Teksti suurus:

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2006
Avaldamismärge:RT I 2005, 68, 528

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 07.12.2005

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 15. detsembri 2005. a otsusega nr 950

I. Käibemaksuseaduses (RT I 2003, 82, 554; 2005, 13, 63) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

«1 EÜ Nõukogu kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.06.1977, lk 1–40);

EÜ Nõukogu kaheksas direktiiv 79/1072/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 331, 27.12.1979, lk 11–19);

EÜ Nõukogu kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 326, 21.11.1986, lk 40–41);

EL Nõukogu direktiiv 2001/115/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ käibemaksu kohta arve esitamise tingimuste lihtsustamiseks, ajakohastamiseks ja ühtlustamiseks (EÜT L 15, 17.01.2002, lk 24–28);

EL Nõukogu direktiiv 2003/92/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ seoses gaasi ja elektri tarnekohta käsitlevate eeskirjadega (ELT L 260, 11.10.2003, lk 8–9).»

§ 2. Paragrahvis 2 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) liikmesriik on ühenduse liikmesriigi territoorium vastavalt EÜ Nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.06.1977, lk 1–40) (edaspidi kuues direktiiv) artikli 3 lõigetele 2–4;»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Vahendamisteenuse osutamine on maksukohustuslase tegutsemine teise isiku nimel ja arvel. Teise isiku nimel ja arvel tegutsemiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused:
1) vahendaja ja kauba võõrandaja või soetaja või teenuse osutaja või saaja on kauba või teenuse vahendamiseks sõlminud lepingu;
2) kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest vastutab kauba võõrandaja või teenuse osutaja;
3) kaup võõrandatakse või teenus osutatakse kauba võõrandaja või teenuse osutaja kehtestatud või heakskiidetud hinnaga ja tema kauba või teenuse saajale kehtestatud tingimustel;
4) vahendaja käibena kajastatakse vahendaja raamatupidamises üksnes vahendustasu;
5) kauba või teenuse saajale arve väljastamise korral väljastab selle kauba võõrandaja või teenuse osutaja või muu isik, sealhulgas vahendaja, kauba võõrandaja või teenuse osutaja nimel.»

§ 3. Paragrahvis 3 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 4 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 2) käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 loetletud teenustelt, mis on saadud ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena;
3) Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena;»;

2) lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) käesoleva lõike punktides 2–4 nimetamata kauba soetamiselt või teenuse saamiselt ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.»;

3) lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, välja arvatud käesoleva seaduse § 39 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist;»;

4) lõiget 6 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) kauba omanik tema poolt kauba maksuladustamise (§ 441) lõpetamisel ilma kauba võõrandamiseta. Sätet ei kohaldata, kui isik oli kauba omanik ka kauba maksulattu paigutamisel, välja arvatud kauba importimisele või kauba ühendusesisesele soetamisele järgnenud kauba maksulattu paigutamisel, ning kaupa ei ole maksuladustamise ajal võõrandatud.»

§ 4. Paragrahvi 4 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 150 krooni, üleandmisest reklaami eesmärgil;».

§ 5. Paragrahvis 5 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) ühenduse kauba võõrandamine koos selle toimetamisega väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt;»;

2) lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) kauba võõrandamine koos selle toimetamisega kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt ühendusevälisesse riiki, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa;»;

3) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) isikule samal kuupäeval samas müügikohas sama maksukohustuslase poolt võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 2500 krooni;»;

4) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kauba eksporti tõendatakse kauba ühendusest väljatoimetamist ja kauba võõrandamist tõendavate dokumentidega. Maksuhalduril on õigus nõuda kauba eksporti tõendavaid lisadokumente.»

§ 6. Paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kauba import on:
1) ühendusevälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile, imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile, tagasimaksesüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile või tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduurile suunamine;
2) välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba suunamine vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile;
3) muud juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses.

(2) Ühendusevälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamist ei käsitata kauba impordina, kui sellele:
1) eelnes kauba suunamine imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile, tagasimaksesüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile või tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduurile;
2) vahetult järgneb kauba toimetamine ühendusevälisesse riiki, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa, ja kaup on kuni selle Eestist väljatoimetamiseni tolli järelevalve all.

(3) Kauba import toimub Eestis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tolliprotseduurile suunamine toimub Eestis.

(4) Eestis toimuv kauba import on ka ühenduse tollistaatusega kauba toimetamine Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa.»

§ 7. Paragrahvis 7 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) vallasasja toimetamist Eestist teise liikmesriiki tööks vallasasjaga, sealhulgas remontimiseks, hindamiseks, töötlemiseks või kokkupanemiseks (edaspidi töö vallasasjaga), kui vallasasi toimetatakse pärast vastava teenuse osutamist vallasasja teise liikmesriiki saatnud maksukohustuslasele Eestisse tagasi;»;

2) lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) kauba toimetamist Eestist teise liikmesriiki selle ühendusest väljatoimetamiseks, kui kauba ekspordi tolliprotseduuri alustati Eestis ja kaup toimetatakse ühendusest välja kahe kuu jooksul, arvates kauba teise liikmesriiki toimetamisest;»;

3) lõiget 2 täiendatakse punktidega 9–11 järgmises sõnastuses:

« 9) võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektrienergia toimetamist Eestist teise liikmesriiki;
10) kauba toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui see kaup oli toimetatud Eestisse ajutiselt kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;
11) vallasasja toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui see vallasasi oli toimetatud Eestisse ajutiselt tööks vallasasjaga;».

