Teksti suurus:

3-1-1-109-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. novembri 2005. a kohtuotsus Ly Kenderi väärteoasjas liiklusseaduse § 74^17 järgi

Väljaandja:Riigikohtu Kriminaalkolleegium
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:29.11.2005
Avaldamismärge:RT III 2005, 42, 414

3-1-1-109-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. novembri 2005. a kohtuotsus Ly Kenderi väärteoasjas liiklusseaduse § 74^17 järgi

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-1-1-109-05
Otsuse kuupäev 29. november 2005. a
Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher
Kohtuasi Ly Kenderi väärteoasi liiklusseaduse § 7417 järgi
Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 9. juuni 2005. a otsus nr 4-67/2005
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lõuna Politseiprefektuur, kassatsioon
Asja läbivaatamise kuupäev 5. oktoober 2005. a
Istungil osalenud isikud Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Hillar Leet

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Maakohtu 9. juuni 2005. a otsus Ly Kenderi väärteoasjas ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Lõuna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve talitus koostas 20. veebruaril 2005. a Ly Kenderi suhtes väärteoprotokolli selle kohta, et tema, juhtides 13. veebruaril 2005. a Tartu–Jõgeva–Aravete maantee 13. kilomeetril mootorsõidukit, ei kohandanud sõiduki kiirust selliseks, mis oleks arvestanud teeolusid ja ilmastikutingimusi. Sõiduk kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu puud. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai L. Kender tervisekahjustuse ja sõiduauto omanikule Hansa Liising Eesti AS-le põhjustati varaline kahju.

2. Lõuna Politseiprefektuuri 14. märtsi 2005. a otsusega karistati L. Kenderit liikluseeskirja (LE) § 123 rikkumise tagajärjel varalise kahju põhjustamise eest liiklusseaduse (LS) § 7417 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut summas 3000 krooni.

3. Ly Kender esitas Lõuna Politseiprefektuuri otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.

Kaebuses märgiti, et väärteomenetluse esemeks oleva liiklusõnnetuse põhjustasid tugev tuulekiirus, tuulekeeris ja lumevaal sõiduteel. Väärteoprotokollis ei kajastu, millele põhineb väide valesti valitud kiiruse kohta. Õnnetuse hetkel oli sõiduki kiirus 50 km/h ja puudus võimalus ette näha, et selline kiiruse valik oli vale.

4. Tartu Maakohtu 9. juuni 2005. a otsusega kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja väärteomenetlus lõpetati seoses väärteotunnuste puudumisega L. Kenderi käitumises.

Kohus leidis, et L. Kenderi teo ja talle süüksarvatud tagajärje vahel puudub põhjuslik seos. Karistusseadustiku § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav tahtlik või ettevaatamatu tegu. Väärteoasjas on tuvastatud, et teelt väljasõit toimus valgel ajal, tuisu või tormi tõttu piiratud nähtavusega libedal teel, kus on lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. Ly Kender, vähendades teeolude järsul halvenemisel kiirust, tegi liiklusõnnetuse vältimiseks kõik endast oleneva. Arvestades asjaolu, et eelnevalt läbitud tee oli liiklemiseks normaalses seisundis, ei võinud L. Kender ette näha tuisukeerisest teele tekkinud suuremõõtmelist takistust ega seda, et lumevaal võib auto teelt välja paisata. Seega puudus L. Kenderil võimalus valida kohasemat kiirust. Järelikult ei saa väita, et L. Kender oli tähelepanematu ja kohusetundetu.

Ly Kenderi vastutus LS § 7417 järgi on välistatud ka seetõttu, et ainukene isik, kes sai liiklusõnnetuses tervisekahjustusi, oli menetlusalune isik ise. Auto omanikule, SA-le Virumaa Muuseumid tekkinud varalise kahju on kindlustus hüvitanud.

Kassatsioonimenetluse poolte seisukohad

5. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Lõuna Politseiprefektuur, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja jõustada kohtuvälise menetleja 14. märtsi 2005. a otsus.

