Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri

Vastu võetud 02.01.2006 nr 1

Määrus kehtestatakse «Riigieelarve seaduse» § 8 lõike 4¹, § 23 lõike 1¹ ja § 32 lõike 1, «Riigivaraseaduse» § 16 lõike 4 ja «Täitemenetluse seadustiku» § 211 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Riigieelarve kassaline teenindamine

(1) Riigieelarve kassalist teenindamist korraldab Rahandusministeeriumi riigikassa osakond (edaspidi riigikassa).

(2) Riigieelarve kassaline teenindamine toimub e-riigikassa vahendusel.

(3) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest tehakse riigieelarvet teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni (edaspidi kontsernikonto) koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu vastavalt käesolevale eeskirjale ning kooskõlas pangaga sõlmitud lepingu tingimustega.

(4) «Riigieelarve seaduse» § 23 lõike 1 kohaselt võib erandjuhtudel rahandusminister oma käskkirjaga riigiasutustele anda eriloa riigikassa kontserniväliste arvelduskontode kasutamiseks. Eriluba kehtib ühe eelarveaasta ning tähtaja pikendamise taotlused tuleb jooksval eelarveaastal esitada riigikassale hiljemalt 15. novembriks.

(5) Riigiasutuse reorganiseerimise või sulgemise korral edastab asutus viivitamatult riigikassale vastava Vabariigi Valitsuse korralduse, § 2 lõikes 2 nimetatud e-riigikassa kontode sulgemise, § 2 lõikes 7 nimetatud volikirjade kehtetuks tunnistamise ning § 7 lõikes 3 nimetatud krediit- ja deebetkaartide sulgemise taotlused.

(6) Riigikassa säilitab riigieelarve kassalise täitmisega seotud dokumentatsiooni seitse aastat.

§ 2. e-riigikassa

(1) e-riigikassa on Interneti rakendus, mille vahendusel riigikassa teenindamisele kuuluvatel riigiasutustel ja valitsussektorisse kuuluvatel isikutel (edaspidi asutused) on võimalik sooritada makseid, jälgida laekumisi, esitada ja saada teatiseid ning aruandeid.

(2) Asutusele avatakse e-riigikassas arveldamiseks kontod – põhikonto ehk kulukonto (edaspidi e-riigikassa kulukonto) ja lisakontod ehk tulukontod majandustegevuseks ja toetusteks (edaspidi e-riigikassa tulukonto). Tulukontosid on võimalik täiendavalt avada vastavalt vajadusele tululiikide lõikes. Kõik liikumised kontodel toimuvad Eesti kroonides.

(3) Tulukontode liigid käesoleva eeskirja tähenduses on:
1) tulu majandustegevusest – kontole laekuvad asutuse majandustegevusest saadavad tulud, sealhulgas majandustegevusest laekuva tulu hulka arvatavad üüri- ja renditulud;
2) tulu varadelt – kontole laekuvad intressid ja dividendid;
3) tulu riigivara müügist – kontole laekuvad materiaalse ja immateriaalse vara müügist saadavad tulud;
4) üüri- ja renditulud – kontole laekuvad riigieelarvesse kantavad üüri- ja renditulud materiaalsetelt ja immateriaalsetelt varadelt;
5) toetused – kontole laekuvad sponsorrahad, annetused, laekumised Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt ja välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt, projektide ja programmide sihtfinantseerimised.
Lisaks toetuste kontole on:
– struktuuritoetuste konto, mis avatakse rakendusüksustele Euroopa Liidu struktuuritoetuste laekumisteks;
– kassaväliste toetuste konto, millel kajastuvad kontserniväliste arvelduskontode liikumised;
6) tagatised – kontole laekuvad kolmandatele isikutele kuuluvad rahalised vahendid, sealhulgas ebaseadusliku metsaraidega tekitatud kahju hüvitised, riigivara müügiga seotud tagatised, õpilaskodudes viibimise eest tasutud tagatised, riigihanke pakkumistega seotud tagatised, kohtuotsustest tulenevad tagatised;
7) riigilõivud – kontole laekuvad riigilõivuga maksustatavate toimingute teostamise eest võetavad tasud;
8) trahvid – kontole laekuvad kohtu või kohtuvälise menetleja poolt määratud trahvid;
9) muud tulud – kontole laekuvad riigieelarvesse kantavad muud tulud, sealhulgas keskkonnakasutusest tulenevad tasud, hoonestusõiguse tasud, kohtuotsustest tulenevad tulud, riigieelarvesse kantavad eelmiste perioodide eest tasutud tulud;
10) väärtpaberikonto – kontole laekuvad väärtpaberid, mis on määratud kohtuotsuste alusel tagatisena hoiustamiseks.

(4) Asutuse identifitseerimisnumbriks e-riigikassas on tema registrikood.

(5) e-riigikassa vahendusel esitatud maksekorraldused, teatised ja aruanded on samaväärse juriidilise jõuga kui riigikassale paberkandjal esitatavad dokumendid. Asutus vastutab oma ametnike poolt teostatud tehingute eest täies ulatuses.

(6) Riigikassa poolt asutusele e-riigikassa vahendusel esitatud e-riigikassa tegevust puudutavad korraldused on kohustuslikuks täitmiseks.

