Teksti suurus:

Sillamäe linna jäätmekava vastuvõtmine

Väljaandja:Sillamäe Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2006, 24, 277

Sillamäe linna jäätmekava vastuvõtmine

Sillamäe Linnavolikogu 31. mai 2005. a määrus nr 34/83-m

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 364 ja jäätmeseaduse § 59 lg 1 alusel, Sillamäe linnavolikogu määrab:

1. Võtta vastu Sillamäe linna jäätmekava (AS Tallmac töö nr 0420, lisatud).

2. Määrus jõustub 6. juunil 2005. aastal.

Volikogu esimees Valdek MURD

SILLAMÄE LINNA JÄÄTMEKAVA

Töö nr. 0420

Töö tellija: Sillamäe Linnavalitsus

Töö teostaja: AS Tallmac

Projektijuht: Ülle Ambos

1. JÄÄTMEKAVA SISSEJUHATUS

Sillamäe linna jäätmekava on osa linna arengukavast ja käsitleb Sillamäe jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava on koostatud juhindudes Ida-Virumaa ja üleriigilisest jäätmekavast ning kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest. Sillamäe jäätmekava määrab linna jäätmehoolduse arengusuunad järgnevateks aastateks, lähtudes omavalitsuse hetkeseisust, isikupärast ning arenguvisioonidest ja arvestades seadusandlusest tulenevaid kohustusi ning võimaluste/vahendite olemasolu.

Jäätmekava eesmärgiks on linna jäätmehoolduse korrastamine – keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse arendamine. Peamine tegevus, millele tuleb tähelepanu pöörata, on prügilasse ladestatavate jäätmete hulga vähendamine, mille eelduseks on jäätmete kohapealse sorteerimise arendamine ja taaskasutusse suunamine.

Jäätmekava on koostatud Sillamäe Linnavalitsuse tellimusel AS-i Tallmac poolt vastavalt 05.07.2004 sõlmitud töövõtulepingule.

Töös osalesid:

Ülle Ambos, projektijuht

Rein Ratas, keskkonnaekspert

Sillamäe Linnavalitsuse poolt saadi vajalikku teavet, seisukohti ja olukorra tutvustust linnavalitsuse peaökoloogilt Vladimir Mirotvortsevilt.

Töös kasutati jäätmealast seadusandlust ning Eesti ja Ida-Virumaa jäätmehooldusalaseid materjale ning Sillamäe linna arengulist materjali (üldplaneering, arengukava jt.).

Kava ulatus

Üldnõuded jäätmekava sisu osas on toodud Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 39 ja lisaks nõuded kohaliku omavalitsuse jäätmekavale § 42. Käesolev Sillamäe jäätmekava käsitleb järgmisi teemasid:

Jäätmehoolduse õiguslik regulatsioon

Olemasoleva jäätmehoolduse olukorra analüüs – peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldus ja nende kogused

Jäätmehoolduse kavandatavad eesmärgid ja alternatiivsed võimalused – jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmete kogumise ja veo optimeerimine

Eesmärkide realiseerimise vahendid ja meetmed – jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks

Hinnang jäätmekäitluse mõju kohta keskkonnaseisundile ja loodusvarade kasutamise mahu hinnang

Jäätmehoolduse korralduslikud meetmed ja rahastamine

Jäätmehoolduse tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks, näidates ära meetmete rakendamise eeldatava maksumuse

Kava seos teiste haldusdokumentidega

Sillamäe arengukava on vastu võetud Sillamäe Linnavolikogu 30.09.2003. a. määrusega nr 14/28-m. Käesolev jäätmekava on arengukava eraldiseisev dokument.

Sillamäe linna jäätmehoolduseeskiri on kehtestatud Sillamäe Linnavolikogu 28.11.2000. a. määrusega nr 19/40-m ning mida tuleb uuendada vastavalt 01.05.2004 jõustunud Jäätmeseadusele ja käesolevale jäätmekavale.

Kava täideviimise kontrollimine ja kehtivusaeg

Arvestades asjaolu, et maakonna jäätmekava vaadatakse üle (ajakohastatakse) iga viie aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates, peab ka kohaliku jäätmekava üle vaatama vähemalt korra viie aasta jooksul või vastavalt maakonna kava muudatuste kehtestamisele. Soovitav on jäätmekava vaadata üle igal aastal tema olukorrale vastavuse ja muutmisvajaduste väljaselgitamiseks.

Käesolev jäätmekava käsitleb selliseid jäätmeid, mis on defineeritud jäätmetena Jäätmeseaduse (01.05.2004) § 2 mõistes[1]. Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei kuulu Jäätmeseaduse § 1 lõike 2 kohaselt Jäätmeseaduse reguleerimisalasse:

välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed;

reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed;

radioaktiivsed jäätmed;

lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed;

loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;

mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud muude seadustega.

2. JÄÄTMEHOOLDUSE ÕIGUSLIK REGULATSIOON

01. mail 2004 jõustunud Jäätmeseadus lähtub kahest Euroopa Liidu jäätmealasest nn. raamdirektiivist – Euroopa Nõukogu direktiiv 75/4427EMÜ 15.07.1975 jäätmete kohta, muudetud Nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ 18.03.1991 ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta. Jäätmeseadus on aluseks muudele jäätmekäitlusalastele õigusaktidele, mis reguleerivad mitmesuguste jäätmeliikide käitlust, nõudeid jäätmekäitluskohtadele ning jäätmete ja jäätmehooldusega seotud tegevusalasid. EL jäätmealaste õigusaktide süsteemis on 1999. aastast peale tähtsal kohal Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta, mille põhimõtteid ja nõudeid on järgitud vastavas Eesti õigusaktis – keskkonnaministri 29.04.2004. a. määruses nr. 38 Prügilate rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded (RTL, 05.05.2004, 56, 938; 108, 1720).

Üleriigilisel jäätmekaval (RT I, 23.12.2002, 104, 609) on samad eesmärgid, mis Euroopa Liidu keskkonnaalastel tegevuskavadel ja Ühtsel jäätmekäitlusstrateegial:

tootmises ja jäätmekäitluses jäätmetekke ennetamine, jäätmete koguse vähendamine;

parima võimaliku tehnika kasutamine;

jäätmete taaskasutamisel nendes sisalduva materjali kasutamise eelistamine energiakasutusele;

jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogia ja keskkonnakaitse poolest sobivas jäätmekäitluskohas.

Üleriigiline jäätmekava on aluseks piirkondlikele jäätmekavadele.

Eesti keskkonnastrateegias ja seda täpsustavas Eesti keskkonnategevuskavas on nimetatud prioriteedid fikseeritud.

Eesti keskkonnastrateegias on esitatud jäätmekäitluse korrastamise praktiliste lahendite pingerida:

jäätmetekke vältimine;

tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine;

jäätmete taaskasutamise laiendamine:

otseses ringluses (korduskasutamine),

materjaliringluses,

bioloogilistes protsessides (kompostimine),

energiakasutuses (jäätmete põletamine energia tootmiseks);

keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus;

jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine.

Jäätmehoolduse planeerimist jäätmekavade kaudu kohustab Jäätmeseadus.

Jäätmekava koostamine lähtub otseselt Jäätmeseaduse § 39, 42-44 ja 55-59, mis määravad kohaliku omavalitsuse jäätmekava sisu, koostamise ja avalikustamise protsessi.

Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused ja õigused jäätmehoolduse korraldamisel

Jäätmeseadus Kohaliku omavalitsuse (KOV) ÜLESANDED
§12 lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid.
§ 31 KOV organ korraldab jäätmete sortimist, sh liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
§ 39 lg 1

§ 42

Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse KOV üksuse jäätmekava KOV üksuse arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse kohta.
§ 43 lg 4 Ajakohastab oma jäätmekava, kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad KOV üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates.
§ 44 lg 4 Võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.
§ 44 lg 5 KOV organ on kohustatud säilitama jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras.
§ 55-59 KOV üksuse jäätmekava avalikustamine, kooskõlastamine ja vastuvõtmine
§ 65 lg 2 KOV organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud probleemtoodete osas, mille kokkukogumine ja käitlemise korraldamine on tootja kohustus.
§ 66 lg 2 KOV organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi.
§ 66 lg 3 KOV organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus.
§ 66 lg 4 Kehtestab volikogu määrusega jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piir.
§ 67 lg 1 KOV organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras.
§ 67 lg 4 KOV volikogu määrab veopiirkonna, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast.
§ 69 lg 3 KOV üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra (jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed).
§ 69 lg 6 KOV-l on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt jäätmevaldajate registri andmete kohta.
§ 70 KOV organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. KOV organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist.
§ 71 lg 1 KOV üksus kehtestab volikogu määrusega jäätmehoolduse korraldamiseks oma haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja
§ 71 lg 3 KOV jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele; tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemiskord Tervisekaitseinspektsioonile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna Veterinaarkeskusele, mis vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks.
§ 79 KOV üksus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta.
§ 128 lg 5 Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida saaste likvideerimise kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul KOV organ asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.
§ 128 lg 6 Kui KOV organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole KOV organ.
Pakendiseadus (RT I, 06.05.2004, 41, 278)  
§ 15 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas.
§ 15 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid.

Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb arvestada nii Jäätmeseaduse alusel vastu võetud kui ka mitmete teiste õigusaktidega, millest on loetelu toodud Lisas 1.

Omavalitsuse jäätmehooldusalane seadusandlus

Sillamäe linna haldusterritooriumil reguleerivad jäätmehooldust lisaks riiklikele õigusaktidele Sillamäe linna jäätmehoolduseeskiri (kehtestatud Sillamäe Linnavolikogu 28.11.2000 määrusega nr 19/40-m) ja heakorra eeskiri (kinnitatud Sillamäe Linnavolikogu 31.08.1999 määrusega nr 49/145-m).

Sillamäe linna jäätmehoolduseeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine linnas, igat liiki jäätmete koguse vähendamine nende valdaja juures ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. Eeskiri määrab jäätmehoolduse üldise korra Sillamäe linnas – jäätmevaldaja ja kinnisasja omaniku (territooriumi valdaja) kohustused jäätmekäitlusel, jäätmekäitluse üldnõuded, jäätmete (s.h. ohtlike jäätmete) kogumise ja sorteerimise korra ning jäätmete veo ja kõrvaldamise nõuded. Samuti sätestatakse vanametalli ja metallijäätmete käitlemine, kogumiskaevude setete käitlus ja jäätmete komposteerimine.

Jäätmehoolduseeskirja kohaselt on kõik jäätmetekitajad kohustatud tekitatud jäätmed jäätmevedajale üle andma või omama jäätmemahuteid või nad peavad jäätmehooldelepingu alusel kasutama ühismahuteid. Jäätmevaldajad ja kinnisasja omanikud (territooriumi valdajad) on kohustatud sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmehooldelepingu, liituma korraldatud olmejäätmeveoga või vedama nendele kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega. Sillamäe linnas kogutakse kodumajapidamises tekkinud olmejäätmeid ilma väliskonteineriteta, kasutades spetsiaalseid prügiautosid. Jäätmete tekkimise kohas tuleb jäätmed sorteerida juhul, kui need sisaldavad taaskasutatavat paberit, pappi ja puitu, mida tekib üle 50 kg nädalas. Samuti tuleb eraldi koguda klaastaara, vanametall ning ehitus- ja lammutamisjäätmeid.

Jäätmehoolduseeskirja tuleb uuendada või koostada uus eeskiri vastavalt 01.05.2004 jõustunud Jäätmeseadusele ja käesolevale jäätmekavale.

Sillamäe linna heakorra eeskirja ülesanne on tagada linna haldusterritooriumil puhtus ja heakord ning kehtestab nii avalike territooriumide kui kruntide heakorra tagamiseks vajalikud nõuded ja kohustused (s.h. üldkasutatavate prüginõude ja -konteinerite kasutus, nõuded prügikastide paigutusele ning tühjendamisele, nõuded prahi põletamisele).

3. GEOGRAAFILINE JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE

3.1. Sillamäe linna asend

Sillamäe – üks Kirde-Eesti kaasaegseid linnu – paikneb Ida-Viru maakonnas, Sõtke jõe suudmes, Soome lahe kaldal, Tallinnast 180 km ja Narvast 25 km kaugusel.

Lõunast läbib linna Tallinn – Peterburi mnt., lõunast ja idast piiravad linna Vaivara valla maad, linna läänepoolses osas asuv tööstusrajoon külgneb Toila valla maadega.

Linna tööstusrajoon on eraldatud elamurajoonidest Soome lahte suubuva Sõtke jõega. Jõge tõkestavad tammid moodustavad veehoidlate kaskaadi. Pooleteise kilomeetri kaugusel linnast asub Vaivara raudteejaam, Tallinnat Peterburiga ühendav raudtee.

Sillamäe linna pindala on 1068 ha.

Sõtke jõgi ja Tallinn-Narva maantee jaotavad linna kolmeks suureks funktsionaalseks tsooniks:

- asustatud piirkond 290 ha
- tööstuspiirkond 560 ha
- aiandusühistute krundid 186 ha
peale selle:  
- veehoidla ja Sõtke jõe pindala
(linna piirides)
32 ha

3.2. Elanikkond ja elamumajandus

Sillamäe linnas elas seisuga 01.01.2003.a. 16 901 inimest, kellest mehi 7672 ja naisi 9229.

Tabel 2. Sillamäe linna rahvastik

Pindala

Elanike arv

Rahvastiku tihedus

2000 2001 2002 2003 2004
10,54 km2 17 918 17 140 17 011 16 901 17 210 1603,5 in/km2

Rahvusliku struktuuri järgi moodustavad venelased elanikkonnast 84 %, ukrainlasi ja valgevenelasi on 3 %, eestlasi veidi alla 3 %.

Sillamäe linna elanikest töötab 37 %. Töötavate meeste ja naiste osakaal on vastavalt 52,3 % ja 47,7 %.

Tabel 3. Sillamäe linna töötav rahvastik (15-aastased ja vanemad) jaguneb 31.03.2000.a. seisuga (andmed korrigeeritud 28.08.2003) tegevusalade lõikes järgmiselt (Allikas: Statistikaamet):

Tegevusala Töötajate arv Osakaal, %
Töötlev tööstus 1661 26,50
Mäetööstus 1002 15,99
Haridus 637 10,16
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 547 8,73
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 359 5,73
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 346 5,52
Ehitus 313 4,99
Elektrienergia- , gaasi- ja veevarustus 307 4,90
Tegevusala teadmata 296 4,72
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 232 3,70
Veondus, laondus ja side 215 3,43
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 207 3,30
Hotellid ja restoranid 87 1,39
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 24 0,38
Finantsvahendus 23 0,37
Kalandus 6 0,10
Palgatöötajatega kodumajapidamised 5 0,08
Kokku 6267 100,00

2000.a. seisuga oli Sillamäel töötute arv 1475, majanduslikult aktiivsest rahvastikust moodustab see 19 % (Ida-Virumaa töötuse % oli 2000.a. 21,1; 2003 18,2 %).

Elamumaa hõlmab 105 ha. Linnapilti ilmestavad erinevatest ajavahemikest pärit ehitised.

Elamuala on üldjoontes jaotatud erinevate perioodide hoonestustega piirkondadeks: veehoidlast ida pool paikneb peamiselt 40-ndate aastate lõpu ja 50-ndate aastate arhitektuurilise tähtsusega 2-3-korruseliste elamute maa-ala; linna idaosas on 80-90-ndate aastate 4-5- ja 9-korruseliste elamute maa-ala; kahe piirkonna vahele jääb 60-70-ndate aastate 4-5-korruseliste elamute maa-ala.

Sillamäel on 186 elumaja kokku 7574 korteriga. Kogu elamufondi pindala on 382 603 m2, sellest:

88 % - telliskivist elamuid

9 % - paneel- ja suurpaneelelamuid

3 % - pruss ja karkass-kilpmaju

Üldplaneering määratleb uute elamuehituste maa-alad:

eramajade ehituskrundid Sõtke jõe ja veehoidla vasakul kaldal (endine 13. asula)

ridaelamutele eraldatud maa-ala mere äärse pargi naabruses

linna idaosa lõpeb vähekorruseliste maja ja eraelamutega

Üldplaneering eeldab, et aiandusühistute kruntidest saab elamumaa. Aianduspiirkonnas on ligi 2000 aiamaja, millest linna territooriumile jääb 1700.

Eraehitus ei ole levinud. Linna erinevates osades paiknevad hajutatult 10 eramaja, mille üldpinda on kokku 771,8 m2.

3.3. Ettevõtlus

2002.a. tegutses Sillamäe linnas 276 ettevõtjat, s.h. 155 osaühingut ja 42 aktsiaseltsi ning 67 füüsilisest isikust ettevõtjat. Majandussektorite lõikes jaguneb ettevõtjate arv:

Primaarsektor 4 – 1,5 % s.h. põllumajandus 1
Sekundaarsektor 49 – 17,8 % s.h. töötlev tööstus 37
Tertsiaarsektor 223 – 80,8 %    

Olulisemad kaubandus- ja teenindusettevõtted: kaupluste ja turukompleks linna keskel; kaubanduskeskused T-Market, Konsum; kohvikud-baarid Ranna, Randevuu ja Perenaine, kohvik-võõrastemaja Krunk.

Äritegevuse laiendamiseks on kavandatud ärikeskuse, büroo- ja üldkasutatavate hoonete tarbeks eraldada uus krunt linna keskosas, kahe suurema elurajooni vahele, pikki Tallinna maanteed jäävale maa-alale. Sinna on võimalik ehitada äri- ja kaubanduskeskused, ametiasutuste haldushooned, hotell.

Sillamäe tööstusrajoon paikneb Tallinna-Narva maantee juures Narva lahe kaldal. Peamiseks ettevõtteks tööstusrajoonis on AS SILMET GRUPP, mille kooseisu kuuluvad ettevõtted: AS Silmet, AS Sillamäe SEJ (soojusenergia ja elektri tootmine), AS Silmet Kinnisvara (infrastruktuuri teenindamine), Ökosil AS (keskkonnaalased projektid, jäätmekäitlus). AS Silmet toodab põhiliselt tantaali, nioobiumi (olles maailmas sellel alal esikohal) ja Euroopa, USA ning Jaapani turgudel nõutavaid haruldasi muldmetalle.

Peale AS Silmet Grupp töötavad selles rajoonis veel teised tööstusettevõtted. Suuremad neist on: AS Polyform (pakendite tootmine toiduainetele), AS Norwes Metall (metallitooted), AS Motor V (rahvusvaheline auto-kaubavedu) ning AS Estfil Tehno, kes toodab ülipeentest polümeerkiududest filtreerivaid materjale.

Tööstusrajooni territooriumil on vabamajandustsoon, mis loob eeldused uute ettevõtete paigutamiseks ja majandustegevuse elavdamiseks. Tööstusrajoonis ehitatakse kaubasadamat, millega seoses on asutatud AS Sillamäe Sadam. On käivitunud projekt radioaktiivsete jäätmete hoidla konserveerimiseks. Projekti lõpptähtaeg on 2007.a.

Kavas on rajada uued ettevõtted tööstusrajooni lõunaossa Tallinn-Narva maantee vahetusse lähedusse.

Linna asustatud territooriumil asuvad järgmised suuremad ettevõtted: Sillamäe Õlletehas, teenindusettevõtted AS MEKE Sillamäe, AS Heasil, AS Sillamäe Veevärk. Sillamäel töötavad ka mööbliettevõte Sim-Sillamäe ja õmblusvabrikud.

Paljud sillamäelased töötavad AS Eesti Põlevkivi tootmisettevõtetes. Linna lähedal paikneb Eesti Elektrijaamale põlevkivi tarniv Narva karjäär.

3.4. Sotsiaalsfäär

Sillamäel on üks kutseõppeasutus – Sillamäe Kutsekool ja kaks kõrgkooli – Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut ning Akadeemia Nord Sillamäe Kolledž. Sillamäel on 4 üldhariduslikku kooli: Vanalinna, Astangu, Kannuka, Eesti Põhikool. 2003. aasta seisuga oli õpilasi kokku 2219. Viies lasteaias oli 2003. aasta seisuga kokku 625 last.

Linnas on muusikakool, laste loomingumaja «Ulei», üks raamatukogu ja selle filiaal, mille fondis on 105 tuhat köidet, kultuurikeskus, mille saalis on 470 istekohta. Kultuurikeskuse koosseisu kuulub linna muuseum ja näitusesaal. Linnas antakse välja ajalehte «Sillamäeski Vestnik» ning linnal on olemas raadiostuudio ja linna TV.

Linnas on järgmised tervishoiu- ja hooldusasutused:

asutus Sillamäe Haigla, kuhu kuulub statsionaar-haiglalinnak ja linna polikliinik;

ravikeskus OÜ Almeda kliinik, OÜ Hamba-Kod, aga ka mitmesugused ravikeskused, arstiabi punktid ja kuus apteeki, mis asuvad linna eri paikades;

sotsiaalhoolekande majad:

hoolekandeasutus «Sügis» haiglalinnaku maa-alal

lastehoolekandeasutus «Lootus»

Sotsiaalabi Arenduskeskus

4. SILLAMÄE LINNA JÄÄTMEHOOLDUSE OLEMASOLEV OLUKORD

4.1. Tekkivate jäätmete kogused ja koostis

Jäätmete tekke, koostise ja edasise käitlemise iseloomustamisel saab aluseks võtta Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määruse nr 138 Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord kohaselt keskkonnateenistusele kord aastas esitatavaid jäätmearuandeid.

