Teksti suurus:

Väärtpaberituru seaduse, investeerimisfondide seaduse, tagatisfondi seaduse ja asjaõigusseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.11.2005
Avaldamismärge:RT I 2005, 59, 464

Väärtpaberituru seaduse, investeerimisfondide seaduse, tagatisfondi seaduse ja asjaõigusseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 19.10.2005

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 7. novembri 2005. a otsusega nr 911

§ 1. Väärtpaberituru seaduses (RT I 2001, 89, 532; 2005, 39, 308) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

«1 Euroopa Komisjoni direktiivi 2004/72/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ heakskiidetud turutavade, kaupade tuletisinstrumentidega seotud siseteabe määratlemise, siseringi isikute nimekirjade koostamise, juhtide tehingutest teatamise ja kahtlastest tehingutest teatamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 162, 30.04.2004, lk 70–75);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (ELT L 96, 12.04.2003, lk 16–25);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89);

Euroopa Komisjoni direktiiv 2003/124/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses siseteabe määratluse ja avalikustamisega ning turuga manipuleerimise määratlusega (ELT L 339, 24.12.2003, lk 70–72);

Euroopa Komisjoni direktiiv 2003/125/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses investeerimissoovituste erapooletu esitamise ja huvide konflikti avalikustamisega (ELT L 339, 24.12.2003, lk 73–77);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse EL Nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 035, 11.02.2003, lk 1–27);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2001/34/EÜ, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet (EÜT L 184, 06.07.2001, lk 1–66);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (EÜT L 126, 26.05.2000, lk 1–59);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/64/EÜ, millega muudetakse EL Nõukogu direktiive 85/611/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ ja 93/22/EMÜ kolmandate riikidega toimuva teabevahetuse osas (EÜT L 290, 17.11.2000, lk 27–28);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.06.1998, lk 45–50);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 95/26/EÜ krediidiasutusi käsitlevate direktiivide 77/780/EMÜ ja 89/646/EMÜ, kahjukindlustust käsitlevate direktiivide 73/239/EMÜ ja 92/49/EMÜ, elukindlustust käsitlevate direktiivide 79/267/EMÜ ja 92/96/EMÜ, investeerimisühinguid käsitleva direktiivi 93/22/EMÜ ning siirdväärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud fonde (ühisinvesteerimisfonde) käsitleva direktiivi 85/611/EMÜ muutmise kohta, et tugevdada järelevalvet usaldatavusnormatiivide täitmise üle (EÜT L 168, 18.07.1995, lk 7–13);

EL Nõukogu direktiiv 93/6/EMÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (EÜT L 141, 11.06.1993, lk 1–26);

EL Nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta (EÜT L 141, 11.06.1993, lk 27–46).»;

2) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Käesolev seadus reguleerib väärtpaberite avalikku pakkumist ja nende reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võtmist, investeerimisühingute tegevust, investeerimisteenuste osutamist, reguleeritud väärtpaberiturgude ja väärtpaberiarveldussüsteemide toimimist ning järelevalve teostamist väärtpaberituru ja selle osaliste üle.»;

3) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

« (21) Kapitaliväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud väärtpaber;
2) igasugune vabalt kaubeldav märkimisõigus, vahetus- või tuletisväärtpaber, mis annab õiguse omandada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud väärtpabereid vahetamise teel või muu õiguse teostamisega, kui emiteeritava väärtpaberi emitent on ise väärtpaberi alusvaraks olevate väärtpaberite emitent või kuulub tema konsolideerimisgruppi.

(22) Mittekapitaliväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on igasugune muu käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetamata väärtpaber.

(23) Kestvalt või korduvalt emiteeritavad väärtpaberid käesoleva seaduse tähenduses on sama liiki või klassi väärtpaberid, mida emiteeritakse kas kestvalt või 12-kuulise perioodi jooksul vähemalt kahes eraldi emissioonis.»;

4) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Emitent käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida.»;

5) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

« § 51. Pakkuja

Pakkuja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes pakub väärtpabereid avalikkusele.»;

6) paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Investor käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse omandada väärtpabereid.

(2) Kutseline investor käesoleva seaduse tähenduses on:
1) Eesti või välisriigi krediidiasutus, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv finantseerimisasutus;
2) Eesti Vabariik või välisriik või Eesti või välisriigi kohaliku või regionaalse omavalitsuse üksus või keskpank;
3) rahvusvaheline organisatsioon, sealhulgas Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank;
4) Eesti või välisriigi finantseerimisasutus, kelle ainsaks äritegevuseks on väärtpaberitesse investeerimine;
5) käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi väikeettevõtja), kes on käesoleva seaduse §-s 237 sätestatu kohaselt kantud Finantsinspektsiooni (edaspidi inspektsioon) nimekirja;
6) Eesti või välisriigi äriühing, kes ei ole väikeettevõtja;
7) füüsiline isik, kes vastab vähemalt kahele käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimusele ning kes on käesoleva seaduse §-s 237 sätestatu kohaselt kantud inspektsiooni nimekirja;
8) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) väikeettevõtja või füüsiline isik, kes on selles lepinguriigis registreeritud kutselise investorina.

(3) Väikeettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, mis oma viimase majandusaasta või konsolideeritud aruande kohaselt vastab vähemalt kahele alljärgnevatest tingimustest:
1) väikeettevõtjal on majandusaasta jooksul keskmiselt vähem kui 250 töötajat;
2) väikeettevõtja aasta bilansimaht ei ületa 43 miljonit eurot;
3) väikeettevõtja aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot.

(4) Füüsilisest isikust kutseline investor peab vastama vähemalt kahele alljärgnevatest tingimustest:
1) investor on eelneva nelja kvartali jooksul teinud väärtpaberiturul keskmiselt vähemalt 10 olulises mahus tehingut kvartalis;
2) investori väärtpaberiportfelli maht ületab 500 000 eurot;
3) investor töötab või on töötanud vähemalt ühe aasta finantsvaldkonnas ametikohal, mis nõuab teadmisi väärtpaberitesse investeerimise kohta.»;

7) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 71 tekst sõnastatakse järgmiselt:

«Pakkumiskava käesoleva seaduse tähenduses on emitendi kava kestvalt või korduvalt emiteeritavate mittekapitaliväärtpaberite, kaasa arvatud igas vormis ostutähtede emiteerimiseks kindlaksmääratud emiteerimisperioodi jooksul.»;

9) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostab inspektsioon käesoleva seaduse ning Finantsinspektsiooni seaduse alusel.»;

10) seaduse 2. osa pealkirjast jäetakse välja sõna «AVALIK»;

11) paragrahvid 11–13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 11. Väärtpaberite pakkumine

Väärtpaberite pakkumine käesoleva seaduse tähenduses on isikutele igas vormis, igal viisil ja iga vahendiga väärtpaberite omandamise või märkimise võimaluse kohta antud teave, mis on piisavalt täpne nii pakkumise tingimuste kui pakutavate väärtpaberite osas, võimaldamaks isikul otsustada väärtpaberite omandamise või märkimise üle.

§ 12. Väärtpaberite avalik pakkumine

(1) Väärtpaberite pakkumine on avalik, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.

(2) Väärtpaberite pakkumist ei loeta avalikuks, kui väärtpabereid pakutakse:
1) üksnes kutselistele investoritele või
2) mitte rohkem kui 99-le ühe ja sama lepinguriigi isikule, kes ei ole kutselised investorid või
3) omandamiseks ühe pakkumise kohta iga investori poolt vähemalt 50 000 euro eest või
4) nimiväärtusega vähemalt 50 000 eurot või
5) väiksema kui 100 000 eurose koguväärtusega väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul.

(3) Iga käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud väärtpaberite pakkumisele järgnevat selliste väärtpaberite edasimüüki loetakse eraldi pakkumiseks, mille puhul tuleb eraldi hinnata, kas nimetatud pakkumine on avalik või mitte.

(4) Väärtpaberite avalikuks pakkumiseks loetakse ka väärtpaberite turustamist vahendajate kaudu, kui lõppturustamine ei vasta ühelegi käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimusele.

§ 13. Väärtpaberite emissioon

(1) Väärtpaberite emissioon käesoleva seaduse tähenduses on emitendi ühekordse otsuse alusel emiteeritud samaliigiliste väärtpaberite kogum (edaspidi emissioon).

(2) Väärtpaberite emissiooni emitendi ühekordse otsuse alusel, kuid erinevatel aegadel (seeriatena), loetakse üheks emissiooniks.»;

12) seadust täiendatakse §-dega 131 ja 132 järgmises sõnastuses:

« § 131. Päritolulepinguriik

(1) Päritolulepinguriik käesoleva seaduse tähenduses on Eestis registreeritud emitendi puhul Eesti ja muu lepinguriigi emitendi puhul lepinguriik, kus väärtpaberi emitent on registreeritud, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(2) Kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti, on välisriigi, mis ei ole lepinguriik (edaspidi kolmas riik), emitendi poolt kinnitatud valiku kohaselt selle emitendi päritolulepinguriik käesoleva seaduse tähenduses Eesti või muu lepinguriik, kus väärtpabereid esimest korda kas pakuti avalikult või taotleti nende reguleeritud turul kauplemisele võtmist.

(3) Erandina käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust võib mittekapitaliväärtpaberite emitent, pakkuja või väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotlev isik (edaspidi kauplemise taotleja) valida päritolulepinguriigiks Eesti või muu lepinguriigi, kus nimetatud mittekapitaliväärtpaberite emitent on registreeritud või kus need mittekapitaliväärtpaberid on võetud või võetakse reguleeritud turul kauplemisele või kus neid mittekapitaliväärtpabereid avalikkusele pakutakse, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) mittekapitaliväärtpaberite emissiooni kuuluva väärtpaberi nimiväärtus on vähemalt 1000 eurot;
2) muus valuutas kui euro emiteeritud mittekapitaliväärtpaberite emissiooni kuuluva väärtpaberi nimiväärtus on ligilähedane 1000 euroga;
3) mittekapitaliväärtpaberite emissiooni kuuluvad väärtpaberid annavad õiguse omandada muu vabalt võõrandatav väärtpaber või saada rahasumma vastavalt vahetamise või omandamisõiguse teostamise tulemusena tingimusel, et mittekapitaliväärtpaberite emitent ei ole ise nende alusvaraks olevate väärtpaberite emitent ega kuulu tema konsolideerimisgruppi.

§ 132. Vastuvõtjalepinguriik

Vastuvõtjalepinguriik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti või muu lepinguriik, kus väärtpabereid avalikult pakutakse või kus taotletakse nende reguleeritud turul kauplemisele võtmist, kui see riik ei ole päritolulepinguriik.»;

13) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Käesoleva seaduse 3.–6. peatükis väärtpaberite kohta sätestatut ei kohaldata järgmistele väärtpaberitele:
1) Eesti avatud lepinguliste investeerimisfondide osakud ja välisriigi avatud investeerimisfondide osakud või aktsiad;
2) käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud rahaturuinstrumendid, mille on emiteerinud Eesti krediidiasutus või välisriigi isik;
3) väärtpaberid, mille emitendiks on Tagatisfond, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa või Garantiifond;
4) kestvalt või korduvalt emiteeritavad Tagatisfondi seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud ja lepinguriigi hoiuste tagamise skeemiga tagatud hoiusesertifikaadid, mis ei ole allutatud, vahetatavad, asendatavad, ei anna teist liiki väärtpaberite omandamis- või vahetamisõigust ega ole tuletisväärtpaberite alusvaraks.»;

14) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-dega 141–143 järgmises sõnastuses:

« § 141. Prospekt

(1) Väärtpaberite avaliku pakkumise prospekt (edaspidi käesolevas osas prospekt) peab sisaldama lihtsalt analüüsitavas ja arusaadavas vormis kogu iseloomulikku teavet emitendi ja avalikkusele pakutavate väärtpaberite kohta, mis on investoritele vajalik, et teadvalt hinnata emitendi ja iga garanteerija varasid ja kohustusi, finantsseisundit, kasumit ja kahjumit, tulevikuväljavaateid ning pakutavate väärtpaberitega kaasnevaid õigusi.