(7) e-riigikassa kasutamiseks esitab asutus riigikassale volikirja vastavalt määruse lisas 1 toodud vormile kahes eksemplaris, milles määratakse kindlaks isik, kes on volitatud asutuse nimel e-riigikassat kasutama. Volikirjale lisatakse volitatud isiku isikut tõendava dokumendi koopia.

(8) Volikiri jõustub selle riigikassa poolt allakirjutamise hetkel ja on kehtiv kuni asutus isiku volituste lõppemisest riigikassat kirjalikult teavitab.

(9) Riigikassa teavitab asutust e-riigikassa teenuste avamisest volikirja ühe eksemplari tagastamisega.

2. peatükk
RIIGIEELARVE TULUDE LAEKUMINE JA NENDE ARVESTUS

§ 3. Riigieelarve tulude laekumine

(1) Riigieelarve tulud laekuvad kontsernikonto koosseisu kuuluvatele arvelduskontodele pankades. Asutus näeb laekumisi oma e-riigikassa tulukontode vahendusel.

(2) Riigieelarvesse tulu kandmisel märgitakse maksekorralduse viitenumbri lahtrisse vastava asutuse e-riigikassa tulukonto number. Asutus on kohustatud oma e-riigikassa tulukonto numbri riigieelarvesse tulu kandjale teatavaks tegema.

(3) Laekumised kontsernikonto koosseisus olevatele arvelduskontodele, millel puudub e-riigikassa tulukonto number või mis on mittekorrektse e-riigikassa tulukonto numbriga, loetakse riigikassa selgitamata laekumisteks. Selgitamata laekumiste saaja selgumisel kannab riigikassa laekumise vastavale asutusele. Kui selgitamata laekumise saajat ei ole võimalik tuvastada pangale esitatud järelpärimise kaudu, tagastatakse summa maksjale, välja arvatud summad, mis on väiksemad, kui järelpärimisega ning ülekande kuludega seotud pankade poolt võetavad teenustasud kokku.

(4) Asutus on kohustatud igapäevaselt e-riigikassas jälgima lõikes 3 nimetatud laekumisi ning kohe lisama neile vastava e-riigikassa kontonumbri.

§ 4. Tulude riigieelarvesse kandmine

(1) Asutused kannavad § 1 lõikes 4 nimetatud arvelduskontodele laekunud ja sularahas kogutud riigieelarve tulud riigieelarvesse vähemalt kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval. Kui ülekandmisele kuuluv summa on alla 200 krooni, kantakse summa üle üks kord kuus 20. kuupäeval. Aasta lõpus laekunud summad kantakse riigieelarvesse 31. detsembriks. Sätestatu ei kehti § 6 lõikes 2 nimetatud kontode kohta, mille kasutamise pikendamise kohta esitatud taotlus on rahandusministri poolt rahuldatud.

(2) Riigi äriühingud ja äriühingud, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, kannavad dividendid riigieelarvesse viie tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist, kui rahandusminister ei otsusta vastava riigivara valitseja põhjendatud taotlusel lubada dividende tasuda täielikult või osaliselt pärast nimetatud tähtaega, kuid mitte hiljem kui eelarveaasta 30. novembriks.

(3) Välisesindused kannavad neile laekunud tulud riigieelarvesse hiljemalt tulu laekumisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Ülekandmisele kuuluvad välisesindustele laekunud tulud, mis ületavad tulu laekumise kuul tehtud tegelikke kulutusi.

(4) Kohtuotsustest tulenevad tulud kantakse riigieelarvesse jooksvalt.

(5) Paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud selgitamata laekumised, mis ei kuulu maksjale tagastamisele, kantakse riigieelarvesse eelarveaasta lõpus.

§ 5. Kohtutäiturite poolt kogutavate rahaliste sissenõuete ülekandmine

(1) Kriminaalasjades, halduskohtumenetluses ja väärteoasjades kohaldatud või muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuetega seotud tulude ülekandmisel neid koguvatele asutustele märgib kohtutäitur maksekorralduse selgituse lahtrisse nõude liigi, võlgniku nime ja avalik-õigusliku rahalise sissenõude kohta otsustuse teinud asutuse ja isiku otsuse või määruse numbri.

(2) Ülekannete puhul, millele ei ole lisatud lõikes 1 nimetatud selgitusi, on asutused, kellele ülekanne tehti, kohustatud kohtutäitureid eelnimetatud puudustest teavitama. Kohtutäiturid on kohustatud viie tööpäeva jooksul, alates asutuse poolt puuduste kohta saadetud teate saamisest, esitama asutusele puuduste kõrvaldamiseks vajalikud selgitused.

§ 6. Riigieelarve tulude arvestus ja aruandlus

(1) Riigieelarve tulude kassapõhist koondarvestust korraldab riigikassa.

(2) Paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud asutused, kes kasutavad kontserniväliseid arvelduskontosid projektide ja programmide sihtfinantseerimiseks, sisestavad riigieelarve tulude laekumised e-riigikassasse jooksvalt. Välisesindused sisestavad riigieelarve tulude laekumised e-riigikassasse järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks.

(3) Rahandusministeeriumi poolt edastatud PHARE programmide sihtfinantseerimise teatiste alusel sisestavad asutused riigieelarve tulude laekumised e-riigikassasse jooksvalt.