Jäätmeseaduse järgi esitavad vähemalt üks kord aastas keskkonnateenistusele oma jäätmealase tegevuse aruande keskkonnaregistrisse kandmiseks järgmised isikud:

jäätmeluba ja keskkonnakompleksluba omav isik;

jäätmeseaduse § 74 kohaselt registreeritud isik (isik, kes on jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevuses vedav isik).

Keskkonnateenistusel on õigus nõuda peale nimetatud isikute jäätmearuannet ka jäätmetekitajalt, kelle tegutsemiseks jäätmeluba või keskkonnakompleksluba pole nõutav, kuid kelle tekitatud tavajäätmete kogus ületab 10 tonni aastas või ohtlike jäätmete kogus 100 kilogrammi aastas.

Keskkonnateenistuste poolt kogutud ja kontrollitud jäätmearuannete põhjal teeb Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus kokkuvõtte – Eesti jäätmekäitluse ülevaade.

Jäätmekoguste arvestusel saab kasutada ka Eestis läbi viidud uuringute põhjal tehtud üldistusi jäätmetekke kohta.

Jäätmearuandluse järgi (andmed ettevõtetes tekkinud ja käitlejate poolt kogutud jäätmete koguste kohta) tekkis Sillamäe linnas 2003.a. 105 513 tonni jäätmeid (101 157 tonni ettevõtetes; 4357 tonni kodumajapidamistes). Sealhulgas 4814 tonni olmejäätmeid (788 tonni ettevõtetes; 4026 tonni kodumajapidamistes).

Alljärgnevad tabelid iseloomustavad jäätmete teket Sillamäe linnas 2003.a., mis on koostatud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuselt saadud 2003.a. jäätmearuandluse andmete põhjal (kajastuvad läbi jäätmekäitlusettevõtete kogutud jäätmete koguste ja ettevõtete esitatud jäätmearuannete).

Tabel 4. Sillamäe linna jäätmeteke kodumajapidamistes jäätmearuandluse põhjal 2003, t/a

Jäätmekood[2] Jäätmete nimetus Kogutud kodumaja-
pidamistest
08 01 11* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed 1,065
13 02 08* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 1,862
16 01 03 Vanarehvid 0,092
16 02 98 Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97 0,01
16 06 01* Pliiakud 2,97
17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03 327
20 01 01 Paber ja papp 22,95
20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0,844
20 01 36 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21, 20 01 23 ja 20 01 35 15,54
20 02 02 Pinnas ja kivid 240
20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 3615,6
20 03 03 Tänavapühkmed 120
20 03 07 Suurjäätmed 11
* Muud ohtlikud jäätmed 0,687
  Kokku 4356,693

Kõige suurema osa ehk 83 % majapidamistest kogutud jäätmetest moodustasid 2003.a. segaolmejäätmed. 7,5 % jäätmetest moodustasid ehitus- ja lammutussegapraht. Ohtlikke jäätmeid koguti 7,428 tonni ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid 15,54 tonni. Ohtlikest jäätmetest koguti peamiselt pliiakusid (16 06 01* - 2,97 t), värvi-lakijäätmeid (08 01 11* - 1,065 t) ning mootori- ja käigukastiõlisid (13 02 08* - 1,86 t).

Võib prognoosida, et kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogus jääb järgmise 9 aasta jooksul samaks või suureneb mõnevõrra. Selle eelduseks on ohutumate toodete kasutamine. Oluline on aga nende jäätmete eraldamise ja edasise ohutu käitlemise jätkamine ja süsteemi täiustumine.

Uuringud on näidanud, et elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogus kasvab arenenud riikides kolm korda kiiremini kui olmejäätmete kogus. Probleemiks on nendes seadmetes kasutatavad ühendid, mis sisaldavad raskmetalle (elavhõbe, plii, kaadmium, kroom), halogeenitud ühendeid ja ka asbesti ning arseeni.

Tabel 5. Jäätmeteke Sillamäe ettevõtetes jäätmearuandluse põhjal 2003, t/a

Jäätmekood Jäätmete nimetus Kogutud ettevõtetest
06 01 03* Vesinikfluoriidhape 540,004
06 03 14 Tahked soolad ja lahused, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 06 03 11 ja 06 03 13 2261,179
09 01 04* Kinnistilahused 0,16
10 01 97* Põlevkivikoldetuhk 93432,673
10 08 09 Muu räbu 276,82
11 02 07* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 547,842
12 01 01 Mustmetalliviilmed ja treilaastud 12,37
15 01 02 Plastpakendid 33
16 01 03 Vanarehvid 5,04
16 02 98 Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97 7,952
17 04 Metallid 2985,904
17 02 01 Puit 33,93
17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03 78,51
17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01,
17 09 02 ja 17 09 03
153,34
20 01 01 Paber ja papp 5,05
20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0,012
20 01 39 Plastid 1,3
20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 781,498
  Kokku 101156,584

Ettevõtetest 2003.a. kogutud jäätmetest moodustab enamuse Sillamäe SEJ põlevkivikoldetuhk – üle 92 %. Tavajäätmeid[3] koguti Sillamäe ettevõtetes 6635,89 t. Ehitus- ja lammutusprahti kokku 3251,68 t – 49 % tavajäätmetest. Sellest valdava osa (45 % tavajäätmetest) moodustasid metallid, suures osas raud ja teras. Ettevõtetest kogutud segaolmejäätmed moodustasid tavajäätmetest 11,8 %.

Olmejäätmed

Jäätmeseaduse § 7 kohaselt on olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.

Olmejäätmed on levikult üks peamisi jäätmeliike, need tekivad kõikidel elualadel, nii kodumajapidamises kui ka tööstuses. Olmejäätmete tekitamisel osaleb praktiliselt kogu elanikkond. Omavalitsusüksuses tekkivate olmejäätmete kogus sõltub elanike arvust, elulaadist ja olulisel määral mitmesuguste asutuste ja ettevõtete olemasolust.

Tulenevalt Sillamäe linnas tegutsevate suurte tööstusettevõtete olemasolust ja nende tegevusalade eripärast on tekkivad olmejäätmete kogused väga väikesed, võrreldes tööstusjäätmete tekkega – olmejäätmed moodustasid jäätmearuandluse põhjal kõigest 4,6 % Sillamäel 2003.a. tekkinud jäätmetest.

Tabel 6. Olmejäätmete teke Sillamäe kodumajapidamistes ja ettevõtetes jäätmearuandluse põhjal 2003, t/a

Jäätmekood Jäätmete nimetus Kogutud kodumaja-
pidamistest
Kogutud ettevõtetest Kokku
20 01 01 Paber ja papp
22,95
5,05
28,00
20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed
0,844
0,012
0,86
20 01 33* Koodinumbritega 16 06 01, 16 06 02 ja 16 06 03 nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid
0,03
 
0,03
20 01 36 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21, 20 01 23 ja 20 01 35
15,54
 
15,54
20 01 39 Plastid  
1,3
1,30
20 01 98* Sortimata ravimikogumid
0,004
 
0,00
20 02 02 Pinnas ja kivid
240
 
240,00
20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed)
3615,6
781,498
4397,10
20 03 03 Tänavapühkmed
120
 
120,00
20 03 07 Suurjäätmed
11
 
11,00
  Kokku
4025,968
787,86
4813,83

Tabelist nähtub, et 2003.a. majapidamistest ja ettevõtetest kogutud olmejäätmetest moodustavad peamise osa segaolmejäätmed, vastavalt 90 % ja 99 %, kokku 4397,10 t/a ning mis veeti suuremas osas ladestamisele Sillamäe prügilasse (kokku 3596 t) ja Uikala prügilasse (suurematest ettevõtetest kogutud prügi). Jäätmearuandlusest selgub, et liigiti kogutud olmejäätmete kogus, mis suunatakse taaskasutusse või käideldakse vastavalt, on Sillamäe linnas väga väike – 280 t, mis moodustab 7 % kõigist majapidamistest kogutud olmejäätmetest (kui pinnas ja kivid välja arvata on vastav number kõigest 1 %; liigiti kogutud paber ja papp moodustavad näiteks 0,57 % kogutud olmejäätmetest). Ettevõtetes on vastav protsent vaid 0,8.

Tuleb märkida, et jäätmevedajate ja jäätmevaldajate jäätmearuanded ei peegelda mitte alati juba sorteeritud jäätmeid. Näiteks AS Heakorrastus veab kaupluste (marketite) presskonteineritest paberit ja pappi ümbertöötlemisele Narva (keskmiselt 25 t kuus), aga aruannetes see ei kajastu. Analoogne olukord on MEKE Sillamäe poolt Sillamäe prügila sorteerimisväljakule veetavate, eelnevalt sorteeritud suuremõõtmeliste jäätmetega, mis arvestatakse osaliselt sorteerimata olmejäätmetena.

Lisaks koguti AS Vaania andmetel Sillamäe linnast joogipakendeid (klaastaara, PET-pudel, tetrapakend, alumiiniumpurk) kokku 41,45 tonni. Kui arvestada ka see kogus taaskasutatavate liigiti kogutud olmejäätmete hulka, on vastav protsent Sillamäel 8.

Soomlaste poolt teostatud Ida-Virumaa jäätmehoolduse uuringu (Itä-Viron jätehuollon kehittäminen) järgi on Sillamäel tekkivate olmejäätmete kogus 5000 t/a ja 285 kg olmejäätmeid aastas elaniku kohta. Taaskasutusse minevate olmejäätmete kogused Sillamäel on nimetatud uuringu järgi järgmised: paber 12 t, papp 294 t, klaas 250 t, metall 28 t ja muu materjal 97 tonni. Seega kokku 681 tonni, mis moodustab 13,6 % kogu olmejäätmete kogusest.

Olmejäätmed on oma olemuselt heterogeensed, muutudes nii ajas kui ka ruumis. See on tingitud tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest jäätmeid tekkekohas käidelda. Tuntavad erinevused on maal ja linnas tekkivate olmejäätmete koostises. Samuti sõltub olmejäätmete koostis aastaajast, seda eriti maal.

Arvestades Euroopa Nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ prügilate kohta antud nõuded, mis on fikseeritud ka Eesti keskkonnaministri määruses Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded, on oluline teada tekkivate ja ladestatavate olmejäätmete koostist. Biolagunevate jäätmete osatähtsus peab ladestatavate jäätmete koguses vähenema. Maal ja väikeasulates on suuremad võimalused biojäätmete kompostimiseks ja põletamiseks. See asjaolu on kogu aeg mõjutanud väiksematesse prügilatesse ladestatavate olmejäätmete koostist. Sillamäel tuleb välja arendada biojäätmete kogumissüsteem, et vähendada ladestamisele minevate biojäätmete koguseid.

Sillamäe prügila keskkonnamõju hindamises näidatakse, et prügilasse satub suhteliselt vähe biolagunevaid jäätmeid. Jäätmearuannetest see otseselt ei selgu. Linna elanikud omavad linnas, Vaivara ja Toila vallas ca 2500 suvilat ja aiamaja (paljud hooned on mitme pere kasutuses), kus toimub ja soovitavalt laieneb nõuetekohane kohtkomposteerimine.

Olmejäätmete käitlemise arvestusel võivad tekkida mitmed raskused ning statistika põhjal saadud tulemused ei ole täiesti usaldusväärsed, sest olmejäätmed võivad sisaldada ka teisi jäätmeliike nagu ehitus- ja lammutusjäätmeid, põllumajandusjäätmeid, vanarehve jm., millest tulenevalt ei kajastu need aruandluses tõepäraselt. Statistiliste andmete vähest usaldusväärsust põhjustab ka valdavalt toimuv jäätmete mahuline hindamine ja jäätmete koguse teisendamine massiühikuteks. Ühes piirkonnas kogutud jäätmed ladestatakse tihti sellest väljapool, mistõttu ei saa prügilate andmete põhjal arvestada ühe valla või linna jäätmeteket.

Nagu näitavad EL ja muude arenenud maade viimaste aastate kogemused ei ole õnnestunud jäätmete teket stabiliseerida, veel vähem jäätmeteket vähendada, nii absoluutselt kui ka ühe elaniku kohta. See tendents on jätkuv ja arvatavasti toimiv ka Eestis järgmise kümnendi jooksul. Jäätmete tekke kasvu põhjustajateks on:

elanike tarbimismentaliteet ei muutu ja jätkub kaupade ning teenuste tarbimine;

kasvab mittevajalike kaupade ja teenuste tarbimine;

kaupade pakendamine muutub eesmärgiks omaette.

Olmejäätmete koostist on Eestis episoodiliselt määratud. Kuna Sillamäe linnas pole jäätmetekke uuringut läbi viidud, tuleb lähtuda eeldatava koostisega.

Tabel 7. Segaolmejäätmete eeldatav koostis ja hinnanguline teke Sillamäel

Komponent Osa jäätmevoost, % Hinnanguline teke Sillamäel, tonni*
Biolagunevad jäätmed 47-52 1789
Paber ja papp 17-21 687
Plastik 6-7 235
Klaas 7-13 362
Metall 3 108
Tekstiil 2-3 152,5
Kumm 2 72
Ohtlikud jäätmed 1-2 54
Muud (s.h. tuhk) 11 398

*Arvestuse aluseks on võetud kogutud segaolmejäätmete kogus majapidamistes – 3615 t

Pakendijäätmed

Pakendijäätmete liike ja koguseid on Eestis võimalik hinnata, kui uurida olmejäätmete koostist. Sellealaseid uuringuid on Eestis episoodiliselt tehtud. 2000. aastal läbiviidud olmejäätmete koostise valikuuringu tulemused võimaldasid hinnata olmejäätmete koostises olevate pakendijäätmete osa. Pakendijäätmete ligikaudne kaaluline osa olmejäätmete üldmassist oli selle uuringu kohaselt 25-30 %, ühe inimese kohta aastas tekkis kuni 85 kg pakendijäätmeid.

Käesoleval aastal valmis keskkonnaministeeriumi poolt tellitud töö pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kohta (Transition Facility Project. Development of the nationwide packaging waste collection and recovery system. Feasibility study). Selle töö alusel tekib Eestis inimese kohta keskmiselt 100 kg pakendjäätmeid aastas. Prognoositakse, et 2012. aastal tekib neid inimese kohta juba ca 170 kg. Sillamäel võib hinnanguline pakendijäätmete teke seega olla 1700 t/a.

Uuringu järgi on tekkivad pakendijäätmete kogused materjalide järgi järgmised: paber 587 t, klaas 280 t, plastik 227, metall 107 t, puit 133 t.

Pakendi tekke ja olmejäätmete koostise uuringud on näidanud, et olmejäätmete koostises olevatest paberi- ja papijäätmetest moodustab üle 50 % papp- ja paberpakend, klaasijäätmetest ligi 100 % on klaaspakend, metalli- ja plastijäätmetest ligikaudu 80 % moodustavad vastavad pakendijäätmed. Samuti moodustavad pakendijäätmed olulise osa puit- ja komposiitmaterjalist.

Jäätmearuandluse põhjal koguti pakenditest plastpakendeid vaid AS-lt Silmet 33 tonni ning ohtlikke aineid sisaldavaid või nendega saastunud pakendeid majapidamistest 0,078 tonni.

AS Vaania andmetel koguti Sillamäe linnast joogipakendeid (klaastaara, PET-pudel, tetrapakend, alumiiniumpurk) kokku 41,45 tonni.

Kuna pakendijäätmete osakaal on olmejäätmete hulgas küllaltki suur, tuleb linna jäätmehoolduses rõhku panna pakendijäätmete kogumissüsteemi korraldamisele, mis tuleneb Pakendiseadusest. Lisaks joogitaarale kehtestatavale tagatisrahale kohustatakse tootjaid ka muud müügipakendit tagasi koguma, mis peaks samuti suurendama eraldikogutud pakendijäätmete koguseid. Seega peaks pakendijäätmete osakaal segaolmejäätmete koosseisus aja jooksul mõnevõrra vähenema.

Ehitus- ja lammutusjäätmed

Hinnanguliselt tekib väikelinnades ehitus- ja lammutusjäätmeid 150-300 kg/a elaniku kohta. Seega võib Sillamäel olla nende jäätmete teke vahemikus 2550-5100 t/a.

Sillamäe kodumajapidamistes tekkis ehitus- ja lammutussegaprahti jäätmearuandluse järgi 327 tonni, mis taaskasutati tõenäoliselt Sillamäe prügilas.

Ehitus- ja lammutusprahti tekkis Sillamäe ettevõtetes jäätmearuandluse järgi ligi 3251,68 tonni, millest 92 % moodustasid metallid, valdavalt raud ja teras, ning mis anti enamuses üle AS-le Eesti Metallieksport. Ehitus- ja lammutussegaprahti koguti ettevõtetest vaid 153,34 tonni.

Tõenäoliselt tekkis majapidamistes ja ettevõtetes ehitus- ja lammutussegaprahti rohkem. Jäätmearuandlus ei kajasta ehitusjäätmeid, mis tekkekohas taaskasutati. Samuti võib teatud jäätmeliike (kivid, pinnas, süvenduspinnas) ka tekkekohast väljaspool taaskasutada. Osa ehitusjäätmetest viiakse ka keskkonda – ebaseaduslikesse prügi mahapanekukohtadesse. Ehitus- ja lammutusprahti kogutakse tihti ka segaolmejäätmete hulka ja seega ei kajastu aruandluses.

Saab prognoosida, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogus suureneb, seoses suuremahuliste rekonstrueerimistöödega. Selles protsessis on vaja erilise tähelepanu alla võtta asbest ja asbesti sisaldavad jäätmed.

Ettevõtete jäätmeteke

Sillamäe jäätmehoolduseeskirja järgi on juriidilisest isikust jäätmevaldaja kohustatud:

rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks;

korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele;

pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta;

andma oma jäätmealasest tegevusest aru linnavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni;

koostama linnavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust.

Jäätmeseaduse § 73 lg 2 järgi on jäätmeluba nõutav jäätmete kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks, kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveoks, olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena ning teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks (v.a. pakendiaktsiisiseaduse alusel maksustatava metallist joogipakendi kogumiseks või veoks) jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil. Samuti on jäätmeluba vaja jäätmete tekitamiseks Jäätmeseaduse §-s 75 nimetatud tegevusvaldkondades.

Jäätmeluba on väljastatud alljärgnevatele Sillamäe linna haldusterritooriumil tegutsevatele ettevõtetele:

AS Heakorrastus – jäätmekäitlus

AS Ökosil – AS Silmet jäätmete ladustamine jäätmehoidlas, jäätmehoidla saneerimistööde teostamine

AS Silmet Kinnisvara – kinnisvara haldus

AS Motor-V – rahvusvaheline auto-kaubavedu

AS Silmet – haruldaste metallide ja muldmetallide tootmine

AS Sillamäe SEJ – elektri- ja soojusenergia tootmine

AS Meke Sillamäe – jäätmekäitlus, tänavate korrashoid

Kompleksluba on väljastatud AS-le Ecometal, kes tegeleb vanade pliiakude ümbertöötlemisega.

Jäätmearuande esitasid 2003.a.: AS Heakorrastus, AS Ökosil, AS Silmet Kinnisvara, AS Motor-V, AS Silmet, AS Sillamäe SEJ, AS Ecometal AS, Sillamäe haigla.

Tabelis 8 on toodud jäätmearuanded esitanud Sillamäe ettevõtete jäätmeteke 2003.a. Kuna tabelis esitatud ettevõtted ei hõlma kõiki linna ettevõtteid, ei anna tabel kogu ülevaadet linna ettevõtete jäätmetekkest. Tabelis on esitatud olulisemad jäätmetekitajad ja tekkinud jäätmeliigid. Ülejäänud Sillamäe ettevõtetes tekkinud ja kogutud jäätmed kajastuvad läbi jäätmekäitlusfirmade aruannete.

AS Silmet ja Sillmäe SEJ andsid oma tootmistegevuse käigus tekkinud jäätmed üle AS-le Ökosil ja Silmet Kinnisvara. Ökosil ladestas saadud tahked soolad ja lahused ning muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed Sillamäe setteväljakul.

Tuhaväljal ladestatakse põlevkivikoldetuhk koos ohtlikke aineid sisaldavate jäätmete füüsikalisel-keemilisel töötlemisel tekkinud settega. Põlevkivituhk koos osaliselt stabiliseeritud ohtlikena määratletud jäätmetega kasutatakse kuni 31.12.2004 Sillamäe jäätmehoidla katmiseks.

AS Silmet annab väävelhappe- ja vesinikfluoriidhappejäägid (rafinaadid) üle AS Ökosil neutraliseerimissõlme, kuhu antakse osaliselt üle Sillamäe SEJ põlevkivituhk rafinaadide neutraliseerimiseks.

Seoses Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla sulgemisega töötakse suurte ettevõtete poolt välja ja rakendatakse tööstusjäätmete töötlemise uusi skeeme kuni 2015 aastani. Uued tööstusjäätmete ladustamise kohad määratakse tootmise arengukava alusel tööstuse maa-ala detailplaneeringutega.

