HALDUSÕIGUSMaksuõigus

HALDUSÕIGUSÕigusabi ja õigusteenused

Teksti suurus:

Notari tasu seadus (lühend - NotTS)

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Notari tasu seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.02.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.07.2008
Avaldamismärge:

Notari tasu seadus

Vastu võetud 20.03.1996
RT I 1996, 23, 456
jõustumine 19.04.1996

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.12.1997RT I 1998, 2, 4809.01.1998
11.02.1998RT I 1998, 23, 32101.07.1998
17.06.1998RT I 1998, 59, 94110.07.1998
avaldatud RT paberkandjal RT I 1998, 95, 1512
17.02.1999RT I 1999, 27, 38001.04.1999
23.02.1999RT I 1999, 29, 40019.03.1999
06.06.2001RT I 2001, 56, 33607.07.2001
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002
19.12.2001RT I 2002, 3, 601.02.2002
15.05.2002RT I 2002, 47, 29701.01.2003
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
15.01.2003RT I 2003, 13, 6401.07.2003
29.01.2003RT I 2003, 18, 10007.03.2003 , osaliselt 1. 05. 2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
12.10.2005RT I 2005, 57, 45001.01.2006
15.12.2005RT I 2005, 71, 54901.01.2006
26.01.2006RT I 2006, 7, 4204.02.2006

1. osa ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Notari tasu mõiste

  Notari tasu on notariaaltoimingu tegemise ning sellega seotud õigusalaste ja tehniliste teenuste osutamise eest notarile makstav tasu. Notariaaltoiminguna käsitatakse käesolevas seaduses notari ametitoiminguid.

§ 2.  Notari tasu määrad

  (1) Notari tasu määrad kehtestatakse kas notariaaltoimingu tehinguväärtusest sõltuvatena või sellest mittesõltuva summa või ajatasuna.

  (2) Kui notari tasu on kehtestatud raammäärana, milles on ette nähtud ainult tasu alam- ja ülemmäär või üks nendest, arvestatakse notari tasu määramisel notariaaltoimingu või õigusalase ja tehnilise teenuse keerukust ning toimingu tegemisele või teenuse osutamisele kulutatud aega.

  (3) Notaril on õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Notaril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.

2. osa TEHINGUVÄÄRTUS 

§ 3.  Tehinguväärtuse määramise alus

  (1) Tehinguväärtuse määramisel on aluseks notariaaltoimingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus toimingu tegemise ajal.

  (2) Asja või õiguse väärtuseks loetakse notariaaltoimingut taotlevate isikute poolt avaldatud asja või õiguse hind.

  (3) Kui notariaaltoimingut taotlevate isikute asja või õiguse avaldatud hind on väiksem kui asja või õiguse harilik väärtus, määratakse tehinguväärtus maa maksustamishinna, kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruse, asja või õiguse kindlustussumma või muude usaldusväärsete andmete alusel.

  (4) Tehingu objektiks oleval asjal või õigusel lasuvaid kohustusi tehinguväärtuse määramisel maha ei arvata.

  (5) Kui erinevate andmete alusel saadakse ühe asja või õiguse kohta mitu erinevat tehinguväärtust, siis määratakse notari tasu asja või õiguse harilikule väärtusele lähima tehinguväärtuse järgi.

  (6) Notaril ei ole õigust nõuda notariaaltoimingut taotlevatelt isikutelt täiendavaid asja või õiguse tehinguväärtust tõendavaid dokumente, välja arvatud käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides otseselt ettenähtud juhud.

  (7) Kui notariaaltoimingu tehinguväärtus ületab 100 000 000 krooni, siis loetakse notari tasu määramisel, et tehinguväärtus on 100 000 000 krooni, kui käesolev seadus ei kehtesta madalamat ülempiiri.

§ 4.  Kinnisasja või ehitise ja nende osade tehinguväärtuse alampiir

  Tehinguväärtuse määramisel on kinnisasja või ehitise minimaalväärtuseks 10 000 krooni, kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 2000 krooni ja kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 6000 krooni.

§ 5.  Mitut tehingut sisaldav dokument

  (1) Kui dokument sisaldab mitu tehingut, liidetakse nende tehinguväärtused. Kui tehingute tõestamise eest võetav notari tasu suurus arvutatakse erinevate täistasu kordajate alusel, arvutatakse notari tasu iga tehinguväärtuse järgi eraldi.

