Teksti suurus:

Palamuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2005-2017 vastuvõtmine

Väljaandja:Palamuse Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2005, 265, 2434

Palamuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2005-2017 vastuvõtmine

Vastu võetud 25.05.2005 nr 7

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkti 7 alusel

1. Võtta vastu Palamuse valla ühisveevärgi ja kanalisatiooni arengukava 2005 – 2017.

2. Määrus jõustub 01. juunil 2005.a.

Volikogu esimees Toomas TUULA

Palamuse Vallavolikogu 25. mai 2005. a määruse nr 7
lisa

PALAMUSE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENGUKAVA
2005-2017

OLUKORRA KIRJELDUS

1 Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed

1.1 Õiguslik baas

Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ning arendamine tuleneb kehtivast seadusandlusest:

o Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, vastu võetud 10.02.1999

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse alusel kehtestatud määrus:

- Palamuse Vallavolikogu 24.05.2002 määrus nr 13 «Palamuse valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise korra ja selle kasutamise eeskirja kinnitamine»

o Veeseadus, vastu võetud 11.05.1994

Veeseaduse alusel kehtestatud määrused:

- Keskkonnaministri 30.01.1997 määrus nr 8 «Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimine ja likvideerimise korra kehtestamine»

- Keskkonnaministri 16.10.2003 määrus nr 75 «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta»

- Keskkonnaministri 26.03.2002 määrus nr 18 «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid»

- Vabariigi Valitsuse 8.05.2001 määrus nr 160 «Vee erikasutuse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist»

- Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid»

- Sotsiaalministri 21.12.2001 määrus nr 152 «Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu (KMTO) joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord»

- Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord»

- Keskkonnaministri 06.12.1999 määrus nr 99 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine»

- Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 «Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded»

o Ehitusseadus, vastu võetud 15.05.2002

Ehitusseaduse alusel kehtestatud määrus:

- Palamuse Vallavolikogu 13.08.2003 määrus nr 21 «Palamuse valla ehitusmäärus»

- Palamuse Vallavolikogu 29.01.2003 määrus nr 3 «Ehitusseadusest ja planeerimisseadusest tulenevate õiguste ja kohustuste delegeerimine»

o Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004
o Kemikaaliseadus, vastu võetud 06.05.1998
o Planeerimisseadus, vastu võetud 13.11.2002
o Saastetasu seadus, vastu võetud 10.02.1999
o Päästeseadus, vastu võetud 23.03.1994

Päästeseaduse alusel kehtestatud määrus:

- Siseministri 13.09.2000 määrus nr 58 «Nõuded tuletõrjeveevarustuse seadmetele»

• Palamuse Vallavolikogu 13.08.2003 määrus nr 18 «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumistasu kehtestamine»

• Palamuse Vallavolikogu 28.01.2004 määrus nr 1 «OÜ Kaarepere Soojus poolt müüdava külma vee ja kanalisatsiooniteenuse piirhindade kehtestamine»

o Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 02.06.1993

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus alusel kehtestatud määrus:

- Palamuse Vallavolikogu 22.09.2004 määrus nr 14 «Palamuse valla arengukava muutmine»

1.2 Omavalitsuse arengukava

Palamuse valla arengukava kinnitati aastateks 2003-2007.

Palamuse valla arengukava koosneb viiest peatükist, milles antakse ülevaade valla sotsiaalsest, majanduslikust ja keskkonnaalasest olukorrast ning pakutakse välja erinevaid arengusuundi.

Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud põhiprobleemidena tuuakse välja amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitorustikku ning reoveepuhastid, joogivee madal kvaliteet, asulates puudulik ühendus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga.

Käesoleva töö koostamine on ette nähtud Palamuse valla arengukavas 2003-2007.

1.3 Planeeringud

Palamuse valla alal kehtivad:

Jõgeva maakonnaplaneering, vastu võetud 1995. a. planeerimis- ja ehitusseaduse järgi

Maakonna teemaplaneering, vastu võetud 2004. a «Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused»

1.4 Muud andmed

1.4.1 Põhjaveevarud

Andmed kogu Palamuse valla põhjaveevarude kohta puuduvad. Koostatud on hüdrogeoloog I. Vatalini poolt uuring «Palamuse aleviku hüdrogeolooglised tingimused, olemasolev ja perspektiivne veevarustus» 1998 .a.

1.4.2 Tehnovõrkude joonised

«Luua Metsanduskooli õppehoone, ühiselamu ja õppehoone-töökoja lähiümbruse geodeetiline alusplaan» töö nr AM-146/04, OÜ Avek Maa;

«Palamuse aleviku veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatiste tasuvuseuuring», AS Eesti Veevärk;

«Aivar Rudissaar’e puurkaev» Aivar Rudissaar, kooskõlastatud Tartu Tervisekaitsetalituse Jõgevamaa osakonna juhataja poolt 18.11.2002;

«Vee erikasutusloa taotlus» töö nr 359/02, OÜ Hendrikson & Ko, kooskõlastatud Palamuse vallavanema poolt 11.02.2003;

«Vee erikasutusloa taotlus (projekt-ettepanek)», keskkonnakonsultant-ekspert Kalev Liiv, kooskõlastatud Palamuse vallavanema poolt 06.02.2003.

1.4.3 Vee erikasutusluba

Tabel 1. Vee erikasutusluba

Linn (asula) Loa valdaja ettevõte
Vee erikasutusloa väljastaja:
Jõgevamaa Keskkonnateenistus
Palamuse Vallavara
Vee erikasutusloa nr ja kehtestamise kuupäev:
Nr L.VV.JÕ-19112, 15.09.2003
 
Vee erikasutusloa kehtivuse kuupäev:
14.09.2008
 

VEEVÕTT

Veehaarde nimetus, puurkaevude arv Põhjaveekihi nimetus Lubatud kogus m3/aastas Tegelikult võetav kogus
m3/aastas
Vee erikasutustasu kr/aastas
Palamuse Vallavara puurkaev nr 1 S 11701 4273 2265
  KOKKU: 11701 4273 2265

Linn (asula) Loa valdaja ettevõte
Vee erikasutusloa väljastaja:
Jõgevamaa Keskkonnateenistus
Kaarepere Soojus OÜ
Vee erikasutusloa nr ja kehtestamise kuupäev:
Nr L.VV.JÕ-16707, 01.07.2003
 
Vee erikasutusloa kehtivuse kuupäev:
30.06.2008
 

VEEVÕTT

Veehaarde nimetus, puurkaevude arv Põhjaveekihi nimetus Lubatud kogus m3/aastas Tegelikult võetav kogus
m3/aastas
Vee erikasutustasu kr/aastas
(arvutatud)
Kaarepere asula puurkaev S-O 20400 17885 ~9479.05
Kaarepere kooli puurkaev S 11000 7665 ~4062.45
Palamuse elamutsooni puurkaev Q 23400 14829 ~5931.60
Pikkjärve puurkaev S-O 1338 1335 ~707.55
Nava puurkaev D2-S 510 510 ~270.30
  KOKKU: 56648 42622 ~20450.95

HEITVEE ÄRAJUHTIMINE

Reoveepuhasti nimetus, suubla nimetus Reostusnäitajad Lubatud reostuskoormus t/aastas Tegelik reostuskoormus t/aastas Saastekahju-
hüvitis
kr/aastas
Kaarepere reoveepuhasti, magistraalkraavi kaudu Laeva jõkke BHT7
Hõljuvaine
üldP
üldN
0.790
1.106
vee erikasutusloaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
0.158
0.204
0.066
0.216
 
KOKKU     0.644  
Pikkjärve reoveepuhasti, Kassinurme peakraavi kaudu Pikkjärve BHT7
Hõljuvaine
üldP
üldN
0.0409
0.0408
0.0023
vee erikasutusloaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
0.0420
0.0499
0.0060
0.0355
 
KOKKU     0.1334  
Palamuse reoveepuhasti, Amme jõgi BHT7
Hõljuvaine
üldP
üldN
0.6813
0.9538
0.0545
vee erikasutusloaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
0.0828
0.1318
0.1337
0.3578
 
KOKKU     0.7061  

Linn (asula) Loa valdaja ettevõte
Vee erikasutusloa väljastaja:
Jõgevamaa Keskkonnateenistus
Luua Metsanduskool
Vee erikasutusloa nr ja kehtestamise kuupäev:
Nr L.VV.JÕ-16549 01.05.2003
 