Seoses jäätmehoidla sulgemisega, korraldas AS Silmet 2003.a. ümber ettevõtte jäätmekäitluse süsteemi, lõpetades jäätmete ladestamise jäätmehoidlasse. Radioaktiivset materjali sisaldavaid nn NORM jäätmeid kogutakse hetkel mahutitesse (praegu umbes 2 tonni), kus neid võib hoida kuni 5 aastat, kuid nende jäätmete edasine käitlus pole veel selge. Jäätmekäitluskontseptsiooni alusel välja töötatud Keskkonnakaitse projektis on mitmete meetmetega kavandatud keskkonda juhitava saaste summaarne vähendamine järgmiselt: Nüld – 60 %, SO4 – 58 %, tahked jäätmed 65 %.

Alates 2002. aastast ladestatakse Sillamäe tööstusjäätmeid Uikala prügilas.

Sillamäe SEJ-l on luba põlevkivituha ladustamiseks olemasolevale tuhaväljale kuni 2009. aastani. Samuti on väljatöötamisel ja teostamisel katlamaja üleviimise programm jäätmevabale alternatiivkütusele (gaasile, vedelkütusele), nähes ette ka olemasoleva tuhavälja etapiviisilise saneerimise aastaks 2013.

Sillamäe linn osaleb AS Silmet Grupp tähtsate ökoloogiliste probleemide lahendamises kaasabi osutamisega ja järelevalvega: Sillamäe radioaktiivsete jäätmete ja tuhahoidla saneerimine vastavalt rahvusvahelise projekti etappidele ning tootmisjäätmete eurodirektiividele vastava uue käitlussüsteemi juurutamine.

Tabel 8. Jäätmeteke Sillamäe ettevõtetes tulenevalt jäätmearuannetest, 2003, t/a

Jäätmekood Jäätmete nimetus AS Ecometal AS Silmet Kinnis-
vara
AS Motor-V AS Silmet Sillamäe SEJ AS Sillamäe Haigla Tekkinud ettevõtetes
06 01 03* Vesinikfluoriidhape       540,004     540,004
06 03 14 Tahked soolad ja lahused, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 06 03 11 ja 06 03 13       2261,179     2261,179
10 01 97* Põlevkivikoldetuhk         93432,673   93432,673
10 04 01* Primaar- ja sekundaarsulatusräbu 25**           25
10 08 09 Muu räbu       276,82     276,82
11 02 07* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed       547,842     547,842
13 02 08* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid     0,09       0,09
15 01 02 Plastpakendid       33     33
15 01 10* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 0,05           0,05
16 01 03 Vanarehvid     0,2       0,2
16 01 06 Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi     16,2       16,2
16 02 13* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09 kuni 16 02 12           0,13 0,13
16 06 01* Pliiakud     0,1       0,1
16 07 08* Õli sisaldavad jäätmed     2,67       2,67
17 04 05 Raud ja teras       71 25   96
18 01 01 Teravad ja torkivad esemed (v. a koodi-numbriga 18 01 03 nimetatud jäätmed)           0,044 0,044
19 08 02 Liivapüünisesete     2,3       2,3
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud) 55**           55
20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed     0,186 0,42   0,014 0,62
20 01 36 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21, 20 01 23 ja 20 01 35           0,245 0,245
20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 3,5 14,1 1,9 536 16,4 12,28 584,18
  Kokku 83,55 14,1 23,646 4266,27 93474,073 12,713 97794,282

** tekkinud sekundaarsed jäätmed

Tabel 9. Linnas tegutsevatelt teistelt tööstusettevõtetelt koguti 2003. a. olulisemates kogustes jäätmeid järgmiselt, t/a:

 

Kokku

s.h.
raud ja teras

muud metallid

mustmetalliviilmed ja treilaastud

Aleko-Group OÜ 1740 1693,962 42,858  
Alvo Industries AS 10,958 2,557 0,031 8,37
Mogikan OÜ 988,403 941,846 46,557  
Norwes Metall AS 62,4 58,4   4
Rusamus OÜ 13,05 12,93 0,12  

Lisaks tegutseb linnas ka väiksemaid ettevõtteid, kes tekitavad peamiselt segaolmejäätmeid.

4.2. Ülevaade jäätmekäitlejatest ja jäätmete vastuvõtukohtadest

2003.a. jäätmearuandlusest nähtub, et Sillamäel anti jäätmeid üle 14 jäätmekäitlejale, s.h. seitsmele olmejäätmete käitlejale, neljale ohtlike jäätmete käitlejale ja neljale metallijäätmete käitlejale.

Tabel 10. Sillamäe linnast jäätmeid kogunud ettevõtted ning nende kogutud jäätmekogused jäätmearuandluse põhjal 2003.a., tonni

    Ettevõtetelt Majapidamistelt
1 Alvigo AS 0,191  
2 EcoPro AS 0,012  
3 Eesti Metallieksport AS 2072,216  
4 Floccosa OÜ 74,51  
5 GEKTOR-GRUPP, OÜ 6,35 22,95
6 HEAKORRASTUS AS 766 3365
7 HEASIL OÜ   192,6
8 MASP AS   13,07
9 MEKE SILLAMÄE, AS   766
10 MODIAN OÜ 763,5  
11 Ragn-Sells AS 416,858  
12 SILMET KINNISVARA AS 961,72  
13 UIKALA PRÜGILA AS 79,56  
14 ÖKOSIL AS 97058,518  

Olemasolevas Sillamäe jäätmekäitlussüsteemis antakse jäätmed elanikkonna poolt vahetult üle jäätmekogumistranspordile ilma vahepealse konteineritesse kogumiseta. 2003.a. viidi Sillamäe Linnavalitsuse poolt läbi avalik konkurss korraldatud jäätmeveo jäätmevedaja leidmiseks. Konkurss toimus Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määruse nr. 303 Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord (RT I 2001, 78, 469) järgi ning Sillamäe Linnavalitsuse 8.05.2003 ja 22.05.2003 korralduste alusel. Edukaks pakkujaks osutus AS Heakorrastus.

AS Heakorrastus kogub umbes 17 000 elanikult, asutustelt ning väikse ja keskmise suurusega ettevõtetelt segaolmejäätmeid ning ehitus- ja lammutusprahti. 2003.a. elanikelt kogutud jäätmete hulk oli 2840 tonni (168 kg elaniku kohta), kogu elamufondilt (+ asutused) koguti 3810 tonni (218 kg elaniku kohta). Kokku viidi Sillamäe prügilasse AS Heakorrastuse poolt 4173 tonni jäätmeid, millest ladestati 3596 tonni olmejäätmeid.

Sillamäe linnas kogub elanikelt olmejäätmeid, suuremõõtmelisi jäätmeid ning ehitus- ja lammutusprahti AS Meke Sillamäe, viies selle Sillamäe prügilasse; ettevõtetest Ragn-Sells ja Uikala prügila. AS Silmet Kinnisvara kogub segaolmejäätmeid AS-lt Silmet ja Sillamäe SEJ. Nimetatud ettevõtted viivad olmejäätmed käitlemiseks ja ladestamiseks Uikala prügilasse.

OÜ Gektor-Grupp kogub Sillamäel vanapaberit ja plasti, mida võetakse vastu Sillamäe ohtlike jäätmete kogumispunktis ja vastavalt kauplustega sõlmitud lepingutele. 2003.a. koguti Looduskaitse Seltsilt ja ettevõtetelt 28,5 tonni makulatuuri ja 2,15 tonni plasti.

Klaastaarat, alumiinium-, PET-, tetra- ja plastpakendit kogub Sillamäel AS Vaania. Rohelised 1,5 m³ mahuga kogumismahutid on paigutatud järgmistesse kohtadesse:

Rumjantsevi tn 3 – 2 konteinerit

Gagarini tn 13 – 2 konteinerit

Viru tn 3a – 3 konteinerit

Nimetatud kohtadesse on paigutada ka vanapaberi mahutid.

Sillamäel on kaks OÜ Adelan taarapunkti, kus 2002. aastal koguti PET-pudeleid elanikelt järgmiselt: 0,25-0,5 l – 144 226 tk., 0,5-2,0 l – 163 231 tk. Alates 2003. aastast lõpetas Adelan PET-pudelite vastuvõtu.

Suuremõõtmelisi jäätmeid (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, külmikud, pesumasinad, vannid, WC-potid, kraanikausid jm.) viivad elanikelt ära AS Heakorrastus ja AS Meke Sillamäe. Sillamäe prügila võtab neid jäätmeid elanikelt vastu tasuta.

Metallijäätmete kogumisega tegelevad Sillamäe linnas AS Kuusakoski (endine EMEX), OÜ Modian, OÜ Floccosa ja Silmet Kinnisvara.

Linnal puudub tsentraalne kompostimisväljak. Lokaalne kompostimine toimub aianduspiirkonnas kruntidel koha peal. Linna haljasjäätmetest pool viiakse aiandusaladele, pool läheb prügilasse.

Heitvee pumplast ja linna puhastusseadmete liivapüüduritest viib AS Heakorrastus 35 t/a jäätmeid (liiv ja praht) Sillamäe prügilasse.

Linn kavandab jäätmejaama ehitamist, millele Sillamäe Linnavalitsus otsustas 28.09.2004 tellida 2005.a. planeeringu.

Ohtlike jäätmete kogumine Sillamäel

2003.a. anti Sillamäel tekkinud ohtlikke jäätmeid üle järgmistele ettevõtetele: AS MASP, AS Alvigo, AS EcoPro ja AS Ökosil.

1996.a. alustas Sillamäel tööd Ida-Virumaa esimene statsionaarne elanikelt ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt aadressil Tallinna mnt 11b. 1997.a. töötati Sillamäel esimesena Eestis välja ohtlike jäätmete käitlemise arendamise munitsipaalprogramm. Käesoleval ajal toimib Sillamäel ohtlike jäätmete käitlemise terviksüsteem ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasabil on teostamisel projekt «Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumine, vastuvõtt ja utiliseerimine».

Sillamäe apteekides, õppeasutustes ja elektrikaupade kauplustes paiknevad spetsiaalsed ohtlike jäätmete kogumismahutid. Samuti on garaažiühistute juures vastav ohtlike jäätmete kogumiskonteiner, mis on lukustatud ja valve all. Nimetatud kohtades kogutakse ohtlikke jäätmeid ainult elanikelt. Samuti võetakse elanikelt ohtlikke jäätmeid vastu linna ohtlike jäätmete kogumispunktis (Lisa 2). Sillamäe prügilasse juhuslikult sattunud ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi spetsiaalsesse konteinerisse ja antakse üle AS-le MASP. Ohtlike jäätmete kogumispunktides võetakse vastu ka elektroonikajäätmeid ja vanarehve. Igal aastal korraldatakse kaks kogumisreidi ohtlike jäätmete vastuvõtuks korteritest, garaaži- või aiandusühistutest, asutustest ja ettevõtetest esitatud avalduste alusel. Edasiseks käitluseks antakse ohtlikud jäätmed üle firmale MASP (Tabel 11). Elanikelt võetakse jäätmeid vastu tasuta. Kulud finantseerib linnavalitsus.

Tabel 11. AS MASP poolt Sillamäe Linnavalitsuselt vastu võetud ohtlike jäätmete kogused

Jäätmeliik 2002 2003
Akumulaatorid 1775 kg 2970 kg
Patareid 70 kg 30 kg
Õlijäätmed 970 kg 1972 l
Õlifiltrid 40 kg 296 kg
Värvijäätmed 109 kg 1065 kg
Elavhõbelambid 3121 tk 3376 tk
Ravimijäätmed 54 kg 13,5 kg
Elavhõbe (Hg) 8 kg 0,3 kg
Kemikaalid 120 kg 62 kg
Absorbent - 90 kg
Asbest 500 kg -
Tulekustutid 30 kg 1 tk
Pakendijäätmed - 78 kg
Rehvid 406 kg 110 kg
Kineskoobid - 98 tk
Külmikud - 20 tk
Elektroonikajäätmed 5100 kg 11 tk

NB ! Joonis 1

Joonis 1. AS MASP poolt Sillamäe Linnavalitsuselt vastu võetud ohtlike jäätmete kogused

Sillamäe tahkete olmejäätmete prügila asub Vaivara valla territooriumil 5 km kaugusel Sillamäe linnast ja 1 km kaugusel Vaivara asulast Sillamäe-Sirgala-Viivikonna maantee lähedal. Prügila pindala on 5,1 ha, millest jäätmeladestu all on 2,4 ha. Ladestatud jäätmete kogus 127 000 tonni. Prügilat kasutatakse alates 1979. aastast. Alates Uikala prügila käikuandmisest on lubatud tavajäätmete vastuvõtt vaid Sillamäelt (vastavalt Üleriigilisele ja Ida-Virumaa jäätmekavale, kus on lubatud selle prügila kasutamine tugiprügilana kuni Uikala prügila käikuandmiseni).

Prügila mahuks oli projekteeritud 323 000 m3. Seisuga 01.01.2001. a oli ladestatud 184 677 m3. Prügilale on ehitatud piirdeaed ja paigaldatud kaal. Prügila operaatoriks on AS Heakorrastus.

2002.a. oktoobris viidi AS Tallmac poolt läbi Sillamäe prügila keskkonnamõju hindamine, mille tulemusena selgus:

Sillamäe prügila paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal;

prügilas kujunenud kõdunenud jäätmete-stabilaadi kiht toimib filtrina nii raskmetallide kui ka orgaanilisele reostusele;

prügila olulist mõju pinnaveele, eeskätt Sõtke jõele, ei täheldatud;

prügilat tuleb käsitleda kui ajaliselt piiratud käitluskohta, mille sulgemis-perioodil tuleb rakendada olulisi keskkonnakaitselisi valikladestamise meetmeid (prügikoguste piirangud, jäätmeliikide selekteeritud ladestamine, jäätmemassi suurem tihendamine, nõlvade kujundamine, põhja- ja pinnavee seire).

Vastavalt prügilamääruse nõuetele viidi Sillamäe prügilal ajavahemikus 2001-2003.a. läbi kompleksmeetmete evitamine. 2004.a. prügila tegevusaega pikendati 2009. aastani. Sulgemiseks planeeritud ettevalmistavaid töid viiakse läbi juba praegu, kuid lõplikud sulgemistööd teostatakse 2009-2013.a. Prügilasse on lubatud ladestada segaolmejäätmeid, tänavapühkmeid ja suurjäätmeid. Ehitus- ja lammutusprahti, pinnast, kive on lubatud kasutada ainult olmejäätmekihi katmiseks. Prügila edasiseks kasutamiseks vajalike toimingute käigus taastati nõutud tähtajaks veevarustus, väliselektrivalgustus, remonditi juurdesõidu tehnoloogiline tee, ehitati savivall, igas kvartalis viiakse läbi nõrg-, pinna- ja pinnasevee seire. Sillamäe prügilasse juhuslikult sattunud ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle AS-le MASP. 2003.a. ehitati Sillamäe prügilasse jäätmete sorteerimisplats – esimesel etapil metallijäätmete, elektri- ja elektroonikaseadmete, puidu, suuremõõtmeliste jäätmete, pakendite jm. jaoks.

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla asub linna lääneosas vahetult Soome lahe kaldal. Hoidla hõlmab ca 40 ha suuruse territooriumi ja sisaldab ligikaudu 12 miljonit tonni uraanitootmisjääke (uraan, raskmetallid, happed) ja põlevkivituhka. Radioaktiivseid jäätmeid on sinna ladustatud alates Nõukogude Liidu salajase uraanitehase käikuandmisest 1948. aastal. Algselt kasutati hoidlat uraanimaagi ja hiljem, kuni tänapäevani haruldaste muldmetallide maakide töötlemisjääkide hoiustamiseks. Projekti elluviimine peab geotehniliselt stabiliseerima jäätmed lõpphoiustamiseks ja vähendama radioaktiivsete (ja samuti mitteradioaktiivsete) jäätmekomponentide mõju keskkonnale ja inimestele atmosfääri- ja veekiiritusradade kaudu.

Rahvusvahelise uurimustöö tulemusena on selgunud, et jäätmehoidla põhimass koosneb mitmest eri tüüpi ja varieeruva paksusega kihist. Kõige alumine suhteliselt õhuke ja piiratud levikuga on peamiselt põlevkivituhast koosnev kiht, mille peal lasub väga ebaühtlase paksusega uraanimaagi töötlemisjääkide kiht. Kõige massiivsema osa moodustab pealmine lopariidijäätmete ja põlevkivituha segu. Hoidlat ümbritseb kaitsevall, mis põhiliselt koosneb uraanimaagi töötlemisjääkidest.

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla sulgemise eelselt esinesid mitmed keskkonnaprobleemid:

Nõrgvesi ning reostunud pinnavesi imbus läbi jäätmehoidla all lasuva mereliste setete kihi ja jäätmehoidla tammi Läänemerre;

Jäätmehoidla stabiilsus ei vastanud pikaajalistele ohutusnõuetele. Tamm võis lihkuda ning mürgised ja radioaktiivsed jäätmed võisid sattuda läänemerre;

Kuival ajal ei olnud jäätmehoidla pinnal vett ning radioaktiivne tolm ning eralduv radoon saastasid Sillamäe linna ning selle ümbrust.

Jäätmehoidla saneerimisprojekt on aastatepikkune protsess, mis kokku kestab kuus aastat (2001-2007) ja viiakse läbi kolme etapi kaudu:

tööpakett 1 (WP 1) – jäätmehoidla tammi stabiliseerimine vaiavöö, tranšee, kombineeritud diafragmaseina ning kaldakindlustisega;

tööpakett 2 (WP 2) – jäätmemassiivi ja tammide geotehniline sondeerimine;

tööpakett 3 (WP 3) – jäätmehoidlale vahekatte ehitamine, uue pinnakontuuri moodustamine ning jäätmehoidla lõplik katmine.

Aastatel 2001-2003 kindlustati I etapi raames hoidla merepoolne tamm kaldakindlustuse ja raudbetoonvaiade vööga. Jäätmehoidlasse imbuva vee kõrvalejuhtimiseks rajati diafragmasein ja juurdepääsu tee tarvis tehti drenaaž.

II etapi tööde lõpetamise tulemusel kaeti jäätmehoidla vahekattega ning see sai laugja mäe kuju. Vahekate ja lõppkontuur rajati mitmesugusest pinnasest ning põlevkivituhast. Kogu 52 ha territooriumile vahekatte rajamiseks paigaldati ümber peaaegu kaks miljonit m3 materjale.

Vahekatte maksimaalne paksus on 13 m. Jäätmehoidla kõrgus on praegu 36 m üle merepinna.

Alustatud on juba ka viimase, III etapi töödega, mille raames rajatakse jäätmehoidlale veekindel lõppkate. Lõppkate koosneb viiest erinevast pinnasekihist – isoleerkihina kasutatakse savikat moreeni, drenaažkihina kahesuguse terastikulise koostisega paekivikillustikku, külmakaitsekihina saviliiva ja liivsavi ning kasvukihina huumust sisaldavat kasvupinnast. Katte paksuseks tuleb 2,3 m. Lõppkatte maht saab olema ca 1,2 miljonit m³. Lõppkate valmib 2007. aastal.

2004. aastal on III etapi osas tehtud juba isoleerkihis kasutatava savika moreeni geotehnilised uuringud Narva karjääris ja katsetatud kasutatavaid materjale, seadmeid ning paigaldustehnoloogiat nn katseväljakul.

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimisprojekti keskkonnamõju hinnangu (E-Konsult töö nr E682, 2000) järgi aitab projekti elluviimine oluliselt kaasa keskkonnaseisundi paranemisele Sillamäe piirkonnas ja vähendab radioaktiivsete jäätmete hoidlaga seotud keskkonnariski aktsepteeritavate piirideni.

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla sulgemist korraldab AS Ökosil. Sillamäe Linnavalitsus ja Euroopa Liidu eksperdid teostavad järelevalvet jäätmehoidla saneerimise üle.

AS Silmet SEJ tuhaväljakule (7 ha) on jäätmeid ladestatud alates 1989. aastast. Aastaks 2002 oli tuhaväljakul jäätmeid 2 541 161 tonni, sellest põlevkivi koldetuhka 2 233 145 tonni ja radioaktiivseid jäätmeid 51129 tonni. Kavas on tuhaväljak saneerida. Sillamäe SEJ-l on luba põlevkivituha ladustamiseks olemasolevale tuhaväljale kuni 2009 aastani.

4.3. Probleemid Sillamäe jäätmehoolduses

Puudub ühtne register kõigi jäätmevaldajate ning tekitatud jäätmekoguste üle.

Linnas on vähe sorteeritud jäätmete üleandmisvõimalusi ja sellest tulenevalt ei ole taaskasutavate jäätmete osakaal kogutavate jäätmete mahust nii suur kui ta võiks olla.

Linnas esineb ebaseaduslikke jäätmete mahapanekukohti.

Elanikkonna ebapiisav teadlikkus jäätmekäitluse osas – inimesed ei mõista jäätmete liigiti kogumise ega säästliku tarbimise eelist.

