Välja kuulutanud
Vabariigi President
07.11.2005 otsus nr 913
E-raha asutuste seadus
Vastu võetud 19.10.2005
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib e-raha väljastamist, e-raha asutuse tegevust ja vastutust ning järelevalve teostamist e-raha asutuse üle.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.
§ 2. Seaduse kohaldamine
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse Eestis asutatud ja tegutsevatele e-raha asutustele, välisriigi e-raha asutuste filiaalidele Eestis ning kõigile teistele Eestis e-raha teenuseid pakkuvatele isikutele.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse ka Eesti e-raha asutuste ning nende filiaalide tegevusele välisriigis, kui välisriigi õigusaktidest ei tulene teisiti.
(3) Käesolevas seaduses e-raha asutuste suhtes sätestatut kohaldatakse krediidiasutustele üksnes krediidiasutuste seaduses sätestatud ulatuses.
§ 3. E-raha
(1) E-raha on elektrooniline maksevahend, mis vastab kõikidele järgmistele tunnustele:
1) e-raha salvestatakse elektroonilisele seadmele, milleks võib olla kaart, arvuti mälu või muu kliendi jaoks rahaühikute elektroonilist salvestamist võimaldav vahend (edaspidi e-raha seade);
2) e-raha väljastamisel ei või e-raha seadmele salvestatud summa olla suurem selle vastu antud rahasummast;
3) e-raha aktsepteerib maksevahendina lisaks seda väljastavale e-raha asutusele või krediidiasutusele vähemalt üks ettevõtja, kellel on e-raha kasutamisel maksevahendina e-raha asutuse kliendiga otsene võlasuhe.
(2) Ühele e-raha seadmele võib e-raha salvestada maksimaalselt summas, mis võrdub 300 euroga.
§ 4. E-raha teenused
(1) E-raha teenused käesoleva seaduse tähenduses on järgmised kolmandatele isikutele osutatavad teenused:
1) e-raha väljastamine;
2) e-raha väljastamiseks või haldamiseks otseselt vajalikud teenused või lisateenused;
3) andmete säilitamine e-raha seadmetel teiste ettevõtjate, riigi ja kohalike omavalitsusüksuste jaoks ja nende arvel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud teenust võivad osutada üksnes e-raha asutus ning krediidiasutus.
(3) E-raha võib levitada üksnes isik, kellele e-raha väljastav e-raha asutus või krediidiasutus on sellekohase õiguse andnud (edaspidi edasimüüja).
§ 5. E-raha asutus
(1) E-raha asutus on aktsiaselts, kelle peamine ja püsiv tegevus on oma nimel e-raha väljastamine.
(2) E-raha asutus võib lisaks e-raha väljastamisele osutada üksnes käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud teenuseid ning väljastada ja hallata muid mittesularahalisi maksevahendeid.
(3) E-raha asutusel on keelatud laenu andmine.
§ 6. E-raha levitamine
(1) E-raha levitamise õiguse andmine edasimüüjale ei vabasta e-raha asutust e-raha teenuste osutamisega seotud vastutusest.
(2) E-raha asutusel peab olema võimalus edasimüüjale antud õigus igal ajal mõistliku etteteatamistähtajaga tagasi võtta, kahjustamata seejuures e-raha asutuse klientide õigustatud huve.
(3) Finantsinspektsioon (edaspidi inspektsioon) võib teha e-raha asutusele ettekirjutuse, millega nõutakse edasimüüjale antud e-raha levitamise õiguse tagasivõtmist, kui:
1) rikutakse e-raha asutuse klientide õigustatud huve või on sellise rikkumise oht;
2) rikutakse käesolevas paragrahvis või käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud nõudeid.
§ 7. Klient
(1) E-raha asutuse klient käesoleva seaduse tähenduses on iga isik, kellele on väljastatud või väljastatakse e-raha otse e-raha asutuse poolt või edasimüüja vahendusel, ja isik, kes on e-raha asutuse või edasimüüja poole pöördunud e-raha omandamise eesmärgil.
(2) Kui e-raha asutus ei ole täitnud oma kohustusi kolmanda isiku ees, ei saa kolmas isik pöörata oma sellekohaseid nõudeid e-raha asutuse klientide vastu.
§ 8. Nõuded e-raha teenuste osutamisele
(1) E-raha teenuste osutamisel on e-raha asutus kohustatud:
1) andma vajalikku teavet tema volitatud e-raha edasimüüjate kohta;
2) andma kliendile kogu asjakohase teabe e-raha teenustega seotud riskide kohta, arvestades pakutavate teenuste liiki ja mahtu;
3) andma kliendi nõudmisel teavet kliendi e-raha seadmel oleva e-raha jäägi kohta ning muude e-raha teenuste osutamisega seotud asjaolude ja nende muutumise kohta.
(2) E-raha teenuste osutamisel on e-raha asutus ning kõik tema volitatud e-raha edasimüüjad kohustatud võimaldama kliendil tutvuda vähemalt järgmise ajakohase teabega:
1) e-raha asutuse ärinimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
2) osutatavate e-raha teenuste loetelu;
3) kliendiga sõlmitava lepingu tingimused vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 739 ja 7391;
4) info teenustasude kohta.
(3) E-raha asutus on kliendi nõudmisel kohustatud andma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude kohta selgitusi ja juhendeid.
§ 9. Emaettevõtja ja tütarettevõtja
Emaettevõtja, tütarettevõtja ning märkimisväärse seose kindlaksmääramisel kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-s 7 sätestatut.
§ 10. Nime kaitse
Sõnaühendit «e-raha asutus» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada üksnes e-raha asutus.
§ 11. Erisused seaduse kohaldamisel
(1) E-raha asutus, kelle väljastatud e-raha seadmele salvestatav maksimaalne summa on 150 eurot, võib mitte järgida käesoleva seaduse 2., 3. ja 5. peatükis, §-des 26 ja 36, § 38 lõikes 4 ning §-s 40 sätestatud nõudeid, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) e-raha asutuse väljastatud e-raha aktsepteerivad maksevahendina ainult tema tütarettevõtjad, emaettevõtja ja emaettevõtja tütarettevõtjad või mõni nendest;
2) e-raha asutuse väljastatavat e-raha aktsepteerib maksevahendina ainult piiratud arv ettevõtjaid, kelle tegevuskoht on samas tööruumis või piiritletud territooriumil (näiteks kaubanduskeskuses, lennu-, bussi- või raudteejaamas või muus seesuguses kohas) või kes turustavad oma tooteid või teenuseid ühiselt e-raha asutusega.
(2) E-raha asutus, kes kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust, ei või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) asutada filiaali ega osutada piiriüleseid teenuseid vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 sätestatule.
§ 12. Erisuse taotlemine
(1) Äriühing, kes soovib kasutada käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud õigust, on kohustatud taotlema inspektsioonilt vastava loa.
(2) Loa saamiseks esitab asutatav või tegutsev äriühing (edaspidi käesolevas paragrahvis taotleja) inspektsioonile kirjaliku avalduse koos andmete ja dokumentidega (edaspidi käesolevas paragrahvis taotlus), mis tõendavad, et:
1) taotleja poolt väljastatavale e-raha seadmele salvestatav maksimaalne summa on 150 eurot;
2) täidetud on vähemalt üks § 11 lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud tingimustest.
(3) Inspektsioon võib nõuda taotluse põhjendatuse kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente, teostada kohapealset kontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest ning saada suulisi selgitusi e-raha asutuse juhtidelt, audiitoritelt, nende esindajatelt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt.
