Teksti suurus:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, täitemenetluse seadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:04.02.2006
Avaldamismärge:RT I 2006, 7, 42

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, täitemenetluse seadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 26.01.2006

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 31. jaanuari 2006. a otsusega nr 975

§ 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 2005, 26, 197; 71, 549) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 49 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse.»;

2) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Protokolli võib istungil koostada esialgu ka muul viisil, sealhulgas märkmete tegemise või dikteerimisega, kuid allakirjutamise ajaks peab protokoll olema viidud käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud vormi.»;

3) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Tutvumisloa andmisest keeldumise kohta tehakse määrus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse menetlusele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 663 sätteid, kohtunikuabi kohta sätestatut kohaldatakse ka kohtuametnikule. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa edasi kaevata.»;

4) paragrahvi 154 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada kõrgema tasu maksmiseks täpsema korra.»;

5) paragrahvi 183 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Pankrotivõlgnik võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ka riigi õigusabi andmist. Riigi õigusabi andmise eelduseks on lisaks see, et pankrotihaldur ei saa ise teha taotletavat menetlustoimingut või kui seda ei saa tema kvalifikatsiooni ja ülesandeid arvestades temalt oodata.»;

6) paragrahvi 186 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 190 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna «osaga» sõnadega «, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel»;

8) paragrahvi 190 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõna «osaga» sõnadega «, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel»;

9) paragrahvi 190 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Kui poolele, kelle kasuks otsus tehti, või tema poolel menetluses osalenud kolmandale isikule anti riigi õigusabi, mõistab kohus võrdeliselt nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise ulatusega teiselt poolelt riigi õigusabi tasu ja kulud riigituludesse, sõltumata sellest, kas ka teisele poolele oli menetluses antud riigi õigusabi. Kui menetlusosalisele anti riigi õigusabi hagita menetluses, võib kohus riigi õigusabi tasu ja kulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista käesoleva seadustiku § 172 lõikes 1 sätestatud tingimustel.»;

10) paragrahvi 190 lõikes 5 asendatakse sõnad «lõigetes 3 ja 4» sõnadega «lõike 2 teises lauses ning lõigetes 3–41»;

11) paragrahvi 314 lõikes 6 asendatakse sõna «saatmiskinnitusega» sõnaga «kättesaamiskinnitusega»;

12) paragrahvi 462 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.»;

13) paragrahvi 479 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Ringkonnakohtu ja Riigikohtu hagita menetlust lõpetavad jõustunud määrused avaldatakse arvutivõrgus ka juhul, kui neid ei tehta avalikult teatavaks.»;

14) paragrahvi 489 lõikes 3 asendatakse sõna «maksekäsule» sõnaga «makseettepanekule»;

15) paragrahvi 489 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Makseettepaneku, maksekäsu ja muu maksekäsu kiirmenetlusega seotud määruse, muu hulgas käesoleva seadustiku §-s 179 nimetatud määruse, võib allkirjastada ka kohtunikuabi.»;

16) paragrahvi 534 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse psüühikahäirega isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse võib esitada ka psühhiaatrilise abi seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud isik.»;

17) paragrahvi 596 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Kui kohus rahuldab avalduse osaliselt, teeb ta rahuldatava osa kohta kande ning muu osa kohta rahuldamata jätmise kandemääruse.»;

18) paragrahvi 597 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «täielikult või osaliselt».

§ 2. Täitemenetluse seadustikus (RT I 2005, 27, 198) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 13) riigilõivuga maksustatud toimingu teinud ametiasutuse ettekirjutus riigilõivu sissenõudmiseks;»;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 191 järgmises sõnastuses:

« 191) notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette ehitise või selle osa kui vallasasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele ehitise või selle osa pandilepinguga tagatud nõude rahuldamiseks;»;

3) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks.»;

4) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

«Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 327 sätestatud juhul võib kohtutäitur dokumendi hoiustada ka dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas kohtutäituri büroos.»;

5) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kohtunikuabi võib kohtuniku asemel teha käesolevas seadustikus sätestatud kohtumäärusi trahvi määramise ja sundvalitsemise asjus.»;

6) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse sõna «täitekutse» sõnaga «täitmisteade»;

7) paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Krediidiasutustelt võib kohtutäitur nõuda andmeid võlgniku kontode, hoiuste ja muude krediidiasutuse poolt võlgnikule pakutavate teenuste kasutamise kohta ning Eesti väärtpaberite keskregistri pidajalt andmeid võlgniku väärtpaberikontode kohta.»;

8) paragrahvi 50 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Menetluse lõpetamise ja peatamise otsus edastatakse võlgnikule ja sissenõudjale. Otsus edastatakse ka kolmandale isikule, kui peatamist või lõpetamist taotles kolmas isik.»;

9) paragrahvi 63 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 64 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks kirjutab kohtutäitur asjad üles ja keelab nende käsutamise. Vara arestimiseks loetakse ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist käesoleva seadustiku § 75 kohaselt.»;

