Teksti suurus:

Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise kord

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.12.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.09.2006
Avaldamismärge:RTL 2005, 117, 1846

Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise kord

Vastu võetud 06.12.2005 nr 52

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 22 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse õpilaste kooli vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise kord 1.–3. kooliastmel ning gümnaasiumiastmel.

(2) Õpilase erakooli vastuvõtmise ja erakoolist väljaarvamise kord sätestatakse vastavalt «Erakooliseaduse» § 6 lõike 1 punktile 9 erakooli põhikirjaga.

(3) Käesolevat määrust kohaldatakse õpilaste sanatoorsesse kooli ja erivajadustega õpilaste kooli (eriklassi) vastuvõtmisel ning sealt väljaarvamisel niivõrd, kuivõrd haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli, erivajadustega õpilaste kooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise alustes ja korras ei ole sätestatud teisiti.

(4) Käesolevas määruses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seaduse» sätteid.

§ 2. Kooli vastuvõtmine

(1) Vastuvõtmist 1.–3. kooliastmele võib vastavalt § 3 alusel kehtestatud kooli vastuvõtutingimustele taotleda iga isik (piiratud teovõimega sisseastuja puhul tema seaduslik esindaja), kelle puhul seadusega pole sätestatud piirangut põhihariduse omandamiseks.

(2) Gümnaasiumiastmele vastuvõtmist võib vastavalt § 3 alusel kehtestatud kooli vastuvõtutingimustele taotleda põhihariduse või sellele vastava välisriigi haridustaseme omandanud isik.

(3) Isiku kooli vastuvõtmise otsustab kooli direktor (juhataja) vastavalt kooli vastuvõtu korrale.

(4) Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub kooli teeninduspiirkonnas.

(5) Koolikohustuslikule kinnipeetavale, kes kannab vanglas vangistust ja vahistatule, kes on olnud vahistuses vähemalt ühe kuu, loob põhihariduse omandamiseks võimalused vanglas hariduse omandamist korraldav kool koostöös vanglaga, arvestades «Vangistusseaduses» sätestatut.

(6) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli (edaspidi erikool) suunatud koolikohustuslik isik võetakse erikooli vastu, lähtudes vastavast kohtuotsusest või -määrusest.

§ 3. Kooli vastuvõtu kord

(1) Kooli vastuvõtu korra eelnõu valmistab ette direktor (juhataja) ning vastuvõtu korra kinnitab kooli pidaja. Enne vastuvõtu korra kinnitamist esitab kooli pidaja selle eelnõu kooli hoolekogule arvamuse avaldamiseks.

(2) Kool avalikustab vastuvõtu korra «Avaliku teabe seaduse» alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel.

(3) Vastuvõtu korras määratakse vastuvõtmistaotluse esitamise kord, vastuvõtmisel esitatavad nõuded, vastuvõtu korraldus, muud vastuvõtmisel tähtsust omavad asjaolud ning vastuvõtmisest või sellest keeldumisest teavitamise kord.

(4) Gümnaasiumiastmele vastuvõtmisel kohaldatavas vastuvõtu korras ei tohi muudatusi kehtestada 1. veebruarist järgmise õppeaasta alguseni.

§ 4. Taotlus isiku kooli vastuvõtmiseks

(1) Kooli vastuvõtmiseks esitab isik (edaspidi sisseastuja) (piiratud teovõimega sisseastuja puhul tema seaduslik esindaja) kirjaliku taotluse, millele lisab:
1) sisseastuja isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse) ametlikult kinnitatud ärakirja;
2) kui taotluse esitab sisseastuja seaduslik esindaja, siis esindaja isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja;
3) sisseastuja tervisekaardi selle olemasolul;
4) gümnaasiumiastmele vastuvõtmisel sisseastuja põhihariduse või sellele vastava välisriigi haridustaseme omandamist tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja;
5) õpilase ühest koolist teise üleminekul § 7 lõikes 1 nimetatud dokumendid või nende ametlikult kinnitatud ärakirjad.

(2) Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase puhul tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud dokumentide asemel taotlusele lisada sisseastuja poolt välisriigi õppeasutuses omandatud haridust tõendav dokument või selle ametlikult kinnitatud ärakiri.