(4) Inspektsioon teeb otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi vastavate andmete ja dokumentide saamisest, kuid mitte hiljem kui kahe kuu möödumisel taotluse saamisest. Taotleja klientide huvide kaitseks võib inspektsioon loa andmisel kehtestada taotlejale kohustuslikke kõrvaltingimusi.
(5) Inspektsioonil on õigus keelduda loa andmisest, kui:
1) taotlemisel esitatud andmed ja dokumendid ei tõenda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmist;
2) loa taotlemisel on esitatud eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente.
(6) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda e-raha asutuse tegevuse vastavusse viimist käesolevas seaduses sätestatuga või käesolevas paragrahvis sätestatud loa kehtetuks tunnistada, kui:
1) ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud asjaolud;
2) e-raha asutus on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut;
3) e-raha asutus ei ole järginud inspektsiooni kehtestatud kõrvaltingimusi.
(7) E-raha asutus on kohustatud hiljemalt inspektsiooni määratud tähtpäevaks viima oma tegevuse vastavusse käesolevas seaduses sätestatuga või lõpetama e-raha väljastamise.
(8) Inspektsioon toimetab loa andmise, sellest keeldumise ja loa kehtetuks tunnistamise otsuse taotlejale või e-raha asutusele viivitamata kätte.
2. peatükk E-RAHA VÄLJASTAMISE TEGEVUSLUBA
§ 13. E-raha väljastamise tegevusluba
(1) Äriühingul, kellele inspektsioon ei ole andnud käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud luba, peab käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud e-raha teenuse osutamiseks olema e-raha väljastamise tegevusluba (edaspidi tegevusluba).
(2) Eestis asutatud äriühingule annab tegevusloa inspektsioon.
(3) Tegevusluba on tähtajatu ning ei ole teisele isikule üleantav.
(4) Krediidiasutuste seaduse §-s 13 sätestatud tegevusluba omav isik ei pea käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud e-raha teenuse osutamiseks tegevusluba taotlema.
§ 14. Tegevusloa taotlemine
(1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi taotleja) asutamislepingusse või äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning järgmised dokumendid ja andmed (edaspidi tegevusloa taotlus):
1) põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst;
2) äriühingu asutamise puhul asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri ja aktsiakapitali sissemaksmise võimalikkust tõendav dokument;
3) käesoleva seaduse § 15 nõuetele vastav äriplaan;
4) taotleja algbilanss ning ülevaade tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne tegevusloa taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded;
5) andmed kavandatavate teenuste osutamiseks vajalike info- ja muude tehnoloogiliste vahendite ja süsteemide, turvasüsteemide, kontrollimehhanismide ja -süsteemide kohta;
6) käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud sise-eeskirjad või nende projektid;
7) raamatupidamise sise-eeskiri või selle projekt;
8) andmed taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete (edaspidi juhid) kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, samuti juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada;
9) andmed taotleja audiitori ja siseaudiitori kohta, mis sisaldavad nende nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega või registrikoodi;
10) taotleja aktsionäride nimekiri, milles on näidatud neist igaühe nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed iga aktsionäri poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate ja häälte arvu kohta;
11) taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta krediidiasutuste seaduse §-s 30 nimetatud andmed;
12) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja iga juhi osaluse suurust;
13) tegutseva äriühingu puhul neto-omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos audiitori järeldusotsusega.
(2) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist inspektsioonile vastavad andmed või dokumendid uuendatud kujul.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.
§ 15. Äriplaan
(1) Äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse olemuse, organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi ja juhtimisstruktuuri kirjeldust ning e-raha teenuste osutamisega seotud isikute õiguste, kohustuste ning vastutuse kirjeldust, samuti järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi:
1) netokäive ja kulude suurus tegevusalade kaupa;
2) e-raha teenuste osutamisega seotud kohustused;
3) taotleja varade ning aktsiakapitali suurus;
4) taotleja tegevuse tehnilise korralduse tase;
5) strateegia ja tegutsemiseks kavandatav turuosa;
6) kavandatav tegevus, osutatavad teenused ning pakutavad tooted, eeldatavad e-raha edasimüüjad ja kliendid ning konkurendid;
7) aastabilansside ja finantsnäitajate plaanid, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, kasum ja rahavood ning nende aluseks olevad eeldused;
8) riskide juhtimise üldpõhimõtted ja riskide juhtimise strateegia;
9) investeerimispoliitika.
(2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.
(3) Inspektsioonil on õigus nõuda äriplaani täiendamist, kui tema hinnangul ei ole äriplaanis esitatud näitajad usaldusväärsed ning neto-omavahendite minimaalsuurus, mis on arvutatud äriplaanis planeeritud kohustusi arvestades, ei vasta e-raha asutusele õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
§ 16. Tegevusloa taotluse läbivaatamine
(1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud või ei ole nõuetekohaselt vormistatud, on inspektsioonil õigus nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(2) Kui käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on e-raha teenuste pakkumiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega e-raha asutuse suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib inspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib inspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada taotleja juhtidelt, audiitoritelt, nende esindajatelt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse inspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud inspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib inspektsioon jätta tegevusloa taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab inspektsioon esitatud dokumendid.
(6) Inspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui:
1) taotleja on lepinguriigis asutatud e-raha asutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku ema- või tütarettevõtja;
2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
3) taotleja ja lepinguriigis asutatud e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud.
§ 17. Tegevusloa andmise otsus
(1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon kahe kuu jooksul, arvates kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel tegevusloa taotluse saamisest.
(2) Inspektsioon võib vajaduse korral kehtestada tegevusloa andmisel taotlejale kohustuslikke kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud asjaoludest.
(3) Tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse toimetab inspektsioon viivitamata taotlejale kätte.
(4) Taotleja äriregistrisse kandmisel ei kohaldata äriseadustiku § 250 lõikes 4 ja § 271 lõikes 2 sätestatut. Taotleja juhatus on kohustatud esitama avalduse äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul, arvates tegevusloa andmise otsuse kättetoimetamisest.
§ 18. Tegevusloa andmisest keeldumise alused
(1) Inspektsioonil on õigus keelduda taotlejale tegevusloa andmisest, kui:
1) taotleja ei vasta käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega e-raha asutuse suhtes kehtestatud nõuetele;
2) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsiakapitali täieliku sissemaksmise võimalikkus;
3) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks e-raha asutusena;
4) taotleja neto-omavahendite minimaalsuurus, mis on arvutatud käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud äriplaanis planeeritud kohustusi arvestades, ei vasta e-raha asutusele õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
5) taotleja juhid, audiitor või aktsionärid ei vasta käesolevas seaduses, krediidiasutuste seaduses või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
6) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle piisava järelevalve teostamist või see on takistatud riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu;
7) taotleja esitatud andmetest selgub, et ta kavatseb tegutseda peamiselt teises lepinguriigis;
8) käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud sise-eeskirjad ei ole e-raha asutuse tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
9) taotlejat või tema juhte on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
2) taotleja juhtimisega seotud isikute haridust, nende töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja reputatsiooni;
3) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud äriplaani adekvaatsust ja piisavust;
4) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse kontserni kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, mainet ja kogemusi.
§ 19. Tegevusloa andmise otsuse muutmine
(1) E-raha asutuse ärinime või asukoha aadressi muutumise korral teeb inspektsioon otsuse käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta.
(2) Tegevusloa andmise otsuse muutmise otsustab inspektsioon ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutunud andmete saamist.
(3) Inspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutmise otsuse viivitamata e-raha asutusele kätte.
