Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.12.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2007
Avaldamismärge: 

Põllumajandusloomade aretuse seadus

Vastu võetud 06.11.2002
RT I 2002, 96, 566
jõustumine 01.01.2003, osaliselt 1. 05. 2004.

Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
22.04.2004 - RT I 2004, 34, 236 - 01.05.2004
26.10.2005 - RT I 2005, 61, 477 - 01.12.2005

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolevas seaduses sätestatakse põllumajandusloomade aretuse alused, et tagada põllumajandusloomade jõudlusvõime ja geneetilise väärtuse suurenemine ning genofondi säilimine ja loomakasvatuse majanduslik tasuvus.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Tõug ja tõunimi

(1) Tõug käesoleva seaduse tähenduses on ühte liiki kuuluvate loomade populatsioon, kellel on sarnane põlvnemine, välimik ja majanduslikult kasulikud omadused ning kelle arvukus võimaldab teha aretustööd või säilitada loomade populatsiooni.

(2) Tõul peab olema nimi, mis:
1) erineb teistest kasutatavatest tõunimedest;
2) on eristatav kõigist registreeritud kaubamärkidest või tootenimetustest.

§ 3. Ohustatud tõug

(1) Tõug loetakse ohustatuks, kui aretuses kasutatavate emasloomade arv on alla tuhande või isasloomade arv alla kahekümne ja emaslindude arv alla kümne tuhande või isaslindude arv alla tuhande.

(2) Põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetelu kehtestab põllumajandusminister .
[RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005] 

§ 4. Aretusloom

(1) Aretusloom käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandusloom, keda kasvatatakse aretuse eesmärgil. Aretusloom võib olla tõupuhas aretusloom või ristandaretusloom.

(2) Tõupuhas aretusloom on tõuraamatusse kantud põllumajandusloom, kelle vanemad ja vanavanemad on kantud sama tõu tõuraamatusse.

(3) Ristandaretusloom on eri tõugu aretusloomade sihipärase ristamise tulemusena saadud põllumajandusloom, kes on kantud aretusregistrisse.

(4) Aretuslooma mõiste loomaliikide kaupa on määratletud EÜ Nõukogu direktiivides 77/504/EMÜ tõupuhaste aretusveiste kohta (EÜT L 206, 12.08.1977, lk 8–10), 88/661/EMÜ sigade aretamisel kohaldatavate zootehniliste standardite kohta (EÜT L 382, 31.12.1988, lk 3638), 89/361/EMÜ tõupuhaste aretuslammaste ja -kitsede kohta (EÜT L 153, 06.06.1989, lk 30–31), 90/427/EMÜ zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, mis kehtivad ühenduses kabjalistega kauplemisel (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 55–59), ja 91/174/EMÜ, millega sätestatakse zootehnilised ja põlvnemisnõuded tõupuhaste loomade turustamiseks (EÜT L 085, 05.04.1991, lk 37–38).
[RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005] 

§ 5. Aretus ja aretusega tegelev isik

(1) Aretus käesoleva seaduse tähenduses on tegevus põllumajanduslooma jõudlusvõime ja geneetilise väärtuse sihipäraseks suurendamiseks ning tema majanduslikult kasulike omaduste säilitamiseks või täiustamiseks, mida tehakse järgmistes valdkondades:
1) tõuraamatu või aretusregistri pidamine;
2) põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine;
3) ohustatud tõu säilitamine;
4) aretuslooma sperma, munaraku ja embrüo (edaspidi aretusmaterjal) varumine, säilitamine, töötlemine ja turustamine (edaspidi käitlemine).

(2) Aretusega tegelev isik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud aretusvaldkondades tegutsev isik.

§ 6. Tõuraamat ja aretusregister

(1) Tõuraamat on andmekogu, kuhu kantakse vastava tõu aretusprogrammis ettenähtud tõupuhta aretuslooma põlvnemise andmed, aretuslooma aretaja ja omaniku andmed (edaspidi päritolu) ning aretuslooma jõudluse ja geneetilise väärtuse andmed koos tema vanemate ja vanavanemate nimetamisega.

(1^1) Tõuraamatu mõiste eri loomaliikide puhul on määratletud EÜ Nõukogu direktiivides 77/504/EMÜ, 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ ja 90/427/EMÜ.

(2) Aretusregister on andmekogu, kuhu kantakse vastavate tõugude aretusprogrammis ettenähtud ristandaretuslooma põlvnemise, päritolu, jõudluse ja geneetilise väärtuse andmed.