(4) Maksu- ja Tolliamet esitab riigieelarve tulude laekumise kuuaruande riigikassale hiljemalt järgneva kuu neljandal tööpäeval ja nädalaaruande hiljemalt järgneva nädala kolmapäeval. Aruandes esitatakse andmed kasvavalt aasta algusest arvates.

(5) Riigikassa koostab e-riigikassa tulukontodel teostatud tehingute ja riigieelarve tulude aruannete alusel riigieelarve kassalise täitmise aruande.

3. peatükk
KULUDE TEOSTAMINE JA NENDE ARVESTUS

§ 7. Riigieelarvest väljamaksete teostamise kord

(1) Asutus teeb väljamakseid riigieelarvest e-riigikassa vahendusel. Asutus algatab väljamakse e-riigikassas, v.a struktuuritoetuse väljamakse, mis algatatakse vastavalt rahandusministri 19. augusti 2005. a määruse nr 59 «Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord» kohaselt «Struktuuritoetuse seaduse» § 9 alusel asutatud struktuuritoetuse registris (edaspidi register). Registris algatatud maksed suunatakse pärast Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonna (edaspidi makseasutus) poolt aktsepteerimist e-riigikassa infosüsteemi maksete teostamiseks. Registri tehniliste häirete korral algatatakse struktuuritoetuse väljamakse e-riigikassas kooskõlas rahandusministri 19. augusti 2005. a määruse nr 59 «Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord» § 3 lõikega 11 ning meetme rakendusüksusele laienevad kõik käesoleva määrusega asutustele kehtestatud nõuded.

(2) Schengen Facility välisabi programmi vahendite väljamaksed algatab e-riigikassas makseasutus oma kontolt vastutava asutuse või tehnilist abi kasutava asutuse poolt esitatud siseministri 27. augusti 2004. a määruse nr 52 «Schengen Facility vahendite kasutamise kord» lisa 4 või 5 kohase maksetaotluse alusel.

(3) Väljamaksete tegemiseks riigikassa kontsernikonto koosseisus oleva arvelduskontoga seotud deebet- või krediitkaardi saamiseks esitab asutus riigikassale taotluse vastavalt määruse lisas 2 toodud vormile. Riigikassa taotluse alusel väljastab pank asutusele vastava kaardi. Asutus vastutab oma ametnike poolt teostatud kaarditehingute eest täies ulatuses (sealhulgas kaardi varguse ajal teostatud tehingud) ning peab tagama rahaliste vahendite olemasolu vastaval eelarveklassifikaatoril.

§ 8. Väljamaksete broneerimine

(1) Riigieelarvest väljamaksete tegemiseks peab asutus broneerima riigikassas väljamaksete tegemiseks vajalikud summad. Tegelikud väljamaksed võivad ületada päeva üldbroneeringut kuni 1000 krooni võrra. Paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud sisemiste arvlemiste tegemiseks vajalikke summasid ei broneerita.

(2) Riigieelarvest väljamaksete tegemiseks esitab asutus riigikassale e-riigikassa vahendusel järgmisel nädalal asutuse poolt väljamaksmisele kuuluvate summade kohta broneeringu e-riigikassa kontode, päevade ja valuutade lõikes hiljemalt jooksva nädala neljapäeval kella 12.00ks (juhul kui neljapäev on rahvuspüha või riigipüha, siis sellele eelneval tööpäeval).

(3) Struktuuritoetuse väljamaksete tegemiseks esitab asutus makseasutusele e-riigikassa vahendusel järgmisel kuul asutuse poolt väljamaksmisele kuuluvate summade kohta broneeringu e-riigikassa kontode, valuutade ja nädalate lõikes hiljemalt jooksva kalendrikuu kahekümnendal kuupäeval.

(4) Riigieelarvesse enammakstud ja valesti laekunud riigitulude tagastamiseks riigieelarvest väljamaksete tegemiseks esitab Maksu- ja Tolliamet e-postiga riigikassale järgmise nädala riigieelarvest tagastamisele kuuluvate summade kohta broneeringu hiljemalt jooksva nädala kolmapäeval (juhul kui kolmapäev on rahvuspüha või riigipüha, siis sellele eelneval tööpäeval). Teistel asutustel on lubatud riigieelarvesse enammakstud ja valesti laekunud riigitulusid (trahvid, lõivud ja muud tulud) ühel tööpäeval tagastada kuni 10 000 krooni ulatuses ilma broneeringut esitamata.

(5) Maksu- ja Tolliamet edastab broneeringu rahandusministri 19. jaanuari 2004. a määruse nr 10 «Füüsilise isiku tulumaksu kohalikele omavalitsusüksustele eraldamise kord» kohaselt kohalike omavalitsuse üksustele ülekandmisele kuuluvate summade kohta ning Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja (edaspidi registripidaja) arvelduskontodele ülekandmisele kuuluva sotsiaalmaksu kogumispensioni osa täiendava summa kohta e-posti teel vastavalt kokkuleppele riigikassaga.

(6) Sotsiaalkindlustusamet edastab riikliku pensionikindlustuse väljamaksete kohta broneeringu e-posti teel vastavalt kokkuleppele riigikassaga.

(7) Riigieelarve kassavoogude efektiivsemaks juhtimiseks võivad riigikassa ja makseasutus küsida vajadusel asutustelt täiendavat informatsiooni planeeritavate kulude ja nende ajalise jaotuse ning riigieelarve tuludesse kantud summade kohta.

