Teksti suurus:

Teatud loomataudide tõrje eeskiri

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.03.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:12.08.2007
Avaldamismärge:RTL 2006, 22, 374

Teatud loomataudide tõrje eeskiri1

Vastu võetud 17.02.2006 nr 25

Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» § 43 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised sigade vesikulaarhaiguse, vesikulaarse stomatiidi, veiste katku ja väikemäletsejaliste katku, hobuste aafrika katku, lammaste ja kitsede rõugete, lammaste katarraalse palaviku, nodulaarse dermatiidi, hirvede epizootilise hemorraagia, Rift Valley palaviku ning teatud molluskite haiguste ennetamiseks ja tõrjeks.

(2) Määrus on kohustuslik täitmiseks kõikidele tegevusluba omavatele veterinaararstidele (edaspidi veterinaararst), volitatud veterinaararstidele, loomapidajatele, loomsete saaduste käitlejatele, loomataudi levialal viibivatele isikutele, järelevalveametnikele ja veterinaarlaboratooriumidele ning teistele oma tööülesannete tõttu loomatauditõrjega seotud isikutele.

(3) Metsloomal lõikes 1 nimetatud haiguse kahtluse või diagnoosimise korral teavitab Veterinaar- ja Toiduamet kohaldatud tõrjemeetmetest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike.

(4) Hobuste aafrika katku tõrje toimub nõukogu direktiivi 1992/35/EMÜ, milles sätestatakse hobuste aafrika katku kontrollieeskirjad ja tõrjemeetmed (EÜT L 157, 10.06.1992, lk 19–27), kohaselt.

(5) Lammaste katarraalse palaviku tõrje toimub nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74–83), kohaselt.

(6) Nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ, mis käsitleb loomatervishoiunõudeid akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimise suhtes (EÜT L 46, 19.02.1991, lk 1–18), lisa A esimese veeru loetelus II nimetatud haiguste tõrje toimub nõukogu direktiivi 95/70/EÜ, millega sätestatakse minimaalsed ühenduse meetmed teatavate kahepoolmelisi limuseid mõjutavate haiguste tõrjeks (EÜT L 332, 30.12.1995, lk 33–39), kohaselt.

§ 2. Sigade vesikulaarhaiguse ja vesikulaarse stomatiidi määratlus

(1) Sigade vesikulaarhaigus on sealiste sugukonda (Suidae) kuuluvate loomade nakkav viirushaigus, mille tekitajaks on Picornaviridae sugukonna Enterovirus perekonda kuuluv viirus. Haiguse peiteaeg on kuni 28 päeva. Haiguse kulg ja raskus varieeruvad. Haigus kulgeb villide tekkega sõrapiirdel, kandadel ja jäsemete nahal, harvemini kärsal, suuümbrusel, keelel ja nisadel. Viirus on väliskeskkonnas, korjuses ja lihas väga vastupidav. Viirus säilib lihas pärast fermenteerimist ja suitsutamist, talub keskkonna happesuse muutusi (pH 2,5–12) ning on raskesti inaktiveeritav desinfektsioonivahendi abil. Nakkus levib otsesel ja kaudsel kontaktil loomaga. Nakkus võib levida seakarjas ilma kliiniliste tunnusteta. Erandjuhul võib nakkus üle kanduda inimesele.

(2) Vesikulaarne stomatiit on hobuslaste (Equidae), veislaste (Bovidae) ja sealiste (Suidae) sugukonda kuuluvate koduloomade ning valgesaba-pampahirvede (Odocoileus virginianus) ja paljude troopikas elavate väikemäletsejaliste nakkav viirushaigus, mille tekitajaks on Rhabdoviridae sugukonna Vesiculovirus perekonda kuuluv viirus. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigus kulgeb villide tekkega ninasõõrmetes, suus, suuõõnes, piimalehmadel nisadel ja sigadel kärsa piirkonnas. Viirus on väliskeskkonnas madala temperatuuri juures vastupidav, kuid inaktiveerub kergesti 1%-lise formaliini toimel. Nakkus levib otsesel kontaktil loomaga ja haigusetekitajaga saastunud esemega ning lülijalgsete putukate (sugukond Phlebotomus, perekond Aedes) vahendusel. Nakkus võib üle kanduda inimesele.

(3) Sigade vesikulaarhaigust ja vesikulaarset stomatiiti ei saa sigadel kliiniliste tunnuste alusel suu- ja sõrataudist ega ka omavahel eristada, mistõttu diagnoos täpsustatakse alati haigusetekitaja kindlakstegemisega. Uurimismaterjali võttes või looma veol laboratooriumisse kohaldatakse suu- ja sõrataudi proovide veol kohaldatavaid taudi leviku vältimise abinõusid.

§ 3. Veiste katku ja väikemäletsejaliste katku määratlus

(1) Veiste katk on veiste, kitsede, lammaste, sigade, seebude (Bos indicus), vesipühvlite (Bubalus) ja paljude metsloomade, nagu kahvripühvlid e aafrika pühvlid (Syncerus caffer), hirvantiloobid (Taurotragus) ja teised antiloobid, kudude (Tragelaphus), kaelkirjakute (Giraffa cameleopardis) ning muude loomade väga nakkav viirushaigus. Veiste katku tekitajaks on Paramyxoviridae sugukonna Morbillivirus perekonda kuuluv viirus. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Eristatakse klassikalist, üliägedat, alaägedat ja atüüpilist haiguse kulgu. Haigus kulgeb kõrge palavikuga ning limaskestade ja seejärel seedetrakti kahjustusega. Lammastel, kitsedel ja sigadel esineb isutus, vahelduv kõhulahtisus, sigadel silma sidekesta põletik ning haavandid põskede limaskestal. Virulentsete viirustüvede puhul on loomade suremus kõrge.

(2) Väikemäletsejaliste katk on kitsede ja lammaste ning alamsugukonna hobuantilooplased (Hippotraginae) perekonna orüksid (Oryx), alamsugukonna gasellased (Antilopinae) ja alamsugukonna kitslased (Caprinae) kabiloomaliste metsloomade väga nakkav viirushaigus. Väikemäletsejaliste katku tekitajaks on Paramyxoviridae sugukonna Morbillivirus perekonda kuuluv viirus, mis on oma antigeensete omaduste poolest lähedane veiste katku tekitajale. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Eristatakse ägedat, üliägedat, alaägedat ja kroonilist haiguse kulgu. Haigust iseloomustab ägeda kulu korral palavik, ninaeritised ja hingamisraskused, nekrootiline suuõõnepõletik, raske kuluga veretu kõhulahtisus, abort, köha ning kõrge suremus. Veistel ja sigadel kulgeb haigus ilma kliiniliste tunnusteta ning nemad nakkust ei levita.

(3) Veiste katk ja väikemäletsejaliste katk levivad otsesel ja kaudsel kontaktil haige loomaga. Haigusetekitajad on väliskeskkonnas, korjuses ja lihas madala temperatuuri juures väga vastupidavad, kuid inaktiveeruvad kergesti mitmesuguste desinfektsioonivahendite toimel.

§ 4. Lammaste ja kitsede rõugete ning nodulaarse dermatiidi määratlus

(1) Lammaste ja kitsede rõuged on lammaste ja kitsede väga nakkav viirushaigus, mille tekitajaks on Poxviridae sugukonna Capripoxvirus perekonda kuuluv viirus. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Eristatakse haiguse ägedat kuni subkliinilist kulgu ning papulo-vesikulaarset ja nodulaarset vormi. Haigus kulgeb palavikuga, nina limaskesta ja silmade põletikuga ning villide ja sõlmede tekkimisega nahal ja hingamisteedes. Haigus lõpeb sageli surmaga tüsistuste tagajärjel. Viirus on väliskeskkonnas, villides ja koorikutes väga vastupidav, kuid inaktiveerub puhastusvahendite ja fenoolide toimel. Nakkus levib otsesel ja kaudsel kontaktil loomaga.