  (2) Sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral on võõrandamise tehinguväärtus 2/3 kinnisasja väärtusest, välja arvatud käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud juhul.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

§ 6.  Tehingu muutmine või isiku vahetumine tehingus

  (1) Tehingu muutmise tõestamisel on tehinguväärtuseks muudetava tehingu objektiks oleva asja või õiguse väärtuse muutumise suurus, kuid mitte vähem kui 1/10 muudetava tehingu väärtusest.

  (2) Isiku vahetumisel tehingus on tehinguväärtuseks pool tehingu väärtusest. Isiku vahetumisel isikute paljususega tehingus on tehinguväärtuseks osa poolest tehingu väärtusest vastavalt vahetuva isiku osale tehingus.

§ 7.  Kinnistusraamatu märke tehinguväärtus

  Kinnistusraamatu, samuti laevakinnistusraamatu märke tehinguväärtus on märkega tagatud nõude väärtus. Kui avaldus märke seadmiseks on ühes ja samas dokumendis märkega tagatava nõude tekkimise aluseks oleva tehinguga, siis märke tehinguväärtust ei määrata.

§ 8.  Tehinguväärtus kinnisasja jagamisel, kinnisasja osa liitmisel ja kinnisasjade ühendamisel

  (1) Kinnisasja mitmeks kinnisasjaks jagamisel on tehinguväärtus kinnisasja jagamise tulemusel moodustatava uue kinnistu väärtus.

  (2) Kinnisasja osa teise kinnisasjaga liitmisel on tehinguväärtus liidetava osa väärtus.

  (3) Kinnisasjade üheks kinnisasjaks ühendamisel on tehinguväärtus ühendatavatest suurima väärtusega kinnisasja väärtus.

§ 9.  Kohustise täitmise tagamise tehinguväärtus

  (1) Pandi, sealhulgas hüpoteegi seadmisel ja lõpetamisel (kustutamisel) on tehinguväärtus 2/3 pandi summast. Nõudega seotud pandi korral pandi summa puudumisel on tehinguväärtuseks nõude summa.

  (2) Hüpoteegi ning muu nõudega mitteseotud pandi koormamisel piiratud asjaõigusega on tehinguväärtus pool hüpoteegi või pandi summast.

  (3) Kui dokument sisaldab tehingut ning selle tehingu täitmise tagamise tehingut, määratakse tehinguväärtus kõrgema väärtusega tehingu järgi.

  (4) Registris pandiõiguse järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks väiksema väärtusega järjekohta vahetava õiguse väärtus.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 10.  Reaalservituudi tehinguväärtus

  (1) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudiga koormamisega kaasneva valitseva kinnisasja väärtuse suurenemise väärtus. Kui pooled on määranud kindlaks reaalservituudi aastaväärtuse, on tehinguväärtus aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 1000 krooni.

  (2) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudi tõttu teeniva kinnisasja väärtuse vähenemise väärtus, kui see on suurem käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel arvutatud tehinguväärtusest.

  (3) Reaalservituudi minimaalne tehinguväärtus on 2000 krooni.

§ 11.  Kasutusvalduse tehinguväärtus

  (1) Tähtajalise kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

  (2) Füüsilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest:
  1) alla 36 aasta - 20-kordne aastaväärtus;
  2) 36-50 aastat - 15-kordne aastaväärtus;
  3) 51-65 aastat - 10-kordne aastaväärtus;
  4) 66-75 aastat - 5-kordne aastaväärtus;
  5) 76 aastat ja enam - 3-kordne aastaväärtus.

  (3) Juriidilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse 20-kordne aastaväärtus.

  (4) Kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 4% kasutusvalduse eseme väärtusest.

  (5) Laevakinnistusraamatusse kantud laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 1% kasutusvalduse eseme väärtusest.

§ 12.  Isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus

  (1) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

  (2) Elamule seatud tähtajatu isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutaja vanusest:
  1) alla 36 aasta - 20-kordne aastaväärtus;
  2) 36-50 aastat - 15-kordne aastaväärtus;
  3) 51-65 aastat - 10-kordne aastaväärtus;
  4) 66-75 aastat - 5-kordne aastaväärtus;
  5) 76 aastat ja enam - 3-kordne aastaväärtus.

  (3) Kui isiklik kasutusõigus vastab oma sisult mõnele reaalservituudile, määratakse tehinguväärtus vastavalt käesoleva seaduse §-le 10.

  (4) Elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus on 4% elamu väärtusest.

§ 13.  Reaalkoormatise tehinguväärtus

  Reaalkoormatise tehinguväärtus on reaalkoormatise aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 1000 krooni.

