Teksti suurus:

Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, hüvitamise ulatus ja kord ning kahjustuste ennetusabinõudele tehtud kulutuste hüvitamise ulatus ja kord

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:20.09.2008
Avaldamismärge:

Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, hüvitamise ulatus ja kord ning kahjustuste ennetusabinõudele tehtud kulutuste hüvitamise ulatus ja kord

Vastu võetud 10.06.2004 nr 71
RTL 2004, 85, 1338
jõustumine 01.07.2004

Muudetud järgmise määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

22.12.2005 nr 81 (RTL 2005, 124, 1971) 1.01.2006

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 61 lg 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTE

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse hallhüljeste, viigerhüljeste ja rändel viibivate sookurgede, hanede ja laglede tekitatud kahju hindamise metoodika ja hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord ning kahjustuste ennetusabinõudele tehtud kulutuste hüvitamise ulatus ja kord.

2. peatükk
LOOMA TEKITATUD KAHJU HÜVITAMINE

§ 2. Tekitatud kahju hindamise taotluse esitamine

(1) Kahju hindamiseks esitatakse selle tekkimise asukohajärgsele keskkonnateenistusele kirjalik taotlus seitsme päeva jooksul kahju tekkimisest või avastamisest arvates.

(2) Hüljeste tekitatud kahjust ja selle iseloomust peab kahju kandnud isik pärast kahju avastamist kohe teatama Keskkonnainspektsioonile telefonil 1313 või 660 3333 või juhul, kui telefoni teel teatamine pole võimalik, ühe ööpäeva jooksul kirjalikult kohalikule maakonna keskkonnateenistusele.

(3) Hüljeste tekitatud kahju hindamise taotlus esitatakse hiljemalt koos rannapüügipäeviku lehega selle esitamiseks määratud ajal.

(4) Kahju hindamise taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) kahju kandnud isiku nimi, isikukood või registreerimisnumber, aadress ja arvelduskonto number;
2) kahju tekkimise asukoha kirjeldus, asukohaplaan ning hülgekahjustuse korral geograafilised koordinaadid või asukoha kirjeldus maamärkide järgi;
3) kahju tekitaja (hüljes või rändel viibiv lind);
4) lindude tekitatud kahjustuse korral märkida kahjustatud kultuur, kahjustatud ala pindala ja kahjustatud kultuuri keskmine saagikus ning märge, kas kahju kandnud isik soovib rajada uue külvikultuuri;
5) piimakarja karjamaa kahjustamise korral keskmine päevane väljalüps lehma kohta;
6) hüljeste tekitatud kahjustuse korral püünise liik, materjal, arv, püünisele tekitatud kahjustuse ulatus, püünise maksumust tõendav dokument või püüniseid tootva juriidilise isiku õiend püünise maksumuse kohta ning kahjustatud püünise taastamiskulude kalkulatsioon;
7) kahju tekitamise aeg või ajavahemik;
8) kahju ärahoidmiseks rakendatud abinõude kirjeldus (milliseid peletamisvõtteid ja millises ulatuses kasutati).

§ 3. Kahju hindamise menetlus

(1) Kahju hindamiseks teeb keskkonnateenistuse juhataja kohalikule omavalitsusele, vajadusel Riiklikule Looduskaitsekeskusele ja kohalike kalurite ühendusele ettepaneku määrata kahju hindamiseks oma esindaja. Juhul kui kohalik omavalitsus, Riiklik Looduskaitsekeskus või kalurite ühendus ei ole 10 päeva jooksul kirjaliku ettepaneku saamisest arvates oma esindajat määranud, kaasab keskkonnateenistuse juhataja komisjoni puuduva isiku asemel keskkonnateenistuse ametniku. Kahju suurust hindab keskkonnateenistuse ja eelnimetatud asutuste esindajatest koosnev vähemalt kolmeliikmeline komisjon. [RTL 2005, 124, 1971 - jõust. 01.01.2006].

(2) Komisjon hindab kahju iga taotluse osas eraldi. Vajaduse korral võib komisjon kasutada kahju hindamisel eksperdi abi.

(3) Komisjon hindab kahju kohapeal või kahjustatud püünist üle vaadates ühe kuu jooksul pärast kirjaliku taotluse keskkonnateenistusse laekumist ja koostab kahju hindamise akti. Aktile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Kahju hindamise akti ärakiri edastatakse kahju kandnud isikule.