(2) Prospekt võib koosneda ühest dokumendist või mitmest eraldi dokumendist. Viimasel juhul peab prospekt koosnema emitendi kohta esitatavat teavet sisaldavast registreerimisdokumendist, pakutavate väärtpaberite kohta esitatavat teavet sisaldavast väärtpaberikirjeldusest ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kokkuvõttest.

(3) Nii ühest kui mitmest eraldi dokumendist koosnev prospekt peab sisaldama kokkuvõtet, milles esitatakse lühidalt ja üldkeeles sõnastatud emitendi, iga garanteerija ja pakutavate väärtpaberite põhilised tunnusjooned ja nendega seotud riskid. Lisaks peab kokkuvõte sisaldama järgmisi hoiatusi:
1) hoiatus, et kokkuvõtet tuleb käsitada prospekti sissejuhatusena ja väärtpaberitesse investeerimise üle otsustamisel peab investor tutvuma terve prospektiga;
2) kui prospektis sisalduva teabega seonduva nõude kohtule esitamisel võib emitendi päritolu- või vastuvõtjalepinguriigi siseriiklikust õigusest tulenevalt enne kohtumenetluse algatamist olla hagejast investoril kohustus kanda prospekti tõlkimise kulud, siis sellekohane hoiatus;
3) hoiatus, et ühegi isiku suhtes ei kohaldata tsiviilvastutust ainuüksi kokkuvõtte, ka mitte selle tõlke põhjal, välja arvatud juhul, kui see on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus.

(4) Prospektis, välja arvatud kokkuvõttes, võib vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) 809/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 149, 30.04.2004, lk 1–137) (edaspidi prospektimäärus), artiklis 28 sätestatule andmeid esitada viidetena ühele või mitmele varem avaldatud dokumendile, mis on registreeritud inspektsioonis või emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses või on neile avaldamiseks esitatud. Kui andmed on esitatud viidetena, peab prospekt sisaldama viidete nimekirja, mis võimaldab investoritel andmeid lihtsalt leida.

(5) Täpsemad nõuded prospektis sisalduvale teabele ja prospekti vormile on sätestatud prospektimääruse peatükkides 2 ja 3.

§ 142. Põhiprospekt

(1) Prospekti asemel võib koostada põhiprospekti juhul, kui avalikkusele pakutakse pakkumiskava alusel emiteeritavaid mittekapitaliväärtpabereid või investeerimisfondide seaduse § 260 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaseid pandikirju (edaspidi pandikirjad).

(2) Põhiprospekt peab sisaldama emitendi, pakutavate väärtpaberite ja emitendi soovi korral ka pakkumise lõpptähtaja kohta täielikku teavet, mida vajaduse korral täiendatakse käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud lisadega.

(3) Täpsemad nõuded põhiprospektis sisalduvale teabele ja põhiprospekti vormile on sätestatud prospektimääruse peatükkides 2 ja 3.

(4) Põhiprospekti suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses prospekti kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses endas või prospektimääruses ei ole sätestatud teisiti.

§ 143. Prospekti kehtivus

(1) Prospekt kehtib 12 kuud, arvates selle avalikustamisest, tingimusel, et prospekti on vajalikul määral täiendatud käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud lisadega.

(2) Prospekti registreerimisdokument kehtib eraldi 12 kuud, arvates selle inspektsioonis või emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses registreerimisest, tingimusel, et seda on vajalikul määral ajakohase teabega täiendatud vastavalt käesoleva seaduse § 135 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

(3) Põhiprospekt kehtib pakkumiskava korral kuni 12 kuud või pandikirjade emiteerimisel kuni pandikirjade emiteerimise lõpetamiseni.»;

15) paragrahvid 15–18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 15. Prospekti avalikustamine

(1) Kui käesoleva seaduse §-s 17 ei ole sätestatud teisiti, tuleb seoses väärtpaberite avaliku pakkumisega Eestis avalikustada selle kohta käesoleva seaduse nõuetele vastav prospekt.

(2) Prospekt tuleb avalikustada hiljemalt väärtpaberite avaliku pakkumise väljakuulutamise päeval.

(3) Prospekti peab avalikustama, järgides prospektimääruse artiklites 29 ja 30 sätestatud nõudeid, ühel järgmistest viisidest:
1) vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes;
2) tasuta trükisena, mis peab olema kättesaadav emitendi registrijärgses asukohas ja pakutavaid väärtpabereid turustavate vahendajate, kaasa arvatud emitendi väärtpaberitelt tehtavate maksete vahendaja (edaspidi makseagent) tegevuskohas;
3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud isikute veebilehtedel;
4) emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse või muu prospekti registreerimise eest vastutava isiku või asutuse (edaspidi käesolevas osas väärtpaberiturujärelevalve asutus) veebilehel.

(4) Mitmest eraldi dokumendist koosneva või viidetena esitatud andmeid sisaldava prospekti puhul võib dokumente ja prospekti kuuluvat teavet avalikustada ja levitada eraldi tingimusel, et kõik nimetatud dokumendid tehakse avalikkusele tasuta kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt. Igas dokumendis peab sisalduma märge selle kohta, kust võib saada muid dokumente, mis moodustavad ülejäänud osa prospektist.

(5) Käesoleva seaduse § 143 lõikes 2 sätestatu kohaselt kehtiva registreerimisdokumendi olemasolu korral võib väärtpaberite pakkumisel koostada ja avalikustada üksnes väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte. Sellisel juhul peab väärtpaberikirjeldus sisaldama pärast registreerimisdokumendi või käesoleva seaduse § 23 kohase prospekti lisa inspektsioonis või emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses registreerimist ilmnenud investorite hinnanguid mõjutada võivaid olulisi sündmusi või asjaolusid, mis tavapäraselt tuleb esitada registreerimisdokumendis.

(6) Prospekti ja prospekti lisade sisu ja vorm peavad avalikustatuna igal ajahetkel olema identsed inspektsioonis või emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses registreeritud ja inspektsiooni veebilehel avalikustatud prospekti ja selle lisadega.

(7) Prospekti asemel võib avalikustada käesoleva seaduse § 1321 lõikes 1 nimetatud kauplemisprospekti või §-s 157 nimetatud noteerimisprospekti.

§ 16. Registreerimise või teavitamise kohustus

(1) Kui avalikult pakutavate väärtpaberite emitendi päritolulepinguriik on Eesti, peavad prospekt või käesoleva seaduse § 15 lõikes 5 sätestatud juhul prospekti väärtpaberikirjeldus ja kokkuvõte enne nende avalikustamist ja pakkumise väljakuulutamist olema registreeritud inspektsioonis.

(2) Põhiprospekt tuleb registreerida vaid enne esmakordset väärtpaberite emiteerimist.

(3) Kui avalikult pakutavate väärtpaberite emitendi vastuvõtjalepinguriik on Eesti, tuleb enne prospekti avalikustamist ja pakkumise väljakuulutamist inspektsiooni sellest emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kaudu teavitada, lisades järgmised dokumendid:
1) emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse väljastatud prospekti registreerimistunnistus, mis peab sisaldama kinnitust selle kohta, et prospekt on koostatud vastavalt Euroopa Liidu õigusaktides prospekti kohta sätestatud nõuetele, ning andmeid prospektis sisalduva teabe suhtes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatuga kooskõlas tehtud erandite ja nimetatud erandite põhjuste kohta;
2) prospekti või, käesoleva seaduse § 15 lõikes 5 sätestatud juhul, prospekti väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte ärakiri eesti või inglise keeles või, inspektsiooni nõusolekul, muus keeles;
3) inspektsiooni nõudel prospekti kokkuvõtte eestikeelne tõlge.

§ 17. Erandid

(1) Prospekti ei pea avalikustama, kui väärtpaberite avalik pakkumine Eestis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest tingimustest:
1) pakutavate mittekapitaliväärtpaberite emitendiks on lepinguriik, lepinguriigi keskpank või regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus, Euroopa Keskpank või rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub vähemalt üks lepinguriik;
2) pakutakse väärtpabereid, mis on tingimusteta ja tühistamatult garanteeritud lepinguriigi või lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt;
3) pakutakse krediidiasutuse poolt kestvalt või korduvalt emiteeritavaid mittekapitaliväärtpabereid, mis ei ole allutatud, vahetatavad, asendatavad, ei anna teist liiki väärtpaberite omandamis- või vahetamisõigust ega ole tuletisväärtpaberite alusvaraks, koguväärtusega vähem kui 50 000 000 eurot väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul;
4) pakutakse aktsiaid, mis on vahetatavad sama aktsiaseltsi sama liiki juba emiteeritud aktsiate vastu, kui sellega ei kaasne nimetatud aktsiaseltsi aktsiakapitali suurenemine;
5) väärtpabereid pakutakse seoses äriühingu ülevõtmispakkumisega väärtpaberite vahetuse teel tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab inspektsiooni hinnangul käesolevas seaduses prospekti suhtes kehtestatud nõuetele vastavat teavet;
6) väärtpabereid pakutakse või jaotatakse seoses äriühingu ühinemisega tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab inspektsiooni hinnangul käesolevas seaduses prospekti suhtes kehtestatud nõuetele vastavat teavet;
7) aktsiaid pakutakse või jaotatakse olemasolevatele aktsionäridele seoses aktsiakapitali suurendamisega või muudel juhtudel tasuta tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab inspektsiooni hinnangul asjakohast teavet vastavate aktsiate arvu ja omaduste ning pakkumise põhjuste ja üksikasjade kohta;
8) aktsiaid pakutakse seoses fondiemissiooniga äriseadustiku § 350 tähenduses või välisriigi emitendi puhul makstakse aktsiad välja dividendidena tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab inspektsiooni hinnangul asjakohast teavet vastavate aktsiate arvu ja omaduste ning pakkumise põhjuste ja üksikasjade kohta;
9) emitendi poolt, kelle väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul, või tema konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu poolt emiteeritud väärtpabereid pakutakse emitendi olemasolevatele või endistele juhatuse liikmetele või töötajatele tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab inspektsiooni hinnangul asjakohast teavet vastavate väärtpaberite arvu ja omaduste ning pakkumise põhjuste ja üksikasjade kohta.

(2) Kui mõned prospektimääruses sätestatu kohaselt prospektis nõutavad andmed ei ole prospektis esitamiseks asjakohased, arvestades emitendi tegevusvaldkondi või õiguslikku vormi või pakutavaid väärtpabereid, tuleb prospektis esitada nõutavate andmetega vähemalt samaväärne teave tingimusel, et sellega ei kahjustata investorite nõuetekohast teavitamist.

(3) Kui lõplikku pakutavate väärtpaberite müügihinda ja arvu ei ole võimalik prospektis või põhiprospekti puhul ka selle lisades esitada, peab prospekt, põhiprospekt või põhiprospekti lisad võimaluse korral sisaldama vähemalt väärtpaberite maksimumhinda ja kriteeriume, millest lähtuvalt pakutavate väärtpaberite arv ja lõplik hind kindlaks määratakse. Sellisel juhul esitatakse lõplik teave pakutavate väärtpaberite müügihinna ja arvu kohta niipea kui võimalik inspektsioonile või emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele ning avalikustatakse viivitamata vastavalt käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele.

