Teksti suurus:

Vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsioon

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.05.2006
Avaldamismärge:RT II 2005, 32, 109

Vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsioon

Vastu võetud 23.11.1983

Vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seadus
Teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Konventsioonile alla kirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid,

arvestades Euroopa Nõukogu eesmärki saavutada oma liikmete suurem ühtsus;

arvestades, et õigluse ja ühiskondliku solidaarsuse huvides on vaja käsitleda tahtlikult toimepandud kuritegude nende ohvrite olukorda, kellele on tekitatud kehavigastusi või tervisehäireid, ja nimetatud kuritegude tagajärjel surma saanud isikute ülalpeetavate olukorda;

arvestades vajadust välja töötada ja kehtestada nimetatud ohvritele hüvitise maksmise kord, mille kohaselt maksab hüvitist kuriteo toimepanemise koha riik, kui süüdlane on jäänud tuvastamata või kui tal puuduvad hüvitamiseks vajalikud vahendid;

võttes arvesse vajadust kehtestada selles valdkonnas miinimumnõuded;

arvestades Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsiooni (77) 27 kuriteoohvritele hüvitise maksmise kohta,

on kokku leppinud järgmises.

I osa
PÕHIPRINTSIIBID

Artikkel 1

Konventsiooniosalised kohustuvad rakendama abinõusid konventsiooni I osas nimetatud põhimõtete elluviimiseks.

Artikkel 2

1. Kui hüvitist ei ole võimalik saada muust allikast, maksab hüvitist riik:
a) isikule, kellele tahtlikult toimepandud kuriteoga on tekitatud raske kehavigastus või tervisehäire;
b) kuriteo tagajärjel surma saanud isiku ülalpeetavale.

2. Hüvitist makstakse nimetatud juhul ka siis, kui õigusrikkujat ei ole võimalik vastutusele võtta ega karistada.

Artikkel 3

Hüvitist maksab riik, kelle territooriumil on kuritegu toime pandud:
a) konventsiooniosalise kodanikule;
b) Euroopa Nõukogu liikmesriigi kodanikule, kelle alaline elukoht on riigis, mille territooriumil on kuritegu toime pandud.

Artikkel 4

Hüvitise suuruse määramise aluseks võetakse vähemalt järgnev kahju: sissetuleku kaotus, ravikulud, matusekulud või ülalpeetava elatise kaotus.

Artikkel 5

Hüvitamiskorras võib ette näha hüvitatava kahju liikide ülem- ja alammäära.

Artikkel 6

Hüvitamistaotluse esitamise tähtaja võib kehtestada hüvitamiskorras.

Artikkel 7

Hüvitise taotleja majandusseisundist lähtudes võib hüvitise suurust vähendada või hüvitise maksmisest keelduda.

Artikkel 8

1. Hüvitise suurust võib vähendada või hüvitise maksmisest keelduda, kui selleks annab alust ohvri või taotleja käitumine enne kuritegu, kuriteo ajal või pärast seda või seoses vigastuse või surmaga.

2. Hüvitise suurust võib vähendada või hüvitise maksmisest keelduda ka juhul, kui ohver või taotleja on seotud organiseeritud kuritegevusega või kuulub vägivallakuritegusid toimepanevasse organisatsiooni.

3. Hüvitise suurust võib vähendada või hüvitise maksmisest keelduda ka juhul, kui osa- või täishüvitise maksmine oleks vastuolus õiglustunde ja avaliku korraga (ordre public).

Artikkel 9

Hüvitise kahekordse maksmise vältimiseks võib riik või konventsiooniosalise pädev asutus arvata hüvitist saavale isikule makstavast või tema taotletavast hüvitisest maha summa, mis on ohvri vigastuse või surma tõttu saadud süüdlaselt, sotsiaalkindlustuselt või kindlustuselt või muust allikast.

Artikkel 10

Hüvitise saaja õigus nõuda hüvitist võib hüvitisena makstud summa ulatuses minna üle riigile või pädevale asutusele.

Artikkel 11

Konventsiooniosalised tagavad hüvitissüsteemialase teabe kättesaadavuse võimalikele taotlejatele.

II osa
RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Artikkel 12

Konventsiooniosaliste kahe- ja mitmepoolsete vastastikuse abistamise lepingute kohaselt annab konventsiooniosalise pädev asutus konventsiooniga reguleeritavas asjas teisele konventsiooniosalisele selle asjaomase asutuse taotlusel võimalikult suurt abi. Konventsiooniosaline määrab abitaotluste vastuvõtmiseks ja asjakohaste abinõude rakendamiseks keskasutuse ning teatab sellest ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja Euroopa Nõukogu peasekretärile hoiule andes.

