HALDUSÕIGUSRiigikaitse

Teksti suurus:

Rahuaja riigikaitse seadus (lühend - RRKS)

Rahuaja riigikaitse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.01.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.11.2006
Avaldamismärge:

Rahuaja riigikaitse seadus

Vastu võetud 12.06.2002
RT I 2002, 57, 354
jõustumine 15.08.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.01.2003RT I 2003, 13, 6901.05.2003
17.12.2003RT I 2003, 88, 59408.01.2004
20.05.2004RT I 2004, 45, 31827.05.2004
14.12.2005RT I 2005, 71, 54215.01.2006

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigikaitse rahuaegne korraldus.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (3) Käesolev seadus kehtib sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd sõjaaja riigikaitse seaduses ei ole sätestatud riigikaitse korraldust teisiti.

§ 2.  Riigikaitse eesmärk

  (1) Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.

  (2) Riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras totaalkaitse põhimõttel kogu rahvas ning rahva ja riigi jõuallikad.

  (3) Riigikaitse eesmärkide saavutamisel juhindutakse Eesti põhiseadusest ja seadustest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja põhimõtetest.

  (4) Eesti Vabariik arendab riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelist koostööd ning võib ühineda sõjaliste ja kaitsealaste lepete ja liitudega.

2. peatükk VABARIIGI PRESIDENT 

§ 3.  Vabariigi Presidendi pädevus riigikaitse korraldamisel

  (1) Vabariigi President riigikaitse kõrgeima juhina:
  1) teeb Riigikogule ettepaneku sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks;
  2) kuulutab Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, nimetab kaitseväe ülemjuhataja, ootamata ära Riigikogu otsust, ning vastavalt ÜRO põhikirja artiklile 51 teavitab sellest viivitamatult Julgeolekunõukogu;
  3) teeb Riigikogule ettepaneku kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks, olles ära kuulanud Riigikaitse Nõukogu arvamuse;
  4) nimetab Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul ametisse ja vabastab ametist kaitseväe juhtkonna;
  5) annab ohvitseri sõjaväelisi auastmeid seadusega sätestatud korras;
  6) kutsub kokku Riigikaitse Nõukogu;
  7) täidab teiste seadustega talle pandud ülesandeid riigikaitse korraldamisel.

  (2) Vabariigi Presidendil on õigus nõuda riigi julgeoleku ja riigikaitse kohta informatsiooni kõigilt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning Kaitseliidult. Vabariigi Presidendi sellisele järelepärimisele tuleb vastata viivitamatult.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu alusel antud Vabariigi Presidendi aktide täitmist korraldab Vabariigi Valitsus.

§ 4.  Riigikaitse Nõukogu

  (1) Vabariigi Presidendi juures on nõuandvaks organiks Riigikaitse Nõukogu.

  (2) Riigikaitse Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta oma arvamuse.

  (3) Riigikaitse Nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ning kaitseväe juhataja (sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja).

  (4) Vabariigi Presidendi kutsel võivad Riigikaitse Nõukogu istungitel sõnaõigusega osaleda teised isikud.

  (5) Riigikaitse Nõukogu istungi kutsub kokku ja seda juhatab Vabariigi President või tema ülesandeid täitev Riigikogu esimees.

  (6) Riigikaitse Nõukogu on pädev avaldama arvamust, kui kohal on istungi juhataja ja vähemalt pool Riigikaitse Nõukogu liikmetest.

  (7) Vabariigi President kinnitab Riigikaitse Nõukogu kodukorra.

  (8) Riigikaitse Nõukogu asjaajamist korraldab Vabariigi Presidendi Kantselei.

3. peatükk VABARIIGI VALITSUS 

§ 5.  Vabariigi Valitsuse pädevus riigikaitse korraldamisel

  (1) Vabariigi Valitsus otsustab oma pädevuse piires riigikaitsepoliitika küsimusi ja teostab täidesaatvat riigivõimu riigikaitse korraldamisel.

