Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tuhu maastikukaitseala kaitse-eeskiri¹

Vastu võetud 19.05.2005 nr 106
RT I 2005, 30, 223
jõustumine 30.05.2005

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

22.12.2005 nr 321 ( RT I 2005, 71, 556) 1.01.2006

Määrus kehtestatakse « Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Tuhu maastikukaitseala kaitse-eesmärk

(1) Tuhu maastikukaitseala² (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
1) ohustatud ja haruldaste taimeliikide kaitse;
2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabad (7110*)³, siirdesood ja õõtsikud (7140), madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), laialehised metsad (9020*), soostuvad ja lodumetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), kuivad nõmmed (4030), soostunud sinihelmikaniidud (6410) ja kõrgrohustud (6430) – kaitse;
3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – harilik porss ( Myrica gale), hall käpp (Orchis militaris), vööthuul-sõrmkäpp ( Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp ( Dactylorhiza incarnata), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata ), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik käoraamat ( Gymnadenia conopsea), kahelehine käokeel ( Platanthera bifolia ) ja suur käopõll (Listera ovata), mis on ühtlasi ka III kaitsekategooria liigid – kaitse;
4) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi ja I lisas nimetamata linnuliikide – välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), hiireviu (Buteo buteo), laanepüü ( Bonasia bonasia), teder ( Tetrao tetrix), rukkirääk ( Crex crex), sookurg ( Grus grus), rüüt (Pluvialis aprcaria), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), öösorr ( Caprimulgus europaeus), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor ) ja hallõgija (Lanius excubitor), mis on ühtlasi ka III kaitsekategooria liigid – kaitse.

(2) Kaitsealal leidub ka I ja II kaitsekategooria liike.

(3) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

(5) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» (RTL 2004, 111, 1758) lisa 1 punkti 1 alapunktist 60 ja punkti 2 alapunktist 429 hõlmab kaitseala Tuhu loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

§2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Lääne maakonnas Hanila vallas Kiska külas, Lihula vallas Kunila ja Tuhu külas ning Pärnu maakonnas Koonga vallas Oidrema ja Peantse külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3. Kaitseala valitsejad

Kaitseala valitsejad on Läänemaa keskkonnateenistus ja Pärnumaa keskkonnateenistus oma tööpiirkonnas.

[RT I 2005, 71, 556 – jõust. 1.01.2006]

2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§4. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud sihtkaitsevööndites käesoleva kaitse-eeskirja § 9 punktis 4 sätestatud juhtudel.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud arvestades «Asjaõigusseaduses» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141; 37, 255) ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Kullamaa metskonna kvartalite 160, 161, 162 ja 163 Tuhu sihtkaitsevööndisse jäävas osas 1. veebruarist 31. augustini.

(4) Kaitsealal on lubatud kalapüük.

(5) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

(6) Rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 25 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Rahvaürituse korraldamiseks õuemaal ei ole kaitseala valitseja nõusolekut tarvis.

(7) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

§5. Keelatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.

§6. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused.

(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.

(3) Kui tegevust ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevuses ei arvestatud kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

(4) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.

3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND

§7. Sihtkaitsevööndi määratlus

(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
1) Tuhu sihtkaitsevöönd;
2) Lõpe sihtkaitsevöönd.

§8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

(1) Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

(2) Metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile iseloomuliku liikide koosseisu säilitamine.

§9. Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud § 10 punktis 3 sätestatud tegevus;
4) Kullamaa metskonna kvartalite 160, 161, 162 ja 163 Tuhu sihtkaitsevööndisse jäävas osas inimeste viibimine 1. veebruarist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

§10. Lubatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
3) tee rajamine, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd;
4) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamiseks vajalikud tööd;
6) pilliroo ja adru varumine.

§11. Vajalik tegevus

Sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND

§12. Piiranguvööndi määratlus

(1) Kaitsealal on Tuudi piiranguvöönd.

(2) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

§13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

§14. Lubatud tegevus

Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.

§15. Keelatud tegevus

Piiranguvööndis on keelatud:
1) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;
2) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) maavara kaevandamine;
5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
6) uue maaparandussüsteemi rajamine;
7) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;
8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;
9) roo varumine külmumata pinnasel.

§16. Vajalik tegevus

Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§17. [käesolevast tekstist välja jäetud]

¹ EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
² Tuhu maastikukaitseala on moodustatud ENSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1981, 22, 311) asutatud Tuhu sookaitseala baasil.
³ Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
⁴ Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aastal koostatud maakasutuskaarti (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse koostatud Haapsalu metskonna 1997. aasta ja Halinga metskonna 1997. aasta puistuplaane (1:20 000) ning maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Matsalu Rahvuspargi Administratsioonis, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

 

Lisa