Artikkel 13

1. Konventsiooni kohaldamine tehakse teatavaks Euroopa Nõukogu Euroopa Kuritegevusprobleemide Komiteele.

2. Konventsiooniosaline teeb Euroopa Nõukogu peasekretärile teatavaks õigusaktid, mis käsitlevad konventsiooniga reguleeritavat valdkonda.

III osa
LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Konventsioon on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele. Konventsioon ratifitseeritakse, võetakse vastu või kiidetakse heaks. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskiri antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.

Artikkel 15

1. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil kolm Euroopa Nõukogu liikmesriiki on konventsiooniga ühinenud artikli 14 kohaselt.

2. Kui liikmesriik ühineb konventsiooniga hiljem, jõustub konventsioon tema suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil riik on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiule andnud.

Artikkel 16

1. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee võib pärast konventsiooni jõustumist kutsuda konventsiooniga ühinema riigi, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige; komitee teeb sellekohase otsuse Euroopa Nõukogu põhikirja artikli 20 punktis d ettenähtud häälteenamuse alusel ning komitee liikmest konventsiooniosalised esindajate ühehäälse otsuse alusel.

2. Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär on ühinemiskirja kätte saanud.

Artikkel 17

1. Riik võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes nimetada territooriumi või territooriumid, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.

2. Riik võib Euroopa Nõukogu peasekretärile edastada teate, et ta kohaldab konventsiooni ka muule territooriumile, mis on teates nimetatud. Selle territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

3. Kahe eelmise lõike kohaselt edastatud teate võib selles nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta peasekretärile saadetava uue teatega. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

Artikkel 18

1. Riik võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja deponeerides teatada, et ta teeb reservatsiooni konventsiooni ühe või mitme sätte suhtes.

2. Lõike 1 kohaselt reservatsiooni teinud konventsiooniosaline võib selle Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega alati kas täielikult või osaliselt tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub päeval, mil peasekretär on teate kätte saanud.

3. Konventsiooni sätete suhtes reservatsiooni teinud konventsiooniosaline ei saa nõuda selle sätte kohaldamist teiselt lepingupoolelt; kui reservatsioon on osaline või tingimuslik, võib lepingupool nõuda sätte kohaldamist niivõrd, kuivõrd ta seda ise kohaldab.

Artikkel 19

1. Konventsiooniosaline võib konventsiooni alati denonsseerida Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega.

2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

Artikkel 20

Euroopa Nõukogu peasekretär teeb nõukogu liikmesriikidele ja konventsiooniga ühinenud riikidele teatavaks:
a) iga allakirjutamise;
b) iga ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise;
c) konventsiooni artiklite 15, 16 ja 17 kohase jõustumise kuupäevad;
d) konventsiooniga seotud muu akti või teate.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 24. novembril 1983 Strasbourgis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi.

Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja riikidele, kes on kutsutud konventsiooniga ühinema.

EUROPEAN CONVENTION ON THE COMPENSATION OF VICTIMS OF VIOLENT CRIMES
Strasbourg, 24.XI.1983

The member States of the Council of Europe, signatory hereto,

Considering that the aim of the Council of Europe is to achieve a greater unity between its members;

Considering that for reasons of equity and social solidarity it is necessary to deal with the situation of victims of intentional crimes of violence who have suffered bodily injury or impairment of health and of dependants of persons who have died as a result of such crimes;

Considering that it is necessary to introduce or develop schemes for the compensation of these victims by the State in whose territory such crimes were committed, in particular when the offender has not been identified or is without resources;

Considering that it is necessary to establish minimum provisions in this field;

Having regard to Resolution (77) 27 of the Committee of Ministers of the Council of Europe on the compensation of victims of crime,

Have agreed as follows:

Part I
BASIC PRINCIPLES

Article 1

The Parties undertake to take the necessary steps to give effect to the principles set out in Part I of this Convention.

Article 2

1. When compensation is not fully available from other sources the State shall contribute to compensate:
a. those who have sustained serious bodily injury or impairment of health directly attributable to an intentional crime of violence;
b. the dependants of persons who have died as a result of such crime.

2. Compensation shall be awarded in the above cases even if the offender cannot be prosecuted or punished.

Article 3

Compensation shall be paid by the State on whose territory the crime was committed:
a. to nationals of the States party to this Convention;
b. to nationals of all member States of the Council of Europe who are permanent residents in the State on whose territory the crime was committed.

