Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1999. a määruse nr 388 “Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku kinnitamine” ja Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 32 “Kaitseväe garnisonimäärustiku kinnitamine” muutmine
Vastu võetud 16.02.2006 nr 45
Määrus kehtestatakse «Kaitseväe distsiplinaarseaduse» § 66 ja «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 19 lõike 2 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1999. a määruse nr 388 «Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku kinnitamine» muutmine
Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1999. a määrusega nr 388 kinnitatud «Kaitseväe distsiplinaarmäärustikus» (RT I 1999, 99, 875; 2005, 67, 519) tehakse järgmised muudatused:
1) punkt 39 tunnistatakse kehtetuks;
2) määrustikku täiendatakse I1 peatükiga järgmises sõnastuses:
«I1. DISTSIPLINAARKINNIPIDAMINE
Distsiplinaarkinnipidamine
391. Distsiplinaarkinnipidamine on kaitseväelase suhtes kohaldatav tõkend distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõkestamiseks või juhul, kui kaitseväelane ei ole võimeline oma käitumist valitsema ning võib ohustada enda või teise isiku tervist, elu või vara.
392. Distsiplinaarkinnipidamist kohaldatakse juhul, kui tavaliste meetmete abil ei ole võimalik distsiplinaarrikkumist ära hoida või ettenähtud korda taastada.
393. Distsiplinaarkinnipidamist võidakse kohaldada kõigi kaitseväelaste suhtes, sõltumata kaitseväelase ametikohast ja auastmest.
394. Distsiplinaarkinnipidamisel olevat kaitseväelast hoitakse selleks ettenähtud või kohandatud ruumis vahi all.
395. Distsiplinaarkinnipidamisel olevat kaitseväelast on keelatud paigutada arestimajas kokku distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelasega.
396. Kaitseväelase vahi alla võtmise, vahi all kinnipidamise ja vahi alt vabastamise korra sätestab kaitseväe garnisonimäärustik.
397. Distsiplinaarkinnipidamise määramise õigus on väeosa ülemal ja väeosa ülema otsesel ülemal. Distsiplinaarkinnipidamise võib määrata ka garnisoniülem, garnisonikomandant, garnisoni või väeosa korrapidaja ning Kaitsejõudude Peastaabi kaitseväelane, kellel on uurija õigused ja kes peab teatama distsiplinaarkinnipidamise määramisest kohe kinnipidamisele määratud kaitseväelase väeosa ülemale.
398. Kui distsiplinaarkinnipidamine on tingitud asjaolust, et kaitseväelane ei ole võimeline oma käitumist valitsema ning võib ohustada enda või teise isiku tervist, elu või vara, tuleb sellest viivitamatult teatada väeosa arstile, kes esimesel võimalusel kohtub kinnipeetud kaitseväelasega ja tuvastab käitumishäire põhjuse. Vajadusel toimetatakse kaitseväelane raviasutusse.
399. Kaitseväelane tuleb distsiplinaarkinnipidamiselt vabastada, kui punktis 391 nimetatud alused on ära langenud ja kui kaitseväelasele ei ole määratud distsiplinaararesti.
3910. Distsiplinaarkinnipidamise maksimaalne kestus võib olla 48 tundi.
3911. Kui kaitseväelast karistatakse distsiplinaararestiga süüteo eest, mille tõkestamiseks kohaldati tema suhtes distsiplinaarkinnipidamist, siis arvatakse distsiplinaarkinnipidamisel viibitud aeg distsiplinaararesti aja hulka.
Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamine
3912. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamisel
distsiplinaarkinnipidamise määraja või tema korraldusel volitatud isik:
1)
vormistab distsiplinaarkinnipidamise määramise otsuse (lisa 4) ja
kinnipidamislehe (kaitseväe garnisonimäärustik, lisa 13);
2)
määrab kinnipidamise täideviija;
3) määrab
kinnipidamiskoha.
3913. Distsiplinaarkinnipidamise täideviija:
1)
teatab kaitseväelasele, kelle suhtes kohaldatakse
distsiplinaarkinnipidamist, selle määramise põhjuse;
2)
teostab vajadusel kinnipidamisele määratud kaitseväelase ja temaga
kaasas olevate asjade läbivaatuse, läbivaatust peavad teostama
kaitseväelasega samast soost isikud;
3) tutvustab
kaitseväelasele tema õigusi ja tema suhtes rakendatavaid piiranguid;
4)
võtab distsiplinaarsüüteo tunnustega teo toimepannud isikult vajadusel
seletuskirja;
5) annab kinnipidamisele määratud kaitseväelasele
võimaluse teatada distsiplinaarkinnipidamise määramisest oma
lähedastele, kui kaitseväelase seisund seda võimaldab.
