Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 15.11.2005 Avaldamismärge: RT I 2005, 59, 463 Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus Vastu võetud 19.10.2005 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 7. novembri 2005. a otsusega nr 910 § 1. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses (RT I 2001, 48, 267; 2005, 13, 64) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riiklik finantsjärelevalve (edaspidi finantsjärelevalve) käesoleva seaduse tähenduses on järelevalve riikliku finantsjärelevalve subjektide (edaspidi finantsjärelevalve subjekt) üle ning käesolevas seaduses, krediidiasutuste seaduses, kindlustustegevuse seaduses, investeerimisfondide seaduses, kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru seaduses, liikluskindlustuse seaduses, e-raha asutuste seaduses ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tegevuse üle.»; 2) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2 ja § 18 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad «§-s 45» sõnadega «§-s 37»; 3) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: « 21) kinnitab eelarve ülejäägi kasutamise;»; 4) paragrahvi 15 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad «§ 36 lõigetes 1–3» sõnadega «§ 38 lõigetes 2 ja 3»; 5) paragrahvi 18 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: « 21) esitab nõukogule ettepaneku käesoleva seaduse §-s 371 sätestatud eelarve ülejäägi kasutamiseks;»; 6) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 8) esitab nõukogule teadmiseks käesoleva seaduse § 49 lõikes 2 nimetatud ettepanekud ja ülevaated.»; 7) seaduse 4. peatükk sõnastatakse järgmiselt: «4. peatükk RAHASTAMINE 1. jagu Üldsätted § 35. Rahastamise allikas Inspektsiooni kulud kaetakse finantsjärelevalve subjektide tasutavast käesoleva seadusega sätestatud kohustuslikust maksest (edaspidi järelevalvetasu), menetlustasust ja muudest allikatest. § 36. Inspektsiooni eelarveaasta Inspektsiooni eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 37. Inspektsiooni lisaeelarve (1) Lisaeelarve koostatakse juhul, kui eelarveaasta tuludest ei piisa Inspektsiooni kulutuste või investeeringute katmiseks eelarveaasta jooksul. (2) Juhatus koostab lisaeelarve projekti koos ettepanekuga järelevalvetasu mahuosa määrade kohta ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks. § 371. Inspektsiooni eelarve ülejääk (1) Kui Inspektsiooni eelarveaasta tulud ületavad kulusid, võib tekkinud eelarve ülejäägi arvel moodustada reserve, teha kulutusi või investeeringuid või tagastada ülejääk ühetaoliselt ja proportsionaalselt järelevalvesubjektidele. (2) Juhatus koostab eelarve ülejäägi kasutamise ettepaneku ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks. 2. jagu Järelevalvetasu § 38. Järelevalvetasu (1) Järelevalvetasu koosneb kapitaliosast ja mahuosast. (2) Investeerimisühing, Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, kindlustusandja, krediidiasutus, e-raha asutus ja fondivalitseja maksavad järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel. E-raha asutus, kes kasutab e-raha asutuste seaduse §-s 11 sätestatud õigust, maksab järelevalvetasu üksnes mahuosas. (3) Kindlustusmaakler, välisriigi äriühingu Eesti filiaal, kes tegutseb investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja tegevusalal, maksab üksnes järelevalvetasu mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud järelevalvetasu maksmise kohustus (edaspidi rahastamiskohustus) tekib nendes lõigetes nimetatud isikutel või välisriigi äriühingu Eesti filiaalil vastaval tegevusalal tegutsemiseks õiguse andnud Inspektsiooni otsuse jõustumisest või toimingu sooritamisest arvates. (5) Rahastamiskohustus lõpeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikutel või välisriigi äriühingu Eesti filiaalil vastava tegutsemise õiguse lõppemisega. (6) Rahastamiskohustuse lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata. (7) Järelevalvesubjekt, kes tegutseb mitmel tegevusalal, maksab järelevalvetasu üksnes ühe järelevalvesubjektina. