Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Maksuõigus

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Õigusabi ja õigusteenused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Notari tasu seadus

Vastu võetud 20.03.1996
RT I 1996, 23, 456
jõustumine 19.04.1996

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. osa ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Notari tasu mõiste

  Notari tasu on notariaaltoimingu tegemise ning sellega seotud õigusalaste ja tehniliste teenuste osutamise eest notarile makstav tasu. Notariaaltoiminguna käsitatakse käesolevas seaduses notari ametitoiminguid ja ametiteenuseid.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 2.   Notari tasu määrad

  (1) [Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

  (2) Kui notari tasu on kehtestatud raammäärana, milles on ette nähtud ainult tasu alam- ja ülemmäär või üks nendest, arvestatakse notari tasu määramisel notariaaltoimingu või õigusalase ja tehnilise teenuse keerukust ning toimingu tegemisele või teenuse osutamisele kulutatud aega.

  (2¹) Kui tõestamisseaduse § 1 lõikes 3¹ nimetatud kaugtõestamise teel tehtav ametitoiming on sama seaduse § 13 lõike 8 alusel kehtestatud ametitoimingute nimekirjas, lisandub notari tasule 20 eurot.
[RT I, 22.02.2019, 2 - jõust. 01.02.2020]

  (3) Notaril on õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Notaril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.

  (4) Kui tõestamistoiming tehakse tõestamisseaduse § 6 või 34 kohaselt, hõlmab tasu notariaaltoimingu eest ka tehinguosalistele väljastatava notariaalakti ärakirja kinnitamise notari tasu.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

2. osa TEHINGUVÄÄRTUS 

§ 3.   Tehinguväärtuse määramise alus

  (1) Tehinguväärtuse määramisel on aluseks notariaaltoimingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus toimingu tegemise ajal.

  (2) Asja või õiguse väärtuseks loetakse notariaaltoimingut taotlevate isikute poolt avaldatud asja või õiguse hind.

  (3) Kui notariaaltoimingut taotlevate isikute asja või õiguse avaldatud hind on väiksem kui asja või õiguse harilik väärtus, määratakse tehinguväärtus maa maksustamishinna, kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruse, asja või õiguse kindlustussumma või muude usaldusväärsete andmete alusel.

  (4) Tehingu objektiks oleval asjal või õigusel lasuvaid kohustusi tehinguväärtuse määramisel maha ei arvata.

  (5) Kui erinevate andmete alusel saadakse ühe asja või õiguse kohta mitu erinevat tehinguväärtust, siis määratakse notari tasu asja või õiguse harilikule väärtusele lähima tehinguväärtuse järgi.

  (6) Notaril ei ole õigust nõuda notariaaltoimingut taotlevatelt isikutelt täiendavaid asja või õiguse tehinguväärtust tõendavaid dokumente, välja arvatud käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides otseselt ettenähtud juhud.

  (7) Kui notariaaltoimingu tehinguväärtus ületab 6 390 000 eurot, siis loetakse notari tasu määramisel, et tehinguväärtus on 6 390 000 eurot, kui käesolev seadus ei kehtesta madalamat ülempiiri.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 4.   Kinnisasja või ehitise ja nende osade ning õiguste tehinguväärtuse alampiir
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]

  (1) Tehinguväärtuse määramisel on kinnisasja või ehitise minimaalväärtuseks 6391 eurot, kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 1278 eurot ja kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 3800 eurot.
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]

  (2) Tehinguväärtuse määramisel on õiguse minimaalväärtuseks 3800 eurot, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]

§ 5.   Mitut tehingut sisaldav dokument

  (1) Kui dokument sisaldab mitu tehingut, liidetakse nende tehinguväärtused. Kui tehingute tõestamise eest võetav notari tasu suurus arvutatakse erinevate täistasu kordajate alusel, arvutatakse notari tasu iga tehinguväärtuse järgi eraldi.

  (2) Sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral on võõrandamise tehinguväärtus 2/3 kinnisasja väärtusest, välja arvatud käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud juhul.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

§ 6.   Tehingu muutmine või isiku vahetumine tehingus

  (1) Tehingu muutmise tõestamisel on tehinguväärtuseks muudetava tehingu objektiks oleva asja või õiguse väärtuse muutumise suurus, kuid mitte vähem kui 1/10 muudetava tehingu väärtusest.

  (2) Isiku vahetumisel tehingus on tehinguväärtuseks pool tehingu väärtusest. Isiku vahetumisel isikute paljususega tehingus on tehinguväärtuseks osa poolest tehingu väärtusest vastavalt vahetuva isiku osale tehingus.

§ 7.   Kinnistusraamatu märke tehinguväärtus

  Kinnistusraamatu, samuti laevakinnistusraamatu märke tehinguväärtus on märkega tagatud nõude väärtus. Kui avaldus märke seadmiseks on ühes ja samas dokumendis märkega tagatava nõude tekkimise aluseks oleva tehinguga, siis märke tehinguväärtust ei määrata.