  (2) Vabariigi Valitsus:
  1) esitab Riigikogule heakskiitmiseks julgeolekupoliitika alused;
  2) kehtestab kaitseministri ettepanekul määrusega sõjalise kaitse strateegilise kava ;
  3) teeb Vabariigi Presidendile koos kaitseväe juhatajaga ettepaneku kaitseväe juhtkonna ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
  4) kehtestab määrusega mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise korra;
  5) kehtestab määrusega kaitseväe ülesehituse;
  6) otsustab korraldusega väeosade moodustamise, ümberformeerimise ja laialisaatmise ning paiknemise;
  7) paneb korraldusega riigi ametiasutustele riigikaitse ülesandeid ning kehtestab kavu nende elluviimiseks;
  8) annab kaitseministri ettepanekul korralduse muuta sõjalise valmisoleku astet;
  9) otsustab pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist mobilisatsiooni ulatuse;
  10) otsustab erijuhtudel riigikaitseks vajalike vahendite soetamise, kui kaitseminister või siseminister on teinud sellekohase ettepaneku;
  11) otsustab kaitseministri ettepanekul korraldusega kaitseväe juhataja käskkirja või toimingu ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks tunnistamise küsimustes, mis puudutavad kaitseväe ülesehitust ja paiknemist ning rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmist;
  12) suunab ja koordineerib seadusega kohalikule omavalitsusele ja Eesti Pangale pandud riigikaitse ülesannete täitmist;
  13) teostab teenistuslikku järelevalvet kaitseväe üle vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 4;
  14) annab seaduse alusel määrusi ja korraldusi kaitseväele ja Kaitseliidule täitmiseks;
  15) esitab sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks kaitseministri ettepanekul Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmine, ning otsustab vajadusel rakendada Riigikogule esitatud eelnõu kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni;
  16) otsustab stabiliseerimisreservi vahendite kasutamise sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks kuni Riigikogu sellekohase otsuseni;
  17) kinnitab riigivara ümberjaotamise korra, mille alusel antakse sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel riigivara kaitseväe valdusesse.
[
RT I 2003, 13, 69 - jõust. 01.05.2003]

§ 6.  Vabariigi Valitsusele riigikaitseliste õigusaktide eelnõude esitamise kord

  Vabariigi Valitsusele esitatakse riigikaitseliste õigusaktide eelnõud:
  1) asjaomase ministri poolt koos kaitseministri ja kaitseväe juhataja arvamusega eelnõu kohta;
  2) kaitseministri poolt koos kaitseväe juhataja arvamusega eelnõu kohta.

§ 7.  Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon

  (1) Vabariigi Valitsuse juures tegutseb riigikaitse valdkonnas valitsuskomisjoni pädevusega julgeolekukomisjon.

  (2) Julgeolekukomisjon:
  1) täidab julgeolekuasutuste seaduses (RT I 2001, 7, 17; 100, 643) ettenähtud ülesandeid;
  2) nõustab käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 ettenähtud ülesannete täitmist;
  3) avaldab oma seisukoha kaitseväe juhataja kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.

  (3) Julgeolekukomisjoni kuuluvad peaminister, justiitsminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister ja välisminister.

4. peatükk KAITSEMINISTER JA KAITSEMINISTEERIUM 

§ 8.  Kaitseministri pädevus riigikaitse korraldamisel

  (1) Kaitseminister korraldab riigikaitset Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

  (2) Kaitseminister annab seaduse alusel määrusi ja käskkirju kaitseväele ja Kaitseliidule täitmiseks.

§ 9.  Kaitseministri teenistuslik järelevalve kaitseväe üle

  (1) Kaitseminister teostab teenistuslikku järelevalvet kaitseväe tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle ning teeb vajaduse korral kaitseväe juhatajale ülesandeks teenistusliku järelevalve teostamise kaitseväe juhataja alluvate tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.

  (2) Kaitseminister tunnistab käskkirjaga kehtetuks kaitseväe juhataja käskkirja ja toimingu, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega, muude seadustega, Vabariigi Presidendi otsuste ja käskkirjadega, Vabariigi Valitsuse määruste ja korraldustega või kaitseministri määruste ja käskkirjadega.

  (3) Kaitseminister võib käskkirjaga kaitseväe juhataja käskkirja või toimingu selle ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks tunnistada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.