§ 9. Riigieelarve klassifikaatori kood

(1) Maksekorraldusele märgitakse riigieelarve klassifikaatori kood, mis koosneb:
1) eelarveaasta numbrist;
2) määruse lisas 3 toodud tunnusest;
3) eelarveklassifikaatorist allika järgi;
4) lisatunnusest;
5) eelarveklassifikaatorist kulude majandusliku sisu järgi või finantseerimistehingute klassifikaatorist;
6) objektikoodist.

(2) Lisatunnust kasutatakse vajadusel eristamaks kulusid projektide lõikes või Vabariigi Valitsuse korralduse numbri märkimisel Vabariigi Valitsuse otsusega jaotatavate vahendite korral. Riigieelarve klassifikaatori koodis kasutatakse kinnitatud eelarveklassifikaatoreid kõige detailsemates koodides.

§ 10. Maksekorralduste liigid

(1) Väljamakseid riigieelarvest tehakse asutuse poolt e-riigikassas täidetud maksekorralduse alusel. Maksekorralduse liigid käesoleva eeskirja tähenduses on:
1) siseriiklik maksekorraldus;
2) koondmaksekorraldus;
3) välismaksekorraldus;
4) massmaksekorraldus;
5) väärtpaberikorraldus.

(2) Siseriiklik maksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on Eesti Vabariigi sisene ja Eesti kroonides tehtav maksekorraldus. Siseriiklikul maksekorraldusel täidetakse e-riigikassas järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, saaja nimi, saaja registrinumber, saaja kontonumber, summa, maksetähtaeg, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev, riigieelarve klassifikaatori kood ning e-riigikassa konto, millelt makse sooritatakse. Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud asutuste vahel teostatakse siseriiklik maksekorraldus e-riigikassas ilma pangaülekannet tegemata sisemise arvlemisena. Sisemise arvlemise korral on saaja kontonumbriks vastava asutuse e-riigikassa kontonumber. Siseriiklikku maksekorraldust on võimalik e-riigikassasse saata ka failina.

(3) Koondmaksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on ühele makse saajale mitme erineva riigieelarve klassifikaatori ja erinevate e-riigikassa kontode alt tehtav Eesti Vabariigi sisene maksekorraldus. Koondmaksekorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, saaja nimi, saaja registrinumber, saaja kontonumber, maksetähtaeg, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev, riigieelarve klassifikaatori koodid ja nendele vastavad summad ning e-riigikassa konto, millelt makse sooritatakse.

(4) Välismaksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on välisvaluutas tehtav maksekorraldus. Välismaksekorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, saaja nimi, saaja riigi kood, saaja kontonumber (vajadusel saaja rahvusvaheline pangakonto number ehk IBAN), saaja panga nimi (vajadusel saaja panga identifitseerimise kood ehk BIC kood), summa, valuutakood, maksetähtaeg, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev, Eesti Panga poolt kehtestatud maksebilansi kood, riigieelarve klassifikaatori kood ning e-riigikassa konto, millelt makse sooritatakse. Välismaksekorraldust on võimalik e-riigikassasse saata ka failina.

(5) Mitme makse ülekandmiseks, mida tehakse nimekirja alusel ühe maksena, saadab asutus e-riigikassasse massmaksekorralduse faili. e-riigikassas lisatakse failile e-riigikassa konto, millelt makse sooritatakse. Failid moodustatakse asutuse poolt pankade lõikes.

(6) Väärtpaberikorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on makseta väärtpaberiülekande ostu- või müügitehing. Väärtpaberikorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa väärtpaberikonto, väärtpaberi nimetus, rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood), tehingu tüüp, väärtuspäev, vastaspoole nimi, vastaspoole väärtpaberikonto, vastaspoole väärtpaberikonto haldur, väärtpaberite kogus ning korraldust selgitav tekst.

§ 11. Riigieelarvest väljamaksete teostamine

(1) Asutus vastutab maksekorralduse seadusele vastavuse ja esitatud andmete õigsuse eest, samuti tema eelarves vajalike vahendite olemasolu ning antud riigieelarve klassifikaatori koodi arvelt väljamaksete tegemise õigsuse eest.

(2) Riigikassa teeb maksekorralduse alusel väljamakse makse saajale pangaülekandena või sisemise arvlemise korras.

(3) Asutuse poolt edastatud maksekorralduse väljamakse tähtaeg on makse alusdokumendil näidatud maksetähtaeg.

(4) Maksed, mille tähtaeg on nädalavahetusel või riigipühal, kantakse üle eelmisel tööpäeval. Valuutamaksete ülekandmise tähtaeg on kaks tööpäeva enne väljamakse tähtaega.

(5) Asutus esitab riigikassale maksekorralduse e-riigikassa vahendusel vähemalt kaks tööpäeva enne maksekorraldusel näidatud väljamakse tähtaega. Struktuuritoetuse väljamaksetaotlused esitatakse makseasutusele vähemalt neli tööpäeva enne väljamakse tähtaega vastavalt rahandusministri 19. augusti 2005. a määrusele nr 59 «Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord». Riigikassa ja asutuse (struktuuritoetuse väljamakse korral makseasutuse ja asutuse) kokkuleppel võib nimetatud tähtaegu lühendada.