§ 20. Tegevusloa kehtivuse lõppemine
Tegevusloa kehtivus lõpeb:
1) e-raha asutuse lõpetamise otsuse tegemisel;
2) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel;
3) e-raha asutuste ühendamisel – ühendataval isikul;
4) uue e-raha asutuse asutamisel ühinemise teel – ühinevatel isikutel;
5) e-raha asutuse pankroti väljakuulutamisel.
§ 21. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Inspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:
1) e-raha asutus ei ole alustanud tegevust või e-raha asutuse asutajad on oma tegevusega näidanud, et e-raha asutus ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates või e-raha asutuse tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks;
2) ilmneb, et e-raha asutus on esitanud või tegevusloa taotlemisel on esitatud inspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
3) e-raha asutus ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;
4) ilmnevad käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 5 või 6 sätestatud asjaolud;
5) e-raha asutus on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, e-raha asutust või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või e-raha asutuse tegevus ei vasta heale äritavale;
6) e-raha asutus ei ole järginud käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud kõrvaltingimusi;
7) e-raha asutus avaldab oma tegevuse või juhtimisorgani liikme kohta oluliselt ebaõiget või eksitavat teavet või reklaami;
8) e-raha asutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus muul põhjusel kahjustab oluliselt klientide huve, raharinglust või rahaturu toimimist;
9) e-raha asutuse omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
10) e-raha asutus kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või e-raha asutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel ja seetõttu on piisava järelevalve teostamine takistatud;
11) e-raha asutuse ja muu isiku vahel olev märkimisväärne seos takistab piisava järelevalve teostamist;
12) e-raha asutus on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
13) ilmneb, et e-raha asutus on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, e-raha asutusele kehtestatud rangemate nõuete täitmisest;
14) lepinguriigi või kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse poolt inspektsioonile esitatud teabe kohaselt on e-raha asutus rikkunud lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktis sätestatud või krediidiasutuste seaduse § 201 lõike 6 kohaseid lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi;
15) e-raha asutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks täitnud inspektsiooni ettekirjutust.
(2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist võib inspektsioon teha e-raha asutusele ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise põhjuseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.
(3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse viivitamata otsuse adressaadile kätte.
§ 22. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine e-raha asutuse avalduse alusel
(1) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks e-raha asutuse vastava avalduse alusel, kui e-raha asutus ei soovi enam osutada käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse vaatab inspektsioon läbi ning teeb otsuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul avalduse saamisest arvates.
(3) Inspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui on põhjendatud alus arvata, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib kahjustada e-raha asutuse klientide või teiste võlausaldajate õigustatud huve.
(4) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta toimetatakse viivitamata otsuse adressaadile kätte.
§ 23. Avalikkuse teavitamine
(1) Tegevusloa andmise, selle muutmise ning kehtetuks tunnistamise, samuti käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud loa andmise ja kehtetuks tunnistamise teeb inspektsioon avalikult teatavaks oma veebilehel hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.
(2) Käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud alusel tehtud tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb inspektsioon avalikult teatavaks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
3. peatükk E-RAHA ASUTUSE TEGUTSEMINE VÄLISRIIGIS NING VÄLISRIIGI E-RAHA ASUTUSE TEGUTSEMINE EESTIS
§ 24. E-raha asutuse filiaal ning piiriüleste teenuste osutamine välisriigis
(1) Eestis asutatud ning tegevusluba omav e-raha asutus võib välisriigis osutada käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenust, asutades selleks filiaali või osutades piiriülest teenust.
(2) Teises lepinguriigis Eesti e-raha asutuse poolt teenuste osutamisele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 20 lõikes 8, §-des 201–204 ja 971 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(3) Eesti e-raha asutuse poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata välisriigis teenuste osutamisele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-s 20, § 204 lõigetes 1 ja 7–9 ning §-s 971 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(4) Piiriülene teenus käesoleva paragrahvi tähenduses on käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenus, mida e-raha asutus osutab riigis, kus tema või tema filiaal ei ole registreeritud.
(5) Teenuste osutamisel välisriigis peab e-raha asutus järgima käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides ning välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.
§ 25. Välisriigi e-raha asutuse filiaal ning piiriüleste teenuste osutamine Eestis
(1) Isik, kes vastavalt päritoluriigis väljastatud tegevusloale võib osutada käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenust, võib Eestis osutada samasugust teenust, asutades selleks filiaali või osutades Eestis piiriülest teenust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on asutatud teises lepinguriigis ning kes vastab Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiviga 2000/46/EÜ elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta (EÜT L 275, 27.10.2000, lk 39–43) e-raha asutusele kehtestatud nõuetele, kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-des 214, 215ja 972 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-des 21–213 ja § 972 lõigetes 1–3 sätestatut. Nimetatud isik võib Eestis teenuseid osutada üksnes filiaali kaudu, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(4) Piiriülene teenus käesoleva paragrahvi tähenduses on käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenus, mida Eestis osutab isik, kes ise või kelle filiaal ei ole registreeritud Eestis. Käesolevas paragrahvis piiriülese teenuse kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui piiriülest teenust pakutakse Eestis tegutseva edasimüüja kaudu.
(5) E-raha teenuse osutamisel Eestis peab välisriigi isik järgima käesoleva seadusega ja selle alusel e-raha asutuse tegevusele kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.
4. peatükk E-RAHA ASUTUSE JUHTIMINE NING OLULINE OSALUS
§ 26. Oluline osalus
E-raha asutuses olulise osaluse omandamisele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-des 29–33 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
§ 27. Nõuded juhtidele
E-raha asutuse juhtide suhtes kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 48 lõigetes 1–5, §-s 50, § 53 lõikes 2 ning §-s 56 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
§ 28. Nõuded riskide juhtimisele, sise-eeskirjadele ning sisekontrollile
(1) E-raha asutusel peavad olema tema tegevusele vastavad ning selleks piisavad riskide kontrollimise, juhtimise ja hindamise süsteemid, mida vaadatakse üle ja ajakohastatakse regulaarselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemide rakendamiseks peab e-raha asutus kehtestama juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid (edaspidi sise-eeskirjad), mis peavad tagama e-raha asutuse tegevust reguleerivate õigusaktide ja e-raha asutuse juhtide otsuste täitmise.
(3) E-raha asutuse sise-eeskirjadele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-s 63 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(4) E-raha asutuse sisekontrolli süsteemile kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-des 59–61 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
5. peatükk ÜMBERKUJUNDAMINE, JAGUNEMINE JA ÜHINEMINE
§ 29. Ümberkujundamine ja jagunemine
(1) E-raha asutuse ümberkujundamine ei ole lubatud.
(2) E-raha asutuse jagunemine ei ole lubatud.
§ 30. Ühinemine
(1) E-raha asutuse ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) E-raha asutus võib ühineda üksnes teise e-raha asutusega.
(3) E-raha asutused võivad ühineda uue e-raha asutuse asutamise teel. Ühinemise tulemusena asutatav e-raha asutus peab taotlema tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras.
(4) Asutatav või ühendav e-raha asutus peab vastama käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud usaldatavusnõuetele.
(5) E-raha asutuste ühinemiseks on vajalik inspektsiooni luba (edaspidi ühinemisluba).
§ 31. Ühinemisleping ja ühinemisaruanne
(1) E-raha asutuste ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Ühinemislepingus võib sätestada üksnes tingimuse, mille kohaselt ühinemisleping jõustub pärast inspektsiooni poolt ühinemisloa andmist.
(2) E-raha asutuste vahelise ühinemislepingu sõlmimisest peab teavitama inspektsiooni kümne päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist.
(3) E-raha asutuste ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne, mida peab kontrollima audiitor. Äriseadustiku § 419 lõikes 3 sätestatud vahebilanss tuleb ühinemisel koostada, kui majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kolm kuud enne ühinemislepingu sõlmimist.