(4) Kui pakutakse väärtpabereid, mis kuuluvad pakkumisse koguväärtusega vähem kui 2 500 000 eurot väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul, peab prospekti koostama ja avalikustama vastavalt kas prospektimääruse peatükkides 2 ja 3 prospektile kehtestatud nõuetele või rahandusministri määruses kehtestatud nõuetele prospekti ja selles esitatava teabe kohta.

(5) Rahandusminister sätestab oma määrusega, millistel tingimustel ja korras võib inspektsioon teha erandeid prospektis avalikustatava teabe, samuti selles avalikustatavate andmete koosseisu suhtes, kui:
1) teabe avalikustamine prospektis on vastuolus avalike huvidega või
2) teabe avalikustamine prospektis kahjustaks oluliselt emitenti tingimusel, et sellise teabe mitteavalikustamine ei ole pakutavate väärtpaberite ja väärtpaberite emitendi, pakkuja või garanteerija hindamise seisukohalt olulises ulatuses eksitav või
3) mitteavalikustatav teave on pakkumise seisukohast vähetähtis ega mõjuta emitendi, pakkuja või garanteerija majandusliku seisundi ja tulevikuväljavaadete hindamist.

(6) Emitendi, kelle päritolulepinguriik on Eesti, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 4 nimetatud väärtpabereid on pakkujal õigus vastavalt käesoleva seaduse §-s 391 sätestatule avalikult pakkuda kõigis vastuvõtjalepinguriikides üksnes juhul, kui väärtpaberite kohta avalikustatakse prospekt vastavalt käesolevas seaduses ja prospektimääruse peatükkides 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

(7) Emitendi, kelle vastuvõtjalepinguriik on Eesti, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 4 nimetatud väärtpabereid on pakkujal õigus vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 sätestatule Eestis avalikult pakkuda üksnes juhul, kui väärtpaberite kohta avalikustatakse prospekt vastavalt käesolevas seaduses ja prospektimääruse peatükkides 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

§ 18. Registreerimise taotlemine

(1) Prospekti registreerimiseks inspektsioonis tuleb esitada taotlus. Kui pakutavate väärtpaberite emitendi päritolulepinguriik ei ole Eesti, võib prospekti registreerimise taotluse esitada inspektsioonile teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus.

(2) Taotlusele tuleb lisada prospekt ning emitendi ja pakkuja põhikirja olemasolu korral nende ärakirjad.

(3) Kui taotlemisel esitatud dokumendid ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, sealhulgas prospekt ei sisalda inspektsiooni hinnangul investorite huve silmas pidades kogu vajalikku teavet, nõuab inspektsioon 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates dokumentide õigusaktidega vastavusse viimist või täiendamist.

(4) Taotlemisel esitatud andmete ja dokumentide kontrollimiseks võib inspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada suulisi selgitusi käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud isikult, tema esindajalt ning põhjendatud vajaduse korral kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja prospekti registreerimise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.»;

16) paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks;

17) seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:

« § 191. Registreerimise üleandmine

(1) Inspektsioon võib vajaduse korral ning kokkuleppel teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega teha otsuse prospekti registreerimine või kinnitamine talle üle anda.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuse tegemisest teavitab inspektsioon taotluse esitajat kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates ning edastab taotlemisel esitatud dokumendid, lisades vajaduse korral teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõutud tõlked, viivitamata vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.»;

18) paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Inspektsioon teeb otsuse prospekti registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta 10 tööpäeva jooksul registreerimise taotluse või õigusaktidega kooskõlla viidud või täiendatud dokumentide inspektsioonile esitamisest või teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt inspektsioonile prospekti registreerimise üleandmisel edastatud dokumentide saamisest arvates.

(2) Inspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuse tegemise tähtaega pikendada 20 tööpäevani, kui avalikkusele pakkumine hõlmab väärtpabereid, mille on emiteerinud emitent, kelle väärtpabereid ei ole varem võetud reguleeritud turul kauplemisele ja kes ei ole väärtpabereid varem avalikkusele pakkunud.

(3) Registreerimisest keeldumise korral peab otsus sisaldama põhjendust, prospekti registreerimise korral registreerimisnumbrit.

(4) Otsuse prospekti registreerimise või sellest keeldumise kohta toimetab inspektsioon viivitamata taotluse esitajale kätte.

(5) Kui inspektsioon ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja jooksul otsust teinud, ei loeta prospekti registreerituks.»;

19) paragrahvi 21 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) pakkumise tingimused on vastuolus kehtivate õigusaktide või emitendi põhikirjaga;»;

20) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Prospektis sisalduva teabega seotud mis tahes uued olulised asjaolud, vead või ebatäpsused, mis võivad mõjutada väärtpaberite suhtes hinnangu andmist ning mis ilmnevad pärast prospekti registreerimist, kuid enne avalikkusele pakkumise lõppemist, tuleb esitada prospekti lisas.

(2) Prospekti lisa registreeritakse inspektsioonis või emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses ja avalikustatakse vähemalt samaväärsel viisil ja korras nagu avalikustati prospekt, mida vastava lisaga täiendatakse. Prospekti lisa on prospekti lahutamatu osa.

(3) Prospekti lisa inspektsioonis registreerimise menetlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 18–21 sätestatut, kusjuures § 18 lõikes 3 ja § 20 lõikes 1 nimetatud tähtaeg on 7 tööpäeva.

(4) Kui emitendi päritolulepinguriik on Eesti, on inspektsioonil õigus oma ettekirjutusega nõuda pakkujalt või emitendilt käesoleva paragrahvi kohase prospekti lisa avalikustamist.»;

22) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Prospektis sisalduvate andmete õigsust ja täielikkust peavad prospektis kinnitama emitent ning olemasolu korral pakkuja. Emitendi kinnituse allkirjastavad kõik emitendi juhatuse või seda asendava organi liikmed. Pakkuja kinnituse allkirjastab füüsilisest isikust pakkuja või juriidilisest isikust pakkuja korral vähemalt üks esindusõigust omav pakkuja juhatuse või seda asendava organi liige.»;

23) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib eraldiseisva prospekti kokkuvõtte, kaasa arvatud selle tõlke puhul üksnes juhul, kui kokkuvõte on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus.»;

24) paragrahvid 29–33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 29. Pakkumise väljakuulutamine

(1) Enne avaliku pakkumise algust kuulutab pakkuja pakkumise välja.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata, kui vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ei ole prospekti avalikustamine nõutav.

(3) Pakkumise väljakuulutamiseks peab pakkuja avalikustama vastava teate (edaspidi pakkumise teade) vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes prospektimääruse artiklis 31 sätestatud korras.

§ 30. Pakkumise teade

Pakkumise teade peab sisaldama prospektimääruse artikli 31 lõikes 3 nõutud andmeid.

§ 31. Reklaamile esitatavad nõuded

(1) Pakkumise teade ja muu pakkumise kohta käiv suuliselt või kirjalikult avalikustatav teave, kaasa arvatud teave, mida ei avalikustata reklaami eesmärgil, ei tohi olla ebatäpne, eksitava iseloomuga ega vastuolus prospektis sisalduva teabega.

(2) Pakkumise kohta käiv reklaam peab vastama prospektimääruse artiklis 34, reklaamiseaduse 2. peatükis ja §-s 15 sätestatud nõuetele ning sisaldama teavet prospekti avalikustamise ja kättesaamise koha kohta.

(3) Pakkumise teade ja pakkumise kohta käiva reklaami materjalid tuleb enne avalikustamist esitada inspektsioonile.

(4) Pakkumise kohta käivat reklaami võib avalikustada alles pärast pakkumise väljakuulutamist.

(5) Kui vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ei ole prospekti avalikustamine nõutav, tehakse teave, mida emitent või pakkuja annab kutselistele investoritele või kindlaksmääratud investorirühmadele, sealhulgas väärtpaberite pakkumisega seotud kohtumiste raames avalikustatav teave, teatavaks kõikidele kutselistele investoritele või kindlaksmääratud investorirühmadele, kellele ainuüksi pakkumine on suunatud. Kui prospekt avalikustatakse, peab selline teave sisalduma prospektis või käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud prospekti lisas.

(6) Kui emitendi päritolulepinguriik on Eesti, on inspektsioonil õigus oma ettekirjutusega keelata avalikku pakkumist käsitleva reklaami edastamine või peatada reklaami edastamine kuni 10 järjestikuseks tööpäevaks iga kord, kui on rikutud või kui on alust arvata, et rikutakse käesolevas paragrahvis reklaamile sätestatud nõudeid.

(7) Avalikku pakkumist käsitleva reklaami edastamise peatamisel kohustab inspektsioon oma ettekirjutusega käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul emitenti või pakkujat kõrvaldama asjaolud, mis olid reklaami edastamise peatamise aluseks. Nimetatud asjaolude kõrvaldamisel võib emitent või pakkuja inspektsiooni loal jätkata reklaami edastamist.

§ 32. Keel

(1) Pakkumise teade, prospekt, prospekti lisad ning muud emitendi ja pakutavate väärtpaberite kohta käivad dokumendid ja teated koostatakse ja avalikustatakse inspektsioonis registreeritava prospekti puhul eesti või inglise keeles või tingimusel, et sellega investorite huve ei kahjustata, inspektsiooni loal mõnes muus keeles. Kui prospekti eesti keeles ei avalikustata, võib inspektsioon nõuda prospekti kokkuvõtte eestikeelset tõlget ja selle avalikustamist.

(2) Prospekti puhul, mis on registreeritud teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses, avalikustatakse pakkumise teade, prospekt, prospekti lisad ning muud emitendi ja pakutavate väärtpaberite kohta käivad dokumendid ja teated inglise keeles või inspektsiooni, emitendi päritolulepinguriigi ja teiste vastuvõtjalepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutuste kokkuleppel mõnes muus keeles. Kui prospekti eesti keeles ei avalikustata, võib inspektsioon nõuda prospekti kokkuvõtte eestikeelse tõlke koostamist ja avalikustamist.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja teated on koostatud eesti keeles ja mõnes muus keeles ning nende sõnastus erineb või need on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse vastava dokumendi eestikeelsest sõnastusest või selle tõlkest eesti keelde.