(4) Kahju kandnud isik esitab keskkonnateenistusele kirjaliku õiendi kahjustatud kultuuri saagi suuruse kohta kohe pärast selle selgumist, kuid mitte hiljem kui 12 kuud pärast § 2 kohase taotluse esitamist.

(5) Lõikes 3 nimetatud akti ja lõikes 4 nimetatud informatsiooni alusel koostab keskkonnateenistus ühe kuu jooksul pärast lõikes 4 nimetatud informatsiooni saamist kahjutasu määramise akti, mille ärakiri edastatakse kahju kandnud isikule.

(6) Kui kahjustuse ulatuse tõttu ei ole kultuuri saaki võimalik määrata, võetakse arvutuse aluseks põllumaa hindepunktidele vastav keskmine saagikus.

§ 4. Külvidele ning karja- ja heinamaale rändel viibivate lindude tekitatud kahju hindamise metoodika

(1) Komisjon hindab kahjustusala suuruse põllul, karja- ja heinamaal.

(2) Haneliste tekitatud kahjustuse suurus määratakse nende väljaheidete (edaspidi tropid) pindtiheduse (troppi/m2) järgi, mis näitab kultuuri kahjustamise ulatust ja astet. Lisaks hinnatakse visuaalselt kultuuri üldseisundit. Sookurgede põhjustatud külvikahjustusi hinnatakse visuaalselt söödud külviseemne koguse ja sügisel saagi järgi.

(3) Kui troppe loendada pole võimalik, hindab komisjon kahjustusastme suurust üksnes visuaalselt kultuuri üldseisundi järgi, tuginedes varasemale troppide loendamise kogemusele.

(4) Troppide pindtihedus määratakse vähemalt viie 4 m 2 suuruse proovilapi keskmisena. Proovilapid valitakse põllu eri osadest nii, et vähemalt üks asuks kahjustusala keskel ja üks kahjustusala servast umbes 30 m kaugusel.

(5) Saagikao hindamise astmestik on järgmine:

Kahjustusaste Troppi/m2 Saagikadu, % Kahjustuskoefitsient
Nõrk

Keskmine

Tugev

Väga tugev

1–10

11–20

21–30

üle 30

1–20

21–40

41–60

61–80

0,1

0,3

0,5

0,7

(6) Saagikao keskmise koefitsiendi alusel leitakse kahjustuse suurus ehk arvutuslik saagikadu selle määruse lisa «Kahjutasu arvutamise näited» punktis 1 esitatud näidise järgi. Kultuuri arvutusliku saagikao, saagi ja Statistikaameti viimati avaldatud kokkuostuhinna alusel arvutatakse kahju suurus.

(7) Erandkorras, kui komisjoni hinnangul erineb taotluses nimetatud saagikus kultuuri keskmisest saagikusest enam kui 30%, hinnatakse saagikadu kultuuri keskmise saagikuse ja põllumaa hindepunktide alusel selle määruse lisa «Kahjutasu arvutamise näited» punktis 2 esitatud näidise järgi.

(8) Kui komisjon hindab kultuuri kahjustusastet väga tugevaks ja saagikadu on kahjustatud kultuuri üldseisundi hinnangu järgi enam kui 70%, v��ib komisjon rahuldada uue külvikultuuri rajamise taotluse. Uue külvikultuuri rajamise korral hinnatakse kahjuna maapinna ühekordsele töötlemisele, külviseemnele ja külvile tehtud tegelikud ja tõendatud kulutused.

(9) Karjamaal, kus heina või muud saaki ei koristata, hinnatakse kahju karjamaa kahjustuskoefitsiendi, karjalaske hilinemise, karja suuruse ning selle paragrahvi lõikes 11 nimetatud karjatamise arvestusliku maksumuse alusel. Karjalaske hilinemine selle määruse tähenduses on päevade arv 1. maist kuni karja tegeliku karjamaale laskmise päevani, kui hilinemise põhjustasid rändel viibivad linnud.

(10) Lammaste, hobuste või lihaveiste karjamaa kahjustamise korral hinnatakse kahju karjamaa kahjustuskoefitsiendi, karjalaske hilinemise, karja suuruse ning selle paragrahvi lõikes 11 nimetatud karjatamise arvestusliku maksumuse alusel selle määruse lisa «Kahjutasu arvutamise näited» punktis 3 esitatud näidise järgi.