§ 14.  Hoonestusõiguse tehinguväärtus

  (1) Hoonestusõiguse tehinguväärtus on hoonestusõiguse eest makstava tasu aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

  (2) Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmisel on minimaalne tehinguväärtus:
  1) hoonestamata kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast;
  2) hoonestatud kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast ja hoone hinnast.

§ 15.  Ostueesõiguse tehinguväärtus

  Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtus veerand kinnisasja tehinguväärtusest.

§ 16.  Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus

  (1) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus on lepingust tuleneva kohustise väärtus lepingu tähtaja kestel, kuid mitte rohkem kui 15 aasta eest.

  (2) Tähtajatu üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtuseks on lepingust tuleneva kohustise viiekordne aastaväärtus.

  (3) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu minimaalne aastaväärtus on 1000 krooni.

§ 17.  Vahetuslepingu tehinguväärtus

  Vahetuslepingu tehinguväärtus on kõrgema väärtusega vahetatava objekti väärtus.

§ 171.  Elatise maksmise kokkuleppe tehinguväärtus

  Elatise maksmise kokkuleppe tehinguväärtus on makstava elatise summa, kuid mitte rohkem kui ühe aasta eest.

§ 172.  Loosimise ja liisuheitmise tehinguväärtus

  Loosimise ja liisuheitmise tehinguväärtus on vastavalt väljaloositava asja või õiguse või liisuheitmise eseme väärtus.

§ 173.  Varaloendi tehinguväärtus

  Varaloendi tehinguväärtus on loendisse kantud vara väärtus.

§ 174.  Enampakkumise tehinguväärtus

  Enampakkumise tehinguväärtus on enampakkumise eseme väärtus.

§ 18.  Äriühingutega seotud toimingud

  (1) Osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus sisaldab ka asutamislepingu või -otsuse lisana kinnitatud põhikirja tehinguväärtust ning on kavandatav osa- või aktsiakapitali suurus.

  (2) Äriühingute ühinemislepingu tehinguväärtus on ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa.

  (3) Äriühingute jagunemislepingu või äriühingu jagunemiskava tehinguväärtus on omandavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide suurus ja/või osanike sissemaksete summa.

  (4) Äriühingu organi otsuste tehinguväärtus on 1/4 osa- või aktsiakapitalist või osanike sissemaksete summast.

  (5) Äriühingute asutamis-, ühinemis- ja jagunemistehingu ning nende tehingute muutmise või lõpetamise tehingu väärtuse alampiir on 2000 krooni ning ülempiir 10 000 krooni täis- ja usaldusühingu puhul, 10 000 000 krooni osaühingu puhul ning 100 000 000 krooni aktsiaseltsi puhul. Kui tehinguväärtus on alla alampiiri või ületab ülempiiri, loetakse notari tasu määramisel, et ta vastab alam- või ülempiirile.

  (6) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud tehingute puhul ei saa tehinguväärtust määrata, on tehinguväärtuseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tehinguväärtuse alampiir ning käesoleva seaduse § 6 ja § 28 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata.

§ 19.  Ühise omandiga seotud toimingud

  (1) Kaasomandis oleva vara jagamise või kasutuskorra kindlaksmääramise tehinguväärtus on vara väärtus, mida jagatakse või mille kasutuskord kindlaks määratakse.

  (2) Abieluvaralepingu või ühisvara jagamise lepingu tehinguväärtus on lepingu esemeks oleva vara väärtus. Abieluvara minimaalne tehinguväärtus on 5000 krooni.

  (3) Omandiõiguse tunnistuse väljastamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud vara väärtus.

§ 20.  Pärimisõiguslikud toimingud

  (1) Pärimisõiguse tunnistuse väljastamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud pärandvara väärtus.

  (2) Pärandvara hoiuabinõude tarvituselevõtmise tehinguväärtus on vara väärtus, mille suhtes hoiuabinõusid tarvitusele võetakse.

§ 21.  Volituse tehinguväärtus

  (1) Tehingu tegemiseks antava volituse tehinguväärtus on volikirjas nimetatud tehingu eseme väärtus. Kui volituse tehinguväärtus ületab 1 000 000 krooni, loetakse, et tehinguväärtus on 1 000 000 krooni.

  (2) -(3)
[Kehtetud - RT I 1998, 59, 941 - jõust. 10.07.1998]

3. osa TEHINGUVÄÄRTUSE ALUSEL NOTARI TASU ARVUTAMINE 

§ 22.  Tehinguväärtuste ja täistasude tabel

  Tehinguväärtuse alusel arvutatakse notari tasu käesolevas paragrahvis toodud tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi.