§ 8.   Tehinguväärtus kinnisasja jagamisel, kinnisasja osa liitmisel ja kinnisasjade ühendamisel

  (1) Kinnisasja mitmeks kinnisasjaks jagamisel on tehinguväärtus kinnisasja jagamise tulemusel moodustatava uue kinnistu väärtus.

  (2) Kinnisasja osa teise kinnisasjaga liitmisel on tehinguväärtus liidetava osa väärtus.

  (3) Kinnisasjade üheks kinnisasjaks ühendamisel on tehinguväärtus ühendatavatest suurima väärtusega kinnisasja väärtus.

§ 9.   Kohustise täitmise tagamise tehinguväärtus

  (1) Pandi, sealhulgas hüpoteegi seadmisel ja lõpetamisel (kustutamisel) on tehinguväärtus 2/3 pandi summast. Nõudega seotud pandi korral pandi summa puudumisel on tehinguväärtuseks nõude summa.

  (2) Hüpoteegi ning muu nõudega mitteseotud pandi koormamisel piiratud asjaõigusega on tehinguväärtus pool hüpoteegi või pandi summast.

  (3) Kui dokument sisaldab tehingut ning selle tehingu täitmise tagamise tehingut, määratakse tehinguväärtus kõrgema väärtusega tehingu järgi.

  (4) Registris pandiõiguse järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks väiksema väärtusega järjekohta vahetava õiguse väärtus.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 10.   Reaalservituudi tehinguväärtus

  (1) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudiga koormamisega kaasneva valitseva kinnisasja väärtuse suurenemise väärtus. Kui pooled on määranud kindlaks reaalservituudi aastaväärtuse, on tehinguväärtus aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 255 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudi tõttu teeniva kinnisasja väärtuse vähenemise väärtus, kui see on suurem käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel arvutatud tehinguväärtusest.

  (3) Reaalservituudi minimaalne tehinguväärtus on 639 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 11.   Kasutusvalduse tehinguväärtus

  (1) Tähtajalise kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

  (2) Füüsilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest:
  1) alla 36 aasta – 20-kordne aastaväärtus;
  2) 36–50 aastat – 15-kordne aastaväärtus;
  3) 51–65 aastat – 10-kordne aastaväärtus;
  4) 66–75 aastat – 5-kordne aastaväärtus;
  5) 76 aastat ja enam – 3-kordne aastaväärtus.

  (3) Juriidilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse 20-kordne aastaväärtus.

  (4) Kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 4% kasutusvalduse eseme väärtusest.

  (5) Laevakinnistusraamatusse kantud laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 1% kasutusvalduse eseme väärtusest.

§ 12.   Isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus

  (1) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

  (2) Elamule seatud tähtajatu isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutaja vanusest:
  1) alla 36 aasta - 20-kordne aastaväärtus;
  2) 36-50 aastat - 15-kordne aastaväärtus;
  3) 51-65 aastat - 10-kordne aastaväärtus;
  4) 66-75 aastat - 5-kordne aastaväärtus;
  5) 76 aastat ja enam - 3-kordne aastaväärtus.

  (3) Kui isiklik kasutusõigus vastab oma sisult mõnele reaalservituudile, määratakse tehinguväärtus vastavalt käesoleva seaduse §-le 10.

  (4) Elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus on 4% elamu väärtusest.

§ 13.   Reaalkoormatise tehinguväärtus

  Reaalkoormatise tehinguväärtus on reaalkoormatise aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 255 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 14.   Hoonestusõiguse tehinguväärtus

  (1) Hoonestusõiguse tehinguväärtus on hoonestusõiguse eest makstava tasu aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

  (2) Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmisel on minimaalne tehinguväärtus:
  1) hoonestamata kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast;
  2) hoonestatud kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast ja hoone hinnast.

§ 15.   Ostueesõiguse tehinguväärtus

  Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtus veerand kinnisasja tehinguväärtusest.

§ 16.   Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus

  (1) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus on lepingust tuleneva kohustise väärtus lepingu tähtaja kestel, kuid mitte rohkem kui 15 aasta eest.

  (2) Tähtajatu üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtuseks on lepingust tuleneva kohustise viiekordne aastaväärtus.

  (3) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu minimaalne aastaväärtus on 63,90 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 17.   Vahetuslepingu tehinguväärtus

  Vahetuslepingu tehinguväärtus on kõrgema väärtusega vahetatava objekti väärtus.

§ 17¹.   Elatise maksmise kokkuleppe tehinguväärtus

  Elatise maksmise kokkuleppe tehinguväärtus on makstava elatise summa, kuid mitte rohkem kui ühe aasta eest.

§ 17².   Loosimise ja liisuheitmise tehinguväärtus

  Loosimise ja liisuheitmise tehinguväärtus on vastavalt väljaloositava asja või õiguse või liisuheitmise eseme väärtus.

§ 17³.   Varaloendi tehinguväärtus

  Varaloendi tehinguväärtus on loendisse kantud vara väärtus.

§ 17⁴.   Enampakkumise tehinguväärtus

  Enampakkumise tehinguväärtus on enampakkumise eseme väärtus.