(4) Audiitori aruandes tuleb näidata, milliseid hindamismeetodeid on aktsiate vahetussuhte määramisel kasutatud, ning anda arvamus selle kohta, kas ühendav e-raha asutus vastab käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuetele.
§ 32. Ühinemisluba
(1) Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav e-raha asutus või ühinevad e-raha asutused ühiselt inspektsioonile avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos ühinemisloa taotlus):
1) ühinemisleping või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri;
2) ühinemisaruanne;
3) ühinemisotsused;
4) audiitori aruanne;
5) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 8 ja 11 nimetatud andmed ja dokumendid ühendava e-raha asutuse kohta;
6) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud äriplaan ühinemisele järgneva kolme aasta kohta;
7) käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 sätestatud sise-eeskirjade projekt.
(2) Ühinemisloa saamiseks e-raha asutuste ühinemise korral uue e-raha asutuse asutamise teel esitavad ühinevad e-raha asutused ühiselt inspektsioonile ühinemisloa taotluse, milles peavad sisalduma järgmised andmed ja dokumendid:
1) ühinemisleping või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri;
2) ühinemisaruanne;
3) ühinemisotsused;
4) audiitori aruanne;
5) käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud tegevusloa taotlus.
§ 33. Ühinemisloa taotluse menetlemine ja ühinemisloa andmise otsus
(1) Ühinemisloa taotluse menetlemisele, esitatud andmete ja dokumentide kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas ühinemisloa taotlejal on e-raha teenuste pakkumiseks piisavad võimalused ja kas ühendav e-raha asutus vastab käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.
(2) Inspektsioon teeb otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kahe kuu möödumisel avalduse saamisest.
(3) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta toimetab inspektsioon viivitamata ühendavale e-raha asutusele või ühinevatele e-raha asutustele kätte.
(4) Ühinevate e-raha asutuste tegevuslubade kehtivuse lõpetamise e-raha asutuste ühinemise korral uue e-raha asutuse asutamise teel otsustab inspektsioon üheaegselt ühinemise tulemusena asutatavale e-raha asutusele tegevusloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus ei jõustu varem kui uue e-raha asutuse äriregistrisse kandmise päeval.
(5) Ühendatava e-raha asutuse tegevusloa kehtivuse lõpetamise e-raha asutuste ühinemise korral otsustab inspektsioon üheaegselt ühendavale e-raha asutusele ühinemisloa andmise otsustamisega.
(6) Inspektsioon avalikustab ühinemisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel.
§ 34. Ühinemisloa andmisest keeldumise alused
Inspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
1) ühendava või uue e-raha asutuse juhid ei vasta käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele;
2) ühinemise tagajärjel rikutakse käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud investeerimispiiranguid;
3) ühendava või uue e-raha asutuse finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
4) ühinemisleping ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;
5) ühendava või uue e-raha asutuse ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab e-raha asutuse üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
6) ühinemine võib muul põhjusel kahjustada e-raha asutuse klientide või teiste võlausaldajate huve.
§ 35. Ühinemise avalikustamine
E-raha asutuse ühinemise avalikustab ühendav või uus e-raha asutus seitsme tööpäeva jooksul pärast äriregistrisse vastava kande tegemist vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning oma veebilehel selle olemasolu korral.
6. peatükk USALDATAVUSNÕUDED
§ 36. Aktsiakapital
E-raha asutuse aktsiakapital peab vastama vähemalt 1 000 000 eurole.
§ 37. E-raha asutuse omavahendid
(1) E-raha asutuse omavahenditele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-des 73–742 ja 771 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) E-raha asutuse omavahendid koosnevad esimese ja teise taseme omavahenditest.
(3) Esimese ja teise taseme omavahendid kokku moodustavad bruto-omavahendid.
(4) Neto-omavahendid saadakse, arvates bruto-omavahenditest maha:
1) olulised osalused teistes e-raha asutustes, krediidi- ja finantseerimisasutustes, mis osutavad e-raha asutusele e-raha väljastamiseks või haldamiseks otseselt vajalikke teenuseid või lisateenuseid, ning allutatud nõuded ja muud teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis on arvatud käesolevas punktis nimetatud e-raha asutuste, krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite hulka;
2) olulisest osalusest väiksemad osalused e-raha asutustes, krediidi- ja finantseerimisasutustes, mis osutavad e-raha väljastamiseks või haldamiseks otseselt vajalikke teenuseid või lisateenuseid, ning allutatud nõuded ja muud teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis on arvatud käesolevas punktis nimetatud e-raha asutuste, krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite hulka, kui kõikide selliste osaluste, allutatud nõuete ja instrumentide kogusumma on suurem kui 10 protsenti e-raha asutuse bruto-omavahenditest;
3) osalused kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates, mis osutavad e-raha asutusele e-raha väljastamiseks või haldamiseks otseselt vajalikke teenuseid või lisateenuseid, ja mis on suuremad kui 20 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist või häälte arvust, ning kindlustustegevuse seaduse §-s 68 sätestatud tingimustele vastavad allutatud nõuded, määramata tähtajaga väärtpaberid või muudest instrumentidest tulenevad nõuded, mis on arvatud käesolevas punktis nimetatud kindlustusandjate, edasikindlustusandjate ning kindlustusvaldusettevõtjate omavahendite hulka.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mahaarvamised võib jätta inspektsiooni eelneval loal tegemata, kui nimetatud osalused, allutatud nõuded ja muud instrumendid teistes e-raha asutustes, krediidi- ja finantseerimisasutustes, kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates, mis osutavad e-raha väljastamiseks või haldamiseks otseselt vajalikke teenuseid või lisateenuseid, on omandatud ajutiselt seoses selle äriühingu äritegevuse ümberkorraldamisega või selle äriühingu päästmiseks mõeldud finantsabitehinguga.
(6) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest ning nõuete täitmisest, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastava taotluse saamisest.
(7) E-raha asutuse kohustus loetakse allutatuks, kui sellest tulenev nõue e-raha asutuse vastu kuulub e-raha asutuse lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. E-raha asutuse pankroti korral toimub allutatud kohustusest tuleneva nõude rahuldamine vastavalt krediidiasutuste seaduse §-s 131 sätestatule.
(8) E-raha asutuse neto-omavahendite rakendamise ja nende arvutamise korra, arvutamise erisused ning aruandluse korra kehtestab Eesti Pank. Inspektsioonil on õigus otsustada neto-omavahendite arvutamise erisuste rakendamise üle.
§ 38. Omavahenditele kehtestatud piirangud ning nõuded neto-omavahendite suurusele
(1) Teise taseme omavahendid ei tohi ületada esimese taseme omavahendeid.
(2) Teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuste ja eelisaktsiate summa ei tohi ületada 50 protsenti esimese taseme omavahenditest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirmäärasid ületavaid teise taseme omavahendeid ei tohi arvestada neto-omavahendite suuruse arvutamisel.
(4) E-raha asutuse esimese taseme omavahendid ning neto-omavahendid peavad igal ajahetkel võrduma vähemalt 1 000 000 euroga.
(5) Välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul, ei tohi e-raha asutuse neto-omavahendite summa olla väiksem kui kaks protsenti järgmistest näitajatest suuremast:
1) e-raha asutuse poolt väljastatud e-rahaga seotud kõikide kohustuste bilansiline väärtus;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kohustuste eelneva kuue kuu lõppseisude keskmine bilansiline väärtus.
