Teksti suurus:

Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.02.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I 2006, 10, 68

Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus

Vastu võetud 16.02.2006 nr 47

Määrus kehtestatakse «Muinsuskaitseseaduse» § 15 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse Võru vanalinna muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) ja selle kaitsevööndi piirid, muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis kehtivad nõuded ja kitsendused ning muinsuskaitset korraldavate organite tööjaotus ja sätestatakse koostöö muinsuskaitset korraldavate organite ja kaitstava loodusobjekti valitseja vahel.

§ 2. Muinsuskaitse alla võtmise aeg

  Võru vanalinn võeti esmakordselt muinsuskaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu 27. veebruari 1973. a määrusega nr 91.

2. peatükk MUINSUSKAITSEALA JA SELLE KAITSEVÖÖNDI PIIRID, MUINSUSKAITSEALA EESMÄRK 

§ 3. Muinsuskaitseala piirid

 (1) Muinsuskaitseala koosneb Tamula järve ja Koreli oja vahel paiknevast ajaloolisest linnatuumikust, mis on rajatud 1785. aasta generaalplaani järgi.

 (2) Muinsuskaitseala hõlmab ala, mis piirneb Karja 40a krundi edelapiiriga, kruntide Karja 40a, 38a, 36, 34a, 34, 32a, 30a, 30 ja 28 loodepiiridega kuni Roosi 35 krundi lõunanurgani, Roosi 35 krundi kagu- ja kirdepiiridega kuni Roosi tänavani, Roosi tänavaga kuni Karja 22 krundi põhjanurgani, Karja 22 krundi kirdepiiriga kuni Karja 20 krundi läänenurgani, kruntide Karja 20, 18b, 18a, 18, 16 ja 14 loodepiiridega kuni Jüri 2 krundi edelapiirini, Jüri 2 krundi edelapiiriga Karja 14 krundi põhjanurgast edela suunas ja sama krundi loodepiiriga, viimati nimetatu mõttelise pikendusega üle Jüri tänava Jüri 3 krundi läänenurgani, Jüri 3 krundi loodepiiri ning kruntide Jüri 3 ja 5a kirdepiiridega kuni Karja tänavani, viimati nimetatute mõttelise pikendusega üle Karja tänava kuni Karja 9 krundi läänenurgani, Karja tänavaga kuni ristumiseni Väikese tänavaga, Väikese tänavaga ja selle mõttelise pikendusega üle Tartu tänava kuni Tartu 11 krundi loodepiirini, Tartu 11 krundi loode- ja kirdepiiriga, kruntide Tartu 11 ja 11a kagupiiridega, Tartu 11a krundi edelapiiriga kuni Tartu 13 krundi kagupiirini, kruntide Tartu 13, 15, 17 ja Mäe 1 kagupiiridega kuni Mäe tänavani, viimati nimetatute mõttelise pikendusega üle Mäe tänava, Mäe tänavaga kuni Lembitu 1 krundi idanurgani, kruntide Lembitu 1 ja 1a kagupiiridega ning viimase mõttelise pikendusega üle Jüri tänava kuni Jüri 18 krundi kirdepiirini, Jüri tänavaga kuni Vabaduse tänavani, Vabaduse tänavaga kuni Vabaduse 7 krundi põhjanurgani, kruntide Vabaduse 7 ja 7b kirdepiiridega, kruntide Vabaduse 7b ja Jüri 15a kagupiiridega kuni Jüri 17 krundi põhjanurgani, kruntide Jüri 17, 19, 21, 23, 25 ja 27 kirdepiiridega kuni Liiva tänavani, Jüri 27 krundi idanurka Liiva 5a krundi läänenurgaga ühendava mõttelise joonega, Liiva 5a krundi edela- ja kagupiiriga, kruntide Jüri 29 ja 31 kirdepiiridega, Jüri 31a krundi loode-, edela- ja kagupiiriga, kruntide Jüri 33b ja 35 kirdepiiriga ning Jüri 35 krundi kagupiiriga kuni Jüri 37 krundi põhjanurgani, kruntide Jüri 37 ja 39 kirdepiiridega kuni Petseri tänavani, Petseri tänavaga kuni Jüri 42 krundi lõunanurgani, kruntide Jüri 42, 40 ja 38 edelapiiridega kuni Liiva 9a krundi kagupiirini, Liiva 9a krundi kagupiiriga, Liiva 11a krundi kirde- ja loodepiiriga, Liiva 11 krundi edelapiiriga