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatu kohaldamisel rakendatakse järgmisi põhimõtteid: 1) krediidiasutuse tegevusalal tegutsev äriühing maksab järelevalvetasu krediidiasutusena; 2) fondivalitseja tegevusalal tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus, maksab järelevalvetasu fondivalitsejana; 3) investeerimisühingu tegevusalal tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus ega fondivalitseja, maksab järelevalvetasu investeerimisühinguna; 4) Eesti väärtpaberite keskregistri pidajana tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus, fondivalitseja ega investeerimisühing, maksab järelevalvetasu Eesti väärtpaberite keskregistri pidajana; 5) e-raha asutusena tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus, maksab järelevalvetasu e-raha asutusena. § 39. Järelevalvetasu määr (1) Järelevalvetasu kapitaliosa on summa, mis võrdub ühe protsendiga: 1) krediidiasutuse korral õigusakti kohaselt nõutavast minimaalsest neto-omavahendite summast; 2) kindlustusandja korral tegevusloas märgitud kindlustustegevuse liigiga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest omavahendite summast; 3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja korral õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest omakapitali summast; 4) investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, e-raha asutuse ja fondivalitseja korral tegevusloas märgitud tegevusalaga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest aktsiakapitali summast. (2) Järelevalvetasu mahuosa on summa, mis võrdub: 1) krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali korral 0,005 kuni 0,05 protsendiga krediidiasutuse või vastava Eesti filiaali varast; 2) investeerimisühingu või välisriigi investeerimisühingu Eesti filiaali korral 0,15 kuni 0,75 protsendiga investeerimisühingu või vastava Eesti filiaali varast; 3) investeerimisfondide seaduse §-s 252 sätestatud rahaturufondi või välisriigi investeerimisfondi, mida selle riigi õigusaktide kohaselt käsitletakse rahaturufondina (edaspidi rahaturufond), valitseva fondivalitseja või välisriigi fondivalitseja Eesti filiaali korral 0,001 kuni 0,1 protsendiga fondivalitseja või vastava Eesti filiaali poolt valitsetavate rahaturufondide varast; 4) kogumispensionide seaduse §-s 3 sätestatud pensionifondi valitseva fondivalitseja või pensionifondi valitseva välisriigi fondivalitseja Eesti filiaali korral 0,005 kuni 0,2 protsendiga fondivalitseja või vastava Eesti filiaali poolt valitsetavate pensionifondide varast; 5) käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetamata investeerimisfonde valitseva fondivalitseja või välisriigi fondivalitseja Eesti filiaali korral 0,01 kuni 0,25 protsendiga fondivalitseja või vastava Eesti filiaali poolt valitsetavate investeerimisfondide varast; 6) kahjukindlustuse või selle edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,5 protsendiga kindlustusandja või vastava Eesti filiaali brutopreemiatest. Brutopreemiate hulka ei arvata kindlustusandjale makstud edasikindlustuse kindlustuspreemiaid juhul, kui edasikindlustuslepingu järgne edasikindlustusvõtja on Eestis registreeritud kindlustusandja; 7) elukindlustuse või selle edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali korral 0,02 kuni 0,25 protsendiga kindlustusandja või vastava Eesti filiaali vara ja brutopreemiate kogusummast; 8) kindlustusmaakleri või vastava välisriigi kindlustusmaakleri Eesti filiaali korral 0,5 kuni 5 protsendiga kindlustusmaakleri või vastava Eesti filiaali kogutud vahendustasude kogusummast; 9) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja korral 0,1 kuni 0,7 protsendiga ärituludest; 10) väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja ja reguleeritud väärtpaberituru korraldaja korral 0,1 kuni 0,5 protsendiga ärituludest; 11) e-raha asutuse või välisriigi e-raha asutuse Eesti filiaali korral 0,05–0,5 protsendiga e-raha asutuse või vastava Eesti filiaali varast. (3) Vara käesoleva seaduse tähenduses on vastavalt õigusaktidele konsolideerimata bilansi vara kirjete summa kokku. § 40. Järelevalvetasu mahuosa määra kehtestamine (1) Järelevalvetasu mahuosa määr kehtestatakse kalendriaastaks protsendina käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 sätestatud piires. Määra kehtestab rahandusminister määrusega 15 päeva jooksul pärast Inspektsiooni eelarve kinnitamist nõukogu