(2^1) Ristandaretussigade aretusregistri mõiste on määratletud EÜ Nõukogu direktiivi 88/661/EMÜ artikli 1 lõikes d.

(3) Aretuslooma tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmine käesoleva seaduse tähenduses on aretuslooma andmete registreerimine tõuraamatus või aretusregistris selleks asutatud mittetulundusühingu või tulundusühistu (edaspidi aretusühing) poolt. Tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmisega antakse loomale tõuraamatu või aretusregistri number.Aretusühing avalikustab tõuraamatusse või aretusregistrisse kantud andmed isikuandmete kaitse seadusest (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283; 2002, 61, 375; 63, 387) lähtudes.
[RT I 2004, 34, 236 - jõust. 01.05.2004] 

§ 7. Loomapidaja

Käesoleva seaduse tähenduses on loomapidaja isik, kellele aretusloom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb aretuslooma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga.

2. peatükk ARETUSÜHINGU, PÕLLUMAJANDUSLOOMA JÕUDLUSKONTROLLI LÄBIVIIMISE VÕI TEMA GENEETILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE NING OHUSTATUD TÕU SÄILITAMISEGA TEGELEVA ISIKU TUNNUSTAMINE

§ 8. Tunnustamise nõue

(1) Aretusühing peab olema tunnustatud enne tõuraamatu või aretusregistri pidamise alustamist ning põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimise või tema geneetilise väärtuse hindamisega tegelda sooviv isik (edaspidi jõudluskontrolli läbiviija ) peab olema tunnustatud enne põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimise või tema geneetilise väärtuse hindamise alustamist.

(2) Ohustatud tõu säilitamisega tegelda sooviv isik (edaspidi ohustatud tõu säilitaja) peab olema tunnustatud enne ohustatud tõu säilitamise alustamist.

(3) Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse aretusühingu, jõudluskontrolli läbiviija või ohustatud tõu säilitaja ja tema kavandatava aretustegevuse vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele.
[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004] 

§ 9. Tunnustamise taotlus ja sellele lisatavad dokumendid

(1) Tunnustamist taotlevad aretusühing ja jõudluskontrolli läbiviija peavad olema võimelised osutama aretusteenust oma valitud aretusvaldkonnas, kusjuures aretusühingul või tema liikmetel peab olema aretuseduks piisav arv aretusloomi ning ohustatud tõu säilitaja peab olema võimeline läbi viima ohustatud tõu säilitusprogrammi.

(2) Tunnustamist taotlev aretusühing, jõudluskontrolli läbiviija ja ohustatud tõu säilitaja peavad esitama Veterinaar- ja Toiduametile (edaspidi järelevalveasutus) kirjaliku taotluse. Taotluses peavad olema järgmised andmed:
1) taotleja või tema esindaja nimi ja isiku- või registrikood (isikukoodi puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta);
2) taotleja või tema esindaja elu- või asukoht ja aadress ning sidevahendite numbrid;
3) tegevuspiirkond ja aretusvaldkond, mille osas tunnustamist taotletakse;
4) taotluse koostamise kuupäev ja taotleja allkiri.

(3) Aretusühing esitab koos taotlusega:
1) ärakirja põhikirjast, millest selgub aretusvaldkond;
2) liikmete nimekirja;
3) ärakirja aretusprogrammist;
4) [Kehtetu - RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005] 

(4) Aretusprogramm on teatava tõu kohta koostatud dokument, millest selguvad aretuse eesmärk, aretusmeetodid, aretusedu saavutamise abinõud ja aretusprogrammi täitmiseks vajalik aretusloomade arv. Aretusprogrammi osadeks on:
1) tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmise alused ja tõuraamatu või aretusregistri pidamise kord;
2) aretuslooma põlvnemise registreerimise ning põlvnemise õigsuse kontrollimise kord;
3) aretuslooma jõudlusandmete ja geneetilise väärtuse hindamistulemuste kasutamise kord;
4) aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamise kord;
5) emaslooma seemendusandmete registreerimise kord;
6) põllumajanduslooma, keda soovitakse tõuraamatusse või aretusregistrisse kanda, identifitseerimise ja selle üle arvestuse pidamise kord;
7) seemendamise koolitusprogrammid ning seemendaja tunnistuse saamise nõuded ja tunnistuse väljastamise kord.

(5) Tunnustamist taotlev aretusühing, kes tahab hakata pidama hobuslaste tõuraamatut või selle osa või aretusregistrit tõu kohta, mille orginaaltõuraamatut või -aretusregistrit juba peetakse Euroopa Liidu liikmesriigis, peab tagama, et on täidetud originaaltõuraamatut või -aretusregistrit pidava organisatsiooni või ühingu sätestatud põhimõtted.