Tehinguväärtus kuni

Täistasu

Tehinguväärtus kuni

Täistasu

Tehinguväärtus kuni

Täistasu

500

25

550 000

935

3 800 000

5810

1000

48

600 000

1010

3 900 000

5960

1500

70

650 000

1085

4 000 000

6110

2000

92

700 000

1160

4 100 000

6260

4000

168

750 000

1235

4 200 000

6410

6000

228

800 000

1310

4 300 000

6560

8000

272

850 000

1385

4 400 000

6710

10 000

300

900 000

1460

4 500 000

6860

20 000

310

950 000

1535

4 600 000

7010

30 000

320

1 000 000

1610

4 700 000

7160

40 000

330

1 100 000

1760

4 800 000

7310

50 000

340

1 200 000

1910

4 900 000

7460

60 000

350

1 300 000

2060

5 000 000

7610

70 000

360

1 400 000

2210

5 200 000

7910

80 000

370

1 500 000

2360

5 400 000

8210

90 000

380

1 600 000

2510

5 600 000

8510

100 000

390

1 700 000

2660

5 800 000

8810

120 000

394

1 800 000

2810

6 000 000

9110

140 000

398

1 900 000

2960

6 200 000

9410

160 000

402

2 000 000

3110

6 400 000

9710

180 000

406

2 100 000

3260

6 600 000

10 010

200 000

410

2 200 000

3410

6 800 000

10 310

220 000

440

2 300 000

3560

7 000 000

10 610

240 000

470

2 400 000

3710

7 200 000

10 910

260 000

500

2 500 000

3860

7 400 000

11 210

280 000

530

2 600 000

4010

7 600 000

11 510

300 000

560

2 700 000

4160

7 800 000

11 810

320 000

590

2 800 000

4310

8 000 000

12 110

340 000

620

2 900 000

4460

8 200 000

12 410

360 000

650

3 000 000

4610

8 400 000

12 710

380 000

680

3 100 000

4760

8 600 000

13 010

400 000

710

3 200 000

4910

8 800 000

13 310

420 000

740

3 300 000

5060

9 000 000

13 610

440 000

770

3 400 000

5210

9 200 000

13 910

460 000

800

3 500 000

5360

9 400 000

14 210

480 000

830

3 600 000

5510

9 600 000

14 510

500 000

860

3 700 000

5660

9 800 000

14 810

 

 

 

 

10 000 000

15 000



Kuni 20 000 000 krooni - 15 000 krooni + 0,14% tehinguväärtuse summast, mis ületab 10 000 000 krooni;
kuni 30 000 000 krooni - 29 000 krooni + 0,12% tehinguväärtuse summast, mis ületab 20 000 000 krooni;
kuni 40 000 000 krooni - 41 000 krooni + 0,1% tehinguväärtuse summast, mis ületab 30 000 000 krooni;
kuni 50 000 000 krooni - 51 000 krooni + 0,08% tehinguväärtuse summast, mis ületab 40 000 000 krooni;
kuni 100 000 000 krooni - 59 000 krooni + 0,05% tehinguväärtuse summast, mis ületab 50 000 000 krooni;
üle 100 000 000 krooni - 84 000 krooni + 0,02% tehinguväärtuse summast, mis ületab 100 000 000 krooni.

§ 23.  Notari tasu tehingu tõestamise eest

  Kui käesoleva seaduse muudest sätetest ei tulene teisiti, on notari tasu tehingu tõestamise eest:
  1) ühepoolse tehingu puhul ühekordne täistasu;
  2) kahe- või mitmepoolse tehingu puhul kahekordne täistasu.

§ 24.  Vara jagamise või kasutamiskorra kindlaksmääramise tehingu tõestamine

  Notari tasu kaasomandis oleva vara jagamise ja kasutuskorra kindlaksmääramise lepingu ning ühisvara jagamise lepingu tõestamise eest on ühekordne täistasu.

§ 25.  Kinnistamisavalduse tõestamine

  Kui kinnistamisavalduse, sealhulgas laevakinnistamisavalduse aluseks olev võlaõiguslik tehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari tasu kinnistamisavalduse või kinnistatud laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe tõestamise eest 50 krooni. Kui kinnistamisavaldus on ühes dokumendis vastava võlaõigusliku tehinguga, siis kinnistamisavalduse tõestamise eest tasu ei võeta.

§ 26.  Eluruumi erastamise lepingu tõestamine

  Notari tasu eluruumi erastamise lepingu tõestamise eest on 1% tehinguväärtusest, kuid mitte vähem kui 100 krooni ning mitte rohkem, kui on notari tasu, lähtudes käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud tehinguväärtuste ja täistasude tabelist.