§ 8. Paragrahvis 8 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) vallasasja ajutist toimetamist Eestisse tööks vallasasjaga, välja arvatud juhul, kui vallasasi toimetatakse Eestisse selle ühendusest väljatoimetamise eesmärgil;»;

2) lõiget 3 täiendatakse punktidega 10–13 järgmises sõnastuses:

« 10) võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektrienergia toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse;
11) kauba toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse selle ühendusest väljatoimetamiseks, kui kauba ekspordi tolliprotseduuri alustatakse teises liikmesriigis ja kaup toimetatakse ühendusest välja kahe kuu jooksul, arvates kauba Eestisse toimetamisest;
12) kauba toimetamist Eestisse, kui see kaup oli toimetatud teise liikmesriiki ajutiselt kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;
13) vallasasja toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse, kui vallasasi oli Eestist toimetatud teise liikmesriiki ajutiselt tööks vallasasjaga.»

§ 9. Paragrahvis 9 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui:
1) kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul;
2) Eestis maksukohustuslasena registreeritud ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik teostab kaugmüüki Eesti isikule, kes ei ole maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane;
3) ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik võõrandab paigaldatava või kokkupandava kauba ning paigaldab või paneb selle kokku Eestis või see kaup paigaldatakse või pannakse Eestis kokku tema eest;
4) kaup, sealhulgas pardal tarbitav ja kaasamüüdav kaup, võõrandatakse vee- või õhusõiduki pardal, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile;
5) Eestis asuvale Eesti maksukohustuslasest edasimüüjale võõrandatakse võrgu kaudu maagaasi või elektrienergiat;
6) võrgu kaudu edastatav maagaas või elektrienergia võõrandatakse kauba soetajale, kes kasutab seda kaupa Eestis. Kui kauba soetaja jätab kogu kauba või osa sellest kasutamata, käsitatakse kasutamata jäänud kaupa Eestis kasutatud kaubana, kui selle soetaja asukoht või püsiv tegevuskoht, mille tarbeks on kaup võõrandatud, on Eestis. Sätet ei kohaldata käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul.»;

2) lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

« 3) võõrandab võrgu kaudu edastatavat maagaasi või elektrienergiat teise liikmesriigi edasimüüjale või muule isikule, kes Eestis seda kaupa ei kasuta.»;

3) paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Edasimüüja on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 punkti 3 tähenduses ettevõtlusega tegelev isik, kes soetatud maagaasi või elektrienergia peamiselt võõrandab ja kellel on nende kaupade oma tarbeks kasutamine väikese osatähtsusega.»

§ 10. Paragrahvis 10 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 1 punktid 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) tehakse tööd Eestis asuva vallasasjaga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 8 nimetatud juhul;
4) Eestis osutatakse kaubaveoteenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, või reisijateveo teenust, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kauba või reisijate vedu. Sätet ei kohaldata käesoleva lõike punktis 5, käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 12 ja 13 ning lõike 5 punktis 5 sätestatud juhul;
5) kauba Eestist teise liikmesriiki veo teenust, sellise kaubaveo korraldamise teenust või sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuseid osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud;»;

2) lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

« 6) Eestis osutatakse kaubaveoga seotud kõrvalteenust, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 12 ja 13 nimetatud kaubaveo kõrvalteenust;
7) vahendatakse tehingut või muud toimingut, mille käibe tekkimise koht on Eesti, ning vahendamisteenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud.»;

3) lõike 2 punktid 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 4) finantsteenus, välja arvatud seifi üürile andmine, või kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus;
5) tööjõu kasutada andmine;»;

4) lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) elektroonilise side teenus, kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine;»;

5) lõike 2 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

6) lõike 2 punktid 10 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 10) vahendamisteenus;
11) töö teises liikmesriigis asuva vallasasjaga, kui vallasasi toimetatakse pärast teenuse osutamist sellest liikmesriigist välja;»;

7) lõiget 2 täiendatakse punktidega 14–16 järgmises sõnastuses:

« 14) maagaasi või elektrienergia võrguühendusele ligipääsu võimaldamine või maagaasi ja elektrienergia edastamine võrgu kaudu ning nendega otseselt seotud teenused;
15) tasu eest käesoleva lõike punktides 1–10, 14 ja 16 nimetatud teenusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine;
16) välisõhu kaitse seaduses reguleeritud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühiku võõrandamine.»;

8) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti ka juhul, kui ühendusevälise riigi maksukohustuslane, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud, osutab Eesti füüsilisele isikule isiklikuks kasutamiseks elektroonilise side teenust või elektrooniliselt osutatavat teenust.»;

9) lõike 5 punktid 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) töö välisriigis asuva vallasasjaga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 11 nimetatud juhul;
4) väljaspool Eestit osutatav kaubaveoteenus, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu ja sellise veo korraldamine, ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused; väljaspool Eestit osutatav reisijateveo teenus, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu ja sellise veo korraldamine. Sätet ei kohaldata kauba ühest liikmesriigist teise veo teenusele, sellise veo korraldamisele ega sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenustele;
5) kauba teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool Eestit ühest liikmesriigist teise veo teenus ning sellise kaubaveo korraldamise teenus, kui teenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud;»;

10) lõike 5 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

11) lõike 5 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–10 ja 12–16 nimetatud teenus, mida osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–9 ja 14–16 nimetatud teenus ja selle teenuse vahendamisteenus, mida osutatakse ühendusevälise riigi isikule;»;

12) lõiget 5 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

« 8) töö Eestis asuva vallasasjaga, kui vallasasi toimetatakse pärast teenuse osutamist Eestist välja ja teenus osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele;

9) vahendamisteenus, mida osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud, kui vahendatakse tehingut või toimingut, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti.»

§ 11. Paragrahvis 11 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Samale ostjale teenuste osutamisel või kaupade võõrandamisel regulaarselt loetakse kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise või saamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud.»;

2) lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Kauba importimisel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel on käibe tekkimise ajaks päev, mil kaup vabastatakse ühenduse tolliseadustiku tähenduses, käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhtudel tollivõla tekkimise päev ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud juhul päev, mil kaup toimetati Eestisse.