(6) Jõudluskontrolli läbiviija esitab koos taotlusega:
1) aretuslooma põlvnemis- ja jõudlusandmete kogumise, nende õigsuse kontrollimise, töötlemise ja säilitamise korra;
2) andmed laboratooriumi kohta, kus tehakse jõudluse määramiseks vajalikke analüüse;
3) aretuslooma jõudlusandmete ja nende hindamistulemuste avaldamise korra;
4) jõudlusandmete kogumise koolitusprogrammid ning jõudlusandmete koguja tunnistuse saamise nõuded ja tunnistuse väljastamise korra.

(7) Ohustatud tõu säilitaja esitab koos taotlusega:
1) ärakirja põhikirjast, millest selgub aretusvaldkond;
2) ärakirja ohustatud tõu säilitamisprogrammist, milles tuleb näidata aretamise viisid, mis tagavad ohustatud tõu säilimise.
[RT I 2004, 34, 236 - jõust. 01.05.2004] 

§ 10. Aretusühingu, jõudluskontrolli läbiviija ja ohustatud tõu säilitaja tunnustamine ning sellest keeldumine

(1) Järelevalveasutus kontrollib aretusühingu, jõudluskontrolli läbiviija või ohustatud tõu säilitaja ja tema kavandatud aretustegevuse vastavust käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele. Kui taotleja ja tema kavandatud aretustegevus on nõuetekohane, teeb järelevalveasutuse juht või tema volitatud ametnik isiku tunnustamise kohta otsuse, mis kehtib viis aastat.

(2) Tunnustamise käigus võib kontrollida ka aretusühingu liikme ettevõtet.

(3) Kui aretusühing, jõudluskontrolli läbiviija või ohustatud tõu säilitaja või tema kavandatud aretustegevus ei ole nõuetekohane, teeb järelevalveasutuse juht või tema volitatud ametnik nimetatud isiku tunnustamisest keeldumise otsuse.

(4) Järelevalveasutuse juhil või tema volitatud ametnikul on õigus teha aretusühingu, jõudluskontrolli läbiviija või ohustatud tõu säilitaja tunnustamisest keeldumise otsus, kui:
1) selle tõu tõuraamatut või aretusregistrit, mida isik soovib pidama hakata, juba peab tunnustatud aretusühing;
2) selle põllumajanduslooma liigi suhtes, mille jõudluskontrolli isik soovib läbi viia või mille geneetilist väärtust hinnata, juba teeb nimetatud toiminguid tunnustatud jõudluskontrolli läbiviija või
3) seda ohustatud tõugu, mida ohustatud tõu säilitaja soovib säilitama hakata, juba säilitab tunnustatud ohustatud tõu säilitaja.

(5) Järelevalveasutuse juht või tema volitatud ametnik teeb tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsuse taotluse ja dokumentide esitamisest arvates kolme kuu jooksul.

(6) Tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsuse ärakiri saadetakse taotluse esitajale posti teel otsuse tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul.

§ 11. Tunnustamisel valitsenud tingimuste muutmine

(1) Tunnustamisel esitatud aretusprogrammi, sealhulgas tõunime muutmise, uue aretusprogrammi kinnitamise või teiste tunnustamise ajal valitsenud olusid muutvate ümberkorralduste kohta saadab aretusühing, jõudluskontrolli läbiviija või ohustatud tõu säilitaja enne muudatuse tegemist järelevalveasutusele kirjaliku teate. Uuest aretusprogrammist teatamise korral edastatakse järelevalveasutusele ka selle ärakiri.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatusi võib rakendada järelevalveasutuse loal. Järelevalveasutuse juht või tema volitatud ametnik otsustab loa andmise või sellest keeldumise ühe kuu jooksul, arvates teate saamisest, ja saadab otsuse ärakirja asjaomasele isikule posti teel otsuse tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul.

§ 12. Tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamine

(1) Kui aretusühing, jõudluskontrolli läbiviija või ohustatud tõu säilitaja soovib aretustegevust jätkata, peab ta taotlema tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamist vähemalt kolm kuud enne tunnustamise otsuse kehtivuse lõppemist.

(2) Tunnustamise otsuse kehtivust pikendatakse aretusühingu, jõudluskontrolli läbiviija või ohustatud tõu säilitaja tunnustamisega samadel alustel ja korras.

