Teksti suurus:

Kutseõppeasutuse seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse, erakooliseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2006
Avaldamismärge:RT I 2005, 65, 498

Kutseõppeasutuse seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse, erakooliseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 24.11.2005

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 5. detsembri 2005. a otsusega nr 943

I. Kutseõppeasutuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1007; 2005, 54, 431) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 2:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kooli ülesanne on luua õpilastele võimalused eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste omandamiseks kutsehariduses, sealhulgas tööalases täiendus- ja ümberõppes, arvestades ühiskonna, õppija ja tööturu vajadusi.»;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:

« § 21. Mõisted

(1) Kutseõpe on õpe, mille käigus õppijad omandavad teadmised, oskused ja hoiakud oskustöö tegemiseks kutse-, eri- või ametialal.

(2) Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis on kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, mida viib läbi kutseõppeasutus ning mille kaudu põhiharidust või üldkeskharidust omandavad õppijad saavad kutse-, eri- ja ametialased esmateadmised ja -oskused. Õppe maht on vähemalt 15 õppenädalat ja selle läbiviimiseks on koostatud eraldi õppekava.

(3) Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamisele ei seata haridustasemega seotud piiranguid ning õppekava nominaalkestus on kuni kaks ja pool aastat.

(4) Kutseõpe põhihariduse baasil on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamise eeltingimus on omandatud põhiharidus ning õppekava nominaalkestus on üks kuni kaks ja pool aastat, muusika ja esituskunstide õppekavarühmas kuni kolm aastat.

(5) Kutsekeskharidusõpe on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamise eeltingimus on omandatud põhiharidus ning õppekava nominaalkestus on vähemalt kolm aastat. Õppekava sisaldab vähemalt 40 õppenädala ulatuses üldharidusaineid.

(6) Kutseõpe keskhariduse baasil on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamise eeltingimus on omandatud keskharidus ning õppekava nominaalkestus on pool kuni kaks ja pool aastat, muusika ja esituskunstide õppekavarühma õppekavadel kuni kolm aastat.

(7) Kutsealane eelkoolitus on põhikoolis ja gümnaasiumis kutsesuunitluse eesmärgil toimuv väikesemahuline kutse- või erialade tutvustus valikainetena, mille maht on kuni 15 õppenädalat ja millel puudub eraldi õppekava.

(8) Koolituskoha baasmaksumus on ühe õppeaasta maksumus riikliku koolitustellimuse alusel moodustataval koolituskohal, arvestamata õppekavarühma, õppevormi ja erivajadustega õpilastele kehtestatud koefitsiente.

(9) Riiklik koolitustellimus on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koolile esitatav riigi rahastatavate kutseõppe koolituskohtade tellimus.

(10) Sotsiaalne partner on vastava erialaga seotud, kutseõppe läbiviimisel osalev füüsiline või juriidiline isik.

(11) Õppenädal on õppekavas määratud õppe mahu arvestusühik. Üks õppenädal vastab 40 tunnile õpilase õppeks kulutatud tööle. Õppeaasta maht on vähemalt 40 õppenädalat. Õppekava nominaalkestuse arvestuse aluseks on õppeaasta.»

§ 3. Paragrahvi 4 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Riigikaitseline riigikool on Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev kaitseväe struktuuriüksus.»

§ 4. Paragrahvi 5 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Riigikooli asutab asjaomane minister.

(2) Kui riigikooli asutab mõni teine ministeerium, kooskõlastatakse riigikooli asutamise otsuse eelnõu Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab riigikooli asutamise otsuse eelnõu, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kooli asutamise kohustuslikud tingimused.»

§ 5. Paragrahvi 10:

1) lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kool võib pakkuda kutseõpet põhikooli- või gümnaasiumiõpilastele põhikooli ja gümnaasiumi kutseõppe õppekava järgi, mille kool koostab kutse- või eriala riikliku õppekava alusel ning mis võimaldab õpilastel põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava või toimetuleku riikliku õppekava alusel ettenähtud valikainete raames omandada esmased kutse-, eri- või ametialased teadmised ja oskused.»;

2) lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad «keskhariduse baasil tegutsevates koolides» sõnaga «koolis»;

3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Õppekava rakendamiseks vajalike õpikute ja muu õppematerjali kutse- või erialade riiklikele õppekavadele vastavuse kinnitamise tingimused ja korra, samuti nõuded õpikule ja muule õppematerjalile kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.»