§ 27.  Volituse tõestamine

  Notari tasu volituse tõestamise eest on pool täistasust, kuid mitte vähem kui 50 krooni füüsilise isiku volituse, 100 krooni juriidilise isiku või asutuse volituse puhul.

§ 28.  Tehingu lõpetamise kokkuleppe ja volituse tühistamise tõestamine

  (1) Notari tasu kahe- või mitmepoolse tehingu lõpetamise kokkuleppe tõestamise eest on pool täistasust.

  (2) Notari tasu volituse tühistamise tõestamise eest on pool volituse tõestamise eest võetud notari tasust.

§ 281.  Laevakinnistusraamatu alased tehingud

  (1) Notari tasu laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi omandi ülemineku kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 1000 krooni.

  (2) Notari tasu laevahüpoteegi seadmise kokkuleppe ning omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 1000 krooni.

§ 282.  Loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ja tõestamine

  Notari tasu loosimise läbiviimise ja tõestamise eest on kahekordne ning liisuheitmise läbiviimise ja tõestamise eest ühekordne täistasu, kuid mitte vähem kui 750 krooni toimingu kestuse aja iga tunni eest.

§ 283.  Varaloendi koostamine ja tõestamine

  Notari tasu varaloendi koostamise ja tõestamise eest on ühekordne täistasu, kuid mitte vähem kui 750 krooni toimingu kestuse aja iga tunni eest.

§ 284.  Enampakkumise läbiviimine ja tõestamine

  (1) Notari tasu:
  1) enampakkumise läbiviimise ettevalmistamise eest on pool täistasust;
  2) enampakkumise läbiviimise eest on ühekordne täistasu;
  3) pakkumise aktseptimise tõestamise eest on ühekordne täistasu, kuid mitte vähem kui 750 krooni toimingu kestuse aja iga tunni eest.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tasu kuulub maksmisele toimingu tegemiseks taotluse esitamisel ning ei kuulu tagastamisele, kui enamapakkumine ise jääb toimumata või ebaõnnestub.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tasude maksmise eest vastutab iga ostja solidaarselt müüjaga ostetud eseme väärtusega proportsionaalses osas.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tasu arvestatakse iga ostja puhul ostetud eseme väärtuse alusel ning selle maksmise eest vastutab erinevalt käesoleva seaduse §-s 38 sätestatust ostja.

§ 29.  Notari tasu muude notariaaltoimingute tegemise eest

  (1) Notari tasu on ühekordne täistasu:
  1) omandiõiguse tunnistuse väljaandmise eest, kuid mitte rohkem kui 200 krooni;
  2) pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise eest;
  3) pärandvara hoiuabinõude tarvituselevõtmise eest, kuid mitte vähem kui 150 krooni ning mitte rohkem kui 500 krooni;
  4) äriühingu organi otsuste tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui 3000 krooni;
  5) omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest;
  6) asjaõiguslepingu tõestamise eest ehitise pandiõiguse ümberregistreerimisel hüpoteegiks;
  7) eellepingu tõestamise eest;
  8) võlaõigusliku lepingu tõestamise eest, kui samade poolte vahel on sama eseme suhtes eelnevalt sõlmitud notariaalselt tõestatud eelleping.

  (2) Notari tasu ühepoolse kinnistamisavalduse, millele vastavat võlaõiguslikku tehingut ei eelne, või ühepoolse kinnistamisavalduse aluseks oleva võlaõigusliku tehingu tõestamise eest on pool täistasust.

  (3) Notari tasu on veerand täistasust:
  1) raha, väärtpaberite või väärtesemete notari deposiiti võtmisel, kuid mitte vähem kui 100 krooni;
  2) registris pandiõiguse järjekoha muutmise tehingu tõestamise eest;
  3) kinnistusraamatusse ja laevakinnistusraamatusse märke kandmise avalduse tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 50 krooni;
  4) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 152 nimetatud tehnorajatise omamiseks ja kasutamiseks reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu või vastava õiguse kinnistusraamatusse kandmise ühepoolse avalduse tõestamise eest.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

§ 30.  Notari tasu tehingu projekti koostamise eest

  Notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, on pool tehingu tõestamise tasust.

