõustamise toetamiseks sõlmib korraldaja sihtfinantseerimise lepingu metsaühistuga, kelle korraldatav rühmanõustamine on võetud kalenderplaani ning kelle toetuse taotluse on korraldaja spetsialist kooskõlastanud.
(5) Erametsaomanike rühmanõustamise maksimaalne toetussumma on 9000 krooni ühe rühmanõustamise kohta.
(6) Kui metsaühistud esitavad ühistaotlusi sarnase eesmärgiga rühmanõustamiste korraldamiseks, ei ületa toetussumma lõikes 5 nimetatud määra.
(7) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) märgitud tingimuste täitmise ja rühmanõustamisel osalenute nimekirja esitamise korral väljamaksetaotluse (lisa 5) ja aruande (lisa 6) alusel.
§ 8. Erametsaomanike koolitamise toetamise tingimused
(1) Erametsaomanike koolitamise toetust valla või maakonna tasandil võivad taotleda metsaühistud.
(2) Erametsaomanike koolitamise toetuse saamiseks esitab taotleja
korraldajale:
1) taotluse;
2) koolitusprojekti, milles on
nimetatud koolituse teemad, lektorid, osavõtjate arv, koolituse
toimumise koht ja aeg, koolituse kestus ja koolituse metoodika, nagu
teoreetiline, praktiline või rühmatöö;
3)
vähemalt ühe koolitaja hinnapakkumise, kui ühe taotluses esitatud
kuluartikli maksumus on väiksem kui 50 000 krooni ja vähemalt kolme
koolitaja hinnapakkumised, kui ühe taotluses esitatud kuluartikli
maksumus on vähemalt 50 000 krooni.
(3) Võttes aluseks kõige enam sobiva koolitaja pakkumise, sõlmib korraldaja sihtfinantseerimise lepingu taotlejaga, kelle koolitusprojekti on korraldaja kooskõlastanud.
(4) Korraldajal on õigus teha ettepanekuid koolitusprojekti muutmiseks ja muuta koolitusprojekti finantseerimise mahtu vastavalt esitatud pakkumistele.
(5) Mitut maakonda hõlmava või üle-eestilise erametsaomanike koolituse kavandab korraldaja, võttes võimaluse korral arvesse metsaühistute esitatud taotlusi. Kui kavandatava koolituse maksumus ei ületa 50 000 krooni, küsib korraldaja koolitusprojekti ja hinnapakkumist vähemalt ühelt koolitajalt. Juhul kui kavandatava koolituse maksumus on vähemalt 50 000 krooni, küsib korraldaja koolitusprojekti ning hinnapakkumist vähemalt kolmelt koolitajalt ning valib sobivaima koolitaja või sobivaimad lektorid.
(6) Korraldaja sõlmib sihtfinantseerimise lepingu mitut maakonda hõlmava või üle-eestilise koolitusprojekti sobivaima teostajaga või lektoritega.
(7) Erametsaomanike koolituse välismaal kavandab ja korraldab korraldaja ning metsaühistu lõigetes 2, 3 ja 4 märgitud tingimustel.
(8) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) märgitud tingimuste täitmise ja koolitusel osalenute nimekirja esitamise korral väljamaksetaotluse (lisa 5) ja aruande (lisa 6) alusel.
§ 9. Nõustamise ja koolitamise tugisüsteemi arendamise toetus
(1) Nõustamise ja koolitamise tugisüsteemi arendamise toetusena käsitletakse selle määruse mõistes metsandusalaste õppevahendite, erametsades rajatavate näidisalade, õpperadade ja erametsaomanike kinnistutel paiknevate rajatiste, välja arvatud hooned, kulude osalist hüvitamist ning hinnangu andmisega seotud kulude hüvitamist.
(2) Toetust tugisüsteemide rajamiseks ja ajakohastamiseks võivad taotleda metsaühistud.
(3) Konsulent annab tehtud tööde kvaliteedile hinnangu.
(4) Toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1) taotluse;
2)
nõustamise ja koolitamise tugisüsteemi arendamise projekti, milles on
kirjeldatud piirkonnas olemasolevad tugisüsteemid, kavandatava
tugisüsteemi asukoht, planeeritavad tööd ja kasutamine;
3)
vähemalt ühe tööde teostaja hinnapakkumise, kui taotluses esitatud ühe
kuluartikli maksumus on väiksem kui 30 000 krooni. Kui taotluses
esitatud ühe kuluartikli maksumus on vähemalt 30 000 krooni, lisatakse
taotlusele vähemalt kolme tööde teostaja hinnapakkumised.