Puuduvad suuremõõtmeliste jäätmete tähistatud üleandmiskohad. Võimalik on tellida antud teenust jäätmekäitlejalt, kuid vastav üleandmiskoht linnas puudub. Samas on oht, et vastavatesse tähistatud kohtadesse hakatakse tooma ka muid jäätmeid. Linnast 5 km kaugusel asuva Sillamäe prügila jäätmejaamas saab suuremõõtmelisi jäätmeid üle anda, kuid see on liiga kaugel.

Haldussuutlikkus jäätmekäitluse korraldamise ja järelevalve osas vajab tugevdamist. Küllaltki hästi on korraldatud jäätmekäitlus ja järelevalve linna elamutealal. Seal toimub korraldatud jäätmevedu 98 % jäätmevaldajate osas. Jäätmevedu vajab korraldamist linna kogu haldusterritooriumil.

Antud piirkonnas on lahendamata liigiti kogutud jäätmete taaskasutamine PET-pakendi, vanade autokummide, lehtklaasi ja teiste jäätmeliikide osas.

5. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRGID JA EESMÄRKIDE REALISEERIMISE VAHENDID NING MEETMED

5.1. Jäätmehoolduse eesmärgid riiklikul tasandil

Jäätmehoolduse eesmärkide püstitamisel on aluseks Eesti keskkonnastrateegiaga antud põhiprintsiibid – säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondadega, integreeritus teiste keskkonnakaitse valdkondade ja loodusvarade kasutamisega. Keskkonnastrateegias tooduga on arvestatud Üleriigilise jäätmekava eesmärkide püstitamisel.

Kavandatavad eesmärgid üldises plaanis peavad tagama jäätmealaste põhisuundade järgimise, milleks on: jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ja jäätmevedude optimeerimine.

Jäätmehoolduse üldised eesmärgid on järgmised:

jäätmetekke ja jäätmete edasise käitlemise ohjamine;

omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine nii jäätmekäitluse korraldamise kui ka järelevalve suhtes;

jäätmetekke vähendamine ja tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine;

ladestatavate jäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine;

ohtlike jäätmete kogumissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine;

kõikide jäätmetekitajate haaramine jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi.

5.2. Jäätmehoolduse eesmärgid Sillamäe linnas

Lähtudes Eesti Keskkonnastrateegiast ja Üleriigilisest jäätmekavast ning tulenevalt jäätmehoolduse olemasolevast olukorrast ja probleemidest püstitatakse jäätmekavas eesmärgid jäätmehoolduse arendamiseks järgmistes valdkondades:

tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta;

jäätmete tekke vältimine, koguste vähendamine;

jäätmete ohtlikkuse vähendamine;

jäätmete taaskasutamine, s.h.:

pakendijäätmete taaskasutamine

ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine

jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine;

jäätmete kogumise ja veo optimeerimine;

muud eesmärgid.

5.2.1. Tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta

Üleriigilise, maakondlike ning kohalike omavalitsuste jäätmekavade koostamiseks ning täiendamiseks on vaja üksikasjalikku teavet jäätmete tekke, jäätmevoogude liikumise ja edasise käitlemise kohta. Jäätmeseaduse § 118 kohaselt hoitakse ja töödeldakse jäätmearuandlusega kogutud andmeid keskkonnaregistris. Keskkonnaregistri seaduse (RT I, 10.07.2002, 58, 361) alusel lülitatakse jäätmeandmestik keskkonnaregistrisse. Jäätmeandmestik sisaldab teavet tekkivate ja käideldavate jäätmete liigi, hulga ja päritolu, jäätmekäitlejate, jäätmetekitajate, jäätmevahendajate, jäätmelubade ja ohtlike jäätmete käitluslitsentside ning jäätmete riikidevaheliste vedude kohta. Jäätmeandmestik koostatakse keskkonnaregistris jäätmekäitlejate, jäätmetekitajate ja jäätmevahendajate kaupa.

Jäätmealase teabe aluseks on keskkonnaministri 23.12.2004.a. määrus nr 138 Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord (RTL, 06.01.2005, 3, 11). Aruanne peaks andma rohkem vajalikku teavet jäätmekäitluse planeerimiseks ja kontrollimiseks, lähtuvalt jäätmekäitluse põhisuundadest, samuti võimaldama paremini täita kohustusi, mis tulenevad EL vastavatest õigusaktidest.

Ametlikud andmed jäätmete tekke ja käitlemise kohta saadakse kvartaalsetest saastetasu aruannetest ja jäätmearuandlusest, mis laekuvad keskkonnateenistustesse. Aruande esitavad jäätmeloa ja/või aruandekohuslased tööstusettevõtted jt. asutused ning olmejäätmete käitlejad/prügilate haldajad, mis moodustavad nn. statistilise baasi.

Jäätmeseaduse 10. peatükk sätestab ka jäätmete arvestuse, aruandluse ja andmetöötluse korra. § 116 kohustab muuhulgas:

Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

Jäätmeluba ja kompleksluba omav isik ning jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isik on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätme liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.

Tegelikkuses ei peegelda praegune jäätmearuandlus jäätmete teket adekvaatselt, kuna kõik aruandekohuslased ei esita jäätmearuannet ning mõned ei kajasta aruandluses jäätmeid üleandnud isikuid omavalitsusüksuste kaupa. Samuti puudub tekkepõhine ülevaade olmejäätmete koostise kohta.

Kohalik omavalitsus peab Jäätmeseaduse kohaselt korraldatud olmejäätmeveo korraldamise käigus asutama jäätmevaldajate registri ja kehtestama registri pidamise korra. Registrisse kantavad andmed peavad andma selge ülevaate linna jäätmeveopiirkonna jäätmevaldajatest (ka jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajatest, kes esitavad aruande oma jäätmekäitluse kohta), nende kasutatavatest jäätmemahutitest (mahutite arv, maht, tühjendamise sagedus), jäätmevedaja(te)st. Kindlasti peaks registrisse kandma ka tekkinud jäätmekogused, mis saadakse jäätmevedajatelt (korraldatud jäätmeveo aruannete põhjal või näit. täpsemate andmete saamiseks mahutite tühjendamise põhjal arvestatud jäätmekogused elamupiirkondade/elamutüüpide ja jäätmeliikide lõikes). Omavalitsus peaks kindlasti omama järgmisi andmeid: tekkivate jäätmete kogused jäätmeliikide lõikes (segaolmejäätmed, biolagunevad jäätmed, vanapaber ja papp, ohtlikud jäätmed, pakendijäätmed jt.), edasisele käitlusele suunatud jäätmekogused (taaskasutus, ladestus, jäätmekäitluskohad).

Eesmärgid:

Sillamäel tekkivate jäätmete, jäätmete koostise, jäätmevoogude liikumise ja jäätmete käitlemise kohta ülevaate saamine;

Korduv- ja taaskasutamisele ning ladestamisele suunatud jäätmetest ülevaate saamine.

Meetmed:

Jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamine;

Korraldatud jäätmeveo aruannete esitamine jäätmevedajate poolt ja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunute poolt;

Jäätmetekke uuringute läbiviimine – uuringute teostamiseks on võimalused järgmised: lasta jäätmetekitajatel kirja panna tekkinud jäätmekogused jäätmeliikide ja erinevate käitlusviiside kaupa või jäätmekonteinerite sisu sortides;

Küsitluste läbiviimine – küsimustikud eri sihtrühmadele, et välja selgitada linna majapidamiste/ettevõtete tarbimisharjumused, suhtumine jäätmekäitlusse, informeeritus, ka näiteks rahulolu erinevate teenustega, ettepanekud jne.

5.2.2. Jäätmete tekke vältimine, koguste vähendamine

Jäätmete tekke vältimise ja koguste vähendamise (mis on jäätmehoolduse tegevuste pingereas esikohal) kõige olulisemaks eelduseks on ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõus ja tarbimisharjumuste muutus ning tootmises moodsa tehnoloogia (parima võimaliku tehnika) rakendamine.

Tööstuses on jäätmete ja nendest põhjustatud kahjulike mõjude minimeerimine võimalik siis, kui seda on arvestatud tootmisprotsessi projekteerimisel. Investeeringud, mis on suunatud jäätmetekke vähendamisse maksavad end tagasi tooraine kokkuhoius ja madalamas saastetasus. Nii motiveeritakse jäätmetekke vähendamist majanduslikult.

Olmest tekkiv jäätmekogus on proportsioonis elatustaseme kasvuga. Tekkivate jäätmekoguste mõjutamine on võimalik nõustamise ja inimeste keskkonnateadlikkuse kasvu kaudu. Majanduslikuks vahendiks oleks sorteeritud ja sorteerimata jäätmete erinev käitlushind.

Eesmärgid:

Stabiliseerida olmejäätmete ja teiste samalaadsete jäätmete teke linnas inimese kohta aastaks 2008-2009;

Ehitusjäätmete tekke vähendamiseks suurendada korduvkasutatavate materjalide kasutamist ning vähendada materjalide raiskamist (näit. asjatut vigastamist) ehitustöödel;

Tagada korduskasutuspakendi ringlusse tagasivõtt 90 % ulatuses 5 aasta jooksul;

Elanikkonnapoolne jäätmekäitlusprobleemide mõistmine ja maksimaalne jäätmekäitluses osalemine, s.h. õigete jäätmekäitlustoimingute juurutamine elanike hulgas.

Meetmed:

Jäätmete kordus- ja taaskasutusse suunamine;

Jäätmetekke vähendamisele aitab kaasa ka see, kui kõike seda, mis tarbimises üle jääb, ei kohelda jäätmetena, näit. tagatisrahaga korduvkasutuspakend;

Elanike üldise keskkonnateadlikkuse tõstmine, s.h. jäätmekäitlusalane teavitustöö – elanike informeerimine:

meedias ja avalikes kohtades – info (k.a. infovoldikud, plakatid) ajalehtedes, Internetis, kauplustes, raamatukogudes, koolides jm. järgmiste valdkondade kohta: korraldatud jäätmevedu, jäätmehoolduseeskirjad, jäätmete üleandmiskohad, jäätmekäitlus – kompostimine, pakendi ja pakendijäätmete, ohtlike jäätmete liigiti kogumine;

teavitustöö infopäevade, jäätmekäitlus- ja heakorrakampaaniate toimumise ajal (infopäevad on soovitav korraldada kindlasti korraldatud jäätmeveo tutvustamiseks);

selgitus- ja kasvatustöö korraldamine lasteaedades ja koolides – mängud, võistlused;

säästvate tarbimisharjumuste propageerimine (näiteks säästuperede liikumine);

Soodustamaks üleminekut säästvamale tehnoloogiale, korraldada linna ettevõtetes iga-aastased nn. säästliku või keskkonnasõbraliku ettevõtte valimised.

5.2.3. Jäätmete ohtlikkuse vähendamine

Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine on samuti võimalik tarbimisharjumuste ümberkujundamisega, mis eeldab keskkonnateadlikkuse tõusu ja on pikaajaline protsess. Tööstuses väheneb jäätmete ohtlikkus näiteks tooraine asendamise kaudu vähem ohtlikumatega.

Üleriigiline jäätmekava näeb ette ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsuse suurendamiseks moodustada 2004. aasta alguseks kodumajapidamistes ja väiketootmises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise võrgustik (nn. maakonnakonteinerid, bensiinijaamades asuvad konteinerid jm).

Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale, välja arvatud probleemtoodetest[4] tekkivate jäätmete puhul. Jäätmeseadus kohustab tootjaid (seaduse mõistes ka maaletoojaid ja müüjaid) tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Probleemtoodetest tekkinud jäätmete jäätmehoolduse kulud kannab samuti tootja. Nimetatud tootjavastutusekohustuste täitmiseks luuakse tõenäoliselt vastavad tootjavastutusorganisatsioonid. Et saavutada maksimaalne kokkukorjamise ja taaskasutamise määr, nähakse ühe lahendusena nende jäätmete käitluse korraldamisel koostööd kohalike omavalitsustega. Organisatsioon sõlmib vastava lepingu kohaliku omavalitsusega, kes korraldab oma territooriumil probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise näiteks jäätmejaamas või ohtlike jäätmete kogumispunktis. Sellisel juhul on elanikul (jäätmevaldajal) mugavam neid jäätmeid üle anda, sest ta saab seda teha oma kodule võimalikult lähedal.

Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal koguda teistest jäätmetest eraldi ja toimetada kogumispunktidesse või anda üle kogumisaktsioonide käigus. Elanikele peaks ohtlike jäätmete üleandmine olema tasuta, et tagada võimalikult kõrge ohtlike jäätmete sorteerimise määr.

Ohtlike jäätmete eraldamine jäätmevoost on üks efektiivsemaid vahendeid keskkonda viidavate jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks. Seetõttu on oluline jätkata ohtlike jäätmete tavajäätmetest eraldi kogumist ja kogumissüsteemi täiustamist.

Sillamäe linnas on välja töötatud ohtlike jäätmete kogumissüsteem, mis on toiminud juba suhteliselt pikka aega. Kuid oluline on teavitustöö ning süsteemi täiustamine.

Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete eest vastutab ohtlikke jäätmeid tekitav ettevõte ise kuni jäätmete üleandmiseni ohtlikke jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Eesmärgid:

Vältida ohtlike jäätmete sattumist keskkonda ja ladestamist prügilatesse;

Ohtlike jäätmete laialdaste üleandmisvõimaluste tagamine linna elanikele;

Ettevõtetes ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlus.

Meetmed:

Ohtlike jäätmete kogumissüsteemi täiustamine – kogumispunktide jätkuv tegevus + ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt võiks toimuda ka bensiinijaamades, s.h. probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumine koostöös tootjatega;

Täiendavate patareide kogumiskastide paigutamine linna kauplustesse, linnavalitsusse ja teistesse linna asutustesse;

Perioodiliselt teostada nn. kogumisreide linna elanikelt ohtlike jäätmete (s.h. koostöös tootjatega koguda ka elektri- ja elektroonikaseadmeid – külmikud, telerid jne.) kokkukorjamiseks, millele peab eelnema vastav teavitustöö; antud üritust võiks korraldada ka mõne suurema kampaania korras, näiteks kevadiste heakorratööde käigus;

Tagamaks ohutu ettevõttesisene ohtlike jäätmete kogumine, on otstarbekas ettevõtetelt nõuda ettevõttesiseste ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamist, kuhu kogutakse kõik ettevõttes tekkivad ohtlikud jäätmed eraldi mahutitesse, mis on nõuetekohaselt tähistatud; ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele;

Tõhustada järelevalvet ettevõtete üle ohtlike jäätmete käitluse osas;

Kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil asuvatelt ettevõtetelt jäätmekäitlusalase ülevaate saamiseks ja planeerimiseks jäätmekava koostamist, millega on kavandatud jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine ning taaskasutamine ettevõttes;

Tervishoiuasutustes tuleb rakendada jäätmete liigiti kogumist – kõik tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuste osutamisel tekkinud ohtlikud jäätmed (bioloogilised jäätmed – operatsioonide jäätmed, ühekordsed süstlad, vereülekandesüsteemid jne.; teravad ja torkivad jäätmed; nakkusohtlikud jäätmed; ravimijäägid; kemikaalide jäätmed) tuleb nakkusohu vältimiseks koguda ja kõrvaldada nõuetekohaselt ning vältida nende sattumist prügilatesse; tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra KOV üksuse territooriumil sätestatakse KOV üksuse jäätmehoolduseeskirjaga;

Sillamäe sadama valmimisel tuleb sinna kavandada nõuetekohane jäätmete, s.h. pilsivee vastuvõtukoht. Tulenevalt Sadamaseadusest (RT I 1997, 77, 1315), on sadama valdaja kohustatud korraldama järgmiste laevaheitmete vastuvõtu: õlijäätmetena masinaruumi pilsivesi, masinaruumist või veomahutist pärit õlijäätmed, prügi, fekaalvesi lastijäätmed, mis sisaldavad määruse lisa 2 nimistus olevat saasteainet. Vastuvõtmise kord on reguleeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri 2.12.2002 määrusega nr 19 Laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise kord (RTL 2002, 137, 2012), mis kohustab sadamatasu arvelt, sõltumata äraantavast kogusest, vastu võtma masinaruumi pilsivee (6 lg 2), pidama arvestust vastu võetud pilsivee üle laevade kaupa ja saadud pilsivee andma edasi ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele. Õli sisaldus pilsivees võib olla kuni 12 % (Üleriigiline jäätmekava (RT I, 23.12.2002, 104, 609)).

5.2.4. Jäätmete taaskasutamine

Jäätmeseadusega on kohalikule omavalitsusorganile pandud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse kohustus. Samuti korraldab kohaliku omavalitsuse organ jäätmete sortimist, s.h. liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

Jäätmeseaduse kohaselt on prügilatesse keelatud töötlemata[5] jäätmete ladestamine, samuti segunenud ja sortimata olmejäätmete ladestamine. Arvestades läheduse põhimõtet, laieneb keeld prügilasse vastu võtta ja ladestada sortimata olmejäätmeid kuni 2008. aasta 1. jaanuarini ainult nendele prügilatele, mille asukohajärgses maakonnas on loodud jäätmekäitluskoht olmejäätmete töötlemiseks (nt. sorteerimistehas).

Jäätmete taaskasutamise eelduseks on:

jäätmete tekkekohas liigiti kogumine ja vajadusel järelsortimine sorteerimistehases vm. jäätmekäitluskohas;

jäätmete segunemise vältimine;

tavajäätmete ja inertsete jäätmete segunemise vältimine ohtlike jäätmetega;

elanike oskuslik kaasamine jäätmehooldusse.

Vanade keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate sulgemine ja jäätmete keskkonda viimise eest makstava saastetasu suurenemine tähendab kindlasti ladestatavate jäätmete hinnatõusu ning seega ka jäätmeveo teenuse kallinemist. Seetõttu on väga oluline jäätmete liigiti kogumine, et tagada taaskasutus ja prügilasse ladestatavate jäätmete koguse vähendamine ning hoida ära hüppelist jäätmeveo hinnatõusu elanikule.

Jäätmetest taaskasutatava materjali saamiseks on esmajärgus kindlasti oluline biolagunevate jäätmete eraldamine. Näiteks toidujäätmetega määrdunud paber, plastik jm. ei ole enam kvaliteetne taaskasutamiseks, nende väärtus ning nõudlus nende järele langeb märkimisväärselt.

Lähtudes eeltoodud põhimõtetest saab jäätmekäitluse jaotada kahte etappi:

Esmatasandiks jäätmete käitlemisel on jäätmete sortimine tekkekohas, eraldades biolagunevad jäätmed ülejäänud jäätmetest, ja kohtsorteeritud jäätmete kogumine elanikelt ja väikeettevõtjatelt elamute ja ühiskondlike asutuste juures jäätmekogumispunktides või kohalikus jäätmejaamas. Siia kuulub ka komposteerimine aias või ühiskompostris.

Teisel tasandil toimub jäätmekäitluse arendamine jäätmekäitluskohas (jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks) – jäätmejaamades, jäätmete taaskasutuskeskustes, prügilates, kus toimub koondatud jäätmete töötlemine ja materjali edasi suunamine.

Jäätmete taaskasutamise võib jagada järgmisteks etappideks:

Taaskasutatavate jäätmete eraldamine üldisest jäätmeveost ja kokkuvedu;

Vajadusel sortimine, puhastamine ja pakendamine;

Transport ümbertöötlemiskohta või müük/üleandmine;

Taaskasutatavate jäätmete ümbertöötlemine;

Valmistoodangu turustamine.

Omavalitsuse tasandil on otstarbekas keskenduda eelkõige olmejäätmete ja teiste sarnaste jäätmete taaskasutamise esimesele etapile ehk taaskasutatavate jäätmete sortimise arendamisele.

Ettevõtted kasutavad suuremahuliste jäätmevoogude käitlemisel ka tulevikus spetsiifilisi tehnoloogiaid, mis järgivad jäätmekava eesmärke. Muude jäätmete puhul sõltub jäätmekäitlus ettevõtte võimalustest ja vajadustest, kas arendada jäätmekäitlust ise või kasutada selleks vastavaid jäätmekäitlusettevõtteid. Kuid siingi on oluline tegevus jäätmete sortimine tekkekohas.

Üleriigiline jäätmekava on olmejäätmete taaskasutamise osas toonud järgmised põhieesmärgid, millest tuleb lähtuda ka Sillamäe jäätmehoolduse korraldamisel:

Taaskasutada olmejäätmetest 30-40 % (korduskasutamine, materjaliringlus, kompostimine);

Laiemalt propageerida ja suunata olmejäätmete sorteerimist kodumajapidamises, samuti tööstuses, teeninduses ja ettevõtluses, et vähendada prügilasse suunatavate olmejäätmete kogust.