(2) Nodulaarne dermatiit on veiste (Bos taurus), seebude (Bos indicus) ja kodupühvlite (Buffalo) nakkav viirushaigus, mille tekitajaks on Poxviridae sugukonna Capripoxvirus perekonda kuuluv viirus. Eksperimentaalselt nakatuvad kitsed, lambad, orüksid, kaelkirjakud jt. Haiguse peiteaeg on kuni 28 päeva. Haigus võib kulgeda kliiniliste tunnusteta kuni raske haigestumiseni. Haigus kulgeb tavaliselt kõrge palavikuga, süljevoolusega, agalaktiaga, suurenenud eritistega silmast ja ninast, naha tursete ja valulike sõlmedega üle kogu keha nahas, nahaaluses koes ja limaskestal, lümfisõlmede suurenemisega ning kõõluste põletikust ja nekroosist põhjustatud lonkamisega. Tüsistusena tekivad püsilonge, mastiit, abort, emakapõletik ja viljatus. Viirus on väliskeskkonnas ja koorikutes vastupidav, kuid inaktiveerub fenoolide toimel. Nakkus levib sülje kaudu, samuti on võimalik levik lülijalgsete putukate vahendusel.

§ 5. Hirvede epizootilise hemorraagia määratlus

Hirvede epizootiline hemorraagia on hirvede ja teiste mäletsejaliste nakkav viirushaigus, mille tekitajaks on Reoviridae sugukonna Orbivirus perekonda kuuluv viirus. Haiguse peiteaeg on kuni 40 päeva. Haigus kulgeb palavikuga, suu limaskestas tekkivate haavanditega, lonkega ja verise kõhulahtisusega. Esineb kliiniliste tunnusteta viirusekandjaid. Nakkus levib verd imevate sääseliste (Culicoides) vahendusel.

§ 6. Rift Valley palaviku määratlus

(1) Rift Valley palavik on veiste, kitsede, lammaste, ulukmäletsejaliste, antiloopide ja gnuude ning mitmesuguste näriliste nakkav viirushaigus, mille tekitajaks on Bunyaviridae sugukonna Phlebovirus perekonda kuuluv viirus. Haiguse peiteaeg on kuni 30 päeva. Haigus kulgeb palavikuga, isutusega, abortidega ja noorloomade kõrge suremusega. Kitsedel, lammastel ja sigadel kulgeb haigus oksendamisega ja nõre eritumisega ninast, veistel esineb tugev süljevoolus ja kõhulahtisus. Viirus on väliskeskkonnas kuivanud eritises ja leeliselises keskkonnas väga vastupidav ning raskesti inaktiveeritav desinfektsioonvahendite abil.

(2) Rift Valley palavik levib Nematocera alamseltsi ning Aedes, Anopheles, Culex, Eretmapodites, Mansonia jt perekondadesse kuuluvate verd imevate sääseliste vahendusel, kelle organismis viirus paljuneb. Metsasääse perekonda (Aedes) kuuluvad sääselised on nakkuskandjad. Aafrika ahvidel ja koduloomadest lihasööjatel (Carnivorae) võib esineda mööduv vireemia. Inimene on Rift Valley palavikule väga vastuvõtlik ning nakatub otsesel kontaktil looma eritisega, verega, koega või lihaga, samuti levib nakkus inimesele sääseliste vahendusel.

§ 7. Kasutatud terminid

Määruses kasutatakse termineid alljärgnevas tähenduses:
1) haiguse peiteaeg – tõenäoline ajavahemik alates looma kokkupuutumisest haigusetekitajaga kuni kliiniliste tunnuste ilmnemiseni;
2) nakkuse siirutaja – selgrooline või selgrootu loom, kes on võimeline haigusetekitajat mehhaaniliselt või bioloogiliselt edasi kandma;
3) vastuvõtlik loom – paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud haigustele vastuvõtlikku liiki kuuluv koduloom või tema rümp (edaspidi vastuvõtlik koduloom) või selgrooline metsloom või tema rümp, mis võib nakkuskandjana või -allikana haigust levitada;
4) nakkuskahtlane koduloom – vastuvõtlik koduloom, kellel esinevad § 1 lõikes 1 nimetatud haiguse kliinilised tunnused või surmajärgsed morfoloogilised muutused või kellelt võetud proovi tulemusena kahtlustatakse nimetatud haigust;
5) ettevõte – loomapidamishoone või -rajatis koos krundi ja kõrvalhoonetega sõnniku, läga, allapanu, sööda jms ladustamise jaoks või loomade pidamiseks piiritletud ala, kus peetakse või aretatakse vastuvõtlikke koduloomi põllumajandusliku tootmise või muul eesmärgil. Termin ei hõlma tapamaja, veovahendit ega metsloomade pidamiseks piiritletud ala, kus jahipidamine on lubatud;
6) üksus – ettevõtte ehituslikult eraldi paiknev osa, kus peetakse vastuvõtlikke koduloomi;
7) eraldi majandatav üksus – üksus, mida järelevalveametniku kinnitusel majandatakse teistest üksustest täiesti eraldi (eraldi töötajad, varustus, vedu, söödavarud, sõnniku ladustamine);
8) kontaktne ettevõte – ettevõte, kuhu haigusetekitaja võib olla sisse toodud kas tulenevalt ettevõtte asukohast, projektilahendusest või isikute, loomade või veovahendite liikumisest. Ettevõte loetakse kontaktseks, kui järelevalveametnik leiab tehtud epidemioloogilise uurimise tulemusel, et haigusetekitaja võib taudipunktist või eeldatavast taudipunktist olla ettevõttesse sisse toodud.

2. peatükk
ENNETAMINE

§ 8. Vaktsineerimine

Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud haiguste vastu vaktsineerimine on keelatud, välja arvatud §-des 34 ja 54 nimetatud erakorraline vaktsineerimine.

§ 9. Epidemioloogilise olukorra seire

Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud haiguste seirekava koostab ning epidemioloogilise olukorra seiret korraldab Veterinaar- ja Toiduamet.

3. peatükk
HAIGUSTE TÕRJE

1. jagu
Tegutsemisjuhised vesikulaarse stomatiidi, veiste katku, väikemäletsejaliste katku, lammaste ja kitsede rõugete, nodulaarse dermatiidi, hirvede epizootilise hemorraagia ning Rift Valley palaviku kahtluse korral

§ 10. Haiguse kahtlus ettevõttes

Vesikulaarse stomatiidi, veiste katku, väikemäletsejaliste katku, lammaste ja kitsede rõugete, nodulaarse dermatiidi, hirvede epizootilise hemorraagia või Rift Valley palaviku (edaspidi haigus) kahtluse korral kutsutakse haiguse kliiniliseks diagnoosimiseks, proovide võtmiseks, epidemioloogilise uurimise tegemiseks ning loomataudi leviku tõkestamiseks vajalike kitsenduste ja abinõude kohaldamiseks viivitamata kohale volitatud veterinaararst või järelevalveametnik.

§ 11. Teavitamine

Haiguse kahtlusest või diagnoosimisest teavitab § 1 lõikes 2 nimetatud isik viivitamata Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust «Loomatauditõrje seaduse» peatüki 4 jaos 2 kehtestatud korras.

§ 12. Proovide võtmine, laboratooriumisse saatmine ja laboratoorne uurimine

(1) Volitatud veterinaararst või järelevalveametnik võtab laboratoorseks uurimiseks vajalikud proovid või korraldab vastuvõtliku kodulooma veo laboratooriumisse vajalike proovide võtmiseks.

(2) Proovid või vastuvõtliku kodulooma toimetab laboratooriumisse järelevalveametnik, volitatud veterinaararst või laboratooriumi selle ala spetsialist, kes kohaldab vajalikke abinõusid, et tõkestada taudi levik proovide või kodulooma veol.

(3) Proove uuritakse laboratoorselt Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis.

(4) Ettevõttes haiguse esmakordsel diagnoosimisel võib Veterinaar- ja Toidulaboratoorium saata proovid viiruse tüübi määramiseks ja diagnoosi kinnitamiseks asjakohasesse referentlaboratooriumi.

§ 13. Haiguse kahtluse korral veterinaararsti kohaldatavad abinõud

(1) Haiguse kahtluse korral teavitab ettevõtet teenindav veterinaararst sellest viivitamata Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust ning korraldab taudi leviku tõkestamiseks esmaste abinõude kohaldamise.