(5) Toetuse taotlemisel on kaas- või omafinantseeringu määr 10% taotluse kogumaksumusest.
(6) Konsulendi hinnangu maksimaalne maksumus on 150 krooni tunni kohta.
(7) Toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.
(8) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) märgitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5), aruande (lisa 6) ja konsulendi hinnangu (lisa 7) alusel.
§ 10. Raamatupidamisteenuse osutamise toetamise tingimused
(1) Raamatupidamisteenuse osutamise toetusena käsitletakse selle määruse mõistes raamatupidamistoimingute tegemise kulude hüvitamist.
(2) Raamatupidamisteenuse osutamise toetust võivad taotleda metsaühistud.
(3) Raamatupidamisteenuse toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1)
taotluse;
2) koopia teenuse osutajaga sõlmitud lepingust.
(4) Kui eelmise majandusaasta majandustegevuse käive ja väljamakstava toetuse kogumaht on alla 500 000 krooni, on raamatupidamisteenuse osutamise toetuse maksimaalne summa 500 krooni metsaühistu kohta kuus. Kui eelmise majandusaasta majandustegevuse käive ja väljamakstava toetuse kogumaht on üle 500 000 krooni, on toetuse maksimaalne summa 1000 krooni kuus.
(5) Toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.
(6) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5), aruande (lisa 6) ning raamatupidamisteenuse eest maksekohustust tõendava dokumendi või kuludokumendi koopia alusel.
§ 11. Maapinna ettevalmistamise ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamise toetamise tingimused
(1) Toetust võivad taotleda metsaühistu või metsamaad omav füüsiline isik.
(2) Maapinna ettevalmistamise ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamise (edaspidi LUK) toetusena käsitletakse selle määruse mõistes maapinna ettevalmistamise ja LUKi kulude osalist hüvitamist ning maapinna ettevalmistamise ja LUKi hinnangu andmisega seotud kulude hüvitamist.
(3) Maapinna ettevalmistamise ja LUKi toetuse määr on tööde teostamisega seotud kuludest kuni 70% ühe hektari kohta.
(4) Konsulendi hinnangu maksumuse maksimaalne määr on 150 krooni hektari kohta.
(5) Maapinna ettevalmistamise ja LUKi toetuse saamiseks esitab taotleja
korraldajale:
1) taotluse;
2) kinnitatud metsateatise koopia,
mille asukohaskeemile on märgitud tehtavate tööde asukoht;
3)
kui taotlejaks on metsaühistu, lisa 10 vormi kohase nimekirja, milles on
märgitud metsaomaniku nimi, kinnistu nimi ja katastritunnus,
metsaeraldise number, maapinna ettevalmistamise viis ja pindala ning
metsa uuendamise liik (külv, istutamine, looduslikule uuenemisele
jätmine);
4) vähemalt ühe tööde teostaja hinnapakkumise, kui
taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on väiksem kui 50 000
krooni. Kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on vähemalt 50
000 krooni, lisatakse taotlusele vähemalt kolme tööde teostaja
hinnapakkumised.
(6) Toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.
(7) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5), aruande (lisa 6) ja konsulendi hinnangu (lisa 7) alusel.
§ 12. Raiesmiku uuendamise toetamise tingimused
(1) Raiesmiku uuendamise toetust võib taotleda metsaühistu või metsamaad omav füüsiline isik.
(2) Raiesmiku uuendamise toetusena käsitletakse selle määruse mõistes:
1)
metsakultiveerimismaterjali soetuskulude osalist hüvitamist;
2)
maapinna ettevalmistamise ja LUKi kulude osalist hüvitamist;
3)
metsakultuuri rajamiskulude osalist hüvitamist;
4) selle määruse
alusel uuendatud raiesmike piirdeaia rajamiskulude osalist hüvitamist;
5)
metsakultuuri hooldamiskulude osalist hüvitamist;
6)
metsakultuuri täiendamiskulude osalist hüvitamist;
7)
raiesmiku uuendamise töödele hinnangu andmisega seotud kulude hüvitamist.
(3) Raiesmiku uuendamise toetust saab taotleda järgmiste puuliikide
istutamise korral:
1) keskkonnaministri 11. juuni 2004. aasta
määruses nr 72 «Eestis metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide
loetelu» nimetatud metsapuuliigid;
2) harilik mänd (Pinus
sylvestris L.);
3) harilik kuusk (Picea abies (L.) Karst.);
4)
arukask (Betula pendula Roth.);
5) harilik tamm (Quercus
robur L.);
6) harilik saar (Fraxinus exelsior L.);
7)
harilik vaher (Acer platanoides L.);
8) harilik pärn (Tilia
cordata Mill);
9) harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.);
10)
künnapuu (Ulmus laevis Pall.);
11) maarjakask (Betula
pendula var. carelica);
12) sanglepp (Alnus Glutinosa
(L.) Gaertn.).