§ 13. Tunnustamise otsuse peatamine

(1) Kui aretusühing, jõudluskontrolli läbiviija või ohustatud tõu säilitaja ei suuda tagada oma aretustegevuse nõuetekohasust, on tunnustamise otsuse teinud järelevalveasutuse juhil või tema volitatud ametnikul õigus selle otsuse kehtivus aretusühingu, jõudluskontrolli läbiviija või ohustatud tõu säilitaja üle järelevalvet teostanud järelevalveametniku ettepanekul peatada kuni käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise asjaolude selgumiseni või järelevalveametniku ettekirjutuse täitmiseni.

(2) Tunnustamise otsuse kehtivus taastatakse ja aretusühingul, jõudluskontrolli läbiviijal või ohustatud tõu säilitajal tekib otsusega lubatud aretustegevuse jätkamise õigus, kui nimetatud isik on tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise tinginud asjaolud kõrvaldanud ning tunnustamise otsuse peatamise otsus on kehtetuks tunnistatud.

(3) Tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise otsuse ja selle kehtetuks tunnistamise otsuse ärakiri saadetakse posti teel asjaomasele isikule otsuse tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul.

§ 14. Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui aretusühing, jõudluskontrolli läbiviija või ohustatud tõu säilitaja:
1) ei suuda püsivalt täita tema aretustegevusele esitatud nõudeid;
2) on korduvalt rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid või
3) lõpetab oma tegevuse.

(2) Tunnustamise otsuse võib kehtetuks tunnistada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku kirjaliku taotluse alusel.

(3) Tunnustamise otsuse tunnistab kehtetuks järelevalveasutuse juht või tema volitatud ametnik aretusühingu, jõudluskontrolli läbiviija või ohustatud tõu säilitaja üle järelevalvet teostava järelevalveametniku ettepanekul.

(4) Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse ärakiri saadetakse posti teel asjaomasele isikule otsuse tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul.

3. peatükk TÕURAAMAT JA ARETUSREGISTER

§ 15. Tõuraamatusse kandmine

(1) Tõuraamat jaguneb põhiosaks ja lisadeks.

(2) --(6)
[Kehtetud - RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005] 

(7) Aretuslooma tõuraamatusse kandmine peab vastama lisaks käesolevas seaduses sätestatud nõuetele EÜ Nõukogu direktiivide 77/504/EMÜ artikli 4, 88/661/EMÜ artikli 4 ning 90/427/EMÜ artiklite 4 ja 6 nõuetele.
[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004] 

§ 16. Aretusregistrisse kandmine

Põllumajandusloom kantakse aretusregistrisse, kui:
1) ta on käesoleva seaduse nõuete kohaselt identifitseeritud;
2) tema põlvnemine on dokumentaalselt tõendatud.

§ 17. Aretuslooma identifitseerimine

(1) Loomaomanik identifitseerib põllumajanduslooma, keda ta soovib tõuraamatusse või aretusregistrisse kanda, ööpäeva jooksul põllumajanduslooma sündimisest arvates ja peab põllumajandusloomade identifitseerimise üle arvestust aretusprogrammiga kehtestatud korras.

(2) Hobuslase identifitseerib aretusühing viisil, mis võimaldab tema identifitseerimisandmete elektroonilist töötlemist kuue kuu jooksul põllumajanduslooma sündimisest arvates ja enne tema võõrutamist.

(3) Põllumajandusloom, keda soovitakse tõuraamatusse või aretusregistrisse kanda, identifitseeritakse ja registreeritakse ka loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387) § 11 alusel kehtestatud korras.

(4) Aretusühingul ja jõudluskontrolli läbiviijal on õigus kasutada põllumajandusloomade registrisse kantud andmeid. Nimetatud isikud ja põllumajandusloomade registri volitatud töötleja lepivad kokku, milliseid andmeid, mis ajal ja millise sagedusega kasutatakse.

§ 18. [Kehtetu - RT I 2004, 34, 236 - jõust. 01.05.2004] 

4. peatükk PÕLLUMAJANDUSLOOMADE JÕUDLUSKONTROLLI LÄBIVIIMINE JA GENEETILISE VÄÄRTUSE HINDAMINE

§ 19. Jõudluskontroll ja geneetilise väärtuse hindamine

(1) Jõudluskontroll on põllumajanduslooma jõudlus- ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine tema geneetilise väärtuse hindamiseks. Veise, lamba ja kitse jõudluskontrolli läbiviimisel ja geneetilise väärtuse hindamisel lähtutakse Rahvusvahelise Jõudluskontrolli Komitee ( International Committee for Animal Recording) kehtestatud reeglitest.