§ 18.   Äriühingutega seotud toimingud

  (1) Osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus sisaldab ka asutamislepingu või -otsuse lisana kinnitatud põhikirja tehinguväärtust ning on kavandatav osa- või aktsiakapitali suurus.

  (2) Äriühingute ühinemislepingu tehinguväärtus on ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa.

  (2¹) Äriühingu ja füüsilise isiku ühinemislepingu tehinguväärtus on ühendatavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide suurus.
[RT I, 21.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

  (3) Äriühingute jagunemislepingu või äriühingu jagunemiskava tehinguväärtus on omandavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide suurus ja/või osanike sissemaksete summa.

  (4) Äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tehinguväärtus on 1/4 osa- või aktsiakapitalist või osanike sissemaksete summast.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

  (5) Äriühingute asutamis-, ühinemis- ja jagunemistehingu ning nende tehingute muutmise või lõpetamise tehingu väärtuse alampiir on 127 eurot ning ülempiir 639 eurot täis- ja usaldusühingu puhul, 639 116 eurot osaühingu puhul ning 6 390 000 eurot aktsiaseltsi puhul. Kui tehinguväärtus on alla alampiiri või ületab ülempiiri, loetakse notari tasu määramisel, et see vastab alam- või ülempiirile. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka äriühingu ja füüsilise isiku ühinemislepingu tehinguväärtuse määramisel.
[RT I, 21.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

  (6) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud tehingute puhul ei saa tehinguväärtust määrata, on tehinguväärtuseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tehinguväärtuse alampiir ning käesoleva seaduse § 6 ja § 28 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata.

§ 19.   Ühise omandiga seotud toimingud

  (1) Kaasomandis oleva vara jagamise või kasutuskorra kindlaksmääramise tehinguväärtus on vara väärtus, mida jagatakse või mille kasutuskord kindlaks määratakse.

  (2) Abieluvaralepingu, kooseluseaduse § 16 lõikes 2 nimetatud kokkuleppe või ühisvara jagamise lepingu tehinguväärtus on lepingu esemeks oleva vara väärtus. Vara minimaalne tehinguväärtus on 6391 eurot.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

  (3) Omandiõiguse tunnistuse tõestamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud vara väärtus.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

§ 20.   Pärimisõiguslikud toimingud

  (1) [Kehtetu - RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009]

  (1¹) Annakusaaja tunnistuse tõestamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud annakuks määratud eseme väärtus.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

  (1²) [Kehtetu - RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

  (2) [Kehtetu - RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009]

§ 21.   Volituse tehinguväärtus
[Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

3. osa TEHINGUVÄÄRTUSE ALUSEL NOTARI TASU ARVUTAMINE 

§ 22.   Tehinguväärtuste ja täistasude tabel

  (1) Tehinguväärtuse alusel arvutatakse notari tasu käesolevas paragrahvis toodud tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi eurodes.

  (2) Kuni 1 278 235 eurot – 958,65 eurot + 0,14% tehinguväärtuse summast, mis ületab 639 120 eurot;
kuni 1 917 350 eurot – 1853,40 eurot + 0,12% tehinguväärtuse summast, mis ületab 1 278 235 eurot;
kuni 2 556 470 eurot – 2620,35 eurot + 0,1% tehinguväärtuse summast, mis ületab 1 917 350 eurot;
kuni 3 195 585 eurot – 3259,45 eurot + 0,08% tehinguväärtuse summast, mis ületab 2 556 470 eurot;
kuni 6 391 165 eurot – 3770,75 eurot + 0,05% tehinguväärtuse summast, mis ületab 3 195 585 eurot;
üle 6 391 165 euro – 5368,55 eurot + 0,02% tehinguväärtuse summast, mis ületab 6 391 165 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 23.   Notari tasu tehingu tõestamise eest

  Kui käesoleva seaduse muudest sätetest ei tulene teisiti, on notari tasu tehingu tõestamise eest:
  1) ühepoolse tehingu puhul ühekordne täistasu;
  2) kahe- või mitmepoolse tehingu puhul kahekordne täistasu.

§ 24.   Vara jagamise või kasutamiskorra kindlaksmääramise tehingu tõestamine
[Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 25.   Asjaõiguslepingu tõestamine

  Kui asjaõiguslepingu, sealhulgas laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe aluseks olev võlaõiguslik tehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari tasu asjaõiguslepingu või laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe tõestamise eest 19,10 eurot. Kui asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus on ühes dokumendis vastava võlaõigusliku tehinguga, siis asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse tõestamise eest tasu ei võeta.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 26.   Eluruumi erastamise lepingu tõestamine

  Notari tasu eluruumi erastamise lepingu tõestamise eest on 1% tehinguväärtusest, kuid mitte vähem kui 6,39 eurot ning mitte rohkem, kui on notari tasu, lähtudes käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud tehinguväärtuste ja täistasude tabelist.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 27.   Volituse tõestamine
[Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 28.   Tehingu lõpetamise kokkuleppe ja volituse tühistamise tõestamine

  (1) Notari tasu kahe- või mitmepoolse tehingu lõpetamise kokkuleppe tõestamise eest on pool täistasust.