(3) Paragrahvi 2 lõigetes 5 ja 6 nimetatud isikute puhul kooli vastuvõtmiseks taotlust ei esitata ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid väljastab kool, kus isik õppis enne vanglasse vastuvõtmist või erikooli suunamist, vanglas hariduse omandamist korraldavale koolile või erikoolile vastava taotluse alusel viie tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

§ 5. Õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamise alused

(1) Õpilane arvatakse kooli õpilaste nimekirjast välja:
1) kui õpilane (piiratud teovõimega õpilase puhul õpilase seaduslik esindaja) on esitanud kirjaliku taotluse koolist lahkumiseks;
2) kui õpilane on §-s 6 toodud tingimustel koolist välja heidetud;
3) kooli lõpetamisel;
4) kui õpilane on läbinud kõik kooli klassid (lasteaed-algkooli ja algkooli puhul);
5) kui kooli ümberkorraldamise, -kujundamise või tegevuse lõpetamise tulemusel ei viida koolis läbi õpet klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama;
6) õpilase vastuvõtmisel vanglas hariduse omandamist korraldavasse kooli või erikooli vastava kirjaliku teatise alusel;
7) kui õpilane on asunud omandama haridust välisriigi õppeasutuses, kuid ei ole esitanud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud taotlust koolist lahkumiseks, vastava välisriigi õppeasutuse kirjaliku teatise alusel;
8) õpilase surma korral.

(2) Vanglas hariduse omandamist korraldava kooli ja erikooli õpilaste nimekirjast arvatakse õpilane välja vanglast vabastamisel või erikoolis viibimise tähtaja lõppemisel.

(3) Koolikohustusliku õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamisel arvestab kool § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatud õpilaste üle arvestuse pidamise nõuetega.

(4) Õpilase väljaarvamise kooli õpilaste nimekirjast otsustab kooli direktor (juhataja).

§ 6. Õpilase koolist väljaheitmine

(1) Õpilase koolist väljaheitmise otsustab õppenõukogu.

(2) Koolikohustuslikus eas põhiharidust omandavat õpilast ei ole lubatud koolist välja heita.

(3) Koolikohustusliku ea ületanud põhiharidust omandav õpilane heidetakse koolist välja, kui ta:
1) oma käitumisega ohustab teiste õpilaste turvalisust koolis või
2) mõjuva põhjuseta ei osale õppetöös vastavalt ettenähtud päevakavale ja õppekorraldusele ning seetõttu on talle kahe järjestikuse õppeveerandi jooksul jäänud välja panemata kõik veerandihinded.

(4) Õhtuses või kaugõppevormis põhiharidust omandava õpilase võib koolist välja heita, kui ta ei ole seitsme järjestikuse õppenädala jooksul ilmunud õppetööle.

(5) Keskharidust omandava õpilase väljaheitmise tingimused ja kord sätestatakse kooli kodukorras.

(6) Keskharidust omandav õpilane heidetakse koolist välja juhul, kui talle on ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud».

(7) 12. klassi õpilast õppe- ja eksamiperioodil koolist välja ei heideta. Kui 12. klassi õpilane ei täida gümnaasiumi lõpetamise tingimusi, heidetakse ta enne õppeaasta lõppu koolist välja.

§ 7. Õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamisel väljastatavad dokumendid

(1) Enne kooli lõpetamist õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamisel väljastab kool õpilasele (piiratud teovõimega õpilase puhul õpilase seaduslikule esindajale):
1) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust;
2) tervisekaardi;
3) direktori (juhataja) allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu jooksva õppeaasta kohta, kui õpilane arvatakse koolist välja pärast õppeperioodi lõppu;
4) kooli direktori (juhataja) allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu ning hinnetelehe jooksval õppeveerandil või kursusel pandud hinnetega, kui õpilane arvatakse koolist välja õppeperioodi kestel.

(2) Koolikohustusliku õpilase puhul väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid enne õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse esitamisest.

(3) Õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamisel seoses kooli lõpetamisega väljastab kool õpilasele (piiratud teovõimega õpilase puhul õpilase seaduslikule esindajale) lõputunnistuse koos hinnetelehega, riigieksamitunnistuse (gümnaasiumilõpetajale) ning tervisekaardi.

§ 8. Õpilase üleminek ühest koolist teise

(1) Õpilase ühest koolist teise üleminekuks loetakse õpilase ühe kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist ning teise kooli samale haridustasemele vastuvõtmist. Õpilane jätkab uues koolis õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud.