4. osa TEHINGUVÄÄRTUSEST MITTESÕLTUV NOTARI TASU 

§ 31.  Kindla tasumääraga notariaaltoimingud

  Kindla tasumääraga on järgmised notariaaltoimingud:
  1) testamendi tõestamine - 200 krooni;
  2) üldvolituse tõestamine - 200 krooni;
  3) volituse tõestamine pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks - 10 krooni;
  4) füüsilise isiku muu volituse tõestamine - 30 krooni;
  5) juriidilise isiku muu volituse tõestamine - 100 krooni;
  6) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine - 10 krooni;
  7) isiku elusoleku kinnitamine - 50 krooni;
  8) isiku teatud kohas viibimise kinnitamine - 50 krooni;
  9) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse kinnitamine - 50 krooni;
  10) dokumendi esitamisaja kinnitamine - 50 krooni;
  11) notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine - 10 krooni;
  12) kohtu registriosakonnale esitatava kandeavalduse tõestamine, samuti kohtu registriosakonnale esitatava notariaalselt kinnitatava kandeavalduse projekti koostamine - 50 krooni. Kui kandeavaldus sisaldub notariaalselt tõestatud asutamislepingus, -otsuses või kommertspandilepingus, siis avalduse tõestamise eest notari tasu ei võeta;
  13) allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine - 10 krooni;
  14) ühepoolse kinnistamisavalduse tõestamine pärimisõiguse tunnistuse alusel kinnistusraamatu või laevakinnistusraamatu kande tegemiseks või muutmiseks - 50 krooni;
  15) kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse kande tegemise või kustutamise nõusoleku tõestamine - 50 krooni;
  151) avaldaja nimel määruskaebuse koostamine kinnitatud kandeavalduste suhtes tehtud määruste peale, välja arvatud juhul, kui sama notar tõestas ka avalduse aluseks oleva tehingu – 100 kuni 500 krooni;
  16) hoonestusõiguse seadmise eelkokkuleppe tõestamine - 50 krooni;
  17) dokumendi ärakirja või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine - esimese lehekülje eest 20 krooni, iga järgneva lehekülje eest 5 krooni;
  18) notariaadiseaduse §-s 31 nimetatud tõendi ja väljatrüki ning muu registri väljatrüki väljastamine - sama summa, mis tuleb tasuda riigilõivuna vastava registri registrikaardi, registriosa või muu dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest;
  19) dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine - lehekülje eest 40-200 krooni;
  20) pärimisõiguse tunnistuse väljaandmine varale, mille tehinguväärtust ei määrata - 100 krooni;
  21) pärimisõiguse tunnistuse väljaandmine rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate rahalisele väärtusele, ühismajandi tööosakule või erastamisväärtpaberile - 50 krooni;
  22) dokumentide (välja arvatud testamendid) hoiulevõtmine, iga üriku hoidmine ühe kuu jooksul - 50 krooni;
  23) kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise tõestamine – 100 krooni;
  24) osaleja taotlusel teate või avalduse edastamine teisele isikule või asutusele – 40 krooni;
  241) notariaadiseaduse § 30 lõikes 22 nimetatud teate või taotluse koostamine – 30 kuni 200 krooni;
  25) tunnistuse väljastamine avalduse või teate edasiandmise või edasiandmise võimatuse kohta - 40 krooni;
  26) mereprotesti tõestamine - 500 krooni;
  27) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine ning sihtasutuste ühinemis- ja jagunemislepingu või sihtasutuse jagunemiskava tõestamine - 500 krooni;
  28) sihtasutuse organi otsuste tõestamine - 500 krooni;
  29) mittetulundusühingu asutamislepingu, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine, samuti mittetulundusühingu organi otsuse tõestamine - 200 krooni;
  30) abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine - 300 krooni;
  31) pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avalduse tõestamine - 50 krooni;
  32) abikaasa poolt tehingu tegemiseks antava, tehinguga ühes dokumendis mitteoleva nõusoleku tõestamine - 50 krooni;
  33) erastamisel korteriomandite kinnistamiseks esitatava kinnistamisavalduse tõestamine - 100 krooni ühe korteriomandi eseme kohta;
  34) vannutamine - 100 krooni;
  35) vande all antava kirjaliku tunnistuse tõestamine - 300 krooni;
  36) tunnistuse väljastamine Eesti Vabariigis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi kohta – 100 krooni.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 32.  Notari tasu tõendite ja tunnistuste väljaandmise eest

  Tõendi ja tunnistuse väljaandmise eest on notari tasu määraks tehinguväärtuste ja täistasude tabelis sätestatud minimaalne täistasu, kui käesoleva seadusega ei ole ette nähtud muud tasu määra.

