HALDUSÕIGUSSisejulgeolek ja avalik kord

KOHTUMENETLUSÕIGUSKriminaalmenetlus

Teksti suurus:

Politseiseadus (lühend - PolS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.01.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.05.2006
Avaldamismärge:

Politseiseadus

Vastu võetud 20.09.1990
RT 1990, 10, 113
jõustumine 08.10.1990

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.03.1991RT 1991, 10, 15222.04.1991
21.04.1993RT I 1993, 20, 35506.05.1993
20.04.1994RT I 1994, 34, 53316.05.1994
11.05.1994RT I 1994, 40, 65416.06.1994
23.11.1994RT I 1994, 86, 148701.01.1995
28.06.1995RT I 1995, 62, 105601.01.1996
26.06.1996RT I 1996, 49, 95326.07.1996
13.05.1998RT I 1998, 51, 75619.06.1998
14.05.1998RT I 1998, 50, 75315.06.1998
20.12.2000RT I 2001, 7, 1701.03.2001
13.06.2001RT I 2001, 65, 37701.03.2002
11.10.2001RT I 2001, 85, 51108.11.2001
12.06.2002RT I 2002, 56, 35001.09.2002
29.01.2003RT I 2003, 20, 11610.03.2003
03.12.2003RT I 2003, 81, 54401.01.2004
13.04.2004RT I 2004, 28, 18801.05.2004
28.06.2004RT I 2004, 54, 39001.07.2004
14.12.2005RT I 2005, 71, 54808.01.2006 , osaliselt 1. 03. 2006

I. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Politseiseaduse ülesanded

  Politseiseadus määrab kindlaks politsei koha ja osa riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite süsteemis, sätestab politsei põhiülesanded, kohustused, õigused ja vastutuse, organisatsioonilised alused ning järelevalve politsei tegevuse üle.

§ 2.  Politsei

  (1) Politsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse.

  (2) -(3)
[Kehtetud - RT I 1998, 50, 753 - jõust. 15.06.1998]

  (4) Ühiskondlikel alustel osalevad politsei tegevuses abipolitseinikud. Abipolitseinike staatus sätestatakse seadusega.

  (5) Avaliku korra kaitsmisel, kuritegeliku ründe tõkestamisel ning kurjategija kinnipidamisel on kõik politseiasutused ja -ametnikud kohustatud üksteist abistama, ootamata selleks erikorraldust.

§ 3.  Politsei põhiülesanded

  Politsei tagab avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires.

§ 4.  Politsei tegevuse põhialused

  (1) Õiguskorra kaitsel ja turvalise ühiskonna kindlustamisel lähtub politsei seaduslikkuse ja humanismi põhimõtetest.

  (2) Talle pandud ülesannete täitmisel teeb politsei koostööd teiste riigiorganitega, ühiskondlike organisatsioonide ja kodanike ning nende ühendustega.

  (3) Politsei kaitse all on kõik Eesti Vabariigi territooriumil viibivad ning tema jurisdiktsioonile alluvad isikud sõltumata nende kodakondsusest, rahvusest või rassist, nahavärvist, soost, keelest, usutunnistusest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust ja varanduslikust seisundist, haridusest või muudest asjaoludest.

  (4) Politsei tegevuses ei tohi kasutada ebaseaduslikku füüsilist ega psüühilist vägivalda, inimese väärikust alandavat kohtlemist või karistust.

  (5) [Kehtetu - RT I 1998, 50, 753 - jõust. 15.06.1998]

§ 5.  Politsei töö avalikustamine

  (1) Politsei informeerib oma tegevusest riigi- ja kohaliku omavalitsuse organeid ning elanikkonda.

  (2) Avalikustamisele ei kuulu riiklikke ja teenistuslikke ning organisatsioonide ja isikute ärisaladusi sisaldavad andmed, eraelu puudutavad andmed, samuti politsei ametialase tegevuse käigus saadud andmed, mis võivad kahjustada kodanike au ja väärikust või raskendada kuritegude avastamist või soodustada kuritegevust.

  (3) Politsei on kohustatud vastava avalduse korral esitama kodanikule teabesüsteemis tema kohta säilitatavad andmed.

  (4) Andmete esitamine teiste isikute kohta on keelatud.

