Teksti suurus:

Naissaare Looduspargi kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.09.2016
Avaldamismärge:

Naissaare Looduspargi kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 24.01.2001 nr 38
RT I 2001, 13, 60
jõustumine 03.02.2001

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.12.2005RT I 2005, 71, 55601.01.2006

Määrus kehtestatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 5 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Naissaare looduspark (edaspidi kaitseala) on moodustatud Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1995. a määrusega nr 150 «Naissaare looduspargi moodustamine ja kaitse-eeskirja kinnitamine» (RT I 1995, 41, 596; 1996, 14, 244; 1999,86, 786) kaitse alla võetud kaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on Naissaare looduskompleksi, hinnaliste maastikuelementide, kultuuripärandi ja rekreatsiooniväärtuste kaitse.

  (2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheksaks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

  (3) Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

§ 2.  Kaitseala piir

  (1) Kaitseala välispiir kulgeb Harju maakonnas Viimsi vallas mööda Naissaare rannajoont.

  (2) Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud Eesti Metsakorralduskeskuse Viimsi metskonna 1994. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) alusel.

§ 3.  [Kehtetu - RT I 2005, 71, 556 - jõust. 01.01.2006]

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 4.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu kaitseala maa-alal. Liikumine eramaal toimub vastavalt «Asjaõigusseadusele» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja «Kaitstavate loodusobjektide seadusele».

  (2) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

  (3) Rahvaürituste korraldamine kaitsealal selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

  (4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil.

§ 5.  Keelatud tegevus

  (1) Kaitsealal on keelatud jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid, välja arvatud teadusuuringutega seotud välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva määrusega lubatud metsatöödel.

  (2) Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

  (3) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) kinnitada maakorralduskava;
  2) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;
  3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
  4) anda projekteerimistingimusi;
  5) väljastada metsamajandamiskava;
  6) rajada teid, õhuliine ja muid kommunikatsioone.

§ 6.  Teadusuuringutega seotud välitööd

  Teadusuuringutega seotud välitöid tehakse kaitsealal «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» §-s 25 sätestatud korra alusel.

§ 7.  Üksikobjekti kaitse

  Kaitseala piiranguvööndis paikneva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel. Sihtkaitsevööndis paikneva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse käesoleva määruse alusel.

§ 8.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas määruses ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse.

  (2) Kaitseala valitseja, lähtuvalt kaitseala kaitse-eesmärgist, vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

  (3) Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

  (4) Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

§ 9.  Kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamine

  «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest «Asjaõigusseaduses» sätestatud korras.

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND 

§ 10.  Vööndi kirjeldus

  (1) Naissaare looduspargi sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on üheksa sihtkaitsevööndit:
  1) Mustametsa luite sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Viimsi vallas Viimsi metskonna kvartali 188 eraldised 1–13, 18–21, 26 ja 27 täielikult ning eraldiste 14, 15, 22, 28 ja 29 pinnasteest loode poole jääv osa;
  2) Savikalda sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Viimsi vallas Viimsi metskonna kvartali 193 eraldised 7, 9, 10, 36–38, 43–49 ja 51–54 ning kvartali 200 eraldised 5–7, 20, 33, 34 ja 37;
  3) Järvsaare rannametsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Viimsi vallas Viimsi metskonna kvartalid 190, 194 ja 195;
  4) Kunila soo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Viimsi vallas Viimsi metskonna kvartal 198, kvartali 199 eraldised 1, 2, 5, 7, 11, 12 täielikult ning eraldiste 15 ja 16 läänepoolsest pinnasteest lääne poole jääv osa;
  5) Taani Kuninga aia sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Viimsi vallas Viimsi metskonna kvartali 210 eraldised 20, 27, 29, 30 täielikult ning eraldiste 21, 26, 28 põlise riigimaa osa, kvartali 211 eraldised 13, 14, 17 ja 18, kvartali 217 eraldised 7–10, 15–17 ja 40, kvartali 218 eraldised 1–7, 10 ja 14–18 ning kvartali 224 eraldised 3, 5, 7, 8 ja 10–15;
  6) Suurmäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Viimsi vallas Viimsi metskonna kvartalid 206, 207, 208, 214 ja 215;
  7) Bletkärri ja Sinkarka soo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Viimsi vallas Viimsi metskonna kvartal 216, kvartali 222 eraldised 1–9, 11–14 ja 17–21 täielikult ning eraldiste 10, 15, 16, 28 ja 31 pinnasteest põhja poole jääv osa ning kvartali 223 eraldised 1–26;
  8) Storkärri soo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Viimsi vallas Viimsi metskonna kvartali 231 kõrgepingeliini trassist lõuna poole jääv osa;
  9) Laanekuusiku sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Viimsi vallas Viimsi metskonna kvartali 234 eraldised 1–17 ja 20.