(2) Ettevõtet teenindav veterinaararst selgitab loomapidajale olukorda ja seoses taudikahtlusega temale õigusaktidest tulenevaid kohustusi ning palub tema taudikahtlase ettevõtte (edaspidi eeldatav taudipunkt) territooriumil viibivatel isikutel jääda sinna kuni järelevalveametniku saabumiseni. Kui inimeste ja sõidukite lahkumine eeldatavast taudipunktist on hädaseisundi tõttu vältimatu, teeb veterinaararst kõik võimaliku, et tõkestada haigusetekitaja väljaviimine.

(3) Ettevõtet teenindav veterinaararst kohaldab abinõusid, et tõkestada isikute, veovahendite ja vastuvõtlike loomade sisenemine eeldatavasse taudipunkti.

§ 14. Loomapidaja kohustused haiguse kahtluse korral

Haiguse kahtluse korral on loomapidaja kohustatud:
1) eraldama eeldatavas taudipunktis viibiva vastuvõtliku kodulooma tema pidamisruumi, kus võimaliku nakkuse siirutaja sissepääs on tõkestatud;
2) kohaldama asjakohaseid abinõusid, et tõkestada haigusetekitaja võimalik levik;
3) jääma eeldatavasse taudipunkti kuni järelevalveametniku saabumiseni ja temalt lahkumiseks loa saamiseni ning nõudma seda ka oma alluvalt;
4) osutama järelevalveametnikule kaasabi vajalike kliiniliste ja patoloogiliste uurimiste tegemisel, samuti epidemioloogilise uurimise tarbeks andmete kogumisel;
5) esitama järelevalveametniku nõudmisel kõik vastuvõtlike koduloomade ning sööda omandamise ja võõrandamisega seotud dokumendid ning nende puudumise korral andma sellekohast suulist teavet;
6) täitma järelevalveametniku korraldusi haigusetekitaja leviku tõkestamiseks vajalike ettevaatusabinõude kohaldamisel;
7) registreerima loomaliigiti kogu kitsenduste kehtimisaja vältel sündinud ja hukkunud vastuvõtlike koduloomade arvu, näidates ära hukkunud vastuvõtlike koduloomade vanuse, ning esitama asjakohased andmed järelevalveametnikule tema nõudmisel;
8) esitama järelevalveametnikule nimekirja loomakasvatushoones või -rajatises töötavate ja teiste seal viibivate isikute kohta, kelle sisenemine eeldatavasse taudipunkti on vajalik, samuti loomakasvatushoonet või -rajatist teenindavate veovahendite loetelu;
9) välistama kõrvalise isiku pääsu eeldatavas taudipunktis asuvasse loomakasvatushoonesse või -rajatisse;
10) kasutama loomakasvatushoones või -rajatises töötamiseks eraldi ülerõivaid ja jalatseid, mida hoitakse loomakasvatushoone või -rajatise ruumides, ja tagama nende kasutamise ka loomakasvatushoone või -rajatise töötajale;
11) paigutama loomakasvatushoone või -rajatise ja ettevõtte väljapääsule desinfektsioonimati ning niisutama seda regulaarselt Veterinaar- ja Toiduameti ettenähtud desinfektsioonivahendiga;
12) desinfitseerima eeldatava taudipunkti territooriumilt lahkuva veovahendi Veterinaar- ja Toiduameti ettenähtud desinfektsioonivahendiga.

§ 15. Haiguse kahtluse korral Veterinaar- ja Toiduameti kohaldatavad abinõud

(1) Haiguse kahtluse korral võtab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht eeldatava taudipunkti kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla ja kohaldab seal järgmisi abinõusid:
1) registreeritakse vastuvõtlike koduloomade arv loomapidamishoones või -rajatises või karjas loomaliigiti vanuse ja tehnoloogiliste rühmade kaupa, esitades eraldi nakkuskahtlaste loomade arvu igas rühmas, samuti surnud vastuvõtlike koduloomade arvu ja vanuse;
2) tehakse vastuvõtlike koduloomade ülevaatus;
3) võetakse vajalikud proovid ja korraldatakse proovide või järelevalveametniku valitud vastuvõtliku kodulooma saatmine Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse uurimiseks;
4) määratakse kindlaks eeldatava taudipunkti territoorium ja tähistatakse see teavitavate siltidega;
5) tehakse epidemioloogiline uurimine;
6) määratakse loomapidaja esitatud nimekirja alusel eeldatavas taudipunktis viibida tohtivad isikud ja veovahendid, ning väljastab asjakohased load;
7) kehtestatakse punktis 6 nimetatud isikute ja veovahendite eeldatavast taudipunktist välja ja sinna sisse liikumise kord. Veovahend ei või lahkuda eeldatavast taudipunktist enne, kui järelevalveametnik või volitatud veterinaararst on selle üle vaadanud.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht:
1) määrab kasutatava desinfektsioonivahendi ning korraldab selle veo eeldatavasse taudipunkti;
2) määrab looma korjuse hävitamise korra. Looma korjus hävitatakse kohapeal põletades või mattes selleks lubatud kohta. Kui korjust põletada või matta ei ole võimalik, viiakse see hävitamiseks loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse, kus korjus käideldakse. Kui korjus on vaja eeldatava taudipunkti territooriumilt ära viia, kontrollib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kasutatava veovahendi sobivust selleks, määrab veterinaararsti, kes saadab veovahendit loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse, ning määrab veovahendi desinfitseerimise koha ja desinfitseerimisvahendi;
3) külastab eeldatavat taudipunkti korrapäraselt kogu kitsenduste kehtimise aja vältel ja kontrollib kitsendustega seotud nõuete täitmist ning registreerib külastused.

§ 16. Haiguse kahtluse korral Veterinaar- ja Toiduameti kohaldatavad kitsendused

(1) Haiguse kahtluse korral keelab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht ilma oma kirjaliku loata:
1) ettevõttest vastuvõtlikku kodulooma välja viia ja sinna sisse tuua ning ühest loomakasvatushoonest või -rajatisest teise ümber paigutada;
2) punktis 1 nimetamata vastuvõtlikku kodulooma ettevõttest välja viia ja sinna sisse tuua;
3) kitsendustega ettevõttest piima välja viia; kui piima kogumine ja säilitamine kohapeal on võimatu, võib erandkorras Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht anda loa piima vedada piimatöötlemisettevõttesse, kus piima töödeldakse temperatuuril 71,7 °C 15 sekundit või sellele võrdväärsetes tingimustes, mis tagab viiruse hävimise;
4) viia ettevõttest välja vastuvõtliku kodulooma tapasaadusi, sealhulgas liha ja korjuseid, sööta, loomakasvatushoone või -rajatise sisseseadet ja inventari, sõnnikut, allapanu ning muid võimalikke nakkust edasikandvaid materjale ning jäätmeid;
5) isikul ja veovahendil siseneda eeldatavasse taudipunkti ja lahkuda sealt.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib kohaldada kitsendusi ka eeldatava taudipunkti läheduses asuva ettevõtte suhtes, kui selle asukoht, projektilahendus või inimeste, loomade ja veovahendite kokkupuutumine eeldatava taudipunktiga annavad alust kahtlustada selle ettevõtte saastumist haigusetekitajaga.

§ 17. Kitsenduste kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Haiguse kahtluse korral võib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kehtestada pärast haiguse kahtlusest teate saamist vajaduse korral kuni diagnoosi täpsustamiseni karjale, ettevõttele või piirkonnale kitsendused.

(2) Kitsenduste kehtestamisest teatab järelevalveametnik loomapidajale posti teel väljastusteatega või allkirja vastu.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht teeb otsuse lõikes 1 nimetatud kitsenduste kehtetuks tunnistamise kohta laboratoorsete uurimiste tulemuste või Veterinaar- ja Toiduameti määratud ekspertide komisjoni otsuse alusel, kui nende põhjal on haiguse puhkemine välistatud. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht teatab loomapidajale haiguse kahtluse lõpetamisest posti teel väljastusteatega või allkirja vastu 24 tunni jooksul arvates otsuse tegemisest.