ja selle mõttelise pikendusega üle Liiva tänava, Liiva tänavaga kuni F. R. Kreutzwaldi 39 krundi kirdepiiri mõttelise pikenduseni üle Liiva tänava, F. R. Kreutzwaldi 39 krundi kirdepiiri ja selle mõttelise pikendusega F. R. Kreutzwaldi 41 krundi piirini, F. R. Kreutzwaldi 41 krundi loode- ja kirdepiiriga, kruntide F. R. Kreutzwaldi 43 ja 43b kirdepiiriga ning viimati nimetatu kagupiiriga kuni F. R. Kreutzwaldi 45a krundi põhjanurgani, kruntide F. R. Kreutzwaldi 45a, 47 ja 49 kirdepiiriga kuni Petseri 14 krundi põhjanurgani, Petseri 14 krundi loode- ja edelapiiriga kuni Petseri tänavani, Petseri tänavaga kuni F. R. Kreutzwaldi 60 krundi lõunanurgani, kruntide F. R. Kreutzwaldi 60, 58a, 56a, 56 ja 54 edelapiiridega ning viimati nimetatu mõttelise pikendusega F. R. Kreutzwaldi 52a krundi kagupiirini, kruntide F. R. Kreutzwaldi 52a ja 50, Liiva 17b, 19 ja 21 kagupiiriga kuni Vabriku tänavani, sellest punktist Liiva 23 krundi idanurka kulgeva mõttelise joonega, kruntide Liiva 23 ja 23a kagupiiridega ning viimati nimetatud krundi edelapiiriga kuni Liiva tänavani, Liiva tänavaga kuni Liiva 18b krundi edelapiiri mõttelise pikenduseni üle Liiva tänava, kruntide Liiva 18b ja Vee 31 edelapiiridega, Vee 29 krundi kagupiiriga, kruntide Vee 29, 27, 25, 23, 21 ja 19 kirdepiiridega ja viimati nimetatu mõttelise pikendusega Vabaduse 23 krundi kagupiirini, kruntide Vabaduse 23 ja 21 kagupiiridega ja viimati nimetatud krundi kirdepiiriga ning selle mõttelise pikendusega üle Vabaduse tänava, F. R. Kreutzwaldi 34 krundi loode- ja edelapiiriga, F. R. Kreutzwaldi tänavaga kuni F. R. Kreutzwaldi 19 krundi läänenurgani, F. R. Kreutzwaldi 19 krundi edela- ja kirdepiiriga, kruntide F. R. Kreutzwaldi 21 ja 21a edela-, kirde- ja kagupiiridega, kruntide F. R. Kreutzwaldi 23, 25 ja 25a kirdepiiridega ning viimati nimetatu pikendusega üle Vabaduse tänava, Vabaduse tänavaga kuni Vabaduse 17 krundi põhjanurgani, Vabaduse 17 krundi kirde- ja kagupiiriga, Vabaduse 17a krundi kagupiiriga, F. R. Kreutzwaldi 29 krundi kirdepiiriga, F. R. Kreutzwaldi 31 krundi loode- ja kirdepiiriga, kruntide F. R. Kreutzwaldi 33 ja 35 kirdepiiridega, kruntide Liiva 12, 12a, 10a ja Jüri 34 loodepiiridega, kruntide Jüri 32a, 32, 30 ja 28 edelapiiridega, Vabaduse 15 krundi kagu-, edela- ja loodepiiriga, Vabaduse 10 krundi edelapiiri mõttelise pikendusega üle Vabaduse tänava, kruntide Vabaduse 10, Jüri 24 ja 22c edelapiiridega ning viimati nimetatud krundi loodepiiriga, kruntide Jüri 22b, 20, 20a, 18a ja 18 edelapiiridega ning viimati nimetatud krundi loodepiiriga, Jüri 16 krundi edelapiiriga kuni Tartu tänavani, sellest punktist üle Tartu tänava Jüri 14 krundi lõunanurka kulgeva mõttelise joonega, viimati nimetatud krundi edelapiiriga, kruntide Katariina allee 1, 3 ja 5 kagupiiridega, Tartu 42 krundi kirdepiiri ja selle mõttelise pikendusega üle Tartu tänava, Tartu tänavaga kuni Tartu 35 krundi põhjanurgani, Tartu 35 krundi kirde- ja kagupiiriga ning F. R. Kreutzwaldi 15 krundi kagupiiriga kuni F. R. Kreutzwaldi tänavani, seda punkti üle F. R. Kreutzwaldi tänava F. R. Kreutzwaldi 20 krundi idanurgaga ühendava mõttelise joonega, F. R. Kreutzwaldi 20 krundi kagu- ja edelapiiriga ning F. R. Kreutzwaldi 18 krundi edelapiiriga kuni Tartu tänavani, Tartu tänavaga, F. R. Kreutzwaldi tänavaga, Katariina alleega, Kalevipoja tänavaga ja Karja tänavaga kuni Karja 40a krundi lõunanurgani vastavalt muinsuskaitseala plaanile.

