Teksti suurus:

Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ja õppima asuvate isikute tervisenõuded, tervisekontrolli ning tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:04.01.2012
Avaldamismärge:RT I 2005, 71, 560

Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ja õppima asuvate isikute tervisenõuded, tervisekontrolli ning tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise kord

Vastu võetud 22.12.2005 nr 325

Määrus kehtestatakse «Lennundusseaduse» § 241 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite (edaspidi lennundusspetsialist) ning nimetatud erialadel õppivate (edaspidi õppija) ja õppima asuvate isikute (edaspidi õppima asuja) tervisenõuded, tervisekontrolli ning tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise kord.

 (2) Lennundusspetsialistide, õppijate ja õppima asujate tervisenõuded ja tervisekontrolli kord kehtestatakse kooskõlas 1990. aasta «Ühtsete lennundusnõuete väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamise kokkuleppe» (RT II 2000, 2, 13) alusel välja antud Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities) ühtsete lennundusnõuetega JAR-FCL 3 (Joint Aviation Requirements: Flight Crew Licensing (Medical)) «Lennumeeskonnaliikmete tervisetõendite väljaandmine» (edaspidi JAR-FCL 3).

2. peatükk TERVISENÕUDED 

§ 2. Tervise üldnõuded

 (1) Lennundusspetsialist, õppija ja õppima asuja peavad olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimelised täitma tööülesandeid ning neil ei tohi olla tervisehäireid või terviseseisundeid, mis võivad töökohustuste täitmise ajal esile kutsuda lendu ohustavat töövõime kaotust.

 (2) Lennundusspetsialisti, õppija ja õppima asuja tervisenõuded kehtestatakse järgmiselt:
 1) klassi 1 tervisenõuetele peab vastama liinipiloodi, ametpiloodi, navigaatori, pardainseneri ja instrumentaallennu pädevusega erapiloodi ning vastaval erialal õppija ja õppima asuja terviseseisund;
 2) klassi 2 tervisenõuetele peab vastama visuaallennu pädevusega erapiloodi, ülikerglennuki piloodi, motopurilennuki piloodi, purilennuki piloodi, õhupalli piloodi, tiiviklennuki piloodi ja pardasaatja ning vastaval erialal õppija ja õppima asuja terviseseisund;
 3) klassi 3 tervisenõuetele peab vastama lennuliikluse lennujuhi ja -informaatori ning vastaval erialal õppija ja õppima asuja terviseseisund.

§ 3. Kuulmisnõuded

 (1) Lennundusspetsialisti, õppija ja õppima asuja kuulmise uuring põhineb toonaudiomeetrial. Kumbagi kõrva uuritakse eraldi.

 (2) Eelneval tervisekontrollil ei tohi klasside 1 ja 3 tervisenõuetele vastava eriala lennundusspetsialisti, õppija ja õppima asuja ning instrumentaalpädevusega erapiloodi, vastaval erialal õppija ja õppima asuja kuulmise nõrgenemine sagedustel 500, 1000 ja 2000 Hz olla suurem kui 20 dB ning sagedusel 3000 Hz suurem kui 35 dB.

 (3) Eelneval tervisekontrollil ei tohi klassi 2 tervisenõuetele vastava eriala lennundusspetsialisti, õppija ja õppima asuja kuulmise nõrgenemine sagedustel 500, 1000 ja 2000 Hz olla suurem kui 35 dB ning sagedusel 3000 Hz suurem kui 50 dB.

 (4) Perioodilisel tervisekontrollil ei tohi lennundusspetsialisti, õppija ja õppima asuja kuulmise nõrgenemine sagedustel 500, 1000 ja 2000 Hz olla suurem kui 35 dB ning sagedusel 3000 Hz suurem kui 50 dB.