  (5) Politsei teabesüsteemist andmete v��ljastamise kord sätestatakse seadusega.

§ 6.  Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite, ühiskondlike organisatsioonide ja kodanike osavõtt avaliku korra kaitsest ja võitlusest kuritegevuse vastu

  (1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid ning ametiisikud on kohustatud osutama politseile tema ülesannete täitmisel igakülgset abi.

  (2) Ühiskondlike organisatsioonide, kodanike ning nende ühenduste osavõttu avaliku korra kaitsest ja võitlusest kuritegevuse vastu, samuti nende volitusi ning õiguslikku kaitset reguleerivad seadused ja muud õigusaktid.

§ 7.  Kontroll ja järelevalve politsei tegevuse üle

  (1) Politsei tegevust on peale Vabariigi Valitsuse ja siseministri õigus kontrollida Riigikontrollil ja kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud komisjonidel nende pädevuse piires seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras.

  (2) Järelevalvet politsei tegevuse seaduslikkuse üle teostab Prokuratuur oma pädevuse piires seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras. Prokuröri ettekirjutus on politseile täitmiseks kohustuslik.

  (3) [Kehtetu - RT I 2001, 7, 17 - jõust. 01.03.2001]

II. peatükk POLITSEI STRUKTUUR JA POLITSEIASUTUSED 

§ 8.  Politsei struktuur

  (1) Politsei koosneb:
  1) politseiasutustest;
  2) [kehtetu - RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

  (2) Politseiasutused on:
  1) Politseiamet;
  2) [Kehtetu - RT I 2001, 7, 17 - jõust. 01.03.2001]
  3) politseiprefektuurid;
  4) üleriigilised spetsialiseeritud politseiasutused.

  (3) Üleriigilised spetsialiseeritud politseiasutused on:
  1) Keskkriminaalpolitsei;
  2) Julgestuspolitsei;
  3) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus.

§ 9.  Politseiprefektuuri moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

  Politseiprefektuuri moodustab, korraldab ümber ja tema tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 10.  Politseiamet

  (1) Politseiamet korraldab avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamist, kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamist, tõkestamist ja avastamist, kriminaalasjade kohtueelset uurimist, haldusõiguserikkumise asjade menetlemist ning täidab muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga politseile pandud ülesandeid.

  (2) Politseiamet juhib, suunab, koordineerib ja kontrollib tema halduses olevate politseiasutuste ja politseiõppeasutuste tegevust.

§ 11.  [Kehtetu - RT I 2001, 7, 17 - jõust. 01.03.2001]

§ 111.  Politseiprefektuur

  (1) Politseiprefektuur tagab avaliku korra ja sisejulgeoleku, ennetab, tõkestab ja avastab kuritegusid ja haldusõiguserikkumisi, teostab kriminaalasjade kohtueelset uurimist, menetleb haldusõiguserikkumiste asju ning täidab muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga politseile pandud ülesandeid, mille täitmine ei kuulu üleriigiliste politseiasutuste pädevusse.

  (2) Politseiprefektuur on Politseiameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus.

  (3) Politseiprefektuuride koosseisu võivad kuuluda territoriaalsed struktuuriüksused - politseijaoskonnad ja politseiosakonnad. Politseiosakond moodustatakse vähemalt 50 000 elanikuga piirkonna teenindamiseks.

  (4) Siseministri käskkirjaga võidakse politseiosakonna juhi volitused määrata politseiprefektuuri juhi volituste piires.

  (5) Politseiprefektuuri koosseisu võib kuuluda arestimaja. Arestimajale võib siseminister käskkirjaga panna ka muu politseiasutuse teenindamise.

  (6) Politseiprefektuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 112.  Keskkriminaalpolitsei

  (1) Keskkriminaalpolitsei ennetab, tõkestab ja avastab kuritegusid ning teostab kriminaalasjade kohtueelset uurimist siseministri poolt ettenähtud juhtudel.

  (11) Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo tegeleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 63, 387) sätestatule.

  (2) Keskkriminaalpolitsei on valitsusasutus ning asub Politseiameti halduses.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 113.  Julgestuspolitsei

  (1) Julgestuspolitsei julgestab Vabariigi Presidenti, Riigikogu esimeest, peaministrit ja Vabariigi Valitsuse määratud isikuid ning valvab ja kaitseb Vabariigi Valitsuse määratud objekte.

