Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:08.01.2006
Avaldamismärge:RT I 2005, 73, 565

Vabariigi Valitsuse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 14.12.2005

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 23. detsembri 2005. a otsusega nr 967

§ 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduses (RT I 1995, 94, 1628; 2005, 64, 482) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 1. peatükki täiendatakse jaoga 31 järgmises sõnastuses:

«31. jagu
Eesti esindamine Euroopa Liidu Nõukogus

§ 151. Eesti esindamine Euroopa Liidu Nõukogus

(1) Euroopa Liidu Nõukogus esindab Eestit vastava valdkonna minister.

(2) Kui minister ei saa haiguse, puhkuse või muu takistuse tõttu täita oma ülesandeid Euroopa Liidu Nõukogus, asendab teda Vabariigi Valitsuse heakskiidul teine minister või ministri volitusel abiminister.

(3)  Kui teine minister või abiminister ei saa ministrit Euroopa Liidu Nõukogus asendada, siis asendab teda Eesti Vabariigi alaline esindaja Euroopa Liidu juures või alalise esindaja asetäitja.

(4) Kui lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikud ei saa mõjuval põhjusel ministrit asendada, võib Vabariigi Valitsuse heakskiidul asendada ministrit muu volitatud isik.

(5) Vastava valdkonna minister võib volitada erakorralistel asjaoludel enda nimel Euroopa Liidu Nõukogu istungil Eesti seisukohti esindama ja hääletama teise nõukogu liikme, teavitades põhjusest esimesel võimalusel Vabariigi Valitsust.»;

2) seaduse 1. peatükki täiendatakse jaoga 41 järgmises sõnastuses:

«41. jagu
Euroopa Liidu asjade menetlemine

§ 201. Euroopa Liidu asjade esitamine Vabariigi Valitsusele

(1)  Vabariigi Valitsusele esitatakse heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude ja muude Euroopa Liidu asjade kohta, kui need kuuluvad Vabariigi Valitsuse pädevusse või kui Vabariigi Valitsus peab eelnõu või muu Euroopa Liidu asja esitama seisukohavõtuks või arvamuse andmiseks Riigikogule tulenevalt Riigikogu kodukorra seadusest.

(2)  Vabariigi Valitsusele esitatakse heakskiitmiseks Eesti seisukohad muude olulise tähtsusega Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude ja Euroopa Liidu asjade kohta, kui Vabariigi Valitsuse seisukoha võtmist peab oluliseks peaminister või minister.

(3) Peaminister ja minister ning § 151 lõigetes 2–4 nimetatud isikud on kohustatud Vabariigi Valitsuse seisukohast kinni pidama. Kui peaminister, minister või § 151 lõigetes 2–4 nimetatud isikud ei ole nii teinud, tuleb seda esimesel võimalusel Vabariigi Valitsusele põhjendada.

§ 202. Kandidaatide esitamine Euroopa Liidu ametikohtadele

(1) Vabariigi Valitsus esitab Eesti kandidaadid Euroopa Komisjoni liikme, Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee liikme, Euroopa Liidu regioonide komitee liikme, Euroopa Kohtu kohtuniku, Euroopa Kohtu esimese astme kohtu kohtuniku, kohtujuristide ning Euroopa Kontrollikoja liikme ametikohtadele.

(2) Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaadi, Euroopa Kohtu esimese astme kohtu kohtuniku kandidaadi ja kohtujuristide kandidaatide esitamisel tutvub Vabariigi Valitsus eelnevalt Riigikohtu esimehe ja õiguskantsleri arvamusega. Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadi esitamisel tutvub Vabariigi Valitsus eelnevalt riigikontrolöri arvamusega. Euroopa Liidu regioonide komitee liikme kandidaatide esitamisel tutvub Vabariigi Valitsus eelnevalt üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude arvamusega. Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee liikme kandidaatide esitamisel tutvub Vabariigi Valitsus eelnevalt asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide arvamusega.

(3) Lõikes 1 nimetamata Euroopa Liidu institutsioonide, komiteede ja asutuste ametikohtadele esitab kandidaadid Vabariigi Valitsus või minister Vabariigi Valitsuse reglemendis ettenähtud korras.»;

3) paragrahvi 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 21. Valitsuskomisjoni moodustamine ja pädevus

(1) Vabariigi Valitsus võib oma korraldusega moodustada valitsuskomisjoni, määrates valitsuskomisjoni ülesanded, liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse.