3914. Kui kaitseväelane ei ole suuteline distsiplinaarkinnipidamise määramise otsusega, oma õigustega ja tema suhtes rakendatavate piirangutega tutvuma, kohaldatakse distsiplinaarkinnipidamist viivitamatult ja kinnipidamisele määratud kaitseväelasele tutvustatakse distsiplinaarkinnipidamise määramise otsust, tema õigusi ning tema suhtes rakendatavaid piiranguid esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude äralangemist, mille kohta tehakse vastav märkus kinnipidamislehele.
3915. Kui kinnipidamisele määratud kaitseväelane keeldub distsiplinaarkinnipidamise otsusele alla kirjutamast, tutvustatakse kaitseväelasele otsust, tema õigusi ja tema suhtes rakendatavaid piiranguid kahe tunnistaja juuresolekul ning tehakse selle kohta otsusele vastav märkus, millele lisatakse tunnistajate andmed ja allkirjad.
3916. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamisel üksikvanema ja üksikhooldaja suhtes tuleb arvestada, et tema ülalpidamisel olevad lapsed ja tema hoolduse all olevad isikud ei jääks järelevalveta, vajadusel võib kasutada sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate abi.
3917. Raseda kaitseväelase distsiplinaarkinnipidamine peab toimuma meditsiinitöötaja pideva järelevalve all.
Distsiplinaarkinnipidamisel oleva kaitseväelase õigused, kohustused ja tema suhtes rakendatavad piirangud
3918. Distsiplinaarkinnipidamisel oleval
kaitseväelasel on õigus:
1) kohtlemisele ja kinnipidamise
tingimustele, mis ei alanda tema väärikust;
2) saada
tavapärast toitu samadel alustel teiste kaitseväelastega;
3)
saada arstiabi.
3919. Distsiplinaarkinnipidamiseks määratud ruumist omavoliline lahkumine loetakse distsiplinaarsüüteoks raskendavatel asjaoludel.
3920. Distsiplinaarkinnipidamisel olev kaitseväelane on kohustatud alluma kinnipidamist reguleerivate õigusaktidega kehtestatud korrale ja teda valvavate isikute seaduspärastele käskudele.
3921. Distsiplinaarkinnipidamisel oleval
kaitseväelasel on keelatud:
1) lahkuda ilma loata temale
määratud ruumist;
2) võtta vastu külastajaid.
3922. Distsiplinaarkinnipidamisel oleva kaitseväelase tegevuslik rakendamine, välja arvatud päevakorraga ettenähtud kohustuste täitmine, on keelatud.
Jõu ja ohjeldusmeetmete kasutamine
3923. Kui kinnipeetav osutab vastupanu või ilmneb otsene enesevigastamise või teise isiku suhtes rakendatava vägivalla oht ning suusõnaline rahustamine ohu kõrvaldamiseks ei osutu piisavaks, võivad distsiplinaarkinnipidamist täideviivad kaitseväelased distsiplinaarkinnipidamise täideviimise tagamiseks kasutada kinnipeetava suhtes füüsilist jõudu.
3924. Punktis 3923 nimetatud asjaoludel
võivad distsiplinaarkinnipidamist täideviivad kaitseväelased
distsiplinaarkinnipidamise määranud ülema loal kasutada kinnipeetava
suhtes «Politseiseaduses» sätestatud ohjeldusmeetmeid:
1)
kinnisidumist;
2) käeraudu;
3) rahustustooli;
4)
rahustussärki.
3925. Distsiplinaarkinnipidamist täideviivad kaitseväelased kasutavad füüsilist jõudu või ohjeldusmeetmeid, arvestades kinnipeetava kaitseväelase isikut, tema käitumise laadi ning konkreetset olukorda ning hoidudes kinnipeetava tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud juhul vältimatu.