  (2) Notari tasu volituse tühistamise tõestamise eest on pool volituse tõestamise eest võetud notari tasust.

§ 28¹.   Laevakinnistusraamatu ja registerpandi alased tehingud
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

  (1) Notari tasu laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi omandi ülemineku kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Notari tasu laevahüpoteegi seadmise kokkuleppe ning omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Notari tasu registerpandi seadmise kokkuleppe ning omanikuregisterpandi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 28².   Loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ja tõestamine
[Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 28³.   Varaloendi koostamine ja tõestamine

  Notari tasu varaloendi koostamise ja tõestamise eest on ühekordne täistasu, kuid mitte vähem kui 47,90 eurot toimingu kestuse aja iga tunni eest.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 28⁴.   Enampakkumise läbiviimine ja tõestamine
[Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 29.   Notari tasu muude notariaaltoimingute tegemise eest

  (1) Notari tasu on ühekordne täistasu:
  1) omandiõiguse tunnistuse tõestamise eest;
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]
  1¹) annakusaaja tunnistuse tõestamise eest;
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]
  1²) [kehtetu - RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]
  2) [kehtetu - RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009]
  3) [kehtetu - RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009]
  4) äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot, samuti mitte vähem kui 63,90 eurot toimingu kestuse aja iga järgmise tunni eest, kuid kokku mitte rohkem kui 319,50 eurot;
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
  5) omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest;
  6) asjaõiguslepingu tõestamise eest ehitise pandiõiguse ümberregistreerimisel hüpoteegiks;
  7) eellepingu tõestamise eest;
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]
  8) võlaõigusliku lepingu tõestamise eest, kui samade poolte vahel on sama eseme suhtes eelnevalt sõlmitud notariaalselt tõestatud eelleping.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

  (2) [Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

  (3) Notari tasu on veerand täistasust:
  1) ametitoiminguna raha või väärtpaberite notari deposiiti võtmisel, kuid mitte vähem kui 6,39 eurot;
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
  2) registris pandiõiguse järjekoha muutmise tehingu tõestamise eest;
  3) kinnistusraamatusse ja laevakinnistusraamatusse märke kandmise avalduse tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 3 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  4) [kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 30.   Notari tasu ärajäänud ametitoimingu eest
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]

  (1) Notari tasu notariaalakti projekti koostamise eest, kui toimingu tegemist ei järgne, on pool toimingu tegemise tasust, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu on kohustatud tasuma toimingu tegemist taotlenud isik või isik, kelle huvides on notar tegutsenud, kui notar on teda enne projekti koostamist tasu maksmise kohustusest teavitanud.

  (3) Kui notar on võtnud tasu notariaalakti projekti koostamise eest ja sellele järgneb toimingu tegemine sama notari poolt, tuleb tehingu tõestamisel notari tasust maha arvata juba tasutud notariaalakti projekti tasu.
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]