§ 6. Paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad koostab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös kutseharidussüsteemi sotsiaalsete partneritega, võttes aluseks kutseharidusstandardi ja kutsestandardid. Riiklikud õppekavad kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.»

§ 7. Paragrahvi 13 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Õppekava registreeritakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis.»

§ 8. Seadust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:

« § 131. Kutseõpe koolis

Koolis võib toimuda:
1) kutsealane eelkoolitus;
2) kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis;
3) kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele;
4) kutseõpe põhihariduse baasil;
5) kutsekeskharidusõpe;
6) kutseõpe keskhariduse baasil;
7) rakenduskõrgharidusõpe;
8) täiskasvanute tööalane koolitus.»

§ 9. Paragrahvi 14 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kooli võivad õppima asuda isikud, kellel on põhiharidus, üld- või kutsekeskharidus, samuti koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikud. Õpilaste vastuvõtu korra kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega.

(2) Õpilasel on õigus ühes koolis alustatud õpinguid jätkata vabade kohtade olemasolu korral teises koolis sama kutse- või eriala õppekaval. Üleminekul teisele kutse- või eriala õppekavale peab õpilane sooritama eksamid ja arvestused, mida eelmise kooli õppekava ei sisaldanud.

(3) Kooli pooleli jätnud õpilasel on haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel õigus jätkata õpinguid gümnaasiumis keskhariduse omandamiseks.

(4) Erivajadusega isikutele tagatakse koolis õppimise võimalused haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.»

§ 10. Paragrahv 141 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 141. Kutsealase eelkoolituse läbiviimine

(1) Kutsealane eelkoolitus toimub põhikooli või gümnaasiumi ning kooli koostöös.

(2) Kutsealase eelkoolituse läbiviimiseks eraldi õppekava ei koostata.»

§ 11. Seadust täiendatakse §-dega 142 ja 143 järgmises sõnastuses:

« § 142. Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis

(1) Kool võimaldab põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele kutseõpet põhikooli ja gümnaasiumi kutseõppe õppekava järgi põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas, põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas (abiõppe õppekava) või toimetuleku riiklikus õppekavas ettenähtud valikainete raames.

(2) Kool võimaldab põhikooli ja gümnaasiumi kutseõppe õppekava järgi kutseõpet ka nendele põhiharidust omandavatele õpilastele, kes omandavad põhiharidust õhtuses või kaugõppe vormis põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestatud alustel ja korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud õppe korraldamiseks sõlmitakse leping kooli ja selle põhikooli või gümnaasiumi vahel, kus õpilane omandab põhi- või üldkeskharidust. Leping kooskõlastatakse põhikooli või gümnaasiumi pidajaga ning selle kohustuslikud tingimused on:
1) andmed koolide kohta;
2) põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe maht;
3) kavandatavate koolituskohtade arv;
4) koolituskoha maksumus;
5) õppe rahastamise kord;
6) poolte õigused ja kohustused;
7) poolte vastutus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel põhikoolis ja gümnaasiumis toimunud kutseõppe läbimise kohta väljastab kool õpilasele tõendi. Lõikes 1 nimetatud õpilaste põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistusele tehakse kutseõppe läbimist tõendav kanne.

(5) Põhikoolis ja gümnaasiumis kutseõppe läbinud õpilane on omandanud kutseõppe õppekavas ettenähtud esmased kutse- või erialateadmised ja -oskused ning võib jätkata õpinguid koolis käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras, kusjuures kooli õppekava täitmisel arvestatakse põhikoolis ja gümnaasiumis kutseõppe õppekava läbimisel omandatud teadmisi ja oskusi.

§ 143. Kutseõpe muusika või koreograafia valdkonnas

(1) Kooli juurde, kus toimub kutseõpe muusika või koreograafia valdkonnas, võib moodustada õppegruppe muusika alal alates esimesest klassist ning koreograafia alal alates viiendast klassist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolides toimub üldhariduse omandamine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolis toimuvat kutseõpet rahastatakse käesoleva seaduse §-s 332 sätestatud korras.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kool väljastab põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse koos kutseõppe läbimist tõendava kandega või kutseõppeasutuse lõputunnistuse või mõlemad lõpudokumendid.»