(2) Jõudlusandmete kogumise, töötlemise, säilitamise ja hindamise statistiliste meetodite väljatöötamise, geneetilise väärtuse hindamise ja saadud tulemuste avaldamise eest vastutab jõudluskontrolli läbiviija. Nimetatud isik peab andma selgitusi kasutatavate jõudluskontrolli meetodite, statistiliste analüüsimeetodite ja geneetiliste parameetrite kohta.

(3) Geneetiline väärtus hinnatakse igal aretustunnusel eraldi. Geneetilise väärtuse hindamisel saadud tulemuste avaldamise korral näidatakse tulemuste usaldatavus ja geneetilise väärtuse hindamise periood.

(4) --(6)
[Kehtetud - RT I 2004, 34, 236– joust.1. 05. 2004] 

§ 20. Jõudlusandmete koguja

(1) Loomapidaja või tema volitatud isik või isik, kellega loomapidaja on sõlminud sellekohase lepingu, võib koguda ja registreerida loomapidaja karja põllumajanduslooma jõudlusandmeid ja edastada need jõudluskontrolli läbiviijale, kui ta on läbinud jõudlusandmete kogumise koolituse ja jõudluskontrolli läbiviija on talle väljastanud jõudlusandmete koguja tunnistuse.

(2) Jõudluskontrolli läbiviija korraldab jõudlusandmete kogumise koolituse täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617) kohaselt.

§ 21. Jõudlusandmete töötlemine ja tulemuste avaldamine

(1) Jõudlusandmeid kogutakse, töödeldakse, analüüsitakse ning saadud andmeid väljastatakse ja kasutatakse loomaomaniku ja jõudluskontrolli läbiviija vahelise lepingu kohaselt. Jõudlusandmete avalikustamisel lähtutakse isikuandmete kaitse seadusest ja näidatakse ära analüüsimismeetod.

(2) Jõudluskontrolli läbiviija edastab jõudlusandmete analüüsimisel saadud andmed aretusühingule nende vahel kokkulepitud ajal ja sagedusega.

5. peatükk ARETUSLOOMA JA ARETUSMATERJALI ARETUSEKS SOBIVAKS TUNNISTAMINE, ARETUSMATERJALI KÄITLEMINE NING ARETUSLOOMA TURUSTAMINE

§ 22. Aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamine

(1) Aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamine on menetlus, mille käigus selgitatakse välja aretuseks sobivad emas- ja isasloomad ning aretusmaterjal. Aretuslooma ja aretusmaterjali tunnistab aretuseks sobivaks aretusühing. Aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamise ning aretuseks sobivaks tunnistatud aretuslooma ja aretusmaterjali kasutamise alused kehtestab põllumajandusminister .

(2) Aretusühing ei või keelduda isaslooma või tema sperma testimisest aretuseks sobivaks tunnistamise eesmärgil, samuti ei või ta seda piirata ega takistada. Isaslooma ja tema spermat testitakse aretusprogrammiga kehtestatud aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamise korra alusel.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele peab aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamine olema EÜ Nõukogu direktiivides 87/328/EMÜ tõupuhaste aretusveiste tõuaretuses vastuvõetavaks tunnistamise kohta (EÜT L 167, 26.06.1987, lk 54–55), 90/118/EMÜ tõupuhaste aretussigade tõuaretuses vastuvõetavaks tunnistamise kohta (EÜT L 071, 17.03.1990, lk 34–35) ja 90/119/EMÜ ristandaretussigade aretuseks kasutamise kohta (EÜT L 071, 17.03.1990, lk 36–36) kehtestatud nõuete kohane.
[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004] 

§ 23. Võistlushobuslase võistlusel osalemise tingimused

(1) Võistlushobuslasega seotud mõisted ja võistlushobuslase võistlusel osalemise tingimused on sätestatud EÜ Nõukogu direktiivis 90/428/EMÜ võistlushobuslastega kauplemise ja võistlustel osalemise tingimuste kohta (EÜT 224, 18.08.1990, lk 60–61).

(2) Euroopa Komisjoni otsuse 92/216/EMÜ kabjaliste võistlusi puudutavate andmete kogumise kohta, nagu on viidatud EÜ Nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ artikli 4 lõikes 2 (EÜT L 104, 22.04.1992, lk 77–77), artiklis 1 nimetatud andmete kogumise eest vastutab Veterinaar- ja Toiduamet.
[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004] 

§ 24. Kunstlik seemendamine

(1) Kunstlikuks seemendamiseks võib kasutada spermat, mis on varutud aretuseks sobivaks tunnistatud isasloomalt loomatauditõrje seaduse § 7 lõike 2 alusel kehtestatud korras.