(6) Riigikassa jälgib enne väljamakse tegemist asutuse esitatud maksekorralduse vastavust järgmistele nõuetele:
1) maksekorralduse vormikohane täitmine;
2) asutuse riigieelarve vabade vahendite olemasolu.

(7) Juhul kui väljamakse suurus ületab «Riigihangete seaduse» § 2 lõikes 7 nimetatud riigihanke maksumuse alampiirmäära, esitatakse riigikassale maksekorralduse alusdokumentide koopiad ja riigihanke deklaratsiooni viitenumber.

(8) Riigikassaga kooskõlastatakse eelnevalt akreditiivide kasutamine ning vastavate tehingute tegemine, tagatisdeposiitide andmine ja tšekkidega arveldamine.

(9) Riigikassal (struktuuritoetuse väljamaksete korral makseasutusel) on õigus kontrolli teostamise eesmärgil nõuda asutuselt tema esitatud maksekorralduse aluseks olevaid asutuse juhi poolt viseeritud raamatupidamisnõuetele vastavaid finantsdokumente või nende koopiaid.

(10) Maksekorralduse vastavusel lõigetes 6 ja 7 toodud nõuetele kinnitab riigikassa (struktuuritoetuse väljamaksete korral makseasutus) maksekorralduse ning suunab selle väljamaksmisele.

(11) Maksekorralduse mittevastavusel lõigetes 6 ja 7 toodud nõuetele, keeldub riigikassa nimetatud maksekorralduse väljamaksmisest ning teavitab sellest asutust e-riigikassa vahendusel või paberkandjal esitatud maksekorraldusel koos keeldumise põhjendusega.

(12) Kui asutus ei nõustu väljamaksmisest keeldumise otsusega, esitab ta rahandusministrile taotluse väljamaksmisest keeldumise otsuse tühistamiseks. Koopia nimetatud taotlusest esitatakse riigikassale. Väljamaksmisest keeldumise otsuse tühistamise otsustab rahandusminister.

§ 12. Maksekorralduste annulleerimine

(1) Asutus saab annulleerida riigikassa poolt panka edastamata maksekorraldusi e-riigikassa vahendusel või paberkandjal maksekorralduse annulleerimise teatisel vastavalt määruse lisas 4 toodud vormile.

(2) e-riigikassas sisestatud maksekorraldused, mis on 10 kalendripäeva jooksul pärast maksetähtaega riigikassasse väljamaksmiseks edastamata, annulleeritakse riigikassa poolt.

(3) Asutus ei saa registrist e-riigikassasse väljamaksmisele edastatud struktuuritoetuse väljamakseid annulleerida.

§ 13. Maksekorralduses esitatud riigieelarve klassifikaatori koodi muutmine

(1) Asutuse juba teostatud maksekorralduse riigieelarve klassifikaatori koodi muutmiseks esitab asutus riigikassale e-riigikassa vahendusel teatise, põhjendades muutmise vajadust. Teatisel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa tulu- või kulukonto number, riigieelarve klassifikaatori kood, summa (pluss- ja miinusmärgiga summade liitmisel peab kogusumma olema väärtusega 0) ja kommentaar, milles asutus on kohustatud viitama maksekorraldusele ja muule dokumendile, mille alusel riigieelarve klassifikaatori koodi muutmine teostatakse.

(2) Riigikassal on õigus keelduda klassifikaatori koodi muutmisest, kui see ei ole piisavalt põhjendatud.

§ 14. Kulude vähendamine

(1) Asutuse poolt samal eelarveaastal e-riigikassa kulukontolt teostatud kulude vähendamine toimub juhul, kui:
1) riigieelarvesse tagastatakse ekslikult väljamakstud vahendid;
2) toimub ettemaksete tagastamine;
3) laekumine on seotud riigivara müügiga (Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määruse nr 286 «Riigivara võõrandamise korra kinnitamine» punkti 75 alusel);
4) laekumine on seotud asutuse ametnikele või töötajatele asutuse poolt kehtestatud kululimiite ületavate summade tagastamisega ametnike või töötajate poolt;
5) laekumine toimub Euroopa Liidu vahenditest, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt asutusele tema poolt varem teostatud kulude hüvitamiseks;
6) laekumine toimub Sotsiaalkindlustusametilt «Puhkuseseaduse» 9 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud pikendatud põhipuhkuse hüvitamiseks, «Puhkuseseaduse» § 30 lõikes 1 või 2 nimetatud täiendava lapsepuhkuse hüvitamiseks, «Töö- ja puhkeaja seaduse» § 18 lõikes 1 nimetatud lapsetoitmise lisavaheaja kasutamise hüvitamiseks või «Töö- ja puhkeaja seaduse» §-s 23 nimetatud täiendava tasulise puhkepäeva hüvitamiseks;
7) laekumine toimub ühelt riigiasutuselt teisele tema poolt varem teostatud välissuhtlemisest tulenevate kulude hüvitamiseks;
8) laekumine on seotud maksude tagastamisega.

(2) Riigikassa teavitab asutust lõikes 1 nimetatud summade laekumisest e-riigikassa vahendusel.