§ 12. Paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks.

§ 13. Seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:

« § 151. Kutsekeskhariduse läbinud isikute õpingute jätkamine

(1) Kutsekeskharidusõppe õppekava läbinud isikul on võimalus jätkata üldharidusõpinguid kuni 35 õppenädala ulatuses, nimetatud õpingute korraldamise kohustus on koolil koostöös gümnaasiumiga.

(2) Kutsekeskharidusõppe läbinud isikute õpingute jätkamise ja selle rahastamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.»

§ 14. Paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 17. Praktika

(1) Praktika on õppekava raames töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega tehtav töö.

(2) Kool kindlustab õppijad praktikakohtadega, tagab praktika toimumise õppekavas ettenähtud mahus ja eesmärkide kohaselt, praktika koolipoolse juhendamise ja praktika tulemuslikkuse hindamise.

(3) Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikat korraldava riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi praktikaettevõte või -asutus) vahelised suhted õpilaste praktika korraldamisel reguleeritakse nende vahel enne praktika algust sõlmitava lepinguga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingu kohustuslikud tingimused on:
1) praktika alustamise ja lõpetamise aeg;
2) praktika kestus;
3) praktika toimumise koht ja aadress;
4) kooli õppekavast tulenevate ja individuaalsete praktikaülesannete loetelu;
5) praktikal viibiva õpilase õigused ja kohustused;
6) praktikaettevõtte või -asutuse õigused ja kohustused;
7) kooli õigused ja kohustused;
8) andmed praktikaettevõtte või -asutuse ja juhendaja ning koolipoolse juhendaja kohta;
9) lepingu muutmise ja lõpetamise alused ja kord;
10) vaidluste lahendamise kord.

(5) Praktika läbiviimise korraldus peab vastama tingimustele, mis võimaldavad õpieesmärkide täitmise ning õpitud teadmiste ja oskuste rakendamise õppe- ja töökeskkonnas.

(6) Praktikal viibimise ajal laienevad õpilastele töökaitsealased õigusaktid.»

§ 15. Paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Õpe toimub koolipõhise või töökohapõhise õppe (õpipoisiõppe) vormis.

(2) Koolipõhine õppevorm põhineb kutse-, eri- või ametialasel ettevalmistusel, millest praktika ettevõttes või asutuses ei ületa poolt õppekava kutseõppe osa kogumahust.

(3) Töökohapõhine õppevorm põhineb kutse-, eri- ja ametialasel ettevalmistusel, millest praktika ettevõttes või asutuses moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava kutseõppe osa kogumahust.

(4) Töökohapõhise õppe rakendamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.»

§ 16. Paragrahvi 191 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Koolis toimub täis- ja osakoormusega õpe.»

§ 17. Paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Õppeaasta kestus on vähemalt 40 õppenädalat. Õppevaheaja kogukestus on vähemalt kaheksa nädalat aastas.»

§ 18. Paragrahvi 21 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kutseõppes hinnatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud määruses sätestatud skaala järgi.»

§ 19. Paragrahvi 22 lõiked 11 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (11) Eesti keelest erineva õppekeelega õppegruppides kutsekeskharidust omandavad lõpetajad sooritavad kooli lõpetamiseks eesti keelest erineva õppekeelega õpilastele läbiviidava eesti keele riigieksami vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimustele ja korrale.

(2) Kooli lõpetamist tõendab kooli lõputunnistus, mille vormi ja väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»

§ 20. Paragrahvi 24 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) kinnitab käskkirjaga kooli sisekorra-, asjaajamis- ja õppekorralduseeskirjad;».

§ 21. Paragrahvi 25 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.

(2) Munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla- või linnavalitsus.

(3) Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse kool kuulub, või tema volitatud esindaja.

(4) Kooli direktoriga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

(5) Riigikooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse kool kuulub, või tema volitatud esindaja. Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud esindaja.

(6) Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.»