  (4) Kaitseväe ülesehituse ja paiknemise ning kaitseväe poolt Eesti riigi rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmist puudutavates küsimustes antud kaitseväe juhataja käskkirja või toimingu võib kaitseminister ebaotstarbekuse motiivil peatada. Kaitseminister esitab käskkirja või toimingu selle ebaotstarbekuse motiivil tühistamise otsustamiseks Vabariigi Valitsuse lähimale istungile.

§ 10.  Kaitseministeeriumi pädevus riigikaitse korraldamisel

  (1) Kaitseministeerium teeb ettepanekuid riigikaitsepoliitika kavandamiseks, viib kavandatu ellu ning korraldab riigikaitset oma valitsemisalas.

  (2) Kaitseministeerium:
  1) töötab välja sõjalise kaitse strateegilise kava eelnõu;
  2) koostab koostöös kaitseväega mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise korra;
  3) töötab välja riigikaitset ja selle korraldust reguleerivate õigustloovate aktide eelnõud;
  4) koostab ministeeriumi valitsemisala eelarve ettepanekud;
  5) koordineerib rahvusvahelist kaitsekoostööd ja korraldab suhtlemist välisriikide sõjaväeatašeedega;
  6) korraldab kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamist;
  7) korraldab kaitseväe ja Kaitseliidu varustamist relvade, lahingutehnika, vormiriietuse ja muude vahenditega;
  71) korraldab riigikaitseliste sundkoormiste määramist ja nende täitmist rahuajal;
  72) korraldab mobilisatsioonivaru moodustamist, hoidmist, uuendamist ja kasutamist;
  8) suunab ja korraldab kaitseväe personalipoliitika väljatöötamist;
  9) korraldab kutsealuste kutsumist ajateenistusse ja kaitseväekohustuslaste keskse arvestuse pidamist;
  10) koordineerib mobilisatsiooni ettevalmistamist;
  11) kontrollib kaitseväge ja Kaitseliitu;
  12) suunab kaitsetööstuse arendamist ja korraldab sõjaajal ministeeriumi valdusse antavate ettevõtete ettevalmistamist tegutsemiseks sõjaajal;
  13) korraldab tervishoidu kaitseväes ja Kaitseliidus .
[RT I 2005, 71, 542 - jõust. 15.01.2006]

5. peatükk KAITSEJÕUD 

§ 11.  Kaitsejõud

  Kaitsejõududeks on:
  1) kaitsevägi;
  2) Kaitseliit;
  3) käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud Siseministeeriumi valitsemisalas olevad sõjaväeliselt korraldatud üksused.

§ 12.  Kaitsevägi

  (1) Kaitsevägi on Vabariigi Valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus.

  (2) Kaitsevägi on Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

  (3) Kaitsevägi:
  1) kaitseb riiki sõjaliselt;
  2) valmistub riigi sõjaliseks kaitseks;
  3) osaleb Eesti riigi rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmisel;
  4) osaleb pääste- ja hädaabitöödel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras;
  5) täidab teisi talle seadusega pandud ülesandeid.

  (4) Kaitseväge finantseeritakse riigieelarvest.

  (5) Kaitsevägi valdab ja kasutab oma ülesannete täitmiseks relvi ja lahingutehnikat.

  (6) Kaitsevägi teeb oma ülesannete täitmisel koostööd riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega.

§ 13.  Kaitseliit

  (1) Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon.

  (2) Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle õigusliku seisundi sätestab seadus.

§ 14.  Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja

  (1) Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja.

  (2) Kaitseväe ülemjuhatajal on käesolevas seaduses sätestatud kaitseväe juhataja pädevus.