11) paragrahvi 74 lõike 7 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «vaidlustada» sõnadega «käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras»;

12) paragrahvi 74 lõike 7 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahv 79 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 83 lõikest 2 jäetakse välja sõna «maksekaardiga» ning lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Sularahas võib tagatisraha tasuda, kui tagatisraha suurus ei ületa 10 000 krooni.»;

15) paragrahvi 84 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 84 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus. Kui asja alghind ületab 100 000 krooni, avaldatakse kuulutus ka vähemalt ühes enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muudes väljaannetes.»;

17) paragrahvi 84 lõikes 4 asendatakse sõnad «Kohtu loal» sõnaga «Kohtutäitur»;

18) paragrahv 115 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 115. Sissenõude pööramine võlgniku kontole

(1) Sissenõude võib pöörata võlgniku kontole. Krediidiasutus väljastab kohtutäiturile infot konto olemasolu või selle puudumise kohta.

(2) Konto arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, välja arvatud juhul, kui täitedokumendiks on hagi tagamise määrus. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni.

(3) Arestimisakt edastatakse krediidiasutusele elektrooniliselt kohtutäituritele kasutamiseks kohustusliku infosüsteemi vahendusel. Konto loetakse arestituks, kui krediidiasutus on elektroonilise arestimisakti kätte saanud. Võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidiasutuselt.

(4) Krediidiasutus, kes ei kasuta elektroonilist arestimissüsteemi, kohustub arestimisakti vastu võtma paberkandjal või digitaalallkirjastatult ning korraldama arestimisakti viivitamata täitmise. Krediidiasutus teavitab kohtutäiturit viivitama, kui arestitud kontol puuduvad arestimise hetkel rahalised vahendid arestimisakti täitmiseks. Võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast seda, kui talle on teatavaks saanud arestimisakti osaline või täielik täitmine.

(5) Krediidiasutus ei või avada kontot võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidiasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt.

(6) Arestimisakti täitmise järel vabastatakse isiku konto aresti alt. Kohtutäitur kohustub esitama krediidiasutusele viivitamata konto arestist vabastamise korralduse, kui nõue rahuldatakse muul viisil.

(7) Arestimisakti vormi ning elektroonilise arestimise korra ja tehnilised nõuded kehtestab justiitsminister.»;

19) paragrahvi 119 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 122 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui vallasasja valduse või omandiõiguse üleandmise nõue on arestitud mitme sissenõudja kasuks, annab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik asja välja kohtutäiturile, kes toimetas talle esimesena kätte arestimisakti. Kui võlgniku suhtes kohustatud isik ei anna asja kohtutäiturile välja, on sissenõudjal õigus esitada hagi asja väljaandmiseks.»;

21) paragrahv 123 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 123. Kinnisasja valduse ja omandiõiguse üleandmise nõudele sissenõude pööramise erisused

(1) Kinnisasja valduse või omandiõiguse üleandmise nõude arestimise korral tuleb asi üle anda kohtutäituri valdusse või kohtutäituri määratud kolmanda isiku valdusse või jätta võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku valdusse.

(2) Kui kinnisasja valduse või omandiõiguse üleandmise nõue on arestitud mitme sissenõudja kasuks, annab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik asja välja kohtutäiturile või selle määratud kolmanda isiku valdusse, kes toimetas talle esimesena kätte arestimisakti.

(3) Kinnistusraamatusse kantakse kohtutäituri ühepoolse kirjaliku avalduse alusel eelmärge sissenõudja kasuks.

(4) Kinnisasjale pööratakse sissenõue kinnisasjale sissenõude pööramiseks sätestatud korras. Kui võlgniku suhtes kohustatud isik ei anna asja välja, on sissenõudjal õigus esitada hagi asja väljaandmiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 sätteid kohaldatakse ka sissenõude pööramisel laevakinnistusraamatusse kantud laeva või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki valduse või omandi üleandmise nõudele.»;

22) paragrahvi 133 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Arestimisaktis märgib kohtutäitur, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud).»;

23) paragrahvi 135 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 135 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arestib kohtutäitur nõude sissenõudja esitatud andmete alusel.»;

25) paragrahvi 136 lõikes 2 asendatakse sõna «kolme» sõnaga «viie»;

26) paragrahvi 157 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kinnisasja võib müüa kohtutäituri kontrolli all käesoleva seadustiku §-s 102 sätestatud korras.»;

27) paragrahvi 159 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 160 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Omaniku sissekandmise avaldus loetakse eelmises lauses nimetatud juhul ostja esitatud avalduseks, ostja on kohustatud tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses ettenähtud ulatuses.»;

29) paragrahv 175 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 176 lõikes 1 asendatakse sõnad «sätestatud korras» sõnadega «käesoleva seadustiku § 108 lõikes 2 sätestatud korras»;

31) paragrahvi 183 lõige 3 muudetakse ja sõnastataks järgmiselt:

« (3) Enne trahvimise otsustamist tuleb võlgnikule teha trahvihoiatus. Kui kohtutäitur ei ole võlgnikule trahvihoiatust kätte toimetanud, teeb seda kohus.»;

32) paragrahvi 184 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 184 lõikes 4 asendatakse sõnad «lõigetes 1–3» sõnadega «lõikes 1».