  (2) Julgestustegevuse ning objektide valve ja kaitse korraldamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Julgestuspolitsei on valitsusasutus ning asub Politseiameti halduses.

§ 114.  Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus

  (1) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus teeb kohtuekspertiise ja kriminalistikauuringuid ning võtab osa uurimistoimingute teostamisest.

  (2) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus on valitsusasutus ning asub Politseiameti halduses.

§ 115.  Politseiametnike ettevalmistamine

  (1) Politseiametnikke valmistab ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuva sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseieriala õppe struktuuriüksus (edaspidi Politseikolledž).

  (2) Politseieriala õpe toimub koostöös politseiasutustega.

  (3) Politseiametniku erialale võetakse õppima ainult politseiasutuse suunamisel.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 116.  Politseiasutuste teenistujate arv

  Politseiasutuste politseiametnike ja teiste teenistujate arvu kehtestab Vabariigi Valitsus.

III. peatükk POLITSEI KOHUSTUSED 

§ 12.  Politsei kohustused

  (1) Politsei vastavalt oma ülesannetele:
  1) abistab kodanikke oma pädevuse piires;
  2) kaitseb kodanike elu, tervist, au ja väärikust, vara ning omandit õigusvastaste rünnete eest ja muu ohu korral;
  3) tagab korra avalikes kohtades: õiguserikkumiste korral nõuab nende viivitamatut lõpetamist ning võtab tarvitusele vastavad meetmed;
  4) võtab vastu ja registreerib õiguserikkumiste ning muude sündmuste kohta saabuvat informatsiooni, võtab viivitamatult tarvitusele abinõud õiguserikkumiste ärahoidmiseks, tõkestamiseks ning avastamiseks;
  5) algatab kriminaalasju, teostab kohtueelset uurimist ja täidab muid ülesandeid, mis tulenevad kriminaalprotsessi seadustest; teeb ekspertiise ja kriminalistikauuringuid;
  6) täidab oma pädevuse piires kohtuotsuseid ja kohtumäärusi, viib täide aresti, lühiajalist vangistust ja väljasaatmist, valvab ja konvoeerib kinnipeetud ja vahi alla võetud isikuid;
  7) tagab politseisse toimetatud isikute õigused ja seaduslikud huvid, vajaduse korral meditsiinilise abi, annab esialgse selgituse politseisse kutsumise või toimetamise kohta;
  8) osaleb õiguserikkumiste, narkomaania, joomarluse ja muude väärilmingute profülaktikas;
  9) aitab kaasa karistuse ärakandnud isikute sotsiaalsele kohanemisele;
  10) viib läbi menetlust haldusõiguserikkumiste asjades;
  11) otsib taga teadmata kadunud, ebaseaduslikult Eestis viibivaid ning teisi isikuid seaduste ja muude õigusaktidega ettenähtud korras;
  12) kaitseb välisriikide suursaatkondi ja suursaadikute elukohti; valvab Vabariigi Valitsuse poolt määratud objekte;
  13) reguleerib liiklust ja teostab liiklusjärelvalvet, kontrollib teede, tänavate, liikluskorraldusvahendite ja liiklusvahendite seisukorda;
  14) kontrollib kehtestatud eeskirjadest kinnipidamist tema järelevalve all olevate objektide avamisel ja töötamisel;
  15) kontrollib passimäärustikest ning kodanike sisse- ja väljaregistreerimise eeskirjadest kinnipidamist;
  16) kontrollib välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute Eestis viibimise ja töötamise seaduslikkust;
  17) informeerib riigi- ja kohaliku omavalitsuse organeid kuritegevuse olukorrast, avariidest, tulekahjudest, katastroofidest, loodusõnnetustest ja muudest erakorralistest sündmustest ning võtab tarvitusele vältimatud abinõud nende tagajärgede likvideerimiseks, inimeste päästmiseks ja abistamiseks; annab abi isikutele, kes on saanud kannatada õiguserikkumiste tõttu või kes on abitus seisundis;
  18) tagab leitud ja politseile üleantud asjade ja dokumentide säilimise nende tagastamiseks omanikule või seaduslikule valdajale või üleandmiseks leiubüroole;
  19) osaleb looduskeskkonna, loodusvarade ja -objektide kaitsel.
  20) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.