(4) Raiesmiku uuendamise toetuse maksimaalne määr on 70% kulude kogumaksumusest.
(5) Konsulendi hinnangu maksumuse maksimaalne määr on 150 krooni hektari kohta.
(6) Metsakultiveerimismaterjal peab vastama kehtestatud kvaliteedinõuetele ning olema soetatud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse väljastatud tegevusluba omavalt isikult või isikult, kes on taimetervise registrisse kantud «Taimekaitseseaduse» § 31 alusel kui metsapuude kultiveerimismaterjali turustaja.
(7) Rajatud metsakultuuris peab istutatud metsapuutaimedest või külvatud seemnetest kasvama minema vähemalt 75%.
(8) Raiesmiku uuendamise toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1)
taotluse;
2) kui taotlejaks on metsaühistu, lisa 11 vormi kohase
nimekirja, milles on metsaomaniku nimi, kinnistu nimi ja katastritunnus,
metsaeraldise number, lõikes 2 käsitletud töö nimetus;
3)
raiesmiku uuendamise lisa 8 vormi kohase tegevuskava;
4) kinnitatud
metsateatise koopia, mille asukohaskeemile on märgitud tehtavate tööde
asukoht;
5) vähemalt ühe tööde teostaja hinnapakkumise, kui taotluses
esitatud ühe kuluartikli maksumus on väiksem kui 50 000 krooni. Kui
taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on vähemalt 50 000 krooni,
lisatakse taotlusele vähemalt kolme tööde teostaja hinnapakkumised.
(9) Toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.
(10) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) märgitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5), aruande (lisa 6) ja konsulendi hinnangu (lisa 7) alusel.
§ 13. Metsastamise toetamise tingimused
(1) Metsastamise toetust võib taotleda metsaühistu või metsamaad omav füüsiline isik.
(2) Metsastamise toetust võib taotleda nende maade metsastamiseks, mis ei vasta Põllumajandusministri 12. jaanuari 2005. aasta määruses nr 1 «Põllumajandusmaa metsastamise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord» esitatud nõuetele ja tingimustele, välja arvatud puhtpuistute rajamine ja muu maa, nagu karjäärialade, viljapuuaedade metsastamine.
(3) Metsastamise toetusena käsitletakse selle määruse mõistes:
1)
metsakultiveerimismaterjali, välja arvatud seemnete soetuskulude osalist
hüvitamist;
2) maapinna ettevalmistamise ja LUKi kulude osalist
hüvitamist;
3) selle määruse alusel metsastatud maade piirdeaia
rajamiskulude osalist hüvitamist;
4) metsastamistöödele hinnangu
andmisega seotud kulude hüvitamist.
(4) Metsastamiseks võib kasutada selle määruse § 12 lõikes 3 nimetatud puuliike.
(5) Põllumajanduskõlviku, mille pindala on üle 5 hektari, metsastamiseks võib taotleda toetust, kui kõlviku hindepunkt on alla 35.
(6) Lõikes 3 nimetatud toetuse maksimaalne määr on 70% kulude kogumaksumusest.
(7) Konsulendi hinnangu maksumuse maksimaalne määr on 150 krooni hektari kohta.
(8) Metsastamise toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1)
taotluse;
2) lisa 9 vormi kohase tegevuskava, millel on piirkonna
maaparandusbüroo ja maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastus lähtuvalt
keskkonnakaitse piirangutest ning millele on märgitud asjaomase maa
asukoht katastriplaanil;
3) vähemalt ühe tööde teostaja
hinnapakkumise, kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on
väiksem kui 50 000 krooni. Kui taotluses esitatud ühe kuluartikli
maksumus on vähemalt 50 000 krooni, lisatakse taotlusele vähemalt kolme
tööde teostaja hinnapakkumised;
4) kui taotlejaks on
metsaühistu, lisa 12 vormi kohase nimekirja, milles on metsaomaniku
nimi, kinnistu nimi ja katastritunnus, metsastatava osatüki number ja
tehtavate tööde maht kuluartiklite kaupa.
(9) Toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.
(10) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5), aruande (lisa 6) ja konsulendi hinnangu (lisa 7) alusel.