§ 3. Abieluvararegistri seaduses (RT I 1995, 87, 1540; 2005, 57, 450) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 23, § 24 lõige 3 ja § 25 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vaadanud avalduse läbi, teeb kandemääruse tegemiseks pädev isik ühe kuu jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates kandemääruse.»

§ 4. Alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264; 2004, 89, 603) § 10 lõikes 2 asendatakse sõnad «kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6–8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943; 1997, 24, 362; 29, 447; 77, 1312; 81, 1361; 86, 1461; 87, 1468; 1998, 4, 62)» sõnadega «kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 166; 2005, 71, 549)».

§ 5. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (RT I 1996, 3, 57; 2005, 39, 308) § 24 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral.»

§ 6. Karistusseadustikus (RT I 2001, 61, 364; 2005, 68, 529) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 318 asendatakse sõna «haldusmenetluses» sõnaga «halduskohtumenetluses»;

2) paragrahvi 320 lõikes 1 asendatakse sõna «haldusmenetluses» sõnaga «halduskohtumenetluses».

§ 7. Kaubamärgiseaduse (RT I 2002, 49, 308; 2005, 39, 308) § 601 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 601. Esindaja kaubamärgialastes kohtuvaidlustes

(1) Patendivolinik võib olla kaubamärgialase vaidluse lahendamisel esindajaks maakohtus ja ringkonnakohtus. Riigikohtus võib patendivolinik olla esindajaks koos vandeadvokaadiga.

(2) Kaubamärgiomanikku võib õiguste kaitsel esindada õigusvõimeline kaubamärgiomanikke esindav organisatsioon, mille liige ta on.»

§ 8. Kinnistusraamatuseaduses (RT I 1993, 65, 922; 2005, 57, 450) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Füüsilise isiku andmete parandamine toimub sellekohase teate ja rahvastikuregistris toimunud muudatuse alusel. Sätet ei kohaldata surnud isiku andmete kinnistusraamatust kustutamisel.

(3) Juriidilise isiku andmete parandamine toimub sellekohase teate ja äriregistris või muus vastavas registris toimunud muudatuse alusel. Sätet kohaldatakse ka juriidiliste isikute ühinemisel.»;

2) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« (4) Kinnistusosakond kontrollib enne isikuandmete parandamist kande aluseks oleva muudatuse olemasolu vastavas registris.

(5) Juhul kui kinnistusosakonnal ei ole elektroonilist ligipääsu kandes isikuandmete parandamise aluseks oleva muudatuse kontrollimiseks vastavast registrist, võib isikuandmeid parandada sellekohase teate ning vastava registri kinnitatud väljavõtte või muu usaldusväärse tõendi alusel. Välisriigis väljaantud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei sätesta teisiti.»;

3) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Riigi omandis oleva kinnistu või riigile kuuluva piiratud asjaõiguse korral kantakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud jakku märkus riigivara valitseja kohta. Riigivara valitseja kohta märkuse sissekandmine ja selle muutmine toimub riigivara valitseja lihtkirjaliku avalduse alusel.»;

4) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Menetlus algatatakse kinnistusosakonna juhataja või puudutatud isiku avalduse alusel. Vähemalt üks kuu enne avalduse sisulist läbivaatamist avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles märgitakse avalduse sisu.»;

5) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tähtaja möödumisel otsustab kinnistamiseks pädev isik asendusregistriosa avamise.»;

6) paragrahvi 34 lõike 21 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 34 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Ametiasutus, kohtutäitur ja täitemenetluse seadustikus sätestatud toimingute tegemisel pankrotihaldur võib oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel esitada lihtkirjaliku kinnistamisavalduse.»;

8) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

« (61) Isiku puhul, kes ei ole Eesti kodanik ega Eesti juriidiline isik, tuleb avalduses täiendavalt näidata andmed füüsilise isiku kodakondsuse kohta ning osutada, kas tal on kehtiv Eesti elamisluba, juriidilise isiku puhul tuleb osutada, millise välisriigi õiguse või rahvusvahelise lepingu alusel ta tegutseb. Kinnistusregistriossa neid andmeid ei kanta.»;

9) paragrahvi 341 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

« (52) Puudutatud isiku nõusolek peab sisaldama § 34 lõikes 6 sätestatud andmeid.»;

10) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Märge hagi tagamise kohta ja kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse kohtu määruse alusel. Kinnistamisavaldus ja puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav.»;

11) paragrahvi 46 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Vaadanud kinnistamisavalduse läbi, teeb kinnistamiseks pädev isik kolme kuu jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates kandemääruse.»;

12) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Kinnistamisavalduse, välja arvatud kinnistu esmakordse kinnistamise avalduse läbivaatamisele ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustikus toodud aluseid menetluse peatumise ja peatamise kohta.»;

13) paragrahvi 46 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 52 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kustutatud kanne joonitakse alla.»;

15) paragrahv 73 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 73. Sulgemise viis

Kinnistusregistriosa sulgemisel kriipsutatakse kõik selle osa lehed diagonaaljoonega läbi ja tehakse osa pealkirjas (tiitellehel) märge sulgemise kohta.»;

16) seadust täiendatakse §-ga 761 järgmises sõnastuses:

« § 761. Tõend kande puudumise või muutmatuse kohta

Isiku nõudel annab kinnistusosakond tõendi, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid kinnistusraamatus ei ole.»;

17) paragrahv 77 tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Kohtute seaduse (RT I 2002, 64, 390; 2005, 71, 549) § 117 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Kohtu esimees võib juhendaja ettepanekul anda kohtunikuabikandidaadile, kes on vähemalt kuus kuud olnud ettevalmistusteenistuses, lahendada kohtunikuabi pädevusse kuuluvaid registriasju.»

§ 10. Kohtutäituri seaduses (RT I 2001, 16, 69; 2005, 71, 549) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 7 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Kohtutäiturid võivad dokumentide säilitamiseks asutada ühise arhiivihoidla. Kohtutäituri dokumentide säilitamise ja üleandmise korra kehtestab justiitsminister.»;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Kohtutäitur teatab Justiitsministeeriumile kirjalikult võlaõigusseaduse § 514 lõigetes 1 ja 3 loetletud asjaoludest kahe nädala jooksul nimetatud asjaoludest teadasaamisest arvates ning kahjustatud isikule kindlustussumma väljamaksmisest kindlustusandja poolt, kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmusest ja väljamakstud kindlustussumma suurusest kahe nädala jooksul kindlustussumma väljamaksmisest arvates. Nimetatud teate kohta kehtib käesoleva seaduse § 8 lõige 4, avalikustada võib vaid kohtutäituri ja kindlustusandjaga seostamata üldisi arvnäitajaid.»;

3) paragrahvi 161 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Justiitsminister kehtestab määrusega täitetoimikute, nendega seotud asjaajamise ja õiguste ning kohustuste üleandmise ja vastuvõtmise korra.»;

4) paragrahvi 162 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 163 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 163 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Justiitsminister määrab kohtutäiturile tema ametivolituste peatamise ajaks asendaja. Kohtutäituri asendaja saab tasu vastavalt käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatule.»;

7) paragrahvi 163 lõiked 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 17. Kohtutäituri asendamine

(1) Kui kohtutäitur viibib oma ametikohustuste täitmisest eemal üle viie päeva, nimetab ta endale asendaja, arvestades käesoleva seaduse §-s 18 toodud nõudeid asendajale, ning teavitab sellest viivitamata Justiitsministeeriumi. Asendaja võib kohtutäiturit asendada kokku kuni kaks kuud aastas. Justiitsminister nimetab kohtutäiturile asendaja, kui kohtutäituri tervislik seisund või muu asjaolu ei võimalda tal endal asendajat nimetada.

(2) Justiitsminister võib nimetada kohtutäiturile tema taotlusel asendaja, kui kohtutäitur soovib ametikohustuste täitmisest eemal viibida kauem kui kaks kuud järjest.

(3) Kohtutäitur esitab justiitsministrile asendamisettepaneku kirjalikult, näidates selles asendajaks sobiva kandidaadi koos kontaktandmetega.

(4) Asendataval kohtutäituril on keelatud teha ametitoiminguid.

(5) Kui kohtutäituri ametikoht on ajutiselt täitmata, võib justiitsminister nimetada kohtutäituri asendaja, määrates asendaja ametivolituste tähtaja.»;

9) paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 30. Järelevalve teostaja

(1) Järelevalvet kohtutäituri ametitegevuse üle teostab justiitsminister tema poolt volitatud ametnike kaudu.

(2) Justiitsminister võib järelevalve teostamisele kaasata kohtutäiturite täiskogu esindaja. Üksikutes küsimustes võib justiitsminister järelevalve teostamise delegeerida kohtutäiturite täiskogule ning anda järelevalve teostamiseks juhendeid. Neis küsimustes kohtutäiturite täiskogu vastuvõetud otsuseid võib justiitsminister muuta.»;

10) paragrahv 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 31. Järelevalve teostamine

(1) Järelevalve teostaja kontrollib kohtutäituri ametitegevuse nõuetekohasust, sealhulgas:
1) kohtutäituri ametialase arvelduskonto käivet;
2) kohtutäituri tasu ettemaksu ja täitekulu, sealhulgas tasu võtmise seaduslikkust;
3) täitemenetlusregistri kasutamist ja infotehnoloogilise töö korraldust;
4) ametikindlustuse olemasolu ja vastavust kehtestatud nõuetele;
5) ametikitsendustest kinnipidamist;
6) statistika koostamist;
7) kohtutäituri ametitegevust reguleerivates õigusaktides toodud nõuete, kohustuste ja tähtaegade järgimist.