(7) Sellise korduskasutuspakendi, millele on pakendiseaduse alusel määratud tagatisraha ja mis ei ole arvatud kauba maksustatava väärtuse hulka ning mis on maksukohustuslasest tootjale kalendriaasta jooksul tagastamata, käive loetakse tekkinuks 31. detsembril. Käibe suurus võrdub kalendriaasta jooksul tagastamata korduskasutuspakendite tagatisraha summaga.»

§ 12. Paragrahvis 12 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud summad, mis kauba ostja, teenuse saaja või kolmas isik tasub kauba soetamise või teenuse saamise eest kauba müüjale või teenuse osutajale. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 ja 10–13 nimetatud juhtudel. Kauba võõrandamisel makstavat intressi ei arvata kauba käibe maksustatava väärtuse hulka. Samuti ei arvata maksustatava väärtuse hulka Eestis või välisriigis makstavat käibemaksu.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Kauba tasuta ühendusesisese soetamise korral on maksustatav väärtus kauba võõrandajapoolne kauba soetusmaksumus või omahind või kauba harilik väärtus, kui see on soetusmaksumusest või omahinnast madalam.»;

3) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Kui omatarbe moodustab tööandja sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, on nimetatud käibe maksustatav väärtus koos käibemaksuga tulumaksuseaduse § 48 lõike 8 alusel arvutatud erisoodustuse hind.»;

4) lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (11) Kauba käibe maksustatava väärtuse hulka ei arvata käesoleva seaduse § 11 lõikes 7 nimetatud korduskasutuspakendi maksumust juhul, kui maksukohustuslasest tootja ei võõranda korduskasutuspakendit.»;

5) paragrahvi täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

« (13) Kauba maksuladustamise lõpetamisel ilma kauba võõrandamiseta (§ 3 lõige 6 punkt 5) on käibe maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või omahind või kauba harilik väärtus, kui see on soetusmaksumusest või omahinnast madalam. Maksustatav väärtus võib vastava kauba maksulattu paigutamisel laoarvestusse kantud väärtusest väiksem olla ainult põhjendatud juhtudel.»

§ 13. Paragrahvis 13 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Imporditava kauba maksustatava väärtuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 käsitletud juhtudel, moodustavad ühenduse tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud (edaspidi impordimaksud) ning muud kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil.»;

2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Kauba toimetamisel Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa (§ 6 lõige 4), kohaldatakse kauba maksustatava väärtuse määramisel käesoleva seaduse § 12 sätteid.»

§ 14. Paragrahvis 15 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 1) raamat ja õppevahendina kasutatav töövihik, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 6 nimetatud õppevahend;
2) sotsiaalministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim, rasestumisvastane vahend, sanitaar- ja hügieenitoode ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseade ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja sellise abivahendi kasutada andmine puudega isikule;»;

2) lõike 2 punktid 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 8) majutus või majutus koos hommikusöögiga, välja arvatud selle teenusega kaasnev kaup või teenus;
9) perioodiline väljaanne, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga väljaanne.»;

3) lõike 3 punktid 2–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) kaup, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena. Sätet ei kohaldata, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle kauba käive maksuvaba või kui puudub kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või aktsiisikauba, soetaja või oma kauba teise liikmesriiki toimetaja kehtiv teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise number;
3) rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõitudeks kasutatav merelaev, ja sellise merelaeva varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühenduse vetes sõitval merelaeval kaasamüüdav kaup;
4) peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk ning selle varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühendusesisesel lennul õhusõidukis kaasamüüdav kaup;
5) kaup, mis võõrandatakse ja toimetatakse teise liikmesriiki diplomaatilisele esindajale, konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul) ning erimissiooni ja Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esindusele, diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele, erimissioonile ning ühenduse institutsioonile;»;

4) lõike 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 8) vabatsooni või vabalattu paigutatud või muu ühenduseväline kaup, mis on suunatud tolliladustamise tolliprotseduurile, peatamissüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile, transiidi tolliprotseduurile või imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile, või ajutiselt ladustatud ühenduseväline kaup tingimusel, et seda kaupa ei ole viidud tollijärelevalve alt ebaseaduslikult välja ja ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud juhtudel;»;

5) lõiget 3 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

« 10) Eesti Pangale võõrandatav kuld;
11) kuuenda direktiivi lisas J nimetatud kaup, kui see suunatakse viivitamata maksuladustamisele või on maksuladustatud (§ 441) ja tehinguga ei kaasne kauba maksuladustamise lõpetamine.»;

6) lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) rahvusvahelise reisi ajal laeval või õhusõidukil reisijale osutatav reisiks vajalik teenus;»;

7) lõike 4 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

8) lõike 4 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) vahendamisteenus, kui vahendatakse tehingut, mille käive tekib ühendusevälises riigis, või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 3–6 ja 10 nimetatud kaupa või käesoleva lõike punktides 2–4, 6, 9, 10, 12 ja 14 sätestatud teenust;»;

9) lõiget 4 täiendatakse punktidega 9–14 järgmises sõnastuses:

« 9) kauba eksportimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused;
10) kauba importimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui nimetatud teenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka;
11) kauba vedu Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki;
12) töö vallasasjaga, mis on selle teenuse osutamiseks toimetatud Eestisse ja pärast teenuse osutamist ühendusest välja;
13) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud reisijateveo teenus, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu ja sellise veo korraldamine, kui Eestis osutatav reisijateveo teenus on rahvusvahelise reisi osa;
14) teenus, mida osutatakse välisriigis asuvale käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 või 6 nimetatud isikule, esindusele, asutusele, erimissioonile, ühenduse institutsioonile või relvajõule.»;

10) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatava teenuse osutamist tõendatakse teenuse osutamise kohta sõlmitud lepinguga, tellimiskirjaga, arvega või teenuse osutamist tõendava muu dokumendiga. Maksuhalduril on õigus nõuda teenuse osutamist tõendavaid lisadokumente.»;

11) paragrahvi täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5 ja 6 ning lõike 4 punktis 14 nimetatud juhtudel on nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatavat käivet tõendav dokument Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 31/96 aktsiisivabastustõendi kohta (EÜT L 8, 11.01.96, lk 11–15) kehtestatud käibemaksu- ja aktsiisivabastustõend.»;

12) paragrahvi täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

« (61) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatust, kohaldatakse nullprotsendise käibemaksumäära asemel maksuvabastust teenusele, mille käibe tekkimise koht on teine liikmesriik, kui maksukohustuslane kasutab teenuse osutamisel oma teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise numbrit.»

§ 15. Paragrahvis 16 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolitus, sealhulgas õppevahend, mille koolitusteenuse osutaja võõrandab teenuse saajale, üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine ja muu koolitus, välja arvatud ärilistel eesmärkidel antav muu koolitus;»;

2) lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

« 8) teenus, mida sõltumatu isikuteühendus osutab oma liikmele, kui on täidetud järgmised tingimused: teenuse saaja käive on 90 protsendi ulatuses maksuvaba või tema tegevus ei kuulu käibemaksuga maksustamisele; teenus on otseselt vajalik liikme põhitegevuseks ning teenuse eest makstav tasu ei ületa teenuse osutamiseks tehtud kulutusi.»;

3) lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus;»;

4) lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) kinnisasi või selle osa. Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseaduse tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist;»;

5) lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktides 1–8 ja 10 nimetatud finantsteenus ning sellega seotud läbirääkimisteenus, välja arvatud faktooring, ja investeerimisfondide seaduses sätestatud fondi valitsemine avalike investeerimisfondide puhul, sealhulgas pensionifondide puhul;»;

6) lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

« 9) kaup, mille soetamisel puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, välja arvatud juhul, kui kaup on soetatud enne soetaja maksukohustuslasena registreerimist või kui kauba soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud osaliselt.»;

7) lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kinnisasja või selle osa, välja arvatud eluruumi, üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine ning eluruumi hooldusteenuse osutamine eluruumi omanikule;»;

8) lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 6 nimetatud teenus, välja arvatud juhul, kui teenus osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele;».

§ 16. Paragrahvis 17 tehakse järgmised muudatused:

1) lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

« 5) võrgu kaudu imporditav maagaas ja elektrienergia;
6) viivitamata maksuladustamisele suunatav kaup tingimusel, et imporditava kauba saajaks on maksulaopidaja.»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) EÜ Nõukogu määruse (EMÜ) nr 918/83, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (EÜT L 105, 23.04.1983, lk 1–37) 1. peatükis nimetatud kaupade ja ühenduse tolliseadustiku 6. jaotises nimetatud tollisoodustusega kaupade importi ei maksustata käibemaksuga tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud tingimustel. Ühenduse tolliseadustiku 6. jaotise 2. peatükis nimetatud tollisoodustusega kaupade importi ei maksustata käibemaksuga juhul, kui kauba on reimportinud selle kauba eksportinud isik. Nimetatud kaupade importi ei maksustata käibemaksuga ka käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud impordi puhul, kui see on kooskõlas tollimaksuvabastuse kohaldamise nõuetega.»;

3) paragrahvi täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Käibemaksuga ei maksustata kauba importi ühendusevälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamisel, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) kauba importija on Eesti maksukohustuslane;
2) kaup toimetatakse pärast importi samas seisundis viivitamata teise liikmesriiki teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele;
3) teise liikmesriiki kauba toimetamisest tekib kauba ühendusesisene käive;
4) kauba importija tõendab importimisel kavatsust toimetada kaup teise liikmesriiki seal registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele ning pärast toimetamist esitab tollile kauba ühendusesisest käivet tõendavad dokumendid;
5) käesolevas lõikes sätestatud tingimuste mittetäitmisel tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks on esitatud tagatis. Tagatis esitatakse ja vabastatakse, seda kasutatakse ning selle suurus arvutatakse tollieeskirjades sätestatud korras.»

§ 17. Paragrahvi 18 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) kauba ühendusesisest soetamist, kui kaup suunatakse viivitamata maksuladustamisele (§ 441).»

§ 18. Paragrahvis 19 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui isiku, välja arvatud ettevõtlusega tegeleva välisriigi isiku, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute, välja arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav kaugmüük, maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida (edaspidi registreerimiskohustus). Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui ettevõtlusega tegeleval välisriigi isikul, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, tekib maksustatav käive, mille tekkimise koht on Eesti, kuid mida maksukohustuslase ega piiratud maksukohustuslase poolt kauba soetamisel või teenuse saamisel Eestis ei maksustata, tekib tal registreerimiskohustus maksustatava käibe tekkimise päevast. Registreerimiskohustust ei teki Eesti isikule teostatava kaugmüügi korral ega juhul, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive. Registreerimiskohustust ei teki ühendusevälise riigi maksukohustuslasel elektrooniliselt osutatavate teenuste osutamisel juhul, kui ta on registreeritud teises liikmesriigis elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorra alusel (§ 43).»