§ 4. Muinsuskaitseala kaitsevööndi piirid

  Muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb muinsuskaitsealaga külgnevatest aladest, mis väljastpoolt piirnevad Roosi tänava mõttelise pikendusega Tamula järve kaldajooneni ja Roosi tänavaga kuni Roosi 1 krundi põhjanurgani, kruntide Roosi 1 ning Väike 14, 12, 12a, 10, 8, 6, 4, 2 ja Tartu 20 kirdepiiriga, Tartu tänavaga kuni Jõe tänavani, Jõe tänavaga kuni Vabaduse 4b krundi loodepiirini, Vabaduse 4b krundi loode- ja kirdepiiriga, Vabaduse tänavaga kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljaku kirdepiiri ja selle mõttelise pikendusega Oja tänavani, Oja tänavaga kuni Uue tänavani, Uue tänavaga kuni Petseri tänavani, Petseri tänavaga ja selle mõttelise pikendusega Tamula järve kaldajooneni ja Tamula järve kaldajoonega kuni selle lõikumiseni Roosi tänava mõttelise pikendusega.

§ 5. Muinsuskaitseala plaan

 (1) Muinsuskaitseala ning muinsuskaitseala kaitsevööndi territoorium ja piirid on fikseeritud muinsuskaitseala plaanil (edaspidi plaan)1. Muinsuskaitseala piiriks on plaanil muinsuskaitseala piirina tähistatud tänavate muinsuskaitsealast kaugemale jäävate või muinsuskaitseala-poolsete tänavaäärsete hoonete esiseinad või nende mõttelised pikendused kohtades, kus tänavaäärsed hooned puuduvad, või tänavate telgjooned vastavalt plaanile. Lõikudes, kus piir kulgeb mööda veekogu, on piiriks veekogu muinsuskaitseala-poolne kaldajoon. Lõikudes, kus piir kulgeb mööda kinnistupiire, võetakse aluseks kinnistupiirid 1. detsembri 2005. a seisuga.

 (2) Plaani ja §-des 3 ja 4 sätestatu vastuolu korral juhindutakse plaanil fikseeritud muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi territooriumist ja piiridest.

§ 6. Muinsuskaitseala eesmärk

 (1) Muinsuskaitseala eesmärk on muinsuskaitseala kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja muinsuskaitseala kujundavate ehitiste, plaanistruktuuri, maastikuelementide, miljöölise eripära ning muinsuskaitsealale avanevate kaug- ja sisevaadete säilitamine.

 (2) Kaitse eesmärgid, millest muinsuskaitsealal juhindutakse, on:
 1) ajaloolise linnatuumiku sõjas osaliselt hävinud ja hilisema hoonestusega rikutud struktuuri võimaluse piires taastamine, korrastamine ja edasiarendamine;
 2) ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsioonide (kinnistustruktuur ja selle hoonestustavad, ehitusmaterjalid, katusekatted, fassaadide viimistlus, arhitektuursed detailid ja elemendid, tänavasillutised jms) järgimine ehitiste hooldamisel, konserveerimisel, restaureerimisel ja remontimisel;
 3) ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku struktuuri, tänavatevõrgu, stiililise ja ajastulise mitmekesisuse, hoonestuse üldise ja kohaliku mastaabi, perspektiivvaadete ja muu vanalinnale iseloomuliku järgimine ehitiste püstitamisel ning ehitiste laiendamisel juurde-, peale- või allaehitamise teel;
 4) muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside väljatõrjumine;
 5) ajaloolises linnatuumikus elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine;
 6) arhitektuurselt väärtuslike interjööride, detailide, elementide ja ajalooliste ehituskonstruktsioonide säilitamine ja eksponeerimine;
 7) vanalinna ja selle elementide tekke- ja arengulugu käsitlevate teaduslike uuringute jätkamine ja süvendamine;
 8) ehitusajalooliselt väärtusetute ning keskkonda esteetiliselt risustavate väikeehitiste (kuurid, garaažid, trafoalajaamad jne) lammutamine või nende muinsuskaitsealalt väljaviimine;
 9) ajaloolisse keskkonda mittesobivate rajatiste (piirdeaiad, telefonikabiinid, laternapostid jne) ja muude objektide (reklaamistendid, skulptuurid, tehnovõrkude maapealsed elemendid jne) püstitamise vältimine või nende muinsuskaitsealalt väljaviimine.

3. peatükk MUINSUSKAITSEALAL JA SELLE KAITSEVÖÖNDIS KEHTIVAD NÕUDED JA KITSENDUSED 

§ 7. Muinsuskaitsealal kehtivad kitsendused

 (1) Muinsuskaitseameti ja Võru Linnavalitsuse loata on muinsuskaitsealal keelatud «Muinsuskaitseseaduse» § 24 lõike 1 punktides 1–9 sätestatud tegevused. «Muinsuskaitseseaduse» § 24 lõike 1 punktides 10 ja 11 sätestatud tegevusteks on vaja üksnes Võru Linnavalitsuse luba.