  (3) Kaitseväe juhataja kaitseväe juhina:
  1) vastab Vabariigi Presidendi järelepärimistele ja Riigikogu liikmete arupärimistele;
  2) on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja kaitseministri ees;
  3) on Vabariigi Valitsuse ja kaitseministri kõrgeim sõjaline nõuandja;
  4) esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku kaitseväe juhtkonna ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
  5) teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku ohvitseri auastmete andmiseks;
  6) vastutab kaitseväele pandud ülesannete õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest;
  7) vastutab kaitseväelise distsipliini eest kaitseväes;
  8) käsutab kaitseväele eraldatud eelarvevahendeid või delegeerib nende käsutamise õiguse oma alluvatele;
  9) esindab kaitseväele pandud ülesannete täitmisel riiki või delegeerib esindamise oma alluvatele;
  10) sõlmib kaitseministri volitusel teiste riikide vastavate ametiisikutega ametkondlikke välislepinguid või delegeerib selle õiguse oma alluvatele;
  11) osaleb ja teeb kaitseministrile ettepanekuid sõjalise kaitse strateegilise kava väljatöötamisel;
  12) kehtestab käskkirjaga kaitsetegevuse operatiivkava;
  13) kinnitab käskkirjaga Kaitseliidu tegevuskava;
  14) määrab ametisse ja vabastab ametist kaitseväes ja Kaitseliidus kaadriohvitsere ja kaadriohvitseride ametikohtadel teenivaid kaitseväeametnikke;
  15) annab allohvitseri auastmeid;
  16) kehtestab kaitseväe ja Kaitseliidu vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise korra;
  17) kehtestab väeosade ja riigikaitse õppeasutuste rinnamärkide ning sõjaväeliste kutsemärkide statuudid;
  18) kehtestab kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppekavad;
  19) teostab teenistuslikku järelevalvet ja inspekteerib isiklikult või oma alluvate kaudu valmisolekut riigikaitseks kaitseväes, Kaitseliidus ning kooskõlastatult kaitseministri ja siseministri või muu asjaomase ministriga teistes sõjaväeliselt korraldatud üksustes;
  20) valvab õigusaktide ja korralduste täitmist alluvate poolt;
  21) lahendab alluvate ametiisikute vastu tõstatatud kaebusi, kui need ei kuulu lahendamisele teiste õigusaktidega kehtestatud korras;
  22) tagab kaitseväe valmisoleku temale õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks;
  221) korraldab reservväelastele õppekogunemisi;
  222) korraldab reservväelaste sõjaaja ametikohtadele määramist;
  223) korraldab sõjaaja üksuste komplekteerituse üle arvestuse pidamist;
  224) kinnitab sõjaaja üksuste mobiliseerimise ja formeerimise plaanid;
  225) juhib ja korraldab reservväelaste mobiliseerimist, neile mobilisatsioonikäskude edasiandmist, reservväelaste kogunemist ja teenistuskohtadesse toimetamist;
  226) teeb Kaitseministeeriumile ettepanekuid mobilisatsiooniks vajalike tagavarade moodustamiseks ja sundkoormiste kavandamiseks;
  23) täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

  (4) Kaitseväe juhataja on kõigi kaitseväe ja Kaitseliidu koosseisu kuuluvate kaitseväelaste ülem koos sellest tuleneva käsuõiguse ja distsiplinaarvõimuga.
[RT I 2003, 13, 69 - jõust. 01.05.2003]

§ 15.  Kaitseväe juhataja õigusakt

  (1) Kaitseväe juhataja õigusakt on käskkiri.

  (2) Kaitseväe juhataja on kohustatud kaitseministri nõudmisel saatma kaitseministrile ärakirja oma käskkirjast kolme päeva jooksul, alates nõude saamisest.

§ 16.  Kaitseväe juhataja alluvuses olevate asutuste registreerimine

  Kaitseväe juhataja alluvuses olevad asutused ja üksused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

§ 17.  Siseministeeriumi valitsemisalas olevad sõjaväeliselt korraldatud üksused

  (1) Siseministeeriumi valitsemisalas olevad sõjaväeliselt korraldatud üksused tagavad enda valmisoleku riigi sõjaliseks kaitseks ning täidavad oma pädevuse piires muid riigikaitselisi ülesandeid.

  (2) [Kehtetu - RT I 2005, 71, 542 - jõust. 15.01.2006]

6. peatükk RIIGIKAITSE ETTEVALMISTAMINE. MOBILISATSIOON 

§ 18.  Riigikaitse ettevalmistamine

  Riigikaitse ettevalmistamisest võtavad osa kõik ministeeriumid, maavalitsused ja kohalikud omavalitsusüksused.