(2) Klassi, kus õpilane õpinguid jätkab, määrab õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust:
1) välisriigi õppeasutusest tulnud isiku puhul;
2) isiku puhul, kellel puudub haridust tõendav dokument;
3) isiku puhul, kes eelmises kooli õppis mõne teise riikliku õppekava alusel koostatud õppekava järgi;
4) isiku puhul, kes eelmises koolis õppis vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega erivajadustega õpilaste koolile ja sanatoorsele koolile kehtestatud erinevale õppeaastate arvule, õppeainete loendile ja õppetundide arvule.

(3) Euroopa koolist tulnud õpilase puhul arvestatakse Euroopa koolide põhikirja konventsiooni. Õpilane asub õppima selles klassis, mis vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud võrdlustabelile vastab Euroopa kooli klassile, kus ta õpingud katkestas.

(4) Kutseõppeasutuse pooleli jätnud isiku vastuvõtmisel gümnaasiumi õpilaseks arvestatakse «Kutseõppeasutuse seaduse» § 14 lõike 3 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud gümnaasiumis õpingute jätkamise tingimustega.

§ 9. Õpilaste üle arvestuse pidamine

(1) Kooli õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS) vastavalt EHIS-e põhimäärusele.

(2) Koolikohustusliku õpilase ühest koolist teise üleminekul märgib kool, kust õpilane lahkub, EHIS-es õpilase staatuseks «ootel». Kool, kust õpilane lahkub, arvab õpilase kooli õpilaste nimekirjast välja pärast seda, kui kool, kuhu õpilane õppima asub, on õpilase vastu võtnud. Kui viie tööpäeva jooksul EHIS-es õpilase staatuseks «ootel» märkimisest arvates ei ole EHIS-es tehtud märget õpilase uude kooli vastuvõtmise kohta, teavitab kool, kust õpilane lahkus, sellest kolme tööpäeva jooksul õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Valla- või linnavalitsus rakendab koostöös kooliga, kust õpilane lahkus, abinõusid õpilase mujal õppima asumise väljaselgitamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata õpilase teise riiki elama ja õppima asumisel. Sellisel juhul arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja õpilase (piiratud teovõimega õpilase puhul õpilase seaduslikule esindajale) vastava kirjaliku taotluse või välisriigi õppeasutuse, kuhu õpilane õppima asus, kirjaliku teatise alusel. Kool teavitab koolikohustusliku õpilase lahkumisest õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust kolme tööpäeva jooksul õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamise päevast arvates.

§ 10. Rakendussätted

(1) Kui õpilast hinnatakse vastavalt haridus- ja teadusministri 10. augusti 2005. a määrusele «Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord» gümnaasiumiastmel aastahinnetega, heidetakse ta koolist välja, kui tal on kolme või enama õppeaine aastahindeks «nõrk» või «puudulik».

(2) Haridusministri 12. augusti 2002. a määruse nr 64 «Õppeaastate arv, õppeainete loend ja õppetundide arv hälvikute erikoolis ja sanatoorses koolis» (RTL 2002, 92, 1414) pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna «hälvikute» sõnadega «erivajadustega õpilaste».

(3) Haridusministri 29. mai 2000. a määruse nr 14 «Kooli õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord» (RTL 2000, 60, 928; 2005, 90, 1337) § 6 täiendatakse punktidega 4–7 järgmises sõnastuses:

« 4) otsustab, millises klassis jätkab õpinguid isik, kellel puudub haridust tõendav dokument;
5) otsustab, millises klassis jätkab õpinguid isik, kes eelmises koolis õppis mõne teise riikliku õppekava alusel koostatud õppekava järgi;
6) otsustab, millises klassis jätkab õpinguid isik, kes eelmises koolis õppis vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega erivajadustega õpilaste koolile ja sanatoorsele koolile kehtestatud erinevale õppeaastate arvule, õppeainete loendile ja õppetundide arvule;
7) otsustab õpilase koolist väljaheitmise.»

(4) Haridusministri 2. juuni 1999. a määruse nr 33 «Erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli, hälvikute erikooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise aluste ja korra kinnitamine» (RTL 1999, 98, 1195; 2004, 49, 842) pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna «hälvikute» sõnadega «erivajadustega õpilaste».

(5) Kultuuri- ja haridusministri 16. juuni 1994. a määrus nr 10 «Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise korra kinnitamine» (RTL 1994, 39; 2002, 81, 1239) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Mailis REPS

Kantsler Jaan KALLAS

Haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2005. a määruse nr 52 «Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise kord»
lisa

VÕRDLUSTABEL

Üldharidusosakonna juhataja Maie KITSING

/otsingu_soovitused.json