Sideameti poolt kasutatav teenuste osutamise kulude arvestamise metoodika1
Vastu võetud 24.11.2005 nr 140
Määrus kehtestatakse «Elektroonilise side seaduse» § 52 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDOSA
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse Sideameti poolt kasutatav kulude arvestamise metoodika, mis on ette nähtud «Elektroonilise side seaduse» § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud sideteenuste turgudel kuludele orienteeritud tasude kohustusega märkimisväärse turujõuga ettevõtja (edaspidi MTE) sidumisteenuse osutamise kulude kontrollimiseks.
§ 2. Mõisted
Käesoleva määruse tähenduses:
1) elektroonilise
side võrgu lülitusseade (kommutatsiooniseade) on
elektroonilise side võrgu seade, mis asub elektroonilise side võrgu
sõlmes ja võimaldab signaalide kommuteerimist elektroonilise side võrgus;
2)
elektroonilise side võrgu sõlm on telefonijaam või
telefonijaama füüsiliselt eraldiseisev osa, kui see on konkreetses
elektroonilise side võrgus olemas;
3) elektroonilise side
võrgu ülekandeliin on kaablid, raadio-, optilised või muud
vahendid, mida kasutatakse elektroonilise side võrgu kindlaksmääratud
punktide ühendamiseks;
4) elektroonilise side võrgu
ülekandesüsteem on elektroonilise side võrgu seade, mis
võimaldab signaalide edastamist elektroonilise side võrgu
kindlaksmääratud punktide vahel elektroonilise side võrgu ülekandeliini
kaudu;
5) finantskapitali säilitamise kontseptsioon (financial
capital maintenance – edaspidi FCM kontseptsioon) on
kontseptsioon, mis arvestab, et MTE aktivaomanike vara on säilitatud
jooksevhindade alusel. Eeldatakse kapitali säilitamist nii, et perioodi
lõpul on aktivaomanike vara samal tasemel kui perioodi alguses;
6)
kliendiliides on telefonivõrgu seade telefonivõrgu
kommutatsioonivälja ja telefonivõrgusõlme peajaotaja vahel;
7)
«kõrbenud» sõlme meetod (scorched node
assumption) on elektroonilise side võrgu modelleerimise meetod,
mille puhul kasutatakse elektroonilise side võrgu sõlmedes optimaalseid
tehnoloogiaid. Seejuures ei muudeta elektroonilise side võrgu sõlmede
funktsioone. Optimeeritakse ka elektroonilise side võrgu
ülekandesüsteemi;
8) modifitseeritud «kõrbenud» sõlme
meetod (modified scorched node assumption) on elektroonilise
side võrgu modelleerimise meetod, mille puhul olemasolevaid
elektroonilise side võrgu sõlmi võetakse kui statsionaarseid ning
uuendatakse seadmeid nendes sõlmedes. Niisuguse modelleerimise käigus
võib toimuda ka mõnede elektroonilise side võrgu sõlmede funktsioonide
muutmine. Optimeeritakse ka elektroonilise side võrgu ülekandesüsteeme
ja elektroonilise side võrgu ülekandeliine;
9) pikaajaline
periood (long run) on ajavahemik, mille jooksul kõik
majandusüksuse tegutsemiseks vajalikud sisendfaktorid on muudetavad;
10)
pikaajaline keskmine lisanduv kulu (long run average
incremental costs, edaspidi LRAIC) on kulu, mis lisandub
pikaajalises perioodis seoses täiendava tegevusvaldkonna pakkumisega ja
mis jaotatakse MTE ja seotud elektroonilise side ettevõtjate (edaspidi sideettevõtja)
vahel õiglasel ja läbipaistval viisil;
11) kohalik tasand
on telefoni- või mobiiltelefonivõrgu sidumispunkt, mis on ühendatud
sidumist pakkuva või sidumiseks kohustatud sideettevõtja telefonijaamaga
ja mille kaudu on juurdepääs sidumist pakkuva või sidumiseks kohustatud
sideettevõtja ühte telefonijaama ühendatud lõppkasutajatele;
12)
riiklik tasand on telefoni- või mobiiltelefonivõrgu sidumispunkt,
mis on ühendatud sidumist pakkuva või sidumiseks kohustatud
sideettevõtja telefonijaamaga ja mille kaudu on juurdepääs kõikidele
selle sideettevõtja lõppkasutajatele;
13) telefonivõrgu
kommutatsiooniväli on elektroonilise side võrgu lülitusseadme
osa, mis tagab nõutud kliendiliini ja elektroonilise side võrgu
ülekandeliini omavahelise kokkuühendamise kõne ajaks;
14)
telefonivõrgusõlm on telefonivõrgus olev telefonijaam
või telefonijaama koosseisu kuuluv ja sellega ühendatud füüsiliselt
eraldiseisev kliendimahu väljaviik;
15) telefonivõrgusõlme
peajaotaja (Main Distribution Frame – MDF) on
telefonivõrgusõlme kahepoolne jaotusseade, mille ühe poole klemmidel on
ühendatud juurdepääsuvõrgu kliendiliinid ning teise poole klemmidel on
ühendatud kliendiliidesed;
16) ülekandevõrk on
elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab telefonijaamu või
juurdepääsuvõrke, sealhulgas hõlmab see elektroonilise side võrgu
ülekandeliine (välja arvatud juurdepääsuvõrgu ülekandeliinid),
elektroonilise side võrgu ülekandesüsteeme, elektroonilise side võrgu
lülitusseadmeid, ülekandevõrgu abisüsteeme ja -rajatisi.