Vee erikasutusloa kehtivuse kuupäev:
30.04.2008
 

VEEVÕTT

Veehaarde nimetus, puurkaevude arv Põhjaveekihi nimetus Lubatud kogus m3/aastas Tegelikult võetav kogus
m3/aastas
Vee erikasutustasu kr/aastas
(arvutatud)
Luua MK pinnaveehaare nr 3   40500 405 -
Luua MK puurkaevud 1 ja 2 S 35348 23460 ~12434
  KOKKU: 75848 23865 ~12434

HEITVEE ÄRAJUHTIMINE

Reoveepuhasti nimetus, suubla nimetus Reostusnäitajad Lubatud reostuskoormus t/aastas Tegelik reostuskoormus
t/aastas
Saastekahjuhüvitis
kr/aastas
Luua BIO-100, maaparanduskraavi kaudu Amme jõkke BHT7
Hõljuvaine
üldP
üldN
0.838
1.173
0.067
vee erikasutusloaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
0.670
0.804
0.188
0.871
 
KOKKU     2.533  

1.4.4 Kokkuvõte

Tabel 2. Hinnang olemasoleva lähteandmestiku kohta

Lähteandmestik Olemasolu Hinnang täiendamise või koostamise kohta Vajadus lähteandmestiku täiendamiseks või koostamiseks (orienteeruv aasta)
1. Planeerimise ja ehitamise määrus Olemas    
2. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni eeskiri Olemas    
3. Omavalitsuse arengukava Olemas    
5. Põhjaveevarude kinnitamine Andmed Palamuse aleviku ja selle ümbruse kohta    
6. Tehnovõrkude joonised Andmed puudulikud   Täiendada ja digitaliseerida
7. Vee erikasutusload ettevõtete kaupa Olemas   Kehtib aastani 2008

Lähteandmed on puudulikud, kuid arengukava on võimalik koostada.

2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD JA KESKKONNA NÄITAJAD

2.1 Keskkond

2.1.1 Lühiülevaade

Palamuse vald paikneb Kesk-Ida-Eestis Jõgeva maakonna kesk- ja lõunaosas. Lähimad suuremad keskused on Tartu linn (42) km ja Jõgeva linn (17) km. Tallinnast jääb vald 173 km kaugusele. Valla pindala on 216 km2. Keskuseks on Palamuse alevik. Valla koosseisus on üks alevik ja 25 küla. Eesti tingimustes on valla asend ja sellest tulenevad geograafilised eeldused kõikide omavalitsustega võrreldes alla keskmise, kuid maavaldade puhul keskmised. Palamuse vald piirneb põhjast Torma vallaga, idast Saare vallaga, lõunast Tabivere vallaga ja läänest Puurmani ning Jõgeva vallaga.

Esimesed teated Palamuse kihelkonnast pärinevad 1234. aastast. Siinne kirik on üks vanimaid kogu Lõuna-Eestis. Tänapäeval tuntakse Palamuset eelkõige Oskar Lutsu ning tema «Kevade» ja teiste Paunvere-aineliste lugude järgi. Populaarsusele on kaasa aidanud samanimelised ekraniseeringud. Viimastel aastatel seostatakse Palamuse nime ka üle vabariigi tuntuks saanud kultuuriüritustega – Suur Paunvere Väljanäitus ja Laat, Theodor Lutsu filmipäevad jt.

Palamuse vald on tänu viljakatele muldadele kujunenud traditsiooniliseks põllumajanduspiirkonnaks.

2.1.2 Pinnakate ja selle ehitus

Palamuse vald jääb üldgeoloogiliste uuringute põhjal Siluri ja Devoni avamusalade piirile. Valla loodepoolses osas moodustavad aluspõhja Alam-Siluri Raiküla lademe lubjakivid, dolomiidid ja merglid, kagupoolses osas katavad Siluri kivimeid Kesk-Devoni Narva lademe domeriidid, dolomiidid, aleuroliidid, liivakivi ja savi.

Maastikuliselt paikneb vald Vooremaal, vooremaastik on kujunenud liustikujää kulutava ja kuhjava tegevuse koostoimel. Alale annavad viirulise ilme loode-kagusuunas orienteeritud voored, Palamuse ümbruses valitseb tüüpiline suurvoorte maastik.

Pinnakatteks on peamiselt moreen kõrvuti jääjõeliste (veeristik, kruus, liiv) ja jääjärveliste (liivsavi, saviliiv, savi, liiv) setetega. Voored koosnevad valdavalt moreenist, kuid paljudel juhtudel saab voortes eristada ka aluspõhja kivimeist tuuma.

Luua ja Nava asulas sooritatud puurimised näitavad nimelt, siluri lademed esinevad ainult voorte aluspõhjana, mitte ülesehitajana. Voored on Palamusel pea erandita moreenja vaibaga kaetud, kuna sügavamal esinevad enam-vähem selgesti põimjakihilised glatsifluviaalsed liiva- harvemini kruusa- ning munakalademed. (Rumma et al. 1925)

Voorte vahele jäävad nendega paralleelsed madalamad alad- niisked rohumaad, soostunud nõod, kus leidub piklikke, peamiselt rohketoitelisi järvi. Toituvad põhjaveest ja sademeist. Vooremaa järved kuuluvad Emajõe vesikonda. Voori katavad viljakad karbonaatmullad, suurem osa viljaka muldkattega voortest on põllustatud.

Vooremaa omapärane viirgmaastik avaldub selgesti ka asustuses (ahelkülad) ja maakasutuses.

Pikkjärve põhjatipust kuni vallapiirini kagus jääb Palamuse valla maadele Vooremaa MKA põhja-loodepoolne osa. Ala võeti kaitse alla 1964. aastal (uuendamata kaitsekorraga) ja kaitseala hõlmab tüüpilise osa Vooremaast.

2.1.3 Põhjavesi

Palamuse alevikus ja selle ümbruses levivad alljärgnevad põhjaveekompleksid:

o Kvaternaari põhjaveekogum;

o Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum;

o Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum;

o Kambrium-Vendi põhjaveekogum.

Põhiliselt kasutatakse siin Kvaternaari ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi põhjavett. Nendest sügavamal lasuvad põhjaveekogumid jäävad liialt sügavale (ca 290-428 m), mistõttu neid veevarustuses ei kasutata.

Kvaternaari põhjaveekogum

Kvaternaari põhjaveekogum levib kirjeldataval alal sporaadiliselt. Vettkandvateks glatsiofluviaalsed (fQIII) liivad-kruusad, mis lasuvad läätsedena glatsiaalsete (QIII) setete (saviliiv, liivsavi, moreen) vahel, mille paksus ulatub Palamuse puurkaevude andmetel 0-15 m, lasuvussügavus maapinnast on 6-40 m.

Kvaternaari põhjaveekogumi põhjavesi on surveta, põhjaveetase lasub tavaliselt 1-3 m sügavusel maapinnast, sügavamal lasuvate kihtide 10-20 m. Madalamatel aladel (jõgede orud) on täheldatud ka ülevoolu ca 5 m. Veekiht on veerikkam sügavamal esinevast Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum ligikaudu 10 korda. Põhjavesi on HCO3-Ca-Mg-tüüpi, mõõdukalt kare 4,5-6,0 mg-ekv., mage, mineraalainete sisaldusega 0,25-0,4 g/dm3.

Kvaternaari põhjaveekogum toitub oma levikualal sademeist, äravool toimub ooside ja mõhnade jalamil. Osa äravoolust infiltreerub allpool lasuvatesse veekompleksidesse. Suvisel ajal, kui toimub intensiivne aurumine, võib kvaternaari veekompleksi moreenisisese glatsiofluviaalse veekihi põhjaveetase tunduvalt alaneda – kuni kaevudeni kuivamiseni. Ka ei ole vee läätsed eriti suure ulatusega, et nende põhjavett võiks kasutada suuremas koguses keskveevarustuses.

Kvaternaari põhjaveekogum on Palamuse aleviku territooriumil looduslikult nõrgalt kaitstud, mistõttu võib reostus maapinnalt kergesti põhjavette sattuda.

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum eraldatakse tinglikult kaks veekihti:

o Siluri veekiht;

o Ordoviitsiumi lokaalne veekiht.

Siluri veekiht levib Palamuse alevikus ja selle ümbruses kõikjal, lasub 38-47 m paksuste kvaternaarsetete all. Vettkandvateks kivimiteks on Raikküla lademe detriitsed ja savikad, kohati dolomitiseerunud lubjakivid paksusega 25-30 m. Veekihi põhjavesi on surveline ja hüdrauliliselt seotud ülallasuva Kvaternaari põhjaveekogumiga. Põhjaveetase jääb maapinnalt 5-10 m sügavusel. Põhjaveetasemed alanevad kirde-edela suunas, kõrgeimad absoluutväärtused on seotud kohalike kõrgendikega, mis on ka veekihi toitealaks ja määrab põhjavee liikumise ning väljavoolu suuna.

