Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Karvase maarjalepa ja emaputke püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse eeskiri

Vastu võetud 02.01.2006 nr 1

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 2 alusel.

§ 1. Kaitse alla võtmise eesmärk

Määrusega võetakse kaitse alla keskkonnaministri 19. mai 2004. a määruse nr 51 «III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine» § 1 lõike 2 punktide 1 ja 3 kohaselt III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide karvase maarjalepa (Agrimonia pilosa) ja emaputke (Angelica palustris) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks.

§ 2. Karvase maarjalepa ja emaputke püsielupaikade kaitse alla võtmine

(1) Kaitse alla võetakse järgmised karvase maarjalepa püsielupaigad:
1) Änniksaare Ida-Viru maakonnas Avinurme vallas Änniksaare külas;
2) Saunametsa Pärnu maakonnas Surju vallas Saunametsa külas.

(2) Kaitse alla võetakse järgmised emaputke püsielupaigad:
1) Lao Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas Lao külas;
2) Kastna Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas Kastna külas.

(3) Püsielupaikade piirid on kantud kaartidele, mis on esitatud määruse lisas².

§ 3. Püsielupaiga valitseja

«Looduskaitseseaduse» § 21 lõike 3 kohaselt on püsielupaiga valitseja selle asukohajärgne keskkonnateenistus.

§ 4. Kaitsekord

(1) Karvase maarjalepa ja emaputke püsielupaikade maa-ala kuulub piiranguvööndisse.

(2) Püsielupaigas kehtib «Looduskaitseseaduses» sätestatud kaitsekord selle määruse erisustega.

(3) Püsielupaigas on lubatud:
1) jahipidamine ja kalapüük;
2) telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine püsielupaigas on lubatud vaid selleks ettevalmistatud ja püsielupaiga valitseja poolt tähistatud kohtades.

(4) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on Saunametsa ja Änniksaare püsielupaigas lubatud:
1) maavara kaevandamine ning uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine.

(5) Lao ja Kastna püsielupaikades on väljaspool ehituskeeluvööndit püsielupaiga kaitse eesmärgi saavutamiseks vajalike ehitiste, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine püsielupaiga valitseja nõusolekul lubatud.

(6) Saunametsa ja Änniksaare püsielupaikades on lubatud aegjärgne ja häilraie järgmiste piirangutega:
1) Saunametsa püsielupaigas tuleb rohumaade või teedega külgnevatele metsamaadele jätta puistu vähemalt 50 meetri laiuse ribana ning puu- ja põõsarinde liituvus hoida vahemikus 20–40%;
2) Änniksaare püsielupaigas tuleb puu- ja põõsarinde liituvus hoida vahemikus 20–40%.

(7) Saunametsa ja Änniksaare püsielupaikades on võsastumise vältimiseks vajalik harvendada puu- ja põõsarinnet teede, radade või rohumaadega piirnevatel, vähemalt 50 meetri laiustel metsastunud või võsastunud aladel ning hoida neil puu- ja põõsarinde liituvus vahemikus 20–40%.

(8) Saunametsa ja Änniksaare püsielupaikades on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.

(9) Lao ja Kastna püsielupaikades on emaputke elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajalik:
1) niita või karjatada pool-looduslikke kooslusi ning harvendada puu- ja põõsarinnet;
2) alates 1. juulist kas iga-aastaselt karjatada või niita igal aastal kolmandik alast, nii et iga kolme aasta jooksul oleks pool-looduslike koosluste esinemisalad vähemalt ühe korra niidetud.

(10) Lao ja Kastna püsielupaikades peab karjatamiskoormus ühe hektari kohta olema 1,5–3 alla aastast mullikat või 0,7–1,4 alla aastast lihaveist või 0,5–1 vasikaga lehma või 2–4 tallega utte või 0,8–1,6 hobust.

(11) Püsielupaikades hooldustööde käigus niidetud hein ja raiutud põõsad tuleb pool-looduslike koosluste esinemisaladelt eemaldada hiljemalt kahe nädala jooksul pärast niitmist või raiumist.

¹ EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 08.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).
² «Looduskaitseseaduse» § 53 lõike 2 alusel ei avaldata «Riigi Teatajas» püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, maakonna keskkonnateenistuses või keskkonnaregistris (Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus).

Minister Villu REILJAN

Halduse ja õiguse asekantsler kantsleri ülesannetes Uno VEERING