§ 18. Epidemioloogiline uurimine haiguse kahtluse korral

(1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht korraldab haiguse kahtluse korral epidemioloogilise uurimise, mille käigus selgitatakse välja:
1) tõenäoline looma nakatumise aeg ja nakkusallikas;
2) teised ettevõtted, kus on vastuvõtlikke koduloomi, kes võisid nakatuda või nakkusallikaga kokku puutuda;
3) inimeste, loomade, veovahendite liikumised ja veod, mis võisid haigusetekitaja ettevõttesse tuua ja sealt välja viia vastuvõtliku kodulooma nakatumise ja haiguse avastamise vahelisel ajavahemikul;
4) kontaktsed ettevõtted;
5) nakkuse siirutajate esinemine ja levik.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht esitab epidemioloogilise uurimise tulemuste aruande Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile haiguse kahtluse otsustamisest arvates 24 tunni jooksul.

§ 19. Epidemioloogilise uurimise tulemusena avastatud kontaktses ettevõttes või ettevõttes, kus kahtlustatakse haiguse esinemist, kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Epidemioloogilise uurimise tulemusena avastatud kontaktne ettevõte või ettevõte, mille kohta on saadud tõendeid, et nakkus võib olla sealt levinud eeldatavasse taudipunkti, võetakse kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla ning seal kohaldatakse selles jaos toodud kitsendusi ja abinõusid.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud ettevõttes on rohkem kui üks üksus, võib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi otsusel kohaldada kitsendusi ja abinõusid ettevõtte eraldi majandatava üksuse suhtes, kui on täidetud järelevalveametniku korraldused haigusetekitaja leviku vältimiseks.

(3) Kui lõikes 1 nimetatud ettevõttes peetakse loomi rohkem kui ühest loomaliigist, võib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi otsusel kohaldada kitsendusi ja abinõusid üksnes vastuvõtlike koduloomade suhtes, kui on täidetud järelevalveametniku korraldused haigusetekitaja leviku vältimiseks.

2. jagu
Tegutsemisjuhised vesikulaarse stomatiidi, veiste katku, väikemäletsejaliste katku, lammaste ja kitsede rõugete, nodulaarse dermatiidi, hirvede epizootilise hemorraagia ning Rift Valley palaviku diagnoosimise korral

§ 20. Haiguse diagnoosimine

Haiguse diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõike 3 kohaselt.

§ 21. Haigestunud loomade ravi

Haigestunud loomade ravi on keelatud.

§ 22. Karantiini kehtestamine

Viivitamata pärast haiguse ametliku diagnoosi kinnitamist ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettepanekut kehtestab maavanem «Loomatauditõrje seaduse» § 50 lõike 4 kohaselt taudipunktis karantiini.

§ 23. Taudipunktis kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Pärast karantiini kehtestamist kohaldatakse taudipunktis lisaks §-s 16 sätestatud kitsendustele järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) taudipunktis peetav vastuvõtlik koduloom hukatakse kohapeal viivitamata järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab haigusetekitaja leviku;
2) surnud või hukatud vastuvõtliku looma korjus hävitatakse kohapeal põletades või mattes selleks lubatud kohta. Kui korjust põletada või matta ei ole võimalik, viiakse see hävitamiseks loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse. Korjus veetakse ja hävitatakse järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab haigusetekitaja leviku;
3) sööt, sõnnik, allapanu ja muu materjal ning jäätmed, mis võivad olla saastunud haigusetekitajaga, hävitatakse või töödeldakse järelevalveametniku juhiste kohaselt viisil, mis tagab viiruse ja võimaliku nakkuse siirutaja hävimise;
4) pärast surnud või hukatud vastuvõtliku looma hävitamist või ettevõttest hävitamiseks kõrvaldamist ning punktis 3 nimetatud tegevuse lõpetamist tehakse vajaduse korral putukatõrje ning puhastatakse ja desinfitseeritakse või töödeldakse loomapidamishoone või -rajatis koos inventari ja seadmetega ning vajaduse korral ka loomapidamishoone või -rajatise ümbruse pinnas, kasutatud veovahend ja muu materjal, mis võib olla saastunud haigusetekitajaga;
5) tehakse epidemioloogiline uurimine.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal võib lõikes 1 nimetatud korjuse ja muu materjali või jäätmed, mis võivad olla saastunud haigusetekitajatega, matta selleks lubatud kohta sobivasse pinnasesse nii sügavale, et oleks välistatud lihasööja looma ligipääs korjusele, ning viisil, mis välistab põhjavee saastumise ja muu kahjuliku mõju keskkonnale.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib kohaldada kitsendusi ka taudipunkti läheduses asuva ettevõtte suhtes, kui selle asukoht, projektilahendus või inimeste, loomade ja veovahendite kokkupuutumine taudipunktiga annavad alust kahtlustada selle ettevõtte saastumist haigusetekitajaga.

(4) Kui taudipunktis on vähemalt üks eraldi majandatav üksus, võib tabandumata eraldi majandatavas üksuses Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi otsusel vastuvõtlikku kodulooma mitte hukata, kui on täidetud järelevalveametniku korraldused haigusetekitaja leviku vältimiseks.

§ 24. Puhastus, desinfektsioon ja putukatõrje

Taudipunkti puhastus, desinfektsioon, deratisatsioon ja vajaduse korral putukatõrje tehakse järelevalveametniku juhiste kohaselt Veterinaar- ja Toiduameti ettenähtud desinfektsiooni- ja putukatõrjevahendiga viisil, mis välistab viiruse leviku ja tagab viiruse hävimise. Järelevalveametnik kontrollib tehtud puhastuse, desinfektsiooni, deratisatsiooni ja putukatõrje nõuetekohasust.

§ 25. Epidemioloogiline uurimine haiguspuhangu korral

(1) Haiguspuhangu korral korraldab kohalik loomatauditõrje komisjon epidemioloogilise uurimise § 18 kohaselt ja esitab ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni jooksul Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile aruande, milles on toodud:
1) tõenäoline looma nakatumise aeg;
2) haiguse kahtluse püstitamise kuupäev;
3) haiguse ametliku diagnoosi kuupäev ja ametliku diagnoosi kinnitamise alus;
4) taudipunkti asukoht ja selle kaugus lähimast ettevõttest;
5) vastuvõtlike koduloomade arv taudipunktis loomaliigiti vanuse ja tehnoloogiliste rühmade kaupa;
6) haigestunud ja surnud vastuvõtlike koduloomade arv igas üksuses, haiguse levimus ja vastuvõtlike koduloomade suremus;
7) nakkusallikad (oletatav või kinnitust leidnud) ja nakkuse siirutajad;
8) võimalikud kontaktsed ettevõtted.

(2) Edaspidi esitatakse aruanne uue teabe laekumise korral, kuid vähemalt üks kord nädalas.

§ 26. Epidemioloogilise uurimise tulemusena avastatud kontaktses ettevõttes või ettevõttes, kus avastati haigus, kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Epidemioloogilise uurimise tulemusena avastatud kontaktne ettevõte või ettevõte, kus avastati haigus, võetakse kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla ning seal kohaldatakse selle peatüki 1. jaos sätestatud kitsendusi ja abinõusid. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kohaldab ettevõttes kitsendusi vähemalt seni, kuni epidemioloogilise uurimise tulemusena saadud tõenäolisest nakatumise ajast on möödunud asjakohase haiguse peiteaeg.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud ettevõttes on vähemalt üks eraldi majandatav üksus, võib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi otsusel kohaldada kitsendusi ja abinõusid üksnes selle ettevõtte eraldi majandatava üksuse suhtes, kui on täidetud järelevalveametniku korraldused haigusetekitaja leviku vältimiseks.

(3) Kui lõikes 1 nimetatud ettevõttes peetakse loomi rohkem kui ühest loomaliigist, võib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi otsusel kohaldada kitsendusi ja abinõusid üksnes vastuvõtlike koduloomade suhtes, kui on täidetud järelevalveametniku korraldused haigusetekitaja leviku vältimiseks.