§ 4. Nägemisnõuded

 (1) Klassi 1 nägemisnõuded on järgmised:
 1) korrigeeritud või korrigeerimata nägemisteravus kummaski silmas ei tohi olla alla 6/9 (0,7) ning korrigeeritult binokulaarselt mitte alla 6/6 (1,0);
 2) eelneval tervisekontrollil ei tohi refraktsiooni häire olla suurem kui +/–3 dioptriat;
 3) perioodilisel tervisekontrollil ei tohi refraktsiooni häire olla suurem kui +5/–8 dioptriat;
 4) vaateväli ja värvusnägemine peavad olema normaalsed.

 (2) Klassi 2 nägemisnõuded on järgmised:
 1) korrigeeritud või korrigeerimata nägemisteravus kummaski silmas ei tohi olla alla 6/12 (0,5) ning korrigeeritult binokulaarselt mitte alla 6/6 (1,0);
 2) eelneval tervisekontrollil ei tohi refraktsiooni häire olla suurem kui +/–5 dioptriat;
 3) perioodilisel tervisekontrollil ei tohi refraktsiooni häire olla suurem kui +5/–8 dioptriat;
 4) vaateväli ja värvusnägemine peavad olema normaalsed.

 (3) Klassi 3 nägemisnõuded on järgmised:
 1) korrigeeritud või korrigeerimata nägemisteravus kummaski silmas ei tohi olla alla 6/9 (0,7) ning korrigeeritult binokulaarselt mitte alla 6/6 (1,0);
 2) eelneval tervisekontrollil ei tohi refraktsiooni häire olla suurem kui +3/–5 dioptriat;
 3) perioodilisel tervisekontrollil ei tohi refraktsiooni häire olla suurem kui +5/–6 dioptriat;
 4) vaateväli ja värvusnägemine peavad olema normaalsed.

 (4) Kui lennundusspetsialistilt või õppijalt nõutakse prillide või kontaktläätsede kasutamist, peavad tal olema õhusõidukis tagavaraprillid või -kontaktläätsed.

§ 5. Meditsiinilised vastunäidustused, piirangud ja eritingimused

 (1) Tervisehäired ja terviseseisundid, mis on absoluutseks või suhteliseks vastunäidustuseks erialakoolitusele õppima asumisel või õppimisel või lennundusspetsialistina töötamisel, on loetletud määruse lisas 1.

 (2) Absoluutse vastunäidustuse (A) esinemisel ei sobi isik alustama õpinguid või õppima erialakoolitusel ega töötama lennundusspetsialistina.

 (3) Suhtelise vastunäidustuse (B) esinemisel võib Lennuamet või tervisekontrolli tegija määrata tervisetõendi kehtivusele, tervisekontrolli tegemisele, tervisetõendi väljaandmisele või lennundusspetsialisti ja õppija lennundusalasele tegevusele piirangu või eritingimuse, mis on toodud määruse lisas 2.

 (4) Tervisekontrolli tegija võib määrata eritingimuse, mis on seotud lennundusspetsialisti ja õppija nägemisega, või piirangu tervisetõendi kehtivusajale. Ülejäänud piirangud või eritingimused võib määrata Lennuamet.

 (5) Piirangu või eritingimuse esmakordsel määramisel väljastab tervisekontrolli tegija või Lennuamet kirjaliku teate, milles põhjendatakse piirangu või eritingimuse määramise vajadust. Teade vormistatakse kolmes eksemplaris. Teate originaaleksemplar väljastatakse lennundusspetsialistile, õppijale või õppima asujale ning koopiad jäävad tervisekontrolli tegijale ja Lennuametile.

 (6) Tervisetõendile märgitakse piirangud ja eritingimused kolmetäheliste koodidena. Tervisetõendi märkuste lahtrisse kirjutatakse piirangu või eritingimuse kirjeldus ja vajaduse korral selgitus.

3. peatükk TERVISEKONTROLLI KORD 

§ 6. Tervisekontrolli läbimine

 (1) Lennundusspetsialisti, õppija ja õppima asuja terviseseisundi vastavust kehtestatud tervisenõuetele kontrollitakse enne õppima asumist ja enne esmakordselt tööle asumist (edaspidi eelnev tervisekontroll) ning õppimise ja töötamise ajal korduvalt (edaspidi perioodiline tervisekontroll).