§ 19. Paragrahvis 20 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud avalduse põhjal registreerib maksuhaldur isiku maksukohustuslasena asjakohase avalduse saamisest alates kolme tööpäeva jooksul kas avalduse saamise päeva või avaldaja soovil hilisema kuupäeva seisuga.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Isik peab registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates kolme tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust.»;

3) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, võib end maksukohustuslasena registreerides määrata maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud. Ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise riigi isikul, kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis, tuleb end maksukohustuslasena registreerides määrata maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud. Sätet ei kohaldata käesoleva seaduse § 43 lõikes 11 nimetatud juhul.»;

4) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Kui ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik kaugmüügi korras võõrandab kauba Eesti isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük) ja soovib, et enne registreerimiskohustuse tekkimist maksustataks tema kaugmüük Eestis ning et ta saaks end maksukohustuslasena registreerida käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, peab ta esitama oma asukohariigi pädeva ametiasutuse kirjaliku kinnituse, et see ametiasutus on registreerimisest teadlik.»

§ 20. Paragrahvis 21 tehakse järgmised muudatused:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Eesti isikul ja Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutseval välisriigi isikul, kes saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 1–11 ja 14–16 nimetatud teenust, tekib piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus selle teenuse saamise päevast. Sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule.

(2) Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade (§ 8), välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 160 000 krooni, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus nimetatud piirmäära ületamise päevast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud juhul. Sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, soetab ühendusesiseselt kaupa Eestis, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus kauba ühendusesisese soetamise päevast. Sätet ei kohaldata kauba ühendusesisesel maksuvabal soetamisel (§ 18).»

§ 21. Paragrahvis 22 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik, kes kaugmüügi korras võõrandab kauba Eesti isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük), registreeriti maksukohustuslasena käesoleva seaduse § 20 lõike 2 alusel enne registreerimiskohustuse tekkimist ja ta on olnud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks aastat ning tema tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt ka alanud kalendriaastal käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 või 2 sätestatud piirmäära, võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist.»

§ 22. Paragrahvi 24 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka Eestis maksukohustuslasena registreeritud välisriigi isikule, kelle käive tekib Eestis.»

§ 23. Paragrahvi 27 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 24. Paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Maksukohustuslane, kes on teise liikmesriigi isikule võõrandanud uue transpordivahendi, mis toimetatakse teise liikmesriiki, peab lisama kauba ühendusesisese käibe aruandele selle transpordivahendi müümisel väljastatud arve koopia.»

§ 25. Paragrahvis 29 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 3 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 2) imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks;
3) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks;»;

2) lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, arvatakse maha ainult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu eristada ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksust, määratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise kord maksukohustuslase taotluse alusel maksuhalduri juhi otsusega, lähtudes kauba või teenuse tegelikust kasutusest. Sõiduauto, selle tarbeks soetatud mootorikütuse ja sõiduautoga otseselt seotud kulude sisendkäibemaks arvatakse maha, sõltumata selle ettevõtluses kasutamise osatähtsusest, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja puhul.

(5) Maksukohustuslasel, kes on enne tema maksukohustuslasena registreerimise päeva soetanud kaupu, välja arvatud põhivara, nende võõrandamiseks või võõrandatavate kaupade tootmiseks, on õigus maha arvata nende kaupade sisendkäibemaks maksustamisperioodil, mil need kaubad maksustatava käibena võõrandati. Enne isiku maksukohustuslasena registreerimist soetatud põhivara sisendkäibemaks on õigus maha arvata, võttes arvesse käesoleva seaduse § 32 lõikes 4 sätestatut, üksnes juhul, kui isik ei ole seda põhivara kasutanud enne maksukohustuslasena registreerimist.»;

3) lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (10) Registrist kustutamisel tasub maksukohustuslane käibemaksu võõrandamata kaubalt, mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud. Kauba maksustatav väärtus on selle soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Sätet ei rakendata põhivara suhtes.»;

4) lõige 11 tunnistatakse kehtetuks.

§ 26. Paragrahvis 31 tehakse järgmised muudatused:

1) lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kauba ühendusesisese soetamise, paigaldatava või kokkupandava kauba soetamise, kolmnurktehingu tingimustel kauba soetamise (§ 3 lõike 4 punkt 4) või ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult kauba muu soetamise korral, millelt maksukohustuslane peab seaduse järgi arvestama käibemaksu, arvatakse sisendkäibemaks maha arve alusel.

(3) Ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult teenuse saamise korral, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt arvestama käibemaksu, arvatakse sisendkäibemaks maha arve alusel.

(4) Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha tollideklaratsiooni alusel. Kui kaup imporditakse ühendusevälisest riigist, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa, arvatakse sisendkäibemaks maha ettevõtlusega tegelevalt ühendusevälise riigi isikult saadud arve ja imporditud kauba andmetega tollideklaratsiooni vormi (§ 38 lõige 2) alusel.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Kui kauba importimisel tasumisele kuulunud käibemaksu summa tasutakse tolli järelkontrolli tulemusena tehtud otsuse alusel, arvatakse sisendkäibemaks maha tolli otsuse alusel.»;

3) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

4) lõiked 6–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Kui kauba importinud maksukohustuslane tasub käibemaksu tolliagentuuri kaudu, on tal õigus sisendkäibemaks maha arvata pärast seda, kui toll on kauba vabastanud ja maksukohustuslane on saanud tolliagentuurilt kinnitatud tollideklaratsiooni.

(7) Tolliagentuur ei või käsitada teise isiku eest tasutud või tasumisele kuuluvat käibemaksu oma ettevõtluseks imporditud kaubalt tasutud või tasumisele kuuluva käibemaksuna.

(8) Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, millal toll on kauba vabastanud. Muudel juhtudel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, millal kaup või teenus on käesoleva seaduse § 11 kohaselt soetatud või saadud.»

