Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1
Vastu võetud 15.12.2005 nr 308
Määrus kehtestatakse «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 7 lõike 3 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel kantserogeensete ja mutageensete kemikaalidega (edaspidi kantserogeen ja mutageen).
(2) Määrust kohaldatakse, kui käideldav aine või valmistis selles sisalduva aine alusel on «Kemikaaliseaduse» § 41 lõike 4 alusel kehtestatud korra kohaselt liigitatav 1. või 2. kategooria kantserogeeniks või mutageeniks, või kui aine või valmistis on nimetatud §-s 2 või vabaneb §-s 2 loetletud tööprotsesside käigus.
(3) Määrust kohaldatakse kiirgustöötajate tööle «Kiirgusseadusest» tulenevate erisustega.
§ 2. Kantserogeenset ohtu põhjustavad tööprotsessid
Kantserogeenset ohtu põhjustavad tööprotsessid on:
1)
auramiini (CAS 492-80-8) tootmine;
2) tööprotsessid, kus töötaja võib
kokku puutuda kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis sisalduvate
polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega;
3) vaske
ja niklit sisaldavate materjalide jootmine, keevitamine või muu
termiline töötlemine, mille käigus tekib nende metallide tolmu, suitsu
või aerosooli;
4) isopropüülalkoholi tootmise tugevalt
happelised protsessid;
5) tööprotsessid, kus töötaja võib kokku
puutuda kõva puidu, nt pöögi või tamme töötlemisel tekkiva tolmuga;
6)
muud tööprotsessid, kus esineb töötajate kantserogeenide või
mutageenidega kokkupuute oht.
2. peatükk
TÖÖANDJA KOHUSTUSED
§ 3. Töökeskkonna riskianalüüs
(1) Kõikide tööprotsesside puhul, kus esineb töötajate kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama kokkupuute laadi, ulatuse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötajate tervisele ja ohutusele ning võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.
(2) Riski hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute viise, sealhulgas ka absorbeerumist nahka või naha kaudu organismi.
(3) Tööandja peab erilist tähelepanu pöörama riskitundlike töötajate, nagu rasedate, rinnaga toitvate naiste ja alaealiste töötajate osalemisele tööprotsessis ning arvestama nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid.
(4) Tööandja on tööinspektori nõudmisel kohustatud esitama töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.
§ 4. Terviseriski vähendamine
(1) Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemused näitavad, et kantserogeenid või mutageenid võivad ohustada töötajate tervist, tuleb võimaluse piires vältida töötajate kokkupuudet nende ainetega, piirates nende ainete kasutamist, asendades need töötajatele ohutumate kemikaalidega või kasutades ohutumat tehnoloogiat.
(2) Tööandja peab tagama, et terviseriskiga seotud piirkondadesse pääsevad ainult need töötajad, kelle töö või tööülesanded seda nõuavad.
(3) Kui tehniliselt ei ole võimalik asendada kantserogeene või mutageene ohutumate kemikaalidega või kasutada ohutumat tehnoloogiat, peab tööandja tagama tehniliste võimaluste piires nende käitlemise suletud süsteemis.
(4) Kui lõikes 3 nimetatud suletud süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, peab tööandja tagama, et töötajate kokkupuude kantserogeenide või mutageenidega oleks minimeeritud ning vastava kemikaali tekitatav ohutegur ei ületaks sätestatud töökeskkonna piirnormi.
(5) Kantserogeenide või mutageenide kasutamisel peab tööandja rakendama
järgmisi meetmeid:
1) töökeskkonnas hoitava või käideldava
kantserogeeni või mutageeni koguse piiramine vajamineva miinimumini;
2)
kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvate töötajate arvu
vähendamine võimaliku miinimumini;
3) tööprotsessi
kavandamine nii, et kantserogeeni või mutageeni pihkumine töökeskkonda
oleks välditud või, kui vältimine ei ole võimalik, viidud miinimumini
koos kontrollmeetmete rakendamisega;
4) kantserogeeni või mutageeni
eemaldamine nende võimalikust pihkumise kohast kohtäratõmbe,
üldventilatsiooni või teiste asjakohaste meetmete abil;
5)
seiremeetodite kasutamine kantserogeeni või mutageeni pihkumise
õigeaegseks avastamiseks;
6) ohutute töötavade ja -meetodite
rakendamine, sh ühis- või isikukaitsevahendite kasutamine;
7)
asjakohaste hügieenimeetmete rakendamine, sh põrandate, seinte ja muude
pindade korrapärane puhastamine;
8) töötajate õigeaegne ja täpne
teavitamine;
9) ohualade märgistamine ja nõuetekohaste ohutusmärkide,
sh keelumärgi «Suitsetamise keeld» kasutamine piirkondades, kus töötajad
puutuvad või võivad kokku puutuda kantserogeeni või mutageeniga;
10)
tegevuskava koostamine võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks, kui võib toimuda
töötajate kokkupuude suure koguse kantserogeenide või mutageenidega;
11)
käideldavate kemikaalide hoidmine hermeetiliselt suletavates ning
selgelt ja nähtavalt märgistatud anumates;
12) ohtlike
tootmisjäätmete kogumine hermeetiliselt suletavatesse ning selgelt
märgistatud konteineritesse;
13) ohutute ladustamis-,
transpordi- ja kahjutustamismeetodite rakendamine.