Põhjaveetasemete kõikumise režiimile mõjuvad klimaatilised faktorid ja veekihi lasuvussügavus. Siluri veekihi põhjaveetasemed kõiguvad sünkrooniliselt Kvaternaari põhjaveekogumi veetasemetega, mis viitab nende hüdraulilisele seotusele. Siluri veekihi veetasemete kõikumise amplituud on 0.3-0.8 m piires, mis on tunduvalt väiksem kui moreensiseste liiva-kruusa läätsedega seotud põhjaveekogum, kuna ülalasuvad veekihid toidavad sügavamal lamavaid ja reguleerivad nende tasemeid.

Siluri veekiht ei ole Palamuse aleviku territooriumil ega ka selle ümbruses eriti veerikas. Veerikkaimad on kontaktid ülal- ja alllasuvate kivimitega. Kirjeldataval alal pole täheldatud tektoonilisi rikkevööndeid, millega on tavaliselt seotud karbonaatkivimite suurem veerikkus. Lasuvussügavuse suurenedes väheneb veerikkus järsult, mistõttu ei ole Palamuse alevikus ja selle ümbruses otstarbekas puurida sügavaid tarbepuurkaeve.

Veekihi põhjavesi on mage, HCO3-Ca-Mg-tüüpi, mineraalainete sisaldusega 0,47-0,53 g/dm3.

Siluri veekihi lamamiks on väikese veesisaldusega lokaalselt vettandvad alamsiluri Juuru lademe savikad, mergli vahekihtidega lubjakivid paksusega ca 34 m. Nende kivimite veerikkus võrreldes ülallasuvatega on ca 8 korda väiksem.

Ordoviitsiumi lokaalne veekihi moodustavad savikad lubjakivid mergli vahekihtidega. Vahekihi paksus on ca 120 m. Veepidemeks Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi vahel on Alam-Keskordoviitsiumi tihedad savikad lubjakivid paksusega 63 m, kus vettsisaldavaid kihte ei täheldatud. Ordoviitsiumi veekihi põhjavesi on surveline. Piesomeetriline tase lasub 7,9 m sügavusel maapinnast ja on Palamusel võrreldes ümbruskonnaga kõrgemal.

Põhjavee regionaalne liikumise suund on loode-kagu suunas, Palamusel ida ja lääne suunas. Veekihi põhjavesi on Cl-HCO3-Na-tüüpi, mage, mineraalainet sisaldus on 0,4 g/dm3, üldkaredusega 1,23 mg-ekv. Suure lasuvussügavuse, vähese veeandvuse ja kõrge kloorisisalduse tõttu veekihi põhjavett Palamuse alevikus alal ei kasutata.

Tarbepuurkaevudel puudub nõuetekohane sanitaarkaitsetsoon, mis võib põhjustada vee kvaliteedi halvenemist puurkaevust.

Põhjavee peatüki koostamisel on kasutatud tööd «Palamuse aleviku hüdrogeolooglised tingimused, olemasolev ja perspektiivne veevarustus», mis on koostatud hüdrogeoloog I. Vatalini poolt.

Tabel 3. Puurkaevude alandus ja deebit

Puurkaevu passi number Alandus
m
Põhjaveekiht Deebit
l/s
Asukoht
3438 25-30 S 1.50-1.36 Palamuse Gümnaasiumi territoorium
2890 7.50-8.50 Q 2.50-5.88 Palamuse elamutsoon
1779 13.15-17 D2-S 1.11-1.43 Nava elamu
2449 31.00-32.40 S-O 2.60-2.80 Kaarepere asula
    S   Kaarepere kool
A-836-M 31.90-36.90 S-O 2.22-1.90 Pikkjärve
5755 21.00-22.00 D2-S 5.67-5.83 Kudina küla
A-47-M   S 2.20 Luua küla (reservis)
9 5 S 1.67 Luua küla

Koostatud puurkaevu passide ja arvestuskaartide alusel

Tabel 4. Põhjavee näitajad

  Näitaja Mõõtühik   Keskm. valdav sisaldus Min-Max
sisaldused
Keemilise kvaliteedinäitaja piirsisaldus*
1 Lõhn   0 38353 Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta
2 Maitse   0 38352 Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta
3 Värvus   ~18.3 38501 Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta
4 Hägusus NTU   <1 <1-29 Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta
5 Kuivjääk mg/l ~500 318-554  
6 Üldkaredus mg-ekv/l ~6.30 4.7-7.5  
7 Perman.hapendumus O2 mg/l ~1.0 <0.5-1.4  
8 Bikarbonaadid mg/l      
9 Kloriidid mg/l ~25.1 9.6-56.5 250
10 Sulfaadid mg/l ~33.02 13.8-49.3 250
11 Fluoriidid mg/l 0.5 0.6 1.5
12 Nitraadid mg/l <1.5 <0.5-<1.5 50
Tabel 4. järg
13 Nitritid mg/l <0.002 <0.002 0.50
14 Ammoonium mg/l ~0.25 0.09-0.45 0.50
15 Kaltsium mg/l      
16 Magneesium mg/l      
17 Raud Fg/l ~1758 669-3240 200
18 Mangaan mg/l 41 41 50
19 Seleen mg/l      
20 Termot.colilaadsetebakterite arv pesa/100 ml      
21 Coli-laadsete bakterite arv pesa/100 ml 0 0 0
22 Naftaproduktid mg/l      

*Sotsiaalministri määrus nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid»

2.1.4 Pinnavesi

Palamuse valla territooriumil paiknevad Kuremaa järv, Prossa järv, Pikkjärv ja Ilmjärv ning vallaga piirnevad Kaiavere ja Raigastvere järved, Vooremaa Maastikukaitseala piiridesse kuuluvad neist Prossa ja Pikkjärv.

Valla territooriumilt voolab läbi kaks suuremat jõge – Amme jõgi ja Laeva jõgi. Laeva jõgi voolab hajaasustusega piirkonnas, Amme jõgi läbib aga Palamuse alevikku, mille piires on kaks paisjärve. Kolmas pais on Pikkjärvel. Samas läbib Amme jõgi ka aktiivsemalt kasutatavaid maid, mis suurendab vee reostusohtu. Valla piiridesse jäävad veel Nava oja, Uhmardu oja, Imukvere oja ja Kõlaoja.

Veekogude probleemiks on põllumajandusliku päritoluga reostus, mis kiirendab veekogude eutrofeerumist. Järvede turismimajanduslikku väärtust vähendab ka ebapiisav heakorrastatus. Vaated ning ligipääsud veekogudele on võssa kasvanud.

Kaarepere puhastusseadmest väljuv heitvesi vastab vee erikasutusloas nõutud heitvee reostusnäitajate piirväärtustele. Pikkjärve, Palamuse ja Luua BIO-100 reoveepuhastitest väljuvast heitveest võetud proovides on ette tulnud vee erikasutusloas toodud lubatud saasteainete koguste ületamist.

Vabariigi Valitsuse määruse nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» täitmine.

Vee erikasutajal on erikasutusloa järgi kohustus võtta heitveeproovi 1 kord kvartalis vastavalt vee erikasutusloas ära toodud proovivõtu kohas.

2.1.5 Tehiskeskkond

Karjäärid:

o Ehavere karjäär - suletud

o Visusti karjäär- suletud

Töötavat karjääri vallas ei ole. Lähim kasutuses olev karjäär Soomevere.

Tammid, veehoidlad:

o Palamuse veski- ja paisjärv

o Kudina paisjärv

o Pikkjärve paisjärv

Prügi- ja jäätmehoidlad puuduvad.

Potentsiaalne reostusallikas on OÜ Puidukaubanduse kütusehoidla Palamuse puurkaevu lähedal. Suurimaks ohuks põhjaveele on mittekorras reovee kogumiskaevud eramukruntidel.

Peamised reostusallikad:

o Suurfarmid - sõnnikuhoidlad ei vasta keskkonnanõuetele
OÜ Puidukaubanduse Tiidu suurfarm Palamusel;
AS Evemari Aruküla suurfarm Kaareperes;
AS Evemari Kaiavere farm;
Carmex Invest OÜ sigalakompleks Palamusel;

o OÜ Puidukaubanduse garaažid ja töökojad Palamusel;
o OÜ Puidukaubanduse kütusehoidla

Sõnnikuhoidlate seisukord ja mõju vajab eraldi uuringut, hindamaks, kas täidetakse Vabariigi Valituse määruses nr 288 «Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded» toodud nõudeid.