Eesmärgid:

Taaskasutada olmejäätmetest 30 % aastaks 2009;

Jäätmete tekkekohas sorteerimise (ja töötlemise) tõhustamine, eraldades biolagunevad jäätmed ülejäänud jäätmetest;

Taaskasutatavate jäätmete kogumise korraldamise tõhustamine ning vajadusel ümbertöötlemisele suunamine;

Tagada pakendijäätmete taaskasutamine 50 % ulatuses aastas pakendijäätmete kogumassist;

Vähendada segaolmejäätmetega ladestatavate paberijäätmete kogust 50 % võrra ja taaskasutada tekkivatest vanapaberi- ja papijäätmetest 50 % aastaks 2009;

Tõhustada vanapaberi ja papi eraldikogumist kodumajapidamistes, asutustes ja ettevõtetes;

Eramutes tekkinud biolagunevate jäätmete kompostimine kohapeal 80 % ulatuses ning korterelamutes biolagunevate jäätmete eraldi kogumine 60 % ulatuses aastaks 2009;

Linnas tekkivate haljastus- ja kalmistujäätmete kompostimine vähemalt 70 % ulatuses aastaks 2009;

Vähendada prügilasse ladestavate biolagunevate jäätmete osakaalu 45 massiprotsendini ladestavate jäätmete kogumassist;

Võtta kasutusele põllumajanduses, rekultiveerimisel või haljastustöödel vähemalt 50 % reoveesettest aastaks 2006;

Hiljemalt 31. detsembriks 2006 saavutada aastane keskmine liigiti kogumise tase vähemalt 4 kg elektri-elektroonikajäätmeid inimese kohta;

hiljemalt 31. detsembriks 2008 taaskasutada elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete massist vähemalt 70 – 80 %.

Meetmed:

Jäätmete liigiti üleandmiseks võimaluste täiustamine – konteinerid, kogumispunktid, s.h. jäätmejaama rajamine;

Linna korterelamute juurde või korterelamute gruppide peale rajada pilootprojektina jäätmemaja, lihtsam katusealune või aedik, kus on mahutid segaolmejäätmetele, vanapaberile ja biolagunevatele jäätmetele, soovitavalt ka pakendijäätmetemahuti. Otstarbekas on jäätmemajad rajada olemasolevatesse elanikelt ja asutustelt kogutavate olmejäätmete veoks kasutatava prügiauto peatuskohtadesse. Uute elamualade puhul tuleks lahendada jäätmete liigiti kogumise võimalused juba planeeringute käigus;

Rajada linna jäätmejaam – linna ühtne kogumispunkt erinevatele jäätmeliikidele: vanapaber ja -papp, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, tekstiilijäätmed, ohtlikud jäätmed, metalli- ja puidujäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, vastavate lepingute sõlmimisel ka probleemtoodetest tekkivad jäätmed (elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed); jäätmejaama eesmärgiks on võimaldada elanikele liigiti kogutud jäätmete üleandmine, s.h. jäätmete, mida ei koguta linna üldises taaskasutatavate jäätmete kogumisvõrgustikus; esialgse jäätmejaama asukohana on välja pakutud Sillamäe üldplaneeringu järgi linna territooriumi, kuhu elanikel on mugavam ligipääs – asukohana on sobiv linna edelaosas tööstusterritooriumi ala kui alternatiiv Sillamäe saneeritavale prügilale;

Vanapaberi eraldi kogumise juurutamine linna jäätmevaldajatelt – ettevõtetelt ja asutustelt, kus tekib vanapaberit rohkem kui 50 kg nädalas, nõuab eraldiseisvate vanapaberi ja kartongi kogumiskonteinerite paigaldamist ja vanapaberi eraldi kogumist; elamutekvartalites tuleb paber ja kartong koguda eraldi mahutisse;

Kõikide biolagunevate jäätmeliikide (aia- ja köögijäätmed) kompostimine eramute koduaias koos komposti kasutamisega kohapeal;

Aia- ja pargijäätmete kogumine nii linna avalikelt haljasaladelt, parkidest ja kalmistutelt kui ka elanikelt (kogumine ka haljastusega tegelevates ettevõtetes) ja nende kompostimine (linna) kompostimisväljaku(te)l ning komposti kasutamise korraldamine; eeldab linna koostööd haljastusega tegelevate ettevõtetega ja komposti kasutamise võimaluste uurimist;

Reoveesette kompostimine koos aia- ja haljastusjäätmete ning puidujäätmetega; komposti kasutamine prügilate katmiseks või pinnasetäiteks, milleks sobib ka madalama kvaliteediga kompost;

Teiste biolagunevate jäätmete (köögijäätmete) eraldikogumise juurutamine korterelamutest – vähemalt 8 korteriga elamutes tuleb biolagunevad jäätmed koguda eraldi mahutisse;

Biolagunevate jäätmete käitluse ja kompostimisväljaku rajamise alternatiivid ja võimalused:

Haljastusjäätmete kompostimiseks on sobiv kasutada aunkompostimist, mille puhul tuleb arvestada ka regulaarsete hoolduskuludega ja vastava tehnika vajadusega; arvestada tuleb, et 1 m3 aia- ja pargijäätmete kompostimiseks on vaja 1,0-1,5 m2 maad;

haljastusjäätmete kompostimine koos reoveesettega reoveepuhasti juures;

rajada haljastusjäätmete ja teiste biolagunevate jäätmete kompostimisväljak jäätmejaama;

suunata biolagunevad jäätmed kompostimisele näit. Uikala prügilasse vm. rajatavale kompostimisväljakule;

soovitavalt tuleks haljastusjäätmed kompostida linna piires; muid biolagunevaid (köögi-) jäätmeid aga väljapool linna (näiteks Uikala prügilas);

eelnevalt hinnata biolagunevate jäätmete mahte ning komposti kasutusvõimalusi;

kompostimisväljaku rajamisel kaaluda ka naaberomavalitsuste kaasamist kompostimissüsteemi.

Elanikkonna ja ettevõtjate seas ulatusliku teavitustöö läbiviimine jäätmete sorteerimise vajalikkusest/kasulikkusest ning jäätmete kogumismeetodite, -võimaluste ja taaskasutamise kohta; näiteks eramute elanikele tutvustada lähemalt kompostimise võimalusi, tehnoloogiaid;

Taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumist saab motiveerida sorteeritud jäätmete ja segaolmejäätmete konteinerite ja jäätmete üleandmise erineva maksustamisega (liigiti kogutud jäätmete puhul hind odavam; korraldatud jäätmeveo teenustasude piirmäär kehtestatakse linna volikogu määrusega).

Pakendite ja pakendijäätmete taaskasutamine

Pakendite ja pakendijäätmete käsitlemisel ja kogumissüsteemi juurutamisel tuleb lähtuda 1. juunil 2004 jõustunud Pakendiseadusest. Antud seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest.

Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulga vähendamiseks tuleb tagada pakendite ja pakendijäätmete kokkukogumine ning korduv- ja taaskasutus. Pakendiseaduse § 36 on määratud pakendijäätmete korduv- ja taaskasutamise sihtarvud. Alates 2005. aasta 1. maist on pakendiettevõtjal (isikul, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa) kohustus tagada tasuta pakendite ja pakendijäätmete tagasivõtmine müügikohas või selle vahetus läheduses, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega.

Motiveerimaks inimesi pakendeid ja pakendijäätmeid eraldi koguma ning pakendiettevõtjale tagastama, näeb Pakendiseadus ette tagatisraha ehk pandi kehtestamist. Tagatisraha on müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest, milles ei sisaldu pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise ning selle korraldamise kulud. Tagatisraha on kehtestatud õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi korduskasutuspakendile (klaas- ja plastpakendile) ning õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi ühekorrapakendile (klaas-, plast- ja metallpakendile).

Pakendite, millele tagatisraha ei kehtestata, tagasikogumiseks on samuti seatud sihtmäärad. Kohustus pakendijäätmete kogumiseks on pandud pakendiettevõtjatele. Pakendiettevõtja või –ettevõtjad võivad tagasivõtmiskohustuse delegeerida pakendiettevõtjate asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile selle organisatsiooniga liitudes. Kohustust ei tohi taaskasutusorganisatsioonile üle anda, kui nimetatud tagasivõtmise kohustus on isikul, kes müüb tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa lõppkasutajale ja tarbijale.

Seega on kaubandusel kohustus kindlasti korraldada tagatisrahaga koormatud pakendi tagasivõtmine. Teiste pakendijäätmete tagasivõtmise kohustuste täitmine korraldatakse tõenäoliselt pakendiettevõtjate poolt loodava taaskasutusorganisatsiooni (nn. pakendiorganisatsiooni) poolt.

Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid.

Tagatisraha süsteemi käivitumisel kogutakse kogumiskonteinerite ja -punktide süsteemi kaudu pakendijäätmeid, millele ei ole tagatisraha määratud ning mida ei saa tegutsevatesse müügi- ja kokkuostukohtadesse tagastada. Pakendite ja pakendijäätmete kogumisviiside kohta vt. p. 5.2.6.

Eesmärgid:

Pakendi ja pakendijäätmete tekkekohas eraldamine ja nende kogumise korraldamine (alates 01.05.2005);

Pakendi ja pakendijäätmete tagastussüsteemide (kogumisviiside, taaskasutuse korralduse) välja arendamine ja täiendamine (alates 2005);

Pakendijäätmete taaskasutamise osakaaluks saavutada 50 % tekkivate pakendijäätmete kogumassist; pakendijäätmete ringlussevõtuna vähemalt 25 % ja igast pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 % aastas.

Meetmed:

Pakendijäätmete eraldikogumise põhimõtete määratlemine ja tutvustamine;

Koostöös pakendiorganisatsiooniga pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi rakendamine;

Tagatisrahaga koormatud pakendi kogumissüsteemi väljaarendamine müügikohtades või nende vahetus läheduses;

Pakendi ja pakendijäätmete üleandmisvõimaluste välja arendamine (siduda ka planeeritava jäätmejaamaga), s.h. uutel elamualadel.

Ehitusjäätmete taaskasutamine

Ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeid vältida ja vähendada mõistliku töökorraldusega jäätmete tekkekohas. Kindlasti tuleb ehitus- ja lammutusjäätmed sorteerida tekkekohas liikidesse, et võimaldada nende laiaulatuslikku korduv- ja taaskasutamist.

Eraldi tuleb sorteerida:

puit;

paber ja papp,

kiled,

metall (eraldi must ja värviline metall),

mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne.),

raudbetoon- ja betoondetailid, tõrva mitte sisaldav asfalt.

Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, s.h nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne., naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja vastavalt kehtestatud korrale üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitus- ja lammutusjäätmeid saab taaskasutada näiteks täitematerjalina, kus ei ole esitatud kõrgeid kvaliteedinõudeid; puhast puitu võib kasutada ehitusmaterjalitööstuses, kütteks või hakituna kompostis.

Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks tuleks ehituslubade väljastamine siduda jäätmearuandluse kohustusega ja ehituslubadesse sisse kirjutada ehitusjäätmete käitlemise tingimused.

Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded sätestatakse jäätmehoolduseeskirjaga.

Eesmärgid:

Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke minimiseerimine ja maksimaalne liigitikogumine;

Ehitusjäätmete ohtlikkuse vähendamine ja ohtlike ehitusjäätmete eraldikogumine;

Ehitusjäätmete taaskasutamine vähemalt 70 % ulatuses aastaks 2009.

Meetmed:

Ehitusjäätmete käitlemise korra kehtestamine jäätmekäitluseeskirja lisana;

Ehitusjäätmete tekke vähendamiseks suurendada korduvkasutatavate materjalide kasutamist ning vähendada materjalide raiskamist (näit. asjatut vigastamist) ehitustöödel;

Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine ehituslubade taotluste koosseisus;

Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks siduda ehituslubade väljastamine jäätmearuandluse kohustusega, kui ehituse käigus tekib teatud kogus ehitusprahti, ja mille nõue sätestatakse jäätmehoolduseeskirjas; samuti ehituslubadesse sisse kirjutada ehitusjäätmete käitlemise tingimused;

Ehitus- ja lammutusjäätmete suunamine püsijäätmete ladestuspaika.

5.2.5. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine

Jäätmekäitluse lõppfaasina on reaalseks teeks taaskasutust mitte leidvate jäätmete ladestamine prügilas. Üleriigilisel ja maakondlikul tasandil on võetud suund uute jäätmekeskuste rajamisele ja olemasolevate väikeprügilate sulgemisele. Kogutud segaolmejäätmed tuleb viia Jäätmeseaduse kohaselt tekkekohale lähimasse keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. Sillamäe linnale lähim nõuetele vastav jäätmekäitluskoht jäätmete ladestamiseks on Uikala prügila. Seni on Sillamäe elanikelt kogutud olmejäätmed ladestatud Sillamäe prügilasse.

Sillamäe prügilas läbiviidud saneerimistööde tulemusena pikendati 2004. a. prügila käitamise aega aastani 2009, millest alates tuleb Sillamäe segaolmejäätmeid ladestada Uikala prügilas või saata Narva jäätmejaama töötlemisele. Sulgemiseks planeeritud ettevalmistavaid töid viiakse läbi juba praegu, kuid lõplikud sulgemistööd teostatakse 2009-2013.a. vastavalt prügila sulgemisprojektile. Kuni 30.06.2009.a. on prügilasse lubatud ladestada segaolmejäätmeid, tänavapühkmeid ja suurjäätmeid. Ehitus- ja lammutusprahti, pinnast, kive on lubatud kasutada ainult olmejäätmekihi katmiseks.

Peale sulgemist on soovitav prügilas jätkata inertsete jäätmete ladustamist (prügila sulgemistöödel nende kasutamine täite- ja kattepinnasena).

Sillamäe prügila töötab kui Uikala prügila tugiprügila. Tugiprügila otstarve ja toimingud on järgmised:

tugiprügila tegutseb jäätmete ladestuspaigana seni, kuni valmib uus prügila, mille teeninduspiirkonda see tugiprügila jääb;

tugiprügilasse võetakse vastu ümbruskonna jäätmed, mis seni viidi väikeprügilatesse;

tehakse ettevalmistustöid tugiprügila sulgemiseks;

vajadusel ja võimalusel korraldatakse tugiprügila edasine kasutamine nn jäätmejaamana.

Sõltuvalt konkreetsetest oludest toimub jäätmejaamas:

jäätmete ümberlaadimine, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumine ning haljastuslike biolagunevate jäätmete kompostimine;

ainult taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumine ja esialgne töötlemine.

Sillamäe tahkete olmejäätmete etapiviisilise sulgemisega 2009. aastal on väljatöötamisel Eesti-Soome ühisprojekt «SiNa». Nimetatud projektis käsitletakse kompleksset jäätmekäitlust – olmejäätmete kogumise, sorteerimise, transportimise ja ladustamise süsteemi viie omavalitsuse jaoks. Vaatluse all on jäätmejaama ja jäätmekäitluskeskuse rajamise variandid nii Sillamäe linna territooriumil, kui ka väljaspool selle piire.

Elanikkonnalt kokku kogutud ohtlikud jäätmed antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele käitlemiseks.

5.2.6. Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine

Jäätmete kogumissüsteem

Sillamäe linnas toimib juba üle 20 aasta elanikkonnalt olmejäätmete kogumise konteineriteta vastuvõtusüsteem. See tähendab, et kogumiseks ei kasutata tugevatest materjalidest valmistatud väikekonteinereid, vaid elanikud viivad koduses majapidamises tekkinud jäätmed vahetult spetsialiseeritud prügiveoautosse, mis sõidab elamute juurde teatud marsruudil kaks korda päevas graafikus ettenähtud kellaajal. Üleminekut välikonteineritele linnaelanikud heaks ei kiida, ka ei võimalda mikrorajooni planeering seda teha ilma märkimisväärsete lisakulutusteta.

AS Tallmac viis läbi ökoloogilis-majandusliku eksperthinnangu järgmiste alternatiivsete jäätmekogumissüsteemide kohta:

Olemasolev (3 marsruuti, 3 eriprügiveoautot, transportimine Sillamäe prügilasse);

Väiksem kogumispäevade arv nädalas, näiteks: teenindatakse 3 marsruuti 2 eriprügiveoautoga ja transportimine Sillamäe prügilasse;

Olemasolev, kuid transportimine Uikala prügilasse;

Linna vanemasse ossa paigaldatakse renditud metallkonteinerid, mikrorajooni teenindatakse olemasoleva graafiku järgi, transportimine Sillamäe prügilasse;

Eksperdi poolt soovitatav variant.

Eksperthinnangu tulemusena selgus, et Sillamäe linnas praegu kasutataval jäätmete kogumise süsteemil, jäätmete vahetult jäätmetekitaja poolt üleandmisega jäätmekogujale, on võrreldes praegu Eestis üldlevinud konteineritesse kogumisega olulised eelised:

jäätmete vahetu kogujale üleandmine võimaldab üleantavate jäätmete prügilakõlblikkuse vahetu kontrolli;

jäätmete kogumine vahetult veokisse väldib konteineritega kaasneva elamupiirkonna reostuse;

kasutusel olev jäätmekäitlussüsteem võimaldab kergelt üle minna jäätmeliikide eraldi kogumisele, vältides selle juures eri liiki jäätmete kontakte ja reostumist.

Seetõttu tulekski arendada edasi Sillamäe linnale omast, praegust jäätmekorraldust, mille põhijoonis on: jäätmete tekkekohas nende liigiti kogumine – segaolmejäätmete vahetu üleandmine jäätmeveokile – jäätmejaama tegevus – Uikala prügila.

Pidades silmas praegu kasutatava skeemi olemust, kus jäätmete elanikkonnalt vastuvõtmine toimub isikliku kontakti tingimustes, on head võimalused bioloogiliselt lagundatavate jäätmete eraldi kogumiseks ja samuti kõigi jäätmeliikide eraldi vastuvõtmiseks ja kogumiseks.

Kehtivatest ja tulevikus kehtima hakkavatest seadusandlikest aktidest lähtudes tuleb liigiti koguda järgmisi jäätmeliike:

vanapaber ja papp;

teisi biolagunevaid jäätmeid;

segaolmejäätmeid;

ohtlikke jäätmeid;

klaaspakendeid;

metallpakendeid;

plastpakendeid;

komposiitpakendeid;

puit- ja metallijäätmeid jt. jäätmeliike.

Puhtalt, eraldi kogutud jäätmeliigid on realiseeritavad sekundaarse toormena. Jäätmete realiseerimisel sekundaarse toorainena jäävad ära saastetasu ja muud kulutused jäätmete prügilasse ladestamiseks.

Sekundaarse toormena käsitletavate jäätmete (paber ja papp, klaas, plast jm.) kogumist saab korraldada kahel erineval viisil:

spetsiaalsetesse ühiskasutuses olevatesse mahutitesse koondamisega; mahutid asuvad nn. korruselamute juures asuvates jäätmemajades;

jäätmeveoki erireiside korraldamise või mitmekambriliste eriveokite kasutamisega, kus jäätmevaldajad saavad liigiti kogutud jäätmed vahetult üle anda.

Jäätmekogumispunkt ehk jäätmemaja on kinnine rajatis, väikehoone (katusega, konteinerid on ümbritsetud neljast küljest seintega, et vältida prügi laialikandumist tuulega) või lihtsamad katusealused või aedikud. Märkused ja soovitused jäätmehoonele:

rajatisele peab olema elanikel mugav ligipääs, hoone võiks asuda soovitavalt elanike käigutee ääres;

jäätmehoone peab asuma vähemalt 8 m kaugusel rõdudest ja akendest, võib asuda ka elumaja taga;

jäätmehoone asukoht on soovitav valida selline, mis võimaldab jäätmeveokil juurde pääseda ilma tagurdamiseta;

jäätmehoone esist ruumi sõiduteel ei tohi sulgeda parkivate autodega;

jäätmehoone peaks paiknema võimalikult kaugel laste mänguväljakutest;

jäätmehooned peavad olema varustatud kasutusjuhendiga, kus on ära toodud, mis tüüpi jäätmed kuhu käivad;

iga jäätmeliigi jaoks on soovitav paigaldada eri värvi konteiner (näiteks: segaolmejäätmed – hall, paber, papp – roheline, pakend – kollane, biolagunevad jäätmed – pruun, ohtlikud jäätmed – punane); lisaks sellele on vajalik ka konteiner varustada selgelt loetava sildiga, millel on ära toodud jäätmeliigi nimetus.

Otstarbekas on jäätmemajad rajada olemasolevatesse elanikelt ja asutustelt kogutavate olmejäätmete veoks kasutatava prügiauto peatuskohtadesse, sest nendesse kohtadesse on elanikud juba harjunud oma jäätmeid viima. Uute elamualade puhul tuleks lahendada jäätmete liigiti kogumise võimalused juba planeeringute käigus.

Asutused ja ettevõtted paigaldavad oma tegevusega kaasnevate taaskasutatavate jäätmete kogumiseks konteinerid (toimub ettevõtete jäätmekavade alusel).