(3) Asutus on kohustatud igapäevaselt e-riigikassas jälgima lõikes 1 nimetatud summade laekumisi ja kohe lisama neile vastava riigieelarve klassifikaatori ning selgitamata kulu kannetele (kaardimaksed ja pankade teenustasud) määrama e-riigikassa kontonumbri ja vastava riigieelarve klassifikaatori.

§ 15. Väärtpaberitega seotud toimingud

Asutus, jõudes eelnevalt tehingu vastaspoolega kokkuleppele väärtpaberite koguses ning väärtuspäeva osas, esitab riigikassale vastava ostu- või müügitehingu korralduse e-riigikassa vahendusel vähemalt üks tööpäev enne korraldusel näidatud väärtuspäeva. Väärtpaberist tuleneva hääleõiguse ja muude õiguste teostamisel peab riigikassa järgima asutuse korraldusi. Väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks väljastab Rahandusministeerium asutusele nõutavas vormis volituse.

§ 16. Erandkorras teatiste ja maksekorralduste edastamine

(1) Tehniliste häirete korral e-riigikassas on erandkorras broneeringuid ja maksekorraldusi võimalik riigikassasse edastada paberkandjal kahes eksemplaris:
1) määruse lisas 5 toodud broneeringu teatise vormil;
2) määruse lisas 6 toodud siseriikliku maksekorralduse vormil;
3) määruse lisas 7 toodud koondmaksekorralduse vormil;
4) määruse lisas 8 toodud välismaksekorralduse vormil;
5) määruse lisas 9 toodud väärtpaberikorralduse vormil.

(2) Riigikassa tagastab asutusele pärast maksekorralduse või teatise täitmist paberkandjal esitatud broneeringu või maksekorralduse ühe eksemplari.

§ 17. Riigisaladuse seaduses toodud valitsusasutuste rahastamine

Tulenevalt «Riigisaladuse seaduse» § 6 punktist 15 kannavad Kaitsejõudude Peastaabi luure ja vastuluurega tegelevad struktuuriüksused, Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet kontsernikontovälistele arvelduskontodele e-riigikassa vahendusel väljamaksete tegemiseks vajalikud vahendid. Rahandusministeeriumi esindajatel on vastava juurdepääsuloa olemasolul õigus küsida vastavaid maksekorraldusi ja nende alusdokumente «Riigisaladuse seaduse» sätteid arvestades.

§ 18. Riikliku pensionikindlustusmakse, riikliku ravikindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni kindlustusmakse, töötuskindlustusmakse ja maamaksu ülekandmine

(1) Riigikassa kontsernikonto koosseisu kuuluvale sotsiaalmaksu tulukontole laekunud sotsiaalmaksust kantakse pankade poolt vastavalt § 1 lõikes 3 sätestatud lepingutingimustele riikliku pensionikindluste vahendite osa kontsernikonto peakontole ja ravikindlustuse vahendid Eesti Haigekassa arvelduskontole.

(2) Sotsiaalmaksu kogumispensioni osad, kohustusliku kogumispensioni makse ja «Maksukorralduse seaduse» alusel arvestatud intressid kantakse Maksu- ja Tolliameti poolt registripidaja arvelduskontole Eesti Pangas.

(3) Registripidaja arvelduskontole tehtud ülekannete ja registripidaja tagastatud summade kohta esitab Maksu- ja Tolliamet riigikassale igapäevase õiendi määruse lisa 10 kohaselt, mille alusel tehtud tehingud kajastatakse riigieelarves.

(4) Maksu- ja Tolliameti töötuskindlustusmakse erikontole laekunud töötuskindlustusmaksed kantakse Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Töötukassa arvelduskontole ühe pangapäeva jooksul laekumisest arvates.

(5) Maksu- ja Tolliameti maamaksu erikontole laekunud maamaks kantakse Maksu- ja Tolliameti poolt kohaliku omavalitsuse üksusele vähemalt üks kord kuus.

§ 19. Riigieelarvesse enammakstud summad

(1) Eelarveaastal ja eelnevatel eelarveaastatel riigieelarvesse enammakstud summade tagastamine toimub jooksva eelarveaasta vastava tulu laekumiste arvelt.

(2) Riigieelarvest enammakstud summade tagastamine toimub asutuste, kes õigusaktidest tulenevalt koguvad trahve, lõive, tasusid ja muid riigieelarve tulusid, algatusel.

§ 20. Kulude kandmine arvestusse ja aruandluse korraldamine riigikassas

(1) Riigieelarve kulude kassapõhist arvestust korraldab riigikassa.

(2) Paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud asutused, kes kasutavad kontserniväliseid arvelduskontosid projektide ja programmide sihtfinantseerimiseks, sisestavad riigieelarve kulud e-riigikassasse jooksvalt. Välisesindused sisestavad riigieelarve kulud e-riigikassasse järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks.

(3) Rahandusministeeriumi poolt edastatud PHARE programmide sihtfinantseerimise teatiste alusel sisestavad asutused riigieelarve kulud e-riigikassasse jooksvalt.

(4) Riigikassa arvestab pärast pangatehingu kinnituse saamist teostatud väljamaksed ning teatiste, õiendite ja aruannete alusel tehtud kanded riigieelarve kassalise täitmise aruandesse.