Kassaatori arvates on maakohus ekslikult välistanud L. Kenderi teo ja aset leidnud liiklusõnnetuse vahelise põhjusliku seose. Liikluseeskirja § 123 kohaselt peab juht vähendama kiirust ning vajadusel peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Ly Kender põhjustas varalist kahju SA-le Virumaa Muuseumid. Asjaolu, et kindlustusselts on kannatanule kahju hüvitanud, ei oma LS §-s 7417 sätestatud väärteokoosseisu täitmise aspektist tähtsust.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kohtuväline menetleja esitatud kassatsiooni.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht

7. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 arutab maa või linnakohus väärteoasja täies ulatuses ja peab seega sõltumata kaebuse piiridest kontrollima kõiki neid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis olid kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks.

8. Vastavalt liikluseeskirja §-le 123 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, et arvestades sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ja muid liiklusolusid, oleks tal võimalik peatada sõiduk eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ja kui halb nähtavus või tingimused seda nõuavad, siis peatuma.

Järgmiselt tulebki analüüsida, kas ja kuidas on väärteoasja menetlemisel tuvastatud esiteks kõnealuse liiklusõnnetuse ajal valitsenud ilmastikutingimused, aga ka teised tingimused, millega LE § 123 kohaselt tuleb sõidukiiruse valikul arvestada, ja teiseks – kas ja kuidas on tuvastatud Ly Kenderi sõidukiiruse vastavus eelnimetatud tingimustele.

9. 20. veebruaril 2005. a koostatud ülekuulamise protokolli kantud L. Kenderi ütluste kohaselt oli 13. veebruaril 2005. a Tartust Jõgeva poole sõites «tee kogu aeg väga ilus, kuid tekkis äkki tuulekeeris, pidurdasin ja oligi teel ees üle tee kulgev 40 cm paksune lumevaal. Lumevaalu sisse sõites oli auto kiirus umbes 70 km/h.» Edasiselt on L. Kender protokollis märkinud, et ta peab liiklusõnnetuse põhjuseks eriti tugevat tuult, tuisku ja teeolusid, kuna teel oli lumelaviin (tl 18).

Maakohtule esitatud kaebuses märgib L. Kender, et avarii põhjustas halb ilm – tugev tuulekiirus, tuulekeeris antud kohas ning halvad teeolud. Autoteel oli 5–6 m pikkune ja 40–50 cm paksune lumevaal.

Tartu Maakohtu 12. mai 2005. a istungil aga ütles L. Kender, et «antud õnnetus oli tingitud just halbadest ilmastikutingimustest. Seitsme meetri ulatuses oli tuisuvaal. Mäe all oli ideaalne, kui jõudsin mäe otsa, siis ma pidurdasin, nägin, et seal on tuisk, ma sõitsin muidu 70 km/h ja siis võtsin kiiruse maha 50 km/h ja sõitsin sinna tuisuvaalu ja ta ikka viskas mind risti. Tol päeval oli raadiost tormihoiatus» (tl 23).

10. Liiklusõnnetusaktist ja skeemist, millega ka L. Kender on oma allkirjaga nõustunud, nähtub, et ta sõitis kiirusega 70–80 km/h, sõidutee oli sirge, kuid libe ja märg, tuiskas, nähtavus oli piiratud. Mingeid takistusi teel pole fikseeritud (tl 16).

11. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel olid ilmastikutingimused 13. veebruaril 2005. a Tartumaal Tartu vallas järgmised. Ajavahemikus kella 11.10–14.00 oli madaltuisk, mis seejärel kasvas üle kuni kella 21.00 väldanud tuisuks ja lumetormiks. Hooti sadas lund, sealhulgas ka ajavahemikus 13.15–17.00. Nähtavus oli keskmine, õhutemperatuur –2,8 °C, maapinnatemperatuur –2,4 °C, tuule kiirus 10,4 m/s (tl 27–28).