Eraldi kogutud ja sekundaarseks tooraineks kavandatud materjalide käitlemiseks tuleb rajada jäätmejaam-taaskasutuskeskus. Jäätmejaam on koht, kus kohalik omavalitsus loob võimalused elanikel üle anda kohtsorteeritud jäätmed. Sorteeritud jäätmed peaks elanik saama ära anda tasuta. Jäätmejaamas toimub jäätmete kogumine, sortimine, töötlemine ja taaskasutamine (või selleks ettevalmistamine). Jäätmejaam on varustatud konteineritega või laoplatsidega olmejäätmetest, s.h. tööstusjäätmetest tekkekohas eraldatud fraktsioonidele: klaas, paber, plastik, metall, pakendijäätmed (koguda jaotades materjali alusel täielikult, osaliselt või mitte), tekstiilijäätmed, ohtlikud jäätmed, vastavate lepingute sõlmimisel taaskasutusorganisatsiooniga ka probleemtoodetest tekkivad jäätmed, suuremõõtmelised jäätmed (mööbel jms.), puidujäätmed, kompostitavad jäätmed. Täiendavalt saab jäätmejaamas korraldada kasutamiskõlbulike riiete, mööbli ja majapidamistehnika kogumise ja selle müüki. Samuti võib toimuda kasutamiskõlbmatute suuremõõtmeliste jäätmete (näiteks mööbel, valamud, WC potid, jalgrattad, olmeelektroonika) esialgne käitlemine (lammutamine, et eraldada teatud materjal või väärtuslikumad elemendid, s.h. ohtlikke aineid sisaldavad osad). Jäätmejaama koosseisus on otstarbekas rajada ka kompostimisväljak, kus toimub haljastusjäätmete aunkompostimine.

Võimaliku esialgse jäätmejaama asukohana on välja pakutud Sillamäe linna territooriumi, kuhu elanikel on mugavam ligipääs. Samas peaks see jääma piisavasse kaugusesse elamutest ja ühiskondlikult kasutatavatest hoonetest. Sobiv koht selleks, ka logistiliselt, asub linna edelaosas, tööstusterritooriumil, millele linnal on kavas detailplaneering tellida.

Bioloogiliselt lagundatavad jäätmed tuleb komposteerida. Nende jäätmete eraldi kogumine selliselt, et nad ei puutuks kokku metallide ja teiste jäätmetega, loob eeldused kvaliteetse komposti saamiseks. Kompostimise väljaku võib rajada praeguse Sillamäe prügila juurde või peale. Pidades silmas aga ka komposti kasutamisvõimalusi, tuleks vaadata ja võimaluse korral rakendada kompostimist olemasolevate aiandusühistute läheduses. See oleks parem logistiliselt, kuna võimaldaks vähendada transpordikulusid jäätmete kohaleveoks ja valmiskomposti äraveos. Kui Uikala prügilas ehitatakse välja kompostimissõlm, võib köögi biolagunevaid jäätmeid kompostida seal. Haljastusjäätmete kompostimisplats on otstarbekas rajada kavandatava jäätmejaama juurde, mille asukoht jääb aianduspiirkonna lähedusse.

Jäätmekäitluse üldine skeem (vt. Lisa 3)

Jäätmekäitluse toimingud on: jäätmete kogumine, vedu, taaskasutus ja kõrvaldamine. Skeemi puhul tuleb lähtuda põhimõttest, et jäätmete taaskasutamine peab suurenema, mille eelduseks on võimalikult suur jäätmete sorteerimine jäätmete tekkekohas. Kohtsorteeritud (eraldi: vanapaber ja papp, pakendid, biolagunevad jäätmed, segaolmejäätmed, ohtlikud jäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, metalli- ja puidujäätmed) jäätmed kogutakse elamute või avalikult kasutatavate hoonete juures olevatesse jäätmekogumispunktides paiknevatesse vastavatesse mahutitesse või viiakse jäätmevaldaja poolt jäätmejaama, kus toimub vaheladustamine, ja edasi toimetatakse jäätmed teisese toorme käitlejale taaskasutamiseks. Taaskasutamistoiming on ka kompostimine, mis saab toimuda jäätmete tekkekohas või jäätmekäitluskohas (kompostimisväljakul). Kõige viimane jäätmekäitlustoiming peab olema jäätmete ladestamine prügilas.

Jäätmekäitluse skeemi puhul on järgitud:

suureneb taaskasutatavate jäätmete kogus;

taaskasutamise eelduseks:

peab toimuma erinevate jäätmeliikide kohtsorteerimine;

tuleb vältida erinevate jäätmeliikide segunemist;

väheneb taaskasutatavate jäätmete prügilatesse ladestamine (s.h. biolagunevate jäätmete).

Korraldatud jäätmevedu

Vastavalt Jäätmeseadusele on kohalikul omavalitsusel kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmevedu.

Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.

Jäätmevaldajate haaramine jäätmekogumissüsteemi tähendab kõikide jäätmevaldajate üle kontrolli kehtestamist – s.t. ka nende valdajate, kes asuvad piirkonnas, kus omavalitsus võib jätta korraldatud olmejäätmeveo korraldamata (hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus).

Uue süsteemi eeliseks on jäätmete optimeeritud ning logistiliselt otstarbekas (sellest tulenevalt ka vähem keskkonda saastav) vedu ning kõikide kinnistute haaramine jäätmeveo süsteemi. Kõik olmejäätmeid tekitavad jäätmevaldajad on kohustatud korraldatud olmejäätmeveoga liituma. Põhjendatud avalduse alusel võib linnavalitsus erandkorras jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui ta korraldab oma jäätmekäitluse ise. Nimetatud jäätmevaldaja peab kord aastas esitama kirjaliku selgituse oma jäätmete käitluse kohta.

2003.aastast Sillamäe linnas kehtib korraldatud olmejäätmete kogumise süsteem, siis oli läbiviidud konkurss erakordse ja erilise õiguse võimaldamiseks.

Seni on Sillamäe linna korraldatud jäätmeveoga liitunud kõik korterelamud. Jäätmeveost jäävad väljapoole 6-7 ühepereelamut ning aianduspiirkond. Aiandusühistutes toimub kogumine nii jäätmekottide kui –mahutitega, millele vajadusel korraldatakse tühjendamine. Samuti viivad aiamajade omanikud ise oma prügi ära linna korraldatud kogumise kohtadesse.

Sillamäe linna elamupiirkonnas on välja kujunenud jäätmete konteineriteta vastuvõtusüsteem, kus prügiautod läbivad kaks korda päevas graafikujärgselt kolm kindlat marsruuti. Korraldatud jäätmeveo piirkondade moodustamisel tuleks neid marsruute aluseks võtta.

17 000 elanikuga Sillamäe linnas, kus statistika kohaselt osaleb olmejäätmete kogumise protsessis umbes 15000 elanikku (2000 inimest töötavad teistes Eesti regioonides või välismaal). Kõik elamurajoonis kogutavad jäätmed saabuvad Sillamäe prügilasse, mis lastakse käiku enne 2009.aastat. Linna tööstusrajooni ettevõttetest laekuvad jäätmed (s.h. 600 tn/aastas olmejäätmeid) Uikala prügilasse, kuid ettevõtted taotlevad, et neid ei lülitataks korraldatud jäätmete kogumise süsteemi. 2004.aastal on läbiviidud eksperthinnang korraldatud kogumis- ja transportimise süsteemi kohta Sillamäe linnas (AS Tallmac, Tallinn 2004), eksperthinnang andis positiivse toetuse kehtivale jäätmete kogumisele linnas. Eksperdid soovitasid jätkata edaspidi kehtiva süsteemi kasutamist.

Lähtudes ülaltoodust on Sillamäe linnas otstarbekohane moodustada üks korraldatud jäätmete väljaveo piirkond (lisa 4.0.), arvestades, et tööstusettevõtetes on olmejäätmeid, võrreldes tootmisjäätmetega, elanike arv on väike, siis kohalik omavalitsus võib võtta vastu otsuse mitte korraldada tööstusrajoonis konkurssi, kuid säilitada firmade ühinemine oleks loomulik.

Alternatiivina võiks läbivaadata nelja korraldatud väljaveoga tegeleva jaoskonna moodustamist (lisaa 4.1.)

Keskmine elanike arv ja tekkiv jäätmekogus piirkondades on järgmine:

I 4000 elanikku, 800 t/a

II 5000 elanikku, 1100 t/a

III 8000 elanikku, 1700 t/a

IV alla 10 elaniku, 600 t/a

Alternatiivina võib jäätmeveo piirkonnad moodustada järgmiselt: 3 piirkonda – 2. jäätmeveo marsruuti; 3. marsruut; linna lääneosaga + 1. marsruut (Lisa 4.2).

Keskmine elanike arv ja tekkiv jäätmekogus piirkondades on järgmine:

I 4100 elanikku, 1400 t/a

II 5000 elanikku, 1100 t/a

III 8000 elanikku, 1700 t/a

Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse kõik Sillamäe jäätmevaldajad, nii elamud kui ettevõtted.

Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse segaolmejäätmed ning vanapaber ja kartong, samuti biojäätmed, kui rakendatakse korterelamutest ja asutustest nende eraldi kogumine. Pakendijäätmete vedu peaks jääma korraldatud jäätmeveosüsteemist esialgu eraldiseisvaks (pakendijäätmetele rakendub tootjavastutus), kuid piirkonna ainuvedaja võib tühjendada ka pakendikonteinereid ja pakendijäätmeid vedada, leppides kokku vastavates tingimustes pakendiorganisatsiooniga (pakendiorganisatsioon ostab veoteenuse piirkonna ainuvedajalt).

Vanapaberi, biojäätmete ja pakendijäätmete mahutite tühjendamine on optimaalne integreerida naaberomavalitsustega, kuna ainult Sillamäelt eraldi nende jäätmete vedu võib osutuda liialt kulukaks.

Suvila- ja aiamaade komplekside (ühistute, suvilakruntide gruppide) juurde on soovitav paigaldada üks-kaks ühist konteinerit. Kuna aianduspiirkonnas sõltub jäätmete teke suuresti aastaajast (aiamaju kasutatakse ja jäätmeid tekib peamiselt suvekuudel) ja jäätmete kogused on suhteliselt väiksed, võivad aiandusühistud taotleda põhjendatud avalduse alusel vabastust korraldatud jäätmeveost, kui nad korraldavad oma jäätmekäitluse ise vastavalt vajadusele ja jäätmetekkele ning esitavad selle kohta aruande.

Jäätmeseadus kohustab olmejäätmete regulaarse äraveo tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul. Korruselamute segaolme- ja biojäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas, taaskasutatavate jäätmete mahuteid olenevalt täitumisest 1-2 korda kuus.

Kui jäätmeteke majapidamises on tõestatult väiksem kui 140 l kuus (sorteeritakse aktiivselt jäätmeid, kompostitakse biolagunevaid jäätmeid või leibkond koosneb ühest-kahest inimesest), on võimalik tellida üks konteiner mitme majapidamise peale.

Korraldatud jäätmeveoga liidetakse ka asutused ja ettevõtted. Tööstusettevõtetel, kellel tekib suures osas ka muid jäätmeid peale olmejäätmete, peab jääma võimalus taotleda vabastust korraldatud jäätmeveost. Samas võib nendest ettevõtetest vedada jäätmeid ka kaks jäätmekäitlusettevõtet – olmejäätmeid veopiirkonnas ainuõiguse saanud vedaja ja tööstus-, ehitusjäätmeid vm. teine jäätmekäitleja, sõltuvalt ettevõtte tegevusalast.

Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse linna volikogu määrusega.

Korraldatud olmejäätmete veo eesmärgid:

Kõikide jäätmevaldajate liitmine korraldatud jäätmeveoga, s.h suvila- ja aianduskruntide omanikud;

Kõikide jäätmevaldajate üle kontrolli kehtestamine;

Tuua jäätmekäitlussüsteemi maksimaalne kogus tekitatud jäätmeid ja minimiseerida jäätmete ebaseaduslikku käitlemist;

Kindlustada võimalikult suur jäätmete taaskasutuse määr.

Meetmed:

Korraldatud jäätmeveo dokumentatsiooni koostamine ja volikogu poolt vastuvõtmine;

Jäätmehoolduseeskirja ajakohastamine;

Jäätmevaldajate registri asutamine ning registri pidamise korra kehtestamine;

Jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine;

Elanikkonna seas ulatuslikum teavitustöö läbiviimine jäätmete kogumise ja veo uue korra kohta, eesmärgiga anda ülevaade tekkivatest muudatustest jäätmekäitluses ja selle vajalikkusest;

Korraldatud olmejäätmeveo rakendamine, s.h. lepingute sõlmimine, konteinerite paigaldamine;

Korraldatud olmejäätmete kogumisvõrgustiku toimimine, s.h. veomarsruutide optimiseerimine.

Pakendite ja pakendijäätmete kogumisviisid

Pakendite ja pakendijäätmete kogumiseks on erinevaid võimalusi ja need võib jagada tinglikult kahte tasandisse.

Esmatasandiks on tekkekoht. Pakendite ja -jäätmete sorteerimine ja kogumine peaks toimuma nende tekkekohas, sest hilisemal sorteerimisel halveneb oluliselt materjali kvaliteet, mille tõttu kahanevad võimalused materjali korduv- ja taaskasutamiseks. Seetõttu on oluline elanikkonda silmas pidades edendada kohtsorteerimist just kodumajapidamistes ja vajalik on kindlaks määrata pakendijäätmete eraldikogumise põhimõtted.

Pakendeid ja -jäätmeid võib koguda eraldi materjali järgi või materjali järgi liigitamata (kogudes neid läbisegi ilma materjali eristamata). Materjali alusel liigitades peaks eraldi konteineritesse koguma: klaasi-, plasti-, metalli-, komposiit- (kihilisest kartongist), paber- ja papp- ning kilepakendit. Vajadusel veel ka puitu, ohtlike jäätmeid, jm. Materjali alusel kogumine annab kvaliteetse tulemuse, kuid selle korraldamine võib osutuda liialt kulukaks.

Mida suuremat materjali järgi eraldikogumise taset nõutakse, seda kõrgem peab olema elanikkonna teadlikkus ja seda täpsemini peab olema välja arendatud kogumissüsteem. Lisaks sellele vajab juba tekkekohas pakendite ja -jäätmete materjali järgi liigiti kogumine ka kodumajapidamistes suuremat ruumi erinevatele jäätmemahutitele.

Arvestades Sillamäe elanikkonna teadlikkust jäätmekäitluse vallas, väikseid erinevate pakendimaterjalide koguseid ja senist jäätmekogumissüsteemi korraldust, on otstarbekas koguda kõiki pakendeid ja -jäätmeid ühte konteinerisse (v.a. vanapaber). Viimasel juhul tuleb teha küll suuremaid kulutusi järelsorteerimisele, kuid eeldatavasti on see odavam, kui kõigi materjalide jaoks eraldiseisvate jäätmeveoringide korraldamine.

Teiseks tasandiks võib nimetada pakendijäätmete kogumisvõrgustiku, kus on oluline faktor jäätmete üleandmise mugavusel, mille määrab kogumisvõrgustiku tihedus. Enamik elanikest ei ole reeglina valmis jäätmeid viima kogumispunkti, mille kandekaugus on üle 200-300 m. On üldteada, et kandekauguse suurenedes kahaneb sorteeritult kokku kogutud jäätmete hulk.

Erinevad üleandmisvõimalused

Kogumissüsteemi arendamisel on võimalik luua erineva tihedusega ja tasanditega süsteeme.

Ukse-eest-vedu

Iga majapidamine varustatakse konteineritega või kottidega (elanikud tõstavad kokkulepitud ajal sorditud jäätmed tänavale, kust jäätmevedaja need regulaarselt ära viib). Ukse-eest-veol on mitu puudust. See on jäätmevedajale reeglina töömahukam, aeganõudvam ja seetõttu ka kallim. Kui pakendijäätmeid ukse eest veol materjalide järgi mitte eristada ja materjalide alusel eraldamine viia läbi järelsorteerimise käigus, on võimalik kulusid oluliselt kokku hoida.

Kuna pakendijäätmete kogumisel tekkivad kulutud peavad kogu ulatuses katma pakendiettevõtjad, siis sarnase süsteemi kasutamisel ja rakendamisel (jaotades pakendijäätmeid materjali alusel täielikult, osaliselt või üldse mitte) tuleb lähtuda paljuski erinevate pakendiliikide tekkest kodumajapidamistes ja pakendiettevõtjate vajadustest, asustuse eripärasid ja elanikkonna huvi ning sotsiaalset võimekust.

Kokkutoomine

Kokkutoomise ehk kogumispunkti süsteem toimib põhimõttel, kus elanikud sorteerivad jäätmed oma kodus lahku ja toovad need siis kogumispunkti ning paigutavad jäätmed ettenähtud konteineritesse. Kokkukandepunkt võib olla kas teisaldatav või paikne, viimane jaotub omakorda punktiks ja keskuseks (sh. müügipunkt või selle läheduses olev kokkuostupunkt).

Nn. teisaldatavate ehk rändkogumispunktide kasutamise korral viiakse konteiner määratud ajaks elamupiirkonda ja sel ajal on elanikel võimalus sinna pakendijäätmeid üle anda. Rändkogumispunktide kasutamise korral on otstarbekas regulaarse graafiku määramine, et kindlatel aegadel oleks võimalik sinna jäätmeid üle anda. Sellistel punktidel on aga järgmised puudused: elanikud ei saa harjumuspärasesse kohta jäätmeid igal ajal üle anda ning rändkogumispunkti tavaline asupaik võidakse jäätmetega risustada, kuna ajal, mil kogumispunkti kohal pole võidakse jäätmed sinna lihtsalt vedelema jätta.

Paiksed kogumispunktid paigutatakse lihtsalt ligipääsetavatesse ja käidavatesse kohtadesse. Kogumispunktide efektiivsus sõltub kandekaugusest lähimani ja on suurim, kui kogumispunktid paigutatakse elamute lähedusse, arvestades optimaalset jäätmete kandekaugust.

Kogumiskeskused on kolmandaks võimaluseks. Suurte kogumiskeskuste nn. jäätmejaamade juurde saavad elanikud tulla pakendeid ja -jäätmeid kohale toimetama kindlatel lahtioleku aegadel (võimalusel ka osaliselt mitte kellaajast sõltuvalt). Kogumiskeskused jäävad enamasti käimisulatusest välja ja seega saab sinna jäätmeid viia vaid auto või ka ühistranspordiga.

Pakendijäätmete kogumissüsteemi korraldamine Sillamäel

Pakendiseaduse kohaselt peab tootja tagama müüdud pakendi kokkukogumise ja taaskasutamise. Kohalik omavalitsus sätestab pakendijäätmete kogumise viisid. Sillamäe linna pakendijäätmete kogumissüsteemi väljatöötamine toimub linnavalitsuse ja pakendiorganisatsiooni koostöös. Loodav süsteem peab olema paindlik, võimaldades kasutada mitmeid üleandmisvõimalusi erinevates piirkondades.

Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle selleks ettenähtud kohtades. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja puhtad. Vajadusel tuleb pakendid enne üleandmist pesta (näiteks piimatoodete pakendid, ketšupipudelid). Pakendijäätmete kogumise võib lülitada korraldatud jäätmeveo süsteemi, kui seda peetakse vajalikus. Seejuures peab pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon korvama korraldatud jäätmeveo korraldajale pakendijäätmete kogumisega kaasnevad kulutused.

Tagatisraha süsteemi käivitumisel kogutakse kogumiskonteinerite ja -punktide süsteemi kaudu pakendijäätmeid, millele ei ole tagatisraha määratud ning mida ei saa linnas tegutsevatesse müügi- ja kokkuostukohtadesse tagastada.

Ohtlike ainetega saastunud pakendid ja pakendijäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumispunktides või ohtlike jäätmete kogumisreidide käigus.

Tõenäoliselt on kõige otstarbekam pakendijäätmete kogumise eesmärkide täitmiseks rakendada Sillamäe linnas paiksete kogumispunktide võrgustikku. Soovituslikult tuleks võtta paiksete kogumispunktide tiheduseks keskmiselt üks punkt 1500 elaniku kohta, sh. üks punkt keskmiselt 500 korteri kohta korrus- ja ridaelamutega linnaosades, ja üks punkt keskmisel kandekaugusel 200 m väikeelamutega linnaosades. Kirjeldatud tiheda võrgustiku kasutamisel on soovitav koguda kõiki pakendijäätmeid (klaas, plastik, tetra jm.) ühte konteinerisse (v.a. vanapaber). Sellega välditakse kulutusi erinevate konteinerite soetamiseks ja ka eraldi tühjendamiseks. Lisanduvad hilisemad sortimiskulud, kuid jäätmekäitlejate sõnutsi tuleb nii või teisiti ka eraldi konteineritega kogutud pakendijäätmed üle sortida.

Euroopa Liidu Phare projekti raames 2004.a. suvel välja töötatud soovituslik kava «Üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse süsteemi arendamine. Tasuvusuuring. Estonia Packaging Model» näeb ette linnatüüpi asulas, kus rahvastiku tihedus on üle 1000 m2, igast elanikust mitte üle 500 m kaugusel olevaid pakendijäätmete kogumispunkte. Sillamäe linna jaoks on kogumispunktide arv toodud 42.

Kogumispunktid peaksid paiknema kogumisala keskmes, olema avalikkusele kergesti kättesaadavad ning transpordimarsruutidele sobivad. Kogumismahuteid tuleb tühjendada piisava tihedusega, et vältida ala prahistamist. Soovitav on sellise kogumispunkti juurde paigutada ka prügikast, et inimesed, kes toovad pakendijäätmeid näiteks kilekotiga, saavad selle pärast ära visata.