2. peatükk
LRAIC METOODIKA ALT-ÜLES VARIANT
§ 3. Üldised nõuded LRAIC metoodika rakendamisele
(1) LRAIC metoodika alt-üles (bottom-up) variant põhineb majanduslikult efektiivseima telefonivõrgu modelleerimisel, mida kasutatakse vajalike võrguelementide ja erinevate teenuste kulude arvutamiseks. Selle variandi korral tuleb teha arvutused tegevuskulude muutuste ja kulutuste efektiivsuse muutumise kohta ning prognoosida tulevikus toimuvaid muutusi tehnoloogias. Esmalt tuleb identifitseerida vajalikud elemendid elektroonilise side võrgu ehitamiseks ja seejärel tuletada vastavad põhjendatud kulud MTE poolt teenuse efektiivsel osutamisel.
(2) MTE sidumisteenuse osutamise kulude kontrollimiseks rakendab Sideamet LRAIC metoodika alt-üles varianti, kasutades LRAIC metoodika alt-üles variandi programmi (edaspidi programm) MTE poolt kasutatava kulude arvestamise metoodikal põhinevate sidumisteenuse kulude põhjendatuse hindamiseks.
§ 4. Programmi tegevused
(1) Programmis sisalduvad järgmised tegevused:
1) nõudluse
andmete arvesse võtmine;
2) tehniliste andmete (sealhulgas
majanduslikult efektiivseima telefonivõrgu mudeli) arvesse võtmine;
3)
telefonivõrgu osade väärtuste (seadmed, paigaldus, häälestus jne)
arvesse võtmine ning kuluminormide määramine lähtuvalt majanduslikult
kasulikust kasutuseast;
4) kulumi arvutamine;
5) tegevuskulude
arvutamine;
6) telefonivõrguga mitteseotud kulude arvutamine;
7)
telefonivõrgu osade ühikukulude arvutamine;
8)
sidumisteenuse osutamisega seotud kulude arvutamine.
(2) Programmis kasutatakse kulumi arvestamiseks meetodit, mis arvestab FCM kontseptsiooni.
(3) Kulud omistatakse nendele teenustele ja toodetele, mis on põhjustanud nende kulude tekkimise, kusjuures kulude omistamisel kasutatakse tegevuspõhiseid kulukäitureid.
§ 5. LRAIC metoodika alt-üles variandi teostamise etapid
LRAIC metoodika alt-üles variandi etapid on järgmised:
1)
sisestatavate andmete sisestamine algandmetega programmi;
2) LRAIC
metoodika alt-üles variandil põhinevate sidumisteenuse tasumäärade
kulukomponentide arvutamine.
§ 6. Programmi algandmed, sisestatavad andmed, algoritmid ja väljundid
(1) Programmi algoritmid koos algandmete väärtustega, sealhulgas majanduslikult efektiivseima telefonivõrgu mudeli andmete väärtused ning sisestatavate andmete nimekiri on toodud määruse lisas 1.
(2) Programmi algandmed on nõudluse algandmed, tehnilised algandmed ja kulude algandmed.
(3) Programmi sisestatavad andmed on Sideameti poolt pärast määruse jõustumist programmi sisestatavad nõudluse eelduste, tehniliste eelduste ja kulude eelduste andmed. Sisestatavad andmed esitab sideettevõtja iga aasta 1. märtsiks. Sideamet vastutab programmi sisestatavate andmete konfidentsiaalsuse hoidmise eest.