  (2) Politsei abistab oma pädevuse piires:
  1) tervishoiu- ja veterinaarjärelevalveorganeid karantiini rakendamisel epideemia või episootia korral;
  2) raviasutusi, rakendades õigusaktidega ettenähtud korras nende isikute kohaletoimetamist, kes oma tervisliku seisundi tõttu kujutavad ohtu iseendale või teistele isikutele;
  3) tuletõrje- ja päästeteenistusi nende teenistusülesannete täitmisel, tagades vajaduse korral avaliku korra;
  4) Kodakondsus- ja Migratsiooniametit passimäärustikest kinnipidamise ning isikute sisse- ja väljakirjutamise eeskirjadest kinnipidamise kontrollimisel;
  5) julgeolekuasutusi nende ülesannete täitmisel;
  6) Maksu- ja Tolliametit tollieeskirjade tolliseaduse tähenduses rakendamisel.

  (3) Kui politseiametnik või vastava väljaõppe saanud politseikadett osutub õigusrikkumise pealtnägijaks, on ta kohustatud ajast ja kohast sõltumata asuma teenistuskohustuste täitmisele.
[RT I 2004, 28, 188 - jõust. 01.05.2004]

IV. peatükk POLITSEI ÕIGUSED 

§ 13.  Politsei õigused

  (1) Politseil on õigus:
  1) nõuda kodanikelt ja ametiisikutelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid;
  2) kontrollida õiguserikkumise toimepanemises kahtlustatava isikut tõendavaid dokumente ning ohutuse tagamiseks teostada kohapeal kahtlustatava isiku ja tema asjade läbivaatust;
  3) koostada protokolle väärtegude kohta, määrata väärteokaristusi, teostada isiku kinnipidamist ning rakendada muid seaduses ettenähtud abinõusid võitluses väärtegude vastu;
  4) kutsuda politseisse kodanikke ja ametiisikuid politseimenetluses olevates haldusõigusrikkumiste ja kriminaalasjades toimetada politseisse õiguserikkumises osalenud isikuid selle asjaolude viivitamatuks väljaselgitamiseks;
  5) pidada seaduste ja muude õigusaktidega ettenähtud korras kinni ning hoida vahi all kuriteo toimepanemises kahtlustatavaid isikuid;
  6) pidada kehtestatud korras kinni Eestis ebaseaduslikult viibivaid isikuid;
  7) toimetada ravi- või politseiasutusse isikuid, kes alkoholi- või narkootikumijoobe tõttu võivad ohustada iseennast või teisi kodanikke, samuti õiguskorda rikkunud kodanikke nende isiku kindlakstegemiseks ja vajaduse korral väärteoprotokolli koostamiseks;
  8) kohaldada kodanike sundtoomist seaduste ja muude õigusaktidega ettenähtud juhtudel;
  9) fotografeerida kinnipeetud menetlusaluseid isikuid, keda ei ole võimalik seaduses ettenähtud kinnipidamise tähtaja jooksul dokumentide alusel tuvastada;
  91) fotografeerida ja daktüloskopeerida kuriteo toimepanemises kahtlustatavaid, süüdistatavaid, süüdimõistetuid, arestiga karistatuid, karistusest või vangistusest tingimisi vabastatuid, isikuid, keda tuvastatakse neile abi osutamise vajadusel, varjupaigataotlejaid, ebaseaduslikult Eestis viibivaid välismaalasi ja välismaalasi, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu;
  92) punktis 91 nimetatud isikutelt võtta DNA proove;
  10) teha heli- ja videosalvestusi ning filmida käesoleva paragrahvi lg.1 p.9 loetletud isikuid nende teadmisel ning nende isiku- ja asjade läbivaatust seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud korras;
  11) teha kainenemisele toodud isikute läbivaatust ning võtta hoiule nende asju ja dokumente;
  12) rakendada operatiivjälitusabinõusid, kasutada kuritegude tõkestamiseks, väljaselgitamiseks ja avastamiseks tehnilisi ja muid vahendeid, rikkumata kodanike põhiseaduslikke õigusi;
  13) seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras kontrollida materiaalsete väärtuste hoidmist ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides;
  14) siseneda kuriteo toimepannud isiku jälitamiseks või kuriteo tõkestamiseks või kodanike julgeolekut ohustava loodusõnnetuse või muu erakorralise sündmuse korral kodanike eluruumidesse ja muudesse ruumidesse ning organisatsioonide ruumidesse ja territooriumile;