3926. Ohjeldusmeetme kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni.»;
3) punkt 42 sõnastatakse järgmiselt:
« 42. Kaitseväelase suhtes kohaldatavad
distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus või vali noomitus;
2)
lisatoimkond;
3) kasarmuarest (laevaarest);
4) distsiplinaararest;
5)
rahatrahv;
6) ametipalga vähendamine;
7) teenistusmärgi
kandmise keeld või teenistusmärgi kandmise õiguse äravõtmine;
8)
ametikohale mittevastavuse hoiatus;
9) madalamale ametikohale viimine;
10)
auastme alandamine.»;
4) punktid 51, 53 ja 68–96 tunnistatakse kehtetuks;
5) punkt 100 sõnastatakse järgmiselt:
« 100. Distsiplinaararesti ei kohaldata raseda suhtes.»;
6) punktist 101 jäetakse välja sõna «kolmeks»;
7) punkt 108 sõnastatakse järgmiselt:
« 108. Distsiplinaararestis oleval kaitseväelasel on õigus:
1)
kohtlemisele ja distsiplinaararesti tingimustele, mis ei alanda tema
väärikust;
2) saada tavapärast toitu samadel alustel teiste
kaitseväelastega;
3) saada arstiabi;
4) pidada kirjavahetust;
5)
lugeda kaitseväe määrustikke, ajakirjandust, vaimulikku ja juriidilist
kirjandust ning õpikuid;
6) kohtuda väeosa kaplaniga
(vaimulikuga) ja osaleda väeosa territooriumil toimuval tema
usutunnistusele vastaval usuteenistusel.»;
8) määrustikku täiendatakse punktiga 1121 järgmises sõnastuses:
« 1121. Distsiplinaararestis olev kaitseväelane on kohustatud alluma kinnipidamist reguleerivate õigusaktidega kehtestatud korrale ja teda valvavate isikute seaduspärastele käskudele.»;
9) määrustikku täiendatakse punktiga 1122 järgmises sõnastuses:
« 1122. Distsiplinaararestis olevat kaitseväelast ei tohi rakendada majanduslike ega muude ülesannete täitmiseks, kui need on seotud arestimajast (arestiruumist) lahkumisega.»;
10) punkt 114 sõnastatakse järgmiselt:
« 114. Distsiplinaararestis oldud aja eest, välja arvatud aresti peatamise aeg õppustest osavõtuks ja aresti tunnistamine seadusevastaseks, ei maksta kaitseväelasele ettenähtud palka.»;
11) punkti 121 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
12) punkt 122 sõnastatakse järgmiselt:
« 122. Rahatrahvi määramisel ja teenistustasust kinnipidamisel kohaldatakse «Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse» § 17 lõikeid 2, 4–6 ja § 18.»;
13) punkt 126 tunnistatakse kehtetuks;
14) punkt 127 sõnastatakse järgmiselt:
« 127. Rahatrahv peetakse kinni kaadrikaitseväelase palgast arvestusega, et kõigi kinnipidamiste summa ei ületaks igal palga maksmisel 50 protsenti isikule väljamaksmisele kuuluvast palgast.»;
15) määrustikku täiendatakse punktidega 1291–1297 järgmiselt:
«Ametipalga vähendamine
1291. Teenistusülesannetesse hoolimatu suhtumise, nende mõjuva põhjuseta täitmata jätmise, kaitseväedistsipliini rikkumise või teenistuskohustustest kõrvalehoidumise eest võib kaadrikaitseväelase ametipalka vähendada kuni 50 protsendi võrra üheks kuni kuueks kuuks.
1292. Ametipalga vähendamisel vähendatakse samavõrra ka ametipalgast lähtuvalt protsentuaalselt arvestatavaid lisatasusid.
1293. Ametipalga vähendamist võidakse kohaldada samaaegselt kas ametikohale mittevastavuse hoiatusega või madalamale ametikohale viimisega või auastme alandamisega.
1294. Ametipalga vähendamise õigus on väeosa ülemal või ülema otsesel ülemal.
1295. Ametipalga vähendamine määratakse ülema käskkirjaga.
1296. Ametipalga vähendamise määramisel võetakse arvesse kaadrikaitseväelase poolt teiste isikute ülalpidamiseks makstava elatisraha suurus. Kui kaitseväelane maksab elatisraha, on tal ametipalga vähendamisel õigus saada kätte mitte vähem kui pool tema ametipalgast ja ametipalgast lähtuvalt protsentuaalselt arvestatavatest lisatasudest, millest on kinni peetud riiklikud maksud.