 (2) Eelneva tervisekontrolli peab läbima:
 1) lennundusspetsialist mitte varem kui kolm kuud enne esmakordselt tööle asumist;
 2) õppima asuja mitte varem kui kolm kuud enne erialakoolitusele asumist;
 3) era-, puri-, ülikerglennuki või õhupalli piloodi koolitusel õppija enne esimest soololendu.

 (3) Perioodilise tervisekontrolli peab läbima:
 1) õppija enne praktikale asumist;
 2) klassi 1 tervisenõuetele vastava eriala lennundusspetsialist ja õppija kuni 40 aasta vanuseni üks kord aastas ja alates vanusest 40 aastat üks kord kuue kuu jooksul;
 3) klassi 2 tervisenõuetele vastava eriala lennundusspetsialist ja õppija kuni 30 aasta vanuseni üks kord 5 aasta jooksul, alates vanusest 30 aastat üks kord 2 aasta jooksul ja alates vanusest 50 aastat üks kord aastas;
 4) klassi 3 tervisenõuetele vastava eriala lennundusspetsialist ja õppija kuni 40 aasta vanuseni üks kord 2 aasta jooksul ja alates vanusest 40 aastat üks kord aastas.

 (4) Perioodilise tervisekontrolli peab lennundusspetsialist ja õppija läbima mitte varem kui 45 päeva enne tervisetõendi kehtivusaja lõppemist.

 (5) Lisaks lõigetes 2 ja 3 sätestatule peab lennundusspetsialist läbima tervisekontrolli, kui ta:
 1) läheb üle teisele ametikohale, millele on kehtestatud rangemad tervisenõuded;
 2) on olnud järjest haiguslehel 21 päeva või kauem;
 3) on tunnistatud ajutiselt lennundusspetsialistina töötamiseks sobimatuks tervisega seotud põhjusel.

§ 7. Tervisekontrolli tegija

  Tervisekontrolli teeb Lennuameti poolt tervisekontrolli tegijana tunnustatud arst.

§ 8. Klassi 1 terviseuuringud

 (1) Tervisekontrolli tegemisel tehakse järgmised laboriuuringud:
 1) vere kliiniline analüüs – eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil;
 2) uriini analüüs – eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil;
 3) vere lipiididesisalduse määramine – eelneval tervisekontrollil, 40 aasta vanustel ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemisel;
 4) veresuhkru analüüs – eelneval tervisekontrollil ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemisel.

 (2) Tervisekontrolli tegemisel tehakse järgmised röntgen- ja funktsionaaldiagnostilised uuringud:
 1) elektrokardiogramm (edaspidi EKG) – eelneval tervisekontrollil, alla 30 aasta vanustel iga 5 aasta järel, 30–39 aasta vanustel iga 2 aasta järel, 40–49 aasta vanustel igal aastal ja alates vanusest 50 aastat iga 6 kuu järel;
 2) toonaudiomeetria – eelneval tervisekontrollil, alla 40 aasta vanustel iga 5 aasta järel ja alates vanusest 40 aastat iga 2 aasta järel;
 3) kopsude röntgenuuring – eelneval tervisekontrollil ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemisel;
 4) spiromeetria – eelneval tervisekontrollil ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemisel;
 5) kopsude tippvoolu mõõtmine (edaspidi PEF) – 30, 35 ja 40 aasta vanustel ja seejärel iga 4 aasta järel;
 6) kõrva, nina ja kurgu kontroll – eelneval tervisekontrollil, alla 40 aasta vanustel iga 5 aasta järel ja alates vanusest 40 aastat iga 2 aasta järel;
 7) silmade ja nägemise kontroll – eelneval tervisekontrollil, alla 40 aasta vanustel iga 5 aasta järel ja alates vanusest 40 aastat iga 2 aasta järel;
 8) värvusnägemise kontroll Ishihara testidega ja vaatevälja hindamine Donders’i meetodil – eelneval tervisekontrollil ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral;
 9) psüühilise seisundi hindamine – eelneval tervisekontrollil ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral.