Article 4

Compensation shall cover, according to the case under consideration, at least the following items: loss of earnings, medical and hospitalisation expenses and funeral expenses, and, as regards dependants, loss of maintenance.

Article 5

The compensation scheme may, if necessary, set for any or all elements of compensation an upper limit above which and a minimum threshold below which such compensation shall not be granted.

Article 6

The compensation scheme may specify a period within which any application for compensation must be made.

Article 7

Compensation may be reduced or refused on account of the applicant’s financial situation.

Article 8

1. Compensation may be reduced or refused on account of the victim’s or the applicant’s conduct before, during or after the crime, or in relation to the injury or death.

2. Compensation may also be reduced or refused on account of the victim’s or the applicant’s involvement in organised crime or his membership of an organisation which engages in crimes of violence.

3. Compensation may also be reduced or refused if an award or a full award would be contrary to a sense of justice or to public policy (ordre public).

Article 9

With a view to avoiding double compensation, the State or the competent authority may deduct from the compensation awarded or reclaim from the person compensated any amount of money received, in consequence of the injury or death, from the offender, social security or insurance, or coming from any other source.

Article 10

The State or the competent authority may be subrogated to the rights of the person compensated for the amount of the compensation paid.

Article 11

Each Party shall take appropriate steps to ensure that information about the scheme is available to potential applicants.

Part II
INTERNATIONAL CO-OPERATION

Article 12

Subject to the application of bilateral or multilateral agreements on mutual assistance concluded between Contracting States, the competent authorities of each Party shall, at the request of the appropriate authorities of any other Party, give the maximum possible assistance in connection with the matters covered by this Convention. To this end, each Contracting State shall designate a central authority to receive, and to take action on, requests for such assistance, and shall inform thereof the Secretary General of the Council of Europe when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession.

Article 13

1. The European Committee on Crime Problems (CDPC) of the Council of Europe shall be kept informed regarding the application of the Convention.

2. To this end, each Party shall transmit to the Secretary General of the Council of Europe any relevant information about its legislative or regulatory provisions concerning the matters covered by the Convention.

Part III
FINAL CLAUSES

Article 14

This Convention shall be open for signature by the member States of the Council of Europe. It is subject to ratification, acceptance or approval. Instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe.

Article 15

1. This Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date on which three member States of the Council of Europe have expressed their consent to be bound by the Convention in accordance with the provisions of Article 14.

2. In respect of any member State which subsequently expresses its consent to be bound by it, the Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of the deposit of the instrument of ratification, acceptance or approval.

Article 16

1. After the entry into force of this Convention, the Committee of Ministers of the Council of Europe may invite any State not a member of the Council of Europe to accede to this Convention by a decision taken by the majority provided for in Article 20.d of the Statute of the Council of Europe and by the unanimous vote of the representatives of the Contracting States entitled to sit on the Committee.

2. In respect of any acceding State, the Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of deposit of the instrument of accession with the Secretary General of the Council of Europe.

Article 17

1. Any State may at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, specify the territory or territories to which this Convention shall apply.

2. Any State may at any later date, by a declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, extend the application of this Convention to any other territory specified in the declaration. In respect of such territory the Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of receipt of such declaration by the Secretary General.

3. Any declaration made under the two preceding paragraphs may, in respect of any territory specified in such declaration, be withdrawn by a notification addressed to the Secretary General. The withdrawal shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of six months after the date of receipt of such notification by the Secretary General.

Article 18

1. Any State may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, declare that it avails itself of one or more reservations.

2. Any Contracting State which has made a reservation under the preceding paragraph may wholly or partly withdraw it by means of a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe. The withdrawal shall take effect on the date of receipt of such notification by the Secretary General.

3. A Party which has made a reservation in respect of a provision of this Convention may not claim the application of that provision by any other Party; it may, however, if its reservation is partial or conditional, claim the application of that provision in so far as it has itself accepted it.

Article 19

1. Any Party may at any time denounce this Convention by means of a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe.

2. Such a denunciation shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of six months after the date of receipt of the notification by the Secretary General.

Article 20

The Secretary General of the Council of Europe shall notify the member States of the Council and any State which has acceded to this Convention, of:
a. any signature;
b. the deposit of any instrument of ratification, acceptance, approval or accession;
c. any date of entry into force of this Convention in accordance with Articles 15, 16 and 17;
d. any other act, notification or communication relating to this Convention.

In witness whereof the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this Convention.

Done at Strasbourg, this 24th day of November 1983, in English and French, both texts being equally authentic, in a single copy which shall be deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General of the Council of Europe shall transmit certified copies to each member State of the Council of Europe and to any State invited to accede to this Convention.

/otsingu_soovitused.json