§ 19.  Mobilisatsioon

  (1) Mobilisatsioon on kaitsejõudude ning riigi majanduse ja institutsioonide viimine rahuaja seisundist sõjaaja seisundisse.

  (2) Mobilisatsiooni võib välja kuulutada Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu või Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral Vabariigi President.

§ 20.  Mobilisatsiooni ulatus ja läbiviimine

  (1) Mobilisatsiooni ulatuse otsustab pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist Vabariigi Valitsus.

  (2) Sõjaseisukorra ajal otsustab mobilisatsiooni ulatuse pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist kaitseväe ülemjuhataja.

  (3) Mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus
[RT I 2003, 13, 69 - jõust. 01.05.2003]

§ 21.  Sõjalise valmisoleku astmed

  (1) Sõjalise valmisoleku aste on ohuhinnangule vastav abinõude kogum, mis tagab valmisoleku kaitsta riiki sõjalise tegevusega.

  (2) Sõjalise valmisoleku astmete kirjeldused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Korralduse muuta sõjalise valmisoleku astet annab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul.

  (4) Sõjalise valmisoleku tõstmine tähendab korraldust rakendada suuremale ohule vastavat sõjalise valmisoleku astet.

  (5) Sõjalise valmisoleku tõstmise peab heaks kiitma Riigikogu. Vabariigi Valitsus teavitab Riigikogu viivitamatult sõjalise valmisoleku tõstmisest. Riigikogu poolt sõjalise valmisoleku tõstmise heakskiitmise arutamine ei peata sõjalise valmisoleku tõstmist.

  (6) Kui Riigikogu ei kiida sõjalise valmisoleku tõstmist heaks, ei tohi Vabariigi Valitsus rakendada edasisi abinõusid sõjalise valmisoleku tõstmiseks ning peab lõpetama ettevõetud abinõude rakendamise.
[RT I 2003, 13, 69 - jõust. 01.05.2003]

§ 22.  Ministeeriumide ülesanded riigikaitse ettevalmistamisel

  (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium:
  1) valmistab ette ning esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks sõjaaja ülesanded tööstusele;
  2) määrab kindlaks tööstuse sõjaaegsed vajadused ning korraldab vastavate varude soetamist ja hoidmist;
  3) valmistab ette sõjaaja tingimustele vastava ehitustegevuse ja avalike tööde korralduse;
  4) töötab kooskõlastatult Kaitseministeeriumiga välja raud-, vee- ja maanteedele, sadamatele ja lennuväljadele riigikaitse nõuetele vastavad ehitus- ja kasutuseeskirjad ning esitab need kehtestamiseks Vabariigi Valitsusele;
  5) valmistab ette mobilisatsiooni ja sõjaaja tingimustele vastava kaitseväele vajalike vedude ja liikluse korralduse.

  (2) Põllumajandusministeerium korraldab põllumajandussaaduste tagavara ning toiduteravilja reservi soetamist ja hoidmist.

  (3) Siseministeerium töötab välja riigi sisejulgeoleku kavad sõjaajaks ning täidab teisi talle seadustega pandud ülesandeid riigi sisejulgeoleku tagamisel.

  (4) [Kehtetu - RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

  (5) Sotsiaalministeerium:
  1) valmistab ette ja korraldab nakkushaiguste tekke ja leviku tõkestamist mobilisatsiooni ja sõjaaja tingimustes;
  2) valmistab ette ja korraldab arstiabi andmist mobilisatsiooni ja sõjaaja tingimustes.

  (6) Välisministeerium valmistab ette ja korraldab Eesti Vabariigi diplomaatilist esindatust välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures mobilisatsiooni ja sõjaaja tingimustes.

  (7) Käesolevas paragrahvis loetletud ülesannete täitmiseks koostatavate õigusaktide eelnõud kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga.

  (8) Vabariigi Valitsus võib asjaomase ministri või kaitseministri ettepanekul korraldusega panna täiendavaid ülesandeid riigikaitse ettevalmistamiseks kõikidele ministeeriumidele vastavalt nende pädevusele.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 23.  Maavalitsuste ülesanded riigikaitse ettevalmistamisel

  Vabariigi Valitsus võib kaitseministri ettepanekul korraldusega panna maavalitsustele ülesandeid riigikaitse ettevalmistamiseks.