(4) Majanduslikult efektiivseima telefonivõrgu mudeli andmeteks on § 7 lõike 3 punktis 4 viidatud lisas 1 olevad sisestatavad majanduslikult efektiivseima telefonivõrgu mudeli andmed ja tehnilised algandmed.
(5) Programmi väljunditeks on sidumisteenuse tasumäärad ja nende kulukomponendid. Sidumisteenuse tasumäärade ja nende kulukomponentide väärtused arvutab programm pärast sisestatavate andmete sisestamist ning need kinnitab Sideameti peadirektor käskkirjaga. Väljundite loetelu on toodud määruse lisas 2.
(6) Programm on digitaalsel kujul Sideametis ja koopia sellest digitaalsel kujul on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
§ 7. Algandmete ja sisestatavate andmete muutmine
(1) Sideamet võib programmis muuta ainult sisestatavaid andmeid.
(2) Sideamet vaatab programmi algandmed üle ja vajadusel muudab neid iga kolme aasta järel, arvates määruse jõustumisest. Algandmete muutmisega kaasneb määruse muudatus.
(3) Sideamet vaatab igal aastal üle ja vajadusel muudab järgmisi
programmi sisestatavaid andmeid:
1) olemasoleva liikluse mahud MTE
telefonivõrgus ja tarbijaliinide andmed (lisa 1 lühendid E10–E32, E66,
E262) vastavalt lõikele 10;
2) kasvumäärad (%) (lisa 1 lühendid
E35–E57, E263, E264) vastavalt lõikele 11;
3) MTE jaeturu
tasumääradest ja liikluse mahtudest sõltuv MTE elektroonilise side
teenuste lõppkasutajatele kehtestatud tasumäärade ajaline jaotus
(suhtarv) (lisa 1 lühendid E59–E63);
4) sisestatavad
majanduslikult efektiivseima telefonivõrgu mudeli andmed (lisa 1
lühendid E73–E76, E82–E243, E257–E260, E309–E311, E379–E382, E420–426).
(4) Lõike 3 punktis 4 nimetatud sisestatavad majanduslikult
efektiivseima telefonivõrgu mudeli andmete muutmisel muudetakse loetelus
toodud andmeid järgmistel tingimustel:
1) seadmete hinnad
uuendatakse igal aastal programmis kasutatud hinnatrendide alusel;
2)
kui on toimunud oluline ja püsiv muutus seadmete hindade tasemes,
uuendatakse seadmete hindade taset;
3) tegevuskulusid muudetakse
siis, kui seadmete hindade taset muudetakse;
4) seadmete hinnatrendi
muudetakse ainult juhul, kui on toimunud oluline ja püsiv muutus
hinnatrendi tasemes;
5) muud muudatused sisestatavates majanduslikult
efektiivseima telefonivõrgu mudeli andmetes (sealhulgas ka seadmete
tehnoloogia valiku muutused) tehakse peatüki 3 nõudeid järgides.
(5) Kui majanduskeskkonnas toimunud muutustest tulenevalt tekib sidumisteenuse tasumäärades võrreldes eelmise aasta vastavate tasumääradega erinevus, mis on suurem kui 10%, muudab Sideamet programmi sisestatavaid andmeid või teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile algandmete muutmise ettepaneku vastavalt lõigetele 6–9.
(6) Kahe kuu jooksul alates sideettevõtja poolt esitatud sisestatavate andmete esitamisest teeb Sideamet programmis vajadusel vastavad muudatused.
(7) Sideettevõtja poolt tehtud sisestatavate andmete muutmise ettepanekud peavad olema kirjalikud ja põhjendatud, arvestades § 9 lõike 6 teises lauses toodud erisust. Sideametil on õigus kaasata selliste andmete õigsuse kontrollimisse kolmandaid isikuid, kaasa arvatud teisi sideettevõtjaid, tagades ärisaladusena esitatud teabe konfidentsiaalsuse.
(8) Huvitatud isik võib teha Sideametile ettepaneku programmi algandmete muutmiseks alates määruse jõustumisest iga kolmanda aasta 31. augustiks. Esitatav algandmete muutmise ettepanek peab olema kirjalik ja põhjendatud, arvestades § 9 lõike 6 teises lauses toodud erisust. Sideametil on õigus kaasata selliste andmete õigsuse kontrollimisse kolmandaid isikuid, kaasa arvatud teisi sideettevõtjaid. Ettepanekus esitatud andmeid ei loeta konfidentsiaalseteks.