Jätkata tuleb pakendijäätmete kogumist kindlasti ka olemasolevate pakendikonteinerite baasil, mida peab täiendama eelkirjeldatud viisil. Pakendikonteinerid tuleb paigutada ka uutesse planeeritavatesse elamupiirkondadesse. Linnavalitsuse asemel hakkab pakendijäätmete kogumissüsteemi rahastama taaskasutusorganisatsioon.

Otstarbekas on korraldada pakendijäätmete kogumine olemasolevates elanikelt ja asutustelt kogutavate olmejäätmete veoks kasutatava prügiauto peatuskohtades, näit. sinna teatavate jäätmekogumispunktide (jäätmemajade) rajamisel.

Jäätmejaama rajamisel tuleks arvestada ka pakendite ja pakendijäätmete kogumise võimaldamisega, vajadusel kõikide pakendimaterjalide liikide tarbeks, tagades nii efektiivsema käitumise linnakodanike, pakendiettevõtjate kui ka omavalituse jaoks.

5.2.7. Muud eesmärgid

Sillamäel esineb ebaseaduslikke jäätmete mahapaneku kohti. Olulisemad sellised on: linna edelaosas, endise 13. asula territooriumil, jäätmejaama kavandatav asukoht ja keskmise veehoidla läänekallas, kuhu tuuakse majapidamisjäätmeid; Gagarini tänava garaažide taga heidetakse klindilt prügi alla; Vana-Narva mnt. alguses, linna loodeosas, Silmeti alal, kuhu tuuakse tööstusjäätmeid – telliskive, šlakki, saepuru. Jääkreostust esineb linna loodeosas tööstusterritooriumil – Silmet Grupi alal.

Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostuse ja -kahjustused peab likvideerima nende tekitaja või kinnistu omanik. Kuid enamasti ei ole linna maal võimalik tekitajat kindlaks teha ja seega peab omavolilisi prügilaid likvideerima linn.

Eesmärgid:

Ebaseaduslikult jäätmete keskkonda viimise ärahoidmine;

Kontroll tekkivate jäätmevoogude üle.

Meetmed:

Üheks meetmeks on jäätmetekitajate maksimaalne haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi, sest kui elanikud on jäätmeveoga liitunud, ei teki põhjust jäätmete keskkonda viskamiseks;

Elanikele võimaldada jäätmete laialdast liigiti vastuvõttu, s.h. kodumajapidamises tekkivad suuremahulised jäätmed, ning nende võimaluste teavitamine;

Järelevalve tugevdamine linna poolt ebaseaduslike jäätmete mahapaneku kohtades, s.h. tööstusettevõtete territooriumil;

Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine.

6. JÄÄTMEHOOLDUSE RAHASTAMINE

Jäätmekäitluse rahastamise osas võib kohaliku omavalitsuse jaoks olulised aspektid tinglikult jagada Jäätmeseadusest tulenevalt alljärgnevalt:

jäätmehoolduse korraldamine – korraldatud jäätmevedu;

jäätmehoolduse arendamine – jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset;

jäätmete sortimise korraldamine;

kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine (v.a. tootja vastutusega jäätmed);

korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine;

uute jäätmekäitluskohtade rajamine ja nende jooksvad kulud;

vanade prügilate sulgemine.

Sillamäe linna eelarvest jäätmehooldusele tehtud olulisemad kulutused 2004:

Sillamäe prügila tegevuse edendamine – 600 000 kr

Ohtlike jäätmete kogumine elanikkonnalt – 70 000 kr

Säästva arengu programm Agenda 21 – 50 000 kr

Järgmiseks aastaks on linna eelarvest jäätmejaama planeerimisele kavandatud 100 000 krooni.

Jäätmeseaduse § 11 lg 2 kohaselt kannab jäätmehoolduse kulud jäätmevaldaja. Ehk teisisõnu – kõik isikud peavad enda poolt tekitatud jäätmete käitlemise eest ka maksma. Seni on Sillamäel jäätmehoolduse rahastamine jäätmevaldaja poolt toimunud järgmiselt: elanikud maksavad segaolmejäätmete käitlemise eest jäätmeveo teenustasu jäätmekäitlusettevõttele; ettevõtted maksavad ise kõikide ettevõttes tekkinud jäätmete käitlemise eest.

Saastaja maksab printsiibist lähtuvalt peab jäätmekäitluse rahastamine jätkuma ka edaspidi. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel määratakse kindlaks jäätmeveo teenustasu piirmäär, mis peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Lisaks segaolmejäätmetele hõlmatakse korraldatud jäätmeveo süsteemi ka paberi- ja biojäätmed, mille käitlemise eest peab jäätmevaldaja hakkama samuti maksma jäätmeveo teenustasu.

Probleemtoodetest tekkivate jäätmete ja pakendi ning pakendijäätmete kogumist peavad hakkama finantseerima tootja vastutuse printsiibist lähtuvalt tootjad ja nende üleandmine peab toimuma elanikkonnale tasuta.

Jäätmeseaduse § 72 alusel toetatakse jäätmehoolduse arendamist olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Saastetasu seaduse järgi on alates 2005. aasta 1. jaanuarist saastetasu suuruseks tavajäätmete keskkonda viimisel 30,0 krooni tonni kohta. Sätestatud saastetasu määrasid suurendatakse alates 2005. aasta 1. jaanuarist 4 korda, kui tavajäätmete ladestuskoht ei vasta jäätmeseaduse alusel kehtestatud keskkonnanõuetele. Olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse. Sillamäelt peaks kogutud jäätmete ladestamisel prügilasse laekuma iga tonni pealt 22,5 krooni linna eelarvesse jäätmehoolduse arendamiseks. Seega, kui võtta aluseks jäätmearuandlusest saadud andmed segaolmejäätmete (mis veeti eeldatavalt enamuses ladestamisele Sillamäe prügilasse) tekke kohta Sillamäel 2003.a., siis peaks saastetasust 2005.a. alates igal aastal linna eelarvesse laekuma ligi 70 tuhat krooni.

See arv on siiski väga hinnanguline ja 2005.a. Sillamäe tekkivate olmejäätmete ladestamise osas mängivad rolli olulised uued aspektid:

kõik jäätmetekitajad on liitunud korraldatud jäätmeveoga, millest võib eeldada suuremaid tekitatud jäätmekoguseid, kui seda on näha 2003.a. jäätmearuandlusest;

teiselt poolt võib suureneda mõningal määral jäätmete (s.h. pakendi ja pakendijäätmete) liigiti kogumine ja taaskasutusse suunamine, mis eeldatavasti on põhjustatud ka saastetasu suurenemisest tingitud jäätmeveoteenuse kallinemiset.

Lisandub veel ettevõtete jäätmete keskkonda viimise eest makstav saastetasu, mis on Sillamäe tööstusettevõtete eripära arvestades küllaltki arvestatav. Saastetasu määrad järgmiste jäätmete keskkonda viimisel:

naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse või muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte, orgaanilisi lahusteid, raskmetalle (välja arvatud elavhõbe, kaadmium, plii ja arseen), orgaanilisi halogeenühendeid, värvaineid ja pigmente sisaldavad jäätmed, värvi- ja lakijäätmed, nakkusohtlikud haigla- või tervishoiujäätmed ning ravimijäätmed – alates 2004. aasta 1. jaanuarist 32,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 39,0 krooni;

põlevkivi lend- ja koldetuhk - alates 2004. aasta 1. jaanuarist 4,9 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 5,1 krooni.

Sätestatud saastetasu määrasid suurendatakse, kui jäätmete ladestuskoht ei vasta jäätmeseaduse alusel kehtestatud keskkonnanõuetele.

Jäätmekäitluse finantseerimiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke allikaid ja mitte jätta kõrvale sellest protsessist jäätmetekitajat, seda nii elanike kui ka ettevõtete tasandil. Kokkuvõtteks on jäätmekäitluse finantseerimise allikad järgmised:

jäätmevaldaja;

ettevõtete vahendid;

omavalitsuse eelarve;

riiklikud vahendid (RIP – riiklike investeeringute programm);

Keskkonnainvesteeringute Keskus;

laenud;

abirahad – EL struktuurifondid, Ühtekuuluvusfond.

7. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE KORRALDUSLIKUD MEETMED

7.1. Elanike kaasamine ja selgitustöö – keskkonnateadlikkuse tõstmine

Jäätmehoolduse korraldamisel on oluline aspekt, et jäätmekäitluse arendamine ei ole ainult tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada ja eelkõige elanike jäätmealasest teadlikkusest. Valmisolek omakorda on seotud motivatsiooniga – parandada elukeskkonda tervikuna, vähendada jäätmekäitluse maksumust jne.

Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Praktika on näidanud, et pelgalt jäätmehoolduseeskirjade kehtestamine jäätmeseaduses ettenähtud tähtajaks ei reguleeri ega korralda jäätmehooldust iseenesest ilma teavitamise ja kontrollita.

Elanike kaasamisel tehtava selgitustöö saab jagada järgmiselt:

üldine süstemaatiline keskkonnakasvatus, s.h. ka kõikidele sihtgruppidele suunatud säästva jäätmekäitluse propaganda – jäätmekäitluse üldised põhimõtted ja nõuded, jäätmetest tekkivad keskkonnakahjustused, jäätmed kui keskkonnaprobleem, eri jäätmeliikide iseloomustus, võimalik kasu jäätmete liigiti kogumisest ja jäätmetega korrektsest ümberkäimisest;

konkreetne jäätmekäitlusinfo – jäätmete sorteerimispõhimõtted, jäätmete üleandmisvõimalused, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtukohad, lahtioleku ajad, jäätmete kogumiskampaaniate toimumisajad, korraldatud jäätmeveo olemus ja vajalikkus, jäätmeveo maksumus jne;

jäätmekäitluse tehnoloogia – jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta – kompostimine, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid võib põletada.

Selgitustöö kavandamisel on oluline ka arvestada erinevate sihtgruppidega. Soovitav oleks viia läbi erinevaid kampaaniaid erinevatele sihtgruppidele, arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, koolilapsed), asustust/elukohta (eramajad/korterelamud; hajaasustus/tiheasustus). Teabe edastamiseks on olemas erinevaid kanaleid, mis on samuti suunatud erinevatele sihtgruppidele.

Selgitustöö mõningad põhimõtted, probleemid ja lahendused on järgmised:

jäätmekäitluse alane selgitustöö ja teavitamine peab olema üldise säästliku eluviisi propageerimise kontekstis ja haakuma teiste valdkondadega;

teadvustada inimesele enda rolli jäätmete tekkes;

jäätmekäitlussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd; teatud kampaaniaid ja üritusi võib korraldada perioodiliselt, näit. looduskaitsekuu raames (heakorra üritused, ohtlike jäätmete kogumisreidid, jäätmete sorteerimise propageerimise kampaaniad);

teavitamise ja selgitustöö õige ajastamine – selgitustöö, teabe ja abinõude rakendamise vahel ei tohiks olla suurt ajalist vahet, s.t. kui midagi selgitatakse, siis abinõude kompleks peab sellele järgnema; näiteks kui ohtlike jäätmete suhtes antakse teavet nende iseloomu ja kogumise kohta, siis peab ohtlike jäätmete kogumispunkt olema sisuliselt valmis; samas vajavad elanikud aega rakendatud abinõudega kohanemiseks; siiski – iga konkreetse programmiga seotud teavitamine peab käivituma tunduvalt varem, enne tehnilise teostamise juurde asumist;

teavitustöö raames on kasulik selgitada, millist kasu jäätmetega korrektsest ümberkäimisest elanikud ise saavad (liigiti kogumine majanduslikult kasulikum vmt.);

mitte üleküllastada inimesi teabega; kindlasti on aga vajalik elanikke ja ettevõtteid teavitada muudatustest jäätmehoolduse korralduses ja uutest jäätmehoolduseeskirjadest; seejuures tähelepanu juhtida, kuidas on võimalik jäätmeid sorteerides jäätmekäitluskulusid kokku hoida;

info edastamine peaks toimuma mitmeid allikaid pidi – kohalik ajaleht (vastav keskkonnauudiste ja -probleemide rubriik, s.h. jäätmemajandus), infobrošüürid avalikes kohtades, internet, televisioon, raadio jm.; samuti võib korraldada jäätmekäitlusalaseid infopäevi näiteks korteriühistutele, ettevõtetele; arvestades Sillamäe rahvuslikku koosseisu, tuleb info edastada kindlasti nii eesti kui vene keeles;

oluline on praktilise kogemuse omandamine, seda eriti jäätmete sortimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas, näiteks pilootseadmete paigaldamine. Võimaluseks on ka korraldada linnas avalikke üritusi, näiteks jäätmepäevi, kus muuhulgas elanikele demonstreerida, kuidas jäätmeid sorteerida (tehes seda praktiliselt, sorteerides prügikasti sisu), mida eraldi koguda ja kuhu viia sorteeritud jäätmed. Eelkõige tuleks selliste tegevuste puhul rõhku panna lastele ja noortele, viies erinevaid jäätmealaseid üritusi läbi koolides ja lasteaedades, kus õpilased omandaksid jäätmealaseid teadmisi läbi praktiliste tegevuste;

elanike kaasamine teatud otsuste tegemisse aitab neil tunnetada oma osalust linna juhtimises ja tõstab nende huvitatust ning teadlikkust linna probleemidest.

Sillamäel on korraldatud linnavalitsuse ja Looduskaitse Seltsi koostöös Looduskaitsekuu raames mitmeid temaatilisi üritusi, s.h. ka teadlikkuse tõstmiseks – seminaride läbiviimine linna õppe- jt. asutustes teemal «Ökoloogiline käitumine ja haridus», ohtlike jäätmete ja makulatuuri kogumise kampaaniad elanikelt, ka garaaži- ja aiandusühistute juures, linna territooriumi korrastamine, ökoloogiliste reidide korraldamine koostöös politseiga.

7.2. Koostöö teiste omavalitsustega

Kuna jäätmekäitlus on omavalitsuse ja maakondade piire ületav tegevus, siis seoses jäätmekäitluse ümberkorraldamisega suureneb omavalitsuste omavahelise koostöö vajadus, samuti vajadus oma tegevusi koordineerida jäätmefirmadega.

Jäätmehoolduse paremaks organiseerimiseks peavad omavalitsused tegema koostööd. Üleriigilise jäätmekava järgi asutaksid omavalitsused koostöös teiste omavalitsustega piirkondlikud jäätmehoolduskeskused kui jäätmekäitluse korraldamise territoriaalsed üksused.

Jäätmehoolduskeskuse funktsioonid oleksid järgnevad:

teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse korraldamine;

jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine;

optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine;

arendustöö ja propaganda;

konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtete vahel, kui ka jäätmete taaskasutamise alal, seda kas jäätmeveopiirkonnas tervikuna või selle osades;

andmebaaside pidamine.

Teadaolevalt paneb jäätmeseadus kohalikule omavalitsusele palju ülesandeid, mis vajavad sihipärast ja pidevat arendamist ning milliste üksi täitmiseks peaks linn tõenäoliselt palkama lisatööjõudu. Jäätmehoolduskeskuse funktsioonidest tulenevalt saaks kohalik omavalitsus anda osa oma seadusandlusest tulenevaid kohustusi jäätmehoolduse korraldamisel jäätmehoolduskeskuse pädevusse, sest ühistegevus aitab optimeerida kulutusi jäätmekäitluse korraldamiseks ja teha see teenus elanikkonnale soodsamaks.

Sillamäel on otstarbekas ka taaskasutatavate jäätmete kogumine ja vedu korraldada koostöös naaberomavalitsustega, et see ei osutuks ülemäära kalliks. Lisaks tasub pakendijäätmete kogumise korraldamisel teha koostööd pakendiorganisatsiooni ja naaberomavalitsustega, et saavutada optimaalsed lahendused kogumissüsteemi käivitamisel.

7.3. Järelevalve

Jäätmekäitluse üle teostavad järelevalvet Keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad. Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel on oma haldusterritooriumil Keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused. Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus.

Keskkonnainspektori ülesandeks muuhulgas on jäätmehoolduseeskirjaga sätestatud jäätmekäitlusnõuete täitmise kontroll.

Järelevalve tõhustamise abinõud on järgmised:

parem koostöö Keskkonnainspektsiooni (Ida-Viru osakonna) ja linna vahel;

väiketootjate – jäätmetekitajate jäätmearuande kohustus;

korraldatud jäätmevedu ja koostöö jäätmevedajatega;

dispetšerteenistuse sisseseadmine ja avalikkuse kaasamine risustamisest ja jäätmete seadusevastasest ladestamisest teatamisele.

8. JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE KESKKONNAMÕJU

Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib käsitleda mitmest aspektist. Mõju võib olla nii otsene, näiteks inimese tervise ja heaolu kahjustamine ning looduskeskkonna reostamine, kui ka kaudne, näiteks prügilate ümbruse maa hinna langus, vanade prügilate nõuetekohase sulgemisega seotud kulud. Jäätmekäitluse keskkonnamõju tuleb arvestada nii jäätmete tekitamisel, kogumisel, transpordil kui kõrvaldamisel.

Siinkohal mõistetakse jäätmekäitluse keskkonnamõju all eelkõige mõju looduskeskkonnale, milline on jäätmekäitluse eri etappides erinev, seetõttu on erinevad ka negatiivse mõju vähendamise võimalused.

Reeglina ei oma kohaliku tähtsusega jäätmekäitlustegevused olulist keskkonnamõju. Sillamäe linna korraldatav jäätmekäitlus seisneb peamiselt jäätmete kogumise ja veo korraldamises, kuid arvestada tuleb ka Sillamäe prügilast tuleneva võimaliku keskkonnamõjuga.

Jäätmete kogumine

Jäätmete kogumisel on oluline jäätmete sorteerimine. See on kõrvaldatavate jäätmete koguse vähendamise peamine võimalus, millega vähendatakse ka jäätmekäitluse negatiivset keskkonnamõju. Sorteerimine loob eelduse jäätmete kordus- ja taaskasutamiseks (eraldatakse taaskasutatav materjal) ning ohtlike jäätmete eraldamiseks. Nii on võimalik kokku hoida tarbitavaid ressursse ja vältida ohtlikke ainete keskkonda sattumist.

Tähelepanu tuleb pöörata sorteeritud jäätmete, eriti ohtlike jäätmete ohutule ladustamisele kuni nende edasisele käitlejale üleandmiseni. Probleemiks on jäätmete sorteerimise tagamine nii ettevõtetes kui kodumajapidamistes, sest puuduvad sorteerimisharjumused või lahuskogumise võimalused.

Jäätmete kogumise keskkonnamõju avaldub eelkõige nende ladustamisel. Ohtlike jäätmete hoiustamisega kaasneb võimalik mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale. Probleemid võivad tekkida toiduainete jm. kergesti roiskuvate biolagunevate jäätmetega (võivad mõjuda hügieenitingimustele), eriti soojal aastaajal. Omaette tingimused tuleb seada plahvatusohtlikele, süttivatele ja kergestisüttivatele jäätmetele, samuti nakkusttekitavatele ja muudele tervist ohustavate omadustega jäätmeliikidele.

Jäätmete vedu

Jäätmete veo keskkonnamõju on seotud jäätmete või neis sisalduva materjali võimaliku levikuga keskkonda veo ajal ja transpordivahendi keskkonnamõjuga. Transpordi korraldamisel tuleb silmas pidada, et veovahendid kulutavad fossiilseid kütuseid ja paiskavad õhku heitgaase, s.h. kasvuhoonegaase, mistõttu majanduslikust otstarbekusest ja ka keskkonnakaitselisest seisukohast tuleb olmejäätmete vedu korraldada kõige optimaalsemalt.

Üheks oluliseks jäätmete veoga seotud keskkonnamõjude vähendajaks on korraldatud olmejäätmeveo organiseerimine, kus jäätmeveo marsruudid on paika pandud ka logistiliselt läbimõeldult. Sel moel vähenevad jäätmeveo masinate poolt läbitavad vahemaad ning väheneb transpordist tingitud keskkonnamõju jäätmekäitluses.

Jäätmete kogumine ja vedu tuleb korraldada kindla perioodilisusega, et vältida jäätmete roiskumist, ning jälgida kogumismahutite ja veokite tehnilist seisukorda, et vältida jäätmete mahavalgumist ja laialikandumist.

Jäätmete kõrvaldamine

Sillamäe olmejäätmed ladestatakse suures osas Sillamäe prügilasse, kus jäätmeid võetakse vastu kuni 2009. aastani. Sulgemiseks planeeritud ettevalmistavaid töid viiakse läbi juba praegu, kuid lõplikult suletakse prügila 2009-2013.a. Prügilat tuleks käsitleda kui ajaliselt piiratud käitluskohta, mille sulgemis-perioodil tuleb rakendada olulisi keskkonnakaitselisi valikladestamise meetmeid – prügikoguste piirangud, jäätmeliikide selekteeritud ladestamine, välja sortida ohtlikud jäätmed, jäätmemassi suurem tihendamine, nõlvade kujundamine, loodusliku materjaliga katmine, põhja- ja pinnavee seire.

Prügilatest lähtuv keskkonnareostus mõjutab põhja- ja pinnavett, õhu kvaliteeti (kasvuhooneefekt) ja pinnast. Keskkonnamõju ilmneb ka sotsiaalsele keskkonnale, väljendudes lisaks mainitule veel mitmes häiringus (hais, lenduv prügi, asotsiaalsed inimesed).