§ 33. Pakkuja kohustused

Pakkuja on kohustatud tagama:
1) kõigi võimalike investorite teavitamise võrdsetel alustel;
2) pakkuja või emitendi väärtpabereid turustava väärtpaberituru kutselise osalise poolt investorile tema nõudmisel trükitud prospekti tasuta kättetoimetamise.»;

25) paragrahv 34 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui pakkuja, kes pakub väärtpabereid avalikkusele Eestis, avalikustab pakkumise perioodil prospekti lisa, on ta kohustatud:
1) väärtpabereid märkinud isikute nõudel tühistama märkimise ning tagastama neile kogu märkimise tulemusena saadu;
2) ostma pakutavad väärtpaberid vähemalt märkimisel makstud ostuhinna eest tagasi investoritelt, kes seda nõuavad.»;

27) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Pakkujale laienevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustused ka juhul, kui registreeritud ja avalikustatud prospekt ei sisaldanud pakutavate väärtpaberite lõplikku müügihinda ja arvu ega ka käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud teavet.»;

28) paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Nõue väärtpaberite märkimise tühistamise või tagasiostmise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud alusel tuleb esitada pakkujale pakkumise teates sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui kaks tööpäeva, arvates prospekti lisa või pakutavate väärtpaberite müügihinna ja arvu kohta lõpliku teabe avalikustamisest.»;

29) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Inspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega nõuda emitendi, kelle päritolulepinguriik on Eesti, väärtpaberite avaliku pakkumise lõpetamist või peatamist, kui:
1) rikutakse või on alust arvata, et rikutakse avaliku pakkumise kohta käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid;
2) ei ole kinni peetud prospektis sätestatud pakkumise tingimustest;
3) prospekti registreerimisel esitatud teave on osutunud olulisel määral ebaõigeks.»;

30) paragrahvi 36 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 36 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Pakkumine peatatakse inspektsiooni poolt määratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 10 järjestikuseks tööpäevaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel pakkumist ei jätkata, on pakkuja kohustatud 10 tööpäeva jooksul tähtaja möödumisest arvates tühistama märkimise ning tagastama märkijale kogu tema poolt märkimise tulemusena saadu.»;

32) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kolmanda riigi emitendi prospekti registreerimiseks inspektsioonis tuleb lisaks käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1 ja 2 sätestatud dokumentidele inspektsioonile esitada:
1) emitendi asukohariigi pädeva väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt väljastatud prospekti registreerimistunnistus või muu prospekti avalikustamist lubav või reguleeritud väärtpaberiturul kauplemist lubav või väärtpaberibörsil noteerimist tõendav dokument, kui selle väljastamine on ette nähtud;
2) emitendi viimase majandusaasta auditeeritud aruande ärakiri, mis esitatakse inspektsiooni nõudel koos selle tõlkega eesti keelde;
3) võõrkeelse prospekti esitamisel inspektsiooni nõudel selle tõlge eesti keelde;
4) leping Eestis asuva väärtpaberituru kutselise osalisega pakkumise läbiviimiseks;
5) väärtpaberite pakkumise tingimuste kirjeldus.

(2) Inspektsioonil on õigus nõuda täiendavaid andmeid ning täpsustavat teavet emitendi ja pakkuja asukohariigis kehtivate õigusaktide kohta.

(3) Erandina käesoleva seaduse §-s 21 sätestatust võib inspektsioon registreerida kolmanda riigi emitendi prospekti, mis ei ole vastav käesolevas seaduses prospekti suhtes kehtestatud nõuetele, kui inspektsiooni hinnangul on täidetud järgmised tingimused:
1) prospekt on koostatud kooskõlas väärtpaberijärelevalve asutuste ühenduste kehtestatud rahvusvaheliste nõuetega, sealhulgas Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) avalikustamisnõuetega;
2) nõuded prospektis sisalduvale teabele on vähemalt samaväärsed käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning prospektimääruses prospekti suhtes kehtestatud nõuetega.»;

33) paragrahv 38 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahv 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 39. Teavitamise kohustus pakkumisest kolmandas riigis

(1) Eestis registreeritud emitent on kohustatud teavitama inspektsiooni tema poolt emiteeritud ja pakutavate väärtpaberite pakkumisest kolmandas riigis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmiseks esitab emitent inspektsioonile:
1) ärakirja emitendile pakkumise toimumise riigis välja antud prospekti avalikustamist lubavast dokumendist, kui selline väljastatakse;
2) ärakirja prospektist;
3) ärakirjad muudest dokumentidest, mis emitent seoses pakkumisega esitas pakkumise toimumise riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumendid tuleb esitada inspektsioonile 10 päeva jooksul, arvates pakkumise algusest.»;

35) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:

« § 391. Pakkumine lepinguriigis

(1) Emitendil, kelle päritolulepinguriik on Eesti, on õigus väärtpabereid avalikult pakkuda kõigis vastuvõtjalepinguriikides inspektsioonis registreeritud prospekti ja prospekti lisade alusel.

(2) Emitendi sellekohase taotluse alusel on inspektsioon kohustatud kolme tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates või juhul, kui koos taotlusega on inspektsioonile esitatud käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud taotlus prospekti registreerimiseks, ühe tööpäeva jooksul prospekti registreerimisest arvates esitama vastava vastuvõtjalepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele järgmised dokumendid:
1) prospekti registreerimistunnistus, mis peab sisaldama kinnitust selle kohta, et prospekt on koostatud vastavalt käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ja prospektimääruses sätestatud nõuetele, ning andmeid prospektis sisalduva teabe osas käesoleva seaduse § 17 lõigetes 2 ja 5 sätestatu alusel tehtud erandite ja nimetatud erandite põhjuste kohta;
2) prospekti ärakiri inglise keeles või inspektsiooni ja vastava vastuvõtjalepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kokkuleppel muus keeles;
3) vastuvõtjalepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudel emitendi poolt koostatud prospekti kokkuvõtte tõlge vastava vastuvõtjalepinguriigi ametlikku keelde.»;

36) paragrahvi 40 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Investeerimisühing käesoleva seaduse tähenduses on aktsiaselts, mille püsivaks tegevuseks on kolmandatele isikutele investeerimisteenuste osutamine kas eraldi või koos investeerimiskõrvalteenustega. Investeerimisühing on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5 tähenduses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tegevus on investeerimisühingule lubatud üksnes seadusega sätestatud juhtudel või kui selline tegevus on otseselt vajalik investeerimisteenuste või investeerimiskõrvalteenuste osutamiseks.»;

37) paragrahvi 54 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 10) kui taotlejas omab olulist osalust kolmanda riigi krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, siis vastava riigi järelevalveasutuse väljastatud kinnitus selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isikul on tegevusluba ja tema tegevus ei ole järelevalveasutuse teada vastuolus kehtivate õigusaktidega;»;

38) paragrahvi 54 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 13) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RT I 1998, 110, 1811; 2005, 13, 64) § 13 lõikes 3 sätestatud tegevusjuhend ja selle täitmise kontrollimise sisekontrollieeskiri;»;

39) paragrahvi 54 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.»;

40) paragrahvi 56 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

« 6) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab investeerimisühingu üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad investeerimisühingu üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist.»;

41) paragrahvi 59 lõike 2 punktid 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) tütarettevõtja või filiaali käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 11 nimetatud äriplaan, millele lisatakse suhete kirjeldus asutava investeerimisühinguga;
5) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 5 nimetatud andmed tütarettevõtja juhtimisorganite liikmete või filiaali juhataja kohta; »;

42) paragrahvi 66 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 11 nimetatud filiaali äriplaan, millele lisatakse suhete kirjeldus asutava investeerimisühinguga.»;

43) paragrahvid 93 ja 94 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 93. Aktsiakapital

(1) Investeerimisühingu aktsiakapital peab olema vähemalt:
1) 50 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 punktides 1, 2 või 3 nimetatud teenuseid;
2) 125 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 punktides 5 või 7 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuseid;
3) 730 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 punktides 4 või 6 nimetatud teenuseid.

(2) Kui investeerimisühing täidab ainult klientide poolt antud tehingukorraldusi ning tema aktsiakapital on väiksem kui 730 000 eurot, on tal õigus hoida sellistest tehingutest tekkinud positsioone oma arvel üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) positsioon tekkis investeerimisühingu võimetusest kliendi korraldust täita või kliendi korralduse osalisest täitmisest;
2) kõigi selliste positsioonide turuväärtus kokku ei ületa 15 protsenti investeerimisühingu neto-omavahenditest;
3) selline positsioon on juhusliku ja ajutise iseloomuga;
4) sellise positsiooni kestmise aeg on rangelt piiratud ajaga, mis on vajalik kõnealuse ebaõnnestunud tehingu täitmiseks;
5) investeerimisühing vastab käesoleva seaduse §-des 103 ja 105 sätestatud nõuetele.

(3) Investeerimisteenuste osutamisest tekkivaid kauplemisportfelli mittekuuluvaid positsioone ei käsitleta käesoleva seaduse § 43 punktis 4 nimetatud investeerimisteenusena.

§ 94. Usaldatavusnormatiivid

(1) Investeerimisteenuste osutamisega seotud riskide vähendamiseks on investeerimisühing kohustatud pidevalt järgima usaldatavusnormatiive, millega määratakse:
1) neto-omavahendite minimaalsuurus;
2) kapitali adekvaatsuse määr;
3) riskide kontsentreerumise piirmäärad;
4) välisvaluutade avatud netopositsioonide piirmäärad.

(2) Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide rakendamise ja arvutamise korra, arvutamise erisused ning aruandluse korra kehtestab rahandusminister oma määrusega. Inspektsioonil on õigus otsustada usaldatavusnormatiivide arvutamise erisuste rakendamise üle.

(3) Investeerimisühing on kohustatud tagama võimaluse usaldatavusnormatiivide piisavalt täpseks arvutamiseks igal ajahetkel.

(4) Investeerimisühingu ning tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimis- ja sisekontrollisüsteemid ning raamatupidamise korraldus peavad tagama usaldatavusnormatiivide arvutamise ning sellekohase aruandluse õigsuse.

(5) Investeerimisühingu juhatus on kohustatud usaldatavusnormatiivide rikkumisest viivitamata teatama inspektsioonile.

(6) Kui investeerimisühing kuulub finantskonglomeraati kindlustustegevuse seaduse § 187 tähenduses, peab ta järgima kindlustustegevuse seaduse 11. peatüki 3. jaos sätestatut.»;

44) paragrahvid 95–99 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 95. Konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivid

(1) Kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, kuuluvad kapitali adekvaatsuse määr ja riskide kontsentreerumise piirmäärad täitmisele ja järgimisele nii investeerimisühingu kohta eraldi kui ka konsolideeritud alusel.

(2) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi moodustavad investeerimisühing, selle emaettevõtja, kes on investeerimisühing või finantsvaldusettevõtja, ning samasse kontserni kuuluvad finantseerimisasutused, samuti finantseerimisasutused, mille aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osadega esindatud häältest omab investeerimisühing vähemalt 20 protsenti.

(3) Kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, kuhu kuulub vähemalt üks krediidiasutus, käsitatakse konsolideerimisgruppi krediidiasutuse konsolideerimisgrupina ja sellele kohaldatakse krediidiasutuste seaduses ja selle alusel sätestatut.

(4) Inspektsiooni nõusolekul ei arvata investeerimisühingu konsolideerimisgruppi ettevõtjat, kelle:
1) konsolideerimisgruppi arvamine moonutaks inspektsiooni hinnangul investeerimisühingu konsolideerimisgrupi tegelikku finantsmajanduslikku olukorda;
2) asukoht on väljaspool lepinguriiki ja kellelt vajaliku aruandluse saamine on takistatud tulenevalt asukohariigis kehtivatest õigusaktidest või muudel põhjustel.

(5) Finantsvaldusettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on investeerimisühingu finantseerimisasutusest emaettevõtja, kes ei ole segafinantsvaldusettevõtja krediidiasutuste seaduse tähenduses ja kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on investeerimisühing ja ülejäänud tütarettevõtjad või enamik neist on investeerimisühingud või muud finantseerimisasutused.

§ 96. Investeerimisühingu omavahendid

(1) Investeerimisühingu omavahendid koosnevad esimese, teise ja kolmanda taseme omavahenditest.

(2) Esimese ja teise taseme omavahendid kokku moodustavad bruto-omavahendid.

(3) Kolmanda taseme omavahendeid võib arvata investeerimisühingu omavahendite koosseisu ainult kapitali adekvaatsuse arvutamisel.