§ 27. Haiguspuhangu korral kehtestatud kitsenduste lõpetamine

Haiguspuhangu korral kehtestatud kitsendused lõpetab pärast taudipunkti § 24 kohase puhastuse, desinfektsiooni ja vajaduse korral putukatõrje tegemist Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht. Karantiini lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettepanekul maavanem kirjaliku korraldusega ning sellest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

§ 28. Ettevõttesse uue vastuvõtliku kodulooma toomine

Ettevõttesse võib uue vastuvõtliku kodulooma tuua Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal pärast 21 päeva möödumist taudipunkti § 24 kohase puhastuse, desinfektsiooni ja vajaduse korral putukatõrje tegemisest alates.

§ 29. Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamine

(1) Haiguse ametliku diagnoosi panekust või eriti ohtliku loomataudi puhul ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni jooksul kehtestab maavanem Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettepanekul kirjaliku korraldusega taudipunkti ümber ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni, millest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

(2) Ohustatud tsoon kehtestatakse vähemalt kolme kilomeetri raadiuses ja järelevalvetsoon vähemalt kümne kilomeetri raadiuses taudipunktist.

(3) Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni määramisel arvestatakse:
1) epidemioloogilise uurimise tulemusi;
2) maastiku geograafilisi iseärasusi ja looduslikke tõkkeid haiguse levikule;
3) loomakasvatushoonete geograafilist asukohta ja paiknemise tihedust;
4) järelevalve teostamiseks vajalikke inim- ja materiaalseid ressursse.

(4) Uue taudipunkti avastamise korral muudetakse ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni ulatust selles paragrahvis sätestatud korras ning sellest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

§ 30. Ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis kohaldatavad abinõud

(1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kohaldab ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis järgmisi abinõusid:
1) kehtestab kitsendused ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis;
2) koostab ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis asuvate ettevõtete nimekirja;
3) kehtestab ohustatud tsoonis asuvate ettevõtete üle ülevaatuse teostamise korra ja sageduse olenevalt nende haigusetekitajaga saastumise ohust;
4) määrab ettevõtete ülevaatusega ja proovide võtmisega tegelevad veterinaararstid;
5) korraldab viivitamata pärast haigestunud või surnud vastuvõtlikust koduloomast teate saamist asjakohased uurimised.

(2) Ohustatud tsoonis asuva ettevõtte üle ülevaatust tegev veterinaararst kontrollib loomapidaja peetavat vastuvõtlike koduloomade arvestust, teeb kliinilise uurimise, vajaduse korral võtab proove ning registreerib kliinilise uurimise tulemused.

§ 31. Ohustatud tsoonis kohaldatavad kitsendused

(1) Ohustatud tsoonis kohaldatakse järgmisi kitsendusi:
1) vastuvõtliku kodulooma toomine ohustatud tsooni ja sealt väljaviimine, samuti vastuvõtliku kodulooma ettevõttest väljaviimine, liikumine ja vedu ohustatud tsooni avalikult kasutataval teel ja erateel, välja arvatud loomakasvatushoone teenindamisega otseselt seotud teelõigul, on keelatud. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada vastuvõtlikku kodulooma vedada lõigetes 2–3 toodud juhtudel ja nõuete täitmise korral ning vastuvõtliku kodulooma vedu läbi ohustatud tsooni üksnes eeldusel, et vedu toimub ilma peatusteta ja veol kasutatakse üksnes põhimaanteed või raudteed. Läbi ohustatud tsooni kavandatavast vastuvõtliku kodulooma veost teatab veose omanik Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile 24 tundi ette;
2) isik, kes siseneb loomakasvatushoonesse või -rajatisse, järgib järelevalveametniku juhiseid ja korraldusi, et vähendada haigusetekitaja leviku ohtu.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada vastuvõtlikku kodulooma ettevõttest välja viia järgmistel juhtudel:
1) vastuvõtlik koduloom tapetakse Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi määratud ohustatud tsoonis asuvas tapamajas või selle puudumise korral järelevalvetsoonis asuvas tapamajas;
2) surnud või hukatud vastuvõtlik koduloom kahjutustatakse või töödeldakse järelevalveametniku kontrolli all loomsete jäätmete käitlemise ettevõttes;
3) vastuvõtlik koduloom paigutatakse ümber teise loomakasvatushoonesse või -rajatisse, mis paikneb ohutatud tsoonis või järelevalvetsoonis, kui kitsendused ohustatud tsoonis on kehtinud üle 30 päeva ja ümberpaigutamise vajadus tuleneb looma heaoluga seotud või muust looma pidamisel tekkinud probleemist seoses uue taudipunkti lisandumisega.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht annab lõikes 2 loetletud juhtudel loa vastuvõtlikku kodulooma vedada, kui täidetakse järgmisi nõudeid:
1) loomapidaja esitab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile kirjaliku taotluse, milles põhjendab vastuvõtliku kodulooma tapamajja vedamise või teise loomakasvatushoonesse või -rajatisse ümberpaigutamise vajadust, ning järelevalveametnik kinnitab seda vajadust;
2) vastuvõtlik koduloom, keda soovitakse vedada, on nõuetekohaselt märgistatud;
3) vahetult enne vedu teeb järelevalveametnik ettevõtte vastuvõtlike koduloomade kliinilise uurimise, pöörates erilist tähelepanu vastuvõtlikule koduloomale, keda soovitakse vedada, ja kontrollib vastuvõtlike koduloomade märgistust ning nende üle loomapidaja peetavat arvestust. Järelevalveametnik kinnitab, et tehtud kliinilise uurimise tulemuste põhjal ei ole ettevõttes avastatud nakkuskahtlasi koduloomi ning koduloomad on nõuetekohaselt märgistatud ja registreeritud;
4) enne vastuvõtliku kodulooma vedamist tapamajja on tapamaja teenindavat järelevalveametnikku sellest teavitatud ning pärast vastuvõtliku kodulooma saabumist tapamajja teavitab järelevalveametnik sellest Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust. Ohustatud tsoonist tapamajja saabunud vastuvõtlik koduloom tapetakse viivitamata ja eraldi ülejäänud põllumajandusloomadest;
5) veovahendi korrasolekut kontrollitakse enne vastuvõtliku kodulooma laadimist ja järelevalveametnik pitseerib veovahendi pärast laadimist;
6) pärast vastuvõtliku kodulooma mahalaadimist puhastatakse ja desinfitseeritakse veovahend ja muu veol kasutatud inventar viivitamata järelevalveametniku kontrolli all.

§ 32. Järelevalvetsoonis kohaldatavad kitsendused

(1) Järelevalvetsoonis kohaldatakse järgmisi kitsendusi:
1) vastuvõtliku kodulooma järelevalvetsoonist väljaviimine, liikumine ja vedu järelevalvetsooni avalikult kasutatavat teed mööda on keelatud, välja arvatud kodulooma viimine karjamaale või tagasi loomakasvatushoonesse. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada vastuvõtlikku kodulooma vedada lõigetes 2–3 toodud juhtudel ja nõuete täitmise korral ning vastuvõtliku kodulooma vedu läbi järelevalvetsooni üksnes eeldusel, et vedu toimub ilma peatusteta ja veol kasutatakse põhimaanteed või raudteed. Läbi järelevalvetsooni kavandatavast vastuvõtliku kodulooma veost teatab veose omanik Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile 24 tundi ette;
2) vastuvõtlikku kodulooma võib järelevalvetsooni sees vedada Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada vastuvõtlikku kodulooma vedada järgmistel juhtudel:
1) vastuvõtlik koduloom tapetakse Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi määratud tapamajas;
2) surnud või hukatud vastuvõtlik koduloom kahjutustatakse või töödeldakse järelevalveametniku kontrolli all loomsete jäätmete käitlemise ettevõttes või muus sobivas kohas;
3) vastuvõtlik koduloom paigutatakse ümber teise loomakasvatushoonesse või -rajatisse, mis paikneb järelevalvetsoonis, kui kitsendused järelevalvetsoonis on kehtinud üle 30 päeva ja ümberpaigutamise vajadus tuleneb looma heaoluga seotud või muust looma pidamisel tekkinud probleemist seoses uue taudipunkti lisandumisega.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht annab lõikes 2 loetletud juhtudel loa vastuvõtlikku kodulooma vedada, kui täidetakse järgmisi nõudeid:
1) loomapidaja esitab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile kirjaliku taotluse, milles põhjendab vastuvõtliku kodulooma tapamajja vedamise või teise loomakasvatushoonesse või -rajatisse ümberpaigutamise vajadust, ning järelevalveametnik kinnitab seda vajadust;
2) vastuvõtlik koduloom, keda soovitakse vedada, on nõuetekohaselt märgistatud;
3) vahetult enne vedu teeb järelevalveametnik ettevõtte vastuvõtlike koduloomade kliinilise uurimise, pöörates erilist tähelepanu vastuvõtlikule koduloomale, keda soovitakse vedada, ja kontrollib vastuvõtlike koduloomade märgistust ning nende üle loomapidaja peetavat arvestust. Järelevalveametnik kinnitab, et tehtud uurimise tulemuste põhjal ei ole ettevõttes avastatud nakkuskahtlasi koduloomi ning koduloomad on nõuetekohaselt märgistatud ja registreeritud;
4) enne vastuvõtliku kodulooma vedamist tapamajja on tapamaja teenindavat järelevalveametnikku sellest teavitatud ning pärast vastuvõtliku kodulooma saabumist tapamajja teavitab järelevalveametnik sellest Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust. Ohustatud tsoonist tapamajja saabunud vastuvõtlik koduloom tapetakse viivitamata ja eraldi ülejäänud põllumajandusloomadest;
5) veovahendi korrasolekut kontrollitakse enne vastuvõtliku kodulooma laadimist ja järelevalveametnik pitseerib veovahendi pärast laadimist;
6) pärast vastuvõtliku kodulooma mahalaadimist puhastatakse ja desinfitseeritakse veovahend ja muu veol kasutatud inventar viivitamata järelevalveametniku kontrolli all.