§ 14. Noore metsa hooldamise toetamise tingimused
(1) Noore metsa hooldamise toetust võib taotleda metsaühistu või metsamaad omav füüsiline isik.
(2) Noore metsa hooldamise toetamisena käsitletakse selle määruse mõistes hooldamise kulude osalist hüvitamist kuni 20 aasta vanuses kultuur- või loodustekkelises puistus ning noore metsa hooldamise tööde vajalikkusele ja noore metsa hooldamise töödele hinnangu andmisega seotud kulude hüvitamist.
(3) Noore metsa hooldamise toetuse maksimaalne määr on:
1)
kuni 3,0 m kõrguses noorendikus kuni 1500 krooni ulatuses ühe hektari
kohta tööde tegemisega seotud kuludest;
2) üle 3,0 m
kõrguses noorendikus kuni 2500 krooni ulatuses ühe hektari kohta tööde
tegemisega seotud kuludest;
3) noore metsa hooldamise tööde
vajalikkuse konsulendi hinnangu koostamise korral kuni 150 krooni
hektari kohta;
4) noore metsa hooldamise tööde kvaliteedi konsulendi
hinnangu koostamise korral kuni 150 krooni hektari kohta.
(4) Noore metsa hooldamise toetuse saamiseks esitab taotleja
korraldajale:
1) taotluse;
2) kinnitatud metsateatise koopia,
mille asukohaskeemile on märgitud tehtavate tööde asukoht;
3)
kui taotluse esitab metsaühistu, lisa 13 vormi kohase nimekirja, milles
on metsaomaniku nimi, kinnistu nimi ja katastritunnus, metsaeraldise
number, noorendiku keskmine kõrgus, tehtavate tööde pindala ja
konsulendi kinnitus tööde vajalikkuse kohta.
(5) Toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.
(6) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5), aruande (lisa 6) ja konsulendi hinnangu (lisa 7) alusel.
§ 15. Metsamajandusalase koostööprojekti toetamise tingimused
(1) Metsamajandusalase koostööprojekti toetust võivad taotleda metsaühistud.
(2) Metsamajandusalaseks koostööprojektiks selle määruse mõistes loetakse projekti, mis on mõeldud metsaühistu liikmete metsamajandusliku ühistöö käivitamiseks või edendamiseks.
(3) Metsamajandusalase koostööprojekti toetuse maksimaalne määr on 100 000 krooni ühe projekti kohta.
(4) Toetuse taotlemisel on kaas- või omafinantseeringu määr 10% taotluse kogumaksumusest.
(5) Metsamajandusalase koostööprojekti toetuse saamiseks esitab taotleja
korraldajale:
1) taotluse;
2) metsamajandusalase projekti, milles
on kirjeldatud metsamajandusliku ühistöö olukord enne taotluse
esitamist, ühistöö käivitamiseks ja edendamiseks planeeritavad tööd,
soetatavad vahendid ja majandusliku koostöö korras planeeritavate tööde
mahud järgmiseks kolmeks kalendriaastaks;
3) vähemalt ühe tööde
teostaja hinnapakkumise, kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus
on väiksem kui 30 000 krooni. Kui taotluses esitatud ühe kuluartikli
maksumus on vähemalt 30 000 krooni, lisatakse taotlusele vähemalt kolme
tööde teostaja hinnapakkumised.
(6) Toetuse saamiseks sõlmib korraldaja metsaühistuga sihtfinantseerimise lepingu.
(7) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5) ja aruande (lisa 6) alusel.
§ 16. Erametsade naabrusvalve korraldamise toetamise tingimused
(1) Erametsade naabrusvalve korraldamise toetust võib taotleda metsaühistu.
(2) Erametsade naabrusvalve korraldamise toetusena käsitletakse selle määruse mõistes naabrusvalve korraldamisega seotud investeerimis-, soetus- ja tegevuskulude osalist hüvitamist.
(3) Erametsade naabrusvalve korraldamise toetuse maksimaalne määr on 50 000 krooni taotleja kohta.
(4) Taotleja kaas- või omafinantseeringu määr peab olema vähemalt 10% projekti kogumaksumusest.
(5) Erametsade naabrusvalve korraldamise toetuse saamiseks esitab
taotleja korraldajale:
1) taotluse;
2) naabrusvalve korraldamise
projekti, milles on kirjeldatud piirkonna naabrusvalve korraldamist,
seoseid ja ühilduvust piirkonnas toimivate naabrusvalve projektidega,
naabrusvalve korraldamisega seotud tegevust, investeeringuid, soetusi,
planeeritava naabrusvalve korraldamise piirkonda ja projekti
jätkusuutlikkust;
3) vähemalt ühe tööde teostaja hinnapakkumise,
kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on väiksem kui 30 000
krooni. Kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on vähemalt 30
000 krooni, lisatakse taotlusele vähemalt kolme tööde teostaja
hinnapakkumised.