§ 33.  [Kehtetu - RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

5. osa NOTARI TASU TEHNILISTE TEENUSTE OSUTAMISE EEST JA KULUDE HÜVITAMINE 

§ 34.  [Kehtetu – RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 35.  Notari tasu ärakirja valmistamise eest

  (1) Notari tasu ärakirja valmistamise eest on:
  1) iga lehekülje (A 3) eest viis krooni;
  2) iga lehekülje (A 4) eest kolm krooni.

  (2) Notariaaldokumendi juures säilitatava, kinnitamisele mittekuuluva ärakirja valmistamise eest tasu ei võeta.

§ 36.  Notariaaltoiminguga seotud kulude hüvitamine

  (1) Notari tasu maksmiseks kohustatud isik hüvitab notarile telefonikaugekõnede, telefaksi-, posti- ning muud notariaaltoimingu tegemisega seotud põhjendatud kulud.

  (2) Väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu eest tasutakse notarile täiendavalt toimingu tegemiseks kulutatud aja eest 60 krooni tunnis. Notari tööajaks käesoleva seaduse mõttes loetakse ajavahemikku kella 9-st kella 18-ni tööpäeval. Kui notari büroo lahtiolekuaeg algab kella 9-st varem või kestab pärast kella 18, on notari tööaeg vastavalt sellele pikem.

  (3) Notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab notariaaltoimingu taotleja. Notari isikliku sõiduvahendi kasutamisel tasub notariaaltoimingu taotleja notarile täiendavalt 60 krooni iga sõiduvahendi kasutamise tunni eest.

§ 37.  Ajatasu arvutamine

  Kui notari tasu on määratud ajatasuna, ümardatakse toimingu tegemiseks kulutatud aeg, mis läheb üle täis- või pooltunni, vastavalt pool- või täistunniks.

6. osa NOTARI TASU MAKSMINE 

§ 38.  Notari tasu maksmiseks kohustatud isik

  (1) Notari tasu maksmiseks kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik) on isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud.

  (2) Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt.

§ 39.  Notari tasu selgitamine

  (1) Notar peab kohustatud isikule selgitama notari tasu määra, tasu maksmise ja sissenõudmise korda.

  (2) Tehingu või avalduse tõestanud või kinnitanud notar on kohustatud notariaaltoimingu taotlejale teatavaks tegema riigilõivu suuruse, mis tuleb tasuda tehingu või avalduse alusel kohtu kinnistusosakonnas või registriosakonnas tehtava kande või märke eest.
[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]

§ 40.  Notari tasu sissenõudmine

  (1) Notaril tekib õigus nõuda sisse notari tasu notariaaltoimingu lõpuleviimise päeval ning tehniliste teenuste osutamise tasu ja muude kulude hüvitamist kohe pärast teenuse osutamist või kulu tekkimist.

  (2) Kohustatud isikult notari tasu sissenõudmiseks on notar kohustatud esitama arve, millel peavad olema märgitud:
  1) notari nimi, allkiri, notaribüroo aadress ja isikukood;
  2) arve number ja väljastamise kuupäev;
  3) kohustatud isiku nimi ning aadress;
  4) notariaalregistri ja tasuregistri numbrid;
  5) tehinguväärtus;
  6) notari tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited käesoleva seaduse §-dele, mille alusel on notari tasu arvutatud;
  7) käibemaksusumma.

  (3) Notar on kohustatud märkima notari tasu suuruse ja sellele lisanduva käibemaksu suuruse kõigile notariaalselt vormistatud dokumentidele.

§ 401.  Notari tasu osade kaupa maksmine

  (1) Notaril on õigus sõlmida notari tasu maksmiseks kohustatud isikuga kokkulepe notari tasu osade kaupa maksmise kohta.

  (2) Notari tasu osade kaupa maksmise periood ei tohi ületada kuut kuud.

  (3) Notari tasu osade kaupa maksmine on intressivaba.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

§ 402.  Notari tasu maksmisest vabastamine

  (1) Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda käesoleva seaduse §-s 27, § 28 lõikes 2, § 29 lõike 1 punktides 1–3 ning § 31 punktides 1, 3, 4, 13, 14, 20, 21, 23, 24, 25, 30 ja 31 sätestatud notari ametitoimingute eest ettenähtud notari tasu või suudab seda teha üksnes osaliselt või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat toimetulekut. Samuti võib tasu maksmisest vabastamine hõlmata nende ametitoimingutega otseselt seotud ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamist ning käesoleva seaduse §-s 36 ettenähtud kulude hüvitamist.