poolt. (2) Käesoleva seaduse § 39 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud investeerimisfondide korral võib nõukogu näha ette erinevaid mahuosa määrasid, lähtuvalt valitsetavate investeerimisfondide tüübist või investeerimisfondide tingimustes või põhikirjas ette nähtud investeerimispoliitikast. (3) Järelevalvetasu mahuosa määr on ühtne kõigile samal tegevusalal tegutsevatele isikutele ja välisriigi äriühingute Eesti filiaalidele. (4) Järelevalvetasu mahuosa määra rakendatakse järelevalvetasu ettemakse ja lõppmakse arvutamisel. § 41. Järelevalvetasu ettemakse arvutamine (1) Krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu ja fondivalitseja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi järelevalve subjekti Eesti filiaali vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga. (2) Elukindlustusega või elukindlustuse edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga, ja Inspektsioonile esitatud jooksva aasta esimese kuue kuu brutopreemiate kahekordne kogusumma. (3) Kahjukindlustusega või kahjukindlustuse edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud jooksva aasta esimese kuue kuu brutopreemiate kahekordne kogusumma. (4) Kindlustusmaakleri järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusmaakleri Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta raamatupidamise aastaaruandes kajastatud vahendustasude kogusumma. (5) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja ja reguleeritud väärtpaberituru korraldaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu. (6) Lõpetamise korral võetakse aluseks likvideerimisbilanss. § 42. Järelevalvetasu lõppmakse arvutamine (1) Krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu ja fondivalitseja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi järelevalve subjekti Eesti filiaali vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga. (2) Elukindlustusega või elukindlustuse edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga, ning Inspektsioonile esitatud eelmise aasta brutopreemiate kogusumma. (3) Kahjukindlustusega või kahjukindlustuse edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta brutopreemiate kogusumma. (4) Kindlustusmaakleri järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusmaakleri Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta raamatupidamise aastaaruandes kajastatud vahendustasude kogusumma. (5) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja ja reguleeritud väärtpaberituru korraldaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu. (6) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta kestel võetakse järgneva eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel aluseks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud vara ja eelmise aasta brutopreemiate kogusumma 31. detsembri seisuga. (7) Lõpetamise korral võetakse aluseks likvideerimisbilanss. § 43. Järelevalvetasu tasumine (1) Järelevalvetasu summa tasumiseks saadab Inspektsioon vastavasisulise ettekirjutuse. (2) Järelevalvetasu tasutakse ettemakse ja lõppmaksena. Inspektsiooni eelarveaastal (edaspidi eelarveaasta) selle eelarveaasta eest tasumisele kuuluva järelevalvetasu lõplikuks suuruseks on järelevalvetasu lõppmakse summa. (3) Lõppmaksest suurema järelevalvetasu ettemakse korral tagastab Inspektsioon enammakstud järelevalvetasu käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks. (4) Lõppmaksest väiksema järelevalvetasu ettemakse korral tasutakse lõppmaksena lõppmakse ja tasutud ettemakse vahe käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks. (5) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa ulatuses. (6) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja filiaal tasub rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale pooles ulatuses. (7) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa pooles ulatuses. (8) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja filiaal tasub rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale veerandi ulatuses. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 8 sätestatud juhul võrdub kindlustusmaakleri järelevalvetasu kapitaliosa summa 1000 euroga. (10) Järelevalvetasu tasutakse Inspektsiooni kontole. § 44. Järelevalvetasu maksmise tähtaeg (1) Eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa ettemakse ja kapitaliosa tasutakse eelneva aasta 31. detsembriks. (2) Järelevalvetasu mahuosa lõppmakse tasutakse eelarveaasta 1. septembriks. (3) Rahastamiskohustuse tekkimisel jooksva aasta kestel tasutakse järelevalvetasu kapitaliosa 30 päeva jooksul pärast selle kohustuse tekkimist. § 45. Järelevalvetasu tasumata jätmise tagajärg Kui järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik ei tasu järelevalvetasu ettenähtud tähtaja jooksul, on Inspektsioonil õigus anda järelevalvetasu maksmiseks kohustav ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. jagu Menetlustasu § 451. Menetlustasu Menetlustasu on taotluse esitaja või toimingu läbiviimist taotleva isiku poolt tasutav kohustuslik makse käesolevas seaduses kehtestatud määras Inspektsiooni poolt käesolevas seaduses ette nähtud avalduse läbivaatamise või toimingu sooritamise eest. § 452. Menetlustasu maksja Menetlustasu maksja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, juriidiline isik või välismaa äriühingu filiaal, kes taotleb Inspektsioonilt taotluse läbivaatamist või toimingu sooritamist. § 453. Esmase tegevusloa taotlemine (1) Krediidiasutuse tegevusloa, samuti riigis, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik (edaspidi kolmas riik), registreeritud krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis loa taotlemisel tasutakse menetlustasu 1500 eurot. (2) Kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, e-raha asutuse või fondivalitseja tegevusloa taotlemisel tasutakse menetlustasu 1000 eurot. (3) Kolmandas riigis registreeritud kindlustusandja, investeerimisühingu, e-raha asutuse või fondivalitseja filiaali asutamiseks Eestis, samuti kolmandas riigis registreeritud fondivalitseja ning investeerimisühingu poolt Eestis piiriülese teenuse osutamiseks loa taotlemisel tasutakse menetlustasu 1000 eurot. (4) Kindlustusmaakleri või kolmandas riigis registreeritud kindlustusmaakleri filiaali kindlustusvahendajate registrisse kandmise taotlemisel tasutakse menetlustasu 150 eurot. § 454. Täiendava tegevusloa taotlemine Kindlustusandja, investeerimisühingu või fondivalitseja poolt täiendava tegevusloa taotlemisel tasutakse menetlustasu 500 eurot. § 455. Väärtpaberite avaliku pakkumise registreerimise taotlemine Väärtpaberite, välja arvatud investeerimisfondide aktsiate ja osakute, avaliku pakkumise, kauplemis- või noteerimisprospekti registreerimise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot. § 456. Ülevõtmispakkumise kooskõlastamise taotlemine Ülevõtmispakkumise kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot. § 457. Fondi tingimuste, nende muutmise ja välisriigi fondi osakute või aktsiate pakkumise registreerimise taotlemine (1) Lepingulise fondi tingimuste registreerimise või aktsiaseltsina asutatava fondi asutamise kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot. (2) Lepingulise fondi tingimuste või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja muutmise registreerimise taotlemisel tasutakse menetlustasu 200 eurot. (3) Välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise registreerimise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot. § 458. Reguleeritud turu reglemendi muudatuste kooskõlastamise taotlemine Reguleeritud turu reglemendi muudatuste kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 250 eurot. § 459. Väärtpaberiarveldussüsteemi reeglite muudatuste kooskõlastamise taotlemine Väärtpaberiarveldussüsteemi reeglite muudatuste kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 250 eurot. § 4510. Menetlustasu tasumine (1) Menetlustasu tasutakse enne taotluse esitamist või toimingu sooritamist. (2) Menetlustasu tasutakse Inspektsiooni kontole. (3) Menetlustasu tasumise korral näidatakse menetlustasu tasumist tõendaval dokumendil toimingu nimetus, mille eest menetlustasu tasuti, või viide käesoleva seaduse sättele, mille alusel toimingu tasu tasuti. Samuti märgitakse menetlustasu tasumist tõendaval dokumendil isiku nimi, kelle eest toimingu tasu tasuti. § 4511. Menetlustasu tasumisest vabastamine Käesoleva seaduse § 457 lõikes 2, §-des 458 ja 459 sätestatud menetlustasu ei tasuta