1297. Naiskaitseväelasel peab rasedust tõendava dokumendi olemasolu korral pärast ametipalga vähendamist kätte jääma vähemalt 70 protsenti väljamaksmisele kuuluvast ametipalgast ja ametipalgast lähtuvalt protsentuaalselt arvestatavatest lisatasudest.»;
16) punkti 161 alapunkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
17) punkti 162 alapunkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
18) punkt 163 sõnastatakse järgmiselt:
« 163. Kaadrisõduri ja kaadriallohvitseri suhtes
kohaldatakse järgmisi distsiplinaarkaristusi:
1) noomitus või
vali noomitus;
2) distsiplinaararest;
3) teenistusmärgi kandmise
keeld või teenistusmärgi kandmise õiguse äravõtmine;
4)
rahatrahv;
5) ametipalga vähendamine;
6) ametikohale
mittevastavuse hoiatus;
7) madalamale ametikohale viimine;
8)
auastme alandamine.»;
19) punkt 164 sõnastatakse järgmiselt:
« 164. Nooremohvitseri suhtes kohaldatakse järgmisi
distsiplinaarkaristusi:
1) noomitus või vali noomitus;
2)
distsiplinaararest;
3) rahatrahv;
4) ametipalga vähendamine;
5)
ametikohale mittevastavuse hoiatus;
6) madalamale ametikohale viimine;
7)
auastme alandamine.»;
20) punkt 166 sõnastatakse järgmiselt:
« 166. Vanemohvitseri suhtes kohaldatakse järgmisi
distsiplinaarkaristusi:
1) noomitus või vali noomitus;
2)
rahatrahv;
3) ametipalga vähendamine;
4) ametikohale
mittevastavuse hoiatus;
5) auastme alandamine.»;
21) punkt 168 sõnastatakse järgmiselt:
« 168. Kõrgema ohvitseri suhtes kohaldatakse järgmisi
distsiplinaarkaristusi:
1) noomitus või vali noomitus;
2)
rahatrahv;
3) ametipalga vähendamine;
4) ametikohale
mittevastavuse hoiatus;
5) auastme alandamine.»;
22) punkt 169 tunnistatakse kehtetuks;
23) määrustikku täiendatakse punktidega 1691–1694 järgmiselt:
«Distsiplinaarkaristused õppekogunemisel osalevatele reservväelastele
1691. Õppekogunemisel osaleva reservväelase suhtes
kohaldatakse järgmisi distsiplinaarkaristusi:
1) noomitus või
vali noomitus;
2) distsiplinaararest;
3) teenistusmärgi kandmise
keeld või teenistusmärgi kandmise õiguse äravõtmine;
4)
rahatrahv;
5) auastme alandamine.
1692. Reservnooremohvitseri ja reservvanemohvitseri auastet võib alandada Vabariigi President kaitseväe juhataja ettepanekul.
1693. Õppekogunemisel viibiva reservväelase distsiplinaararesti kohaldatakse mitte kauem kui õppekogunemise lõpuni.
1694. Auastme alandamist distsiplinaarkaristusena õppekogunemise ajal toimepandud süüteo eest on lubatud määrata ka pärast õppekogunemise lõppu.»;
24) punkt 170 sõnastatakse järgmiselt:
« 170. Distsiplinaarkaristuse määramise õigusega
põhiametikohad kaitseväes on:
1) jaoülem;
2)
rühmavanem;
3) kompaniiveebel;
4) rühmaülem;
5)
kompaniiülem;
6) pataljoniülem;
7) kaitseringkonna ülem;
8)
kaitseväe põhiväeliigi ülem;
9) Kaitsejõudude
Peastaabi ülem;
10) kaitseväe juhataja (kaitseväe
ülemjuhataja).»;
25) punkt 171 sõnastatakse järgmiselt:
«171. Põhiametikohale määratud ülemate õigused distsiplinaarkaristuste määramisel ja erakorraliste abinõude kohaldamisel teenistuskorras alluvatele sõduritele, allohvitseridele ja ohvitseridele on toodud käesoleva määrustiku lisa 1 tabelites 1–8.»;
26) punkt 172 sõnastatakse järgmiselt:
«172. Kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti, on üksuse või allüksuse ülemal, keda ei ole käesoleva määrustiku punktis 170 nimetatud, õigus määrata distsiplinaarkaristusi samadel alustel nagu käesoleva määrustiku punktis 170 nimetatud ülemal, kui tema ametikoha auaste on võrdne «Kaitseväeteenistuse seaduse» §-des 22, 23 ja 24 sätestatud vastava ülema ametikoha auastmega.»;
27) punkti 177 alapunktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
28) määrustikku täiendatakse punktiga 1801 järgmises sõnastuses:
«Kaitsejõudude Peastaabi ülema õigused distsiplinaarkaristuste määramisel
1801. Kaitsejõudude Peastaabi ülemal on õigus määrata distsiplinaarkaristusi «Kaitseväe distsiplinaarseadusega» ja käesoleva määrustikuga sätestatud ulatuses ja anda distsiplinaarvõimu tagamiseks vajalikke korraldusi kõikidele kaitseväelastele, välja arvatud kaitseväe põhiväeliigi ülema ja Kaitseliidu ülema ametikohtadel ning kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevatele kaitseväelastele.»;