  (2) Taotlus notari tasu maksmisest vabastamiseks esitatakse 10 päeva jooksul pärast notarilt arve saamist taotleja elukohajärgsele maa- või linnakohtule. Kui taotlejal ei ole Eestis elukohta, võib taotluse esitada ka maa- või linnakohtule, kelle tööpiirkonnas taotleja viibib.

  (3) Notari tasu maksmisest vabastamise taotlusele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 12 lõiget 3. Taotluses märgitakse:
  1) taotleja nimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg) ning aadress ja sidevahendite numbrid;
  2) probleemi kirjeldus, miks taotlejal oli vaja notariaaltoimingut ning milline on sellest taotlejale tõusev kasu;
  3) millises ulatuses taotletakse notari tasu maksmisest vabastamist;
  4) põhjendus, miks notari tasu maksmisest vabastamist taotletakse;
  5) andmed riigilõivu tasumise kohta;
  6) taotleja allkiri ja kuupäev.

  (4) Notari tasu maksmisest vabastamise taotlusele lisatakse notari tasu arve, ärakiri notariaalaktist, taotleja allkirjastatud teatis oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. Teatise vormile kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 13 lõiget 4. Isiku suhtes, kelle elukoht ei ole Eestis, kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 13 lõiget 2.

  (5) Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse läbivaatamisele ning rahuldamisele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkte 2, 3 ja 7–12, § 14 ja osalisel vabastamisel § 16.

  (6) Notari tasu maksmisest täieliku või osalise vabastamise või sellest keeldumise üle otsustamisele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 15 lõiget 2. Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse kohta tehtud menetlust lõpetava kohtulahendi ärakiri saadetakse Notarite Kojale.

  (7) Notarite Kojal on õigus nõuda isikult, kes on notari tasu maksmisest vabastamise taotlemisel esitanud teadvalt valeandmeid ning keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud notari tasu maksmisest, notari tasust vabastamisega seotud kulutuste hüvitamist ning riigi õigusabi seaduse § 29 lõikes 2 sätestatud intressi tasumist.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

§ 41.  Tasu maksmisest vabastamine notari vea puhul

  Kui notari poolt tõestatud dokument tuleb notaril tema vea tõttu ümber teha või uuesti tõestada, ei võeta dokumendi ümbertegemise või tõestamise eest notari tasu.

§ 42.  Notari tasu sissenõude aegumine

  Notari tasu ja tehtud kulutuste nõude aegumistähtaeg on üks aasta, arvates notariaaltoimingu lõpuleviimise päevast, tehnilise teenuse osutamisest, muu kulu tekkimisest või notari tasu maksmisest vabastamise taotluse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

§ 43.  Notari tasu ümberarvutamine

  Kui notari tasu suurus pärast arvutusvea avastamist ja ümberarvutamist kujuneb väiksemaks kui esialgne notari tasu, tagastab notar kohustatud isikule enammakstu kohe.

§ 44.  Notari tasu ettemaksmine

  (1) Notariaaltoimingut taotlev isik võib teha ettemakse eeldatava notari tasu täies või osalises ulatuses. Ettemaksu kohta annab notar isikule kviitungi.

  (2) Kui pärast notariaaltoimingu lõpuleviimist ning arve esitamist selgub, et ettemaks on arvel näidatud summast suurem, tagastab notar koheselt enammakstu.

§ 45.  Dokumentide kinnipidamise õigus

  Kui notari tasu maksmiseks kohustatud isik ei ole esitanud kohtule notari tasu maksmisest vabastamise taotlust, on notaril õigus kuni notari tasu ja toimingu käigus tekkinud kulude tasumiseni, kuid mitte kauem käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud aegumistähtajast, notari tasu maksmise tagamiseks kinni pidada notariaaltoimingu tegemiseks esitatud tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti algärakirju ja ärakirju.
[RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006]

7. osa NOTARI TASU VAIDLUSTAMINE 

§ 46.  Kaebuse esitamine

  Kohustatud isik võib ühe kuu jooksul talle notari arve esitamise päevast esitada notaribüroo asukohajärgsele kohtule kaebuse notari tasu ebaõige määramise kohta.

§ 47.  [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

8. osa RAKENDUSSÄTTED 

§ 48.  Notariaaltoimingute eest makstav riigilõiv

  Käesoleva seaduse tähenduses ei ole notari tasuks välisesinduste ametiisikute ja valla- ning linnasekretäride poolt tehtavate notariaaltoimingute eest makstav riigilõiv.

§ 49.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 50.  Seaduse jõustumine

  Käesoleva seaduse § 31 punkt 36 jõustub eraldi seadusega Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.
[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json