§ 5. Kontrollitav kokkupuude
(1) Kui mõne tööprotsessi, näiteks seadmete hooldustöö korral võib ette näha töötajate oluliselt suuremat kokkupuudet kantserogeenide või mutageenidega ja kui tavapärased tehnilised abinõud töötajate kaitsmiseks ei ole piisavad, määrab tööandja pärast töötajate või nende esindajatega konsulteerimist kindlaks erimeetmed, mis on vajalikud nende töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks.
(2) Lõikes 1 nimetatud juhul antakse töötajatele kaitseriietus ja individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, mida nad peavad kandma niikaua, kuni kestab kokkupuude kantserogeenide või mutageenidega, kusjuures kokkupuude peab iga töötaja puhul piirduma lühima vajaliku ajaga.
(3) Lõikes 1 nimetatud juhul peab piirkond, kus tööd tehakse, olema selgelt märgistatud ja kõrvaliste isikute sissepääs sinna peab olema välditud.
§ 6. Erakorralise kokkupuute oht
(1) Tööandja peab nii kiiresti kui võimalik teatama töötajatele ja töökeskkonnavolinikule tekkinud õnnetusohust või toimunud õnnetusjuhtumist, millega tõenäoliselt kaasneb töötajate kokkupuude kantserogeeni või mutageeniga, selle põhjustest, võimalikest tagajärgedest ja rakendatavatest kaitseabinõudest.
(2) Tööandja peab välja panema kirjalikud juhised, kuidas toimida õnnetusjuhtumi korral ning mida ette võtta õnnetuse tagajärgede vältimiseks.
(3) Saastunud piirkonda võivad siseneda ainult eriväljaõppe saanud töötajad, keda on vältimatult vaja remondi või muude vajalike tööde teostamiseks, kusjuures neile tuleb anda vajalik kaitseriietus ja hingamisteede kaitsevahendid. Saastunud piirkonnas viibimine peab piirduma lühima vajaliku ajaga.
§ 7. Tööhügieen
Tööandja peab töötajate võimaliku kantserogeenide või mutageenidega
kokkupuute vältimiseks võtma tarvitusele järgmised tööhügieeni abinõud:
1)
keelama söömise, joomise ja suitsetamise piirkondades, kus esineb
kantserogeenide või mutageenidega saastatuse oht;
2) andma
töötajatele asjakohase tööriietuse, vajaduse korral kaitseriietuse ja
hingamisteede kaitsevahendid;
3) tagama töö- ja tänavariietuse jaoks
eraldi hoiukohad;
4) andma töötajate kasutusse duššidega varustatud
pesemisruumid ning vajadusel paigaldama silmadušid;
5) tagama,
et kõik kasutatavad isikukaitsevahendid pärast tööpäeva lõppu
puhastatakse, kontrollitakse ja pannakse hoiule kindlaksmääratud kohta;
6)
tagama töö- ja kaitseriietuse regulaarse puhastamise ja pesemise ning
kõlbmatuks muutumise korral nende käitlemise «Jäätmeseaduse» kohaselt.
§ 8. Kantserogeenide või mutageenide käitlemisest teavitamine
(1) Tööandja on kohustatud teavitama Tööinspektsiooni kohalikku asutust
vähemalt 30 päeva enne kantserogeenide või mutageenidega esmakordselt
töö alustamist, esitades kirjalikult või elektrooniliselt järgmised
andmed:
1) tööandja nimi ja aadress;
2) kasutatavate
kantserogeenide või mutageenide loetelu koos neid identifitseerivate
andmetega vastavalt «Kemikaaliseadusele»;
3) tööprotsesside
või tehnoloogiate loetelu, mille puhul kasutatakse kantserogeene või
mutageene ja nende kasutamise põhjendused;
4) valmistatavate või
kasutatavate kantserogeene või mutageene sisaldavate ainete või
valmististe kogused;
5) kantserogeenide või mutageenidega
kokkupuutuvate töötajate arv, kokkupuute laad ja kestus tööpäeva või
töönädala jooksul;
6) andmed kasutatavate
ohutusabinõude, sealhulgas kasutatavate isikukaitsevahendite kohta.