4. peatükk
ÜLEKANTAVATE VAHENDITE JÄRGMISSE EELARVEAASTASSE ÜLEKANDMISE KORD

§ 21. Ülekantav kulu

Ülekantavad kulud on:
1) kulud, mis on ülekantavad «Riigieelarve seaduse» alusel;
2) kulud, mille ülekantavus on sätestatud riigieelarves (iga-aastane riigieelarve seadus);
3) kuni 3% riigieelarves kindlaksmääratud kulust vastava aasta riigieelarve seaduse liigenduse alusel;
4) kulud, mis on ülekantavad «Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse» alusel;
5) kulud, mis sõltuvad tegelikust laekumisest (majandustegevusest ja toetustest laekunud tulu reaalne jääk).

§ 22. Taotluste esitamine kulude ülekandmiseks

(1) Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad enda, Riigikantselei enda ja oma hallatavate asutuste ning ministeeriumid enda ja oma valitsemisala asutuste taotlused kulude ülekandmiseks Rahandusministeeriumile määruse lisas 11 toodud vormil paberkandjal ja elektrooniliselt hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 25. jaanuariks.

(2) Taotlustes märgitakse:
1) asutuse registrikood, asutuse nimetus, e-riigikassa konto, ülekantava kulu liigenduse tunnus vastavalt määruse lisale 3, ülekantava kulu liigendus allika järgi, artikkel majandusliku sisu järgi ning objekti kood. Ülekantava kulu liigendus esitatakse võrdlevana taotletava eelarve klassifikaatorite ja selle kasutamise aasta klassifikaatorite lõikes;
2) ülekantava kulu suurus kroonides;
3) selgitused, kus on ära toodud ülekantava kulu alused (välisabileping või muu alus) ning põhjendus kulu ülekandmise vajaduse ja suuruse kohta.

(3) Järgmisse eelarveaastasse kuuluvad ülekandmisele summad alates 1000 kroonist.

§ 23. Kulu ülekandmise otsustamine

(1) Otsuse kulu ülekandmise kohta teeb rahandusminister hiljemalt 14 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse laekumisest Rahandusministeeriumi.

(2) Kui rahandusminister leiab, et taotluses esitatud andmetes või selgitustes esinevad olulised puudused, mis takistavad ülekandmise otsuse tegemist, teavitab ta viivitamatult taotluse esitajat vastavatest puudustest. Puudused taotluses tuleb kõrvaldada viie tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise teate saamist.

(3) Kulu ei kanta üle, kui taotlus ei ole esitatud Rahandusministeeriumile 25. jaanuariks või selles esinevaid olulisi puudusi ei ole kõrvaldatud lõikes 2 toodud tähtaja jooksul.

§ 24. Vabariigi Valitsuse reservi, hasartmängumaksu, alkoholi- ja tubakaaktsiisi, keskkonnakasutuse tasude, metsatulu, sotsiaalmaksu ravi- ja pensionikindlustuse ning Euroopa Liidu välisabi eraldamata jäägi ülekandmine

(1) Vabariigi Valitsuse reservi, hasartmängumaksu, alkoholi- ja tubakaaktsiisi, keskkonnakasutuse tasude, metsatulu, sotsiaalmaksu ravi- ja pensionikindlustuse ning Euroopa Liidu välisabi eraldamata jäägi järgmisse eelarveaastasse ülekandmisel ei kohaldata §-des 22 ja 23 sätestatut.

(2) Lõikes 1 nimetatud eraldamata jääk kantakse tervikuna üle järgmisesse eelarveaastasse.

§ 25. Muud ülekantavad vahendid

Tagatiste- ja väärtpaberikontodele laekuvate vahendite tagastamata jäägid kuuluvad ülekandmisele automaatselt.

§ 26. Ülekantavate vahendite kasutamine

(1) Ülekantavat kulu saab kasutada alates neljandast tööpäevast rahandusministri kulu ülekandmise otsuse tegemisest arvates. Paragrahvides 24 ja 25 nimetatud vahendite jääke saab kasutada alates järgmise eelarveaasta algusest.

(2) Järgmisesse eelarveaastasse ülekantavaid kulusid võib kasutada samaks otstarbeks ja üksnes järgmise eelarveaasta jooksul. Paragrahvis 25 nimetatud vahendite jääkide kasutamisel puudub ajaline piirang.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 27. Rahandusministri määruste kehtetuks tunnistamine

Kehtetuks tunnistatakse rahandusministri määrused:
1) 20. juuni 2005. a määrus nr 48 «Riigieelarve tulude riigieelarvesse kandmise kord» (RTL 2005, 74, 1051);
2) 14. jaanuari 2004. a määrus nr 5 «Ülekantavate kulude järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kord» (RTL 2004, 9, 132; 2005, 9, 78);
3) 14. jaanuari 2004. a määrus nr 6 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» (RTL 2004, 9, 133; 2005, 16, 164).

§ 28. Määruse jõustumine

Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist.