4. osa TEHINGUVÄÄRTUSEST MITTESÕLTUV NOTARI TASU 

§ 31.   Kindla tasumääraga notariaaltoimingud

  Kindla tasumääraga on järgmised notariaaltoimingud:
  1) volituse või avalduse tõestamine pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks või teise isiku arveldusarvele kandmiseks – 3,19 eurot;
  2) füüsilise isiku muu volituse tõestamine – 25,50 eurot;
  3) juriidilise isiku volituse tõestamine – 49,20 eurot;
  4) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine – 15,95 eurot;
  5) isiku elusoleku kinnitamine – 14,35 eurot;
  6) isiku teatud kohas viibimise kinnitamine – 15,95 eurot;
  7) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse kinnitamine – 11,50 eurot;
  8) dokumendi esitamisaja kinnitamine – 14,35 eurot;
  9) notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine – 18,20 eurot;
  9¹) kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine, avalduse esitaja allkirja kinnitamine ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine või juriidilise isiku või usaldushalduri taotlusel tegeliku kasusaaja andmete esitamine – 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot;
[RT I, 10.07.2020, 1 - jõust. 20.07.2020]
  10) erastamisel korteriomandite kinnistamiseks esitatava kinnistamisavalduse tõestamine – 12,75 eurot ühe korteriomandi eseme kohta;
  11) ühepoolse avalduse tõestamine, mille puhul tehinguväärtust ei määrata – 42,15 eurot;
  11¹) kahe- või mitmepoolse tehingu tõestamine, mille puhul tehinguväärtust ei määrata – 84,30 eurot;
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]
  12) allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine – 12,75 eurot;
  13) avaldaja nimel määruskaebuse koostamine kandeavalduse suhtes tehtud määruse peale – 31,95 kuni 159,75 eurot;
  14) dokumendi ärakirja või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot;
  14¹) kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse, abieluvararegistrisse või pärimisregistrisse kantud andmete või kinnistus- või registriosakonna poolt peetavas registris, abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamine – 3,20 eurot ühe päringu või dokumendiga tutvumise eest;
[RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018]
  14²) kinnistus- või registritoimikuga või abieluvararegistri dokumentidega tutvumise võimaldamine – 9,60 eurot;
[RT I, 09.05.2017, 1 - jõust. 01.03.2018]
  14³) kinnistus- või registriosakonna peetava registri, abieluvararegistri, rahvastikuregistri või pärimisregistri andmete väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 3,20 eurot sõltumata lehekülgede arvust;
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
  14⁴) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris, abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava dokumendi väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 6,35 eurot sõltumata lehekülgede arvust;
[RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018]
  14⁵) kinnistus- või registriosakonna peetava registri, abieluvararegistri või pärimisregistri andmete väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 4,80 eurot sõltumata andmemahust;
[RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018]
  14⁶) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris, abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava dokumendi väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 6,35 eurot;
[RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018]
  14⁷) välisriigi registrisse kantud testamentide või pärimislepingute andmete kohta päringu tegemine – 7 eurot ühe päringu kohta;
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]
  14⁸) abieluvararegistri kande tegemine – 25 eurot;
[RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018]
  14⁹) abieluvararegistri kande muutmine või kustutamine – 10 eurot;
[RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018]
  15) digitaalse ärakirja väljastamine, sõltumata andmemahust – 12,75 eurot;
  16) dokumendi kinnitamine tunnistusega (apostille’ga) – 22,35 eurot;
  17) tunnistuse väljastamine notariaaldokumendi õigusliku jõu kohta Eesti Vabariigis ja Eesti Vabariigis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi kohta – 10 eurot;
[RT I, 10.03.2016, 2 - jõust. 20.03.2016]
  17¹) lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud kokkuleppe tõestamine – 51,13 eurot;
[RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]
  18) ametitoiminguna dokumentide (välja arvatud testamentide) hoiulevõtmine, iga dokumendi hoidmine ühe kuu jooksul – 24,90 eurot;
  19) notariaadiseaduse § 30 lõikes 4 nimetatud teate või taotluse koostamine – 31,95 kuni 76,65 eurot;
  20) mereprotesti tõestamine – 78,60 eurot;
  21) ühishüpoteegi osalise vabastamise kokkuleppe tõestamine – 42,15 eurot;
  22) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine ning sihtasutuste ühinemis- ja jagunemislepingu või sihtasutuse jagunemiskava tõestamine – 77,30 eurot;
  23) sihtasutuse organi otsuste tõestamine – 69 eurot;
  24) mittetulundusühingu asutamislepingu, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine, samuti mittetulundusühingu koosoleku protokolli tõestamine – 0,60 eurot iga mittetulundusühingu liikme kohta, kuid kokku mitte vähem kui 31,95 eurot ja mitte rohkem kui 127,80 eurot;
  25) majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule – 25,55 eurot;
  26) asutatava aktsiaseltsi või osaühingu nimele pangakonto avamine – 12,75 eurot;
  27) testamendi tõestamine – 32,55 eurot;
  28) kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise tõestamine – 32,55 eurot;
  28¹) notari hoiule antud testamendi tagasivõtmise avalduse tõestamine – 16,29 eurot;
  28²) notarile hoiule antud testamendi avamise eest, kui testamendi avab notar, kes pärimismenetlust läbi ei vii – 32,55 eurot;
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]
  29) abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine – 41,50 eurot;
  29¹) abikaasade vastastikuse testamendi tühistamise kohta teate koostamine ja edastamine – 25 eurot;
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]
  30) pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine – 65,15 eurot;
  31) pärandist loobumise avalduse tõestamine – 6,35 eurot;
  32) pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine – 63,90 eurot;
  32¹) Euroopa pärimistunnistuse avalduse tõestamine – 42 eurot;
[RT I, 10.03.2016, 2 - jõust. 20.03.2016]
  33) pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse väljastamine – 102,25 eurot;
  33¹) Euroopa pärimistunnistuse tõestamine – 51 eurot;
[RT I, 10.03.2016, 2 - jõust. 20.03.2016]
  34) pärimisseaduses sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimine – 25,55 eurot;
  35) testamenditäitja ülesande vastuvõtmise või ülesandest loobumise avalduse tõestamine – 12,75 eurot;
  36) testamenditäitja tunnistuse väljastamine – 12,75 eurot;
  37) pärija õiguste ja kohustuste kohta täiendavate järelepärimiste tegemiseks avalduse tõestamine – 12,75 eurot;
  38) sundosa saaja tunnistuse tõestamine – 12,75 eurot;
  39) omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamine – 42,15 eurot;
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
  40) teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele, majandushaldusasutuselt dokumentide või muu teabe vastuvõtmine ja ettevõtjale edastamine – 15 eurot;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
  41) haldusakti kättetoimetamise tõestamine – 35 eurot;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
  42) andmete kandmine majandustegevuse registrisse – 25 eurot;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
  43) nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), alusel tõendi väljastamine – 10 eurot.
[RT I, 10.11.2022, 1 - jõust. 20.11.2022]