  15) vajaduse või ohu korral keelata liiklus või piirata seda tee- ja tänavalõikudel; keelata sõidukite kasutamine, kui nende konstruktsioon või tehniline seisund ei vasta nõuetele; õiguserikkumise korral või politseioperatsiooni läbiviimisel kontrollida sõidukit, juhi-, sõiduki- ja veosedokumente;
  16) kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isikuid, kellel pole vastava kategooria sõiduki juhtimise või kasutamise õigust tõendavat dokumenti; kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isikuid, keda kahtlustatakse alkoholi- või narkootikumijoobes ning kontrollida neid kohapeal või suunata ekspertiisi;
17)-18) [Kehtetud]
  19) anda välja ja tühistada ettenähtud korras litsentse eradetektiivbüroode avamiseks ning tegevuse korraldamiseks;
  20) [Kehtetu]
  21) vajaduse korral takistamatult kasutada organisatsioonidele kuuluvaid sidevahendeid ning edasilükkamatutel juhtudel ka neile kuuluvaid mootorsõidukeid (välja arvatud diplomaatilistele, konsulaar- ja teistele välisriikide esindustele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele kuuluvad ning eriotstarbelised mootorsõidukid) sõiduks sündmuskohale, loodusõnnetuse piirkonda, vältimatut arstiabi vajavate kodanike toimetamiseks raviasutusse ja õiguserikkujate toimetamiseks politseisse;
  22) seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras nõuda ja saada organisatsioonidelt politseile pandud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid;
  23) kasutada kuritegudest informeerimiseks, kuriteo asjaolude väljaselgitamiseks, kurjategijate tagaotsimiseks, kuritegude ärahoidmiseks ja avaliku korra kindlustamiseks massiteabevahendeid;
  24) autasustada avaliku korra kaitsel ja kuritegevusevastases võitluses silmapaistnud isikuid;
  25) viia läbi politseioperatsioone siseministri poolt kehtestatud korras;
  26) kontrollida juriidilise isiku finantsmajanduslikku tegevust käsitlevaid dokumente, saada selgitusi ja andmeid finantsmajandusliku tegevuse kohta seaduses ettenähtud korras;
  27) siseneda seaduses ettenähtud korras õiguserikkumisele viitavate asjaolude kontrollimiseks takistamatult ladudesse, hoidlatesse, tootmishoonetesse, kaubandus- ja toitlustusettevõtetesse ning muudesse ruumidesse ja objektidele, selgitamaks välja materiaalsete väärtuste olemasolu ning kontrollimaks materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite vastavust dokumentatsioonile; teha kaupade, poolfabrikaatide, tooraine ning muude väärtuste võetust võrdlusmaterjalide saamise eesmärgil seaduses sätestatud juhtudel;
  28) kontrollida tegutsemisloa ja tegevuslitsentsi olemasolu ning selle puudumisel peatada juriidilise isiku või tema allüksuse, samuti üksikisiku tegevus alal, milleks on vajalik tegutsemisluba või tegevuslitsents.[Lõige 2 jõustub 1. 03. 2006]

  (2) Vabariigi Valitsus asutab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 91 alusel politsei poolt võetud sõrmejälgede ja teiste asutuste poolt seaduse alusel võetud ning politseile edastatud sõrmejälgede töötlemiseks riikliku sõrmejälgede registri ja kehtestab selle põhimääruse.

  [Lõige 3 jõustub 1. 03. 2006]

  (3) Vabariigi Valitsus asutab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 92 alusel politsei poolt võetud DNA proovide tulemusena saadud andmete ja teiste asutuste poolt seaduse alusel võetud ning politseile edastatud DNA proovide tulemusena saadud andmete töötlemiseks riikliku DNA registri ja kehtestab selle põhimääruse.
[RT I 2005, 71, 548 - jõust. 08.01.2006; 1. 03. 2006]

V. peatükk ERIVAHENDITE JA RELVADE KASUTAMINE 

§ 14.  Politsei erivahendid ja relvad

  (1) Politsei erivahendid jagunevad passiivse ja aktiivse kaitse vahenditeks ning politseioperatsioonide abivahenditeks.

  (2) Passiivse kaitse vahendid on:
  1) kaitsekiivrid;
  2) soomus- ja muud kuulikindlad vestid;
  3) soomus- või muud löögikindlad kilbid;
  4) muud kaitsevahendid, mida ei kasutata aktiivseks kaitseks, kaasa arvatud tulekindel eririietus ja sööbivate ainete eest kaitsev näokate.

  (3) Aktiivse kaitse vahendid on:
  1) käerauad;
  2) rahustussärk või -tool;
  3) teenistuskoer.

  (4) Politseioperatsioonide abivahendid on:
  1) valgus- ja heliseadmed;
  2) eriotstarbelised värvimis- ja märgistusvahendid;
  3) pisargaasi- ja suitsugranaadid (-seadmed);
  4) eriotstarbelised lõhkamisseadeldised, mida ei kasutata inimeste vastu;
  5) sõidukite sundpeatamise vahendid;
  6) politsei soomus- või muud eriotstarbelised sõidukid, samuti õhusõidukid.

  (5) Tsiviilotstarbelised esemed ja vahendid on politsei erivahenditeks vaid juhul, kui neid kasutatakse politseioperatsioonides.

  (51) [Kehtetu]

  (6) Politseil on õigus kasutada teenistusülesannete täitmiseks erivahendit, kumminuia ja gaasirelva järgmistel juhtudel:
  1) kuritegelike rünnete tõrjumisel;
  2) pantvangide vabastamisel;
  3) politseiametnikku ümbritseva ohutsooni rikkuja tõkestamisel;
  4) massiliste korratuste ja avaliku korra grupiviisiliste rikkumiste tõkestamisel;
  5) seadusevastaselt hõivatud maa-alade, hoonete, ruumide ja transpordivahendite vabastamiseks;
  6) õiguserikkujate kinnipidamisel, nende toimetamisel politseisse või teenistusruumi, konvoeerimisel, kinnipeetute kaitsmisel ning kinnipeetud ja vahi alla võetud isikute suhtes, kui nad ei allu või osutavad vastupanu politseiametnikele või teistele isikutele, kes täidavad ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, või kui on küllaldaselt alust arvata, et nad võivad põgeneda, tekitada kahju teistele isikutele, ümbruskonnale või iseendale.

  (7) Politsei kasutab erivahendit, kumminuia ja gaasirelva õiguserikkuja vastu õiguserikkumise iseloomu, isikut ning konkreetset olukorda arvestades. Erivahendi, kumminuia või gaasirelva kasutuse korral tuleb hoiduda inimeste tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud juhul vältimatu.

  (8) Politseiametnik võib kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu.

  (9) Teenistusülesannete täitmisel võib politseiametnik oma kaaskodanike ohutuse tagamiseks kehtestada enda, teiste isikute või objektide ümber ohutsooni, millesse ei tohi tema loata siseneda. Selle nõude rikkumise korral võib politseiametnik kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ning külm- ja gaasirelvi.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 15.  Tulirelva kasutamine

  (1) Politseiametnikul on õigus kanda ja kasutada tulirelva. Tulirelva võib politseiametnik kasutada konkreetses olukorras äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole elu ja tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud teenistuskohustust.

  (2) Tulirelva võib kasutada:
  1) kuritegeliku ründe tõkestamisel, kui on ohus teise inimese või politseiametniku enda elu;
  2) relvastatud kurjategija relvitustamisel ja kinnipidamisel, samuti esimese astme kuriteo toimepannud isiku kinnipidamisel;
  3) pantvangi vabastamisel;
  4) politseiametnikule või teisele ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu täitvale isikule grupiviisilise või relvastatud kallaletungi tõrjumisel;
  5) konvoile või konvoeeritavale isikule toimepandava kallaletungi tõkestamisel;
  6) kuriteo toimepannud relvastatud isiku või vahi alt põgenenud kurjategija kinnipidamisel;
  7) korduvatele peatumismärguannetele reageerimata jätnud või jälitava politseisõiduki eest põgeneva sõiduki peatuma sundimiseks, tulistades ainult kummidesse;
  8) inimest ründava või ohustava looma kahjutuks tegemiseks või vigastatud looma hukkamiseks.