(2) Veise ja hobuse kunstlikuks seemendamiseks tuleb kasutada spermat, mis on varutud isasloomalt, kelle põlvnemisandmete õigsus on tõestatud geneetilise ekspertiisiga.

(3) Aretusühing peab igal aastal geneetiliselt uurima vähemalt ühe protsendi tõuraamatusse või aretusregistrisse kantud veiste ja hobuslaste põlvnemisandmete õigsust. Uuritavate loomade valik peab olema juhuslik.

(4) Kunstliku seemendamisega võib tegeleda isik või tema teenistuses olev töötaja (edaspidi seemendaja), kes on läbinud aretusühingu vastava koolituse või kellel on veterinaarmeditsiiniline haridus ja kellele aretusühing on välja andnud seemendaja tunnistuse.

(5) Aretusühing peab korraldama seemendaja koolituse täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt.

(6) Loomapidaja, kes on läbinud seemendaja koolituse algkursuse ja kellel on vastav tunnistus, võib seemendada üksnes oma karjas olevaid loomi. Sellekohane märge kantakse tunnistusele.

(7) Seemendaja peab elektrooniliselt või paberkandjal arvestust emasloomade seemendamise kohta. Arvestuses peavad kajastuma järjekorra number, seemendamise aeg, loomapidaja nimi ning isas- ja emaslooma nimi, registreerimise number põllumajandusloomade registris ja number tõuraamatus või aretusregistris.

(8) Seemendaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud arvestuse andmed sagedusega üks kord kuus aretusühingule, kes neid kontrollib ja seejärel edastab jõudluskontrolli läbiviijale nende vahel kokkulepitud ajal ja sagedusega.

§ 25. Aretusmaterjali varumine, säilitamine ja töötlemine

(1) Aretusmaterjali varutakse, säilitatakse ja töödeldakse ning nendeks toiminguteks kasutatav loomakasvatushoone või -rajatis ja nimetatud toiminguid tegevale isikule kuuluv personal tunnustatakse loomatauditõrje seaduse, käesoleva seaduse ja nende seaduste alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaselt.

(2) Aretuslooma munarakk pakendatakse viivitamata pärast selle varumist. Munaraku pakendile märgitakse aretuslooma liik, tõug ja nimi, kellelt munarakk on varutud, samuti looma registreerimise number põllumajandusloomade registris ja number tõuraamatus või aretusregistris ning munaraku varunud isiku nimi ja varumise kuupäev. Kui pakendis on rohkem kui üks sama põlvnemisega munarakk, märgitakse pakendile munarakkude arv.
[RT I 2004, 34, 236 - jõust. 01.05.2004] 

§ 26. Aretusmaterjali kohta arvestuse pidamine

(1) Aretusmaterjali varunud isik peab arvestust elektrooniliselt või paberkandjal enda varutud aretusmaterjali kasutamise kohta. Arvestuses peavad kajastuma märgistuse kohustuslikud andmed, aretusmaterjali turustamise aeg ja aretusmaterjali saaja nimi.

(2) Aretusmaterjali varunud isik peab säilitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvestust aretusmaterjali turustamisest arvates kümme aastat.

§ 27. Aretuslooma ja aretusmaterjali turustamine

(1) Käesolevas seaduses käsitatakse aretuslooma ja aretusmaterjali turustamisena nende müügiks pakkumist, müümist ja muul viisil tasuta või tasu eest üleandmist, sealhulgas nendega kauplemist Euroopa Liidu liikmesriikides ning nende importi ja eksporti Eesti ja väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvate riikide vahel (edaspidi ühenduseväline riik).

(2) Impordina käsitatakse käesolevas seaduses aretusloomade ja aretusmaterjali toimetamist ühendusevälisest riigist Euroopa Liidu territooriumile vabasse ringlusse lubamiseks EÜ Nõukogu määruse 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1–50), artikli 79 tähenduses.

(3) Ekspordina käsitatakse käesolevas seaduses aretusloomade ja aretusmaterjali vedu Euroopa Liidust ühendusevälisesse riiki EÜ Nõukogu määruse 2913/92/EMÜ artikli 161 tähenduses.

(4) Aretuslooma ja aretusmaterjali turustamine peab olema loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse, loomatauditõrje seaduse, käesoleva seaduse ning nende seaduste alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohane.