§ 33. Ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis kehtestatud kitsenduste lõpetamine

(1) Ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis kohaldatakse kitsendusi ja abinõusid vähemalt haiguse peiteajaga võrdse ajavahemiku jooksul pärast seda, kui taudipunktis on hävitatud vastuvõtlikud loomad ning on tehtud § 24 kohane puhastus, desinfektsioon ja vajaduse korral putukatõrje.

(2) Siirutaja vahendusel leviva haiguse puhul võib ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis kohaldatavate kitsenduste ja abinõude kohaldamise kestuse määrata Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht. Samuti võib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht lubada tuua ettevõttesse vastuvõtliku sentinell-kodulooma. Veterinaar- ja Toiduamet teavitab vastu võetud otsusest ja kohaldatud meetmetest viivitamata Euroopa Komisjoni ja liikmesriike.

(3) Kitsendused lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht.

§ 34. Erakorraline vaktsineerimine

(1) Kui ettevõttes on haigus ametlikult diagnoositud ja epidemioloogilise uurimise tulemusena selgub, et haigus võib levida ulatuslikult, võib selle leviku tõkestamise erakorralise meetmena kasutada vaktsineerimist.

(2) Haiguse erakorralise vaktsineerimise ja selle ulatuse otsustab riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul põllumajandusminister.

(3) Erakorralist vaktsineerimist korraldab Veterinaar- ja Toiduamet.

(4) Erakorralisest vaktsineerimisest teavitab Veterinaar- ja Toiduamet Rahvusvahelist Episootiate Bürood ja Euroopa Komisjoni ning esitab viimasele vaktsineerimise programmi.

§ 35. Erakorralise vaktsineerimise programm

Veterinaar- ja Toiduamet töötab välja erakorralise vaktsineerimise programmi, milles tuuakse ära:
1) vaktsineerimise vajaduse tinginud olukorra kirjeldus;
2) geograafiline piirkond, kus vastuvõtlikke koduloomi vaktsineeritakse (edaspidi vaktsineerimispiirkond);
3) vaktsineeritavate koduloomade grupid liikide ja vanuserühmade kaupa;
4) kasutatava vaktsiini koostis ja kirjeldus;
5) vaktsineerimise kestus;
6) meetmed vaktsiini veo, säilitamise ja kasutamise üle järelevalve tegemiseks.

§ 36. Vaktsineerimispiirkonnas kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Hüperimmuunseerumiga vaktsineerida ning nakkuskahtlast kodulooma vaktsineerida on keelatud.

(2) Vaktsineeritud koduloom märgistatakse nõuetekohase ja selgelt loetava märgiga Euroopa Komisjoni asjakohases otsuses sätestatud nõuete kohaselt.

(3) Vaktsineeritud kodulooma on keelatud vaktsineerimisperioodil vaktsineerimispiirkonnast välja viia. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada vaktsineeritud kodulooma vedada tema määratud tapamajja viivitamata tapmiseks, kui järelevalveametnik on enne vedu ettevõtte vastuvõtlikke koduloomi kliiniliselt uurinud ja kinnitanud, et nakkuskahtlast kodulooma ei ole avastatud.

(4) Pärast vaktsineerimisperioodi lõppemist lubatakse vastuvõtlikku kodulooma vaktsineerimispiirkonnast välja vedada Euroopa Komisjoni asjakohases otsuses sätestatud nõuete kohaselt ja ajal.

4. peatükk
SIGADE VESIKULAARHAIGUSE TÕRJE

1. jagu
Tegutsemisjuhised sigade vesikulaarhaiguse kahtluse korral

§ 37. Sigade vesikulaarhaiguse kahtlus

Sigade vesikulaarhaiguse kahtluse korral kutsutakse sigade kliiniliseks uurimiseks, proovide võtmiseks, epidemioloogilise uurimise tegemiseks ning sigade vesikulaarhaiguse leviku tõkestamiseks vajalike kitsenduste ja abinõude kohaldamiseks viivitamata kohale volitatud veterinaararst või järelevalveametnik.

§ 38. Teavitamine

Sigade vesikulaarhaiguse kahtlusest või diagnoosimisest teavitab § 1 lõikes 2 nimetatud isik viivitamata Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust «Loomatauditõrje seaduse» 4. peatüki 2. jaos kehtestatud korras.

§ 39. Sigade kliiniline uurimine, proovide võtmine, proovide laboratooriumisse saatmine ja laboratoorne uurimine

(1) Sigade kliinilisel uurimisel, proovide võtmisel ja laboratooriumisse saatmisel, laboratoorsel uurimisel ning laboratoorse uurimise tulemuste hindamisel järgitakse selles määruses ning komisjoni otsuse 2000/428/EÜ alusel koostatud diagnoosimise juhendis (edaspidi diagnoosimise juhend) toodud juhiseid, nõudeid ja kriteeriume. Diagnoosimise juhendi koostab Veterinaar- ja Toiduamet ning avalikustab selle oma veebilehel.

(2) Sigade vesikulaarhaiguse proovid valmistab laboratooriumisse saatmiseks ette ja toimetab laboratooriumisse järelevalveametnik, volitatud veterinaararst või laboratooriumi selle ala spetsialist.

(3) Sigade vesikulaarhaiguse proove uuritakse laboratoorselt Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis.

(4) Sigade vesikulaarhaiguse esmakordsel diagnoosimisel määratakse viiruse tüüp, alamtüüp ja serovariant. Veterinaar- ja Toidulaboratoorium võib saata proovi viiruse tüübi, alamtüübi ja serovariandi kinnitamiseks asjakohasesse volitatud referentlaboratooriumi.

§ 40. Sigade vesikulaarhaiguse kahtluse korral loomapidaja kohustused ning kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Sigade vesikulaarhaiguse kahtluse korral täidab loomapidaja §-s 14 sätestatud kohustusi.

(2) Sigade vesikulaarhaiguse kahtluse korral kohaldatakse §-s 15 sätestatud abinõusid ja §-s 16 sätestatud kitsendusi.

(3) Loomapidaja märgistab viivitamata sea, kellelt võetakse proov viisil, mis võimaldab seda siga järelevalveametnikul hiljem teistest sigadest eristada, ning kajastab sea märgistamise viisi ja pidamise koha ettevõttes peetavas arvestuses.

(4) Sigade vesikulaarhaiguse kahtluse korral kohaldatakse kitsenduste kehtestamisel ja kehtetuks tunnistamisel §-s 17 sätestatud nõudeid.

