Euroopa naaritsa püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
Vastu võetud 18.01.2006 nr 5
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 2 alusel.
§ 1. Kaitse alla võtmise eesmärk
Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu» § 4 lõike 2 punkti 18 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi euroopa naaritsa (Mustela lutreola) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks.
§ 2. Euroopa naaritsa püsielupaikade kaitse alla võtmine
(1) Euroopa naaritsa püsielupaikadena võetakse kaitse alla Hiiu
maakonnas järgmised vooluveekogud või nende osad koos 50 m laiuse
kaldavööndiga veekogu mõlemal kaldal:
1) Suuremõisa
jõgi Pühalepa vallas Suuremõisa, Viilupi ja Hellamaa külas;
2)
Vaemla jõgi Käina vallas Jõeküla ja Kaasiku külas;
3)
Luguse jõgi Käina vallas Utu, Luguse, Kleemu, Ühtri, Aadma, Lelu ja
Pärnselja külas;
4) Rebasselja peakraav Käina vallas
Luguse, Selja ja Nõmme külas;
5) Tulimurru peakraav Käina
vallas Luguse ja Selja külas;
6) Jausa oja Emmaste vallas Jausa
külas;
7) Vanajõgi Kõrgessaare vallas Jõesuu ja Kiivera külas;
8)
Armioja Kõrgessaare vallas Heiste, Isabella, Lilbi, Kurisu ja Metsaküla
külas;
9) Pihla oja 1. lahustükk Kõrgessaare vallas, Koidma,
Heigi ja Pihla külas ning 2. lahustükk Kõrgessaare vallas Otste, Pihla
ja Kõrgessaare külas;
10) Kidaste oja Kõrgessaare vallas
Kidaste, Malvaste, Mudaste ja Ogandi külas.
(2) Euroopa naaritsa püsielupaikade ja nende vööndite piirid on esitatud määruse lisas olevatel kaartidel2.
§ 3. Püsielupaiga valitseja
«Looduskaitseseaduse» § 21 lõike 3 kohaselt on euroopa naaritsa püsielupaiga valitseja Hiiumaa keskkonnateenistus.
§ 4. Püsielupaiga kaitsekord
(1) Euroopa naaritsa püsielupaiga maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks, mille moodustab veepiirist arvestades 10 m laiune kaldavöönd, välja arvatud Pihla oja 1. lahustükk, kus sihtkaitsevööndi moodustab 20 m laiune kaldavöönd, ning piiranguvööndiks.
(2) Püsielupaigas kehtib «Looduskaitseseadusega» sätestatud kaitsekord selles määruses sätestatud eranditega.
(3) Püsielupaigas on lubatud:
1) kalapüük;
2)
jahipidamine, välja arvatud surmavate püünisraudade kasutamine maapinnal
ja kuni 1 m kõrgusel maapinnast;
3) mootorsõidukitega sõitmine
vastavalt «Looduskaitseseaduse» § 37 lõike 3 punktile 6.
(4) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on lubatud:
1)
telkimine ja lõkke tegemine selleks ette valmistatud ja tähistatud kohas;
2)
puittaimestiku raie korraga kuni 50 m pikkusel lõigul, kusjuures
lagedaks raiutud alade vahele peab jääma vähemalt 10 m pikkune
puittaimestikuga kaetud ala.
(5) Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(6) Sihtkaitsevööndis on lubatud inimeste viibimine, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine.
(7) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine vooluveekoguga ristisuunas
püsielupaigas paikneva kinnistu tarbeks;
2) veerežiimi
taastamine euroopa naaritsa elutingimuste säilitamiseks;
3)
hooldusraied.
(8) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud
maaparandussüsteemi hoiutööd järgmistel tingimustel:
1)
veekogu ühel kaldal võib raiuda lagedaks korraga kuni 30 m pikkuse
lõigu, kusjuures kahe raiutava ala vahele peab puittaimestikku jääma
alles vähemalt 10 m pikkuse lõiguna;
2) kui kaldal kasvav
puittaimestik segab maaparandustööde läbiviimist, võib veekogu ühel
kaldal raiuda lagedaks korraga kuni 50 m pikkuse lõigu;
3)
puittaimestiku raiumisel tuleb jätta kasvama eksperdi poolt tähistatud
üksikpuud või puude grupid maksimaalselt 50 meetrise vahemaa tagant;
4)
setete eemaldamisel eesvoolust ja eesvoolude taastamisel luuakse
tingimused veekogu isepuhastusvõime suurenemiseks ning vee-elustiku
seisundi paranemiseks;
5) veekogul ei võeta setet ega taastata
eesvoole sama aasta jooksul pikemal lõigul kui 2 km.
(9) Piiranguvööndis on lubatud:
1) veekogude veetaseme ja
kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine looduskaitse
eesmärkidel;
2) puhtpuistute kujundamine;
3) uuendusraie,
kusjuures lageraielangi maksimaalne lubatud laius on 30 m ja lank ei
tohi paikneda piki kallast;
4) ehitise püstitamine.
1 EÜ nõukogu direktiiv
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175;
L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284,
31.10.2003, lk 1–53).
2
«Looduskaitseseaduse» § 53 lõike 2 alusel ei avaldata «Riigi Teatajas»
püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis,
Hiiumaa keskkonnateenistuses või keskkonnaregistris
(Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus).
| Minister Villu REILJAN |
| Kantsler Annika VELTHUT |
Facebook
Twitter