§ 24.  Kohalike omavalitsuste ülesanded riigikaitse ettevalmistamisel

  Kohalikud omavalitsusüksused:
  1) aitavad oma pädevuse piires igakülgselt kaasa reservväelaste arvestuse pidamisele;
  2) aitavad kaasa sundvõõrandamise korraldamisele ning korraldavad kohaliku omavalitsuse territooriumil elavate isikute tehtavaid hädaabitöid;
  3) tagavad maanteede ja sildade korrashoiu seadusega sätestatud alustel ja korras;
  4) aitavad kohaliku omavalitsuse territooriumil kaasa isikute evakueerimisele ning evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ja neile arstiabi andmisele;
  5) korraldavad sõjategevuses kannatada saanud isikute hoolekannet;
  6) toetavad mobiliseeritute perekondi;
  61) osalevad õppekogunemiste läbiviimisel, sõjalise valmisoleku muutmisel ja mobilisatsiooni läbiviimisel;
  7) täidavad teiste seadustega neile pandud riigikaitselisi ülesandeid.
[RT I 2003, 13, 69 - jõust. 01.05.2003]

§ 25.  Eesti Panga riigikaitselised ülesanded

  Eesti Pank:
  1) valmistab pangandussüsteemi ette toimimiseks sõjaolukorras;
  2) hoiab rahamärkide sõjatagavara.

61. peatükk MOBILISATSIOONIVARU 
[RT I 2005, 71, 542 - jõust. 15.01.2006]

§ 251.  Mobilisatsioonivaru

  (1) Mobilisatsioonivaru on riigi sõjalise kaitse vajadusteks loodud ressursside kogum.

  (2) Mobilisatsioonivaru on riigi omand.

  (3) Mobilisatsioonivaru valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub käesolevas peatükis sätestatud alustel.
[RT I 2005, 71, 542 - jõust. 15.01.2006]

§ 252.  Mobilisatsioonivaru moodustamine ja koosseis

  Mobilisatsioonivaru moodustab ning kaubagruppide nimetused ja üldkogused kehtestab kaitseminister .
[RT I 2005, 71, 542 - jõust. 15.01.2006]

§ 253.  Mobilisatsioonivaru hoidmine ja uuendamine

  (1) Mobilisatsioonivaru hoidmist ja uuendamist korraldab Kaitseministeerium.

  (2) Kaitseminister kehtestab määrusega mobilisatsioonivaru hoidmise ja uuendamise korra .
[RT I 2005, 71, 542 - jõust. 15.01.2006]

§ 254.  Mobilisatsioonivaru finantseerimine

  (1) Mobilisatsioonivaru moodustamise, hoidmise ja uuendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

  (2) Uuendamise või vähendamise eesmärgil mobilisatsioonivaru realiseerimisest saadavad rahalised vahendid suunatakse riigieelarvesse.
[RT I 2005, 71, 542 - jõust. 15.01.2006]

§ 255.  Mobilisatsioonivaru kasutamine

  (1) Mobilisatsioonivaru kasutusele võtmise kaitseväe valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks otsustab kaitseminister.

  (2) Mobilisatsioonivaru võib hädaolukorras elanikkonna vajadusteks võtta kasutusele kaitseministri käskkirja alusel.
[RT I 2005, 71, 542 - jõust. 15.01.2006]

7. peatükk RIIGIKAITSE PÕHIKAVAD 

§ 26.  Julgeolekupoliitika alused

  (1) Julgeolekupoliitika alused määravad kindlaks Eesti ja rahvusvahelise julgeolekupoliitilise keskkonna ja ohutegurid, kirjeldavad riigi ja rahva valmisolekut riigikaitseks.

  (2) Julgeolekupoliitika alused kiidab Vabariigi Valitsuse ettepanekul heaks Riigikogu oma otsusega.