2.1.6 Kokkuvõte

Vajalik on parandada Vabariigi Valitsuse määruse nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» täitmist.

Puurkaevude ümber sanitaarkaitsealal järgida «Veeseadus» §28 .

Joogiveel on suur raua sisaldus.

Salvkaevude vee kvaliteet vajab uurimist.

2.2 Elanikkond

Tabel 5. Elanike arv Palamuse valla külades (seisuga 01. 01. 2004. a)

Asula Elanike arv Neist korterelamutes Asustustihedus (in/km2)
Eerikvere 65 9 6,9
Ehavere 37 0 5,9
Imukvere 48 0 5,0
Järvepera 32 0 5,9
Kaarepere 350 176 45,6
Kaiavere 37 0 6,2
Kassivere 4 0 0,3
Kivimäe 21 0 5,6
Kudina 163 29 15,6
Luua* 347 193 59,4
Mullavere 57 0 7,9
Nava 63 16 12,3
Palamuse 602 287 519,0
Pikkjärve 139 50 12,9
Praaklima 10 0 2,1
Raadivere 73 0 8,3
Tabeli 5. järg
Rahivere 36 0 6,5
Ronivere 20 0 3,2
Sudiste 8 0 3,2
Süvalepa 32 0 4,4
Toovere 61 0 10,0
Vaidavere 56 0 5,6
Vanavälja 9 0 2,1
Varbevere 68 11 3,6
Visusti 111 0 2,8
Änkküla 52 0 5,8
Kokku 2501 771 11,9

* - Luua elanike arvule lisandub veel Luua Metsanduskooli õpilaste arv, keda võib pidada samuti korterelamute elanikeks.

Palamuse vallas elab 2004. aasta seisuga 2501 inimest, mis moodustab u 6 % Jõgevamaa rahvastikust. Palamuse valla asustustihedus on 11,5 in/km2. Valla suuremateks asulateks on Palamuse (602 elanikku), Kaarepere (350 elanikku) ja Luua (347 elanikku), rohkem kui 100 elanikku elab ka Kudinas, Pikkjärvel ja Visustis, teistes külades on elanikke veelgi vähem (Tabel 5).

Valla rahvastikku iseloomustab võrdne sooline jagunemine. Valla rahvastikust u 20 % on nooremad kui 16 aastat, u 69 % on tööealised ja u 10 % tööeast vanemad. Viimastel aastatel on iive Palamuse vallas olnud negatiivne, selle põhjuseks on sündide arvu langus, samal ajal kui surmade arv on jäänud stabiilseks. Ajavahemikul 1995-2004 on valla rahvastik vähenenud 250 inimese võrra (Tabel 6).

Tabel 6. Elanikkonna arvu muutustest lähiminevikus (ca 10 a)

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005
2751 2625 2646 2640 2665 2605 2610 2580 2501 2486

Tabel 7. Elanikkonna arvu muutustest tuleviku nägemuses (ca 10 a.)

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
2470 2460 2450 2470 2480 2490 2500 2510 2530 2550

Tabel 8. Rände põhisuunad aastatel 1989, 1997, 2003

Suund

1989

1997

2003

  saabus lahkus saldo saabus lahkus saldo saabus lahkus saldo
Tallinn 14 8 6 4 4 0 6 7 -1
Tartu 19 21 -2 17 17 0 9 37 -28
Jõgeva 9 10 -1 15 20 -5 16 23 -7
Muud linnad 49 33 16 4 9 -5 9 8 1
Jõgevamaa 49 31 18 19 21 -2 20 12 8
Tartumaa 1 14 -13 2 6 -4 3 11 -8
Muud m.k-d 22 27 -5 10 21 -11 14 23 -9
Vabariigiline 1 7 -6 1 2 -1 - - -
Eriränne 26 18 8 - - - - - -
Kokku 190 169 21 72 100 -28 77 121 -44

1997. aastaks oli rände saldo muutunud tugevalt negatiivseks ja halvenes 2004.aastaks veelgi. Peamisteks rände põhjusteks on töö, eluruumide ja perekonnaga seotud põhjused. Väljaränne toimub peamiselt Tartu ja Jõgeva suunal, samas tuntav sisseränne mujalt Jõgeva maakonnast.

2.2.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuste kasutajad

Veevõrguga ühendatud tarbijate arv:

o Palamuse alevik – 680 (elanikud, asutused)
o Kaarepere küla – 570 (elanikud, asutused)
o Nava küla – 23 (elanikud)
o Pikkjärve küla – 150 (elanikud, asutused)
o Kudina küla – 95 (elanikud, asutused)
o Luua küla – 450 (elanikud, asutused)

Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv:

o Palamuse alevik – 615 (elanikud, asutused)
o Kaarepere küla – 320 (elanikud, asutused)
o Nava küla – 23 (elanikud)
o Pikkjärve küla – 120 (elanikud, asutused)
o Luua küla – 400 (elanikud, asutused)

Eratarbijate arvu kasvu pole lähitulevikus ette näha. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühinejate arv ei ulatu Palamuse vallas kunagi 100%-ni. Osa eramuvaldajaid eelistab jääda oma lokaalsete veevarustuse (kanalisatsiooni) süsteemide peale ja osa ei ole võimelised tasuma liitumismaksu.

2.2.2 Leibkonna sissetulek ja maksevõime

2004. aastal oli Eesti Vabariigis leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek 3029 krooni. Palamuse valla elanikest oli 2004. a. töötajaid kokku 1138, tööealistest elanikest on töötajaid u 70 %. Palamuse valla kuu keskmiseks sissetulekuks leibkonnaliikmel oli 2269 krooni.

2.2.3 Tööpuuduse faktor

Tööpuudus umbes 30%, mis mõjutab mõneti ka arvete laekumist.

2.2.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitavate arvete laekumine

Arvete laekumine:

o OÜ Kaarepere Soojus – arvete laekumine 80%
o Luua Metsanduskool – arvete laekumine 85%
o FIE Aivar Rudissaar – arvete laekumine 95-100%

Keskmine arvete laekumine on 88%. Mittelaekumise põhiprobleem on inimeste vastutustundetus, mitte niivõrd vaesus.

Tabel 9. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad

Asula Teenus Hind
Luua veevarustus 5.50 kr/m3
  kanalisatsioon 5.50 kr/m3
Kaarepere veevarustus 9.95 kr/m3
  veevarustus 20.80 kr/tarbija kohta
  kanalisatsioon 9.90 kr/m3
  veevarustus 20.80 kr/tarbija kohta
Palamuse veevarustus 5.50 kr/m3
  kanalisatsioon 9.20 kr/m3
Tabel 9. järg
  kanalisatsioon 19.35 kr/tarbija kohta
Pikkjärve veevarustus 14.85 kr/m3
  kanalisatsioon 22.00 kr/m3
Nava veevarustus 14.00 kr/m3
Kudina veevarustus 15.00 kr/m3

2.2.5 Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta. Veekadu

Veearvesti puudumisel määratakse veetarve vallavolikogu poolt kinnitatud vee kasutamise hindade järgi tarbija kohta (vt. tabel 9). Alates 1. jaanuarist 2003. a peab klientidele antav vesi olema mõõdetud Palamuse Vallavolikogu määrus nr 13 «Palamuse valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumise korra ja selle eeskirja kinnitamine» alusel.

Kogu valla veevarustuse kohta hinnanguliselt andmed puuduvad, kuid vee-ettevõtjate sõnul on veekaod torustikes väikesed. OÜ Kaarepere Soojuse andmetel olid 2003. aastal veekaod hinnanguliselt 265 m3, mis on alla 1% kogu aasta veetarbimisest. Veekaod sõltuvad torustikel olevatest avariide hulgast, omavolilistest veeühendustest, tuletõrje veevõtust, vee-ettevõtte omatarbest jms.

2.2.6 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond

Ühisveevärgiga ühendamata elanikkond tarbib vett oma lokaalsetest salvkaevudest ja juhib reovee kogumiskaevudesse. Kuival suveperioodil on iseloomulik veepinna märgatav alanemine kaevudes kuni kuivamiseni, mis tekitab täiendavaid probleeme individuaalelamute veega varustamisel. Otsest ohtu lokaalsele veevarustusele kujutavad lekkivad reovee kogumiskaevud ühiskanalisatsiooniga ühendamata elamukruntidel.
Nava külas kogutakse (23 elaniku) tekkiv reovesi settekaevu, kust see transporditakse edasi Kaarepere puhastisse.

2.2.7 Teenindava infrastruktuuri ja ettevõtete/asutuste iseloomustus

Palamuse vallas on 2004. aasta seisuga registreeritud 164 ettevõtjat, neist 119 füüsilisest isikust ettevõtjat ning 45 äriühingut (valla andmetel). Vald on nii ettevõtete arvu kui ettevõtlusalase aktiivsuse alusel üks maakonna keskmistest. Tegutsevatest äriühingutest tegutseb 35 % primaarsektoris, 23 % sekundaarsektoris ja 42 % tertsiaarsektoris. Tegutsevate äriühingute tegevus põhitegevusalade kaupa:

• Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus – 11;
• Töötlev tööstus – 4;
• Elektrienergia, gaasi- ja veevarustus – 1;
• Ehitus – 2;
• Hulgi ja jaekaubandus, mootorsõidukite jm remont   – 9;
• Veondus, laondus, side – 1;
• Kinnisvara, rentimine ja äritegevus – 2;
• Haridus – 1.

Enamus äriühinguid on väikese töötajate arvuga, 22 äriühingul oli töötajate arv väiksem kui 9, üksnes ühel aga suurem kui 50 (OÜ Puidukaubandus).

Füüsilisest isikust ettevõtjate puhul on tegemist suures osas talupidajatega, tegeletakse peamiselt teravilja- ja piimakarjakasvatusega.

Jäätmekäitluse aspektist võib pidada olulisemateks ettevõteteks metallitöödega tegelevat OÜ Auto ja Metall ning OÜ E-Trailer, puitu töötlevad TÜ Palamuse Saeveski ning Luua Metsanduskool, põllumajandustootjad AS Evemar, OÜ Puidukaubandus, OÜ Kerseli, Carmex Invest OÜ ja OÜ Elikante ning kommunaalmajandusega tegelevad OÜ Kaarepere Soojus, Palamuse Vallavara ja Luua Metsanduskool. Pakendijäätmete käitluse korraldamise seisukohalt omavad tähtsust vallas tegutsevad müügikohad. Vallas on kauplused Palamusel (2 poodi), Kaareperes (2 poodi), Luual (2 poodi), Pikkjärvel ning Kudinal.

2.2.8 Kokkuvõte

Kokkuvõte elanikkonna iseloomustavate näitajate kohta on toodud tabelis 10.

Tabel 10. Elanikkonda iseloomustavad näitajad

Indikaator Ühik Arvnäitaja
1. Elanike arv (2004)   2501
2. Töötuse määr % elanikkonnast ~30
3. Leibkonna liikme keskmine netosissetulek (2004) kr/kuus 2269
4. Tööealiste elanike arv (2004) % elanikkonnast 69
5. Veearvete laekumine % elanikkonnast ~88
6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuste tarbijate arv % elanikkonnast ~4
7. Summaarne veetarbimine m3/a 70760

2.3 Kohaliku omavalitsuse võimuorganid

2.3.1 Iseloomustus

Palamuse Vallavalitsuse töö on korraldatud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel. Kohalik omavalitsus kinnitab valla veemajandust reguleerivad õigusaktid ja arengukavad.

Vallavalitsus on neljaliikmeline ja kinnitatakse vallavanema ettepanekul volikogu poolt. Vallavolikogu on 13-liikmeline ja valitakse kolmeks aastaks hääleõiguslike kodanike poolt. Volikogus töötavad mitmed komisjonid.

Vee- ja kanalisatsioonimajanduse korraldamine Palamuse vallas on:

Palamusel – OÜ Kaarepere Soojus ja Palamuse Vallavara

Kaarepere – OÜ Kaarepere Soojus

Pikkjärve – OÜ Kaarepere Soojus

Nava – OÜ Kaarepere Soojus (ainult vesi)

Luua – Luua Metsanduskool

Kudina – FIE Aivar Rudissaar (ainult vesi)

2.3.2 Eelarve (tulud ja kulud)

Palamuse valla 2005. a eelarve koosneb eelarve tuludest summas 22219000 krooni ja kuludest summas 23979200 krooni. Kulude ja tulude jaotused on toodud tabelis 11 ja 12.

Tabel 11. Palamuse valla eelarve tulude jaotus

Näitaja Protsent
Tulud varadelt 1
Maksud 2
Laekumine majandustegevusest 4
Kulude katteks suunatud jäägid 4
Pikaajaline pangalaen 9
Kultuuriministeeriumi investeeringud 16
Muu 25
Riigitoetus 39

Tabel 12. Palamuse valla eelarve kulude jaotus

Näitaja Protsent
Korrakaitse 0.1
Tervishoid 0.2
Muu 6.4
Valitsemine 9.5
Majandus 10.9
Kultuur 32
Haridus 40.9

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni renoveerimiseks või võrgu laiendamiseks välislaene võetud ei ole.

2.3.3 Normatiivaktid

- Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumistasu kehtestamine. 13.08.2003, Palamuse Vallavolikogu määrus nr 18
- Palamuse valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise korra ja selle kasutamise eeskirja kinnitamine. 24.05.2002, Palamuse Vallavolikogu määrus nr 13

2.3.4 Omavalitsuse tegevuse iseloomustus veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna korraldamisel

Tabel 13. T

Näitaja Ühik Arvnäitaja Märkused
1. Tegevorgani töötajate arv   11  
2. Veemajandusega otseselt tegelevate isikute arv   2  
3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni doteerimine kr/a 3273000 Palamuse keskasula puhastusseadmed (KIK-i programmi rahad)
4. Laenud veemajanduse rajatiste investeeringuks kr/a 0  
5. Volikogu liikmete arv   13  
6. Eelarve maht kr/a 22 219 000  

egevorgani ja volikogu põhinäitajad

Palamuse Vallavalitsus on AS Emajõe Veevärgi aktsionär (veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitiste projekteerimine, ehitus, teenindus, rekonstrueerimine, remont)

3 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OBJEKTID

3.1 Ühisveevärgi objektid

3.1.1 Puurkaevud

Vallas on 15 töötavat puurkaevu. Tsentraalne veevarustus on Palamusel (4 puurkaevu, neist kaks on eravalduses), Kaareperes (2 puurkaevu), Luual (1 reservis) ja Naval (1 eraomandis) on 2 ning Kudinal, Pikkjärvel on 1 veevarustuse puurkaev. (Palamuse Vallavalitsuse andmed)

Tabel 14. Tsentraalse veevarustuse puurkaevude andmed

Kaevu nimi Veetarbijate arv Valmimis-
aasta
Sanitaar-
kaitseala
Puurkaevu
passi nr
Hinnang tehnilise seisukorra kohta
Palamuse elamutsooni puurkaev 370 1970 puudub 2890 reostusallikad puuduvad, olukord rahuldav
Palamuse Vallavara puurkaev nr 1 310 1972 Ala haljastatud 3438  
Kaarepere asula puurkaev 380 1969 Korras, piiritletud 2449 olukord rahuldav
Kaarepere kooli puurkaev 190 1969 Ala haljastatud   olukord rahuldav
Nava puurkaev 23 1966 puudub 1779 reostusallikad puuduvad, asub maa-aluses šahtis
Pikkjärve puurkaev 150 1962 puudub A-836-M asub maa-aluses šahtis
Kudina 95 1987 korras 5755 olukord hea, võrkfilter
Kudina   1955     ei tööta, vajab tamponeerimist
Luua MK puurkaev nr 2 450   korras 9 olukord hea, rauaärastusfilter, liivafilter
Luua MK puurkaev nr 1   1953   A-47-M ei tööta, reservis

Üldine hinnang puurkaevudele on rahuldav. Palamuse valla ühisveevärgi puurkaev-pumplatesse tuleb paigaldada uued hüdrofoorid, pumbad ja elektriseadmed. Puurkaevude juurde, kust tuleb rauarikkas vesi, on vaja paigaldada rauaärastusfiltrid. Renoveerimist vajavad pealisehitused.

Luua ning Kudina puurkaev-pumplates on väljavahetatud pump, hüdrofoor ja elektriseadmed. Põhjavees sisalduva raudiooni ärastamiseks on Luua pumbamajja paigaldatud Grünbeck rauaärastusfiltrid tootlikkusega 4 m3/h.