12. Riigikohus leiab, et Tartu Maakohus pole igakülgselt analüüsinud kõiki ülalkirjeldatud asjaolusid ega tuvastanud, milline oli siis täpselt ilm, aga ka muud LE §-s 123 loetletavad tingimused; milliseid nõudeid see esitas liiklejale ja millise kiirusega tegelikult liikus L. Kender lumevaalu sissesõitmisel, mis kohtu arvates põhjustaski sõiduki teelt välja paiskumise. Kohus on märkinud üldsõnaliselt vaid seda, et L. Kender vähendas teeolude järsul halvenemisel kiirust ja tegi kõik endast oleneva vältimaks liiklusõnnetust. Seejuures on kohus tõeseks lugenud L. Kenderi ütlustest lähtuvalt asjaolu, et tema poolt eelnevalt läbitud tee oli liiklemiseks normaalses seisundis ja ta ei võinud ette näha tuisukeerisest teele tekkinud suuremõõtmelist takistust ega seda, et lumevaal võib auto teelt välja paisata.

13. Lähtudes LE § 123 mõttest on vastuoluline ja mitmeti mõistetav maakohtu otsuses sisalduv lause, mille kohaselt «toimus teelt väljasõit valgel ajal, tuisu või tormi tõttu piiratud nähtavusega, libedal püsikattega teel, kus on lubatud sõidukiiruseks 90 km/h». Vastuolu on selles, et kooskõlas LE §-s 123 sätestatuga ei ole halbade ilmastiku- ja teeolude tuvastamise järgselt mingit tähendust asjaolul, et üldiselt on vastaval teelõigul lubatud kiiruseks 90 km/h.

14. Eeltoodust nähtub, et maakohus ei ole analüüsinud kõiki asjas leiduvaid tõendeid ega tuvastanud õiguslike järelduste tegemiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. Vastavalt VTMS § 150 lg-le 2 tunnistab Riigikohus selle väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, sest see on kaasa toonud põhjendamatu kohtuotsuse. Alles pärast faktiliste asjaolude tuvastamist saab kohus asuda hindama, kas isik on rikkunud hoolsuskohustust või mitte. Kohtul tuleb anda hinnang ka selle kohta, kas tuvastatud ilmastiku- ja teetingimuste korral keskmine mõistlik sõidukijuht võis ja pidi ette nägema lumevaalude teket sõiduteel ning milline oleks olnud mõistlik käitumine – millise kiirusega võis lumevaalu sisse sõita, et oleks tagatud kontroll sõiduki üle, sh ka võimalus pidurdada ja takistuse ees peatuda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium kinnitab oma varasemas lahendis avaldatud seisukohta ja leiab, et halbade teeolude ja ilmastikutingimuste korral, samuti muude liiklusolusid halvendavate asjaolude esinemisel või piisava sõidukogemuse puudumisel võib lubatud suurimast sõidukiirusest ka oluliselt väiksem kiirus osutuda ülemäära suureks ning võib olla vaadeldav LE § 123 rikkumisena. Kui sellise rikkumise tagajärjel tekitatakse varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, on väärtegu kvalifitseeritav LS § 7417 järgi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-76-03, RT III 2003, 21, 202).

15. Tartu Maakohtu järeldus, et kuna liiklusõnnetuse tagajärjel pole varalist kahju tekitatud, sest kindlustus on kahju heastanud ja seetõttu pole L. Kender väärtegu toime pannud, on samuti ekslik. L. Kender põhjustas liiklusõnnetusega varalise kahju auto omanikule Hansa Liising Eesti ASile. Kindlustuse poolt kahju hüvitamine tähendab üksnes seda, et kahju on heastatud, mitte aga seda, et varalist kahju liiklusõnnetuse tagajärjel pole tekkinud.

16. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohus Tartu Maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule.

Eerik KERGANDBERG Lea KIVI Peeter VAHER

/otsingu_soovitused.json