§ 31¹.   Mitut tehingut sisaldav dokument pärimismenetluses

  Kui pärandi vastuvõtmise, pärandist loobumise või Euroopa pärimistunnistuse avaldus sisaldub pärimismenetluse algatamise avalduses, siis võetakse tasu ainult pärimismenetluse algatamise eest.
[RT I, 10.03.2016, 2 - jõust. 20.03.2016]

§ 31².   Tasu kandeavalduse edastamise eest

  Kui koos kandeavalduse ärakirjaga või täiendavalt tuleb kohtu kinnistus- või registriosakonnale edastada kande tegemiseks vajalikke lisadokumente, siis võetakse tasu ainult kandeavalduse digitaalselt kinnitatud ärakirja registri- või kinnistusosakonnale väljastamise eest.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

§ 31³.   Tasu pärimismenetluses tehtava toimingu eest

  (1) Ametitoiminguga seotud pärimisregistri kande tegemise eest eraldi tasu ei võeta.

  (2) Pärimisregistrisse kantud andmetega tutvumise eest ei võeta tasu, kui pärimisregistrisse kantud andmetega soovitakse tutvuda samaaegselt pärimismenetluse algatamisega või kui pärimisregistrisse kantud andmeid tuleb kontrollida pärimismenetluse läbiviimise käigus.

  (3) Kui ühes dokumendis sisaldub mitu tahteavaldust, võetakse notari tasu iga tahteavalduse eest eraldi.
[RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013]

§ 32.   Notari tasu tõendite ja tunnistuste väljaandmise eest

  Tõendi ja tunnistuse väljaandmise eest on notari tasu määraks tehinguväärtuste ja täistasude tabelis sätestatud minimaalne täistasu, kui käesoleva seadusega ei ole ette nähtud muud tasu määra.

§ 33.   Notari tasu õigusalase konsultatsiooni eest
[Kehtetu - RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 33¹.   Tasu notari ametiteenuste eest

  Tasu notariaadiseaduse §-s 32 sätestatud ametiteenuste eest on kokkuleppeline, välja arvatud juhul, kui lepitusteenust osutatakse Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu kaudu.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 33².   Tasu abielu sõlmimise, abielu lahutamise ja abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimise eest
[RT I, 10.03.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (1) Notari tasu abielu sõlmimise või lahutamise kinnitamise eest on 64 eurot. Tasu hõlmab ka abielu sõlmimise või abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses ettenähtud nõustamist ja kande tegemist.
[RT I, 21.12.2016, 1 - jõust. 01.03.2018]

  (1¹) Notari tasu abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimise eest on 64 eurot.
[RT I, 10.03.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (2) Kui notarile on esitatud avaldus abielu sõlmimiseks, lahutamiseks või abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimiseks ja notar on avaldajaid nõustanud notariaadiseaduse § 30 lõikes 1 või 1¹ sätestatud korras, kuid notarist sõltumatutel asjaoludel abielu sõlmimist või lahutamist või kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimist ei järgne, on notari tasu 45 eurot.
[RT I, 10.03.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (3) Notari tasu abielu sõlmimise kinnitamise eest väljaspool bürood või tööpiirkonda on kokkuleppeline.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.07.2010]

§ 33³.   Tasu kooselulepingu sõlmimise ja lõpetamise eest

  (1) Notari tasu kooselulepingu sõlmimise tõestamise eest on 200 eurot. Tasu hõlmab ka registreeritud elukaaslaste täiendavaid registreeritud kooseluga seotud kokkuleppeid, varasuhetele kohaldatava õiguse valikut, seaduses ettenähtud nõustamist ning andmete andmist ja kannete tegemist rahvastikuregistrisse ja abieluvararegistrisse.

  (2) Kui notarile on avaldatud soovi kooselulepingu sõlmimiseks ning notar on avaldajat nõustanud notariaadiseaduse § 30 lõikes 1² sätestatud korras, kuid notarist sõltumatutel asjaoludel kooselulepingu sõlmimist ei järgne, on notari tasu 100 eurot.

  (3) Notari tasu kooselulepingu lõpetamise tõestamise eest on 64 eurot. Tasu hõlmab ka kannete tegemist abieluvararegistrisse ja andmete andmist rahvastikuregistrisse.

  (4) Kui notarile on avaldatud soovi kooselulepingu lõpetamiseks, kuid notarist sõltumatutel asjaoludel kooselulepingu lõpetamist ei järgne, on notari tasu 45 eurot.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

§ 34.   Õigusabi ja esindamine
[Kehtetu - RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 35.   Notari tasu ärakirja valmistamise eest

  (1) Notari tasu ärakirja valmistamise eest on:
  1) iga lehekülje (A 3) eest 0,31 eurot;
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
  2) iga lehekülje (A 4) eest 0,19 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Notariaaldokumendi juures säilitatava, kinnitamisele mittekuuluva ärakirja valmistamise eest tasu ei võeta.