§ 22. Paragrahvi 27 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kooli nõukogu suunab kooli tegevust ja võtab seisukoha kooli arengu, vara, eelarve ja juhtimisega seotud küsimustes. Kooli nõukogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab riigikooli puhul minister, kelle valitsemisalasse kool kuulub, või tema volitatud esindaja, munitsipaalkooli puhul aga vastav valla- või linnavalitsus.

(2) Kooli nõukogu moodustatakse kolmeks aastaks ministeeriumi, kelle valitsemisalasse kool kuulub, vastava valla- või linnavalitsuse või kohalike omavalitsuste üksuste liidu, vastava kutse- ja erialaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute esindajatest ning Tööturuameti esindajast. Kutse- ja erialaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute esindajad määratakse vastavate ühingute ja kutseühingute kaudu ja nad peavad moodustama üle poole nõukogu koosseisust.

(3) Kooli nõukogu liikmed valivad nõukogu esimehe oma esimesel koosolekul lihthäälteenamusega.

(4) Kooli nõukogu liikmetele võidakse maksta tasu, mille määra kehtestab riigikooli puhul minister, kelle valitsemisalasse kool kuulub, munitsipaalkooli puhul aga vastav valla- või linnavalitsus.

(5) Kooli nõukogu liikmed võib nõukogu moodustaja tagasi kutsuda juhul, kui nõukogu koosseis ei ole kokku tulnud kolme kuu jooksul pärast nõukogu koosseisu kinnitamist või kui nõukogu ei ole täitnud talle käesoleva seadusega pandud ülesandeid.

(6) Kooli nõukogu:
1) osaleb kooli arengukava koostamises, kooskõlastab ja edastab selle kooli pidajale või tema volitatud isikule kinnitamiseks;
2) kontrollib kooli arengukava täitmist;
3) kooskõlastab kooli aasta tegevusplaani ja kontrollib selle täitmist;
4) kooskõlastab riikliku koolitustellimuse kujundamiseks kooli pidajale või tema volitatud isikule esitatavad andmed koolitusvõimaluste kohta;
5) kooskõlastab kooli eelarveprojekti ja investeeringute kava ning edastab selle kooli pidajale või tema volitatud isikule kinnitamiseks;
6) kooskõlastab kooli eelarve jaotuse kuluartiklite lõikes;
7) kooskõlastab kooli õppekorralduseeskirja ja kontrollib selle täitmist;
8) kooskõlastab kooli palgajuhendi ning kontrollib selle täitmist;
9) annab hinnangu kooli majandusaasta aruandele ja esitab selle kooli pidajale või tema volitatud isikule;
10) esitab nõukogu tegevuse aastaaruande kooli pidajale või tema volitatud isikule;
11) kuulab ära õppeaasta praktikakorralduse aruande;
12) osaleb direktori vabale ametikohale korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustatud konkursikomisjoni töös;
13) teeb ettepaneku kooli direktori premeerimiseks või karistamiseks;
14) hindab kooli õppe- ja kasvatustöö korraldust, kooli juhtimist, rahade kasutamise õiguspärasust ning otstarbekust, õppe- ja olmekeskkonna ning õppe korraldamiseks antud vara seisundit ning teeb direktorile sellekohaseid ettepanekuid;
15) teeb kooli pidajale või tema volitatud isikule ettepanekuid kooli tegevuse, arengu, vara, eelarve, juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes.

(7) Kui kooli nõukogu ei kooskõlasta otsuse eelnõu, siis vaatab eelnõu ettevalmistaja selle üle ning esitab selle teistkordselt kooli nõukogule. Teistkordse kooskõlastamata jätmise korral edastab kooli nõukogu eelnõu koos kooskõlastamata jätmise aluseks olnud põhjendustega otsustamiseks kooli pidajale ja teadmiseks kooli nõukogu liikmeid määranud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele.

(8) Kooli nõukogul on õigus saada kooli direktorilt ja kooli pidajalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 sisalduvate ülesannete täitmiseks asjakohast teavet.

(9) Kooli nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.»

§ 23. Paragrahvi 31 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Õpilasel on õigus:
1) valida oma huvidele ja võimetele vastav kool;
2) tutvuda enne kooli õppima asumist ning koolis õppides kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduseeskirjadega;
3) valida õppeaineid valikainete piires;
4) osaleda õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses;
5) kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras;
6) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi;
7) saada õpilaspilet;
8) saada õppetoetust ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
9) saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirjas sätestatud korras tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
10) kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi.