 (3) Tervisehäire või terviseseisundi hindamise täpsustamiseks on tervisekontrolli tegijal õigus suunata kontrollitav lõigetes 1 ja 2 nimetamata terviseuuringutele (täiendavad terviseuuringud).

§ 9. Klassi 2 terviseuuringud

 (1) Tervisekontrolli tegemisel tehakse järgmised laboriuuringud:
 1) vere kliiniline analüüs – eelneval tervisekontrollil ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemisel;
 2) uriini analüüs – eelneval tervisekontrollil ja perioodilisel tervisekontrollil;
 3) vere lipiididesisalduse määramine – eelneval tervisekontrollil, 40 aasta vanustel ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral;
 4) veresuhkru analüüs – eelneval tervisekontrollil ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral.

 (2) Tervisekontrolli tegemisel tehakse järgmised röntgen- ja funktsionaaldiagnostilised uuringud:
 1) EKG – eelneval tervisekontrollil, 40–49 aasta vanustel iga 2 aasta järel, alates vanusest 50 aastat igal aastal ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral;
 2) koormuselektrokardiogramm – 65 aasta vanustel, edaspidi iga 4 aasta järel ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral;
 3) toonaudiomeetria – eelneval tervisekontrollil, alla 40 aasta vanustel iga 5 aasta järel ja alates vanusest 40 aastat iga 2 aasta järel;
 4) spiromeetria – eelneval tervisekontrollil ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral;
 5) PEF – alates vanusest 40 aastat iga 4 aasta järel;
 6) kõrva, nina ja kurgu kontroll – eelneval tervisekontrollil ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral;
 7) silmade ja nägemise kontroll – eelneval tervisekontrollil ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral;
 8) värvusnägemise kontroll Ishihara testidega ja vaatevälja hindamine Donders’i meetodil – eelneval tervisekontrollil ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral;
 9) psüühilise seisundi hindamine – eelneval tervisekontrollil ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral.

 (3) Tervisehäire või terviseseisundi hindamise täpsustamiseks on tervisekontrolli tegijal õigus suunata kontrollitav lõigetes 1 ja 2 nimetamata terviseuuringutele (täiendavad terviseuuringud).

§ 10. Klassi 3 terviseuuringud

 (1) Tervisekontrolli tegemisel tehakse järgmised laboriuuringud:
 1) vere kliiniline analüüs – eelneval tervisekontrollil, alla 30 aasta vanustel iga 4 aasta järel ja edaspidi iga 2 aasta järel ning tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral;
 2) uriini analüüs – eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil;
 3) veresuhkru analüüs – eelneval tervisekontrollil ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral;
 4) vere lipiididesisalduse määramine – eelneval tervisekontrollil, tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemisel ja lennujuhtidel vanuses 40 aastat.

 (2) Tervisekontrolli tegemisel tehakse järgmised röntgen- ja funktsionaaldiagnostilised uuringud:
 1) EKG – eelneval tervisekontrollil, alla 30 aasta vanustel iga 4 aasta järel, 30–39 aasta vanustel iga 2 aasta järel ja alates vanusest 40 aastat igal aastal;
 2) koormuselektrokardiogramm – 65 aasta vanustel, edaspidi iga 4 aasta järel ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral;
 3) toonaudiomeetria – eelneval tervisekontrollil, alla 40 aasta vanustel iga 4 aasta järel ja edaspidi iga 2 aasta järel ning tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral;
 4) kopsude röntgenuuring – eelneval tervisekontrollil ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral;
 5) PEF – eelneval tervisekontrollil, 40 aasta vanustel ja edaspidi iga 4 aasta järel ning tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral;
 6) kõrva, nina ja kurgu kontroll – eelneval tervisekontrollil, alla 40 aasta vanustel iga 4 aasta järel ja edaspidi iga 2 aasta järel ning tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral;
 7) silmade ja nägemise kontroll – eelneval tervisekontrollil, alla 40 aasta vanustel iga 4 aasta järel ja edaspidi iga 2 aasta järel ning tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral;
 8) värvusnägemise kontroll Ishihara testidega ja vaatevälja hindamine Donders’i meetodil – eelneval tervisekontrollil ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral;
 9) psüühilise seisundi hindamine – eelneval tervisekontrollil ja tervisekontrolli käigus ilmnenud tervisehäirete või näidustuste esinemise korral.