(4) Neto-omavahendid saadakse, arvates bruto-omavahenditest maha:
1) olulised osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes ning allutatud nõuded ja muud käesoleva seaduse tähenduses teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu;
2) olulisest osalusest väiksemad osalused krediidi- ja finantseerimisasutustes ja allutatud nõuded ning muud käesoleva seaduse tähenduses teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu, kui kõikide selliste osaluste, allutatud nõuete ja instrumentide kogusumma on suurem kui 10 protsenti investeerimisühingu bruto-omavahenditest;
3) osalused kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates, mis on suuremad kui 20 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist või häälte arvust ning kindlustustegevuse seaduse §-s 68 sätestatud tingimustele vastavad allutatud nõuded, määramata tähtajaga väärtpaberid või muudest instrumentidest tulenevad nõuded, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud kindlustusandjate, edasikindlustusandjate ning kindlustusvaldusettevõtjate omavahendite koosseisu.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mahaarvamised võib jätta inspektsiooni loal tegemata, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 3 nimetatud osalused, allutatud nõuded ja muud instrumendid teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates on omandatud ajutiselt seoses selle äriühingu äritegevuse ümberkorraldamisega või päästmiseks mõeldud finantsabitehinguga;
2) osalus teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates on omandatud kauplemise eesmärgil ja investeerimisühing arvestab kauplemisportfelli riske kapitali adekvaatsuse arvutamisel;
3) investeerimisühing kuulub konsolideeritud järelevalve alla ning osalused ja muud investeeringud kapitali iseloomuga instrumentidesse on investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluvates krediidi- ja finantseerimisasutustes ning neid krediidi- ja finantseerimisasutusi konsolideeritakse täielikult rida-realt ning nende üle teostatakse konsolideeritud järelevalvet;
4) osalused ja muud investeeringud kapitali iseloomuga instrumentidesse on kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates, kui eelnimetatud äriühingute ja investeerimisühingu suhtes teostatakse konsolideeritud järelevalvet või järelevalvet finantskonglomeraadi üle kindlustustegevuse seaduse tähenduses.

(6) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest ning nõuete täitmisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

§ 97. Allutatud kohustus

(1) Investeerimisühingu kohustus loetakse allutatuks, kui sellest tulenev nõue investeerimisühingu vastu kuulub investeerimisühingu lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamist.

(2) Investeerimisühingu pankroti korral toimub allutatud kohustustest tulenevate nõuete rahuldamine pärast tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuete rahuldamist.

§ 98. Esimese taseme omavahendid

(1) Esimese taseme omavahendid on:
1) sissemakstud aktsiakapital, välja arvatud äriseadustikus sätestatud eelisaktsiate (edaspidi eelisaktsiad) eest tasutud summad;
2) ülekurss;
3) seaduse ja põhikirjaga ette nähtud kasumi arvel moodustatud reservid ja reservkapital;
4) eelmiste aastate jaotamata auditeeritud kasum;
5) eelmiste aastate jaotamata kahjum;
6) käesoleva majandusaasta kasum, mille suurust on kontrollinud investeerimisühingu audiitor;
7) muud käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga instrumendid.

(2) Investeerimisühingu aktsiakapitali, ülekursi ja reservide hulgas võib näidata vaid reaalselt olemasolevaid summasid.

(3) Esimese taseme omavahendite suuruse leidmiseks arvatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud kirjete kogusummast maha:
1) oma aktsiate summa, välja arvatud oma aktsiatena käsitletavad eelisaktsiad;
2) immateriaalse põhivara summa;
3) käesoleva majandusaasta kahjum.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatud kasumi arvamisel esimese taseme omavahendite koosseisu võib sinna arvata ainult selle osa kasumist, millest on maha arvatud kõik võimalikud maksud ja dividendid.

(5) Investeerimisühing on kohustatud viivitamata pärast kasumi arvamist esimese taseme omavahendite koosseisu esitama inspektsioonile kinnituse omavahendite koosseisu arvatud kasumi osa suuruse ja kasumist kõikide võimalike maksude ja dividendide mahaarvamise kohta ning investeerimisühingu audiitori poolt koostatud dokumendi omavahendite koosseisu arvatud kasumi moodustumise kontrolli tulemuste kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud kasumi arvestamisel ei või omavahendite koosseisu arvatav kasum olla suurem investeerimisühingu audiitori poolt kontrollitud kasumist või bilansilisest kasumist vastavalt sellele, kumb nendest on väiksem.

(7) Investeerimisühing on kohustatud eelnevalt taotlema inspektsioonilt loa käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud instrumentide arvamiseks esimese taseme omavahendite koosseisu ja esitama inspektsioonile vastavat instrumenti puudutavad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga nimetatud instrumendi tingimuste vastavuse kohta esimese taseme omavahenditele esitatavatele nõuetele.

(8) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

(9) Investeerimisühingul peab olema võimalik viivitamata ja piiranguteta kasutada kahjumi või riskide katmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esimese taseme omavahendeid.

§ 99. Teise taseme omavahendid

(1) Teise taseme omavahenditena võetakse arvesse vaid summad, mis on rahalise sissemaksena täielikult üle antud investeerimisühingu käsutusse.

(2) Teise taseme omavahendid on:
1) allutatud kohustused käesoleva seaduse §-s 991 sätestatud tingimustel;
2) eelisaktsiad, välja arvatud oma aktsiatena käsitletavad eelisaktsiad;
3) määramata tähtajaga väärtpaberid ja muud instrumendid käesoleva seaduse §-s 992 sätestatud tingimustel;
4) muud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatutega sarnased kohustused ning kapitali iseloomuga instrumendid.

(3) Teise taseme omavahendid jagunevad ülemisteks ja alumisteks omavahenditeks.

(4) Teise taseme ülemiste omavahendite hulka kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määramata tähtajaga instrumendid.

(5) Teise taseme alumiste omavahendite hulka kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määratud tähtajaga instrumendid.

(6) Teise taseme ülemiste omavahendite hulka arvatud instrumendid, mille tagasimaksmisest on ette teatatud, loetakse määratud tähtajaga instrumentideks ja neid käsitletakse teise taseme alumiste omavahenditena.

(7) Investeerimisühing on kohustatud eelnevalt taotlema inspektsioonilt loa käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kohustuse või instrumendi arvamiseks teise taseme omavahendite koosseisu ning esitama inspektsioonile vastavat kohustust või instrumenti puudutavad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga nimetatud kohustuse või instrumendi tingimuste kohta.

(8) Inspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud loa, kui kohustus või instrument vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) selle olemus on kajastatud investeerimisühingu raamatupidamise sise-eeskirjas;
2) see kuulub investeerimisühingu audiitorite poolt kontrollimisele;
3) selle summa on kindlaks määranud investeerimisühingu pädev organ;
4) investeerimisühing saab seda vabalt kasutada tavapäraste äririskide katmiseks enne kasumi või kahjumi kindlaksmääramist.

(9) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.»;

45) seadust täiendatakse §-dega 991 ja 992 järgmises sõnastuses:

« § 991. Allutatud kohustuse investeerimisühingu omavahendite koosseisu arvamise tingimused

(1) Allutatud kohustuse võib arvata investeerimisühingu teise taseme omavahendite koosseisu, kui see vastab järgmistele tingimustele:
1) investeerimisühing ei anna tagatist selle kohustuse täitmiseks;
2) kohustuse tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt viis aastat või kohustuse tagasimaksmise nõudest tuleb ette teatada vähemalt viis aastat;
3) kohustus ei sisalda tingimust, mille kohaselt tekib investeerimisühingul kohustus teatud asjaolude korral see ennetähtaegselt tagasi maksta, välja arvatud investeerimisühingu lõpetamise korral.

(2) Investeerimisühing on kohustatud viivitamata pärast allutatud kohustuse arvamist teise taseme omavahendite koosseisu esitama inspektsioonile selle aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud teise taseme omavahendite koosseisu arvatava allutatud kohustuse tingimustele.

(3) Investeerimisühingu teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse ennetähtaegne tagasimaksmine on lubatud vaid laenu saaja algatusel ja inspektsiooni eelneva loa alusel.

(4) Inspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmisest, kui investeerimisühingu omavahendid pärast allutatud kohustuse tagasimaksmist ei ole inspektsiooni hinnangul piisavad käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

(5) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

(6) Investeerimisühing on kohustatud viivitamata pärast teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse tingimuste muutumist esitama inspektsioonile allutatud kohustuse tingimuste muutumise aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

(7) Allutatud kohustuse lõppemise või lõpetamise päevale eelneva viie aasta jooksul tuleb teise taseme alumiste omavahendite hulka arvatud allutatud kohustuse arvestuslikku summat igal aastal järk-järgult vähendada 20 protsendi võrra kohustuse algsummast. Vähendamine toimub iga kolme kuu järel viie protsendi kaupa.

§ 992. Määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide teise taseme omavahendite koosseisu arvamise tingimused

(1) Käesoleva seaduse § 99 lõike 2 punktis 3 nimetatud määramata tähtajaga väärtpabereid ja muid instrumente võib arvata teise taseme omavahendite koosseisu, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:
1) määramata tähtajaga väärtpaberist või muust instrumendist tulenev investeerimisühingu kohustus on allutatud käesoleva seaduse § 97 tähenduses;
2) määramata tähtajaga väärtpabereid või muid instrumente ei saa nõude esitaja algatusel lunastada või tagasi maksta ilma inspektsiooni eelneva loata;
3) väärtpaberite emissiooni käsitlevates dokumentides on sätestatud võimalus, et tasumata kohustuse tagasimakse ja intressi summat saab kasutada kahjumi katmiseks, võimaldades investeerimisühingul jätkata tavapärast majandustegevust, või muid instrumente käsitlevates dokumentides on sätestatud investeerimisühingu õigus intressi maksmine edasi lükata, kui pärast intressi maksmist investeerimisühingu omavahendid ei ole piisavad käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

(2) Investeerimisühing on kohustatud viivitamata pärast määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide arvamist teise taseme omavahendite koosseisu esitama inspektsioonile nende täpse kirjelduse ning nende aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga väärtpaberite ja instrumentide tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud omavahendite koosseisu arvatavate määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimustele.

(3) Inspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud loa andmisest, kui investeerimisühingu omavahendid pärast määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide lunastamist või tagasimaksmist ei ole inspektsiooni hinnangul piisavad käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

(4) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

(5) Investeerimisühing on kohustatud viivitamata pärast teise taseme omavahendite koosseisu arvatud määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimuste muutumist esitama inspektsioonile määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimuste muutumise aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.»;

46) paragrahvi 100 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kolmanda taseme omavahendite hulka kuuluvad allutatud kohustused, mis on rahalise sissemaksena täielikult antud investeerimisühingu käsutusse ja mis vastavad käesoleva seaduse §-s 97, § 99 lõikes 1 ja § 991 lõike 1 punktides 1 ning 3 sätestatule järgmistel tingimustel:
1) lepingus sätestatud allutatud kohustuse tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt kaks aastat;
2) lepingus on sätestatud investeerimisühingu õigus lepingu tähtaja saabumisel edasi lükata kohustuse tagasimaksmine ja intressi maksmine, kui tema omavahendid ei ole piisavad käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide täitmiseks.

(2) Investeerimisühing on kohustatud viivitamata pärast allutatud kohustuse arvamist kolmanda taseme omavahendite koosseisu esitama inspektsioonile allutatud kohustuse aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kolmanda taseme omavahendite koosseisu arvatavate allutatud kohustuste tingimustele.