(11) Karjatamise arvestuslik maksumus päevas on:
1) täiskasvanud lambal – 6 krooni;
2) üle 3 aasta vanusel hobusel – 15 krooni;
3) kuni 3 aasta vanusel hobusel – 10 krooni;
4) lehmal – 20 krooni;
5) üle 1 aasta vanusel noorveisel – 10 krooni;
6) 6 kuu kuni 1 aasta vanusel noorveisel – 6 krooni.

(12) Piimakarja karjamaa kahjustamise korral hinnatakse kahju karjamaa kahjustuskoefitsiendi, karjalaske hilinemise, karja suuruse, karja keskmise päevase väljalüpsi järgi ja kahjustuse tekkimise perioodil piima keskmise kokkuostuhinna alusel selle määruse lisa «Kahjutasu arvutamise näited» punktis 4 esitatud näidise järgi.

§ 5. Valminud viljale rändel viibivate lindude tekitatud kahju hindamise metoodika

(1) Valminud viljale rändel viibivate lindude tekitatud kahjustusi hinnatakse visuaalselt kultuuri seisundi, ärasöödud või rikutud vilja koguse ja kogutud saagi järgi.

(2) Arvutuslik saagi kadu määratakse vähemalt viiel proovilapil tehtud mõõtmiste keskmise tulemuse alusel, igal kahjustatud põllul eraldi. Proovilapid valitakse põllu eri osadest nii, et vähemalt üks asuks kahjustusala keskel ja üks kahjustusala servast ligikaudu 30 m kaugusel. Proovilapp on ruut, mille suurus viljapõllul on vähemalt 25 × 25 cm ning kartulipõllul 1 m2.

(3) Igal valminud vilja proovilapil määratakse igast viljapeast söödud või rikutud terade (tühjade pähikute) osakaal ehk saagikao protsent. Seejärel leitakse kõikide proovilappide keskmine saagikao protsent ehk kahjustuskoefitsient.

(4) Kartuli kahjustuskoefitsient määratakse mugulate kaoprotsendi järgi kahjustusalal.

(5) Arvutuslik saagikadu ning tekitatud kahju suurus arvutatakse kõikidel juhtudel selle määruse § 4 lõigete 5–7 järgi.

§ 6. Hüljeste tekitatud kahju hindamise metoodika

(1) Hinnatakse üksnes kahju, mida hallhülged või viigerhülged on tekitatud kahju kandnud isikule väljastatud kalapüügiloale märgitud kalapüünistele.

(2) Lõks- ja nakkepüüniste taastamiskulud kompenseeritakse esitatud kalkulatsiooni alusel §-s 7 märgitud ulatuses.

§ 7. Kahju hüvitamise täpsustatud ulatus

(1) Lindude tekitatud kahju hüvitatakse taotlejale kuni 50 000 krooni ulatuses ühe viljalõikuse hooaja kohta.

(2) Hallhülge ja viigerhülge tekitatud kahju korral hüvitatakse püünise taastamise kulud:
1) lõkspüünisel 30%;
2) nakkepüünisel 70%.

(3) Kahjutasu määramisel tuleb arvestada, kas taotluse esitaja on oma vara kaitseks kahju tekitavaid loomi peletanud, eelkõige asjaolu, kas ta on kasutanud näiteks visuaalseid, akustilisi ja akustilis-visuaalseid hirmuteid, sh hernehirmuteid, lippe, paukpadruneid, valgustus- ja signaalrakette või muid peletamise abinõusid, mille kasutamisel oli loomade vigastamine välditud.

(4) Arvestades eelmises lõikes nimetatud asjaolu, võib kahjutasu vähendada järgmiselt:
1) kui taotleja ei ole üldse peletamisabinõusid rakendanud või on peletamise käigus loomi surmanud või vigastanud ning taotlejale on nimetatud teo eest määratud karistus, mis on jõustunud, hüvitist ei maksta;
2) kui taotleja on loomade peletamiseks rakendanud selleks sobimatuid vahendeid või on peletamise käigus loomi vigastatud ning selle eest ei ole taotlejat karistatud, vähendatakse hüvitamisele kuuluvat summat 75%.