 (3) Tervisehäire või terviseseisundi hindamise täpsustamiseks on tervisekontrolli tegijal õigus suunata kontrollitav lõigetes 1 ja 2 nimetamata terviseuuringutele (täiendavad terviseuuringud).

§ 11. Terviseuuringute läbimise aeg

  Lennundusspetsialist, õppija ja õppima asuja peavad läbima terviseuuringud ühe kuu jooksul terviseuuringutele suunamise päevast arvates.

§ 12. Tervisekontrolli tegemise maht

 (1) Tervisekontrolli tegija teeb lennundusspetsialisti, õppija ja õppima asuja tervisekontrolli §-des 8, 9 või 10 ettenähtud mahus.

 (2) Kui tervisetõend on olnud kehtetu vähem kui 5 aastat, teeb tervisekontrolli tegija tervisekontrolli perioodilise tervisekontrolli mahus, kaasates vajaduse korral silmaarsti ning nina-, kõrva- ja kurguarsti.

 (3) Kui tervisetõend on olnud kehtetu 5 aastat või kauem või kui tervisekontrolli tegijal puuduvad eelneva tervisekontrolli andmed, teeb tervisekontrolli tegija tervisekontrolli eelneva tervisekontrolli mahus.

 (4) Paragrahvi 6 lõike 5 punktides 1 ja 3 sätestatud juhul teeb tervisekontrolli tegija tervisekontrolli eelneva tervisekontrolli mahus.

 (5) Paragrahvi 6 lõike 5 punktis 2 sätestatud juhul teeb tervisekontrolli tegija tervisekontrolli perioodilise tervisekontrolli mahus.

§ 13. Õppima asuja tervisekontrolli tegemine

 (1) Enne tervisekontrolli läbimist esitab õppima asuja tervisekontrolli tegijale isikut tõendava dokumendi ning täidab seejärel määruse lisas 3 toodud tervisekontrolli kaardi esimese osa ja kinnitab esitatud andmete õigsust oma allkirjaga.

 (2) Tervisekontrolli tegija teeb arstliku läbivaatuse, teeb või korraldab nõutavad ja vajaduse korral ka täiendavad terviseuuringud, konsulteerib vajaduse korral teiste eriarstidega ning kannab arstliku läbivaatuse ja vajaduse korral ka terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardi teisele osale. Terviseuuringute tulemusi tõendavaid dokumente säilitatakse koos õppima asuja tervisekontrolli kaardiga.

 (3) Arvestades õppima asuja terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, otsustab tervisekontrolli tegija, kas õppima asuja sobib või ei sobi õppima erialakoolitusel.

 (4) Tervisekontrolli tegija kannab tervisekontrolli alusel tehtud otsused tervisekontrolli kaardi kolmandale osale.

 (5) Tervisekontrolli tegija tutvustab ja selgitab õppima asujale tema tervisekontrolli arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemusi ja nende alusel tehtud otsuseid ning võtab õppima asujalt selle kohta tervisekontrolli kaardile allkirja.

§ 14. Lennundusspetsialisti ja õppija tervisekontrolli tegemine

 (1) Enne tervisekontrolli läbimist esitab lennundusspetsialist või õppija tervisekontrolli tegijale isikut tõendava dokumendi. Piloot või vastaval erialal õppija täidab tervisetõendi taotlemiseks JAR-FCL 3 nõuete kohase avalduse. Lennujuht, -informaator või vastaval erialal õppija täidab tervisetõendi taotlemiseks määruse lisas 4 toodud vormi kohase avalduse. Pardasaatja või vastaval erialal õppija täidab määruse lisas 3 toodud tervisekontrolli kaardi esimese osa. Lennundusspetsialist või õppija kinnitab esitatud andmete õigsust oma allkirjaga.