(6) Tegevust alustaval või vähem kui kuus kuud tegutsenud e-raha asutusel ei tohi olla neto-omavahendite summa väiksem kui kaks protsenti järgmistest näitajatest suuremast:
1) e-raha asutuse poolt väljastatud e-rahaga seotud kõikide kohustuste bilansiline väärtus;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kohustuste e-raha asutuse äriplaanis planeeritud kuue kuu lõppseisu väärtus.
§ 39. Vara investeerimise üldnõuded
(1) E-raha asutus peab paigutama oma vara (edaspidi vahendid) likviidsetesse varadesse selliselt, et igal ajal oleks tagatud klientide õigustatud nõuete rahuldamine.
(2) E-raha asutusel ei tohi olla osalusi teistes ettevõtjates, välja arvatud ettevõtjad, kes osutavad temale e-raha väljastamiseks või haldamiseks otseselt vajalikke teenuseid või lisateenuseid.
(3) E-raha asutus on kohustatud rakendama meetmeid, mis tagavad võimaluse neto-omavahendite ning investeerimispiirangute arvutamiseks piisava täpsusega igal ajahetkel.
(4) E-raha asutuste investeerimispiirangute, riskide kontsentreerumise ja kogu välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamise ja aruandluse korra ning arvutamise ja aruandluse erisused kehtestab Eesti Pank. Inspektsioonil on õigus otsustada e-raha asutuste investeerimispiirangute, riskide kontsentreerumise ja kogu välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamise erisuste rakendamise üle.
§ 40. Investeerimispiirangud
(1) E-raha asutus peab investeerima tema väljastatud e-rahaga seotud rahaliste kohustuste summaga vähemalt võrdses summas vahendeid, paigutades neid ainult järgmistesse varadesse:
1) sularaha;
2) nõuded A-tsooni riikide keskvalitsustele ja keskpankadele;
3) nõuded Euroopa Ühenduse vastu;
4) nõuded, mis on otseselt tagatud A-tsooni riikide keskvalitsuste või keskpankade poolt;
5) nõuded, mis on otseselt tagatud Euroopa Ühenduse poolt;
6) nõudmiseni hoiused A-tsooni riikide krediidiasutustes.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib e-raha asutus investeerida oma vahendeid piisavalt likviidsetesse võlakohustustesse, mis ei ole emiteeritud e-raha asutuses olulist osalust omava äriühingu poolt ega selle äriühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu poolt ning mis tulenevad:
1) nõuetest B-tsooni riikide keskvalitsustele ja keskpankadele juhul, kui nõuded on nomineeritud ja väljastatud selle B-tsooni riigi rahvuslikus valuutas;
2) nõuetest, mis on otseselt tagatud B-tsooni riigi keskvalitsuste või keskpankade poolt ning nomineeritud ja väljastatud rahvuslikus valuutas, mis on ühine nii tagaja kui ka laenusaaja jaoks;
3) nõuetest, mis on otseselt tagatud A-tsooni riikide keskvalitsuste, keskpankade või Euroopa Ühenduse poolt emiteeritud väärtpaberitega;
4) niisugustest nõuetest A-tsooni krediidiasutustele, mis ei kuulu nende krediidiasutuste omavahendite koosseisu;
5) nõuetest, mis on otseselt tagatud A-tsooni krediidiasutuste poolt;
6) nõuetest, mis on tagatud A-tsooni krediidiasutusse paigutatud sularaha hoiusega või hoiuse sertifikaadiga;
7) nõuetest Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (EÜT L 126, 26.05.2000, lk 1–59) artikli 1 punktis 19 nimetatud isikutele ja organisatsioonidele;
8) nõuetest, mis on otseselt tagatud käesoleva lõike punktis 7 nimetatud isikute ning organisatsioonide poolt, ning nõuetest, mis on tagatud nende emiteeritud väärtpaberitega;
9) nõuetest A-tsooni riikide regionaalsetele ja kohaliku omavalitsuse üksustele;
10) nõuetest, mis on otseselt tagatud A-tsooni riikide regionaalsete ja kohaliku omavalitsuse üksuste poolt;
11) muudest käesolevas lõikes nimetatud nõuetega sarnase riskitasemega nõuetest.
(3) Käesoleva seaduse tähenduses on:
1) A-tsooni riigid – lepinguriigid, kõik Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) täisliikmed ning riigid, mis on sõlminud Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) spetsiaalsed laenulepingud IMF-i üldiste laenukokkulepete (GAB – General Agreements to Borrow) alusel. Riike, mis on restruktureerinud oma välisvõla, ei käsitleta A-tsooni riikidena viie aasta jooksul, alates restruktureerimise kokkuleppe sõlmimise soovi avaldamisest riigi poolt;
2) A-tsooni krediidiasutused – kõik A-tsooni riikides tegevusloa saanud era- ja avaliku sektori äriühingud, mis vastavad krediidiasutuste seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud krediidiasutuse mõistele, kaasa arvatud nende filiaalid;
3) B-tsooni riigid – kõik riigid, mis ei ole käesoleva lõike punktis 1 nimetatud A-tsooni riigid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 ja lõikes 2 nimetatud investeeringud kokku ei või ületada e-raha asutuse neto-omavahendite suurust rohkem kui 20 korda.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud investeeringutest tulenev kogu välisvaluuta avatud netopositsioon ei tohi ületada 30 protsenti e-raha asutuse neto-omavahenditest.
(6) E-raha asutused võivad e-raha väljastamisest ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud investeeringutest tulenevate tururiskide katmiseks kasutada reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavaid intressimäära ja välisvaluutaga seotud tuletisväärtpabereid, kui nende suhtes kohaldatakse igapäevaseid tagatisnõudeid, või valuutalepinguid lõpptähtajaga kuni 14 päeva. Tehinguid tuletisväärtpaberitega võib teha üksnes vara väärtuse muutustest tulenevate tururiskide maandamiseks.
(7) E-raha asutus on viivitamata kohustatud informeerima inspektsiooni, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud investeeringute väärtus langeb alla e-rahaga seotud kõikide kohustuste koguväärtust. E-raha asutuse väljastatud e-rahaga seotud rahalisi kohustusi võib inspektsiooni loal ajutiselt kuni 5 protsendi ulatuses nimetatud kohustustest või e-raha asutuse neto-omavahenditest, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem, katta muu varaga kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud.
§ 41. Riskide kontsentreerumise piirmäärad
(1) Riskide kontsentreerumine on e-raha asutuse ühe kliendi või omavahel seotud isikute nõuete, sealhulgas tuletisväärtpaberitega seotud nõuete, osaluste ja bilansiväliste kohustuste summa suhe e-raha asutuse neto-omavahenditesse.
(2) Käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktist 6 ja lõikest 2 tulenev e-raha asutuse riskide kontsentreerumine ühe kliendi või omavahel seotud isikute suhtes ei või ületada 25 protsenti e-raha asutuse neto-omavahenditest.
(3) Omavahel seotud isikuteks loetakse:
1) kahte või enamat isikut, kes kujutavad endast e-raha asutusele ühist riski, kuna neist üks omab kas otseselt või kaudselt kontrolli teise või teiste tegevuse üle;
2) kahte või enamat isikut, kelle vahel ei ole käesoleva lõike punktis 1 nimetatud seost, kuid kes kujutavad endast e-raha asutusele ühist riski omavahelise seotuse tõttu nii, et neist ühe finantsseisundi halvenemisel ilmnevad tõenäoliselt makseraskused ka teisel või teistel.
§ 42. Konsolideerimisgrupi usaldatavusnõuded
(1) Kui e-raha asutus kuulub konsolideerimisgruppi, kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud neto-omavahendite nõudeid nii e-raha asutusele eraldi kui ka konsolideeritud alusel.