(6) Toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja metsaühistuga sihtfinantseerimise lepingu.
(7) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5) ja aruande (lisa 6) alusel.
§ 17. Metsaparandustööde toetamise tingimused
(1) Toetust võivad taotleda metsaühistu või metsamaad omav füüsiline isik.
(2) Metsaparandustööde toetusena käsitletakse selle määruse mõistes metsakuivendussüsteemi ehitamise, rekonstrueerimise, hooldamise ja uuendamise ning metsa majandamiseks kasutatava tee ehitamise ja teehoiu kulude osalist hüvitamist ning metsaparandustöö hinnangu andmisega seotud kulude hüvitamist.
(3) Metsaparandustööde toetamise määrad on:
1)
metsakuivendussüsteemi ehitamisel, rekonstrueerimisel, hooldamisel ja
uuendamisel kuni 70% tööga seotud kuludest, sealhulgas projekteerimise
kulu, kuid mitte üle 300 000 krooni ühe taotluse kohta;
2)
metsa majandamiseks kasutatava tee ehitamise ja hoiu kulu kuni 70%
töödega seotud kuludest, sealhulgas projekteerimise kulu, kuid mitte üle
300 000 krooni ühe taotluse kohta;
3) hinnangu andmisega seotud
kulude hüvitamine kuni 150 krooni töötunni kohta.
(4) Maaparandustööde toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1)
taotluse;
2) maaparandus- või teeprojekti või planeeritava tegevuse
kaardimaterjali koos kõigi «Maaparandusseaduses» ja «Teeseaduses»
nõutavate kooskõlastustega;
3) vähemalt ühe tööde teostaja
hinnapakkumise, kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on
väiksem kui 50 000 krooni. Kui taotluses esitatud ühe kuluartikli
maksumus on vähemalt 50 000 krooni, lisatakse taotlusele vähemalt kolme
tööde teostaja hinnapakkumised.
(5) Toetuse saamiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.
(6) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5), aruande (lisa 6) ja konsulendi hinnangu (lisa 7) alusel.
§ 18. Piirkonna tugiisiku rakendamise toetamise tingimused
(1) Piirkonna tugiisiku rakendamise toetust võib taotleda metsaühistu.
(2) Taotlus esitatakse metsaühistuid ühendavale esindusorganisatsioonile (edaspidi esindusorganisatsioon).
(3) Esindusorganisatsioon teeb korraldajale taotluste finantseerimise
ettepaneku, reastades laekunud taotlused, võttes aluseks järgmised
tegurid:
1) taotluse vastavus lõigetes 5 ja 6 esitatud nõuetele;
2)
taotluses märgitud omafinantseeringu määr;
3)
tugiisikuga kehtiva lepingu olemasolu;
4) ülesannete täitmiseks
vajalike tehniliste vahendite ja tingimuste olemasolu;
5) metsaühistu
liikmete arv;
6) metsaühistu tegevuspiirkonna ulatus;
7)
piirkonna erametsa pindala ja metsaühistu eelmise aasta tegevus
tegevusaruande alusel.
(4) Korraldaja sõlmib esindusorganisatsiooniga lepingu, milles sätestatakse nõuded ja ülesanded piirkonna tugiisikule, metsaühistule ja esindusorganisatsioonile, piirkonna tugiisiku töö korraldamise, koordineerimise, järelevalve, finantseerimise ja aruandluse alused.
(5) Piirkonna tugiisiku rakendamise toetusena käsitletakse selle määruse mõistes metsaühistuga lepingu sõlminud füüsilise isiku lepingust tulenevate tegevuskulude hüvitamist.