(2) Kui tööandja on töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja selgitanud kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute ohu, on ta kohustatud Tööinspektsiooni kohalikku asutust sellest teavitama, esitades kirjalikult või elektrooniliselt lisaks lõikes 1 loetletud andmetele ka andmed kasutatava kantserogeeni või mutageeni teise kantserogeeni või mutageeniga asendamise juhtude kohta.
§ 9. Töötajate väljaõpe
(1) Tööandja peab kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvatele
töötajatele tagama asjakohase väljaõppe, mis peab hõlmama eelkõige
järgmist:
1) kantserogeenide ja mutageenide tervistkahjustava
toime tundmine, sealhulgas tervisekahjustuse riski suurenemine
suitsetamisel;
2) kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute
vältimiseks rakendatavad ohutusabinõud;
3) kasutatavate
ohumärguannete tundmine;
4) ettevõttes kehtestatud
tööhügieeninõuded;
5) isikukaitsevahendite, sh
kaitseriietuse kasutamise eesmärk ja kord;
6) tegutsemisjuhised
ohtliku olukorra tekkimisel.
(2) Väljaõpet tuleb korrata, kui tööprotsessis tehakse olulisi muudatusi, mis puudutavad kasutatavaid kantserogeene või mutageene, seadmeid või tehnoloogiat.
§ 10. Töötajate teavitamise erijuhud
(1) Tööandja teavitab töötajaid ettevõttes kasutatavatest kantserogeene või mutageene sisaldavatest seadmetest ja konteineritest ning tagab, et kõik neid aineid sisaldavad seadmed, konteinerid ja pakendid kannavad selgesti loetavat märgistust ning hästi nähtavaid hoiatusmärke.
(2) Tööandja peab koostama ja kinnitama kirjalikud juhised kantserogeenide ja mutageenide käitlemiseks ning tagama, et need oleksid töötajatele kättesaadavad ning vajadusel nähtavale kohale välja pandud.
§ 11. Kantserogeenidest või mutageenidest mõjutatud töökeskkonnas töötavate inimeste üle arvestuse pidamine
(1) Tööandja peab pidama töö tõttu kantserogeenidest või mutageenidest ohustatud töötajate nimekirja.
(2) Nimekirjas tuleb töötaja kohta esitada järgmised andmed:
1)
töötaja ees- ja perekonnanimi;
2) tööülesande kirjeldus;
3)
kantserogeeni või mutageeni, millega töötaja on kokku puutunud, nimetus;
4)
kantserogeeni või mutageeniga toimunud kokkupuute kestus.
(3) Andmeid nimekirja kantud töötaja kohta peab tööandja hoidma ajakohasena ja säilitama vähemalt 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet kantserogeeni või mutageeniga.
(4) Töötajal on õigus saada teada tema kohta nimekirja kantud andmeid.
(5) Töötajatel ja töökeskkonnavolinikul peab olema võimalik tutvuda nimekirja puudutava isikustamata statistilise teabega.
(6) Töötajate nimekirjaga on õigus tutvuda töötervishoiuarstil, töökeskkonnaspetsialistil ja tööinspektoril.
§ 12. Töötajate tervisekontroll
(1) Tööandja tagab, et kõik kantserogeenidest või mutageenidest ohustatud töötajad läbivad tervisekontrolli vastavalt korrale, mis on kehtestatud «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 13 lõike 1 punkti 7 alusel.
(2) Kui tervisekontrolli käigus avastatakse ühel töötajal kantserogeeni või mutageeniga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisehäire, peavad tervisekontrolli läbima ka teised töötajad, kes töötavad samalaadsetes tingimustes. Sellisel juhul tuleb teostada ka täiendav töökeskkonna riskianalüüs.
(3) Töötaja peab läbima tervisekontrolli töötervishoiuarsti poolt määratud ajavahemike järel ka pärast kantserogeeni või mutageeniga kokkupuutumise lõppu.
(4) Töötajatel on õigus saada teada oma tervisekontrolli tulemused.
(5) Tööandjal on õigus saada ülevaade töötajate tervisekontrolli tulemustest.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 13. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2000. a määrus nr 51 «Kantserogeensete ja mutageensete ainete kasutamisel esitatavad nõuded töökohal» (RT I 2000, 12, 84) tunnistatakse kehtetuks.
__________________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja
mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (EÜT L 158,
30.04.2004, lk 50–76).
|
Keskkonnaminister peaministri ülesannetes Villu REILJAN |
| Sotsiaalminister Jaak AAB |
| Riigisekretär Heiki LOOT |
Facebook
Twitter