Amortiseerunud ja kasutuseta seisvad puurkaevud või puuraugud tuleb põhjavee reostumise vältimiseks likvideerida tampoonimise teel. Veevajaduse vähenemise või puurkaevu omaniku (valdaja) tegevuse lõppemise tõttu kasutuseta jäänud puurkaevud tuleb konserveerida. Selleks tuleb puurkaevude suudmed kinni keevitada.

Palamuse vallas, Luua Metsanduskooli halduses on ka pinnaveehaare. Sellega võetakse Prossa järvest puukooli jaoks kastmisvett. Tegelik kasutus on lubatust üle 100 korra väiksem.

3.1.2 Veetorustikud

Veetorustiku hinnanguline pikkus:

o Palamuse ~3000 m
o Kaarepere ~1600 m
o Nava ~ 30 m
o Pikkjärve ~1100 m
o Luua ~1500 m
o Kudina ~1930 m

Palamuse

Veetorustik koosneb valdavalt metalltorudest Ø50…40 mm, malmtorudest Ø100 mm ja plasttorudest Ø50…25 mm. 70% veetorustikust on 25-30 aastat vana ja vajab renoveerimist koos armatuuri ja hüdrantidega. Palamuse alevikus tuleks gümnaasiumi ja aleviku veevõrgud ühendada ühte süsteemi, mis tagaks tipptunni veevajaduse parema katmise, ühtlasi tõuseb oluliselt süsteemi töökindlus.

Kaarepere

Veetorustik koosneb valdavalt metalltorudest Ø50…25 mm ja malmtorudest Ø100 mm.

Nava

Elamu puurkaevust majani on ~30m metalltoru Ø50 mm.

Pikkjärve

Suures osas erinevate läbimõõtudega metalltoru. ~110 m pikkusel lõigul on metalltoru Ø50 sisse tõmmatud plasttoru Ø32 mm.

Luua

Veetorustik koosneb valdavalt metalltorudest Ø50…32 mm, malmtorudest Ø100 mm ja plasttorudest Ø50…20 mm. Luual on osadesse amortiseerunud metall- ja malmtorudesse tõmmatud plasttorud. Torustiku läbipesu ei tehta kuna torustik on amortiseerunud.

Kudina

Veetorustik on malmtorudest Ø100 mm, üks lõik on plastorust ning majaühendused on metalltorudest Ø25 mm.

Kokkuvõte

Enamuses on veetorustikud üle dimensioneeritud ning veevahetus torustikes on aeglane. Torustik on aastaid olnud läbipesemata ning (rooste)setteid täis, mis ei võimalda tarbijale anda nõutava kvaliteediga joogivett. Veevõrgud on rajatud peamiselt tupikvõrkudena, kus vee kvaliteedi halvenemise oht on suurem.

Veekvaliteedi parandamiseks peab veetorustikud renoveerima. Renoveerimisel oleks soovitav kasutada plasttorusid, mis mahuvad olemasolevate malm- ja metalltorude sisse. Veekvaliteeti torustikus parandab, tarbijate arvu suurendamine ühe puurkaevu kohta. Nii kiireneb veevahetus torustikus. Ühe puurkaevu kasutamisele on kindlasti vaja üle minna Nava külas, kus väikese asula tarbijaid varustavad veega kaks puurkaevu. Veetorustikele praegu läbipesu ei tehta, mis on suuresti tingitud torustike amortisatsiooniastmest. Peale renoveerimist tuleb torustikke regulaarselt läbi pesta, see hoiab neid settest puhtana.

Torustike renoveerimise kõrval tuleb ühisveevärki ka laiendada (mis ei tähenda, et ühisveevärgi jaotusvõrk peab laienema kõigi eramajapidamisteni) ja veevõrgu tupikliine ringistada.

3.1.3 Hüdrandid

Palamuse

Alevikus on kaks hüdranti, mis ei ole töökorras. Rajatud on tuletõrje veehoidla, mis vajab rekonstrueerimist. Tuleviks tuleb hüdrandid likvideerida, kuna torustike läbimõõt ei taga piisavat veekogust ning rajada täiendavad tuletõrje veehoidlad.

Kaarepere

Kolm hüdranti, mis tulevikus likvideeritakse väikeste torustike läbimõõtude tõttu. Tulevikus peab tulekustutusvee varu hoidmiseks rajama tuletõrje veehoidlad.

Nava

Hüdrant puudub, tulevikus ette näha tuletõrje veehoidla.

Pikkjärve

Hüdrant puudub, Pikkjärve paisjärvel on tammi juures tuletõrje veevõtu koht, mis on vajalik tähistada seletava viidaga.

Luua

Tiigi juures tähistatud tuletõrje veevõtu koht ning üks töökorras hüdrant õppetöökoja juures.

Kudina

Rajatud on kaks tuletõrje veehoidlat, mis vajavad rekonstrueerimist. Järve juures on tuletõrje veevõtu koht.

3.1.4 Veepuhastus- või veetöötlemisjaamad

Veepuhastusjaamu ei ole. Luua puurkaevu nr 9 juurde on paigaldatud liivafilter ja Grünbeck rauaärastusfilter tootlikkusega 4 m3/h, Kudina puurkaevus nr 5755 on võrkfilter ning lokaalsed filtrid inimestel kodus. Pikemas perspektiivis peab kõigile Palamuse valla puurkaevudele, kus on liigne raudiooni sisaldus, paigaldama rauaärastusfiltrid.

3.1.5 Kokkuvõte

Luua ja Kudina küla majadele on veemõõtjad paigaldatud. OÜ Kaarepere Soojus hallata olevatele majadel on 40%-l veemõõtjad.

Tabel 15. Kokkuvõte

Objekti nimetus Tööde maht Tööde maksumus 2005 a. hindades Planeeritav ajavahemik tööde teostamiseks
Veetorustiku renoveerimine ~7.7 km ~4 608 000 kuni 2017
Tuletõrje veehoidla ~10* tk ~1 500 000 kuni 2017
Rauaärastusfiltrid ~7** tk ~500 000 kuni 2017

*Maht on 50 m3, tegelik mahu vajadus selgub projekteerimise käigus

** See kogus võib olla väiksem, kuna praegu on eeldatud, et tabelis 14 toodud töötavates puurkaevude vees on liigselt raudiooni ning on selle eemaldamiseks on vaja kasutada rauaärastusfiltrit.

3.2 Ühiskanalisatsiooni objektid

3.2.1 Lokaalsed puhastusseadmed

Lokaalseid puhastusseadmeid pole.

3.2.2 Kanalisatsioonitorustikud

Kanalisatsioonitorustiku hinnanguline pikkus:

o Palamusel ~3500 m
o Kaarepere ~1550 m
o Nava ~ 50 m
o Pikkjärve ~800 m
o Luua ~1700 m

Pikkjärvel on rajatud torustik Ø200 mm plasttorust. Luual on ~40 m rajatud Ø110…160 mm plasttorust. Palamusel on ~155 m rajatud Ø75…160 mm plasttorust. Ülejäänud isevoolsete torustike juures on kasutatud nii keraamilisi Ø100…250 mm, metall Ø100mm kui ka malm Ø200 mm torusid. Survetorustikud on ehitatud malm-, teras-, kui plastmasstorudest läbimõõduga Ø100 mm. Torustik on vana, ca 80% kollektoreist on rajatud 25-30 a tagasi.

Osa kanalisatsioonitorustikust lekkib, tugevate vihmade ning lume sulamisel jääb osa kanalisatsioonikaevusid lompidesse ja vihmavesi tungib luukide vahelt sisse. Selle vältimiseks, peab kaevude ümbruses maapinda tõstma ning kaevuluukide ümbrus tuleb teha veetihedaks.

Valla edasise arengu, keskkonna seisukorra parenemise ja elanikkonna elustandardi tõusu tagamiseks tuleb lähiaastatel ette näha ühiskanalisatsiooni võimaliku laiendamine. See võimaldab vähendada keskkonnareostust elamupiirkondades ning ohtu põhjaveele, mis tuleneb reovee kogumiskaevudest kruntidel.

Ühiskanalisatsioonisüsteemi laiendamine on ühtlasi eeldus ühisveevarustuse sisseviimiseks elamutesse. Seetõttu on otstarbekas kanalisatsioonitorustike rajamist kavandada samaaegselt uue veetorustiku rajamisega. Samas peab kanalisatsioonisüsteemi juures arvestama laienemise reaalseid piire, mis tähendaks sisuliselt ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemist kaugemal ja hajusalt asuvate eramute juurde omapuhastite rajamist. Elanikkonna arvu märkimisväärset suurenemist tulevikus (ca 10 a) pole ette näha.