(6) Piirkonna tugiisiku tegevuskuludena käsitletakse järgmise tegevuse
rakendamisega seotud kulusid:
1) piirkonna metsakasvatustööde
vajaduse ja mahu väljaselgitamine;
2) piirkonna metsaomanike
individuaal- ja rühmanõustamise korraldamine ning järelevalve ning
aruandlus korraldajale;
3) metsaühistu liikmeskonna suurendamine,
tegevuspiirkonna laiendamine, ühistegevuse vajaduse selgitamine,
suhtlemine avalikkusega, artiklite avaldamine valla- ja maakonnalehes
jms;
4) teabepäevade ja koolituse kavandamine ja korraldamine;
5)
metsaomanike vahelise metsamajandusalase koostöö korraldamine,
sealhulgas metsauuendamise ja -hoolduse vajaduse väljaselgitamine,
partnerite leidmine, tööde kvaliteedi kontroll; ühise puidumüügi
korraldamine, ühise puidumüügi eesmärgil puiduressursi arvestuse
pidamine, koostamine, ostjatega läbirääkimiste korraldamine;
kuivendussüsteemide ja metsa majandamiseks kasutatavate teede
rekonstrueerimise korraldamine; jahimaade rendileandmise koordineerimine
(jahirendilepingute ettevalmistamine); metsade naabrusvalve korraldamine;
6)
metsaühistu igapäevategevuse, sealhulgas administratiivtöö korraldamine,
liikmete arvestuse pidamine, projektide, taotluste koostamine ja
esitamine korraldajale ning administreerimine;
7)
metsamajandamiskavade koostamise koordineerimine;
8) järelevalve
korraldamine saadud toetuste sihipärase kasutamise üle, konsulentide
rakendamine tehtud metsakasvatustööde kvaliteedi hindamisel ning
aruannete esitamine korraldajale;
9) teadlaste kaasamine katse- ja
õppealade rajamisele erametsades;
10) koolimetsade rajamine
erametsades;
11) metsaühistu ettevalmistamine
rühmasertifitseerimiseks;
12) metsakasvatustööde tegemiseks
hinnapakkumiste võtmine või vajaduse korral hanke korraldamine
«Riigihangete seaduse» tähenduses;
13) muu metsa
majandamist edendav tegevus, mis on tugiisikule sätestatud metsaühistuga
sõlmitud lepingus.
(7) Piirkonna tugiisiku rakendamise toetuse maksimaalne määr on 10 000 krooni kuus.
(8) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5) ja aruande (lisa 6) alusel.
§ 19. Koolimetsa rajamise toetamise tingimused
(1) Koolimetsa rajamise toetust võib taotleda metsaühistu.
(2) Koolimetsa rajamise toetusena käsitletakse selle määruse mõistes koolimetsa asutamise ja tegevuse korraldamisega seotud tegevus-, investeerimis- ja soetuskulude hüvitamist.
(3) Koolimetsa rajamise toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1)
taotluse;
2) koolimetsa rajamise projekti, milles on kirjeldatud
olemasolevad koolimetsad piirkonnas, koolimetsa rajamiseks planeeritavad
tööd, koolimetsa asukoht, sihtgrupp, planeeritav kasutamine, hangitavad
seadmed ja vahendid;
3) vähemalt ühe tööde teostaja hinnapakkumise,
kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on väiksem kui 30 000
krooni. Kui taotluses esitatud ühe kuluartikli maksumus on vähemalt 30
000 krooni, lisatakse taotlusele vähemalt kolme tööde teostaja
hinnapakkumised.
(4) Koolimetsa rajamise toetuse maksimaalne määr on 50 000 krooni.
(5) Toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.
(6) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5) ja aruande (lisa 6) alusel.
§ 20. Metsakahjustuste ennetamise ja metsakahjustuste hüvitamise toetamise tingimused
(1) Toetust võivad taotleda metsaühistu või metsamaad omav füüsiline isik.
(2) Metsakahjustuste ennetamise toetamisena käsitletakse selle määruse
mõistes selliste tegevus-, investeerimis- ja soetuskulude osalist
hüvitamist, mis on tehtud:
1) kahjurputukate, nagu
männikärsakad, juureüraskid ja kooreüraskid, leviku tõkestamiseks;
2)
juurepessu tõrjeks;
3) ulukikahjustuste tõkestamiseks;
4)
tulekahjude tõkestamiseks;
5) tööde kvaliteedi hinnangu
andmiseks.
(3) Toetust ei maksta raiete tegemiseks või üksikpuude langetamiseks, sealhulgas tulekaitse sihtide raiumiseks ja püünispuude langetamiseks.
(4) Metsakahjustuste hüvitamise toetamisena käsitletakse selle määruse kohaselt ulukikahjustuste hüvitamist.
(5) Lõikes 2 nimetatud toetuse maksimaalne määr on 90% kulude kogumaksumusest.
(6) Lõikes 4 nimetatud metsakahjustusi hüvitatakse konsulendi hinnangu alusel. Konsulent koostab hinnangu korraldaja kinnitatud kahjude hindamise metoodika kohaselt.
(7) Tööde kvaliteedile konsulendi hinnangu andmisega seotud kulude hüvitamise määr on maksimaalselt 150 krooni töötunni kohta ja kahjustuste hindamisel on kulude hüvitamise määr 300 krooni töötunni kohta.