§ 27. Paragrahvis 32 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks, arvatakse sisendkäibemaks arvestatud käibemaksust maha osaliselt. Osalisel mahaarvamisel lähtutakse maksukohustuslase Eestis ja välisriigis kalendriaasta jooksul tekkinud käibe, mille sisendkäibemaks on käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel mahaarvatav, ning kogu tema Eestis ja välisriigis tekkinud käibe suhtest (edaspidi maksustatava käibe ja kogu käibe suhe). Maksustatava käibe ja kogu käibe suhe ümardatakse ülespoole sajandikeni ehk täisprotsendini.»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Ettevõtluse tarbeks põhivara, sealhulgas kinnisasja soetamisel ja selle tarbeks kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutava sisendkäibemaksu võib maksukohustuslane maha arvata põhivara või selle tarbeks kauba soetamise või teenuse saamise kuul, lähtudes põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise prognoositavast osatähtsusest põhivara soetamise aastal. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele põhivara soetamise aastast alates sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul. Sisendkäibemaksu korrigeerimist tehakse ainult nende põhivara tarbeks soetatud kaupade ja saadud teenuste puhul, mis suurendavad põhivara soetusmaksumust, ning ainult nende kinnisasja tarbeks soetatud kaupade ja saadud teenuste puhul, mis tõstavad kinnisasja raamatupidamislikku väärtust.»;

3) paragrahvi täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

« (41) Sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on kinnisasja ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul kümme kalendriaastat ning muu põhivara ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul viis kalendriaastat. Esimeseks kalendriaastaks loetakse ajavahemik põhivara soetamise päevast kuni jooksva kalendriaasta lõpuni. Põhivara tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse puhul loetakse esimeseks kalendriaastaks ajavahemikku põhivara tarbeks kauba soetamise või teenuse saamise päevast kuni jooksva kalendriaasta lõpuni.

(42) Sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava käibe tarbeks põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.»

§ 28. Paragrahvis 34 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Maksuhaldur võib seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, ja kui:
1) maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või
2) tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Tagastusnõude täitmise tähtaega võib korraga pikendada kuni 30 kalendripäeva. Kirjaliku motiveeritud otsuse tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise kohta teeb maksuhaldur hiljemalt viis kalendripäeva enne tagastusnõude täitmise tähtaja lõppemist.»

§ 29. Paragrahvis 35 tehakse järgmised muudatused:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Välisriigi maksukohustuslase kirjaliku taotluse alusel ning rahandusministri määrusega kehtestatud korras tagastatakse välisriigi maksukohustuslasele tema ettevõtluses kasutatava kauba, välja arvatud kinnisasi, importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaks, kui:
1) ta on kohustatud oma asukohariigis maksma käibemaksu ettevõtjana;
2) tal puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis;
3) tagastatava käibemaksu summa kalendriaastas on vähemalt 400 krooni või vähemalt 3000 krooni juhul, kui taotlus esitatakse perioodi kohta, mis on pikem kui kolm kuud, kuid lühem kui kalendriaasta;
4) Eesti maksukohustuslasel on õigus samadel tingimustel kauba importimisel, soetamisel või teenuse saamisel tasutud sisendkäibemaks käesoleva seaduse kohaselt oma arvestatud käibemaksust maha arvata.

(2) Kui isik on ühendusevälise riigi maksukohustuslane, tagastatakse Eestis isikule tema ettevõtluses kasutatava kauba, välja arvatud kinnisasi, importimisel või soetamisel või teenuse saamisel tasutud käibemaks, kui lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud nõuetele on täidetud järgmised tingimused:
1) välisriigi maksukohustuslase asukohariigis on Eesti residendil käibemaksu tagasisaamise õigus;
2) tagastatava käibemaksu summa kalendriaastas on vähemalt 5000 krooni.»;

2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Eestis kauba soetamisel või importimisel tasutud sisendkäibemaks tagastatakse isikule, kes ekspordib selle kauba humanitaarabi korras, kui selle kauba eksport on tõendatud käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud dokumentidega. Humanitaarabi on rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigi valitsusele, välisriigi kohalikule omavalitsusele või välisriigi valitsusvälisele organisatsioonile antav tagastamatu abi, mis on ette nähtud puuduse leevendamiseks.»;

3) lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Maksukohustuslasele, kes annab transpordivahendi, välja arvatud sõiduauto, üürile, rendile või kasutusvaldusse ühendusevälise riigi isikule, tagastatakse tema taotluse alusel sellelt teenuselt tasutud käibemaks, kui ta tõendab, et transpordivahendit kasutati ühendusevälises riigis ning sellelt teenuselt makstakse käibemaksu ka ühendusevälises riigis.»

§ 30. Paragrahvis 36 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) pidama maksustatava ja maksuvaba käibe, arvestatud käibemaksu ning teiselt registreeritud maksukohustuslaselt saadud maksustatava käibe või ettevõtluses kasutatava käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva sisendkäibemaksu ning käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud saadud teenuse või soetatud kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud sisendkäibemaksu ja imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluva sisendkäibemaksu igapäevast arvestust rahandusministri määrusega kehtestatud korras;»;

2) lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) pidama käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 2 ja 5 ning § 3 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud saadud teenuse ning soetatud ja imporditud kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud käibemaksu kohta igapäevast arvestust rahandusministri määrusega kehtestatud korras;»;

3) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Maksustatava ja maksuvaba käibe, arvestatud käibemaksu ning teiselt registreeritud maksukohustuslaselt saadud maksustatava käibe või ettevõtluses kasutatava käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud kauba või teenuse eest tasutava sisendkäibemaksu ning § 3 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud saadud teenuse või soetatud kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud või imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluva sisendkäibemaksu kohta igapäevase arvestuse pidamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.»