Keskkonnamõju ulatus on seotud prügimäe suuruse, mahu, ladestatud jäätmete iseloomu ja looduslike oludega. Kõige üldisemas plaanis on olulise keskkonnamõju allikad suured prügilad, kus toimub orgaaniliste jäätmete anaeroobne lagunemine. Seal on nõrgvee kontsentratsioon kõrgem ja eraldub ka prügilagaasi (metaani).

Prügila nõrgvesi sisaldab palju orgaanilist ainet, mis väljendub keemilise hapnikutarbe suuruses (võib olla mitukümmend grammi liitris) ning Ca, Cl, SO4 ja NH4 ioone.

Sillamäe prügilas valgub pinnavesi prügilat ümbritsevatesse kraavidesse ja edasi Sõtke jõkke. Filtreerunud vee ja pinnavee seiret on teostatud regulaarselt. Vastavalt analüüsidele ei ole Sillamäe prügilast tulenevat olulist mõju Sõtke jõe kvaliteedile täheldatud. Samuti ei ole ümbritsevate elamute kaevudes märke prügila reostusest ning prügilagaasi emissioonid ei ole märkimisväärsed. Soovitav on tõhustada prügila seiret, nii põhja- kui pinnavee suhtes. Selleks tuleb täiustada prügila drenaaži, rajada rohkem vee kvaliteedi kontrollpunkte ja intensiivistada proovide võtmist ja analüüside läbiviimist.

Sillamäe prügila viiakse vastavusse prügila-määruse nõuetele hiljemalt 2013. aastaks. Samas jääb ka kaetud prügikeha riskiallikaks pikaks ajaks.

Jäätmekavaga kavandatud jäätmetekke vähendamine, tekkekohas sortimine ja taaskasutatavate jäätmete koguse suurendamine aitavad kaasa jäätmete lõppkäitlemise keskkonnamõjude vähendamisele (väheneb prügilasse ladestatavate jäätmete hulk, saasteainete sisaldus nõrgvees ja mõju välisõhu kvaliteedile), samuti väheneb omakorda taastumatute loodusvarade kasutamine ja sellest tingitud keskkonnamõjud. Jäätmeseadusest tuleneva korraldatud jäätmeveo keskkonnamõju peaks avalduma selles, et võimalikult palju tekitatud jäätmeid tuuakse jäätmekäitlussüsteemi (s.h. taaskasutusse) ja sellega vähendatakse keskkonda ebaseaduslikult sattuvate jäätmete koguseid.

Jäätmekäitlusobjekti (näit. jäätmejaama) rajamisel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Esineb ka jäätmete ebaseadusliku ladestamise probleem. Ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtades tuleb tugevdada järelvalvet. Üheks eeltingimuseks, mis vähendaks negatiivset keskkonnamõju, on jäätmetekitajate maksimaalne haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle, mis on ka uue Jäätmeseadusega kehtestatud korra üks peamisi eesmärke.

Jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara mahu hinnang

Loodusvara kasutatakse kindlasti Sillamäe prügila sulgemisel, kuid ka pidevalt jäätmete katmisel ladestusalal. Täitepinnasena on siin otstarbekas kasutada inertseid jäätmeid – ehitus- ja lammutussegaprahti, eemaldatud pinnast, mis ei sisalda ohtlikke materjale. Kattepinnasena saab kasutada haljastusjäätmetest või haljastusjäätmete ja reoveesette kooskompostimisel saadavat komposti.

Prügila sulgemiseks vajaminevate materjalide kogused ja läbiviidavad tööd pannakse paika prügila sulgemisprojektiga ja kindlasti tuleb läbi viia ka eelnev keskkonnamõju hindamine, mis annab hinnangu ka loodusressursside kasutamise otstarbekusele.

Väiksemamõõtmelisema jäätmekäitlusrajatise (jäätmejaam/kogumispunkt, kompostimisväljak) rajamine ei nõua olulises mahus loodusvara kasutamist. Jäätmejaama rajamiseks kulub kuni 5 ha maad.

Loodusvara võib kasutada ka teatud määral näiteks ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtade või jääkreostuse likvideerimisel – pinnasega katmisel. Pinnasena oleks siin otstarbekas kasutada näiteks aia- ja haljastusjäätmetest saadavat komposti.

9. JÄÄTMEHOOLDUSE TEGEVUSKAVA

Jäätmehoolduse tegevuskava võtab kokku jäätmehoolde eesmärgid, vahendid ja meetmed eesmärkide realiseerimiseks, eeldatava meetmete maksumuse ning võimalikud rahastamise allikad. Tegevuskava ulatus võib olla 3-5 aastat.

Eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevusi tuleb käsitleda kui võimalusi jäätmehoolde parendamiseks. Juhul, kui neid ei ole mingil põhjusel võimalik antud aastal täita, võib need lülitada järgmis(t)e aasta(t)e tegevuste hulka. Oluline on omada ülevaadet, millised tegevused on täidetud, millised mitte. Samuti võib tekkida vajadus uute tegevuste lülitamiseks jäätmekavasse. Selleks on vajalik jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja täiendamine.

Tabel 12. Sillamäe linna jäätmehoolduse tegevuskava aastateks 2005-2009

Eesmärk 31.12.2009

Eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused

Läbiviimise aeg / vajalikud vahendid (tuh. krooni)

Võimalikud rahastamis-
allikad
2005 2006 2007 2008 2009  

1. Tõepärase info saamine jäätmete koguse ja koostise kohta ning linna  jäätmemajanduse juhtimise täiendamine

1.1. Elanikkonna ja ettevõtete tarbimisharjumuste ja jäätmetekke uuringu läbiviimine x 40 45 49 50 KIK, linna eelarve
1.2. Nõuda jäätmekava koostamist ettevõtetelt, kus ladestatavate jäätmete kogus ületab näidatud koguse ning kus tekib olulisel määral ohtlikke jäätmeid 150 m3/a 125 m3/a 100 m3/a 75 m3/a 50 m3/a ettevõtted
1.3. Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks siduda ehituslubade väljastamine jäätmearuandluse kohustusega x x x x x ettevõtted, füüsilised isikud
1.4. Jäätmevaldajate registri asutamine ja andmebaasi loomine 15 15 5 5 5 linna eelarve
1.5. Linna jäätmemajanduse reeglite ümbervaatamine 30   x   40 linna eelarve

2. Olmejäätmete tekke stabiliseerimine

2.1. Elanike informeerimine, selgitus- ja kasvatustöö korraldamine lasteaedades ja koolides; jäätmekäitlus- ja heakorrakampaaniad x 60 70 70 80 linna eelarve, sponsorlus, KIK
2.2. Tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldamine müügikohtades koostöös pakendiettevõtjatega x x x x x pakendi-
ettevõtted
2.3. Soodustamaks üleminekut säästvamale tehnoloogiale, korraldada linna ettevõtetes nn. säästliku või keskkonnasõbraliku ettevõtte valimised   x x 40 x linna eelarve, ettevõtted, sponsorlus

3. Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine - kogutakse 70 % tekkinud ohtlikest jäätmetest

3.1. Projekti «Elanikelt ohtlike jäätmete kogumine, vastuvõtt ja utiliseerimine» läbiviimine + ohtlike jäätmete kogumissüsteemi täiendamine 70 100 120 130 130 linna eelarve, KIK, ettevõtjad
3.2. Perioodiliste ohtlike jäätmete kogumisreidide korraldamine; siduda elektri- ja elektroonika-jäätmete kogumiskampaaniatega 20 40 45 45 50 linna eelarve, KIK, tootjad
3.3. Nõuda ettevõtetelt ja tervishoiuasutustelt nõuetekohast ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist, jäätmekava koostamist ning vastav linna poolne järelevalve x 25 30 30 40 linna eelarve, asutused

4. Jäätmete taaskasutamine - 40 % kogutud  jäätmetest

4.1. Taaskasutatavate jäätmete kogumispunktide võrgu välja arendamine (vt. allpool) x x x x x  
4.2. Koostöö ettevõtetega ja lähimate omavalitsustega taaskasutatavate jäätmete edasise käitlemise korraldamiseks x 50 75 75 100 linna eelarve
4.3. Jäätmejaama rajamine x x x x x linna eelarve, KIK
4.3.1. Sillamäe jäätmejaama detailplaneeringu koostamine ning keskkonnamõju hindamise läbiviimine 100          
4.3.2. Projekti väljatöötamine   500        
4.3.3. Jäätmejaama ehitamine     10000 10000    
4.3.4. Käikulaskmine         700  
4.4. Mahukate jäätmete kogumissüsteemi juurutamine x 30 30 35 35 linna eelarve
4a. Biolagunevate jäätmete taaskasutamine 4.5. Biojäätmete kogumise süsteemi juurutamine elumajades ja ettevõtetes x 40 60 x x linna eelarve
4b. Paberi- ja papijäätmete taaskasutamine 4.6. Vanapaberikonteinerite paigutamine elamukvartalitesse x x x x x jäätmevaldajad
  4.7. Vanapaberi eraldi kogumise juurutamine haridusasutustes jne. 5 10 15 x x linna eelarve
4.8. Ettevõtetelt, kus tekib vanapaberit rohkem kui 50 kg nädalas, vanapaberi eraldi kogumise nõudmine x x       ettevõtted
4c. Pakendijäätmete taaskasutamine - 50 % pakendijäätmete kogumassist 4.9. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaarendamine koostöös pakendiettevõtjatega x x       pakendi-ettevõtted (pakendiorgani-satsioon)

4d. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine 70 % ulatuses

4.10. Ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimise ja taaskasutuse korraldamine. Vt. 1.3., 4.2. x x x x x jäätmevaldajad, ettevõtted
4.11. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise korra kehtestamine jäätmehoolduseeskirja lisana x     x   linna eelarve
4e. Metallijäätmete taaskasutamine 4.12. Metallijäätmete kogumiskampaaniate perioodiline korraldamine x x x x x ettevõtted,

linna eelarve

5. Jäätmete käitlemiskohtade ülalpidamine ja hooldus 5.1. Edasise ekspluateerimise plaani realiseerimine ning Sillamäe jäätmehoidla ettevalmistamine sulgemiseks aastatel 2002-2009 1210 1210 1110 1210 1210 linna eelarve, KIK, jäätmevaldajad

6. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine

6.1. Sillamäe prügila etapiviisiline sulgemine x x x x x linna eelarve, KIK/SF
6.1.1. uuringud ning esimene sulgemisetapp     260      
6.1.2. lõpliku sulgemisprojekti väljatöötamine ja keskkonnamõju hindamise läbiviimine       460    
6.1.3. esimese sulgemisetapi tööde algus         2000  
6.1.4. sulgemiseks kattematerjalide loomine 25 x x x x  

7. Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine, et täita eesmärgid taaskasutamise osas

7.1. Korraldatud jäätmeveoga seotud dokumentatsiooni koostamine, konkursi läbiviimine, rakendamine, vt. 1.4. x     x   linna eelarve
7.2. Jäätmemajade rajamine elamurajoonides (eksperimendi korras)   x x     linna eelarve, jäätmevaldajad
7.3. Uute kaupluste, majutus- ja toitlustusasutuste planeerimisel lahendada ka jäätmete liigiti kogumise küsimused x x x x x ettevõtjad, jäätmevaldajad
8. Jääkreostuse kollete jm ohtlike objektide ohutustamine 8.1. Ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtade likvideerimine 50 80 90 90 100 linna eelarve, ettevõtted

9. Jäätmehoolde regulaarne järelevalve, kavandamine, koolitus jm.

9.1. Osalemine maakonna jäätmekava läbivaatamisel, täiendamisel x x x x x linna eelarve
9.2. Koostöö omavalitsustega: piirkondlik jäätmehoolduskeskus x x x x x linna eelarve
9.3. Jäätmekava ja -eeskirjade regulaarne ülevaatamine x x x x x linna eelarve
9.4. Ettevõtete koolitus jäätmekavade koostamiseks jm. x x x x x ettevõtted
9.5. Konkreetsete projektide väljatöötamine ja rahastamis-taotluste koostamine x x x x x linna eelarve, KIK, SF
9.1.-9.5. Kokku 50 80 90 100 110  
9.6. Järelevalve tõhustamine x x   x x linna eelarve

KOKKU

1510 2200 11955 12195 4540  

Kasutatud materjalid

Üleriigiline jäätmekava (RT I, 23.12.2002, 104, 609) Keskkonnaministeerium, Tallinn 2002.

Eesti keskkonnastrateegia (RT I, 01.04.1997, 26, 390)

Jäätmeseadus, Riigikogus vastu võetud 28.01.2004, jõustunud 1. mail 2004.

Pakendiseadus, Riigikogus vastu võetud 21.04.2004, jõustunud 1. juunil 2004

Muud jäätmealased õigusaktid.

Ida-Virumaa jäätmekava. AS Maves. Tallinn, 2002.

Ida-Virumaa jäätmekava, ajakohastatud. Projekt. AS Maves. Tallinn, 2004.

Sillamäe linna arengukava 2004. Vastu võetud Sillamäe linna 30.09.2003.a. määrusega nr 14/28-m

Sillamäe linna arengukava. Vastu võetud Sillamäe linna 30.01.2001.a. määrusega nr 22/42-m

Sillamäe linna üldplaneering. Kehtestatud Sillamäe Linnavolikogu 26.09.2002.a. määrusega nr 43/102-m

Sillamäe jäätmehoolduseeskiri. Kehtestud Sillamäe Linnavolikogu 28.11.2000.a. määrusega nr 19/40-m

Sillamäe linna heakorra eeskiri. Kinnitatud Sillamäe Linnavolikogu 31.08.1999.a. määrusega nr 49/145-m

Eksperthinnang olmejäätmete organiseeritud kogumise ja transportimise süsteemile Sillamäe linnas. AS Tallmac. Tallinn, 2004.

Transition Facility Project. Development of the nationwide packaging waste collection and recovery system, Estonia. Feasibility Study. Kampsax. August 2004.

AS Silmet NORM-jäätmete käitlemissüsteemi keskkonnamõju hindamine. Aruanne. E-Konsult. Töö nr E907. Tallinn, 2004.

Itä-Viron jätehuollon kehittäminen. Insinööritoimisto Paavo Ristola Oy. 2003.

Jäätmekava koostamise juhend. Sihtasutus REC Estonia, 2003.

Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutamissüsteemi rakendamine Eestis. Säästva Eesti Instituut, Tallinn 2003.

Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemide analüüs. Säästva Eesti Instituut, Tallinn 2003.

AS Silmet jäätmekäitluskontseptsiooni keskkonnamõju hindamine. Eelaruanne. E-Konsult. Töö nr E810. Tallinn, 2002.

Ida-Virumaal Vaivara vallas Vaivara külas Sillamäe tahkete olmejäätmete prügila keskkonnamõju hindamine. Aruanne. AS Tallmac. Tallinn, 2002.

Sillamäe üldplaneeringu keskkonnamõju hindamine. Aruanne. AS Tallmac. Tallinn, 2002.

Jäätmemajad, -katusealused ja –aedikud. Tüüplahendused ja valikupõhimõtted. Tallinna Linnavalitsus. Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2002.

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimisprojekti keskkonnamõju hinnang. Vahearuanne. E-Konsult. Töö nr E682. Tallinn, 2000.

Sillamäe Linnavalitsus www.sillamaelv.ee

Keskkonnaministeerium www.envir.ee

Keskkonnalubade infosüsteem http://klis.envir.ee/klis

Statistikaamet www.stat.ee

LISAD

LISA 1

JÄÄTMEHOOLDUST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID

Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208; 2005, 15, 87), Riigikogus vastu võetud 28.01.2004, jõustus 1. mail 2004

Pakendiseadus, Riigikogus vastu võetud 21.04.2004 (RT I, 06.05.2004, 41, 278; 89, 611), jõustus 01. juunil 2004

Pakendiaktsiisiseadus (RT I 1997, 5/69, 31; 1999, 54, 583; 2000, 59, 381; 2001, 88, 531; 2003, 88, 591; 2004, 24, 165; 89, 611)

Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 38, 258; 84, 572; 2005, 15, 87; 22, 150)

Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131)

Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus (RT I 2000, 85, 512; 2002, 61, 375; 2003, 73, 486; 2005, 15, 87)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 24.03.2005, 15, 87)

Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843; 2001, 102, 667; 2002, 61, 375; 2003, 25, 153; 2004, 9, 52; 32, 228; 53, 371)

Välisõhu kaitse seadus (RT I, 19.05.2004, 43, 298; 2005, 15, 87)

Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348; 2005, 15, 87)

Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 240; 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1,1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258; 2005, 15, 87)

Vabariigi valitsuse määrused

Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad (RT I 2004, 91, 628), Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a määruse nr 376

Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad1 (RT I, 16.12.2004, 85, 579), Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2004. a määrus nr 352

Riikliku pakendiregistri põhimäärus (RT I, 09.12.2004, 83, 561), Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2004. a määrus nr 346

Radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide menetlemise korra erisused lähtuvalt päritolu- ja sihtriigist1 (RT I, 16.07.2004, 57, 406), Vabariigi Valitsuse 8.07.2004. a määrus nr 243

Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu ning probleemtoodetele kehtestatud keelud ning piirangud (RT I, 30.04.2004, 38, 259), Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2004. a määrus nr 158

Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta (RT I, 28.04.2004, 31, 212), Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määrus nr 122

Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm (RT I, 28.04.2004, 31, 211), Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määrus nr 121

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud (RT I 12.04.2004, 23, 157), Vabariigi Valitsuse 6.04.2004 määrus nr 104

Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord (RT I 12.04.2004, 23, 156), Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 103

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu (RT I 12.04.2004, 23, 155), Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102

Keskkonnaministri määrused

Pakendi tagatisraha suuruse märgid, (RTL, 26.04.2005, 45, 622), Keskkonnaministri 15. aprilli 2005. a määrus nr 24

Pakendi tagatisraha suurus (RTL, 05.04.2005, 37, 523), Keskkonnaministri 23. märtsi 2005. a määrus nr 19

Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded (RTL, 17.02.2005, 20, 245), Keskkonnaministri 9. veebruari 2005. a määrus nr 9

Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete vastavusnäitajad (RTL, 17.02.2005, 20, 244), Keskkonnaministri 9. veebruari 2005. a määrus nr 8

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord (RTL, 06.01.2005, 3, 11), Keskkonnaministri 23. detsembri 2004.a määrus nr 138

Romusõidukite käitlusnõuded1 (RTL, 20.07.2004, 97, 1527), Keskkonnaministri 8. juuli 2004. a määrus nr 89; muudetud määrusega 29.03.2005 nr 21 (RTL, 12.04.2005, 40, 567)

Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded1 (RTL, 21.06.2004, 83, 1316; 2005), Keskkonnaministri 4. juuni 2004. a määrus nr 66; muudetud määrusega 06.05.2005 nr 35 (RTL, 17.05.2005, 51, 716)

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded1 (RTL 2003, 5, 48), Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78; muudetud määrusega 10.05.2004 nr 46 (RTL, 21.05.2004, 64, 1056)

Jäätmete, mille riikidevaheline vedu toimub riikidevahelise veo loa alusel, kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodid (RTL, 07.05.2004, 58, 977), Keskkonnaministri 30.04.2004. a määrus nr 42

Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ja registreerimise kord (RTL, 05.05.2004, 56, 940), Keskkonnaministri 29.04.2004. a määrus nr 40

Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord (RTL, 05.05.2004, 56, 939), Keskkonnaministri 29.04.2004. a määrus nr 39

Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded (RTL, 05.05.2004, 56, 938), Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38; muudetud määrusega 29.07.2004 nr 95 (RTL, 12.08.2004, 108, 1720)

Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded (RTL, 28.04.2004, 53, 900), Keskkonnaministri 26.04.2004. a määrus nr 27

Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm (RTL, 05.05.2004, 56, 933), Keskkonnaministri 26.04.2004. a määrus nr 26

Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlusnõuded (RTL, 28.04.2004, 53, 899), Keskkonnaministri 22. aprilli 2004. a määrus nr 25

Vanaõli käitlusnõuded (RTL 28.04.2004, 49, 849), Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 23

Asbesti sisaldavate jäätmete käitlemisnõuded (RTL, 28.04.2004, 49, 848), Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 22

Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa olemasolu kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded (RTL 28.04.2004, 49, 847), Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21

Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedaja teate ja registreerimistõendi vormid (RTL, 28.04.2004, 49, 844), Keskkonnaministri 20. aprilli 2004. a määrus nr 18

Metallijäätmete täpsustatud nimistu (RTL 28.04.2004, 49, 843), Keskkonnaministri 15. aprilli 2004. a määrus nr 17

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded (RTL, 10.01.2003, 5, 48), Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78, muudetud määrusega 10.05.2004 nr 46 (RTL 2004, 64, 1056)

Rahalise tagatise või sellega võrdsesuurusega kindlustuse väärtuse määramise kord ohtlike jäätmete käitlemisel aset leida võiva õnnetusjuhtumi kahju katteks (RTL, 04.04.2002, 45, 619), Keskkonnaministri 15. märtsi 2002. a määrus nr 14

Jäätmearuande vorm ja esitamise kord (RTL, 25.01.2002, 14, 174), Keskkonnaministri 11. jaanuari 2002. a määrus nr 2.