(2) Vabariigi Valitsus määrab komisjoni esimehe. Kui komisjoni esimeheks ei ole minister või riigisekretär, määrab valitsus komisjoni töö eest vastutavaks Vabariigi Valitsuse liikme või riigisekretäri.

(3) Valitsuskomisjonil on õigus saada riigiasutustelt ja omavalitsusasutustelt oma tööks vajalikke dokumente ja muid andmeid.»;

4) paragrahvid 22 kuni 25 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Vabariigi Valitsus võib anda korraldusega valitsusasutusele ülesandeid.»;

6) paragrahvi 30 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Vabariigi Valitsuse korraldus jõustub allakirjutamisest, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva või korraldus tuleb teatavaks teha vastavalt haldusmenetluse seadusele. Vabariigi Valitsuse korraldused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras, välja arvatud korraldused, milles on märgitud teistsugune teatavaks tegemise kord.»;

7) paragrahvi 36 lõiget 2 täiendatakse punktiga 52 järgmises sõnastuses:

«52) juhib Eesti seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus;»;

8) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Valitsusasutusel on põhimäärus (välja arvatud maavalitsusel), eelarve ja väikese riigivapiga pitsat. Valitsusasutuse põhimääruses võib ette näha valitsusasutuse sümboolika ja teenetemärgid, mis kooskõlastatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.»;

9) paragrahvi 431 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Kaitseväel võivad olla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras kooskõlastatud sümboolika ja teenetemärgid. Kaitseväe sümboolika ja teenetemärgid kehtestab kaitseminister.»;

10) paragrahvi 441 lõigetes 1, 2 ja 3 asendatakse sõnad «tsiviilhageja  või -kostjana» sõnadega «kannatanu ja tsiviilkostjana»;

11) paragrahvi 441 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Halduskohtumenetluses osaleb riik protsessiosalisena haldusorgani kaudu halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Vabariigi Valitsuse seaduslik esindaja halduskohtumenetluses on ministeeriumi valitsemisala piires minister.

(6) Riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluses on ministril ministeeriumi valitsemisala piires, maavanemal oma pädevuse piires ning riigisekretäril Riigikantselei ülesannete piires. Halduskohtumenetluses haldusorgani lepingulise esindaja volitamise õigus on haldusorgani seaduslikul esindajal halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Väärteomenetluses kohtuvälise menetleja lepingulise esindaja volitamise õigus on kohtuväliseks menetlejaks oleva täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse juhil.»;

12) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse punktidega 31–34 järgmises sõnastuses:
«31) vastutab Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires;
32) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
33) korraldab Eesti esindamise Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides ning Euroopa Komisjoni komiteedes, töögruppides ja ekspertkohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
34) nimetab Eesti esindaja või esitab kandidaadi vastavalt ministeeriumi valitsemisalale Euroopa Liidu institutsioonidesse, agentuuridesse ja asutustesse, kui see ei ole antud Vabariigi Valitsuse pädevusse;»;

13) paragrahvi 50 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 50 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Määruse andnud minister vastutab määruse seaduslikkuse ning otstarbekuse eest.»;

15) paragrahvi 59 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «Eesti õigusaktide Euroopa Liidu õigusega ühtlustamise tagamine» ja «interneeritute vastuvõtupunktide»;

16) paragrahvi 69 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «välismajandusega seotud küsimuste lahendamine,» sõnadega «Eesti seisukohtade kaitsmise tagamine Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitees ning kohtumenetluses Euroopa Kohtus ja esimese astme kohtus,»;

17) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
«12) koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist, pidades silmas käesoleva seaduse § 49 lõike 1 punktides 32–34 sätestatut.»;

18) paragrahvile 81 lisatakse lõige 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Riigisekretär edastab üksikjuhtumit reguleeriva ning isiku õigusi tekitava, muutva või lõpetava Vabariigi Valitsuse korralduse vastava menetluse algatanud haldusorganile, kes teeb korralduse isikule teatavaks.»;

19) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

«(6) Maakonnal võivad olla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras kooskõlastatud sümboolika ja teenetemärgid. Maakonna sümboolika ja teenetemärgid kehtestab regionaalminister.»

§ 2. Õiguskantsleri seaduse muutmine

Õiguskantsleri seaduse (RT I 1999, 29, 406; 2005, 39, 308) § 1 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Õiguskantsler teeb Euroopa Parlamendi presidendile ettepaneku Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmelt Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolliga ettenähtud immuniteedi võtmiseks.»

§ 3. Rakendussäte

Käesoleva seaduse paragrahvi 1 punktid 8, 9 ja 19 jõustuvad 2006. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA