Teksti suurus:

Lihula maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Lihula maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 11.04.2005 nr 72
RT I 2005, 21, 136
jõustumine 22.04.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.12.2005RT I 2005, 71, 55601.01.2006
19.01.2009RT I 2009, 7, 4801.02.2009
19.03.2010RT I 2010, 13, 7001.04.2010


Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Lihula maastikukaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Lihula maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on:
  1) ohustatud ja haruldaste taimeliikide, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide: rabade (7110*)3, siirdesoode ja õõtsikute (7140), madalsoode (7230), läänetaiga (9010), laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja lodumetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), soostunud sinihelmikaniitude ja kõrgrohustute (6410 ja 6430) kaitse;
  2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide: I ja II kaitsekategooria kaitsealuste liikide ning III kaitsekategooria kaitsealuste liikide: välja-loorkulli, soo-loorkulli, hiireviu, laanepüü, tedre, rukkiräägu, sookure, rüüda, väike-koovitaja, öösorri, väike-kirjurähni ja hallõgija kaitse.

  (2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

  (4) «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni» artikli 2 lõike 1 kohaselt on Lihula maastikukaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).

  (5) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 174 hõlmab kaitseala Lihula loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Lääne maakonnas Lihula vallas Hälvati, Seira ja Parivere külas ning Pärnu maakonnas Koonga vallas Tarva külas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 4.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud § 8 punktis 4 sätestatud juhul.

  (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

  (3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud § 8 punktis 5 sätestatud juhul.

  (4) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades.

  (5) Kaitsealal on lubatud kuni 25 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohtades.

  (6) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 5.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
  3) väljastada metsamajandamiskava;
  4) kinnitada metsateatist;
  5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
  7) anda projekteerimistingimusi;
  8) anda ehitusluba;
  9) rohkem kui kuue inimesega rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades.

§ 6.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused.

  (2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.

  (3) Kui tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

  (4) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND 

§ 7.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on Lihula sihtkaitsevöönd.

§ 8.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tehnovõrgurajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks;
  4) inimeste viibimine 15. veebruarist 31. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul tehtaval teadustööl;
  5) jahipidamine 15. veebruarist 31. juulini.

§ 9.  Lubatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
  1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  2) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalikud tööd;
  3) tee-ehitus ja olemasolevate ehitiste hooldustööd;
  4) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
  5) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamiseks vajalikud tööd.

§ 10.  Vajalik tegevus

  Sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

§ 11.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

  (2) Metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile iseloomuliku liikide koosseisu säilitamine.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND 

§ 12.  Piiranguvööndi määratlus

  Piiranguvöönd on kaitseala maa- ja veeala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

§ 13.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.

  (2) Piiranguvööndis on lubatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 punktides 5–8 sätestatut.

§ 14.  Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
  1) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;
  2) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
  3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  4) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
  5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
  6) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  7) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine.

§ 15.  Vajalik tegevus

  Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

§ 16.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

5. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 17.    [Käesolevast tekstist välja jäetud.]


1EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).

2Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 25. septembri 1998. a määruse nr 215 «Silma looduskaitseala ning Lihula ja Tilga maastikukaitsealade kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine» baasil.

3Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aastal koostatud maakasutuskaarti (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse koostatud Haapsalu metskonna 1997. aasta ja Halinga metskonna 1997. aasta puistuplaane ning maakatastri andmeid seisuga september 2004. a.

Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010]

Lisa

/otsingu_soovitused.json