Põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord
Vastu võetud 03.02.2005 nr 11
RTL 2005, 19, 209
jõustumine 13.02.2005
Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
31.01.2006/13 (RTL 2006, 14, 226) 10.02.2006
Määrus kehtestatakse “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” § 12 lõike 5, § 15 lõike 3 ja § 16 lõike 2 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/1971 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1–69), artikli 143c alusel.
[RTL 2006, 14, 226 – jõust. 10.02.2006]
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise nõuded loomade kohta, täiendava otsetoetuse ühikumäära koefitsiendid ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord.
§ 2. Nõuded põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse kohta
(1) Isik võib põllumajanduslooma kasvatamise täiendavat otsetoetust taotleda tema 14. veebruari seisuga põllumajandusloomade registris oleva lõigetes 2 ning 3, 4 või 5 sätestatud nõuete kohase veise või lõikes 7 sätestatud nõuete kohase ute kohta.
(2) Veise ja ammlehma kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda veise kohta, kelle suhtes on täidetud kõik veiste identifitseerimise ja registreerimise nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/1997 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.08.2000, lk 1–10) ning komisjoni määruse (EÜ) nr 911/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1760/2000 kõrvamärkide, loomapasside ja põllumajandusettevõtete registrite kohta (ELT L 163, 30.04.2004, lk 65–70), kohaselt.
Toetuse saamise nõuetele ei vasta veis, kellel puuduvad kõrvamärgid, kelle kohta puudub taotlejal veisepass või kelle kohta puuduvad taotleja peetavas arvestuses kanded.
(3) Veise kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda vähemalt ühe kuu vanuse veise kohta.
(4) Piimalehma kasvatamise täiendavat otsetoetust võib toetuse taotlemise aasta 14. veebruari seisuga piima tootmiskvooti omav isik taotleda lehma kohta.
(5) Ammlehma kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda:
1)
nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 122 ning artikli 125 lõikes
6 toodud tähenduses ammlehma ja lehmmullika kohta. Lihatõuks loetakse
järgmised tõud: hereford (Hf), limusiin (Li), aberdiin-angus (Ab),
šarolee (Ch), šoti mägiveis (Hc), piemont (Pi), hele tõug (Ba),
simmental (Si), belgia sinine (Bb), dexter (De). Nimetatud tõugudesse
kuuluvaks loetakse asjaomaste tõutunnustega loomad;
2) lehma
kohta, kes ei vasta punktis 1 toodud kirjeldusele, kuid kes on toetuse
taotlemise aasta 14. veebruari seisuga lihaveiste jõudluskontrolli all
ja kellel on toetuse taotlemise aasta 14. veebruarile eelnenud aasta
jooksul sündinud vähemalt 50%-lise lihatõu veresusega vasikas.
(6) Iga veise kohta võib taotleda vaid ühte lõigetes 3–5 nimetatud toetustest.
(7) Ute kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda vähemalt kümne ute kohta, kes on toetuse taotlemise aasta 24. aprilliks vähemalt ühe aasta vanused ning kelle suhtes on täidetud kõik identifitseerimise, registreerimise ja arvestuse pidamise nõuded «Loomatauditõrje seaduse» § 11 lõike 2 alusel kehtestatud korras.
Toetuse saamise nõuetele ei vasta utt, kellel puudub kõrvamärk või kelle kohta puuduvad taotleja peetavas arvestuses kanded.
[RTL 2006, 14, 226 – jõust. 10.02.2006]
§ 3. Karja suuruse säilitamine
(1) Veise kasvatamise täiendava otsetoetuse saamiseks peab taotleja pidama oma karjas taotluses toodud arvu § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete kohaseid veiseid täiendava otsetoetuse taotluse esitamise päevast kuni 24. aprillini. Ammlehma kasvatamise toetuse saamiseks peab taotleja kuni 24. aprillini pidama oma karjas taotluses nimetatud lehmi ja mullikaid.
(2) Ute kasvatamise täiendava otsetoetuse saamiseks peab taotleja pidama oma karjas taotluses toodud arvu § 2 lõikes 7 sätestatud nõuete kohaseid uttesid täiendava otsetoetuse taotluse esitamise päevast kuni 24. aprillini.
(3) Kui kohapealse kontrolli tulemusena on kindlaks tehtud, et taotlusel märgitud loom ei vasta nõuetele, ei saa seda looma asendada teise nõuetele vastava loomaga.
(31) Taotlusel märgitud looma ei tohi taotleja asendada loomaga, kes on tema karjast välja viidud enne 24. aprilli.