3.2.3 Reoveepuhastusseadmed

Palamuse valla hallata on 4 reovee puhastusseadet.

Palamuse

Palamuse asula reoveepuhasti

Puhasti valdaja: Palamuse Vallavalitsus

Seadme tüüp: Kestusõhustusega aktiivmudapuhasti

Puhasti valmimise aasta: 2003

Järelpuhastus: biotiik

Seisukord: töötab

Projektis esitatud põhiandmed: projekteeritud ja ehitatud Veemaailm INC OÜ poolt

Puhasti hüdrauliline jõudlus: 120 m3/d

Puhasti jõudlus reostuskoormuse järgi : 25 kg BHT7/d

Kaarepere

Kaarepere asula reoveepuhasti

Puhasti valdaja: Palamuse Vallavalitsus

Seadme tüüp: BIO – 100 - Celpox

Puhasti valmimise aasta: 1972, rekonstrueeritud 1996-1998

Järelpuhastus: kaks 1020 m2 biotiiki

Seisukord: puhastusefektiivsus projektijärgsest madalam, vajab rekonstrueerimist

Projektis esitatud põhiandmed: projekteeris ja ehitas AS J.I.T

Puhasti hüdrauliline jõudlus: 86 m3/d

Puhasti jõudlus reostuskoormuse järgi : 36 kg BHT7/d

Pikkjärve

Pikkjärve asula reoveepuhasti

Puhasti valdaja: Palamuse Vallavalitsus

Seadme tüüp: Biobox

Puhasti valmimise aasta: 1998

Seisukord: efektiivsus ja koormus väikesed, vajab rekonstrueerimist

Projektis esitatud põhiandmed: EKE Projekti projekteeritud, ehitas firma Rosbet

Puhasti hüdrauliline jõudlus: 2.3 m3/d puhastusseadme tegelik efektiivsus ei ole Puhasti jõudlus reostuskoormuse järgi: teada

Luua

Luua asula reoveepuhasti

Puhasti valdaja: Luua Metsanduskool

Seadme tüüp: BIO - 100

Puhasti valmimise aasta: 1980

Järelpuhastus: biotiiki I 630 m2 , biotiiki II 400 m2

Seisukord: töötab, aga vajab rekonstrueerimist

Projektis esitatud põhiandmed: EKE projekteeritud, ehitas Jõgeva KEK

Puhasti hüdrauliline jõudlus: 103 m3/d

Puhasti jõudlus reostuskoormuse järgi : 33 kg BHT7/d

Tabel 16. Saasteainete kogused

  2002 2004 Vee erikasutusluba
Palamuse ringkanal uued puhastusseadmed Suurim lubatud sisaldus (mg/l)
  12.09.2002 10.11.2004  
Hõljuvaine (mg/l) 40 7 35
BHT7 (mg/l) 11 4.4 25
Üld N (mg/l) 43 19  
Üld P (mg/l) 13 7.1 2
Kaarepere BIO–100-Celpox BIO–100-Celpox  
  12.09.2002 10.11.2004  
Hõljuvaine (mg/l) 20 8 35
BHT7 (mg/l) 20 6.2 25
Üld N (mg/l) 12 8.5  
Üld P (mg/l) 4.2 2.6  
Pikkjärve Biobox Biobox  
  12.09.2002 10.11.2004  
Hõljuvaine (mg/l) 42 38 35
BHT7 (mg/l) 220 32 25
Üld N (mg/l) 58 27  
Üld P (mg/l) 13 4.6 2
Luua BIO-100 BIO-100  
  12.09.2002 10.11.2004  
Hõljuvaine (mg/l) 6 29 35
BHT7 (mg/l) 9.5 5.8 25
Üld N (mg/l) 16 15  
Üld P (mg/l) 6.8 3.7 2

Puhastid on vaja rekonstrueerida (v.a. Palamuse). Kaareperes ja Luual on tegemist BIO-tüüpi puhastitega, mille metallkest on oma kasutusaja ülemisel piiril ning peaaegu täielikult amortiseerunud. Amortiseerunud on ka Pikkjärvele rajatud biobox. Samuti on vaja rekonstrueerida eel- ja järelpuhastid (võrekaevud, settekaevud ja biotiigid, mis tuleb settest puhastada).

Nava asulas tekkiv reovesi transporditakse praegu Kaarepere puhasti purgimissõlme. Kudina küla kogumiskaevude reovee kogub kokku paakauto. Nendes asulates on puhasti rajamise eelduseks ühiskanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine, mis aga elamute hajusa paiknemise ning väikese elanike arvu tõttu võib minna kulukaks ning ebaotstarbekaks.

Tabel 17. Palamuse valla reoveepuhastid

Asukoht Hinnang tehnilise seisukorra kohta
Palamuse reoveepuhasti korras
Kaarepere halb
Pikkjärve halb
Luua halb

3.2.4 Reoveepumplad

Palamuse aleviku reovesi pumbatakse reovee puhastusseadmetesse kahe reoveepumpla kaudu

Reoveepumpla nr 1

Ülepumpamisjaam nr 1 paikneb Palamuse alevikus Viru tänaval, haldab OÜ Kaarepere Soojus. Enam kui 25 aastat tagasi rajatud pumpla nr 1 on amortiseerunud ja halvas seisukorras. Puudub ventilatsioon. Pumpla nr 1 rekonstrueerida.

Reoveepumpla nr 2

Reoveepumpla nr 2 paikneb Palamuse alevikus Suure tänava ja Kooli tänava ristmikul ning haldajaks on Palamuse Vallavara. Pumpla nr 2 vajab samuti rekonstrueerimist. Pumpla torustikud ja armatuur on amortiseerunud ja halvas seisukorras. Puudub ventilatsioon. Võimalusel tuleks likvideerida see reoveepumpla ning lahendada reovee äravool isevoolselt.

3.2.5 Suublad

Palamuse alevik: Amme jõgi

Kaarepere küla: 1.5 km kraavist suubumine Laeva jõkke

Pikkjärve küla: 0.5 km kraavist suubumine Pikkjärve

Luua küla: 1.55 km maaparanduskraavist Amme jõkke

Nava küla: Settekaevudest kogumiskaevu

Kudina küla: kogumiskaevud

3.2.6 Purgimissõlmed

Palamuse vallas transporditakse kogumiskaevudest kogutud reovesi puhastite juures olevatesse purgimissõlmedesse.

3.2.7 Drenaaži- ja sajuvesi

Drenaaživee kohta andmed puuduvad.

Sajuvesi juhitakse teedelt ja asfalteeritud pindadelt mööda teed ja maapinna kallet kraavidesse ja pinnasesse. Vooluhulga suurenemine kanalisatsioonisüsteemis lume sulamis- ja sajuperioodidel on tingitud pinnasevee kõrgest tasemest, kanalisatsioonitorustike ja kaevude ebatihedusest ja kanalisatsioonikaevude luukide halvast seisukorrast Vastupidine protsess – reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodil, kui pinnasevee tase langeb allapoole kanalisatsioonitorustike paigaldussügavust ja seal, kus torustiku seisukord on halb.

Luua külas on Luua Metsanduskooli hoone ette rajatud restkaev, kus läheb ka sajuveekanalisatsiooni torustik, mis kaudu sajuvesi arvatavasti tiiki juhitakse.

3.2.8 Kokkuvõte

Tabel 18. Kokkuvõte

Objekti nimetus Tööde maht Tööde maksumus 2005 a. hindades Planeeritav ajavahemik tööde teostamiseks
Kanalisatsioonitorustiku renoveerimine ~7.2 km 5 760 000 kuni 2017
Reoveepuhasti rekonstrueerimine 3 tk 3 252 000 kuni 2017

3.3 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindavad ettevõtted

Palamuse vallas teenindab vee- ja kanalisatsioonisüsteeme neli erinevat ettevõtet. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide töö korraldamine nelja erineva ettevõte vahel ei ole parim lahendus. Otstarbekas oleks luua üks kogu valla veevarustuse – ja kanalisatsioonisüsteeme haldav ettevõte.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenindamine on jagunenud järgmiselt:

OÜ Kaarepere Soojus: Palamuse (osaliselt), Kaarepere, Pikkjärve ja Nava

Palamuse Vallavara: Palamuse (osaliselt)

Luua Metsanduskool: Luua

FIE Aivar Rudissaar: Kudina

Vee erikasutusload on väljastatud OÜ-le Kaarepere Soojus, Palamuse Vallavarale ning Luua Metsanduskoolile.