Minister Aivar SÕERD

Asekantsler kantsleri ülesannetes Kalle KUKK

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 1

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 2

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 3

ADMINISTRATIIVNE TUNNUS

1.00		Riigikogu
	99	Eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
	00	Kulud investeeringuteks
	01	Riigikogu (Riigikogu Kantselei)
	02	Vabariigi Valimiskomisjon
2.00	01	Vabariigi President (Presidendi Kantselei)
	99	Eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
	00	Kulud investeeringuteks
3.00	01	Riigikontroll
	99	Eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
	00	Kulud investeeringuteks
4.00	01	Õiguskantsler (Õiguskantsleri Kantselei)
	99	Eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
	00	Kulud investeeringuteks
5.00	01	Riigikohus
	99	Eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
	00	Kulud investeeringuteks
6.00		Vabariigi Valitsus
	99	Eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
	00	Kulud investeeringuteks, Vabariigi Valitsuse eraldistest, Vabariigi Valitsuse reservist, omandireformi reservist
6.01		Riigikantselei haldusala
	99	Riigikantselei haldusala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
	00	Riigikantselei haldusala kulud investeeringuteks
	01	Riigikantselei
	02	Rahvusarhiiv
	04	Riigi Teataja Kirjastus
6.02		Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala
	99	Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
	00	Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
	07	Haridus- ja Teadusministeerium
	08	Keeleinspektsioon
	10	Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk
	11	Eesti Noorsootöö Keskus
	12	Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroo
	14	Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
	02	Kutseõppeasutused
	03	Rakenduskõrgkoolid
	04	Riigigümnaasiumid ja riigiinternaatkoolid
	06	Teadus- ja arendusasutused
6.03		Justiitsministeeriumi valitsemisala
	99	Justiitsministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
	00	Justiitsministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
	01	Justiitsministeerium
	02	Eesti Õigustõlke Keskus
	03	Riigiprokuratuur
	04	Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo
	05	Registrite ja Infosüsteemide Keskus
	06	Kohtute Raamatupidamiskeskus
	07	I ja II astme kohtud
	08	Kinnipidamisasutused
6.04		Kaitseministeeriumi valitsemisala
	99	Kaitseministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
	00	Kaitseministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
	01	Kaitseministeerium
	02	Teabeamet
	05	Laidoneri Muuseum
	07	Seli Tervisekeskus
	12	Kaitseressursside Amet
	14	Kaitsevägi
6.05		Keskkonnaministeeriumi valitsemisala
	99	Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
	00	Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
	01	Keskkonnaministeerium
	02	Maa-amet
	03	Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
	04	Keskkonnainspektsioon
	05	Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus
	06	Eesti Kiirguskeskus
	07	Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
	08	Põlula Kalakasvatuskeskus
	09	Eesti Loodusmuuseum
	14	Looduskaitseasutused
6.06		Kultuuriministeeriumi valitsemisala
	99	Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
	00	Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
	01	Kultuuriministeerium
	02	Muinsuskaitseamet
	03	Eesti Hoiuraamatukogu
	04	Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus
	05	Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus
	06	Võru Instituut
	15	Kontserdiorganisatsioonid
	16	Muuseumid
	17	Teatrid
	25	Spordibaasid
6.07		Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
	99	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
	00	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
	01	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
	02	Patendiamet
	03	Konkurentsiamet
	04	Tarbijakaitseamet
	05	Energiaturu Inspektsioon
	06	Tehnilise Järelevalve Inspektsioon
	08	Eesti Patendiraamatukogu
	10	Lennuamet
	11	Maanteeamet
	12	Raudteeinspektsioon
	13	Sideamet
	14	Veeteede Amet
	15	Eesti Riiklik Autoregistrikeskus
	16	Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
6.08		Põllumajandusministeeriumi valitsemisala
	99	Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
	00	Põllumajandusministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
	01	Põllumajandusministeerium
	02	Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
	03	Veterinaar- ja Toiduamet
	04	Taimetoodangu Inspektsioon
	06	Jõudluskontrolli Keskus
	07	Maamajanduse Infokeskus
	08	Maaparanduse Ehitusjärelevalve ja Ekspertiisibüroo
	09	Põllumajandusuuringute Keskus
	10	Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
	19	Maaparandusbürood
	20	Põllumajandusmuuseumid
	21	Riigi teadus- ja arendusasutused
6.09		Rahandusministeeriumi valitsemisala
	99	Rahandusministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
	00	Rahandusministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
	01	Rahandusministeerium
	02	Riigihangete Amet
	03	Maksu- ja Tolliamet
	04	Statistikaamet
6.10		Siseministeeriumi valitsemisala
	99	Siseministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
	00	Siseministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
	01	Siseministeerium
	02	Kaitsepolitseiamet
	03	Kodakondsus- ja Migratsiooniamet
	04	Piirivalveamet
	05	Politseiamet
	06	Päästeamet
	07	Andmekaitse Inspektsioon
	08	Sisekaitseakadeemia
	09	Maavalitsused
	10	Regionaalministri valitsemisala
6.11		Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
	99	Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
	00	Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
	01	Sotsiaalministeerium
	02	Ravimiamet
	03	Sotsiaalkindlustusamet
	04	Tervishoiuamet
	05	Tööturuamet
	06	Tervisekaitseinspektsioon
	07	Tööinspektsioon
	08	Riikliku Lepitaja Kantselei
	09	Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
	10	Eesti Meditsiiniraamatukogu
	11	Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus
	12	Kemikaalide Teabekeskus
	13	Tervise Arengu Instituut
	16	Põhja-Eesti Verekeskus
	23	Eesti Kardioloogia Instituut
6.13		Välisministeeriumi valitsemisala
	99	Välisministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
	00	Välisministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
	01	Välisministeerium

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 4

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 5

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 6

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 7

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 8

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 9

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 10

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» lisa 11