(4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuete rikkumiseks ei loeta seda, kui loomade arv selle perioodi jooksul on vähenenud taotleja surma tõttu või tema pikaajalise töövõimetuse tõttu, loodusõnnetuse, loomataudi puhkemise või taotleja tahtest sõltumatult looma karjast väljaviimise tõttu ning kui loomade arvu vähenemisest ja selle põhjustest on viivitamata teatatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA).
(5) Looma karjast väljaviimist loetakse taotleja tahtest sõltumatuks,
kui:
1) loomal on diagnoositud haigus või trauma või loom on
hukkunud ja taotleja on PRIA-le viivitamata saatnud sellekohase
taotluse põllumajandusloomade registrisse kantud andmete muutmiseks
ning taotlejal on selle tõendamiseks veterinaartõendi vormi 2T koopia
või selle puudumise korral piirkonda teenindava volitatud
veterinaararsti kirjalik kinnitus;
2) loom on läinud kaduma ja
taotleja on viivitamata saatnud PRIA-le sellekohase taotluse
registrisse kantud andmete muutmiseks ning taotlejal on selle
tõendamiseks Politseiametile esitatud avalduse koopia, mille ta esitab
järelevalveametnikule, kui viimane seda nõuab.
[RTL 2006, 14, 226 – jõust. 10.02.2006]
§ 4. Püsirohumaa säilitamine
(1) Põllumajanduslooma kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda isik, kes on taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul säilitanud või suurendanud taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlusel märgitud püsirohumaa pindala põllumajandusministri 6. aprilli 2005. a määruse nr 39 “Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” § 4 kohaselt.
(2) Püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse võtab toetuse taotleja 2005. aasta ühtse pindalatoetuse taotlusel ning seda kinnitab teade, mille PRIA edastab taotlejale pärast taotluse kontrolli 1. jaanuariks 2006. a. Kui põllumajanduslooma täiendava otsetoetuse taotleja ei taotle ühtset pindalatoetust, esitab ta ühtse pindalatoetuse taotlemise ajal säilitatava püsirohumaa pindala määramiseks andmed maakasutuse kohta ühtse pindalatoetuse taotlusel, mille ta esitab PRIA-le koos põldude loeteluga ning põllumassiivi kaardiga, millel märgib põldude numbrid ja põldude piirid.
[RTL 2006, 14, 226 – jõust. 10.02.2006]
§ 5. Põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlemine
(1) Põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluste vastuvõtmist alustatakse 14. veebruaril. Taotleja esitab PRIA-le lisas toodud vormi kohase taotluse 10. märtsiks.
(2) Veise, piimalehma ja ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotleja märgib lõikes 1 nimetatud taotlusele nende veiste arvu, kelle kohta ta toetust taotleb, ning täidab vormi kohase veiste loendi, kuhu märgib, millise registrinumbriga veise kohta ta millist toetust taotleb.
(3) Piimalehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotleja märgib lõikes 1 nimetatud taotlusele, et ta on jooksval kvoodiaastal 14. veebruarini tootnud ja turustanud piima toetuse taotlemise aasta 14. veebruariks temale määratud piima tootmiskvoodi alusel.
(4) Ute kasvatamise täiendavat otsetoetuse taotleja märgib lõikes 1 nimetatud taotlusele nende uttede arvu, kelle kohta ta toetust taotleb.
(5) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab taotleja koos taotlusega avalduse PRIA-le taotleja andmete kandmiseks registrisse.
(6) Taotleja võib taotlemise aastal esitada PRIA-le kirjaliku avalduse taotluse menetlemise täielikuks või osaliseks lõpetamiseks komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, 30.04.2004, lk 18–58), artikli 22 kohaselt või taotluses esinevate vigade parandamiseks, kuid mitte hiljem kui toetuse taotlemise aasta 30. mail.
[RTL 2006, 14, 226 – jõust. 10.02.2006]
§ 6. Taotluste kontrollimine
(1) PRIA kontrollib vähemalt 5% veise, ammlehma ja ute ning 2% piimalehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlejaid komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 27 kohaselt kohapeal.
(2) PRIA kontrollib veise, ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlusel loomade kohta esitatud andmete vastavust põllumajandusloomade registrisse kantud andmetele 14. veebruari ja 24. aprilli seisuga ning lõike 1 kohaselt kohapeal.
(3) PRIA kontrollib piimalehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlejatele määratud piima tootmiskvoodi olemasolu ja suurust 14. veebruari seisuga ning piima tootmist ja turustamist lõike 1 kohaselt kohapeal.