3. peatükk
LOOMADE TEKITATUD KAHJUSTUSTE ENNETAMISE ABINÕUDELE
TEHTUD KULUTUSTE HÜVITAMINE

§ 8. Taotluse esitamine kahjustuste ennetusabinõudele tehtud kulutuste hüvitamiseks

(1) Hallhüljeste, viigerhüljeste ja rändel viibivate sookurgede, hanede ja laglede tekitatud kahjustuste ennetamise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamiseks esitatakse asu- või elukohajärgsele keskkonnateenistusele kirjalik taotlus.

(2) Kahjustuste ennetusabinõudele tehtud kulutuste hüvitamise taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) hüvituse taotleja nimi, isikukood või registreerimisnumber, aadress ja arvelduskonto number;
2) ennetusabinõudena tehtud kulutuste põhjendus, kirjeldus, kalkulatsioon ja kuludokumendid.

§ 9. Tehtud kulutuste hüvitamise menetlus

Keskkonnateenistus hindab taotluses esitatud ennetusabinõude vajalikkust ja tõhusust ning otsustab tehtud kulutuste hüvitamise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

§ 10. Tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus

(1) Kahjustuse ennetamisabinõudele tehtud kulutused hüvitatakse:
1) hüljeste tekitatava kahjustuse ennetuskulude osas 50%;
2) lindude tekitatava kahjustuse ennetuskulude osas 40%.

(2) Kahjustuse ennetamisabinõudele tehtud kulutused hüvitatakse taotlejale kuni 50 000 krooni ulatuses ühe majandusaasta kohta.

Keskkonnaministri 10. juuni 2004. a määruse nr 71 «Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, hüvitamise ulatus ja kord ning kahjustuste ennetusabinõudele tehtud kulutuste hüvitamise ulatus ja kord»
lisa

KAHJUTASU ARVUTAMISE NÄITED

1. Kahjustusala suurus odrapõllul on 10 ha, kahjustusaste on keskmine (koefitsient 0,3).

Põllult koristatud saagi suurus on 15 tonni, kokkuostuhind 1500 kr/t. Seega moodustab potentsiaalsest kogusaagist koristatud saak 70% ja saamata jäänud saak 30%.

Tekitatud kahju arvutamine:
1) potentsiaalne kogusaak kahjustatud alal: 15 t : 0,7 = 21,43 t;
2) saamata jäänud saak: 21,43 t – 15 t = 6,43 t;
3) saamata jäänud saagi kogumaksumus (kahjutasu suurus): 6,43 t × 1500 kr/t = 9643 kr.

2. Kahjustusala suurus odrapõllul on 10 ha, kahjustusaste on keskmine (koefitsient 0,3). Odra keskmine saagikus põllul on 2 t/ha ja kokkuostuhind 1500 kr/t.

Tekitatud kahju arvutamine:
1) potentsiaalne kogusaak kahjustatud alal: 10 ha × 2 t/ha = 20 t;
2) arvutuslik saamata jäänud saak: 20 t × 0,3 = 6 t;
3) saamata jäänud saagi kogumaksumus (kahjutasu suurus): 6 t × 1500 kr/t = 9000 kr.

3. Tekitatud kahjustuse koefitsient lambakarjamaal on 0,5, karjalaske hilinemine 30 päeva, karja suurus 50 lammast. Ühe lamba karjatamispäeva keskmine arvestuslik maksumus on 10 kr. Kogu karja karjatamise arvestuslik maksumus on päevas 10 × 50 = 500 kr.

Kahjutasu määramine:
1) 30 päeva × 500 kr/päevas = 15 000 kr;
2) kahjutasu on: 0,5 × 15 000 kr = 7 500 kr.

4. Tekitatud kahjustuse koefitsient lüpsilehmade karjamaal on 0,5, karjalaske hilinemine 30 päeva, karja suurus 50 lehma, ühe lehma keskmine päevane väljalüps 50 liitrit, kogu karja keskmine päevane väljalüps 2500 liitrit ning piima keskmine kokkuostuhind kahjustusperioodil 2 kr/l.

Kahjutasu määramine:
1) 30 päeva × 2500 l/päevas = 75 000 l;
2) 75 000 l × 2 kr/l = 150 000 kr;
3) kahjutasu on: 0,5 × 150 000 kr = 75 000 kr.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json