(8) Metsakahjustuste ennetamise toetuse saamiseks esitab taotleja
korraldajale:
1) taotluse;
2) kinnitatud metsateatise, mille
asukohaskeemile on märgitud metsakahjustuse koht;
3) kui
taotluse esitab metsaühistu, lisa 14 vormi kohase nimekirja, milles on
metsaomaniku nimi, kinnistu nimi ja katastritunnus, metsaeraldise number
ja tehtavate tööde pindala (või maht);
4)
hinnapakkumise vähemalt ühelt teostajalt, kui taotluses esitatud ühe
tegevuse maksumus on väiksem kui 50 000 krooni, ja pakkumised vähemalt
kolmelt tööde teostajalt, kui taotluses esitatud ühe tegevuse maksumus
on vähemalt 50 000 krooni.
(9) Metsakahjustuste hüvitamise toetuse saamiseks esitab taotleja
korraldajale:
1) taotluse;
2) kinnitatud metsateatise koopia,
mille asukohaskeemile on märgitud metsakahjustuse koht;
3)
konsulendi hinnangu.
(10) Metsakahjustuste ennetamise ja metsakahjustuste hüvitamise toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.
(11) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral, väljamaksetaotluse (lisa 5), aruande (lisa 6) ja konsulendi hinnangu (lisa 7) alusel.
§ 21. Metsamajandamiskava koostamise toetamise tingimused
(1) Metsamajandamiskava (edaspidi kava) koostamise toetust võib taotleda metsaühistu ja metsamaad omav füüsiline isik, kellel puudub kava või kelle kehtiv kava vajab uuendamist seoses selle aegumisega, kaitserežiimi muutumisega, «Metsaseaduse» muudatustest tuleneva nõudega või tormikahjustusest põhjustatud majandamistingimuse muutumisega.
(2) Lõikes 1 sätestatud toetust saab taotleda ka tagasiulatuvalt 2005. aastal tellitud, koostatud ja kehtestatud kava koostamise kulude katteks, välja arvatud riigi tellimusega rahastatud kava.
(3) Kava koostamise toetamise määr on kuni 100% kava koostamise kogumaksumusest, kuid mitte üle 135 krooni korraldatava maa hektari kohta.
(4) Kava koostamise toetuse saamiseks esitab taotleja korraldajale:
1)
lisa 1 vormi kohase taotluse, kui taotlejaks on metsaühistu;
2)
lisa 15 vormi kohase taotluse, kui taotlejaks on metsaomanik;
3) kui
taotlejaks on metsaühistu, lisa 16 vormi kohase nimekirja, milles on
metsaomaniku nimi, kinnistu nimi, katastritunnus, kinnistu metsamaa
pindala, kava koostamise põhjus ja maksumus;
4) hinnapakkumised
vähemalt kolmelt kehtiva tegevusloaga metsakorraldusettevõttelt,
märkega, milline pakkumine on taotluse aluseks. Kui kava on tellitud
enne selle määruse kehtestamist, ei ole hinnapakkumiste esitamine
kohustuslik.
(5) Toetuse maksmiseks sõlmib korraldaja taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu.
(6) Toetus makstakse taotlejale välja sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimuste täitmise korral väljamaksetaotluse (lisa 5) ja aruande (lisa 6) alusel.
(7) Kui taotlejaks on metsaühistu, sõlmib taotleja esindamisõiguse ja andmete kasutamise õiguse määramiseks metsaomanikuga lepingu, milles sätestatakse metsaomaniku ning taotleja õigused ja kohustused.
(8) Majandusaasta lõpuks kasutamata jäänud kava koostamise toetamise vahendid kannab korraldaja kava koostamise toetamise erikontole, et tagada järgmise aasta algul kava koostamise toetamise järjepidevus kuni järgmiseks majandusaastaks vahendite eraldamiseni.
(9) Taotluse esitamise tähtaeg 2005. aastal on 15. detsember.
§ 22. Taotluse kontrollimine ja hindamine
(1) Korraldaja vaatab 30 tööpäeva jooksul taotluse koos nõutavate lisadega läbi, kontrollib kõigi nõutud dokumentide ja kooskõlastuste olemasolu, esitatud andmete õigsust ning taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele.
(2) Kui taotluses on ilmseid ebatäpsusi või kui taotleja on jätnud nõutud andmed esitamata, määrab korraldaja taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib korraldaja jätta taotluse läbi vaatamata. Kui puudused kõrvaldatakse määratud tähtajaks, loetakse taotlus õigeaegselt esitatuks.