3.4 Probleemid

o Joogivee suur raua sisaldus

o Veetorustikud üledimensioneeritud, amortiseerunud

o Torustikus veevahetus aeglane
o Osadel majadel puuduvad veemõõtjad
o Puhastusseadmed on amortiseerunud
o Kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud
o Puuduvad rauaärastusseadmed
o Hüdrofoorid, pumbad ning elektrisüsteemid pumbamajades on halvas seisukorras

4 INVESTEERINGUPROJEKTID

4.1 Palamuse valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringute vajaduste ja realiseerimise alternatiivide määratlemise alused

Palamuse valla veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide auditeerimisel, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada:

Insener-tehniliste aspektidega

o vee ja kanalisatsiooni (VK) rajatiste hetkeseisund ja nende ekspluatatsioonitingimused;
o puudulikud andmed vee- ja kanalisatsioonivõrgu seisukorra, objektide kaardistamise täpsuse ning geodeetiliste andmete kohta;
o ebapiisav informatsioon VK-süsteemides varasematel aegadel ehitus-ja remonttööde käigus kasutatud seadmete, materjalide ja mõõtparameetrite kohta;
o hajali asustusest tingituna suhteliselt pikad trassid;
o tarbevee kulu mõõtmise osaline puudulikkus;
o kaasaegsete veekäitlemise tehnoloogiates automatiseeritud juhtimissüsteemide intensiivne rakendamine.

Keskkonnamõjudega

o vee- ja kanalisatsioonivõrgud on lõpuni välja arendamata;
o olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk on vana ja amortiseerunud;
o sadevesi juhitakse otse veekogudesse, puudub puhastus;
o Amme jõgi (lähtest kuni maakonnapiirini) ning Pikkjärv on reostustundlikud;
o loomakasvatusest pärinev potentsiaalne reostus on koondunud farmidesse;
o põhjavee kõrge rauasisaldus;
o asulates sisuliselt puuduvad tänapäevanõutele vastavad heitvee puhastamise rajatised (v.a. Palamuse);
o enamikel individuaalelamutel puudub ühendus ühiskanalisatsioonivõrguga.

Majanduslike aspektidega

o osutatav VK-alane teenus peab olema tagatud tarbijatele ööpäevaringselt püsivalt nõutava kvaliteediga;
o olmelise tarbevee kvaliteedinäitajate parandamise nõude pöördumatus elukvaliteedi tagamiseks maapiirkonnas;
o investeeringute rahastamise vahendite olemasolu ja vahendite piisavus projektide realiseerimiseks.

Kohaliku omavalitsuse poolt VK-teenuste osutamise optimaalse teeninduspiirkonna määratlemisel tuleb lähtuda:

o elanikkonna huvist kasutada ühiskanalisatsiooni ja -veevarustuse teenust;
o asjaolust, et põhjavee varusid ei ole uuritud;
o sellest, et pinnaseveekaevude vee kvaliteeti ei ole teada;
o Palamuse valla keskkonnaseisundist ja VK-süsteemide keskkonnamõjudest;
o praeguse ja perspektiivse vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijate arvust;
o eelnevast tulenevalt teeninduspiirkonna vee- ja kanalisatsioonivõrkude laiendamise tasuvusest;
o sellest, et kaasaegse kvaliteediga teenuste pakkumine eeldab informatsioonikanalite tõhusta tööd.

Lähtudes eelpoolloetletust, käsitletava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava peab arvestama kõiki neid aspekte probleemide ja eesmärkide püstitamise, investeeringuprojektide ja alternatiivsete variantide kavandamisel nende edukaks realiseerimiseks.

4.2 Investeeringuprojektide eesmärkide püstitamise alused

Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda VK-süsteemide olemasolevast olukorrast ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest:

o lühiajalises programmis peab olema tagatud kõigile tarbijatele veemõõtjad;
o pikaajalises arengukavas, aastatel 2008-2012 peab olema puurkaevudesse paigaldatud rauaäratusseadmed;
o veekvaliteet tarbija kraanis peab investeeringuprojektide tulemusena vastama kehtivale Eesti Vabariigi Sotsiaalministri 3l.07.200l.a määrusele nr 82 «Joogivee kvaliteedi-ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid»;
o vee viibeaeg torustikus enne tarbijani jõudmist ei tohi ületada 48 tundi ehk kahte ööpäeva
o suublasse juhitav heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusele nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord»

Tabel 19. Eelhinnang investeeringute kohta

Projekti nimetus

Projekti maksumus kokku EEK-i

Investeeringud

Tehtud kuni 2005

Kuni

2006 2008 2012 2017
1 2 3 4 5 6 7
Palamuse reoveepuhasti rekonstrueerimine 3 273 000 Rekonst-
rueeritud
       
Kaarepere reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 752 000       876 000 876 000
Pikkjärvereoveepuhasti rekonstrueerimine 150 000   50 000 100 000    
Luuareoveepuhasti rekonstrueerimine 1 350 000     450 000 450 000 450 000
Palamuse ülepumpla nr 1 rekonstrueerimine 150 000     75 000 75 000  
Palamuse ülepumpla nr 2 rekonstrueerimine (kui ei lahendata isevoolselt) 150 000     75 000 75 000  
Vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku digitaliseerimine 200 000     100 000 100 000  
Tabeli 19. järg
Rauaärastusseadmed puurkaevudesse (7 puurkaevu) 500 000     250 000 250 000    
Puurkaevudes (6 puurkaevu) välja vahetada pumbad, hüdrofoorid ja elektriseadmed 480 000       240 000 240 000
Tuletõrje veemahutid, uute paigaldus ja vanade rekonstrueerimine 1 500 000     250 000 500 000 750 000
Veemõõtjate paigaldus kortermajadele 80 000   40 000 40 000    
Rekonstrueeritav veetorustik (OÜ Kaarepere Soojus haldamisalal) 2 658 000     664 500 664 500 1 329 000
Rekonstrueeritav veetorustik (Palamuse Vallavara haldamisalal) 420 000     105 000 105 000 210 000
Rekonstrueeritav veetorustik (Luua Metsanduskool haldamisalal) 780 000         780 000
Rekonstrueeritav veetorustik (FIE Aivar Rudissaar haldamisalal) 750 000         750 000
Tabel 19. järg
Rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik (OÜ Kaarepere Soojus haldamisalal) 3 424 000         3 424 000
Rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik (Palamuse Vallavara haldamisalal) 960 000         960 000
Rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik (Luua Metsanduskool haldamisalal) 1 360 000         1 360 000
Palamuse alevikku uute vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine Praegu määratlemata          
Kaarepere küla uute vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine Praegu määratlemata          
Pikkjärve küla uute vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine Praegu määratlemata          
Luua küla uute vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine Praegu määratlemata          
Kudina küla uue vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine Praegu määratlemata          
Nava küla uute vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine Praegu määratlemata          

Elanikelt laekuvate rahade arvelt pole võimalik investeeringuid teha. Vahendeid tuleb taotleda KIK-ilt ja teistel fondidelt.

KASUTATUD KIRJANDUS

Eesti Veevärk. Palamuse aleviku veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatiste tasuvusuuring. Tallinn: Eesti Veevärk, 1998.

Liiv, K. Luua Metsanduskool, vee erikasutusloa taotlus (projekt-ettepanek). Tartu: Keskkonnakonsultant-ekspert, 2002.

OÜ «Hendrikson & Ko». Vee erikasutusloa taotlus töö nr 359/02. Tartu: OÜ «Hendrikson & Ko», 2002.

OÜ «Kaarepere Soojus». Viru-Peipsi alamvesikonna veemajanduskava koostamiseks küsimustik ettevõtjale. Kaarepere, 2004.

Rudissaar, A. Aivar Rudissaar´e puurkaev. Kudina küla, 2002.

Rumma J., Granö J.G., Veski J.V. Tartumaa maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Tartu: Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Vatalin, I. Palamuse aleviku hüdrogeoloogilised tingimused, olemasolev ja perspektiivne veevarustus. Tallinn, 1998.

Vee erikasutusluba nr L.VV.JÕ-16707. Vastu võetud keskkonnaministri 2002. a 26. märts määruse nr 18 «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» lisa 1

Vee erikasutusluba nr L.VV.JÕ-16549. Vastu võetud keskkonnaministri 2002. a 26. märts määruse nr 18 «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» lisa 1

Vee erikasutusluba nr L.VV.JÕ-19112. Vastu võetud keskkonnaministri 2002. a 26. märts määruse nr 18 «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» lisa 1