Teksti suurus:

Jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite küttimise jahiloa hind ja aasta küttimismaht

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.12.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.01.2009
Avaldamismärge:RTL 2005, 116, 1828

Jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite küttimise jahiloa hind ja aasta küttimismaht

Vastu võetud 25.11.2005 nr 72

Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 34 lõike 12 alusel.

1. peatükk
KAITSTAVAL MAA-ALAL, MIS EI OLE LIIDETUD JAHIPIIRKONNAGA NING KASUTAMISEKS VÄLJA ANDMATA JAHIPIIRKONNAS JAHIPIDAMISE KORRALDAMISE ALUSED

§ 1. Kaitstavad maa-alad, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga

Kaitstavad maa-alad, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga (edaspidi kaitsealad), on järgmised:
1) Karula rahvuspark;
2) Lahemaa rahvuspark;
3) Soomaa rahvuspark;
4) Vilsandi rahvuspark;
5) Matsalu rahvuspark;
6) Alam-Pedja looduskaitseala;
7) Endla looduskaitseala;
8) Nigula looduskaitseala;
9) Sookuninga looduskaitseala;
10) Puhtu-Laelatu looduskaitseala.

§ 2. Jahiulukikahjustuste ilmnemisel, teadustöö eesmärgil või arvukuse reguleerimiseks kaitsealadel kütitavate jahiulukiliikide loetelu

(1) Kaitsealadel toimub jahiulukite tekitatud kahjustuste ilmnemisel, teadustöö eesmärgil või jahiulukiliigi arvukuse reguleerimiseks jaht järgmiste jahiulukiliikide isenditele:
1) põder (Alces alces);
2) metssiga (Sus scrofa);
3) punahirv (Cervus elaphus);
4) metskits (Capreolus capreolus);
5) kobras (Castor fiber);
6) ondatra (Ondatra zibethicus);
7) rebane (Vulpes vulpes);
8) kährik (Nyctereutes procyonoides);
9) mink (Mustela vison);
10) tuhkur (Mustela putorius)
11) metsnugis (Martes martes);
12) kivinugis (Martes foina);
13) kormoran (Phalacrocorax carbo);
14) hallvares (Corvus corone);
15) hõbekajakas (Larus argentatus);
16) merikajakas (Larus marinus);
17) hallhaigur (Ardea cinerea).

(2) Keskkonnateenistus võib lubada teadustöö eesmärgil selle paragrahvi lõikes 1 loetlemata jahiulukiliikide üksikisendi küttimist.

§ 3. Jahipidamine jahiulukite arvukuse reguleerimiseks kaitsealal või jahiulukikahjustuste ilmnemisel kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas

(1) Jahiulukite arvukust kaitsealal reguleerib Riigimetsa Majandamise Keskus või kaitsealaga külgneva jahipiirkonna kasutaja või kaitseala territooriumil elav jahimees.

(2) Jahiulukikahjustuste ilmnemisel kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas reguleerib jahiulukite arvukust jahipiirkonnas elav jahimees.

(3) Jahipidamine kaitsealal jahiulukite arvukuse reguleerimiseks toimub kaitseala valitsejaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

(4) Jahipidamine jahiulukite tekitatud kahjustuste ilmnemisel kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas toimub jahipiirkonna asukohajärgse keskkonnateenistusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud lepingud peavad sisaldama vähemalt:
1) kütitavate jahiulukite isendite arvu või küttimismahtu ja küttimistingimusi;
2) kaitsekorrast tulenevaid piiranguid;
3) jahiulukite nõutavate loendus- ja küttimisandmete esitamise kohustust ja tingimusi;
4) vajaduse korral ulukihoolde kohustust ja tingimusi.

(6) Kaitsealal, välja arvatud kaitseala piires olevatel merelaidudel, on keelatud urujaht.

2. peatükk
AASTAS KÜTITAVATE JAHIULUKITE KÜTTIMISMAHT

§ 4. Kaitsealadel aastas kütitavate suurulukite küttimismaht

(1) Põtru on lubatud küttida kuni 60% keskkonnateenistusele jooksva aasta 1. aprilliks esitatud loendusarvust.

(2) Metskitsi on lubatud küttida kuni 40% keskkonnateenistusele jooksva aasta 1. aprilliks esitatud loendusarvust.

(3) Punahirve ja metssiga on lubatud küttida piiramatus mahus.

(4) Jahiaastal kütitavate suurulukite arvu ning vajadusel vanuse- ja soovahekorra üle otsustab kooskõlastatult kaitseala adminstratsiooniga kaitseala asukohajärgne keskkonnateenistus.

§ 5. Aastas kütitavate jahiulukite, välja arvatud suurulukid, küttimismaht

Selle määruse § 2 lõikes 1 loetletud jahiulukeid, välja arvatud suurulukid, on lubatud küttida piiramatus mahus.

3. peatükk
JAHILOA HIND JA KEHTIVUSAEG

§ 6. Suurulukiloa hind ja kehtivusaeg

(1) Ühe isendi küttimiseks antava suurulukiloa hind jahiulukiliikide kaupa on järgmine:

Suuruluki liik Jahiulukiliigi ühe isendi
küttimiseks antava
suurulukiloa hind kroonides
1. Põder  
1.1. pull 1500
1.2. lehm 1000
1.3. vasikas   500
2. Punahirv  
2.1. pull   500
2.2. lehm   250
2.3. vasikas   100
3. Metssiga  
3.1. vanusega üle 1 aasta   200
3.2. vanusega kuni 1 aasta (põrsas)     50
4. Metskits  
4.1. sokk   150
4.2. kits   100
4.3. tall     50

(2) Suurulukiloa kehtivusaja lubatud jahiaja piires määrab jahiluba andev keskkonnateenistus.

§ 7. Jahiulukite, välja arvatud suurulukid, jahiloa hind ja kehtivusaeg

(1) Jahiulukite, välja arvatud suurulukite, küttimise jahiloa hind on 10 krooni.

(2) Jahiulukite, välja arvatud suurulukite, jahiloa kehtivusaeg on üks aasta.

Minister Villu REILJAN

Kantsler Annika VELTHUT

/otsingu_soovitused.json