Nigula looduskaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 27.01.2006 nr 24
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Nigula looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala)
kaitse-eesmärk on:
1) Nigula soostiku ja sellega piirnevate
alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse;
2)
EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I
lisas nimetatud liikide – suur-laukhane (Anser albifrons),
väike-laukhane (Anser erythropos), väike-konnakotka (Aquila
pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorri (Caprimulgus
europaeus), must-toonekure (Ciconia nigra), soo-loorkulli (Circus
pygargus), rukkiräägu (Crex crex), laululuige (Cygnus
cygnus), valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos),
väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), värbkaku (Glaucidium
passerinum), sookure (Grus grus), rabapüü (Lagopus
lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis
apivorus), laanerähni e kolmvarvas-rähni (Picoides
tridactylus), hallpea-rähni e hallrähni (Picus canus),
händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix),
metsise e mõtuse (Tetrao urogallus), mudatildri (Tringa
glareola) ja rändlinnuliikide kaitse;
3) EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160)3,
niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niitude (6510), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade
loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*),
rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas
nimetatud liikide – hariliku lendorava (Pteromys volans) ja
laialehise nestiku (Cinna latifolia) kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks loodusreservaadiks, kuueks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(4) «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni» artikli 2 lõike 1 kohaselt on kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(2) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine eramaal ja telkimine ning lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(3) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, poollooduslike koosluste hooldamisel, liinirajatiste hooldamisel, metsatöödel, põllumajandustöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
(4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil.
§ 5. Keelatud tegevus
(1) Kaitseala vetel on keelatud ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ja kaitseala valitsemisega seotud tegevuses.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1)
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5)
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda
nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7)
anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused.
(2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(3) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(4) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
3. peatükk
LOODUSRESERVAAT
§ 7. Loodusreservaadi määratlus
(1) Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena.
(2) Kaitsealal on Urissaare loodusreservaat.
§ 8. Loodusreservaadi kaitse-eesmärk
Loodusreservaadi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
§ 9. Tegevus loodusreservaadis
Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemise eesmärgil ja kaitseala valitseja nõusolekul teadustegevuses ning loodusobjektide seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil.
4. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 10. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kuus sihtkaitsevööndit:
1) Nigula
sihtkaitsevöönd;
2) Laiksaare sihtkaitsevöönd;
3)
Kuuselohu sihtkaitsevöönd;
4) Järve sihtkaitsevöönd;
5)
Kolbergi sihtkaitsevöönd;
6) Strupa sihtkaitsevöönd.
§ 11. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Nigula sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsaökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
(2) Laiksaare, Kuuselohu, Järve, Kolbergi ja Strupa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on koosluste tüübi säilitamine, liikide ja vanuse mitmekesisuse hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning taastamine.
§ 12. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida kaitseala valitseja ettevalmistatud ja tähistatud õppe- ja matkarajal ning korraldada seal kuni 50 osalejaga rahvaüritusi.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) inimeste
viibimine väljaspool ettevalmistatud ja tähistatud õppe- ja matkarada,
marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine;
2)
rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine õppe- ja matkarajal
ning rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades;
3)
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
4)
olemasolevate teede ja jalgradade hooldustööd;
5)
loodusliku veerežiimi taastamine;
6) Laiksaare, Kuuselohu,
Järve, Kolbergi ja Strupa sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine
vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus
esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja
väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
7)
olemasolevate ehitiste hooldustööd;
8) võõrliikide
eemaldamine.
§ 13. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
kaitseala valitseja nõusolekul tee rajamine, tehnovõrgurajatise või
tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või
kaitseala tarbeks;
4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd.
§ 14. Vajalik tegevus
Järve, Kolbergi, Kuuselohu ja Strupa sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus, nagu heina niitmine, loomade karjatamine ning koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile.
5. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 15. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu loodusreservaati ja sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Nigula piiranguvöönd.
§ 16. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning taastamine.
§ 17. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus;
2)
kuni 20 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata
kohtades;
3) ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine,
arvestades käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 5–8 sätestatut.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1)
veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, kopratammide madaldamine;
2)
uute veekogude, sildade ja truupide rajamine.
3) enam kui 20
osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades.
§ 18. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) maavara kaevandamine, välja
arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala
valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
2) uuendusraie, välja
arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4)
biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul
rohumaal;
5) uue maaparandussüsteemi rajamine.
§ 19. Vajalik tegevus
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus, nagu rohu niitmine, loomade karjatamine ning koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 20. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1995. a määrus nr 358 «Nigula looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» (RT I 1995, 91, 1589; 1999, 68, 666) tunnistatakse kehtetuks.
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992,
lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu
direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103,
25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk
3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100,
16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk
9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236,
23.09.2003, lk 667–702).
2 Nigula
looduskaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli
1957. a määruse nr 242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti
NSV-s» ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määruse nr
497 «Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta» alusel.
Tulenevalt
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1
punkti 1 alapunktist 44 asub kaitseala Põhja-Liivimaa linnualal ja
punkti 2 alapunktist 239 hõlmab Nigula loodusala, kus tegevuste
kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades
Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber
vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on
tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) ning Eesti
Metsakorralduskeskuse Laiksaare ja Orajõe metskonna 1997. aasta planšeti
(mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga
september 2004. a.
Ala kaardiga saab tutvuda
Nigula Looduskaitseala Administratsioonis, Keskkonnaministeeriumis,
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Peaminister Andrus ANSIP |
Keskkonnaminister Villu REILJAN |
Riigisekretär Heiki LOOT |
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005 resolutsioon nr 17-1/0505738.