(9) Sideamet teeb vajadusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile algandmete muutmise ettepaneku kolme kuu jooksul, alates huvitatud isiku poolt lõikes 8 nimetatud ettepaneku esitamisest.
(10) Programmis on MTE telefonivõrgus olemasoleva liikluse mahtudeks ja tarbijaliinide andmeteks Eesti suurimat telefonivõrku ja lõppkasutajate arvu omava sideettevõtja andmete programmis muutmise aastale eelnenud kalendriaasta liikluse mahud ja tarbijaliinide andmed.
(11) Programmis leitakse liikluse mahtude ja tarbijaliinide arvu kasvumäärad lõikes 10 nimetatud andmete programmis muutmise aastale eelnenud kalendriaastale eelnenud aasta liikluse mahtude ja tarbijaliinide arvu ning andmete programmis muutmise aastale eelnenud kalendriaasta liikluse mahtude ja tarbijaliinide arvu muutustena.
3. peatükk
NÕUDED MAJANDUSLIKULT EFEKTIIVSEIMA TELEFONIVÕRGU
MODELLEERIMISELE
§ 8. Nõuded ülekandevõrgu modelleerimisele
(1) Majanduslikult efektiivseima telefonivõrgu ülekandevõrk peab vastama
järgmistele nõuetele:
1) telefonijaamade arv peab olema
dimensioneeritud selliselt, et see võimaldaks kõikide kliendiliinide ja
muude ühenduste ühendamist;
2) telefonijaamade arv peab
olema dimensioneeritud selliselt, et see võimaldaks üle kanda ja
kommuteerida kogu prognoositud liiklust, arvestades tipptunni liikluse
mahtu (nii minutite kui kõnede arvu mõttes) ja ühenduse loomise
tõenäosuse nõuet;
3) telefonijaamade arv ei tohi olla
üledimensioneeritud, st lubatav kommutatsioonimahu reserv ei tohi olla
suurem kui 37% kogu tipptunni liiklusest, välja arvatud juhtudel, kui
seda tingib kasutatavate seadmete minimaalne konfiguratsioon;
4)
ülekandesüsteemid ei tohi olla üledimensioneeritud, st lubatav
ülekandesüsteemide mahu reserv ei tohi olla suurem kui 43% kogu
tipptunni liiklusest, välja arvatud juhtudel, kui seda tingib
kasutatavate seadmete minimaalne konfiguratsioon;
5) ülekandevõrgu
ülekandeliinid peavad olema dimensioneeritud selliselt, et need
võimaldaksid üle kanda kogu juurdepääsuvõrkudest lähtuva või
telefonijaamadest lähtuva liikluse piisava töökindlusega (resilience);
6)
ülekandevõrgu kaudu peab saama osutada kõiki kasutajate ja
majanduslikult efektiivseima telefonivõrguga seotud teiste
sideettevõtjate poolt nõutavaid elektroonilise side teenuseid sellise
funktsionaalsuse ja teenuse kvaliteediga (Quality of Service – QoS),
millega teeb seda MTE;
7) ülekandevõrk peab olema modelleeritud
modifitseeritud «kõrbenud» sõlme meetodil;
8)
ülekandevõrk peab olema tehniliselt otstarbekas ja realiseeritav;
9)
ülekandevõrk peab olema kuluefektiivne.
(2) Ülekandevõrgu ülesehitus peab olema valitud selline, mille puhul kasutatavate võrguseadmete arv, sealhulgas telefonijaamade arv ja elektroonilise side võrgu ülekandesüsteemi osade arv, ning ülekandevõrgu rajamise ja opereerimise kulud oleksid minimaalsed.
(3) Ülekandevõrgu võrguseadmete tehnoloogia peab olema valitud selline, mille puhul ülekandevõrgu rajamise ja opereerimise kulud oleksid minimaalsed.
§ 9. Nõuded majanduslikult efektiivseima telefonivõrgu modelleerimisele
(1) Majanduslikult efektiivseima telefonivõrgu modelleerimise eesmärgiks on koostada sellise tehniliselt realiseeritava telefonivõrgu mudel, mille rajamise ja opereerimisega kaasneksid vähimad kulud, rahuldades samas prognoositava nõudluse selles telefonivõrgus osutatavate elektroonilise side teenuste järele ning tagades «Elektroonilise side seaduse» § 87 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktide nõudete täitmise.
(2) Majanduslikult efektiivseim telefonivõrk modelleeritakse lähtudes modifitseeritud «kõrbenud» sõlme meetodist.