§ 41. Epidemioloogilise uurimise tulemusena avastatud kontaktses ettevõttes või ettevõttes, kus kahtlustatakse sigade vesikulaarhaiguse esinemist, kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht korraldab sigade vesikulaarhaiguse kahtluse korral epidemioloogilise uurimise ning esitab selle kohta aruande Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile §-s 18 sätestatud nõuete kohaselt.

(2) Epidemioloogilise uurimise tulemusena avastatud kontaktne ettevõte või ettevõte, mille kohta on saadud tõendeid, et nakkus võib olla sealt pärit ja levinud sealt eeldatavasse taudipunkti, võetakse kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla ning seal kohaldatakse selles jaos sätestatud kitsendusi ja abinõusid.

(3) Lõikes 2 nimetatud kitsendusi kohaldatakse pärast 28 päeva möödumist nakkuse tõenäolise leviku algusest alates.

(4) Kui lõikes 2 nimetatud ettevõttes on mitu üksust ja neist vähemalt üks on eraldi majandatav, võib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi otsusel kohaldada kitsendusi ja abinõusid ettevõtte eraldi majandatava üksuse suhtes, kui on täidetud järelevalveametniku korraldused haigusetekitaja leviku vältimiseks.

(5) Kui lõikes 2 nimetatud ettevõttes peetakse loomi rohkem kui ühest loomaliigist, võib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi otsusel kohaldada kitsendusi ja abinõusid vaid sigade suhtes, kui on täidetud järelevalveametniku korraldused haigusetekitaja leviku vältimiseks.

2. jagu
Tegutsemisjuhised sigade vesikulaarhaiguse diagnoosimise korral

§ 42. Sigade vesikulaarhaiguse diagnoosimine

(1) Sigade vesikulaarhaigus loetakse diagnoosituks, kui:
1) sigade vesikulaarhaiguse viirus on sealt või ettevõtte ümbruskeskkonnast isoleeritud;
2) ettevõttes on leitud siga, kellel Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis tehtud uuringu tulemused (vereseerumi antikehade tiiter) viitavad sigade vesikulaarhaiguse esinemisele komisjoni otsuse 2000/428/EÜ, millega kehtestatakse sigade vesikulaarhaiguse diagnoosi kinnitamisel ja diferentsiaaldiagnoosil kasutatavad diagnostika- ja proovivõtumeetodid ning laboratoorsete uurimiste tulemuste hindamise kriteeriumid (EÜT L 167, 07.07.2000, lk 22–32), tähenduses (edaspidi seropositiivne siga) ning sellel seal või teisel ettevõttes peetaval seal esinevad sigade vesikulaarhaiguse kliinilised tunnused;
3) epidemioloogilise uurimise tulemusena on leitud, et ettevõte, millest leiti seropositiivne siga või siga, kellel esinevad sigade vesikulaarhaiguse kliinilised tunnused, on olnud otseses kontaktis taudipunktiga;
4) seakarjast on leitud seropositiivne siga, kuid teistel selle karja sigadel puuduvad sigade vesikulaarhaiguse kliinilised tunnused ja seakari ei ole epidemioloogilise uurimise tulemuse kohaselt taudipunktiga otseses kontaktis olnud. Sigade vesikulaarhaiguse ametlik diagnoos kinnitatakse komisjoni otsuse 2000/428/EÜ kohaselt sigade vesikulaarhaiguse proovide laboratoorse uurimise tulemuse alusel. Sigade vesikulaarhaiguse proove võetakse kaks korda, arvestades, et teise proovi võtmise ajaks peab esimese proovi võtmisest olema möödunud vähemalt 28 päeva (edaspidi kordusproovid).

(2) Sigade vesikulaarhaiguse diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõike 3 kohaselt.

§ 43. Sigade vesikulaarhaigusesse haigestunud loomade ravi

Sigade vesikulaarhaigusesse haigestunud loomade ravi on keelatud.

§ 44. Sigade vesikulaarhaiguse diagnoosimise korral karantiini kehtestamine ning ohustatud ja järelevalvetsooni kehtestamine

(1) Viivitamata pärast haiguse ametliku diagnoosi kinnitamist ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettepanekut kehtestab maavanem «Loomatauditõrje seaduse» § 50 lõike 4 kohaselt taudipunktis karantiini.

(2) Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamisel kohaldatakse §-s 29 sätestatud nõudeid.

§ 45. Taudipunktis kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Pärast karantiini kehtestamist kohaldatakse taudipunktis §-des 16 ja 23 sätestatud kitsendusi ja abinõusid.

(2) Loomapidaja paigutab loomakasvatushoone ja -rajatise sissesõiduteele viida selgelt nähtava ja püsiva kirjaga «SIGADE VESIKULAARHAIGUS. SISENEMINE KEELATUD.»

(3) Taudipunkti puhastamise ja desinfitseerimise kirjeldus on toodud määruse lisas.

(4) Võimaluse korral selgitatakse välja haigusetekitaja tõenäolise sissetoomise ja nakkuse avastamise ajavahemikul tapetud sealt pärineva liha asukoht. Selline liha kõrvaldatakse ringlusest ning hävitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab haigusetekitaja leviku.

(5) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib kohaldada kitsendusi ka teise ettevõtte suhtes, kui see on olnud kaudses kontaktis taudipunktiga või kui muud nakkuse leviku võimalused annavad alust kahtlustada, et see ettevõte on saastunud haigusetekitajaga.

§ 46. Taudipunktis asuva ettevõtte taasasustamine

(1) Taudipunktis asuvasse ettevõttesse võib uuesti sigu tuua (edaspidi taasasustamine), kui ruumide esimesest lõplikust desinfitseerimisest on möödunud vähemalt neli nädalat.

(2) Vabaõhu-sigalasse tuuakse esimeses järjekorras sigade vesikulaarhaiguse viiruse antikehadeta sead (sentiel pigs, edaspidi kontrollsead). Kontrollsead paigutatakse nakatunud ettevõttesse Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi nõuete kohaselt ning pärast 28 päeva möödumist kontrollsigade ettevõttesse taasasustamisest alates vaadatakse nad kliiniliselt läbi ja neilt võetakse proovid seroloogiliste testide tarvis. Kui ühelgi kontrollseal ei tekkinud sigade vesikulaarhaiguse kliinilisi tunnuseid ega selle viiruse antikehasid, võib ettevõtte täielikult taasasustada.

(3) Lõikes 2 nimetamata kasvatusviisi puhul taasasustatakse ettevõte kas lõikes 2 sätestatud nõuete kohaselt või tuuakse kontrollsead ettevõttesse kaheksa päeva jooksul ettevõttest, mis asub väljaspool ohustatud ja järelevalvetsooni, ning viimaste kontrollsigade saabumisest alates 60 päeva jooksul peavad kõik kontrollsead jääma ettevõtte territooriumile. Taasasustatud ettevõttes peetavat karja kontrollitakse kliiniliselt ja seroloogiliselt Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi nõuete kohaselt pärast 28 päeva möödumist viimaste kontrollsigade saabumisest alates.

§ 47. Epidemioloogilise uurimise tulemusena avastatud kontaktses ettevõttes või ettevõttes, kus avastati sigade vesikulaarhaigus, kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht korraldab sigade vesikulaarhaiguse kahtluse korral epidemioloogilise uurimise §-s 18 sätestatud nõuete kohaselt.

(2) Epidemioloogilise uurimise tulemusena avastatud kontaktses ettevõttes või ettevõttes, kus avastati sigade vesikulaarhaigus, kohaldatakse 4. peatüki 1. jaos sätestatud kitsendusi ja abinõusid.

§ 48. Ohustatud tsoonis ning järelevalvetsoonis sea haigestumisest ja surmajuhust teavitamine

Loomapidaja teatab ohustatud tsoonis ning järelevalvetsoonis sea haigestumisest ja surmajuhust järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile, kes teeb asjakohased uurimised sigade vesikulaarhaiguse diagnoosimiseks.