29) punkt 181 sõnastatakse järgmiselt:
«Kaitseväe juhataja õigused distsiplinaarkaristuste määramisel
181. Kaitseväe juhatajal on õigus määrata kõiki «Kaitseväe distsiplinaarseaduses» ja käesolevas määrustikus sätestatud distsiplinaarkaristusi, välja arvatud ohvitseri auastme alandamine, ja anda distsiplinaarvõimu tagamiseks vajalikke korraldusi kõikidele kaitseväelastele. Kaitseväe juhataja teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku alandada distsiplinaarkaristusena noorem- ja vanemohvitseri auastet ühe astme võrra.»;
30) punkti 183 alapunkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
31) punkt 186 sõnastatakse järgmiselt:
« 186. Kõrgema ülema poolt algatatud distsiplinaarmenetlust võidakse anda üle alluvale ülemale, kellel on vastav distsiplinaarvõim, distsiplinaarmenetluse lõpuleviimiseks ja karistuse määramiseks.»;
32) punkt 187 sõnastatakse järgmiselt:
« 187. Teenistuslik juurdlus viiakse läbi, kui:
1)
ülem ei tea süüteo tehiolusid;
2) süüteo tehiolusid
arvestades tuleks kaitseväelast karistada distsiplinaararestiga.»;
33) punkt 188 sõnastatakse järgmiselt:
« 188. Teenistusliku juurdluse läbiviija määrab väeosa ülem või tema otsene ülem hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, arvates distsiplinaarsüüteo toimepanemisest või avastamisest. Teenistuslikku juurdlust võib läbi viia vastavat ettevalmistust omav isik. Arvestades süüteo raskust ja teisi asjaolusid, võib kaitseväe juhataja või Kaitsejõudude Peastaabi ülem määrata juurdluse läbiviijaks Kaitsejõudude Peastaabi kaitseväelase, kellel on uurija õigused.»;
34) punkti 191 esimesest lausest jäetakse välja sõna «kirjalikku»;
35) punkt 193 sõnastatakse järgmiselt:
« 193. Juurdluskokkuvõte koostatakse ja esitatakse koos juurdlusmaterjalidega juurdluse määranud ülemale ülema poolt määratud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui kümme päeva enne aasta möödumist süüteo toimepanemisest, teenistussuhte peatumise ja kriminaalmenetluse puhul kümme päeva enne kolme aasta möödumist.»;
36) punkt 197 sõnastatakse järgmiselt:
« 197. Kui on alust järeldada, et toime on pandud kuritegu, on väeosa ülem kohustatud viivitamatult informeerima Kaitsejõudude Peastaabi kohtueelse uurimisega tegeleva osakonna ülemat.»;
37) punkt 199 sõnastatakse järgmiselt:
« 199. Kaitseväelase poolt toimepandud süüteo raskusest ja muudest asjaoludest tulenevalt võib Kaitsejõudude Peastaabi kohtueelse uurimisega tegeleva osakonna ülem võtta oma osakonna menetlusse iga kaitseväes või Kaitseliidus läbiviidava teenistusliku juurdluse. Lõpetatud distsiplinaarmenetluse uuendamine on lubatud, kui ei ole ületatud teenistusliku juurdluse läbiviimise tähtaega.»;
38) määrustikku täiendatakse punktidega 2041–2047 järgmiselt:
« 2041. Ülevaate saamiseks distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud asjaoludest võib ülem nõuda distsiplinaarmenetluse läbiviijalt kirjalikku ettekannet distsiplinaarmenetluses tuvastatud asjaolude kohta.
2042. Ettekanne distsiplinaarmenetluses tuvastatud
asjaolude kohta koostatakse ka juhul, kui:
1) distsiplinaarsüüteoga
kaasnes isikukahju tekkimine;
2) on tegemist relvade, laskemoona,
lõhkeainete ja lõhkematerjalidega seotud distsiplinaarsüüteoga;
3)
on tegemist liiklusõnnetusega;
4) distsiplinaarsüüteoga kaasnes
varalise kahju, mis on suurem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud
palga alammäärast, tekitamine.
2043. Ettekandes distsiplinaarmenetluses tuvastatud
asjaolude kohta peab olema ära toodud:
1) süüteo toimepanemise
aeg ja koht;
2) süüteo tehiolude kirjeldus;
3) tõendite
loetelu;
4) isikukahjuga seotud juhtumi puhul andmed kannatanud isiku
kohta (ametikoht, nimi, sünniaeg, isikukood, elukoht);
5)
süüteoga tekitatud varalise kahju andmed.
2044. Koopia ettekandest distsiplinaarmenetluses tuvastatud asjaolude kohta ja andmed määratud karistuse kohta saadetakse Kaitsejõudude Peastaabi kohtueelse uurimisega tegelevale osakonnale.