(3) Majanduslikult efektiivseima telefonivõrgu modelleerimine hõlmab telefonivõrgu ülekandevõrku ning sellega seotud liinirajatisi.
(4) Majanduslikult efektiivseima telefonivõrgu modelleerimine hõlmab
järgmisi tegevusi:
1) nõudluse prognoosimist telefonivõrgu
ülekandevõrgu baasil osutatavate elektroonilise side teenuste järele;
2)
ülekandevõrgu ja sellega seotud liinirajatiste modelleerimist,
sealhulgas ülekandevõrgu tehnoloogia valikut, ülekandevõrgu ülesehituse
valikut, ülekandevõrgu võrguseadmete arvu ja mahu valikut ning
ülekandevõrgu dimensioneerimist;
3) ülekandevõrgu kulude
minimeerimist.
(5) Ülekandevõrk modelleeritakse lähtuvalt teostatud nõudluse prognoosist ülekandevõrgus osutatavate elektroonilise side teenuste järele ning nõudlusest juurdepääsuvõrgus osutatavate elektroonilise side teenuste järele.
(6) Huvitatud isik võib seoses tehnoloogia arenguga teha, arvestades §-s 7 toodud andmete muutmise korda, Sideametile ettepaneku majanduslikult efektiivseima telefonivõrgu mudeli muutmiseks. Ettepanekuga koos esitatakse käesolevale peatükile vastav majanduslikult efektiivseima telefonivõrgu mudeli projekt.
§ 10. Nõuded majanduslikult efektiivseimas telefonivõrgus osutatavate elektroonilise side teenuste nõudluse prognoosile
(1) Nõudluse prognoos hõlmab majanduslikult efektiivseima telefonivõrguga liitunud kasutajate arvu prognoosi ning prognoosi majanduslikult efektiivseima telefonivõrgu kasutajate poolt tarbitavate elektroonilise side teenuste järele.
(2) Majanduslikult efektiivseima telefonivõrguga liitunud kasutajate
arvu prognoos peab sisaldama prognoose järgmiste kasutajate kaupa:
1)
liitunud füüsilisest isikust kasutajate arvu prognoos ühenduse tüübi
kaupa;
2) liitunud juriidilisest isikust kasutajate arvu prognoos
ühenduse tüübi kaupa.
(3) Majanduslikult efektiivseima telefonivõrguga liitunud kasutajate
arvu prognoos peab olema esitatud järgmiste asustusüksuste lõikes:
1)
tiheasustusega linnapiirkond;
2) keskmise tihedusega asustusega
asulapiirkond;
3) hajaasustusega maapiirkond.
(4) Nõudluse prognoos majanduslikult efektiivseimas telefonivõrgus
osutatavate elektroonilise side teenuste järele sisaldab nõudluse
prognoose järgmiste elektroonilise side teenuste järele:
1)
telefoniteenuse liikluse prognoos, kõne liigi kaupa;
2)
kliendiliinide prognoos, ühenduse tüübi kaupa;
3)
andmesideteenuste prognoos;
4) püsiliiniteenuste prognoos;
5)
sidumisteenuste prognoos.
(5) Telefoniteenuse liikluse prognoos peab sisaldama:
1) liikluse
mahtu minutites;
2) liikluse mahtu kõnede arvus;
3) tipptunni
liikluse (Busy Hour Traffic) mahtu erlangides ja tipptunni
kõnekatsete arvu (Busy Hour Call Attempts – BHCA).
(6) Nõudluse prognoos tehakse majanduslikult efektiivseima telefonivõrgu modelleerimise aastale järgneva viie aasta kohta ühe aasta kaupa.
4. peatükk
MÄÄRUSE RAKENDAMINE
§ 11. Määruse perioodiline ülevaatamine
Sideamet vaatab pärast iga «Elektroonilise side seaduse» § 42 lõike 2 punktis 1, 2 või 3 nimetatud sideteenuste turgudel teostatud «Elektroonilise side seaduse» § 44 järgset turuanalüüsi üle määruse põhimõtted ning teeb turul toimunud oluliste ja püsivate muutuste korral Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku määruse muutmise algatamiseks.
§ 12. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.
1
Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele
sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse
sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) (ELT L 108, 24.04.2002,
lk 7–20).
| Minister Edgar SAVISAAR |
| Kantsler Marika PRISKE |
Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.11.2005. a resolutsioon nr 17-1/0509337.)
Facebook
Twitter