 (2) Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides ja restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust.

§ 8. Muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad kitsendused

 (1) Muinsuskaitseala kaitsevööndi hoonestamisel tuleb vältida järske kontraste hoonestuse mastaapsuses muinsuskaitsealal ja vahetult selle piiri ääres ning tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas, vanalinnasuunalistelt tänavatelt ja Tamula järvelt.

 (2) Muinsuskaitseameti loata on muinsuskaitseala kaitsevööndis keelatud:
 1) püstitada välismõõtmete tõttu muinsuskaitseala oluliste vertikaalsete dominantide vaadeldavust häirivaid või olulisi kaugvaateid muinsuskaitsealale varjavaid ehitisi;
 2) püstitada muinsuskaitseala välispiirile välismõõtmetelt või ehitusmahult muinsuskaitseala või tema välispiiriga vahetult külgneva hoonestuse suhtes mastaapidelt mittesobivaid ehitisi;
 3) paigaldada olulistele vaatesuundadele vanalinnale avanevaid vaateid katvaid või oluliselt varjavaid reklaame, tehnilisi rajatisi või muid konstruktsioone.

§ 9. Nõuded muinsuskaitsealal tehtavatele töödele

 (1) Muinsuskaitsealal paiknevat ehitist võib konserveerida, restaureerida või remontida ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel ja erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all «Muinsuskaitseseaduse» §-s 35 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Ehitus-, maaparandus- ja teetöid ning mälestist ohustada võivaid muid töid tehakse Muinsuskaitseameti loal tingimustel, mis tagavad mälestise säilimise.

 (3) Kui muinsuskaitsealal tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja Võru Linnavalitsusele.

§ 10. Ehitise püstitamine muinsuskaitsealal

 (1) Ehitise püstitamise all mõistetakse ehitise püstitamist «Ehitusseaduse» tähenduses.

 (2) Ehitise püstitamine muinsuskaitsealale on lubatud pärast Muinsuskaitseametilt ja Võru Linnavalitsuselt loa saamist.

 (3) Ehitise püstitamise loa andmise otsustamisel lähtub Muinsuskaitseamet järgmisest:
 1) Võru linnale ainuomaste tänavate võrgustiku, väljakute ja tähtsamatele ehitistele avanevate vaadete taastamise vajadusest kohtades, kus seda ei takista sõjajärgne uushoonestus;
 2) Teise maailmasõja järgse hoonestuse ja säilinud ajaloolise hoonestuse linnaruumilise koosmõju parandamise vajadusest sõjas hävinud hoonestusest tekkinud vabadel aladel;
 3) Teise maailmasõja eelse tänavaäärse ehitusjoone järgimisest kohtades, kus puuduvad Teise maailmasõja järgsed ehitised;
 4) tänavaäärsete ehitiste püstitamisest ehitusmahult ja välismõõtmetelt võimalikult sarnastena samas kohas asunud Teises maailmasõjas hävinud hoonetega;
 5) Võru vanalinnale ajalooliselt mitteomaste, mitmeid Teise maailmasõja eelseid kinnistuid haaravate suurte ehituskomplekside vältimisest.

4. peatükk MUINSUSKAITSET KORRALDAVATE ORGANITE TÖÖJAOTUS JA KOOSTÖÖ NING JÄRELEVALVE MUINSUSKAITSEALA KAITSE KORRALDAMISEL 

§ 11. Muinsuskaitset korraldavad organid

  Muinsuskaitseala kaitset korraldavad Muinsuskaitseamet ja Võru Linnavalitsus vastavalt «Muinsuskaitseseaduses» sätestatud pädevusele.

§ 12. Koostöö muinsuskaitset korraldavate organite ja kaitstavate loodusobjektide valitseja vahel

  Muinsuskaitsealal asuvate kaitstavate loodusobjektide kaitset ja muinsuskaitseala kaitset korraldavad koostöös kaitstavate loodusobjektide valitseja ja muinsuskaitset korraldavad organid.

§ 13. Järelevalve

  Riiklikku järelevalvet muinsuskaitseala üle teostab Muinsuskaitseamet.


1 Muinsuskaitseala plaaniga saab tutvuda Võru Linnavalitsuses ja Muinsuskaitseametis.

Edgar SAVISAAR
Majandus- ja kommunikatsiooniminister peaministri ülesannetes

Raivo PALMARU
Kultuuriminister

Heiki LOOT
Riigisekretär

/otsingu_soovitused.json