(3) Investeerimisühingu kolmanda taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse ennetähtaegne tagasimaksmine on lubatud vaid inspektsiooni eelneva loa alusel.

(4) Inspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmisest, kui investeerimisühingu omavahendid pärast allutatud kohustuse tagasimaksmist ei ole piisavad käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

(5) Investeerimisühing võib inspektsiooni eelneva loa alusel kolmanda taseme omavahenditena käsitada käesoleva seaduse § 102 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid ületavaid teise taseme omavahendeid.

(6) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

(7) Investeerimisühing on kohustatud inspektsiooni informeerima kolmanda taseme omavahendite koosseisu kuuluvate allutatud kohustuste ja nendega seotud intressi maksmisest, kui investeerimisühingu omavahendid on väiksemad kui 120 protsenti käesoleva seaduse § 103 lõike 2 kohaselt kehtestatud kapitali adekvaatsuse määrale vastavatest omavahenditest.»;

47) seadust täiendatakse §-ga 1001 järgmises sõnastuses:

« § 1001. Konsolideeritud omavahendite arvutamine

(1) Omavahendite arvutamisel konsolideeritud alusel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 96–99, 991, 992, 100 ja 101 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(2) Esimese taseme omavahendite arvutamisel konsolideeritud alusel lisatakse käesoleva seaduse § 98 lõikes 1 loetletud esimese taseme omavahenditele:
1) vähemusosalus, välja arvatud eelisaktsiatest tulenev vähemusosalus;
2) konsolideerimisel tekkinud realiseerimata valuutakursivahed;
3) muud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga instrumendid.

(3) Konsolideeritud alusel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud instrumentide esimese taseme omavahendite koosseisu arvamiseks on investeerimisühing kohustatud taotlema eelnevalt inspektsioonilt loa ja esitama inspektsioonile vastava instrumendi aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga nimetatud instrumendi tingimuste vastavuse kohta esimese taseme omavahenditele esitatavatele nõuetele.

(4) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

(5) Konsolideeritud alusel võib investeerimisühing arvata omavahendite koosseisu oma tütarettevõtja käesoleva majandusaasta kasumi enne kogu konsolideerimisgrupi kasumi kontrollimist sõltumatu audiitori poolt juhul, kui tütarettevõtja kasum on sõltumatu audiitori poolt kontrollitud ning tütarettevõtja audiitorile kehtivad samad nõuded kui investeerimisühingu audiitorile vastavalt käesolevas seaduses sätestatule. Investeerimisühingu omavahendite koosseisu arvatav tütarettevõtja kasumisumma ei või ületada investeerimisühingu konsolideerimisgrupi kasumit.

(6) Investeerimisühing on kohustatud esitama inspektsioonile investeerimisühingu audiitori koostatud dokumendi omavahendite koosseisu arvatud tütarettevõtja kasumi moodustumise kontrolli tulemuste kohta ning kinnituse omavahendite koosseisu arvatud ettevõtja kasumi osa suuruse ja kasumist kõikide võimalike maksude ja dividendide mahaarvamise kohta.»;

48) paragrahvi 102 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Teise taseme omavahendid ei tohi ületada esimese taseme omavahendeid.

(2) Teise taseme omavahendite hulka arvatud allutatud kohustuste ja eelisaktsiate summa ei tohi ületada 50 protsenti esimese taseme omavahenditest.

(3) Teise taseme omavahendid, mida kasutatakse kauplemisportfelliga mitteseotud riskide katmiseks, ei tohi ületada samal otstarbel kasutatavaid esimese taseme omavahendeid.

(4) Teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei tohi ületada esimese taseme omavahendeid.

(5) Kolmanda taseme omavahendid ei tohi ületada 150 protsenti kauplemisportfelli riskide, valuutariski ja riskide kontsentreerumise piirmäära kauplemisportfelli arvel ületava positsiooni riskide katmiseks kasutatavatest esimese taseme omavahenditest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud omavahendite piirangut võib ületada tingimusel, et teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei ületa 200 protsenti kauplemisportfelli riskide, valuutariski ja riskide kontsentreerumise piirmäära kauplemisportfelli arvel ületava positsiooni riskide katmiseks kasutatavatest esimese taseme omavahenditest.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 sätestatud piirmäärasid ületavaid teise ja kolmanda taseme omavahendeid ei tohi arvestada omavahendite koosseisus kapitali adekvaatsuse näitaja arvutamisel.

(8) Neto-omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel võetakse arvesse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärad. Piirmäärasid ületavaid teise taseme omavahendeid ei tohi arvestada neto-omavahendite minimaalsuuruse, riskide kontsentreerumise ja välisvaluutade avatud netopositsioonide piirmäärade arvutamisel.»;

49) paragrahvi 103 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

« 41) kogu majandustegevusest tuleneva kaubariski katmiseks nõutav omavahendite suurus;»;

50) paragrahvi 105 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

51) paragrahvi 105 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

« (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäärad ei kehti konsolideeritud järelevalve alla kuuluvate ema- ja tütarettevõtjate suhtes.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 4 ja 5 nimetatud riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel tehtavad lubatud mahaarvamised ja piirmäärast vabastamise alused kehtestab rahandusminister oma määrusega.»;

52) paragrahvi 106 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Investeerimisühing peab viivitamata teavitama inspektsiooni ning esitama omapoolse selgituse, kui:
1) investeerimisühingu neto-omavahendite suurus väheneb rohkem kui viie protsendi võrra;
2) investeerimisühingu omavahendid langevad alla 120 protsendi käesoleva seaduse § 103 lõike 2 kohaselt nõutavast omavahendite suurusest;
3) investeerimisühing ei pea kinni käesoleva seaduse § 105 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud piirangutest või ei täida käesoleva seaduse § 94 lõikes 1, § 103 lõikes 2 või § 104 lõikes 2 sätestatud usaldatavusnormatiivi.

(2) Investeerimisühing peab viivitamata teavitama inspektsiooni käesoleva seaduse § 100 lõikes 7 nimetatud allutatud kohustuste ja muude samasuguste kohustuste tagasimaksetest, kui investeerimisühingu käesoleva seaduse § 103 lõikes 2 sätestatud omavahendite suurus langeb alla 120 protsendi usaldatavusnormatiivist.

(3) Investeerimisühingu emaettevõtja peab viivitamata teavitama inspektsiooni ning esitama omapoolse selgituse, kui investeerimisühingu konsolideerimisgrupp ei järgi käesoleva seaduse § 105 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud piiranguid.»;

53) paragrahvid 108–110 sõnastatakse järgmiselt:

« § 108. Aruanded

(1) Investeerimisühing koostab ja esitab inspektsioonile aruanded seadusega ettenähtud korras.

(2) Kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, siis tema emaettevõtja, kelle üle inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, koostab ja esitab inspektsioonile konsolideeritud aruandlust.

(3) Rahandusminister kehtestab oma määrusega investeerimisühingule ja investeerimisühingu emaettevõtjale aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise korra.

(4) Rahandusminister võib oma määrusega kehtestada välisriigi investeerimisühingu filiaalile aruannete sisu, koostamise metoodika ning esitamise korra.

§ 109. Aruannete esitamise sagedus

(1) Käesolevas seaduses sätestatud investeerimisteenuseid osutav investeerimisühing esitab inspektsioonile käesoleva seaduse § 94 lõike 2, § 941 lõike 7 ja ning § 108 lõike 4 alusel kehtestatud aruandeid järgmiselt:
1) üks kord kuus 10 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui tal on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 punktides 4 või 6 nimetatud teenuste osutamiseks;
2) üks kord kvartalis 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui tal on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 punktides 1, 2, 3, 5 või 7 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuste osutamiseks.

(2) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitab inspektsioonile käesoleva seaduse § 94 lõike 2, § 941 lõike 7 ning § 108 lõike 4 alusel kehtestatud aruanded üks kord kvartalis ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

(3) Investeerimisühing esitab üldkoosoleku poolt kinnitatud auditeeritud majandusaasta aruande inspektsioonile kuue kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

§ 110. Aruannete avalikustamine

(1) Investeerimisühing avalikustab ja esitab inspektsioonile avaliku majandusaasta aruande kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

(2) Investeerimisühing, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 punktides 4–7 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuste osutamiseks, avalikustab ja esitab inspektsioonile avalikud aruanded kuue kuu ja kaheteistkümne kuu kohta kahe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

(3) Rahandusminister kehtestab oma määrusega avalikustamisele kuuluvad andmed, aruannete koostamise metoodika, avalikustamise ja inspektsioonile esitamise korra.

(4) Investeerimisühingu avalikustatav aruanne peab olema kättesaadav investeerimisühingu asukohas, tema kõigis filiaalides ja esindustes ning investeerimisühingu veebilehel. Veebilehe puudumisel esitab investeerimisühing avalikustatava aruande inspektsioonile avalikustamiseks inspektsiooni veebilehel.

(5) Välisriigi investeerimisühingu filiaal avalikustab vähemalt investeerimisühingu viimase aruande majandusaasta kohta, mis on koostatud vastavalt investeerimisühingu asukohariigi õigusaktidele ning tõlgitud eesti keelde.»;

54) paragrahvi 117 lõike 2 punktid 5 ja 6 ja lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

« 5) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 11 nimetatud äriplaan ühinemisele järgneva kolme aasta kohta;
6) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 4, 5, 12 ja 13 nimetatud andmed ja dokumendid.

(3) Ühinemisloa taotlusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 53 ja § 55 lõigetes 1–41 tegevusloa taotluse ja selle läbivaatamise kohta sätestatut.»;

55) paragrahvi 132 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (11) Igaüks võib taotleda väärtpaberite turul kauplemisele võtmist, kui väärtpaberite turul kauplemisele võtmine vastab käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ja prospektimääruses sätestatule.»;

56) seadust täiendatakse §-dega 1321–1324 järgmises sõnastuses:

« § 1321. Käesoleva seaduse II osa sätete kohaldamine väärtpaberite turul kauplemisele võtmisel

(1) Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse seoses väärtpaberite turul kauplemisele võtmisega avalikustatava prospekti (edaspidi kauplemisprospekt) ja selle lisade, samuti kauplemisprospekti avalikustamise ja registreerimise suhtes käesoleva seaduse §-des 141–16, 18–21, 24, 31, 32, 37, 39 ja 391 prospekti, selle lisade ning prospekti avalikustamise ja registreerimise kohta sätestatut.

(2) Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärtpaberite turul kauplemisele võtmise, kauplemise taotleja ja turul kaubeldavate väärtpaberite emitendi suhtes käesoleva seaduse §-des 31–33, 37, 39 ja 391 väärtpaberite avaliku pakkumise, pakkuja ja emitendi kohta sätestatut.

(3) Käesoleva seaduse §-des 25–28 sätestatut kohaldatakse kauplemisprospektile, arvestades, et kahju tekitajal on õigus kahju hüvitada, omandades turul kaubeldava väärtpaberi kannatanult hinna eest, mis kannatanu turul kaubeldava väärtpaberi omandamiseks tasus, või kohe pärast väärtpaberi turul kauplemisele võtmist kehtinud müügihinna eest.

(4) Käesoleva osa 14.–18. peatükis väärtpaberite kohta sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud väärtpaberitele. Nimetatud väärtpaberitega turul kauplemine ja nende väärtpaberibörsil noteerimine toimub vastavalt selle turu või väärtpaberibörsi reglemendile, kus väärtpaberid kauplemisele võetakse või noteeritakse.

§ 1322. Väärtpaberite turul kauplemisele võtmine

(1) Kui käesoleva seaduse §-s 1323 ei ole sätestatud teisiti, tuleb seoses väärtpaberite Eestis asuvale või tegutsevale turule kauplemisele võtmisega avalikustada selle kohta käesoleva peatüki nõuetele vastav kauplemisprospekt.

(2) Kauplemisprospekt tuleb avalikustada hiljemalt väärtpaberite turul kauplemisele võtmise päeval, järgides prospektimääruse artiklites 29 ja 30 sätestatud nõudeid, ühel järgmistest viisidest:
1) vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes;
2) tasuta trükisena, mis peab olema kättesaadav turu korraldaja tegevuskohas;
3) emitendi registrijärgses asukohas ja pakutavaid väärtpabereid turustavate vahendajate, kaasa arvatud emitendi makseagendi tegevuskohas;
4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud isikute veebilehtedel;
5) turukorraldaja veebilehel;
6) emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse veebilehel.

(3) Kui väärtpaberite turul kauplemisele võtmisel tehakse varem turul mittekaubeldavate samaliigiliste aktsiate esmapakkumine, peab kauplemisprospekt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule olema avalikkusele kättesaadav vähemalt kuue pakkumise lõpule eelneva tööpäeva jooksul.

(4) Kauplemisprospekt, mis koostatakse Eesti reguleeritud turul kauplemisele võetavate vähemalt 50 000 eurose nimiväärtusega mittekapitaliväärtpaberite kohta, ei pea sisaldama kokkuvõtet ning selle võib erandina käesoleva seaduse §-s 32 sätestatust koostada emitendi või kauplemise taotleja valikul kas inglise keeles või inspektsiooni ja emitendi päritolulepinguriigi ja teiste vastuvõtjalepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutuste kokkuleppel mõnes muus keeles.

§ 1323. Erandid kauplemisprospekti avalikustamisel

(1) Kauplemisprospekti ei pea avalikustama, kui väärtpaberite Eesti turul kauplemisele võtmisel on täidetud vähemalt üks alljärgnevatest tingimustest:
1) kauplemisele võetavate mittekapitaliväärtpaberite emitendiks on lepinguriik, lepinguriigi keskpank või regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus, Euroopa Keskpank või rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub vähemalt üks lepinguriik;
2) kauplemisele võetakse väärtpaberid, mis on tingimusteta ja tühistamatult garanteeritud lepinguriigi või lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt;
3) kauplemisele võetakse krediidiasutuse poolt kestvalt või korduvalt emiteeritavad mittekapitaliväärtpaberid, mis ei ole allutatud, vahetatavad, asendatavad, ei anna teist liiki väärtpaberite omandamis- või vahetamisõigust ega ole tuletisväärtpaberite alusvaraks, koguväärtusega vähem kui 50 000 000 eurot väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul;
4) kauplemisele võetavate aktsiate arv moodustab 12 kuu jooksul varem samal turul kauplemisele võetud sama liiki aktsiate arvust kuni 10 protsenti;
5) kauplemisele võetakse aktsiad, mis on vahetatavad sama aktsiaseltsi sama liiki aktsiate vastu, millega juba kaubeldakse samal turul, kui sellega ei kaasne nimetatud aktsiaseltsi aktsiakapitali suurenemine;
6) kauplemisele võetakse väärtpaberid, mida pakutakse seoses äriühingu ülevõtmispakkumisega väärtpaberite vahetuse teel, tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab inspektsiooni hinnangul käesolevas seaduses kauplemisprospekti suhtes kehtestatud nõuetele vastavat teavet;
7) kauplemisele võetakse väärtpaberid, mida pakutakse või jaotatakse seoses äriühingu ühinemisega, tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab inspektsiooni hinnangul käesolevas seaduses kauplemisprospekti suhtes kehtestatud nõuetele vastavat teavet;
8) kauplemisele võetakse juba samal turul kaubeldavate aktsiatega sama liiki aktsiad, mida pakutakse või jaotatakse olemasolevatele aktsionäridele seoses aktsiakapitali suurendamisega või muudel juhtudel tasuta, tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab inspektsiooni hinnangul asjakohast teavet vastavate aktsiate arvu ja omaduste ning pakkumise põhjuste ja üksikasjade kohta;
9) kauplemisele võetakse juba samal turul kaubeldavate aktsiatega sama liiki aktsiad, mida pakutakse seoses fondiemissiooniga äriseadustiku § 350 tähenduses või mis välisriigi emitendi puhul makstakse välja dividendidena, tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab inspektsiooni hinnangul asjakohast teavet vastavate aktsiate arvu ja omaduste ning pakkumise põhjuste ja üksikasjade kohta;
10) kauplemisele võetakse emitendi või tema konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu poolt emiteeritud samal turul kaubeldavate väärtpaberitega samaliigilised väärtpaberid, mida pakutakse emitendi olemasolevatele või endistele juhatuse liikmetele või töötajatele, tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab inspektsiooni hinnangul asjakohast teavet vastavate väärtpaberite arvu ja omaduste ning pakkumise põhjuste ja üksikasjade kohta;
11) kauplemisele võetakse samal turul kaubeldavate aktsiatega samaliigilised aktsiad, mida emiteeritakse seoses teiste väärtpaberite vahetamise või neist tulenevate õiguste täitmisega;
12) kauplemisele võetakse väärtpaberid, millega juba mõnel teisel lepinguriigi reguleeritud turul kaubeldakse, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimused.

(2) Kauplemisprospekti ei pea avalikustama, kui mõnel teisel lepinguriigi reguleeritud turul kaubeldavate väärtpaberite puhul on täidetud järgmised tingimused:
1) väärtpaberitega või sama liiki väärtpaberitega kaubeldakse teisel reguleeritud turul juba rohkem kui 18 kuud;
2) väärtpaberite kohta on käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või Euroopa Liidus prospekti, kauplemis- või noteerimisprospekti suhtes enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuetele vastavalt koostatud, registreeritud ja avalikustatud prospekt või kauplemis- või noteerimisprospekt;
3) teisel reguleeritud turul kauplemisega seotud regulaarsed kohustused on täidetud;
4) väärtpaberi reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotlev isik avalikustab käesoleva seaduse § 141 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava kokkuvõtte, järgides käesoleva seaduse §-s 32 ja § 1322 lõikes 2 sätestatut. Nimetatud kokkuvõttes märgitakse koht, kus on kättesaadav kõige ajakohasem prospekt ja vastavalt käesoleva seaduse § 135 lõikele 4 avalikustatud teave.

(3) Kui mõned prospektimääruses sätestatu kohaselt kauplemisprospektis nõutavad andmed ei ole kauplemisprospektis esitamiseks asjakohased, arvestades emitendi tegevusvaldkondi või õiguslikku vormi või turul kaubeldavaid väärtpabereid, tuleb kauplemisprospektis esitada nõutavate andmetega vähemalt samaväärne teave tingimusel, et sellega ei kahjustata investorite nõuetekohast teavitamist.

(4) Kui kauplemisele võetakse väärtpaberid, mis kuuluvad pakkumisse koguväärtusega vähem kui 2 500 000 eurot väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul, peab prospekti koostama ja avalikustama vastavalt kas prospektimääruse peatükkides 2 ja 3 prospektile kehtestatud nõuetele või rahandusministri määruses kehtestatud nõuetele prospekti ja selles esitatava teabe kohta.

(5) Rahandusministri määrusega sätestatud tingimustel ja korras võib inspektsioon teha erandeid kauplemisprospektis avalikustatava teabe, samuti selles avalikustatavate andmete koosseisu suhtes, kui:
1) teabe avalikustamine kauplemisprospektis oleks vastuolus avalike huvidega või
2) teabe avalikustamine kauplemisprospektis kahjustaks oluliselt emitenti tingimusel, et sellise teabe mitteavalikustamine ei oleks turul kaubeldavate väärtpaberite ja väärtpaberite emitendi, kauplemise taotleja või garanteerija hindamise seisukohalt olulises ulatuses eksitav või
3) mitteavalikustatav teave on reguleeritud turule kauplemisele võtmise seisukohast vähetähtis ega mõjuta emitendi, kauplemise taotleja või garanteerija majandusliku seisundi ja tulevikuväljavaadete hindamist.

(6) Emitendi, kelle päritolulepinguriik on Eesti, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 4 nimetatud väärtpabereid on õigus taotleda turul kauplemisele võtmiseks, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse §-s 391 sätestatut, kõigis vastuvõtjalepinguriikides üksnes juhul, kui väärtpaberite kohta avalikustatakse kauplemisprospekt vastavalt käesolevas seaduses ja prospektimääruse peatükkides 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

(7) Emitendi, kelle vastuvõtjalepinguriik on Eesti, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 4 nimetatud väärtpabereid on õigus taotleda Eesti turul kauplemisele võtmiseks, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 sätestatut, üksnes juhul, kui väärtpaberite kohta avalikustatakse kauplemisprospekt vastavalt käesolevas seaduses ja prospektimääruse peatükkides 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

§ 1324. Kauplemisprospekti lisa

Kauplemisprospektis sisalduva teabega seotud mis tahes uued olulised asjaolud, vead või ebatäpsused, mis võivad mõjutada väärtpaberite suhtes hinnangu andmist ning mis ilmnevad pärast kauplemisprospekti registreerimist, kuid enne turul kauplemise alustamist, tuleb esitada kauplemisprospekti lisas. Kauplemisprospekti lisa suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2–4 prospekti lisa suhtes sätestatut.»;

57) paragrahvi 135 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« (4) Eesti või muu lepinguriigi turul kaubeldava väärtpaberi emitent, kelle päritolulepinguriik on Eesti, on kohustatud vähemalt kord aastas pärast raamatupidamise aastaaruande avaldamist vastavalt prospektimääruse artiklis 27 sätestatule avalikustama ja esitama inspektsioonile aruande, mis sisaldab teavet või viitab teabele, mille ta on Eestis või välisriikides avalikustanud või avalikkusele kättesaadavaks teinud viimase 12 kuu jooksul tulenevalt vähemalt käesolevas seaduses, äriseadustikus, raamatupidamise seaduses ja Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses (EÜ) 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.09.2002, lk 1–4), samuti muudes Euroopa Liidu või vastavate välisriikide väärtpabereid ja väärtpaberiturge reguleerivates õigusaktides ja muudes asjakohastes reeglites sätestatud nõuetest. Kui aruanne sisaldab viiteid avalikustatud või avalikkusele kättesaadavaks tehtud teabele, märgitakse koht, kus selline teave on kättesaadav.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kohustust ei kohaldata vähemalt 50 000 eurose nimiväärtusega mittekapitaliväärtpaberite emitendile.»;

58) paragrahvi 136 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) väärtpaberitega tehingute tegemise peatamiseks turul kuni 10 järjestikuseks tööpäevaks iga kord, kui on rikutud või on alust arvata, et rikutakse käesolevas seaduses kauplemisele sätestatud nõudeid;»;

59) paragrahvi 137 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Inspektsioonil on õigus teha korraldajale ettekirjutus väärtpaberitega tehingute tegemise lõpetamiseks turul käesolevas seaduses kauplemisele sätestatud nõuete rikkumise korral investorite huvide kaitseks, turu korra- või õiguspärase toimimise ohustamise vältimiseks või muu olulise õiguse kaitseks või ohu vältimiseks.»;

60) paragrahvi 145 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud teave avalikustatakse eesti või inglise keeles. Lisaks eesti või inglise keelele võib teabe avalikustada ka mõnes muus keeles.»;

61) paragrahvi 156 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Noteerimine otsustatakse kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse ning andmete ja dokumentide esitamisest arvates, kui vastava börsi reglemendis ei ole sätestatud lühemat tähtaega.»;