(3) Korraldajal on õigus nõuda taotlejalt taotluse kohta täiendavaid selgitusi ja dokumente. Kui taotleja määratud aja jooksul nõutud selgitusi või dokumente ei esita või esitamata jätmist ei põhjenda, on korraldajal õigus jätta taotlus rahuldamata.
§ 23. Taotluse rahuldamine
Korraldaja võib lähtudes finantsvahendite olemasolust taotluse rahuldada osaliselt, märkides otsuses taotluse rahastamise ulatuse ja tingimused.
§ 24. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
1) taotlejal ei ole
õigust toetust saada;
2) taotleja ei ole esitanud kõiki selles
määruses nõutud andmeid ja dokumente;
3) taotleja on
esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
4)
taotleja ei võimalda korraldajal tutvuda oma tegevusega või
dokumentidega kohapeal, viibida kinnisasjal või hoones;
5)
puudub raha toetuse maksmiseks.
§ 25. Sihtfinantseerimise leping
(1) Taotluse rahastamiseks sõlmib korraldaja taotlejaga lisa 4 vormi kohase sihtfinantseerimise lepingu.
(2) Toetuse saamiseks taotleja täidab ja allkirjastab lepingu kõik lehed kahes eksemplaris ning esitab lepingu koos nõutud lisadega korraldajale.
(3) Korraldaja ei allkirjasta lepingut enne, kui lepingus on esitatud kõik taotluse rahastamiseks ja raha kasutamise kontrollimiseks vajalikud andmed.
(4) Korraldaja võib keelduda lepingu sõlmimisest, kui taotleja ei ole täitnud kõiki oma kohustusi riiklike ja kohalike maksude osas, kui taotlejal on varasemate taotluste osas aruandevõlgnevused või varasemate taotluste põhjal rahastatud töid ei ole tehtud tähtaegselt.
§ 26. Toetuse maksmine
(1) Korraldaja teeb maksed taotleja või tööde tegija või muu taotluses näidatud isiku pangakontole sihtfinantseerimise lepingus (lisa 4) kokkulepitud tingimustel, väljamaksetaotluse (lisa 5) ja aruande (lisa 6) või muude lepingus nimetatud dokumentide alusel 21 tööpäeva jooksul eelnimetatud dokumentide korraldajale esitamisest arvates.
(2) Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostata §-s 7 esitatud toetuse andmise korral.
(3) Käibemaksu ei rakendata, välja arvatud juhul kui:
1)
toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt
«Käibemaksuseaduse» §-des 19–21 sätestatule;
2)
toetuse raames soetatakse kaupu ja teenuseid vaid maksuvaba käibe
tarbeks, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt
«Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule. Maksuvaba käive on
sätestatud «Käibemaksuseaduse» §-s 16.
§ 27. Järelevalve toetuse sihipärase kasutamise üle
(1) Järelevalvet toetuse sihipärase kasutamise üle teostab korraldaja.
(2) Korraldajal on õigus:
1) tutvuda taotleja tegevusega ning
dokumentidega kohapeal, viibida asjaomasel kinnisasjal või hoones;
2)
kõrvaldamist võimaldavate puuduste avastamise korral teha otsus, milles
ta määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
3)
kõrvaldamatute puuduste avastamisel või eelmises punktis nimetatud
tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel lõpetada toetuse saajaga
sõlmitud leping ja lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse saanud
isikult raha tagasi.
§ 28. Toetuse tagasinõudmine
(1) Korraldaja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui:
1)
ilmneb, et toetust on kasutatud mittesihipäraselt;
2) ilmneb
asjaolu, mis oleks kaasa toonud taotluse rahuldamata jätmise;
3)
toetust ei ole kasutatud kindlaks määratud tingimustel;
4)
toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või tehtud
pankrotiotsus;
5) ilmneb, et taotluses märgitud tegevus ei ole
võimalik või taotluses märgitud tegevuse tähtaegu ei ole järgitud;
6)
toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib korraldaja teha viie aasta jooksul toetuse saajale viimase väljamakse tegemisest arvates.
§ 29. Andmete säilitamine
Korraldaja säilitab taotlusi ja lepinguid ning toetuse määramise ja taotluse rahuldamata jätmise otsuseid seitse aastat.
| Minister Villu REILJAN |
| Kantsler Annika VELTHUT |
Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 14.11.2005. a resolutsioon nr 17-1/0508668.)
Lisa 960535 Lisad
Facebook
Twitter