§ 151.  Erivahendite ja relvade kasutamisekeeld

  Relvi ja erivahendeid (välja arvatud enesekaitsevahendid) on keelatud kasutada:
  1) laste, vanurite ja ilmsete raseduse tunnustega naiste vastu, välja arvatud nendepoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või nende relvitustamiseks;
  2) välisriikide diplomaatilistes või konsulaaresindustes ja rahvusvaheliste lepete alusel puutumatust omavate esinduste hoonetes, ruumides ja territooriumil, samuti diplomaatilist puutumatust omavate sõidukite suhtes, välja arvatud nende esinduste juhtide nõusolekul või teiste rahvusvaheliste kokkulepetega reguleeritud juhtudel;
  3) hoonetes ja ruumides, kus toodetakse või hoitakse kergesti süttivaid või mürgiseid või lõhkeaineid või aineid, mis aktiivse kaitse vahendi mõjul võivad ohustada inimeste elu või tervist.

V1. peatükk RAVIASUTUSSE VÕI KAINENEMISELE TOIMETAMINE 
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 152.  Joobeseisundis isiku raviasutusse või kainenemisele toimetamine

  (1) Joobeseisundis isik, kes joobnud oleku tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks, toimetatakse raviasutusse, politsei arestimajja või arestikambrisse.

  (2) Raviasutusse toimetatakse:
  1) joobeseisundis isik, kes vajab vältimatut abi;
  2) ilmsete rasedustunnustega joobeseisundis naisisik, kellel on keskmine või raske joove;
  3) joobeseisundis alaealine, kellel on keskmine või raske joove.

  (3) Kainenemisele politsei arestimaja või arestikambri kainestuskambrisse toimetatakse joobnud isik, kes on keskmises või raskes joobeastmes ning kes joobe tõttu on:
  1) agressiivse käitumisega;
  2) märgatavate koordinatsioonihäiretega;
  3) orienteerumis- või liikumisvõimetu.

  (4) Rahu rikkumise eest eluruumides võidakse kainenemisele toimetada üksnes käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud isik.

  (5) Kerges joobeseisundis alaealine toimetatakse kainenemisele üksnes juhul, kui tema kinnipidamiskohajärgse politseiprefektuuri piires ei ole teda võimalik üle anda alaealiste keskuse, turvakodu, täiskasvanud perekonnaliikme, hooldaja või eestkostja hoole alla.

  (6) Kainenemisele ei toimetata joobeseisundis isikut, kui tema isiku tuvastamisel või läbivaatusel selgub, et tegemist on isikuga, kes:
  1) põeb raskekujulist südamehaigust, epilepsiat, suhkurtõbe, skisofreeniat või muud rasket haigust – selline isik antakse ��le tema perekonnaliikmetele või toimetatakse vajaduse korral raviasutusse;
  2) on diplomaatilist immuniteeti omav välisriigi kodanik – sellisest isikust teatatakse viivitamatult vastava välisriigi saatkonda või Välisministeeriumi;
  3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel kuulub toimetamisele raviasutusse.

  (7) Avalikus kohas joobeseisundis viibiva isiku, kelle isik on tuvastatud ja kelle elukoht on samas asustusüksuses või linnaosas, võib juhul, kui ta ei käitu agressiivselt, toimetada koju täiskasvanud perekonnaliikme hoole alla.

§ 153.  Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll

  (1) Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise kohta koostatakse protokoll.