(2) Järelevalve ei hõlma ametitoimingu tegemisel kohtutäituri valitud õigusliku lahenduse otstarbekuse hindamist.

(3) Kohtutäituri ametitegevuse üle järelevalve teostamise korra kehtestab justiitsminister.»;

11) seadust täiendatakse §-ga 582 järgmises sõnastuses:

« § 582. Kohtutäituri abide nimekiri

Kohtutäituri abide kohta, kes teevad täitetoiminguid täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, peab nimekirja Justiitsministeerium. Andmed nimekirja pidamiseks annab kohtutäitur. Nimekirja pidamise korra ja sinna kantavate andmete loetelu kehtestab justiitsminister määrusega.»;

12) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 28 järgmises sõnastuses:

« (28) Kohtutäituri asendajad, kes sooritasid asendaja eksami enne 2004. aasta 1. jaanuari, atesteeritakse ajavahemikus 2006. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Justiitsminister kehtestab atesteerimise korra.»

§ 11. Kommertspandiseaduses (RT I 1996, 45, 848; 2005, 57, 450) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse sõna «tõestatud» sõnaga «kinnitatud»;

2) paragrahvi 16 lõikes 6 asendatakse sõna «tõestatud» sõnaga «kinnitatud»;

3) paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse sõna «tõestatud» sõnaga «kinnitatud»;

4) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse sõnad «notariaalselt tõestatud nõusolek» sõnadega «notariaalselt kinnitatud nõusolek».

§ 12. Laeva asjaõigusseaduse (RT I 1998, 30, 409; 2005, 39, 308) § 87 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kuulutus avaldatakse täitemenetluse seadustiku § 84 lõikes 2 sätestatud korras.»

§ 13. Liikluskindlustuse seaduses (RT I 2001, 43, 238; 2005, 39, 308) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 58 lõikes 4 asendatakse sõnad «avaldamisest Garantiifondi veebilehel» sõnadega «pooltele saatmisest».

§ 14. Notari tasu seaduses (RT I 1996, 23, 456; 2005, 71, 549) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Pandi, sealhulgas hüpoteegi seadmisel ja lõpetamisel (kustutamisel) on tehinguväärtus 2/3 pandi summast. Nõudega seotud pandi korral pandi summa puudumisel on tehinguväärtuseks nõude summa.»;

2) paragrahvi 31 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses:

« 151) avaldaja nimel määruskaebuse koostamine kinnitatud kandeavalduste suhtes tehtud määruste peale, välja arvatud juhul, kui sama notar tõestas ka avalduse aluseks oleva tehingu – 100 kuni 500 krooni;»;

3) paragrahvi 31 punkt 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 24) osaleja taotlusel teate või avalduse edastamine teisele isikule või asutusele – 40 krooni;»;

4) paragrahvi 31 täiendatakse punktiga 241 järgmises sõnastuses:

« 241) notariaadiseaduse § 30 lõikes 22 nimetatud teate või taotluse koostamine – 30 kuni 200 krooni;»;

5) paragrahv 34 tunnistatakse kehtetuks.

§ 15. Notariaadiseaduses (RT I 2000, 104, 684; 2005, 71, 549) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Notar teatab Justiitsministeeriumile kirjalikult võlaõigusseaduse § 514 lõigetes 1 ja 3 loetletud asjaoludest kahe nädala jooksul nimetatud asjaoludest teadasaamisest arvates ning kahjustatud isikule kindlustussumma väljamaksmisest kindlustusandja poolt, kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmusest ja väljamakstud kindlustussumma suurusest kahe nädala jooksul kindlustussumma väljamaksmisest arvates. Nimetatud teadete kohta kehtib käesoleva seaduse § 3, avalikustada võib vaid notari ja kindlustusandjaga seostamata üldisi arvnäitajaid.»;

2) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Notarid võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide säilitamiseks asutada ühise arhiivihoidla.»;

3) paragrahvi 30 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna «vastulauseid» sõnaga «määruskaebusi»;

4) paragrahvi 30 lõike 21 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Osalejate nimel tehtud avaldus või määruskaebus, millel on notari allkiri ja pitsatijäljend või digitaalse dokumendi puhul notari digitaalallkiri, kehtib kui notariaalselt kinnitatud avaldus või määruskaebus.»;

5) paragrahvi 46 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Notarite Koda teeb oma veebilehel kättesaadavaks avalikkusele vajaliku teabe notarite kohta, eelkõige notaribüroode aadressid, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid, ning käesoleva seaduse § 44 lõike 3 alusel antud juhendid.»