(2) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse. Õpilastele tervishoiuteenuse osutamist korraldab õppeasutuse pidaja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras.

(3) Õpilane peab osalema õppetöös, järgima seaduste, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise korral.»

§ 24. Paragrahvi 32 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) osaleda oma esindaja kaudu sõnaõigusega kooli nõukogu istungitel;».

§ 25. 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«6. peatükk
KOOLI RAHASTAMINE JA EELARVE».

§ 26. Paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 33. Kooli rahastamine ja eelarve

(1) Kooli rahastatakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse alusel, valla- või linnaeelarvest, kooli põhimääruses sätestatud kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest, laekumistest sihtasutustelt, sihtotstarbelistest ja projektipõhistest eraldistest ning muudest vahenditest.

(2) Koolil on oma eelarve.»

§ 27. Seadust täiendatakse §-dega 331–334 järgmises sõnastuses:

« § 331. Riiklik koolitustellimus

(1) Riikliku koolitustellimuse koolidele kinnitab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse kool kuulub, arvestades sotsiaalsete partnerite arvamusega. Kui kool ei kuulu Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse, kooskõlastatakse riiklik koolitustellimus enne kinnitamist haridus- ja teadusministriga. Riikliku koolitustellimuse koostamisel lähtutakse riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajaduse uuringutest ja prognoosidest ning arvestatakse kõrghariduse valdkonnas kujundatava riikliku koolitustellimusega.

(2) Riikliku koolitustellimuse koostamise korra ministeeriumi valitsemisalas kehtestab asjaomane minister määrusega.

(3) Munitsipaalkoolile esitatav riiklik koolitustellimus vormistatakse valla- või linnavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kui riigi esindaja vahel sõlmitava lepinguna. Lepingu kohustuslikud tingimused on:
1) koolituskohtade arv vastavalt õppekavale ja õppevormile;
2) riigieelarvest raha eraldamise kord;
3) riikliku koolitustellimuse alusel rahastatavatel koolituskohtadel õppivate õpilaste arvestuseks vajalike andmete esitamise kord ja tähtajad;
4) poolte õigused ja kohustused.

(4) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatava koolituskoha baasmaksumuse igaks eelarveaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Õppekavarühmade ja õppevormide koefitsiendid ning erivajadustega õpilaste ja kinnipeetavate õppe rahastamise koefitsiendid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 332. Riigikooli rahastamine

(1) Riigikooli õppekulud riikliku koolitustellimuse kaudu rahastatavate koolituskohtade arvu ulatuses kaetakse õppekavaga määratud nominaalse õppeaja jooksul, lähtudes koolituskoha baasmaksumusest ning õppekavarühmade ja õppevormide koefitsientidest. Riikliku koolitustellimuse kaudu rahastatud koolituskoht peab olema reaalselt täidetud või sellel aastal täidetav.

(2) Riigikooli õppekulud kaetakse riigieelarvest selle ministeeriumi eelarvevahenditest, kelle valitsemisalasse kool kuulub. Riigikooli võib sihtotstarbeliselt rahastada ka ministeerium, kelle valitsemisalasse vastav riikliku koolitustellimuse valdkond kuulub.

§ 333. Munitsipaalkooli rahastamine

(1) Munitsipaalkooli valla- või linnaeelarvest rahastatavad koolituskohad kinnitab valla- või linnavalitsus, arvestades sotsiaalsete partnerite arvamusega.

(2) Munitsipaalkooli õppekulud kaetakse riikliku koolitustellimuse kaudu rahastatavate koolituskohtade arvu ulatuses õppekavaga määratud nominaalse õppeaja jooksul, lähtudes koolituskoha baasmaksumusest ning õppekavarühmade ja õppevormide koefitsientidest. Riikliku koolitustellimuse kaudu rahastatud koolituskoht peab olema reaalselt täidetud või sellel aastal täidetav.

(3) Munitsipaalkool võib saada riigieelarvest sihtotstarbelist toetust.