(5) Aretuslooma ja aretusmaterjali turustamine, välja arvatud import ühendusevälisest riigist ja eksport ühendusevälisesse riiki, peab vastama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele EÜ Nõukogu direktiivide 77/504/EMÜ, 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 90/427/EMÜ, 90/428/EMÜ, 91/174/EMÜ, 87/328/EMÜ, 90/118/EMÜ ja 90/119/EMÜ nõuetele.

(6) Aretuslooma ja aretusmaterjali import ühendusevälisest riigist peab vastama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele EL Nõukogu direktiivi 94/28/EMÜ, millega sätestatakse zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste põhimõtted, mida kohaldatakse loomade, nende sperma, munarakkude ning embrüote importimisel kolmandatest riikidest (EÜT L 178, 12.07.1994, lk 66–68), nõuetele.

(7) Aretuslooma põlvnemistunnistuse ja aretusmaterjali saatelehe vormi loomaliikide kaupa kehtestab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor.
[RT I 2004, 34, 236 - jõust. 01.05.2004] 

§-d 28--29.
[Kehtetud - RT I 2004, 34, 236 - jõust. 01.05.2004] 

6. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 30. Järelevalveasutus

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete ning tunnustatud isikute poolt käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Veterinaar- ja Toiduamet.

(2) Järelevalveasutus teeb koostööd teiste täidesaatva riigivõimu asutustega nende pädevuse piires.

§ 31. Järelevalveametnik ja järelevalve

(1) Järelevalveametnik teostab oma pädevuse piires riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Järelevalvetoiming tehakse üldjuhul sellest aretusega tegelevale isikule, seemendajale või loomapidajale ette teatamata.

(2) Enne järelevalvetoimingu tegemist peab järelevalveametnik esitama ametitõendi.

(3) Järelevalveametnikul on õigus viibida aretusega tegeleva isiku või loomapidaja territooriumil ja ruumides nimetatud isiku või tema esindaja juuresolekul ning takistamatult kontrollida käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmist.

(4) Järelevalveametnikul on õigus nõuda aretusega tegelevalt isikult, seemendajalt ja loomapidajalt või loomapidaja volitatud isikult vajalikku teavet, ärakirju ja väljavõtteid asjakohastest dokumentidest, isiku teadmisel jäädvustada kontrollimise ajal valitsev olukord, kasutades selleks tehnilisi vahendeid, võtta tasuta kontrollproove, tellida ekspertiisi ning teha muid vajalikke toiminguid.

(5) Järelevalveametnik on kohustatud hoidma talle järelevalve teostamise käigus teatavaks saanud ärisaladust. Isikuandmeid võib avalikustada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele. Ärisaladuse võib avalikustada, kui selle hoidmine ohustab inimese elu või tervist, looma tervist või keskkonda.

(6) Järelevalveasutusel on õigus keelata aretusmaterjali aretuseks kasutamine, kui see kahjustab aretusprogrammi elluviimist ega taga aretusedu.

(7) Järelevalveasutus esitab Euroopa Komisjonile ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele loetelu tunnustatud aretusühingute ja jõudluskontrolli tegijate kohta.
[RT I 2004, 34, 236 - jõust. 01.05.2004] 

§ 32. Järelevalveametniku ettekirjutus

(1) Õigusrikkumise avastamise korral teeb järelevalveametnik ettekirjutuse, milles:
1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
2) esitab nõude õigusrikkumise lõpetamiseks;
3) kohustab tegema õigusrikkumise lõpetamiseks või edasise õigusrikkumise ärahoidmiseks vajalikke toiminguid;
4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.

(2) Järelevalveametnik teeb ettekirjutuse asjaomasele isikule või tema esindajale allkirja vastu teatavaks kas kohapeal või saadab selle isikule väljastusteatega tähtkirjaga või elektrooniliselt järelevalvetoimingu algusest arvates 14 tööpäeva jooksul. Kui isik või tema esindaja keeldub ettekirjutust vastu võtmast, tehakse ettekirjutusele selle kohta märge ning ettekirjutus saadetakse isikule väljastusteatega tähtkirjaga vastuvõtmisest keeldumisest arvates kolme tööpäeva jooksul.

(3) Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib järelevalveasutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduse (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) kohaselt. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

§ 33. Ettekirjutuse või otsuse vaidlustamine

(1) Kui isik ei nõustu järelevalveametniku ettekirjutuse või otsusega, võib ta esitada vaide järelevalveasutuse juhile ettekirjutusest või otsusest teada saamise päevast arvates kümne tööpäeva jooksul või pöörduda kohtu poole halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376) sätestatud korras.