§ 16. Pankrotiseaduses (RT I 2003, 17, 95; 2005, 39, 308) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

« 41) koostab pankrotimenetluse kohta halduri toimiku;»;

2) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «§ 163 lõike 3,» sõnadega «§ 183 lõike 1,»;

3) paragrahvi 55 lõiget 3 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

« 51) koostab pankrotimenetluse kohta halduri toimiku;»;

4) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Halduri toimikule ja pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele esitatavad nõuded kehtestab justiitsminister määrusega. Nõudeid kohaldatakse ka ajutise halduri toimikule ja dokumentidele.»;

5) paragrahvi 60 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Haldur säilitab halduri toimikut ja muid pankrotimenetlusega seotud dokumente kolm aastat, arvates pankrotimenetluse lõpetamisest või päevast, mil kohus halduri tema kohustustest vabastas, kui see toimus pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Halduri toimikut ja muid pankrotimenetlusega seotud dokumente säilitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 130 lõikes 5 sätestatule.»;

6) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Ajutise halduri koostatud toimik, kui ajutine haldur ei jätka haldurina, ja halduri koostatud toimik, kui haldur vabastatakse enne pankrotimenetluse lõpetamist, antakse üle asja menetlevale haldurile, kes säilitab üleantud toimikut lõikes 1 sätestatud korras.»;

7) paragrahvi 69 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kohus teostab järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle. Kohus võib haldurilt igal ajal nõuda teavet pankrotimenetluse käigu ning halduri tegevuse kohta ja tutvuda halduri toimikuga.»;

8) paragrahvi 70 lõike 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) tutvuda pankrotiasja kohtutoimikuga, halduri toimikuga, võlausaldajate üldkoosoleku dokumentidega ja pankrotitoimkonna dokumentidega.»;

9) paragrahvi 71 lõiget 4 täiendatakse teise lausega:

«Pärast haldurina tegutsemise õiguse äravõtmise tähtaja möödumist tuleb asjaomasel isikul sooritada uuesti halduri kutseeksam käesolevas seaduses ettenähtud korras.»;

10) paragrahvi 73 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Pankrotitoimkond võib tutvuda halduri toimikuga, nõuda vajaduse korral lisateavet ja -dokumente pankrotimenetluse kohta, samuti kontrollida halduri majandustegevust pankrotivara valitsemisel.»;

11) seadust täiendatakse §-ga 911 järgmises sõnastuses:

« § 911. Teabe saamise õigus

Võlgnikul on õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga.»

§ 17. Psühhiaatrilise abi seaduses (RT I 1997, 16, 260; 2005, 39, 308) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks esitab haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule. Haigla pea- või ülemarsti äraolekul esitab taotluse haigla valvearst.»;

3) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Isiku tahtest olenematu ravi kohaldamise kauemaks kui esialgse õiguskaitse rakendamiseks, selle pikendamise ja lõpetamise otsustab kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.»;

4) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Isiku tahtest olenematu ravi haigla psühhiaatriaosakonnas võib kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal.»;

5) paragrahvi 13 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 toodud tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks esitab haigla pea- või ülemarst vajaduse korral taotluse kohalikule omavalitusele kohtusse pöördumiseks. Haigla pea- või ülemarsti äraolekul esitab taotluse haigla valvearst. Taotlusele lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud psühhiaatri arvamus isiku tahtest olenematu haigla psühhiaatriaosakonda paigutamise ja ravi kohaldamise põhjendatuse kohta.»;

6) paragrahvi 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 toodud tahtest olenematu ravi pikendamiseks või lõpetamiseks esitab kohalik omavalitsus kohtule avalduse, millele on lisatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud psühhiaatri arvamus isiku tahtest olenematu ravi pikendamise või lõpetamise põhjendatuse kohta.»

§ 18. Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2006, 2, 3) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 37 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks määrata, muu hulgas kinnituse taotlemisel Euroopa Liidu õigusakti alusel, mis reguleerib kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviilasjades, ning eeltõendamismenetluse algatamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.»;

2) paragrahvi 37 lõike 19 teine lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 19. Struktuuritoetuse seaduse (RT I 2003, 82, 552; 2005, 39, 308) § 27 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduses (RT I 2005, 39, 308) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud võimalus anda tagatis väärtpaberite hoiustamisena kohtu deposiitkontole kehtib alates 2007. aasta 1. jaanuarist.»;

2) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna «elatisnõudes» sõnadega «ning liikluskindlustuse seaduse §-dest 6 ja 48 tulenevad lepinguvälised nõuded»;

3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Hageja taotlusel võib enne 2006. aasta 1. jaanuari esitatud hagiavaldust menetleda maksekäsu kiirmenetluse avaldusena.»;

4) paragrahvi 11 lõike 1 viimast lauset täiendatakse pärast sõnu «seadustiku nõuetele» sõnadega «, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul»;

5) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Kuni 2005. aasta 31. detsembrini tõestatud notariaalse kokkuleppe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise, võib juhul, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega, esitada sundtäitmisele ka pärast käesoleva seaduse jõustumist. Nõudeks, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise, loetakse ka pandilepingust tulenev nõue, mille puhul peab kohese sundtäitmise kokkulepe sisalduma ka pandilepinguga tagatava nõude kohta koostatavas kokkuleppes.»