§ 334. Põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe rahastamine

(1) Kooli kulud seoses põhikoolis ja gümnaasiumis kutseõppe korraldamisega kaetakse riikliku koolitustellimuse ulatuses täidetud õppekohtade arvu, õppekoha baasmaksumuse, õppekavarühma koefitsiendi ja erivajadustega õpilastele kehtestatud koefitsiendi alusel kuni kahe kolmandiku õppekoha maksumuse ulatuses, arvestades õppekava mahtu. Ülejäänud osa õppekoha maksumusest katab põhikool või gümnaasium valikainete õpetamiseks ettenähtud rahalistest vahenditest.

(2) Põhikoolis ja gümnaasiumis toimuvat kutseõpet võib rahastada ka muudest allikatest.»

§ 28. Paragrahvi 35 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) koolitusnõudluse suurenemise või vähenemise tõttu;».

§ 29. Paragrahvi 36:
1) lõiget 3 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« 4) koolitusnõudlus väheneb;
5) muul seaduses sätestatud juhul.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kooli tegevuse lõpetamisel tagab kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis sama või lähedase kutse- või eriala õppekaval.»

§ 30. Paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 15 ja 16 järgmises sõnastuses:

« (15) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 5 kutsekeskharidusõppe suhtes sätestatud nõuet, mille kohaselt õppekava peab sisaldama vähemalt 40 õppenädala ulatuses üldharidusaineid, rakendatakse alates 2006/2007. õppeaastast.

(16) Käesoleva seaduse § 151 lõikes 2 sätestatud volitusnorm rakendub alates 2006/2007. õppeaastast.»

II. § 31. Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; 2004, 75, 524) § 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kutseõppeasutuses omandatakse kutsekeskharidus või oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud mingil kutse- või erialal.»

III. Erakooliseaduses (RT I 1998, 57, 859; 2005, 31, 229) tehakse järgmised muudatused:

§ 32. Paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kõrgkooli või rakenduskõrgharidusõpet läbi viiva kutseõppeasutuse pidajaks võib olla aktsiaselts, kelle aktsiakapital on vähemalt kuus miljonit krooni, osaühing, kelle osakapital on vähemalt kuus miljonit krooni, või sihtasutus või mittetulundusühing, kelle omakapital on vähemalt kuus miljonit krooni.»

§ 33. Paragrahvi 22:

1) lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (21) Erakooli õppekulu rahastatakse erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud lepingu alusel riikliku koolitustellimuse alusel loodud koolituskohtade ulatuses kutseõppeasutuse seaduse § 333 lõikes 2 munitsipaalkoolile sätestatud alustel. Lepingu kohustuslikud tingimused sätestab kutseõppeasutuse seaduse § 331 lõige 3.»;

2) lõige 22 tunnistatakse kehtetuks.

IV. Ravikindlustuse seaduses (RT I 2002, 62, 377; 2005, 57, 451) tehakse järgmised muudatused:

§ 34. Paragrahvi 5 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõpet omandav koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isik, põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane.»

§ 35. Paragrahvi 12 lõiked 2 ja 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel õppeasutuse lõpetamisest. Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud üldkeskharidust omandav õpilane saab kolme järjestikuse õppeaasta jooksul pärast üldkeskhariduse omandamise alustamist 24-aastaseks, lõpeb tema kindlustuskaitse kolme kuu möödumisel õppeasutuse lõpetamisest.

(21) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud üldkeskharidust omandav vähemalt 19-aastane õpilane on kolme järjestikuse õppeaasta jooksul pärast üldkeskhariduse omandamise alustamist õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel. Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud kutseharidust omandav vähemalt 19-aastane õpilane ei ole lõpetanud õppeasutust õppekava nominaalkestuse jooksul (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) või on õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud või eksmatrikuleeritud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel. Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud üliõpilane ei ole lõpetanud õppeasutust aasta möödumisel õppekava nominaalkestuse lõppemisest (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) või on õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud või eksmatrikuleeritud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel.»

V. Seaduse jõustumine

§ 36. Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.

§ 37. Käesoleva seaduse § 22 jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.

§ 38. Käesolevas seaduses põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe ja kutsealase eelkoolituse kohta sätestatut kohaldatakse alates 2006. aasta 1. jaanuarist vastuvõetavatele õppegruppidele.

Riigikogu esimees Ene ERGMA