juhul, kui muudatused tingimustes, põhikirjas, reglemendis või reeglites on tingitud muudatustest õigusaktides. § 4512. Menetlustasu tagastamine (1) Menetlustasu tasunud isikul on õigus taotleda tasutud menetlustasu tagastamist käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alusel kahe aasta jooksul tasumise päevast arvates. (2) Inspektsioon teeb otsuse taotluse kohta 20 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates. (3) Menetlustasu tagastamise taotlemisel esitatakse Inspektsioonile kirjalik avaldus ja menetlustasu tasumist tõendav dokument. (4) Inspektsioon tagastab menetlustasu 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse jõustumisest arvates. (5) Inspektsioon ei vaata menetlustasu tagastamise taotlust läbi, kui menetlustasu tagastamise taotluse kohta on tehtud Inspektsiooni otsus. (6) Tasutud menetlustasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui: 1) menetlustasu on tasutud ettenähtust suuremas summas; 2) esitatud taotlus jäetakse läbi vaatamata; 3) menetlustasu on tasunud isik, kes käesoleva seaduse kohaselt on menetlustasu tasumisest vabastatud; 4) menetlustasu tasunud isik loobub toimingust või taotluse esitamisest enne Inspektsiooni pöördumist.»; 8) paragrahvi 46 lõike 2 punkti 1 täiendatakse ja punkt sõnastatakse järgmiselt: « 1) tütarettevõtjast investeerimisühingule, krediidiasutusele, fondivalitsejale, e-raha asutusele või kindlustusandjale (edaspidi finantsasutused), keda otseselt või kaudselt kontrollib välisriigi, mis ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riik (edaspidi kolmas riik), õigusaktide alusel tegutsev või kolmandas riigis asuv emaettevõtja (edaspidi kolmanda riigi emaettevõtja), tegevusloa andmisest ja esitab seejuures konsolideerimisgrupi struktuuri;»; 9) paragrahvi 49 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 49 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Inspektsioonil on õigus esitada Eesti Pangale, Vabariigi Valitsusele, Rahandusministeeriumile ja muudele riigiasutustele ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ning ülevaateid finantssektori tegevust ja finantsjärelevalvet käsitlevate õigusaktide mõju ja rakendamise kohta, samuti selliseid ettepanekuid ning ülevaateid avalikustada.»; 11) paragrahvi 53 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Inspektsioon avalikustab oma veeblilehel rahandusministri kehtestatud korras ja ulatuses andmed: 1) Eesti finantsjärelevalve subjektide, nende välisriigis asuvate filiaalide, tütarettevõtjate, esinduste ning nende poolt välisriigis piiriüleste teenuste osutamise kohta; 2) käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduste alusel vastavat Eestis tegutsemise õigust omavate välisriigi isikute või institutsioonide Eestis asuvate filiaalide, esinduste ning nende poolt Eestis piiriüleste teenuste osutamise kohta.»; 12) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: « (7) Käesolevas seaduses eurodes väljendatud summad arvestatakse ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga vahetuskursi alusel.» § 2. Investeerimisfondide seaduse muutmine Investeerimisfondide seaduse (RT I 2004, 36, 251; 90, 616) § 295 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed avalikustatakse vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõikes 4 sätestatule.» § 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2005, 39, 308) § 108 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed avalikustatakse vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõikes 4 sätestatule.» § 4. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses (RT I 2001, 89, 532; 2005, 39, 308) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 237 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed avalikustatakse vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõikes 4 sätestatule.»; 2) paragrahvi 237 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 5. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2005, 39, 308) § 3 lõike 2 punkt 10, § 23 ning 7. peatüki 3. jagu tunnistatakse kehtetuks. § 6. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2005. aasta 15. novembril, e-raha asutuste osas e-raha asutuste seaduse jõustumisel. Riigikogu esimees Ene ERGMA