Ametikohalt kõrvaldamine
2045. Distsiplinaarmenetluse või teenistusliku
juurdluse käigus võib kaitseväelase ametikohale määramise õigust omav
ülem kõrvaldada kaadrikaitseväelase ametikohalt distsiplinaarmenetluse
või teenistusliku juurdluse ajaks, kui on alust arvata, et
kaadrikaitseväelane on:
1) kasutanud vägivalda teise isiku
suhtes;
2) seadnud ohtu riigisaladuse või asutusesiseseks
kasutamiseks tunnistatud teabe säilimise;
3) põhjustanud
riigivara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise
või ta on teenistuskohal varastanud kaastöötaja vara;
4)
seadnud ohtu riigivara säilimise.
2046. Kaadrikaitseväelase ametikohalt kõrvaldamise puhul säilitatakse talle ajaks, kui ta on ametikohalt kõrvaldatud, senine teenistustasu.
2047. Ametikohalt kõrvaldatud kaadrikaitseväelase võib kuni distsiplinaarmenetluse või teenistusliku juurdluse lõppemiseni ajutiselt määrata teisele ametikohale. Sellise määramise ajal kohaldatakse teenistustasu osas käesoleva määrustiku punkti 2046.»;
39) punkt 212 sõnastatakse järgmiselt:
« 212. Ühe distsiplinaarsüüteo eest ning enam kui ühe samaaegselt toimepandud distsiplinaarsüüteo eest määratakse üks distsiplinaarkaristus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.»;
40) punkt 217 sõnastatakse järgmiselt:
« 217. Ülem määrab distsiplinaarkaristuse viivituseta, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, alates distsiplinaarsüüteost teadasaamisest.»;
41) punkt 218 sõnastatakse järgmiselt:
« 218. Distsiplinaarkaristust ei saa määrata hiljem kui ühe aasta jooksul, alates distsiplinaarsüüteo toimepanemisest.»;
42) punkt 219 sõnastatakse järgmiselt:
« 219. Teenistusliku juurdluse puhul määrab ülem karistuse hiljemalt kümnendal päeval pärast talle juurdluskokkuvõtte esitamist.»;
43) määrustikku täiendatakse punktiga 2191 järgmises sõnastuses:
« 2191. Käesoleva määrustiku punktides 217 ja 219 sätestatud tähtaegade hulka ei arvata aega, mille jooksul kaitseväelase teenistussuhe on seaduses sätestatud alustel peatatud, ega sama teo suhtes kriminaalmenetluse läbiviimise aega. Distsiplinaarkaristust ei määrata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud kolm aastat.»;
44) punkt 224 sõnastatakse järgmiselt:
« 224. Ülem on kohustatud muutma või tühistama talle alluva
ülema määratud distsiplinaarkaristuse, kui:
1) alluv
ülem on ületanud oma võimupiire;
2)
distsiplinaarkaristus on määratud distsiplinaarsüüteo eest, mille
toimepanemine kaitseväelase poolt ei ole tõendatud.
Distsiplinaarkaristuse muutmisel määrab ülem uue distsiplinaarkaristuse vastavalt alluva ülema õigustele distsiplinaarkaristuse määramisel.»;
45) punkt 230 sõnastatakse järgmiselt:
« 230. Distsiplinaarkaristus viiakse täide viivitamatult pärast karistuse jõustumist. Kui mõjuval põhjusel ei saa karistust viivitamatult pärast jõustumist täide viia, siis tehakse seda pärast mõjuva põhjuse möödumist, kuid mitte hiljem kui kolmekümne päeva jooksul, alates karistuse määramisest. Eeltoodud tähtaja kulgemine peatub kaitseväelase välislähetuses viibimise ajal või ajaks, mille jooksul kaitseväelase teenistussuhe oli peatatud. Distsiplinaarkaristust ei viida täide, kui distsiplinaarkaristuse täideviimine ei ole alanud ühe aasta jooksul pärast selle määramist.»;
46) punktis 243 asendatakse sõnad «kuue kuu» sõnadega «ühe aasta»;
47) punkt 261 sõnastatakse järgmiselt:
« 261. Kaitseväelasel on õigus enda nimel esitada kirjalik kaebus distsiplinaarkaristuse määranud ülema vahetule ülemale.»;
48) punkt 262 sõnastatakse järgmiselt:
« 262. Kaebuse võib esitada kümne päeva jooksul alates distsiplinaarkaristuse teatavakstegemise päevast. Kui kaitseväelane ei saa selle aja jooksul mõjuval põhjusel kaebust esitada, on tal õigus esitada kaebus kümne päeva jooksul, alates mõjuva põhjuse äralangemisest.»;
49) määrustikku täiendatakse punktiga 2631 järgmises sõnastuses.