  (2) Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollis märgitakse:
  1) selle koostamise aeg, sealhulgas kellaaeg, ja koht, asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;
  2) kainenemisele toimetatud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (koodi puudumisel aga sünniaeg ja -koht), elukoht; tal isikut tõendava dokumendi kaasas olemise korral selle nimetus, number, väljaandnud asutuse nimetus ja väljaandmise aeg; viide sellele, kas isik tehti kindlaks dokumendi järgi, isiku või tunnistajate ütluste põhjal või muul viisil;
  3) kelle poolt (ees- ja perekonnanimi, ametikoht või elukoht), mis kellaajal ja kust kohast isik kainenemisele toimetati;
  4) kainenemisele toimetatud isiku ja tema asjade läbivaatuse tulemused, sealhulgas üleriiete ja jalatsite kirjeldus, andmed avastatud tervisekahjustuste ja haiguslike nähtude ilmnemise kohta ning hinnang terviseseisundile;
  5) andmed kainenemisele toimetatud isikult hoiule võetud raha summa ning paberraha puhul ka eri rahamärkide arvu kohta, samuti dokumentide ning muude esemete, sealhulgas üleriiete ja jalatsite ning nende hoidmise koha kohta;
  6) kainenemiselt vabastatud isiku pretensioon tema kohtlemise ning raha, dokumentide ja asjade kaotsimineku või puudujäägi kohta.

  (3) Protokollile kirjutavad alla selle koostaja ja kainenemisele toimetanud isik(ud).

  (4) Kainenemiselt vabastatud isikule tagastatakse allkirja vastu kainenemisele toimetamise protokollis temalt hoiule võetud raha, dokumendid ja muud esemed, samuti kviitung aine või eseme kohta, mida ei tagastatud. Allkirja andmisest keeldumise korral teeb protokolli koostama volitatud isik vastava märke protokolli ja kinnitab selle oma allkirjaga.

§ 154.  Kainenemisele toimetatud isiku kinnipidamistingimused

  (1) Kainenemisele toimetatava isiku ja tema asjade läbivaatus on kohustuslik.

  (2) Kainenemisele toimetatavalt isikult võetakse hoiule raha, väärtasjad ja dokumendid, samuti esemed ja ravimid, mis võivad ohustada teda ennast või teisi isikuid.

  (3) Kainenemisele toimetatud isikut hoitakse eraldi teistest kinnipeetutest. Eri soost isikuid hoitakse eraldi kambrites.

  (4) Kainestuskamber peab olema ilma väljaulatuvate teravate eendite ja nurkadeta, puidust või sama soojapidavusega muust materjalist põrandaga ning valgustatud ja köetav ruum. Narid peavad olema jäigalt kinnitatud. Kambri uksel peab olema vaateava.

  (5) Kainenemisele toimetatud isiku muud kinnipidamise tingimused ning tema kohtlemine ei tohi olla inimväärikust alandav.

  (6) Kainenemisele toimetatud isiku ohutuse tagamiseks teda jälgitakse. Tervise halvenemise korral kutsutakse kohale meditsiinitöötaja.

§ 155.  Ohjeldusmeetmete rakendamine

  (1) Kainenemisele toimetatud isiku suhtes võidakse rakendada ohjeldusmeetmeid, kui on otsene enesevigastuse või teise isiku suhtes rakendatava vägivalla oht ja suusõnaline rahustamine ohu kõrvaldamiseks ei ole osutunud küllaldaseks.

  (2) Ohjeldusmeetmetena võidakse kasutada kinnisidumist, käeraudu, rahustustooli või rahustussärki. Ohjeldusmeetme kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni.

  (3) Ohjeldusmeetme kasutamise kohta tehakse vastav kanne joobnud isiku kainenemisele toimetamise protokolli, näidates sealjuures ära ohjeldusmeetme kasutamise põhjuse, valitud ohjeldusmeetme ja selle kasutamise kestuse.

§ 156.  Kainenemiselt vabastamine

  (1) Kainenemisele toimetatud isik hoitakse kainenemisel kuni kainestumiseni, kuid mitte üle 24 tunni. Kui isik selle aja möödumisel ei ole sel määral kainenenud, et teda võiks lasta iseseisvalt lahkuda, kutsutakse arst tema tervisliku seisundi kindlakstegemiseks.

  (2) Kui isik saab kaineks öisel ajal ja tal ei ole võimalik või ta ei soovi koju minna, võib ta omal soovil jääda kainestuskambrisse kuni hommikuni, mille kohta tehakse vastav kanne kainenemisele toimetamise protokolli.

  (3) Kainenemiselt vabastatule ei tagastata ainet või eset, mida võib omada või kanda ainult eriloaga, kuid mille kohta luba puudub.

VI. osa - VIII peatükk [Kehtetud]  

/otsingu_soovitused.json