(4) Jõudluskontrolli andmete kontrollimiseks esitab PRIA Jõudluskontrolli Keskusele andmed taotlejate esitatud § 2 lõike 5 punktis 2 nimetatud lehmade kohta. Jõudluskontrolli Keskus kontrollib § 2 lõike 5 punktis 2 nimetatud lehmade kuulumist lihaveiste jõudluskontrolli alla ning § 2 lõike 5 punktis 2 nimetatud vasika sündimist ja veresust. Kontrolli tulemused edastatakse PRIA-le kümne tööpäeva jooksul andmete saamise päevast arvates.
(5) Kui taotlejale on Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 25 kohaselt kohapealsest kontrollist ette teatatud, teeb ta kontrolli toimumise ajaks järelevalveametniku nõudmisel järgmised toimingud:
1) ajab veised kokku või hoiab neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida veiste kõrvamärkide olemasolu ja veiste registrinumbrit;
2) ajab uted kokku või hoiab neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida uttede kõrvamärkide olemasolu ja uttede registrinumbrit.
[RTL 2006, 14, 226 – jõust. 10.02.2006]
§ 7. Täiendava otsetoetuse ühikumäära kehtestamine
«Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 17 alusel kehtestab põllumajandusminister veise, ammlehma, piimalehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse ühikumäärad hiljemalt 30. maiks.
§ 8. Veise, ammlehma ja piimalehma kasvatamise täiendava otsetoetuse arvutamine
(1) Veise kasvatamise täiendavat otsetoetust makstakse kehtestatud ühikumäära alusel lehma ja vähemalt kaheksa kuu vanuse pulli või härja kohta. Vähemalt kaheksa kuu vanuse lehmmullika kohta makstakse toetust ühikumäära korrutamisel koefitsiendiga 0,7 saadud summa ulatuses ning vähemalt ühe kuu ja kuni kaheksa kuu vanuse vasika kohta makstakse toetust ühikumäära korrutamisel koefitsiendiga 0,2 saadud summa ulatuses.
(2) Veise kasvatamise täiendava otsetoetuse summa arvutatakse veise kasvatamise täiendava otsetoetuse ühikumäära alusel ning arvutamisel võetakse aluseks taotlusel märgitud veiste sugu ja vanus 14. veebruari seisuga, arvestades karjashoidmise perioodi jooksul toimunud muutusi.
(21) Piimalehma kasvatamise täiendavat otsetoetust makstakse kehtestatud ühikumäära alusel taotlejale toetuse taotlemise aasta 14. veebruariks määratud piima tootmiskvoodi kilogrammi kohta.
(3) Kui taotluses toodud veis on asendatud, makstakse asendusveise kohta toetust lõikes 1 toodud ühikumäära ja koefitsiente arvestades 14. veebruari seisuga taotlusel märgitud asendatud veise eest määratava summa ulatuses. Esimesena loetakse asendatuks veis, kelle kohta makstav toetussumma on suurem. Asendada ei saa ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlemiseks märgitud lehma ja mullikat. Ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlemiseks märgitud lehma ja mullikaga ei saa asendada taotlusel toodud muud veist.
[RTL 2006, 14, 226 – jõust. 10.02.2006]
§ 9. Põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse vähendamine
(1) Kui taotluse kontrollimisel on tehtud kindlaks, et taotlusel märgitud loomade arv ületab toetuse saamise nõuete kohaste loomade arvu (edaspidi nõuetekohaste loomade arv), arvutatakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse summa nõuetekohaste loomade arvu põhjal.
(2) Kui taotluse kontrollimisel on tehtud kindlaks, et taotlusel märgitud loomade ja toetuse saamise nõuete kohaste loomade arvu vahe on kuni kolm looma, arvutatakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse summa nõuetekohaste loomade arvu põhjal.
(3) Kui taotlusel märgitud loomade ja nõuetekohaste loomade arvu vahe on suurem kui kolm looma, vähendatakse nõuetekohaste loomade arvu alusel arvutatud toetuse summat määratud protsendi võrra. Vähendamise aluseks oleva protsendi määramiseks jagatakse taotlusel märgitud loomade ja nõuetekohaste loomade arvu vahe nõuetekohaste loomade arvuga ning korrutatakse sajaga (edaspidi määratud protsent).
Kui määratud protsent:
1) ei ületa 5, siis määratakse
põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse suurus
nõuetekohaste loomade arvu alusel;
2) on suurem kui 5, kuid ei
ületa 10, siis määratakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendava
otsetoetuse suurus nõuetekohaste loomade arvu alusel, kuid toetust
vähendatakse määratud protsendi võrra;
3) on
suurem kui 10, kuid ei ületa 20, siis määratakse põllumajanduslooma
kasvatamise täiendava otsetoetuse suurus nõuetekohaste loomade arvu
alusel, kuid toetust vähendatakse kahekordse määratud protsendi võrra.