« 2631. Kaitseväe juhataja poolt määratud distsiplinaarkaristuse kohta esitatakse kaebus otse halduskohtule.»;
50) punkt 266 sõnastatakse järgmiselt:
« 266. Distsiplinaarkaristuse määramise kohta esitatud kaebuse saanud ülem on kohustatud selle läbi vaatama ja teatama tehtud otsusest kaebuse esitajale kolmekümne päeva jooksul, alates kaebuse esitamisest.»;
51) määrustikku täiendatakse punktiga 2661 järgmises sõnastuses:
« 2661. Kaebuse saanud ülem langetab otsuse kaebuse rahuldamise ja distsiplinaarkaristuse muutmise kohta käesoleva määrustiku punkti 224 kohaselt.»;
52) punkti 270 teises lauses asendatakse sõnad «viie tööpäeva» sõnadega «kolmekümne päeva»;
53) määrustiku lisa 1 asendatakse käesolevas määruses esitatud lisaga 1;
54) määrustiku lisa 4 asendatakse käesolevas määruses esitatud lisaga 4.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 32 «Kaitseväe garnisonimäärustiku kinnitamine» muutmine
Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 32 kinnitatud «Kaitseväe garnisonimäärustikus» (RT I 1999, 28, 396; 2002, 109, 648) tehakse järgmised muudatused:
1) punktid 54 ja 55 tunnistatakse kehtetuks;
2) määrustikku täiendatakse punktiga 541 järgmises sõnastuses:
« 541. Valveobjektiks on kaitseväe valduses olev territoorium või objekt. Valveobjektiks võib olla ka muu riigi valduses olev territoorium või objekt, mille valve alla võtmist on taotlenud vara valdaja.
Omaniku nõusolekul võib ajutiseks valveobjektiks olla ka eraomandis olev territoorium või objekt niisuguses ulatuses ja nii kauaks, kui see on kaitseväelise julgeoleku tagamiseks vältimatult vajalik.»;
3) punkt 56 sõnastatakse järgmiselt:
« 56. Objekti valvava vahtkonna või valvkonna suurus ja
relvastus määratakse, arvestades:
1) riigis valitsevat
olukorda;
2) objekti ähvardavate rünnakute olemust ja iseloomu;
3)
kuritegevuse taset objekti paiknemise piirkonnas;
4) objekti asukohta;
5)
objekti ehitust;
6) objekti olemust;
7) valvatava vara olemust ja
paiknemist;
8) objektil paiknevate isikute olemust ja paiknemist;
9)
objektil paiknevate tehniliste valvesüsteemide ehitust ja paigutust;
10)
vahtkonna või valvkonna liikmete olemust, omadusi ja väljaõpet;
11)
toetusüksuste paiknemist;
12) muid objekti valvet mõjutavaid
asjaolusid.
Kaitsejõudude objekti valvav alaline vahtkond või valvkond peab olema relvastatud tulirelvadega.»;
4) punktid 57 ja 58 tunnistatakse kehtetuks;
5) punkti 135 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
6) punkt 197 sõnastatakse järgmiselt:
« 197. Tunnimees tohib lasta oma vahiposti piirkonda ainult oma vahtkonnaülemat või tema abi. Kõik teised isikud, kes lähenevad vahiposti tähistatud piirile, peatab tunnimees vahipostide tabelis ettenähtud kaugusel käsklusega «Stopp, tagasi!». Vahiposti piirkonda laseb ta nad ainult vahtkonnaülema või tema abi käsul ja juuresolekul. Juhul kui kõrvalised isikud jätkavad lähenemist, annab tunnimees käskluse «Stopp, tulistan!» ja kutsub võimaluse korral välja vahtkonnaülema. Kui kõrvaline isik jätkab ka pärast seda vahipostile lähenemist, teeb tunnimees hoiatuslasu õhku. Hoiatuslasule järgnevat liikumist loetakse kallaletungiks postile.»;
7) punkti 235 täiendatakse alapunktiga 4 järgmises sõnastuses:
« 4) kinnipeetu põgenemiskatse takistamiseks, kui see on vastavuses kinnipeetu ohtlikkusega.»;
8) punkti 238 sõnastatakse järgmiselt:
« 238. Kinnipeetuks loetakse isik, kes on sisenenud kinnipidaja vahiposti piirkonda ja kellele tunnimees on kinnipidamisest teatanud. Kinnipeetut võib vajadusel hoiatada, et põgenemiskatse korral võidakse tema vastu relva kasutada.»;
9) punkti 255 täiendatakse järgmise lausega:
«Patrullteenistuses osalevad sõjaväepolitseinikud kannavad sõjaväepolitseiniku tunnust.»;
10) punkt 327 tunnistatakse kehtetuks;
11) määrustiku lisad 9 ja 10 asendatakse käesolevas määruses esitatud lisadega 9 ja 10;
12) määrustiku lisa 13 asendatakse käesolevas määruses esitatud lisaga 13.