§ 36.   Notariaaltoiminguga seotud kulude hüvitamine

  (1) Notari tasu maksmiseks kohustatud isik hüvitab notarile telefonikaugekõnede, telefaksi-, posti- ning muud notariaaltoimingu tegemisega seotud põhjendatud kulud.

  (2) Väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu eest tasutakse notarile täiendavalt toimingu tegemiseks kulutatud aja eest 3,80 eurot tunnis. Notari tööajaks käesoleva seaduse mõttes loetakse ajavahemikku kella 9-st kella 18-ni tööpäeval. Kui notari büroo lahtiolekuaeg algab kella 9-st varem või kestab pärast kella 18, on notari tööaeg vastavalt sellele pikem.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab notariaaltoimingu taotleja. Notari isikliku sõiduvahendi kasutamisel tasub notariaaltoimingu taotleja notarile täiendavalt 3,80 eurot iga sõiduvahendi kasutamise tunni eest.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 37.   Ajatasu arvutamine

  Kui notari tasu on määratud ajatasuna, ümardatakse toimingu tegemiseks kulutatud aeg, mis läheb üle täis- või pooltunni, vastavalt pool- või täistunniks.

5. osa NOTARI TASU MAKSMINE 

§ 38.   Notari tasu maksmiseks kohustatud isik

  (1) Notari tasu maksmiseks kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik) on isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud.

  (2) Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt.

  (3) Pärimismenetluses tehtud notariaaltoimingute eest on kohustatud notari tasu maksma pärija. Kaaspärijad vastutavad tasu maksmise eest solidaarselt. Käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktis 1¹ ning § 31 punktides 30–32 ja 35–38 sätestatud tasu on kohustatud maksma isik, kelle taotlusel notariaaltoiming tehti. Kui pärimismenetluse algatamise avalduse on esitanud üks kaaspärija, vastutavad kõik kaaspärijad käesoleva seaduse § 31 punktis 32 sätestatud tasu maksmise eest solidaarselt.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

  (4) Käesoleva seaduse § 31 punktis 32¹ sätestatud tasu Euroopa pärimistunnistuse avalduse tõestamise eest on kohustatud maksma isik, kes avalduse esitab. Käesoleva seaduse § 31 punktis 33¹ sätestatud tasu on kohustatud maksma isik, kelle taotlusel Euroopa pärimistunnistus tõestatakse. Kui Euroopa pärimistunnistuse avalduse on ühiselt esitanud mitu taotlemiseks õigustatud isikut, vastutavad kõik taotlejad käesoleva seaduse § 31 punktides 32¹ ja 33¹ sätestatud tasu maksmise eest solidaarselt.
[RT I, 10.03.2016, 2 - jõust. 20.03.2016]

§ 39.   Notari tasu selgitamine

  (1) Notar peab kohustatud isikule selgitama notari tasu määra, tasu maksmise ja sissenõudmise korda.

  (2) Tehingu või avalduse tõestanud või kinnitanud notar on kohustatud notariaaltoimingu taotlejale teatavaks tegema riigilõivu suuruse, mis tuleb tasuda tehingu või avalduse alusel kohtu kinnistusosakonnas või registriosakonnas tehtava kande või märke eest.
[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]

§ 40.   Notari tasu sissenõudmine

  (1) Notaril tekib õigus nõuda sisse notari tasu notariaaltoimingu lõpuleviimise päeval ning tehniliste teenuste osutamise tasu ja muude kulude hüvitamist kohe pärast teenuse osutamist või kulu tekkimist.

  (2) Kohustatud isikult notari tasu sissenõudmiseks on notar kohustatud esitama arve, millel peavad olema märgitud:
  1) notari nimi, allkiri, notaribüroo aadress ja isikukood;
  2) arve number ja väljastamise kuupäev;
  3) kohustatud isiku nimi ning aadress;
  4) notariaalregistri ja tasuregistri numbrid;
  5) tehinguväärtus;
  6) notari tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited käesoleva seaduse §-dele, mille alusel on notari tasu arvutatud;
  7) käibemaksusumma.

  (3) Notar on kohustatud märkima notari tasu suuruse ja sellele lisanduva käibemaksu suuruse kõigile notariaalselt vormistatud dokumentidele.

  (4) Notaril on alates notari tasu sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 ja § 113 lõike 1 alusel.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 40¹.   Notari tasu osade kaupa maksmine

  (1) Notaril on õigus sõlmida notari tasu maksmiseks kohustatud isikuga kokkulepe notari tasu osade kaupa maksmise kohta.

  (2) Notari tasu osade kaupa maksmise periood ei tohi ületada kuut kuud.