§ 31. Paragrahvis 37 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 8 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 1) nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatava käibe või maksuvaba käibe puhul viide selle käibemaksumäära kohaldamise aluseks olevale käesoleva seaduse § 15 lõike 3 või 4 vastavale punktile või § 16 vastavale lõikele ja punktile või kuuenda direktiivi artikli 13 või 15 vastavale punktile, artikli 8 lõike 1 punktile c, artikli 26b lõikele B või artikli 28c lõikele E, kauba ühendusesisese käibe puhul artikli 28c lõikele A ning kauba veo korral Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki artikli 28c lõikele C. Viidet maksumäära aluseks olevale sättele ei tule arvele märkida kauba ekspordi puhul ning viidet maksumäära aluseks olevale direktiivi sättele ei tule arvele märkida teenuse puhul, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti;
2) kauba soetajal või teenuse saajal lasuva maksukohustuse puhul viide selle aluseks olevale kuuenda direktiivi artiklile 21;»;

2) lõike 8 punktid 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 4) uue transpordivahendi ühendusesisesel võõrandamisel andmed, mis tõendavad, et võõrandatav kaup on uus transpordivahend, ja viide käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktile 2 või kuuenda direktiivi artikli 28c lõike A alalõikele b;
5) kolmnurktehingu puhul kauba soetaja maksukohustuslasena registreerimise number ja viide kuuenda direktiivi artikli 28c lõike E alalõikele 3;»;

3) lõike 8 punktid 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 7) kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 41) või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 42) kohaldamisel viide käesoleva seaduse §-le 41 või 42 või vastavalt kuuenda direktiivi artiklile 26a või artikli 26a lõikele C;
8) kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik on määranud maksuesindaja (§ 20), siis selle maksuesindaja maksukohustuslasena registreerimise number, nimi ja aadress ning viide käesoleva seaduse § 20 lõikele 6 või kuuenda direktiivi artikli 21 lõikele 2.»

§ 32. Paragrahvis 38 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kauba importimisel makstakse käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korras. Kauba importimisel käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud juhul esitab isik andmed kauba importimise kohta tollideklaratsiooni vormil ja maksab käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korras.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 5 nimetatud isik esitab andmed kauba kohta tollideklaratsiooni vormil ja maksab käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korra kohaselt, arvestades vajalike erisustega.»

§ 33. Paragrahvi 39 lõiked 1 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käibemaksuga ei maksustata Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale, konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul) ning erimissiooni ja Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esindusele, välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile ning ühenduse institutsioonile, samuti nimetatud esinduse, asutuse ja erimissiooni haldustöötajale, välja arvatud ühenduse institutsiooni haldustöötaja, vajaliku kauba importi. Sellise kauba, välja arvatud toiduainete soetamisel ning teenuse saamisel Eestis tagastatakse nendelt tasutud käibemaks käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel juhul, kui kaupade ja teenuste kogumaksumus koos käibemaksuga on arve kohaselt vähemalt 1000 krooni. Kommunaalmaksete, sideteenuste ja kütuse puhul vedelkütuse seaduse tähenduses tagastatakse käibemaks ka väiksema summa korral. Ühenduse institutsioonile tagastatakse ka toiduainete soetamiselt tasutud käibemaks.»;

« (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esinduse, asutuse, erimissiooni, institutsiooni või füüsilise isiku õigust taotleda käibemaksuvabastust või käibemaksu tagastamist kinnitab välisministri poolt volitatud ametnik.»

§ 34. Paragrahvis 40 tehakse järgmised muudatused:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorda kohaldatakse juhul, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisijale, sealhulgas juriidilisele isikule või asutusele, reisiga otseselt seotud teenust (edaspidi reisiteenus) ning kasutab reisiteenuse osutamisel ettevõtlusega tegelevalt Eesti või välisriigi isikult soetatud kaupa või saadud teenust.

(2) Erikorda ei pea kohaldama, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisiteenust teisele Eesti või välisriigi maksukohustuslasele edasiosutamiseks.»;

2) paragarahvi täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

« (10) Reisiteenus maksustatakse käibemaksumääraga null protsenti, kui reisiteenuse osutamisel kasutatakse ühendusesisese reisijateveo teenust. Kui reisiteenuse osutamisel kasutatakse ka muid teenuseid, maksustatakse reisiteenus käibemaksumääraga null protsenti ühendusesisese reisijateveo teenusega seotud osas.

(11) Keskmist marginaali kasutava maksukohustuslase poolt reisiteenuse maksustatava väärtuse korrigeerimise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.»

§ 35. Seadust täiendatakse §-ga 441 järgmises sõnastuses:

« § 441. Maksuladustamine

(1) Maksuladustamine on kuuenda direktiivi lisas J nimetatud ühenduse kauba paigutamine maksuhalduri heakskiidetud kohta käibemaksusoodustuse kohaldamiseks. Maksuladu on koht, kus toimub maksuladustamine.

(2) Maksulaopidajal peab olema tagatis maksuladustatud kaubalt tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks. Tagatis esitatakse ja vabastatakse, seda kasutatakse ning selle suurus arvutatakse tollieeskirjades tollilao tagatise kohta sätestatud korras, arvestades maksulao erisusi.

(3) Maksulao pidamiseks on vaja maksuhalduri luba. Maksuladu pidada sooviv isik esitab kirjaliku taotluse, milles on maksulao pidamise loa saamiseks vajalik informatsioon.

(4) Maksuhaldur väljastab maksulao pidamise loa, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) taotleja raamatupidamine võimaldab maksuhalduril taotleja tegevust kontrollida;
2) taotlejal on kauba liikumise kohta täpne arvepidamine;
3) taotlejal ei ole maksuvõlga;
4) taotleja on maksuhaldurile esitanud tõesed andmed;
5) taotlus on majanduslikult põhjendatud.

(5) Maksuhaldur võib keelduda maksulao pidamise loa väljastamisest, kui taotlejat on taotluse esitamise päevale eelnenud kuue kuu jooksul karistatud maksukorralduse seaduse §-s 152, 154 või 156 sätestatud väärteo eest või kui ta on toime pannud karistusseadustiku §-des 386–390 sätestatud kuriteo, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud.