§ 21. Tõestamisseaduses (RT I 2001, 93, 564; 2005, 71, 549) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Notariaalakt peab sisaldama notari nime ja allkirja ning tema tähelepanekute aruannet, ilma selleta on tõestamine tühine.»;

2) paragrahvi 371 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Volitaja tahteavaldus volikirja kehtetuks kuulutamiseks tõestatakse tehingu tõestamise sätete kohaselt.

(2) Kui notar tõestab volitaja tahteavalduse volikirja kehtetuks kuulutamiseks, avaldab ta volikirja kehtetuks kuulutamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded kahel korral vähemalt nädalase vahega.

(3) Volikiri muutub kehtetuks kolme päeva möödumisel teise teate avaldamisest.»;

3) paragrahvi 42 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Digitaalse teabe väljatrüki kinnitamisel viitab notar notariaalmärkes, kas väljatrükitud teave oli allkirjastatud kehtiva digitaalallkirjaga ja ajatembeldatud või asus arvutivõrgu kaudu kasutatavas andmekogus või arvutivõrgu kaudu kasutataval võrguaadressil või oli tegemist muu elektroonilise teabekandjaga.

(2) Arvutivõrgu kaudu kasutatava andmekogu väljatrüki kinnitamisel peab ilmnema, millise registri andmetega on tegemist, kas väljatrükk sisaldab ainult kehtivaid või ka kehtetuid andmeid ning millise ajalise seisuga andmed väljatrükil kajastuvad.»;

4) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kui notar tõestab tehingu, mille alusel tehakse kanne kohtu registriosakonna või kinnistusosakonna poolt peetavasse registrisse, ning tehingu alusel tehtava kande eest tasumisele kuuluv riigilõiv arvutatakse tehinguväärtuse alusel, edastab notar kinnistus- või registriosakonnale esitatavas avalduses või muus kandedokumendis ka andmed tehinguväärtuse kohta.»;

5) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Kui notar on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud õienduse, loetakse tõestamine toimunuks tagasiulatuvalt alates notariaalakti allkirjastamisest käesoleva seaduse § 13 kohaselt. Kuni õienduse tegemiseni on tõestamine kehtetu.»

§ 22. Vandetõlgi seaduses (RT I 2001, 16, 70; 2005, 71, 549) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Lisaks käesolevale seadusele kohaldatakse vandetõlgile vastavalt:
1) notariaadiseaduse § 2 lõikeid 2–5, § 3–5, § 6 lõiget 2, § 7, § 8 lõikeid 1–3, § 10, § 11 lõikeid 1 ja 6 ning lõike 3 teist ja kolmandat lauset, § 16 lõikeid 1, 2 ja 5, § 18 lõikeid 1–3, § 39–41 ja 57;
2) tõestamisseaduse § 1 lõikeid 4–6, § 2–4, § 38 lõikeid 1 ja 11, § 38 lõike 2 punkte 4 ja 7, § 41, § 44 lõiget 1, § 45 ja § 46 lõiget 3;
3) notari distsiplinaarvastutuse seadust, kusjuures distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjonis osaleb kohtuniku asemel vandetõlk. Selleks valivad vandetõlgid endi seast viieks aastaks viis isikut. Iga vandetõlk seab üles ja annab hääle viiele kandidaadile, valituks loetakse viis enim hääli kogunut. Vandetõlgi eksami komisjoni esimees korraldab valimised, samuti liisuheitmise komisjonis osalemise järjekorra määramiseks;
4) haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Haldusmenetluse seadust ei kohaldata vandetõlgi ametitoimingutele.»;

2) paragrahvi 10 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 10. Vandetõlgi vastutus»;

3) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Vandetõlk peab Justiitsministeeriumile teatama võimaliku ametikohustuste rikkumisega seotud kohtumenetluse algatamisest kirjalikult kahe nädala jooksul algatamisest teadasaamisest arvates.»;

4) paragrahvi 10 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 11 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Vandetõlgist liikmete valimise distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjonis osalemiseks ning liisuheitmise nende osalemisjärjekorra määramiseks korraldab vandetõlgi eksami komisjoni esimees hiljemalt 2006. aasta 1. märtsil. Kuni selle ajani osalevad komisjonis kaks justiitsministri nimetatud liiget.»

§ 23. Vangistusseaduses (RT I 2000, 58, 376; 2005, 54, 430) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 26. Kokkusaamised kaitsja, vaimuliku ja notariga

(1) Kinnipeetaval on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja ja vaimulikuga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult.