 (2) Tervisekontrolli tegija teeb arstliku läbivaatuse, teeb või korraldab nõutavad ja vajaduse korral ka täiendavad terviseuuringud, konsulteerib vajaduse korral teiste eriarstidega ning kannab piloodi, lennujuhi, -informaatori või vastaval erialal õppija arstliku läbivaatuse ja vajaduse korral ka terviseuuringute tulemused JAR-FCL 3 nõuete kohasele tervisekontrolli kaardile ning pardasaatja või vastaval erialal õppija tervisekontrolli tulemused määruse lisas 3 toodud tervisekontrolli kaardi teisele osale.

 (3) Arvestades lennundusspetsialisti või õppija terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, otsustab tervisekontrolli tegija, kas lennundusspetsialist või õppija sobib või ei sobi töötama oma ametikohal või õppima vastaval erialal. Lähtudes lennundusspetsialisti või õppija terviseseisundist võib tervisekontrolli tegija määrata piirangu või eritingimuse vastavalt § 5 lõigetele 3 ja 4.

 (4) Tervisekontrolli tegija kannab tervisekontrolli alusel tehtud otsused lennundusspetsialisti või õppija tervisekontrolli kaardile. Tervisekontrolli kaardi originaaleksemplar jääb tervisekontrolli tegijale. Tervisekontrolli kaartidele kantud andmeid töödeldakse vastavalt «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatule.

 (5) Tervisekontrolli tegija tutvustab ja selgitab lennundusspetsialistile või õppijale tema tervisekontrolli arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemusi ja nende alusel tehtud otsuseid ning võtab selle kohta tervisekontrolli kaardile allkirja.

4. peatükk TERVISETÕENDI VÄLJAANDMINE, PIKENDAMINE, UUENDAMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE NING DOKUMENTIDE SÄILITAMINE 

§ 15. Tervisetõendi väljaandmine, pikendamine ja uuendamine

 (1) Esmase tervisetõendi annab välja Lennuamet tervisekontrolli tegija otsuse alusel.

 (2) Tervisetõendit pikendatakse, kui lennundusspetsialist või õppija läbib perioodilise tervisekontrolli enne tervisetõendi kehtivusaja lõppemist vastavalt § 6 lõikele 4. Tervisetõendit uuendatakse, kui lennundusspetsialist või õppija läbib perioodilise tervisekontrolli pärast tervisetõendi kehtivusaja lõppemist.

 (3) Tervisetõendi kehtivust pikendab ja uuendab tervisekontrolli tegija või Lennuamet juhul, kui väljastatakse tervisetõend piirangu või eritingimusega, mille võib määrata ainult Lennuamet.

 (4) Tervisekontrolli tegija või Lennuamet väljastab:
 1) klasside 1 ja 2 tervisenõuetele vastava eriala lennundusspetsialistile ja õppijale JAR-FCL 3 nõuete kohase tervisetõendi;
 2) klassi 3 tervisenõuetele vastava eriala lennundusspetsialistile ja õppijale määruse lisas 5 toodud vormi kohase tervisetõendi;
 3) pardasaatjale määruse lisas 6 toodud vormi kohase tervisetõendi;
 4) õppima asujale määruse lisas 7 toodud vormi kohase tervisetõendi.

 (5) Lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud tervisetõendid vormistatakse kolmes eksemplaris. Tervisetõendi originaaleksemplar väljastatakse lennundusspetsialistile ja õppijale, koopiad jäävad tervisekontrolli tegijale ja Lennuametile.

 (6) Lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud tervisetõendid vormistatakse kahes eksemplaris. Tervisetõendi originaaleksemplar väljastatakse pardasaatjale ja õppima asujale, koopia jääb tervisekontrolli tegijale või Lennuametile.