(6) Maksulaopidaja peab maksuladustatud kaupade kohta maksuhalduri poolt heakskiidetud vormis laoarvestust. Kaup kantakse laoarvestusse kohe, kui asjaomane isik on toonud kauba maksulattu. Laoarvestus peab võimaldama maksuhalduril kaupa identifitseerida ning kajastama kaubaga tehtud tehinguid ja kauba liikumist.

(7) Kaup on maksuladustatud, kui kaup on kantud laoarvestusse. Maksuladustamine lõpeb, kui kaup kantakse laoarvestusest välja.

(8) Kui töötlemise tulemusena kaup ei kuulu enam kuuenda direktiivi lisas J loetletud kaupade loetellu, tuleb selle kauba maksuladustamine viivitamata lõpetada.

(9) Maksuladustatud kaupa saab ühest maksulaost teise toimetada maksuladustamist katkestamata. Lähtemaksulao pidaja vastutab maksukohustuse täitmise eest seni, kuni kaup võetakse teises maksulaos arvele. Kui kaup toimetatakse maksuladustamiseks ettenähtud kohast välja ebaseaduslikult, vastutab käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 5 sätestatud maksukohustuse täitmise eest laopidaja solidaarselt isikuga, kes on kauba välja toimetanud.

(10) Maksulaost kadunud kaupa käsitatakse maksuladustamiseks ettenähtud kohast ebaseaduslikult väljaviidud kaubana. Pakendamata vedeliku ja puistematerjali mõõtetulemuse võrdlemisel kauba kohta käivate andmetega võib maksuhaldur võtta arvesse mõõteprotsessi mõõtemääramatust. Mõõtemääramatust ületava kauba puudujäägi puhul peab laopidaja maksuhaldurile tõendama, et puudujääk on tekkinud ettenägematu olukorra, loodusliku protsessi või kauba iseärasuste tõttu.

(11) Maksuhaldur võib peatada maksulao pidamise loa kehtivuse kuni kaheks kalendrikuuks ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks, maksuhalduri nõuete täitmiseks või kauba maksulaost väljatoimetamiseks tähtaja, kui:
1) laopidajat on loa kehtivuse peatamise päevale eelnenud kuue kuu jooksul karistatud maksukorralduse seaduse §-s 152, 154 või 156 sätestatud väärteo eest või kui ta on toime pannud karistusseadustiku §-des 386–390 sätestatud kuriteo;
2) laopidajal on maksuvõlg;
3) loa taotlemisel on esitatud valeandmeid;
4) maksulao tegevus ei ole maksulao pidamise nõuetega kooskõlas;
5) maksulao tagatise nõuded ei ole täidetud.

(12) Maksulao pidamise luba tunnistatakse kehtetuks laopidaja kirjaliku taotluse alusel või maksuhalduri algatusel. Maksuhaldur võib loa kehtetuks tunnistada, kui:
1) loa kehtivus oli enne kehtetuks tunnistamist peatatud käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud põhjusel;
2) laopidaja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldanud asjaolusid, mis olid loa kehtivuse peatamise aluseks.

(13) Maksulao nõuded, maksulao pidamise loa väljastamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise, maksuladustamisel oleva kauba hoidmise ja vedamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.»

§ 36. Paragrahvi 46 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Maksukohustuslasel, kes enne 2004. aasta 1. jaanuari on maksuhaldurit kirjalikult teavitanud oma soovist, et maksustataks tema eluruumi käivet või eluruumi üürile andmise teenuse ning tema kui eluruumi üürileandja poolt teenuse saajalt nõutavate maamaksu- ja hoonekindlustuskulude käivet, võidakse nimetatud käivete maksustamist jätkata kuni 2014. aasta 1. maini.»

§ 37. Paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Käesoleva seaduse § 40 lõige 10 kehtib kuni 2007. aasta 31. detsembrini.»

II. § 38. Maksukorralduse seaduses (RT I 2002, 26, 150; 2005, 25, 193) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 107 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Tagastusnõude täitmise pikendamise või peatamise korral käesolevas seaduses või maksuseaduses sätestatud juhtudel on maksukohustuslasel õigus tagastusnõude täitmisele, kui maksukohustuslane esitab piisava tagatise. Tagatise esitamine ja aktsepteerimine toimub vastavalt käesoleva seaduse §-dele 120–127.»;

2) paragrahvi 120 lõike 1 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) tagastusnõude täitmise pikendamise või peatamise korral (§ 107 lõige 5);»;

3) paragrahvi 120 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

« 21) haldusakti täitmise peatamise korral (§ 146);».

III. § 39. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 14 punktis 1 sätestatud käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkti 2 muudatus ja § 15 punktis 5 sätestatud käibemaksuseaduse § 16 lõike 2 punkti 5 muudatus jõustuvad 2007. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 25 punktis 1 sätestatud käibemaksuseaduse § 29 lõike 3 punkti 2 muudatus, § 26 punktides 1 ja 4 sätestatud käibemaksuseaduse § 31 lõigete 4 ning 6–8 muudatused ning § 26 punktis 2 sätestatud käibemaksuseaduse § 31 lõige 41 jõustuvad Riigi Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval ja neid rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2005. aasta 1. novembrist.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

1 EÜ Nõukogu kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.06.1977, lk 1–40);
EÜ Nõukogu kaheksas direktiiv 79/1072/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 331, 27.12.1979, lk 11–19);
EÜ Nõukogu kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 326, 21.11.1986, lk 40–41);
EL Nõukogu direktiiv 2003/92/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ seoses gaasi ja elektri tarnekohta käsitlevate eeskirjadega (ELT L 260, 11.10.2003, lk 8–9).

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json