(2) Järelevalveasutuse juht või tema asetäitja vaatab vaide läbi selle saamisest arvates kümne tööpäeva jooksul. Lisaasjaolude selgitamiseks võib järelevalveasutuse juht pikendada otsuse tegemise tähtaega kuni 30 tööpäevani.

§ 34. Põlvnemisandmete õigsuse geneetiline ekspertiis ja kontrollproovide võtmine

(1) Põlvnemisandmete õigsuse geneetiline ekspertiis tehakse laboratoorselt rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika järgi.

(2) Kontrollproovide võtmise, vedamise, pakendamise, märgistamise ja säilitamise korra kehtestab järelevalveasutuse juht.

(3) Järelevalveametnikul on õigus kahtluse korral aretuslooma põlvnemisandmete õigsuses võtta aretusloomalt geneetilise ekspertiisi tegemiseks vajalikus koguses tasuta kontrollproove.

(4) Geneetilise ekspertiisi tulemuse väljastab laboratoorium aktina.

(5) Geneetilise ekspertiisi tulemusena aretuslooma andmete ebaõigeks osutumise korral kannab kontrollproovi võtmise ja tehtud ekspertiisi kulud loomaomanik ja järelevalveasutus teeb ettekirjutuse ebaõigeks osutunud andmete tühistamiseks tõuraamatus või aretusregistris.

7. peatükk VASTUTUS

§ 35. Tunnustamata isikuna tegutsemine

(1) Tunnustamata isikuna tegutsemise eest – karistatakse kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse kuni 50 000-kroonise rahatrahviga.

§ 36. Tõuraamatu või aretusregistri pidamise nõuete rikkumine

Tõuraamatu või aretusregistri pidamise nõuete rikkumise eest – karistatakse kuni 30 000-kroonise rahatrahviga.

§ 37. Seemendaja tunnistuseta tegutsemine ja seemendusalaste dokumentide täitmise nõuete rikkumine

(1) Seemendaja tunnistuseta tegutsemise eest ja seemendusalaste dokumentide täitmise nõuete rikkumise eest – karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse kuni 30 000-kroonise rahatrahviga.

§ 38. Ebaõigete aretusandmete väljastamine

(1) Ebaõigete aretusandmete väljastamise eest – karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse kuni 30 000-kroonise rahatrahviga.

§ 39. Põllumajanduslooma, keda soovitakse tõuraamatusse või aretusregistrisse kanda, identifitseerimise ja selle üle arvestuse pidamise ning munaraku märgistamise nõuete rikkumine

(1) Põllumajanduslooma, keda soovitakse tõuraamatusse või aretusregistrisse kanda, identifitseerimise ja selle üle arvestuse pidamise või munaraku märgistamise nõuete rikkumise eest – karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse kuni 15 000-kroonise rahatrahviga.

§ 40. Aretusmaterjali käitlemise ning aretuslooma turustamise nõuete rikkumine

(1) Aretusmaterjali käitlemise ning aretuslooma turustamise nõuete rikkumise eest – karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse kuni 30 000-kroonise rahatrahviga.

§ 41. Jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise nõuete rikkumine

(1) Jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise nõuete rikkumise eest – karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse kuni 30 000-kroonise rahatrahviga.

§ 42. Aretusühingule ja jõudluskontrolli läbiviijale aretusalaste andmete tähtajaks esitamata jätmine

(1) Aretusühingule või jõudluskontrolli läbiviijale aretusalaste andmete tähtajaks esitamata jätmise eest – karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse kuni 30 000-kroonise rahatrahviga.

§ 43. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 35–42 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 35–42 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet.

8. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE

§ 44. Tegutsev tõuaretusühing ning põllumajandusloomade jõudlusandmete kogumise ja kunstliku seemendamisega tegelev isik

(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsev tõuaretusühing, kellele on põllumajandusloomade tõuaretuse seaduse (RT I 1995, 53, 844; 1998, 12, 154; 2000, 82, 526; 2002, 63, 387) alusel välja antud tegevusluba, peab nelja kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitama järelevalveasutusele tunnustamise taotluse või lõpetama aretustegevuse vastavas aretusvaldkonnas.

(2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal põllumajandusloomade jõudlusandmete kogumise või kunstliku seemendamisega tegelev isik peab olema läbinud käesoleva seaduse §-des 20 ja 24 kirjeldatud koolituse ja saanud vastava tunnistuse hiljemalt 2004. aasta 1. jaanuariks.

§-d 45--49. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 50. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud käesoleva seaduse § 46 punkt 2, mis jõustub Eesti Euroopa Liiduga liitumisel