  (3) Enne julgeolekupoliitika alustevõinende muudatusteheakskiitmist VabariigiValitsuses kuulavad välis- ja kaitseminister äraRiigikogu välis- ja riigikaitsekomisjoniseisukohad .
[RT I 2004, 45, 318 - jõust. 27.05.2004]

§ 27.  Sõjalise kaitse strateegiline kava

  (1) Sõjalise kaitse strateegiline kava käsitleb riigi sõjalist strateegiat välise sõjaohu kõrvaldamiseks, üldise kaitselahenduse kirjeldust, riigikaitseks eraldatavaid ressursse, kaitseväe rahuaja koosseisu ja sõjaaja koosseisu ning kaitsevõime tõstmise prioriteetseid suundi.

  (2) Sõjalise kaitse strateegilise kava kehtestab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul viieks aastaks. Vabariigi Valitsus võib kaitseministri ettepanekul teha sõjalise kaitse strateegilises kavas muudatusi.

  (3) Enne sõjalise kaitse strateegilise kava või selle muutmise eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks kuulab kaitseminister ära Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.
[RT I 2004, 45, 318 - jõust. 27.05.2004]

§ 28.  Kaitsetegevuse operatiivkava

  (1) Kaitsetegevuse operatiivkava annab riigikaitseks planeeritavate sõjaliste operatsioonide läbiviimise üldjuhised.

  (2) Kaitsetegevuse operatiivkava kehtestab kaitseväe juhataja.

  (3) Enne kaitsetegevuse operatiivkava kehtestamist kuulab kaitseväe juhataja ära Riigikaitse Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni liikmete arvamuse.

71. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2005, 71, 542 - jõust. 15.01.2006]

§ 281.  Mobilisatsioonivaru ebaseaduslik kasutamine

  (1) Mobilisatsioonivaru ebaseadusliku kasutamise eest mobilisatsioonivaru hoidja töötaja või teenistuja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2005, 71, 542 - jõust. 15.01.2006]

§ 282.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.
[RT I 2005, 71, 542 - jõust. 15.01.2006]

8. peatükk RAKENDUSÄTTED 

§ 29.  Kaitseväe juhtkond

  Kuni kaitseväe korralduse seaduse jõustumiseni käsitatakse käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 4, § 5 lõike 2 punktis 3 ning § 14 lõike 3 punktis 4 nimetatud kaitseväe juhtkonnana Kaitsejõudude Peastaabi ülemat, väeliikide ülemaid ja Kaitseliidu ülemat.

§ 30.  Kaitseväe juhataja asendamine

  (1) Kuni kaitseväe korralduse seaduse jõustumiseni rakendatakse kaitseväe juhataja asendamise suhtes käesolevas paragrahvis sätestatud korda.

  (2) Kaitseväe juhataja puhkuse või haiguse ajal või kui ta ei saa oma ülesandeid täita muu mõjuva põhjuse tõttu, täidab neid kuni Vabariigi Presidendi määratud tähtajani Kaitsejõudude Peastaabi ülem.

  (3) Riigikogu poolt kaitseväe juhataja ametist vabastamise korral on kuni kaitseväe uue juhataja ametisse nimetamiseni Kaitsejõudude Peastaabi ülem kaitseväe juhataja ülesannetes.

  (4) Kui Kaitsejõudude Peastaabi ülem ei saa täita käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud juhtudel kaitseväe juhataja ülesandeid, määrab Vabariigi President kaitseväe juhataja kohusetäitja.

  (5) Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral nimetab Vabariigi President ametisse kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe ülemjuhataja hukkumise, raske haavata saamise, raske haiguse või vangilangemise korral või kui ta ei saa oma ülesandeid täita muu mõjuva põhjuse tõttu, täidab neid kuni kaitseväe uue ülemjuhataja ametisse nimetamiseni Kaitsejõudude Peastaabi ülem.

§ 31.  Kaitsejõudude Peastaap

  Kuni kaitseväe korralduse seaduse jõustumiseni:
  1) on kaitseväe juhataja töö korraldamiseks tema alluvuses Kaitsejõudude Peastaap;
  2) juhib Kaitsejõudude Peastaabi tööd ja vastutab selle eest Kaitsejõudude Peastaabi ülem;
  3) kehtestatakse Kaitsejõudude Peastaabi põhimäärus Vabariigi Valitsuse määrusega.§-d 32--38 [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 39.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 15. augustil.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json