(2) E-raha asutuse konsolideerimisgrupi moodustavad e-raha asutus, tema emaettevõtja ning samasse kontserni kuuluvad e-raha asutused ning finantseerimisasutused, samuti e-raha asutused ning finantseerimisasutused, mille aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osaga esindatud häältest e-raha asutus omab vähemalt 20 protsenti.
(3) Kui e-raha asutuse konsolideerimisgruppi kuulub vähemalt üks krediidiasutus, käsitatakse konsolideerimisgruppi krediidiasutuse konsolideerimisgrupina ja sellele kohaldatakse krediidiasutuste seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut.
(4) Konsolideeritud järelevalve teostamisel ei arvata inspektsiooni nõusolekul e-raha asutuse konsolideerimisgruppi ettevõtjat, kelle:
1) konsolideerimisgruppi arvamine moonutaks e-raha asutuse konsolideerimisgrupi finantsmajanduslikku olukorda;
2) asukoht on väljaspool lepinguriiki ja kellelt vajalike aruannete saamine on takistatud, kuna tema päritoluriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi koostööks inspektsiooniga.
7. peatükk RAAMATUPIDAMINE JA ARUANDLUS
§ 43. Raamatupidamise korraldamine
(1) E-raha asutuse raamatupidamist ja aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ning e-raha asutuse raamatupidamise sise-eeskirjast.
(2) E-raha asutuse raamatupidamine peab tagama tõese teabe saamise e-raha asutuse majandustegevuse ja finantsseisundi kohta.
§ 44. Aruanded
(1) E-raha asutus koostab ja esitab inspektsioonile majandusaasta aruande, vahearuanded ning muud aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.
(2) Vahearuanne on raamatupidamise aruanne, mille aluseks olev aruandeperiood on lühem kui majandusaasta.
(3) E-raha asutus esitab inspektsioonile majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse ärakirja, majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku ja üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist.
(4) Inspektsioonile esitatavate e-raha asutuse aruannete skeemid, nõuded kirjete sisule ning aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab Eesti Pank.
(5) Lisaks majandusaasta aruandele ja vahearuannetele on inspektsioonil järelevalve teostamiseks õigus nõuda e-raha asutuselt täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid.
§ 45. Konsolideeritud aruandlus
(1) E-raha asutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitab inspektsioonile konsolideeritud aruandeid.
(2) Nõuded konsolideeritud aruandlusele kehtestab Eesti Pank.
§ 46. Aruannete avalikustamine
(1) E-raha asutuse majandusaasta aruanne peab olema kättesaadav e-raha asutuse asukohas, tema kõigis filiaalides ning e-raha asutuse veebilehel. Viimase puudumise korral esitab e-raha asutus avalikustatava aruande inspektsioonile avalikustamiseks tema veebilehel.
(2) Eesti Pank võib kehtestada täiendavalt avalikustamisele kuuluvate andmete loetelu, aruannete vormid ja koostamise metoodika ning avalikustamise tähtajad.
§ 47. Audiitorkontroll
(1) E-raha asutuse raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele.
(2) E-raha asutuse auditeerimise käigus peab audiitor kontrollima järgmisi valdkondi ning esitama e-raha asutusele ja inspektsioonile arvamuse nende kohta:
1) vara hindamise tulemuste vastavus vara tegelikule väärtusele;
2) omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmine;
3) sisekontrolli meetmete piisavus ja tõhusus;
4) e-raha asutuse infosüsteemide turvalisus.
§ 48. Audiitori nimetamine
(1) E-raha asutuse audiitoriks võib nimetada e-raha asutuse auditeerimiseks piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku.
(2) E-raha asutuse audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Viieks aastaks nimetatud audiitori nimetamine vahetult järgnevaks perioodiks ei ole lubatud.
(3) E-raha asutuse asukohajärgne kohus määrab inspektsiooni avalduse alusel audiitori, kui:
1) üldkoosolek ei ole audiitorit nimetanud;
2) üldkoosoleku nimetatud audiitor loobus audiitorkontrolli tegemisest;
3) inspektsiooni hinnangul on audiitor kaotanud usalduse.
(4) Kohtu määratud audiitori volitused kestavad kuni üldkoosoleku poolt uue audiitori nimetamiseni.
§ 49. Audiitori informeerimiskohustus
(1) Audiitor on kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama inspektsiooni talle oma kutsetegevuse käigus teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:
1) e-raha asutuse tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
2) e-raha asutuse või e-raha asutuse tütarettevõtja edasise tegevuse katkemine;
3) audiitori eitav või märkustega järeldusotsus e-raha asutuse raamatupidamise aastaaruande kohta;
4) olukord, mille tõttu e-raha asutus ei ole võimeline täitma oma kohustusi või oht sellise olukorra tekkeks;
5) e-raha asutuse juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju e-raha asutusele või tema kliendile.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt inspektsioonile andmete edastamisega ei rikuta seaduses või e-raha asutuse ja audiitori vahel sõlmitud lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet.
8. peatükk E-RAHA ASUTUSE LÕPETAMINE
§ 50. E-raha asutuse lõpetamine
(1) E-raha asutuse lõpetamine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) E-raha asutuse võib sundlõpetada inspektsiooni avalduse alusel kohtuotsusega, kui inspektsioon on e-raha asutusele antud tegevusloa käesoleva seaduse § 21 alusel kehtetuks tunnistanud. Sundlõpetamise otsus kuulub viivitamatule täitmisele.
(3) Kohtule tuleb koos avaldusega esitada tõendid käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud asjaolude kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ei rakendata äriseadustiku § 366 lõikes 3 sätestatut.
§ 51. E-raha asutuse pankrot
(1) E-raha asutuse pankrotimenetluse võib algatada üksnes inspektsiooni, likvideerijate või võlausaldaja avalduse alusel.
(2) Inspektsioon esitab e-raha asutuse suhtes pankrotiavalduse juhul, kui inspektsiooni hinnangul ei jätku e-raha asutuse varast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks.
(3) E-raha asutus teavitab inspektsiooni viivitamata pankrotiavalduse esitamisest enda suhtes.
(4) E-raha asutuse pankrotimenetluses rahuldatakse nõuded pankrotiseaduses sätestatud järkudes, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.
(5) E-raha asutuse pankroti korral rahuldatakse klientide nõuded e-raha asutuse vastu esimeses järgus pärast pandiga tagatud nõudeid.
(6) E-raha asutuse käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud omavahenditest tulenevad tunnustatud nõuded rahuldatakse pärast tähtpäevaks esitamata, kuid tunnustatud nõuete rahuldamist.
9. peatükk JÄRELEVALVE
§ 52. Järelevalve alused ning teostamine
(1) Inspektsioon teostab järelevalvet e-raha asutuse ja selle isiku, kes omab e-raha asutuses olulist osalust, tegevuse vastavuse üle käesolevas seaduses, krediidiasutuste seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses, rahvusvahelise sanktsiooni seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele.
(2) Järelevalve eesmärk on tagada e-raha asutuse asutamise, tegevuse ja lõpetamise vastavus seadustele ja teistele õigusaktidele, pidades iseäranis silmas e-raha asutuse klientide huvide ja õiguste kaitset.
§ 53. Järelevalve ulatus
(1) Inspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:
1) kõiki Eesti e-raha asutusi ja nende lepinguriikides asutatud filiaale;
2) Eesti e-raha asutuste muudes välisriikides asutatud filiaale, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi finantsjärelevalve asutus või kui välisriigi finantsjärelevalve asutusega on sõlmitud vastav kokkulepe;
3) muude välisriikide e-raha asutuste Eestis asutatud filiaale, kui vastava välisriigi finantsjärelevalve asutusega ei ole kokku lepitud teisiti;
4) e-raha asutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid.
(2) Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, kui Eesti e-raha asutus on emaettevõtja.
(3) Inspektsiooni järelevalvetegevus lepinguriigi e-raha asutuse filiaali likviidsuse ja aruandluse kontrollimisel toimub koostöös e-raha asutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusega.
§ 54. Menetlusosalise õigused ja kohustused e-raha asutuse järelevalvemenetluses
(1) Inspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses.
(2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda inspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Inspektsioonil on õigus menetlusosalisele andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.
(3) Menetlusosalisel on õigus esitada järelevalvemenetluses inspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Inspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste tunnistajale edastamisest küsimuste asjassepuutumatuse korral või tunnistaja õiguste või huvide rikkumise vältimiseks.
§ 55. Inspektsiooni õigused informatsiooni saamisel
(1) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda tasuta teavet, dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:
1) e-raha asutus, e-raha asutuse juht ja töötaja;
2) e-raha asutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juht ja töötaja;
3) e-raha asutuse aktsionär;
4) kolmas isik, üksnes põhjendatud vajaduse korral;
5) e-raha asutuse likvideerija või pankrotihaldur;
6) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus, riiklik põhiregister, riiklik register ja riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötleja.
(2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on inspektsioonil õigus:
1) teostada e-raha asutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli inspektsioonile edastatud informatsiooni kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist;
2) nõuda e-raha asutuselt kõiki andmeid, mis on vajalikud usaldatavusnõuete täitmise kontrollimiseks;
3) saada informatsiooni e-raha asutuse siseauditi üksuselt ning teha temaga koostööd.
(3) Vajaduse korral võib inspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks inspektsiooni määratud ajal inspektsiooni ametiruumidesse.
(4) Järelevalve teostamise eesmärgil on inspektsioonil õigus saada e-raha asutusega seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe edastamisest e-raha asutust teavitamata. Kolmandal isikul on kohustus teabe edastamisest e-raha asutust mitte teavitada.
(5) Kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses inspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata, võib inspektsioon:
1) kohaldada menetlusosalise suhtes sunniraha;
2) kohaldada politsei abil sundtoomist.
§ 56. Selgituste andmisest keeldumise alused
Selgituste andmiseks kohustatud isik võib keelduda inspektsioonile selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku §-s 71 või 73 sätestatud alustel.
§ 57. Inspektsiooni ülesanded
Järelevalve teostamiseks inspektsioon:
1) otsustab käesolevas seaduses sätestatud lubade andmise, muutmise ning kehtetuks tunnistamise;
2) kontrollib osaluste omandamise, suurendamise ning vähendamisega seonduvat;
3) annab käesolevas seaduses sätestatud juhtudel loa või nõusoleku;
4) jälgib aruandeid ja muid dokumente kontrollides ning kohapealset kontrolli teostades e-raha asutuse tegevuse vastavust seadusele;
5) teeb vastavalt vajadusele täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi ja annab korraldusi;
6) täidab muid käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
§ 58. Kohapealne kontroll
(1) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus teostada e-raha asutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu (edaspidi käesolevas peatükis kontrollitav) asu- või tegevuskohas kohapealset kontrolli.
(2) Kohapealne kontroll tehakse, kui:
1) on vaja kontrollida esitatud andmeid;
2) inspektsioonil on kahtlus, et on rikutud Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktides või nende alusel sätestatut;
3) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse vastava taotluse alusel on vaja kontrollida lepinguriigi e-raha asutuselt või tema tütarettevõtjalt saadud teavet;
4) on vaja täita muid järelevalveülesandeid.
(3) Inspektsioon annab kohapealse kontrolli teostamiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab inspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi käesolevas peatükis kontrollija), kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Kohapealse kontrollimise käigus on kontrollijal õigus:
1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kõiki kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;
2) nõuda tööks vajalike tingimuste tagamist ja kasutada eraldi ruumi;
3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse;
4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse.
(5) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud audiitori järeldusotsused kontrollitava aruannete kohta ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib inspektsioon volitada kohapealset kontrolli teostama lepinguriigi finantsjärelevalve asutust või tema poolt nimetatud audiitorit või eksperti.
§ 59. Kohapealse kontrolli akt
(1) Kontrollija on kohustatud koostama kohapealse kontrollimise tulemuste kohta hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kontrolli lõppemist akti, mille inspektsioon toimetab kontrollitavale viivitamata kätte.
(2) Kontrollitaval on õigus ühe kuu jooksul, arvates akti kättetoimetamisest, esitada kirjalikke selgitusi.
(3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist koostab inspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.
(4) Kontrollitaval on õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus.
(5) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad täiendavad asjaolud või inspektsioon saab lisainformatsiooni, võib inspektsioon akti või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.
§ 60. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses
(1) Inspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.
(2) Inspektsioonil on õigus nõuda erakorralist audiitorkontrolli, kui:
1) on põhjendatud kahtlus, et inspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad;
2) on tehtud tehinguid, mille tulemusena võidakse tekitada või on tekitatud e-raha asutusele, tema konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või klientidele olulist kahju;
3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist e-raha asutuse või tema konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.
(3) Inspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.
(4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud inspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.
(5) Eksperdil või erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitoril on õigus kasutada käesoleva seaduse § 58 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning teha ettepanekuid inspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor võib kasutada käesoleva seaduse § 58 lõike 4 punktis 1 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannete täitmisega.
(6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud katab inspektsioon. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.
§ 61. Ettekirjutus
Inspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui:
1) järelevalve tulemusena on avastatud käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud õigusaktide nõuete rikkumisi;
2) on vaja ära hoida käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud õigusrikkumisi;
3) e-raha asutuse võetud riskid on oluliselt suurenenud või esineb muid tema tegevust või tema klientide huve või raharingluse usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid.
§ 62. Õigused ettekirjutuse tegemisel
Inspektsioonil on õigus ettekirjutusega:
1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;
2) keelata osaliselt või täielikult e-raha asutuse kasumist väljamaksete tegemine;
3) nõuda e-raha asutuse tegevuskulude piiramist;
4) nõuda e-raha asutuse sise-eeskirjade muutmist;
5) nõuda e-raha asutuse juhi tagasikutsumist;
6) teha e-raha asutuse üldkoosolekule ettepanek e-raha asutuse audiitori vahetamiseks;
7) nõuda e-raha asutuse töötaja töölt kõrvaldamist;
8) nõuda e-raha asutuse poolt edasimüüjale antud e-raha levitamise õiguse tagasivõtmist;
9) nõuda likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste suhte vastavusse viimist käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktiga;
10) esitada muid nõudmisi e-raha asutuse tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks.
§ 63. Juhtimisorganite kokkukutsumine
(1) Inspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:
1) e-raha asutuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks;
2) inspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse võtmiseks juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda.
(2) E-raha asutuse juhatus peab teadaolevast üldkoosoleku ja nõukogu koosoleku toimumisest teatama inspektsioonile vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab võimaluse korral teatama vähemalt üks nädal ette.
(3) Inspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajad, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.
