Teksti suurus:

Hariliku kobarpea püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.04.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Hariliku kobarpea püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Vastu võetud 25.01.2006 nr 8
RTL 2006, 13, 210
jõustumine 06.02.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
21.01.2009RTL 2009, 11, 13101.02.2009
26.03.2010RTL 2010, 18, 31612.04.2010

Määrus kehtestatakse « Looduskaitseseaduse » § 10 lõike 2 alusel.

§ 1. Kaitse alla võtmise eesmärk

  Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu» § 1 lõike 2 punkti 12 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi hariliku kobarpea (Ligularia sibirica (L.) Cass.) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta selle liigi soodsa seisundi tagamiseks.

§ 2. Hariliku kobarpea püsielupaikade kaitse alla võtmine

 (1) Kaitse alla võetakse järgmised hariliku kobarpea püsielupaigad:
 1) Edise Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas Kukruse külas;
 2) Jõhvi Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Kotinuka külas;
 3) Sootaga Tartu maakonnas Tartu vallas Sootaga külas;
 4) Kikaste Tartu maakonnas Luunja vallas Kavastu ja Kikaste külas;
 5) Väägvere Tartu maakonnas Tartu vallas Kikivere külas;
 6) Tagula Valga maakonnas Tõlliste vallas Tagula külas.

 (2) Sootaga püsielupaik jaguneb Sootaga 1 ja Sootaga 2 sihtkaitsevööndiks.

 (3) Hariliku kobarpea püsielupaikade piirid on esitatud määruse lisas olevatel kaartidel2.

§ 3. Püsielupaiga valitseja

  «Looduskaitseseaduse» § 21 lõike 1 kohaselt on püsielupaiga valitsejaks Keskkonnaamet.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 4. Kaitsekord

 (1) Püsielupaiga maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse.

 (2) Püsielupaigas kehtib «Looduskaitseseaduses» sätestatud kaitsekord käesoleva määruse erisustega.

 (3) Püsielupaigas on lubatud:
 1) inimeste viibimine;
 2) marjade ja seente kogumine;
 3) jahipidamine;
 4) kalapüük.

 (4) Enam kui 30 inimese viibimine ja rahvaürituste korraldamine püsielupaigas on lubatud ainult püsielupaiga valitseja nõusolekul.

 (5) Kopra arvukuse reguleerimine Sootaga püsielupaigas on lubatud püsielupaiga valitseja igakordsel kirjalikul nõusolekul.

 (6) Püsielupaiga valitseja igakordsel kirjalikul nõusolekul on lubatud veerežiimi muutmine hariliku kobarpea elutingimuste säilitamiseks või parandamiseks.

 (7) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on Sootaga püsielupaiga Sootaga 1 sihtkaitsevööndis ja Tagula püsielupaigas lubatud metsa esinemisalal metsakoosluse kujundamine vastavalt hariliku kobarpea kaitse eesmärgile, võttes arvesse järgmisi piiranguid:
 1) metsa on lubatud majandada ainult püsimetsana, mis jäetakse looduslikule uuenemisele;
 2) metsa I ja II rinde ühist liituvust ei ole lubatud vähendada alla 0,6;
 3) metsamajandamistöid on lubatud teha ainult külmunud pinnasel.

 (8) Hariliku kobarpea elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks tuleb Edise ja Jõhvi püsielupaigas ning Sootaga püsielupaiga Sootaga 2 sihtkaitsevööndis harvendada puu- ja põõsarinnet, arvestades järgmisi tingimusi:
 1) puu-ja põõsarinde lubatud liituvus on 0,4–0,6;
 2) puurinde harvendamisel tuleb jätta kasvama vanemad puud;
 3) raietööd ning puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel on keelatud.

 (9) Harvendatud puu- ja põõsarindega alasid Edise, Jõhvi, ja Sootaga püsielupaiga Sootaga 1 sihtkaitsevööndis tuleb harvendamise järgselt niita igal aastal ajavahemikus 10. augustist 20. septembrini, jättes kasvama hariliku kobarpea taimed.

 (10) Hariliku kobarpea elutingimuste parandamiseks on vajalik säilitada ning taastada poollooduslikke kooslusi, tõrjuda võsa ja niita heina, arvestades järgmisi tingimusi:
 1) Tagula püsielupaigas on vaja allikasoo esinemisalal hoida puu- ja põõsarinde liituvus alla 0,2;
 2) Sootaga püsielupaiga Sootaga 1 sihtkaitsevööndis on vaja poollooduslike koosluste esinemisalal hoida puu- ja põõsarinde liituvus alla 0,4;
 3) Väägvere ja Kikaste püsielupaigas on vaja tõrjuda võsa ja poollooduslike koosluste esinemisalad igal aastal niita ajavahemikus 10. augustist 20. septembrini;
 4) Jõhvi püsielupaigas on vaja tõrjuda võsa ja võsatõrje järel niita rohtu igal aastal ajavahemikus 10. augustist 20. septembrini jättes kasvama hariliku kobarpea taimed.

 (11) Püsielupaigas hooldustööde käigus niidetud hein ja raiutud põõsad tuleb eemaldada hariliku kobarpea taimede esinemisaladelt 10 päeva jooksul pärast niitmist või raiumist.


1EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 08.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).

2«Looduskaitseseaduse» § 53 lõike 2 kohaselt ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RTL 2010, 18, 316 - jõust. 12.04.2010]

/otsingu_soovitused.json