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister peaministri ülesannetes Edgar SAVISAAR |
| Kaitseminister Jürgen LIGI |
| Riigisekretär Heiki LOOT |
|
Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1999. a määruse nr 388 «Kaitseväe
distsiplinaarmäärustiku kinnitamine» lisa 1 (Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2006. a määruse nr 45 sõnastuses) |
ÜLEMATE ÕIGUSED DISTSIPLINAARKARISTUSTE MÄÄRAMISEL ALLUVATELE
|
Tabel 1
|
1. Ülemate õigused distsiplinaarkaristuse määramisel ajateenistuses olevale sõdurile
Märkused:
1. «+» on siin ja järgnevates tabelites märgistatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus, «–» õiguse puudumine.
2. Pataljoniülema õigused on sätestatud siin ja järgnevates tabelites vastavalt pataljoni õiguslikule seisundile väeosana.
|
Tabel 2
|
|
2. Ülemate õigused distsiplinaarkaristuste määramisel
ajateenistuses olevale allohvitserile
|
|
Tabel 3
|
|
3. Ülemate õigused distsiplinaarkaristuste määramisel
kaadrisõdurile
|
|
Tabel 4
|
|
4. Ülemate õigused distsiplinaarkaristuste määramisel
kaadriallohvitserile
|
|
Tabel 5
|
|
5. Ülemate õigused distsiplinaarkaristuste määramisel
kaadrinooremohvitserile
|
|
Tabel 6
|
|
6. Ülemate õigused distsiplinaarkaristuste määramisel
kaadrivanemohvitserile
|
|
Tabel 7
|
|
7. Ülemate õigused distsiplinaarkaristuste määramisel
kõrgemale kaadriohvitserile
|
|
Tabel 8
|
|
8. Ülemate õigused distsiplinaarkaristuste määramisel
õppekogunemisel olevale reservväelasele
|
| Kaitseminister Jürgen LIGI |
|
Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1999. a määruse nr 388 «Kaitseväe
distsiplinaarmäärustiku kinnitamine» lisa 4 (Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2006. a määruse nr 45 sõnastuses) |
| Kaitseminister Jürgen LIGI |
|
Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 32 «Kaitseväe
garnisonimäärustiku kinnitamine» lisa 9 (Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2006. a määruse nr 45 sõnastuses) |
PATRULLI TUNNUSMÄRK
Märkus: Kantakse ümber vasaku õlavarre.
| Kaitseminister Jürgen LIGI |
|
Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 32 «Kaitseväe
garnisonimäärustiku kinnitamine» lisa 10 (Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2006. a määruse nr 45 sõnastuses) |
|
Vorm nr 5
|
|
PATRULLI TUNNISTUS (näidis)
|
(esikülg)
(tagakülg)
| Kaitseminister Jürgen LIGI |
|
Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 32 «Kaitseväe
garnisonimäärustiku kinnitamine» lisa 13 (Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2006. a määruse nr 45 sõnastuses) |
Vorm 8 (kahepoolne)
KINNIPIDAMISLEHT
MÄRKUS: Kinnipidamisleht täidetakse selgelt loetavate trükitähtedega või arvutis. Kinnipidamislehe täitmise nõuete eiramise korral on kinnipidamisleht kehtetu.
Kinnipidamislehte säilitatakse kinnipidamiskohas distsiplinaarkinnipidamiste puhul üks aasta pärast kinnipidamise lõppemist ja kriminaalkinnipidamiste puhul viis aastat pärast kinnipidamise lõppemist.
| Kaitseminister Jürgen LIGI |
Lugeda RT I 2006, 11, 74 avaldatud Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2006. a määruse nr 45 «Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1999. a määruse nr 388 «Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku kinnitamine» ja Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 32 «Kaitseväe garnisonimäärustiku kinnitamine» muutmine» lisa 1 tabeli 1 real «Pataljoniülem» numbri «3» asemel õigeks «30».
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 17 lõige 3 ja lõike 31 punkt 1 ning riigisekretäri 31.03.2006 resolutsioon nr 17-1/06-02370.
Facebook
Twitter