§ 64. Juhtimisorgani otsuse kehtetuks tunnistamine inspektsiooni taotlusel
E-raha asutuse asukohajärgne kohus võib inspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks seadusega, selle alusel antud õigusaktiga või e-raha asutuse põhikirjaga vastuolus oleva e-raha asutuse üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
§ 65. Inspektsiooni informeerimise kohustus
(1) E-raha asutus on kohustatud viivitamata informeerima inspektsiooni kõigi andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks e-raha asutuse tegevusloa andmise otsustamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid:
1) e-raha asutuse ärinime, asukoha aadressi või kontaktandmete muutumise korral uus ärinimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
2) e-raha asutuse põhikirja muutmise korral põhikirja muudatused ja muudetud tekst;
3) krediidiasutuste seaduse § 63 lõikes 2 loetletu kohaselt sise-eeskirjadega kindlaks määratud korra või reeglite muutmise korral muudetud sise-eeskirjad;
4) juhtide vahetumise korral käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmed;
5) audiitori vahetumise korral käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 9 nimetatud andmed;
6) asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada e-raha asutuse finantsseisundit;
7) muu informatsioon, kui see on ette nähtud käesolevas seaduses.
(2) E-raha asutus peab inspektsiooni nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid, välja arvatud punktides 3 ja 6 nimetatu, viivitamata avalikustama.
(3) Inspektsioon avalikustab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed oma veebilehel.
§ 66. Sunniraha
(1) Inspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud inspektsiooni ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule ühel korral kuni 18 000 krooni ning kokku kuni 93 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning juriidilisele isikule ühel korral kuni 50 000 krooni ning kokku kuni 800 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.
10. peatükk VASTUTUS
§ 67. Teabe esitamata jätmine
E-raha asutuse poolt kohustusliku aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe tähtpäevaks avalikustamata või inspektsioonile esitamata jätmise või vale või eksitava teabe avalikustamise või esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 68. E-raha asutuses olulise osaluse omandamise korra rikkumine
(1) Käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud olulise osaluse omandamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 69. Riskide juhtimise, sise-eeskirjade ning sisekontrolli nõuete rikkumine
E-raha asutuse poolt käesoleva seaduse §-s 28 riskide juhtimisele, sise-eeskirjadele ning sisekontrollile kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 70. Teabe ja selgituste andmise kohustuse rikkumine
E-raha asutuse poolt käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud teabe ja selgituste andmise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 71. E-raha asutuse juhi kohustuste rikkumine
E-raha asutuse juhi poolt käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest, millega kaasnes e-raha asutuse või klientide huvide kaitseta jätmine või selle oht, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 72. Usaldatavusnõuete rikkumine
E-raha asutuse poolt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud usaldatavusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 73. Välisriigi e-raha asutuse tegevuse nõuete rikkumine
Lepinguriigi e-raha asutuse poolt inspektsiooni teavitamata Eestis käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenuse osutamise või käesolevas seaduses välisriigi e-raha asutuse tegevuse suhtes kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 74. Menetlus
(1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.
11. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE
§ 75. Eurodes väljendatud näitajad
Käesolevas seaduses eurodes esitatud näitajad arvutatakse ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga ametliku vahetuskursi alusel.
§ 76. Üleminekusäte
E-raha väljastavad ettevõtjad, kes kavatsevad pärast käesoleva seaduse jõustumist sellel alal tegutsemist jätkata, on kohustatud viima oma tegevuse käesoleva seadusega vastavusse ning esitama tegevusloa või erisuse taotluse hiljemalt 2006. aasta 1. märtsiks.
§ 77. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RT I 1998, 110, 1811; 2005, 13, 64) § 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Käesolevas seaduses krediidiasutuste kohta sätestatut kohaldatakse ka e-raha asutuste seaduses sätestatud e-raha asutustele ning nende Eesti äriregistrisse kantud filiaalidele.»
§ 78. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses (RT I 1999, 23, 349; 2005, 39, 308) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:« (11) E-raha asutuste seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamiseks vahendite vastuvõtmist ei käsitata hoiustamise või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamisena käesoleva paragrahvi tähenduses, kui nende vahendite vastu väljastatakse viivitamata e-raha.»;
2) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:« (10) Krediidiasutus, kes tegeleb e-raha väljastamisega, on kohustatud järgima e-raha asutuste seaduse §-des 6–8 sätestatut.»
§ 79. Võlaõigusseaduse muutmine
Võlaõigusseaduses (RT I 2001, 81, 487; 2005, 39, 308) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 734 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Elektrooniline maksevahend on maksevahend, mis võimaldab selle omajal teha sidekanalite vahendusel või muul viisil elektrooniliselt rahaülekandeid, võtta välja sularaha sularahaautomaadist ja teha muid pangatoiminguid ning arveldustehinguid.
(2) Elektrooniline maksevahend on kaugjuurdepääsuga maksevahend ja e-raha.»;
2) paragrahv 736 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 738 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« (2) E-rahaga tehtud toimingutele ei kohaldata käesoleva seaduse § 740 lõikes 1, §-s 742, § 744 lõike 1 punktides 3 ja 4 ning § 745 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse siiski tervikuna, kui e-raha kasutatakse e-raha seadme laadimiseks maksevahendi omaja kontolt või tühjendamiseks maksevahendi omaja kontole.»;
4) paragrahvi 738 lõige 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« (4) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse Eestis sõlmitud lepingutele maksevahendi omajaga, kelle elu- või asukoht on Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, sõltumata sellest, millise riigi õigust lepingule kohaldatakse.»;
5) seadust täiendatakse §-ga 7391 järgmises sõnastuses:« § 7391. Nõuded e-raha kasutamisele
(1) E-raha omaja võib e-raha kehtivusajal nõuda e-raha väljastanud e-raha asutuselt või krediidiasutuselt (edaspidi e-raha väljaja) e-raha tagasivõtmist sularaha või arvelduskontole ülekantava summa vastu vastavalt nimiväärtusele või uue kehtivusajaga e-raha vastu vahetamist.
(2) E-raha tagasivõtmisel võib e-raha väljaja võtta tasu ainult nende kulude eest, mis on otseselt seotud tagasivõtmise tehinguga.
(3) E-raha tagasivõtmise tingimused peavad olema selgelt sõnastatud ja teatavaks tehtud e-raha omandajale.
(4) Lisaks käesoleva seaduse § 739 lõikes 3 sätestatule peavad e-raha väljastamise ja kasutamise lepingutingimused sisaldama järgmisi andmeid:
1) e-raha kehtivuse periood;
2) aegunud e-raha tagasivõtmise periood;
3) e-raha jäägi piirmäär, millest väiksemat summat tagasi ei võeta. See ei või olla 10 eurole vastavast summast suurem.»;
6) paragrahvi 740 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) E-raha väljaja peab võimaldama e-raha omajal kontrollida viit viimast e-rahaga tehtud toimingut ja e-raha seadmele salvestatud rahaühikute jääki.»;
7) paragrahvi 745 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) E-raha väljaja vastutab selle omaja e-raha seadmel olevate rahaühikute kadumise ja e-raha omaja toimingu puuduliku täitmise eest, kui kadumine või puudulik täitmine on põhjustatud vahendi, seadme, terminali või muu kasutamiseks lubatud tehnilise vahendi mittenõuetekohasest toimimisest, kui mittenõuetekohane toimimine ei ole maksevahendi omaja poolt tahtlikult põhjustatud ja omaja ei ole rikkunud käesoleva seaduse § 741 lõike 1 punktis 1 nimetatud tingimusi.»
§ 80. Infoühiskonna teenuse seaduse muutmine
Infoühiskonna teenuse seaduse (RT I 2004, 29, 191; 54, 387) § 3 lõiget 4 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:
« 16) e-raha väljastamisele e-raha asutuse poolt, kes kasutab e-raha asutuste seaduse §-s 11 sätestatud õigust.»
§ 81. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.
| Riigikogu esimees Ene ERGMA |
1 Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/46/EÜ elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta (EÜT L 275, 27.10.2000, lk 39–43);
Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/28/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (EÜT L 275, 27.10.2000, lk 37–38).
Facebook
Twitter