(2) Kaitsja kaasatoodud kirjalike materjalide ja notari dokumentide sisuline läbivaatus on keelatud.»;

2) paragrahvi 27 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad «kaitsja ja vaimulikuga» sõnadega «kaitsja, vaimuliku ja notariga»;

3) paragrahv 95 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 95. Kokkusaamised kaitsja, vaimuliku ja notariga

(1) Vahistatul on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja ja vaimulikuga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult. Vanglaametnik võib kokkusaamisi jälgida, kuid mitte pealt kuulata.

(2) Kaitsjal on lubatud vahistatule üle anda kaitse ettevalmistamiseks vajalikke materjale. Materjalide sisuline läbivaatus vanglaametnike poolt on keelatud. Notari dokumentide sisuline läbivaatus vanglaametnike poolt on keelatud.»

§ 24. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (RT I 1998, 98/99, 1575; 2005, 71, 548) § 18 lõikes 3 asendatakse sõnad «kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2000, 56, 369; 75, õiend; 84, 533; 86, 542; 2001, 3, 9; 53, 306 ja 313; 56, 333)» sõnadega «kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 166; 2005, 71, 549)».

§ 25. Õiguskantsleri seaduse (RT I 1999, 29, 406; 2005, 73, 565) § 30 lõikes 2 asendatakse sõnad «Kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2002, 85, 503; 82, 480; 2003, 13, 67) § 51 lõigetes 2, 3 ja 31» sõnadega «Kriminaalmenetluse seadustiku (RT I 2003, 27, 166; 2005, 71, 549) §-des 71–73».

§ 26. Äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 2005, 68, 525) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõikes 3 asendatakse sõnad «§ 33 lõiget 10» sõnadega «§ 33 lõiget 11»;

2) paragrahvi 321 lõiked 5, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 33 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 72–75 järgmises sõnastuses:

« (72) Füüsilise isiku nime ja isikukoodi parandamine äriregistri kandes toimub sellekohase teate ja rahvastikuregistris toimunud muudatuse alusel riigilõivuvabalt. Sätet kohaldatakse surnud isiku andmete äriregistrist kustutamisel, kui kanne ei kajasta päritavaid osaniku- või muid selliseid õigusi.

(73) Juriidilise isiku nime, õigusliku vormi ja registrikoodi parandamine teise äriühingu kohta tehtud äriregistri kandes toimub sellekohase teate ja vastavas registris toimunud muudatuse alusel riigilõivuvabalt. Sätet kohaldatakse ka juriidiliste isikute ühinemisel.

(74) Registripidaja kontrollib enne isikuandmete parandamist kande aluseks oleva muudatuse olemasolu vastavas registris.

(75) Juhul kui registripidajal ei ole elektroonilist ligipääsu äriregistri kandes isikuandmete parandamise aluseks oleva muudatuse kontrollimiseks vastavast registrist, võib isikuandmeid parandada sellekohase teate ning vastava registri kinnitatud väljavõtte või muu usaldusväärse tõendi alusel. Välisriigis väljaantud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei sätesta teisiti.»;

5) paragrahvi 35 tekstis asendatakse sõnad «ning notar» sõnadega «notar, kohtutäitur ja audiitor»;

6) paragrahvi 53 tekstist jäetakse välja esimene lause ning teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kandeavaldus vaadatakse läbi ja kandemäärus tehakse 15 päeva jooksul avalduse saabumisest arvates.»;

7) paragrahvi 54 tekstis asendatakse sõna «otsuse» sõnaga «määruse»;

8) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohtumäärus äriühingu registrist kustutamiseks jõustub määruse äriühingule kättetoimetamisest. Äriühingul on õigus 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada sellele määruskaebus. Äriühingu registrist kustutamise kannet ei tehta enne, kui on möödunud kohtumääruse või kandemääruse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud. Käesolevas lõikes ettenähtud juhul ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 teises lauses sätestatut.»;

9) paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui seadus nõuab registripidajale esitatavas dokumendis isikukoodi näitamist, esitatakse registripidajale Eesti isikukood, selle puudumise korral välismaine isikukood või muu isikukoodi asendav tunnus ning sünnipäev, -kuu ja -aasta. Eesti isikukoodi puudumise korral kantakse registrisse isiku sünnipäev, -kuu ja -aasta.»;

10) paragrahvi 385 lõike 1 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Juhatajaks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb filiaal, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.»;

11) paragrahvi 525 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «nimetatud tõendeid» sõnadega «, teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 601 lõikes 1 nimetatud hoiatusmäärusi».

§ 27. Üürivaidluse lahendamise seaduses (RT I 2003, 15, 86; 2005, 39, 308) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Üürikomisjon saadab pooltele otsuse ärakirja.»;

2) paragrahvi 21 lõikes 1 asendatakse sõnad «tegemise või tagaseljaotsuse resolutsiooni avaldamise» sõnaga «kättesaamise»;

3) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse sõnad «tegemise päevale järgnevast» sõnaga «kättesaamise».

§ 28. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Riigikogu aseesimees Taavi VESKIMÄGI

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json