  (3) Notari tasu osade kaupa maksmine on intressivaba.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

§ 40².   Notari tasu maksmisest vabastamine

  (1) Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda käesoleva seaduse § 28 lõikes 2, § 29 lõike 1 punktides 1 ja 1¹ ning § 31 punktides 1, 2, 9¹, 16, 27–34 ja 38 sätestatud notari ametitoimingute eest ettenähtud notari tasu ja kui seoses pärimismenetlusega tehakse muid ametitoiminguid, siis ka nende eest ettenähtud notari tasu, või kes suudab seda teha üksnes osaliselt või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat toimetulekut. Samuti võib tasu maksmisest vabastamine hõlmata nende ametitoimingutega otseselt seotud ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamist ning käesoleva seaduse §-s 36 ettenähtud kulude hüvitamist.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Taotlus notari tasu maksmisest vabastamiseks esitatakse 10 päeva jooksul pärast notarilt arve saamist taotleja elukohajärgsele maa- või linnakohtule. Kui taotlejal ei ole Eestis elukohta, võib taotluse esitada ka maa- või linnakohtule, kelle tööpiirkonnas taotleja viibib.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

  (3) Notari tasu maksmisest vabastamise taotlusele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 12 lõiget 3. Taotluses märgitakse:
  1) taotleja nimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg) ning aadress ja sidevahendite numbrid;
  2) probleemi kirjeldus, miks taotlejal oli vaja notariaaltoimingut ning milline on sellest taotlejale tõusev kasu;
  3) millises ulatuses taotletakse notari tasu maksmisest vabastamist;
  4) põhjendus, miks notari tasu maksmisest vabastamist taotletakse;
  5) andmed riigilõivu tasumise kohta;
  6) taotleja allkiri ja kuupäev.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

  (4) Notari tasu maksmisest vabastamise taotlusele lisatakse notari tasu arve, ärakiri notariaalaktist, taotleja allkirjastatud teatis oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. Teatise vormile kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 13 lõiget 4. Isiku suhtes, kelle elukoht ei ole Eestis, kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 13 lõiget 2.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

  (5) Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse läbivaatamisele ning rahuldamisele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkte 2, 3 ja 7–12, § 14 ja osalisel vabastamisel § 16.

  (6) Notari tasu maksmisest täieliku või osalise vabastamise või sellest keeldumise üle otsustamisele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 15 lõiget 2. Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse kohta tehtud menetlust lõpetava kohtulahendi ärakiri saadetakse Notarite Kojale.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

  (7) Notarite Kojal on õigus nõuda isikult, kes on notari tasu maksmisest vabastamise taotlemisel esitanud teadvalt valeandmeid ning keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud notari tasu maksmisest, notari tasust vabastamisega seotud kulutuste hüvitamist ning riigi õigusabi seaduse § 29 lõikes 2 sätestatud intressi tasumist.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

§ 41.   Tasu maksmisest vabastamine notari vea puhul

  Kui notari poolt tõestatud dokument tuleb notaril tema vea tõttu ümber teha või uuesti tõestada, ei võeta dokumendi ümbertegemise või tõestamise eest notari tasu.

§ 42.   Notari tasu sissenõude aegumine

  Notari tasu ja tehtud kulutuste nõude aegumistähtaeg on üks aasta, arvates notariaaltoimingu lõpuleviimise päevast, tehnilise teenuse osutamisest, muu kulu tekkimisest või notari tasu maksmisest vabastamise taotluse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

§ 43.   Notari tasu ümberarvutamine

  Kui notari tasu suurus pärast arvutusvea avastamist ja ümberarvutamist kujuneb väiksemaks kui esialgne notari tasu, tagastab notar kohustatud isikule enammakstu kohe.

§ 44.   Notari tasu ettemaksmine

  (1) Notariaaltoimingut taotlev isik võib teha ettemakse eeldatava notari tasu täies või osalises ulatuses. Ettemaksu kohta annab notar isikule kviitungi.

  (2) Kui pärast notariaaltoimingu lõpuleviimist ning arve esitamist selgub, et ettemaks on arvel näidatud summast suurem, tagastab notar koheselt enammakstu.

§ 45.   Dokumentide kinnipidamise õigus

  Kui notari tasu maksmiseks kohustatud isik ei ole esitanud kohtule notari tasu maksmisest vabastamise taotlust, on notaril õigus kuni notari tasu ja toimingu käigus tekkinud kulude tasumiseni, kuid mitte kauem käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud aegumistähtajast, notari tasu maksmise tagamiseks kinni pidada notariaaltoimingu tegemiseks esitatud tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti algärakirju ja ärakirju.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

6. osa NOTARI TASU VAIDLUSTAMINE 

§ 46.   Kaebuse esitamine

  Kohustatud isik võib ühe kuu jooksul talle notari arve esitamise päevast esitada notaribüroo asukohajärgsele kohtule kaebuse notari tasu ebaõige määramise kohta.

§ 47.   Notari tasu tagastamine
[Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

7. osa RAKENDUSSÄTTED 

§ 48.   Notariaaltoimingute eest makstav riigilõiv

  Käesoleva seaduse tähenduses ei ole notari tasuks välisesinduste ametiisikute ja valla- ning linnasekretäride poolt tehtavate notariaaltoimingute eest makstav riigilõiv.

§ 49.   Muudatus notariaadiseaduses

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 50.   Seaduse jõustumine

  Käesoleva seaduse § 31 punkt 36 jõustub eraldi seadusega Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.
[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]