 (7) Tervisekontrolli tegija või Lennuamet väljastab tervisetõendi:
 1) klassi 1 tervisenõuetele vastava eriala lennundusspetsialistile ja õppijale kuni 40 aasta vanuseni kehtivusajaga 1 aasta ja alates vanusest 40 aastat kehtivusajaga 6 kuud;
 2) klassi 2 tervisenõuetele vastava eriala lennundusspetsialistile ja õppijale kuni 30 aasta vanuseni kehtivusajaga 5 aastat, alates vanusest 30 aastat kehtivusajaga 2 aastat ja alates vanusest 50 aastat kehtivusajaga 1 aasta;
 3) klassi 3 tervisenõuetele vastava eriala lennundusspetsialistile ja õppijale kuni 40 aasta vanuseni kehtivusajaga 2 aastat ja alates vanusest 40 aastat kehtivusajaga 1 aasta.

 (8) Suhtelise vastunäidustuse esinemise korral võib tervisekontrolli tegija või Lennuamet väljastada lõikes 7 sätestatust lühema kehtivusajaga tervisetõendi.

 (9) Lennuamet või tervisekontrolli tegija ei väljasta tervisetõendit, kui lennundusspetsialisti, õppija või õppima asuja terviseseisund ei vasta kehtestatud tervisenõuetele. Tervisetõendi väljastamata jätmise korral väljastatakse lennundusspetsialistile, õppijale või õppima asujale kirjalik teade, milles põhjendatakse tervisetõendi väljastamata jätmist. Teade vormistatakse kolmes eksemplaris. Teate originaaleksemplar väljastatakse lennundusspetsialistile, õppijale või õppima asujale ning koopiad jäävad tervisekontrolli tegijale ja Lennuametile.

§ 16. Tervisetõendi kehtetuks tunnistamine

 (1) Kui lennundusspetsialisti või õppija terviseseisund tervisehäire või haiguse tõttu ei vasta kehtestatud tervisenõuetele, võib Lennuamet tunnistada tema kehtiva tervisetõendi kehtetuks.

 (2) Tervisetõendi kehtetuks tunnistamise otsus vormistatakse kahes eksemplaris. Otsuse originaaleksemplar väljastatakse lennundusspetsialistile või õppijale, kelle tervisetõend tunnistati kehtetuks, ning koopia jääb Lennuametile.

 (3) Tervisetõendi kehtetuks tunnistamise korral peab lennundusspetsialist või õppija tagastama talle väljastatud tervisetõendi Lennuametile.

§ 17. Tervisekontrolli dokumentide säilitamine

 (1) Tervisetõendi väljastamisest keeldumise ning piirangu või eritingimuse määramise teadete, tervisetõendite ja tervisetõendite kehtetuks tunnistamise otsuste koopiaid säilitatakse Lennuametis kuni isiku 75-aastaseks saamiseni.

 (2) Terviseuuringute tulemusi, õppima asujate ja pardasaatjate tervisekontrolli kaarte ning teiste lennundusspetsialistide tervisekontrolli kaarte, tervisetõendi taotlemise avaldusi ja tervisetõendi väljastamisest keeldumise ning piirangu või eritingimuse määramise teadete koopiaid säilitab tervishoiuteenuse osutaja kuni isiku 75-aastaseks saamiseni.

 (3) Tervisetõendite koopiaid säilitab tervishoiuteenuse osutaja vähemalt 5 aastat tervisetõendi väljastamisest.

 (4) Tervisekontrolli dokumentidele kantud andmeid töödeldakse vastavalt «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatule.

5. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 18. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2006. a.

§ 19. Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud tervisetõendi kehtivus

  Tervisetõend, mis on väljastatud enne käesoleva määruse jõustumist, kehtib tervisetõendil märgitud kuupäevani.

Peaminister Andrus ANSIP


Sotsiaalminister Jaak AAB


Riigisekretär Heiki LOOT

Lisa 1 

Lisa 2 

Lisa 3 

Lisa 4 

Lisa 5 

Lisa 6 

Lisa 7