62) paragrahvi 157 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Noteerimisprospekti, selle lisade ning noteerimisprospekti avalikustamise ja registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 141–16, 18–21, 24, 31, 32, 37, 39 ja 391 prospekti, selle lisade ning prospekti avalikustamise ja registreerimise kohta sätestatut koos käesoleva seaduse §-des 1322–1324 kauplemisprospekti ja selle lisade suhtes sätestatud erisustega.»;

63) Paragrahvi 167 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Valitsev mõju on olukord, kus sihtemitent on kontrollitav äriühing käesoleva seaduse § 10 lõike 1 tähenduses, kusjuures hääleõiguse arvestamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 sätestatust.»;

64) paragrahvi 18813 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Emitendi, kes on kohustatud avalikustama ja inspektsioonile esitama käesoleva seaduse § 135 lõikes 4 sätestatud iga-aastaseid aruandeid (edaspidi käesolevas paragrahvis emitent), juht, tema lähedane ja emitendiga seotud juriidiline isik on kohustatud emitendi aktsiatega, tuletisväärtpaberitega või selliste tuletisväärtpaberitega seotud finantsinstrumentidega oma arvel tehtud tehingust inspektsioonile teatama hiljemalt viiendal tööpäeval selle tehingu sõlmimisest arvates.»;

65) seadust täiendatakse §-ga 2301 järgmises sõnastuses:

« § 2301. Järelevalve investeerimisühingu üle

(1) Inspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:
1) kõiki Eesti investeerimisühinguid;
2) Eesti investeerimisühingute välisriikides paiknevaid tütarettevõtjast investeerimisühinguid, filiaale ja esindusi, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus või kui välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega on vastavalt kokku lepitud;
3) välisriigi investeerimisühingute Eestis paiknevaid tütarettevõtjast investeerimisühinguid, filiaale ja esindusi, kui vastava välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole kokku lepitud teisiti;
4) investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid.

(2) Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, kui
1) Eesti investeerimisühing on emaettevõtja;
2) Eestis ja mõnes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingute emaettevõtja on Eestis registreeritud finantsvaldusettevõtja käesoleva seaduse või krediidiasutuste seaduse tähenduses.

(3) Kui ükski tütarettevõtjast investeerimisühing ei asu lepinguriigis, kus asub tema konsolideerimisgrupi emaettevõtja, teostab konsolideeritud järelevalvet selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus, kes andis välja tegevusloa kõige suurema bilansimahuga tütarettevõtjast investeerimisühingule, kui selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole teisiti kokku lepitud.

(4) Kui investeerimisühingu, kelle emaettevõtja on kolmanda riigi investeerimisühing, konsolideerimisgrupi üle ei teosta konsolideeritud finantsjärelevalvet lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus ja kui inspektsiooni ning teiste asjassepuutuvate lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutuste ühisel hinnangul ei ole kolmanda riigi järelevalveasutuse teostatav finantsjärelevalve investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üle samaväärne Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega, teostab finantsjärelevalvet investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üle vastavalt omavahelisele kokkuleppele inspektsioon või mõne teise asjassepuutuva lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu ei ole rakendatav, on inspektsioonil kokkuleppel teiste asjassepuutuvate väärtpaberiturujärelevalve asutustega õigus kasutada muid mooduseid, mis tagavad konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu tegevuse üle Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega samaväärse järelevalve.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt kasutatavast moodusest teavitab inspektsioon teisi asjassepuutuvaid väärtpaberiturujärelevalve asutusi ja Euroopa Komisjoni.

(7) Inspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab lepinguriigi investeerimisühingu filiaali likviidsuse ja aruandluse kontrollimist koostöös investeerimisühingu päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega.

(8) Kui investeerimisühing kuulub finantskonglomeraati kindlustustegevuse seaduse § 187 tähenduses, teostatakse järelevalvet investeerimisühingu kui finantskonglomeraadi üksuse üle vastavalt kindlustustegevuse seaduse 11. peatüki 3. jaos sätestatule.

(9) Kui investeerimisühingu emaettevõtja on finants- või segavaldusettevõtja krediidiasutuste seaduse § 8 tähenduses, teostatakse investeerimisühingu kui krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja üle konsolideeritud järelevalvet vastavalt krediidiasutuste seaduse §-s 97 sätestatule.»;

66) seadust täiendatakse §-dega 2364 ja 2365 järgmises sõnastuses:

« § 2364. Järelevalve kolmanda riigi emitendi üle ja emitendi üle, kelle vastuvõtjalepinguriik on Eesti

(1) Kui kolmanda riigi emitent, kelle väärtpabereid Eestis avalikkusele pakutakse või nendega reguleeritud turul kaubeldakse ja kelle päritolulepinguriik on Eesti, rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides tema suhtes kehtestatud nõudeid, võib inspektsioon rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega emitendi väärtpaberite avaliku pakkumise või nendega reguleeritud turul kauplemise.

(2) Kui emitent, kelle väärtpabereid Eestis avalikkusele pakutakse või nendega reguleeritud turul kaubeldakse ja kelle vastuvõtjalepinguriik on Eesti, rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides tema suhtes kehtestatud nõudeid, teavitab inspektsioon sellest emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.

(3) Kui emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt kasutusele võetud abinõud ei ole piisavad, võib inspektsioon investorite kaitseks oma ettekirjutusega võtta kasutusele käesolevas seaduses sätestatud meetmed rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega emitendi väärtpaberite avaliku pakkumise või nendega reguleeritud turul kauplemise, teavitades sellest eelnevalt emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.

(4) Inspektsioon teeb oma rakendatud meetmed teatavaks emitendile.

(5) Inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel rakendatud meetmed viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile.

§ 2365. Järelevalve emitendi üle, kelle päritolulepinguriik on Eesti

Kui emitent, kelle väärtpabereid välisriigis avalikkusele pakutakse või nendega reguleeritud turul kaubeldakse ja kelle päritolulepinguriik on Eesti, rikub välisriigi õigusaktides tema suhtes kehtestatud nõudeid, rakendab inspektsioon välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks. Inspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.»;

67) paragrahvi 237 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) inspektsiooni poolt registreeritud kehtivate avaliku pakkumise prospektide, kauplemisprospektide ja noteerimisprospektide kohta;»;

68) paragrahvi 237 lõiget 1 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

« 13) väikeettevõtjast kutseliste investorite kohta;
14) füüsilisest isikust kutseliste investorite kohta.»;

69) paragrahvi 237 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:

« (11) Inspektsioon kannab isiku tema sellekohase taotluse alusel 12. kuuks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 13 nimetatud väikeettevõtjast kutseliste investorite nimekirja, kui isik vastab taotluse esitamise hetkel vähemalt kahele käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud tingimusele. Isik on kohustatud taotlusele lisama andmed ja dokumendid, mis tõendavad eelnimetatud tingimuste täitmist.

(12) Inspektsioon kannab isiku tema sellekohase taotluse alusel 12. kuuks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 14 nimetatud füüsilisest isikust kutseliste investorite nimekirja, kui isik vastab taotluse esitamise hetkel vähemalt kahele käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud tingimusele. Isik on kohustatud taotlusele lisama andmed ja dokumendid, mis tõendavad eelnimetatud tingimuste täitmist.

(13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 12 sätestatud tähtaeg pikeneb 12 kuu võrra iga kord, kui enne kaheteistkümne kuu möödumist taotletakse tähtaja pikendamist ja tõendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 või 12 sätestatud nimekirja kandmise aluseks olevate tingimuste jätkuvat täitmist.

(14) Inspektsioon on kohustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 13 või 14 nimetatud isiku oma nimekirjast kustutama kahe nädala jooksul isiku sellekohase taotluse inspektsioonile esitamisest arvates.»;

70) paragrahvid 2371 ja 2372 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 2371. Prospekti registreerimise nõude rikkumine

(1) Väärtpaberite avalikul pakkumisel, reguleeritud turul kauplemisele võtmisel või börsil noteerimisel avaliku pakkumise, kauplemis- või noteerimisprospekti inspektsioonis või muus pädevas väärtpaberiturujärelevalve asutuses eelnevalt registreerimata jätmise eest või väärtpaberite ilma prospektita pakkumise eest, kui prospekti avalikustamine oli nõutav, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 2372. Prospekti avalikustamise nõude rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-des 15 ja 1322 sätestatud avaliku pakkumise, kauplemis- või noteerimisprospekti avalikustamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»;

71) paragrahv 2376 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 2376. Väärtpaberite tagasiostmise kohustuse rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud väärtpaberite tagasiostmise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»;

72) paragrahv 23712 tunnistatakse kehtetuks;

73) paragrahv 23718 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 23718. Emitendi kohustuste rikkumine

Emitendi poolt, kelle väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul, siseteabe hoidmist või avaldamist reguleeriva sise-eeskirja kehtestamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»;

74) paragrahv 23728 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Investeerimisfondide seaduses (RT I 2004, 36, 251; 90, 616) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 86 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) Käesolevas paragrahvis nimetatud esimese, teise ja kolmanda taseme omavahenditele ning allutatud nõuetele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-des 97–1001 sätestatut.»;

2) paragrahvi 218 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kinnise lepingulise fondi osakute ja aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate avalikule pakkumisele kohaldatakse väärtpaberituru seaduses väärtpaberite avaliku pakkumise kohta sätestatut.

(2) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse avaliku avatud lepingulise fondi osakute avalikule pakkumisele Eestis (edaspidi käesolevas jaos pakkumine).»;

3) paragrahvi 227 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse välisriigi avatud fondi osakute või aktsiate (edaspidi käesolevas jaos osakud) avalikule pakkumisele (edaspidi käesolevas jaos pakkumine) Eestis.»;

4) paragrahvi 227 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Välisriigi kinnise fondi osakute pakkumisele Eestis kohaldatakse väärtpaberituru seaduses väärtpaberite avaliku pakkumise kohta sätestatut.»;

5) paragrahvi 260 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida lepinguriigi krediidiasutuse poolt kestvalt või korduvalt emiteeritavatesse mittekapitaliväärtpaberitesse (edaspidi pandikirjad) kõigi järgmiste tingimuste täitmise korral:
1) krediidiasutus avalikustab regulaarselt oma majandusaasta aruandeid ja tema üle teostatakse riiklikku finantsjärelevalvet, seda eelkõige väärtpaberiomanike huvide kaitse eesmärgil;
2) mittekapitaliväärtpaberite emiteerimisest saadud raha on investeeritud varasse, mis on kogu mittekapitaliväärtpaberite kehtivusaja vältel nendega seotud nõuete tagatiseks;
3) krediidiasutuse maksejõuetuse korral tasutakse võlausaldajatele mittekapitaliväärtpaberite põhisumma ja kogunenud intressid esmajärjekorras.»

§ 3. Väärtpaberituru seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse, Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse (RT I 2005, 13, 64) § 74 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva seaduse § 28 jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.»

§ 4. Tagatisfondi seaduse (RT I 2002, 23, 131; 2004, 90, 616) § 48 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «või 4».

§ 5. Asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 2005, 39, 308) § 3141 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

«1) väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2005, 39, 308) § 6 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isik;».

§ 6. Rakendussätted

(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 43–53 jõustuvad 2006. aasta 1. märtsil.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

1 Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89);
Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (EÜT L 126, 26.05.2000, lk 1–59);
EL Nõukogu direktiiv 93/6/EMÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (EÜT L 141, 11.06.1993, lk 1–26)

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json