§ 11.  Tegevus sihtkaitsevööndis

  Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva määruse §-des 4, 6 ja 7 sätestatud lubatud tegevus. Kaitseala valitseja nõusolekuta on lisaks § 5 lõikes 3 sätestatud tegevustele keelatud:
  1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
  2) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd Taani Kuninga aia, Kunila soo, Savikalda ja Järvsaare rannametsa sihtkaitsevööndites;
  3) puu- ja põõsarinde harvendamine Taani Kuninga aia, Kunila soo, Savikalda ja Järvsaare rannametsa sihtkaitsevööndites vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

§ 12.  Sihtkaitsevööndi metsa kaitse

  Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärk on:
  1) Mustametsa luite, Suurmäe, Bletkärri ja Sinkarka soo, Storkärri soo ja Laanekuusiku sihtkaitsevööndis – metsa ökosüsteemide areng üksnes loodusliku protsessina;
  2) Taani Kuninga aia, Kunila soo, Savikalda ja Järvsaare rannametsa sihtkaitsevööndis – liikide mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND 

§ 13.  Vööndi kirjeldus

  (1) Naissaare looduspargi piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada «Kaitstavate loodusobjektide seaduses» ning selle alusel käesolevas määruses kehtestatud tingimustega.

  (2) Naissaare piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

§ 14.  Tegevus piiranguvööndis

  (1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva määruse §-s 5 sätestatud keelatud tegevus. Samuti on keelatud:
  1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud kruusliiva ja maa-ainese kaevandamine saaresisesteks vajadusteks varem kaevandamisega rikutud aladel: kvartali 197 keskosas, kvartali 227 kaguosas ja kvartali 193 põhjaosas, seadusega määratud korras;
  2) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
  3) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
  4) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
  5) maaparandussüsteemide rajamine.

§ 15.  Ehitustegevus piiranguvööndis

  (1) Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud uute ehitiste püstitamine.

  (2) Ehitus on lubatud:
  1) kvartalis 187 asuvas Virbi otsas, mis on määratud riigikaitse, metsavalve ja turismiteeninduse sihtotstarbega tiheasustusalaks, ning sadama ehitus vastavalt õigusaktidele. Mereäärse ehituskeeluvööndi laius on 50 m;
  2) kvartali 189 lääneosas asuvas Jurka külas, mis on määratud suvitus- ja turismiteeninduse sihtotstarbega hajaasulaks. Mereäärse ehituskeeluvööndi laius on 200 m;
  3) kvartali 193 põhjaosas asuvas Haldja külas, mis on määratud turismiteeninduse ja teaduskeskuse moodustamise sihtotstarbega tiheasustusalaks;
  4) kvartalites 200 ja 211 asuvas Põhjakülas, mis on määratud suvitus- ja kaluriküla sihtotstarbega tiheasustusalaks, ning sadama ehitamine vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Siit on välja arvatud sihtkaitsevööndisse määratud alad. Mereäärse ehituskeeluvööndi laius on 50 m;
  5) kvartalites 212, 219, 225 ja 228 asuvas Väikeheinamaa külas, mis on määratud suvitus- ja kaluriküla sihtotstarbega hajaasulaks. Mereäärse ehituskeeluvööndi laius on 200 m;
  6) Suursadama piirkonnas kogu kvartali 232 ulatuses. Piirkond on määratud teeninduse, elamumaa, info- ja tollikeskuse sihtotstarbega tiheasustusalaks;
  7) kvartali 238 lääneosas asuvas Männiku külas, mis on määratud puhkajate ja turistide teenindamise ja tehnovõrkude teeninduskeskuse sihtotstarbega tiheasustusalaks;
  8) kvartalites 233, 234 ja 237 asuvas Lõunakülas, mis on määratud suvitus- ja kaluriküla sihtotstarbega tiheasustusalaks, ning sadama ehitus vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Mereäärse ehituskeeluvööndi laius on 50 m;
  9) kvartalis 238 asuvas Hülgekari supelrannas, mis on määratud puhkajate teenindamise sihtotstarbega tiheasustusalaks. Hoonestusala on eraldiste 30, 31, 45 ja 49 territooriumil. Mereäärse ehituskeeluvööndi laius on 200 m;
  10) kvartalites 220, 221, 226, 227 ja 230 asuval miiniladude territooriumil, mis on määratud tootmise ja ettevõtluse sihtotstarbega tiheasustusalaks.

§ 16.  Piiranguvööndi metsa kaitse

  Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on liikide mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

5. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 17.  Kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]


1 Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivid 92/43/EMÜ (EÜT L 206, 21.05.1992) ja 79/409/EMÜ (EÜT L 103, 2.04.1979)

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json