(4) Kui taotlusel märgitud loomade arvu ja nõuetekohaste loomade arvu vahe on suurem kui kolm looma ning määratud protsent ületab 20, siis jäetakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlus rahuldamata.
(5) Kui taotleja peetavas arvestuses või veisepassis on esitatud valekandeid, siis vähendatakse taotlejale määratavat põllumajanduslooma kasvatamise täiendavat otsetoetust 5% võrra pärast teisi selle määruse kohaseid vähendamisi.
(6) Lõikeid 1–5 ei kohaldata piimalehma kasvatamise täiendava otsetoetuse suhtes.
[RTL 2006, 14, 226 – jõust. 10.02.2006]
§ 10. Põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse määramine või taotluse rahuldamata jätmine
PRIA otsustab veise, piimalehma, ammlehma ning ute kasvatamise täiendava otsetoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse esitamise aasta 10. juuniks.
§ 11. Toetuse väljamaksmine
Põllumajanduslooma kasvatamise täiendav otsetoetus makstakse välja §-s 10 nimetatud otsuse alusel ajavahemikus 27. juunist kuni 30. septembrini.
§ 12. Rakendussäte
Paragrahvi 2 lõike 5 punkti 2 ning § 6 lõiget 4 kohaldatakse 31. detsembrini 2006. a.
[RTL 2006, 14, 226 – jõust. 10.02.2006]
|
|
Põllumajandusministri 3. veebruari 2005. a määruse nr 11 “Põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” lisa (põllumajandusministri 31. jaanuari 2006. a määruse nr 13 sõnastuses) |
|
PÕLLUMAJANDUSLOOMA KASVATAMISE TÄIENDAVA OTSETOETUSE TAOTLUS |
vormPT51 |
1.1 Taotleja üldandmed 1.2 Täidab PRIA
|
Eesnimi:
Perekonnanimi:
Taotleja isikukood:
|
|
|||||||||||||
|
Nimi või ärinimi:
Registrikood:
|
||||||||||||||
|
Taotluse number:
|
||||||||||||||
|
Kinnitan, et olen teinud enne taotluse registreerimist kõik tööeeskirjades ettenähtud kontrollid. |
||||||||||||||
|
Esindaja nimi: |
Taotluse lehtede arv: |
Taotluse vastuvõtja allkiri: |
||||||||||||
|
Kontakttelefon: |
Esmasisestaja nimi: |
Topeltsisestaja nimi: |
||||||||||||
2. Põllumajanduslooma kasvatamise täiendav otsetoetus
|
2.1. Taotlen ute kasvatamise täiendavat otsetoetust (märkida arv) .................. ute kohta ning kohustun hoidma siin märgitud arvul toetuse nõuetele vastavaid uttesid oma karjas 24. aprillini (kaasa arvatud).
2.2. Taotlen veise kasvatamise täiendavat otsetoetust kokku (märkida arv) ................ loetelu veerus 6 tähega V tähistatud veise kohta ning kohustun hoidma siin märgitud arvul toetuse nõuetele vastavaid veiseid oma karjas 24. aprillini (kaasa arvatud). 2.3. Taotlen ammlehma kasvatamise täiendavat otsetoetust kokku (märkida arv) .......................... veise kohta ning kohustun hoidma veiste loetelu veerus 6 tähega A tähistatud veiseid oma karjas 24. aprillini (kaasa arvatud).
2.4. Taotlen piimalehma kasvatamise täiendavat otsetoetust kokku (märkida arv) .......................... veiste loetelu veerus 6 tähega P tähistatud lehma kohta ning kinnitan, et olen jooksval kvoodiaastal 14. veebruarini tootnud ja turustanud piima toetuse taotlemise aasta 14. veebruariks mulle määratud piima tootmiskvoodi alusel(märkida JAH)......................... |
3. Veiste loetelu (NB! 6. veergu märkige veise kasvatamise toetuse taotlemiseks V, piimalehma kasvatamise toetuse taotlemiseks P, ammlehma kasvatamise toetuse taotlemiseks A)
|
1. jrk nr |
2. ISO kood |
3. registreerimise number |
4. sugu |
5. tõug |
6. taotlen toetust |
||||||||||||
|
1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
.. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4. Taotleja kinnitus
|
Kinnitan oma allkirjaga, et vastan toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele, kinnitan taotlusel esitatud andmete õigsust ning võimaldan esitatud andmeid kontrollida. Annan nõusoleku kasutada minu isikuandmeid toetuse määramisel ja maksmisel. |
|
Kuupäev: |
Allkiri: |
|
Lk nr |
|
[RTL 2006, 14, 226 – jõust. 10.02.2006]
Facebook
Twitter