§ 49. Ohustatud tsoonis kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Ohustatud tsoonis kohaldatakse lisaks §-s 30 sätestatud abinõudele järgmisi abinõusid ja kitsendusi:
1) sea tsooni toomine ja sealt väljaviimine, samuti sea ettevõttest väljaviimine, liikumine ja vedu ohustatud tsooni avalikult kasutataval teel ja erateel, välja arvatud sigala teenindamisega otseselt seotud teelõigul, on keelatud. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada siga vedada lõigetes 2–4 toodud juhtudel ja nõuete täitmise korral ning sea vedu läbi ohustatud tsooni üksnes eeldusel, et vedu toimub ilma peatusteta ja veol kasutatakse üksnes põhimaanteed või raudteed. Läbi ohustatud tsooni kavandatavast sea veost teatab veose omanik Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile 24 tundi ette;
2) sea või muu põllumajanduslooma veol kasutatud veovahend ja muu varustus, mis võib olla saastunud sigade vesikulaarhaiguse tekitajaga, ning surnud või tapetud looma korjus, sööt, allapanu, läga jms puhastatakse ning desinfitseeritakse või töödeldakse Veterinaar- ja Toiduameti ettenähtud desinfektsioonivahendiga järelevalveametniku juhiste kohaselt esimesel võimalusel;
3) isik, kes siseneb loomakasvatushoonesse või -rajatisse, järgib järelevalveametniku juhiseid ja korraldusi, et vähendada haigusetekitaja leviku ohtu.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada surnud või hukatud siga vedada loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse või mujale sobivasse kohta järelevalveametniku kontrolli all kahjutustamiseks või töötlemiseks. Samuti võib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht lubada elussiga ettevõttest välja viia pärast 21 päeva möödumist taudipunkti esmasest puhastamisest ja desinfitseerimisest alates järgmistel juhtudel:
1) siga tapetakse Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi määratud tapamajas, mis asub ohustatud tsoonis või järelevalvetsoonis;
2) looma heaolust lähtuvalt või seoses uue taudipunkti lisandumisega tekkiva probleemi tõttu looma pidamisel paigutatakse siga ümber teise sigalasse, mis paikneb ohustatud tsoonis.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht annab lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud juhtudel loa siga vedada, kui täidetakse järgmisi nõudeid:
1) siga, keda soovitakse vedada, on märgistatud kõrvamärgiga või muu nõuetekohase märgistusega;
2) vahetult enne vedu teeb järelevalveametnik ettevõtte sigade kliinilise uurimise, pöörates erilist tähelepanu seale, keda soovitakse vedada, ning kontrollib sigade märgistust ja nende üle loomapidaja peetavat arvestust. Tehtud uurimise tulemuste põhjal kinnitab järelevalveametnik, et ettevõttes ei ole avastatud nakkuskahtlasi koduloomi ning koduloomad on nõuetekohaselt märgistatud ja registreeritud;
3) enne sea vedamist tapamajja on tapamaja teenindavat järelevalveametnikku sellest teavitatud ning pärast sea saabumist tapamajja teavitab järelevalveametnik sellest Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust. Ohustatud tsoonist tapamajja saabunud siga tapetakse viivitamata eraldi ülejäänud põllumajandusloomadest ning talle tehakse tapaeelne ja tapajärgne läbivaatus, pöörates erilist tähelepanu võimalikele sigade vesikulaarhaiguse tunnustele;
4) veovahendi korrasolekut kontrollitakse enne sea laadimist ja järelevalveametnik pitseerib veovahendi pärast laadimist;
5) pärast sea mahalaadimist puhastatakse ja desinfitseeritakse veovahend ja muu veol kasutatud inventar viivitamata järelevalveametniku kontrolli all.

(4) Lõike 3 punktis 5 nimetatud sealt saadud liha peab olema erimärgistatud asjakohases Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud nõuete kohaselt.

(5) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi nõusolekul võib väljastpoolt ohustatud tsooni pärinevat siga vedada otse ohustatud tsoonis asuvasse tapamajja viivitamata tapmiseks.

§ 50. Järelevalvetsoonis kohaldatavad kitsendused

(1) Järelevalvetsoonis kohaldatakse §-s 30 sätestatud abinõusid ning sea järelevalvetsoonist väljaviimine, liikumine ja vedu järelevalvetsooni avalikult kasutatavat teed mööda on keelatud, välja arvatud sea viimine karjamaale või tagasi loomakasvatusettevõttesse. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada siga vedada ettevõttest ilma peatusteta otse tapamajja või sea vedu läbi järelevalvetsooni, kui veole eelnenud 21 päeva jooksul ei ole sellesse ettevõttesse sisse toodud ühtegi siga ja veoks kasutatakse põhimaanteed või raudteed. Läbi järelevalvetsooni kavandatavast vastuvõtliku kodulooma veost teatab veose omanik Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile 24 tundi ette.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada siga vedada järgmistel juhtudel:
1) sea tapmiseks Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi määratud tapamajas;
2) surnud või hukatud sea kahjutustamiseks või töötlemiseks järelevalveametniku kontrolli all loomsete jäätmete käitlemise ettevõttes või muus sobivas kohas;
3) looma heaolust lähtuvalt või seoses uue taudipunkti lisandumisega tekkiva probleemi tõttu looma pidamisel sea ümberpaigutamiseks teise loomakasvatusettevõttesse või -rajatisse, mis paikneb järelevalvetsoonis, kui kitsendused järelevalvetsoonis on kehtinud üle 30 päeva.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht annab lõikes 2 loetletud juhtudel loa siga vedada, kui täidetakse järgmisi nõudeid:
1) loomapidaja esitab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile kirjaliku taotluse, milles põhjendab sea tapamajja, teise loomakasvatushoonesse või -rajatisse ümberpaigutamise vajadust, ning järelevalveametnik kinnitab seda vajadust;
2) siga, keda soovitakse vedada, on nõuetekohaselt märgistatud;
3) vahetult enne vedu teeb järelevalveametnik ettevõtte sigade kliinilise uurimise, pöörates erilist tähelepanu seale, keda soovitakse vedada, ning kontrollib sigade märgistust ja nende üle loomapidaja peetavat arvestust. Tehtud uurimise tulemuste põhjal kinnitab järelevalveametnik, et ettevõttes ei ole avastatud nakkuskahtlasi sigu ning sead on nõuetekohaselt märgistatud ja registreeritud;
4) enne sea vedamist tapamajja on tapamaja teenindavat järelevalveametnikku sellest teavitatud ning pärast sea saabumist tapamajja teavitab järelevalveametnik sellest Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust. Ohustatud tsoonist tapamajja saabunud siga tapetakse viivitamata ja eraldi ülejäänud põllumajandusloomadest;
5) veovahendi korrasolekut kontrollitakse enne sea laadimist ja järelevalveametnik pitseerib veovahendi pärast laadimist;
6) pärast sea mahalaadimist puhastatakse ja desinfitseeritakse veovahend ja muu veol kasutatud inventar viivitamata järelevalveametniku kontrolli all.

(4) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada siga järelevalvetsoonist välja viia, kui täidetakse järgmisi nõudeid:
1) ettevõtte sigu on kliiniliselt uuritud 48 tunni jooksul enne vedu;
2) siga, keda soovitakse välja vedada, on 48 tunni jooksul enne vedu kliiniliselt üle vaadatud ning tunnistatud kliiniliselt terveks;
3) sealt, keda soovitakse välja vedada, võetud proove on 14 päeva jooksul enne vedu seroloogiliselt uuritud ning sigade vesikulaarhaiguse antikehi ei ole leitud;
4) siga, keda soovitakse välja vedada, on nõuetekohaselt märgistatud;
5) veovahend ning muud sea veol kasutatud seadmed puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast vedu;
6) veovahend, seadmed, elusloomad ega materjalid, mis võivad olla saastunud haigusetekitajaga ja mida järelevalvetsooni piires kasutatakse sea veol, ei tohi sattuda väljapoole seda tsooni, kui neid ei ole puhastatud ega desinfitseeritud Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettenähtud juhiste kohaselt.

§ 51. Seroloogilised uurimised

Seroloogilised uurimised tehakse diagnoosimise juhendi kohaselt.

§ 52. Tegutsemisjuhised ettevõttest seropositiivse sea avastamise korral

(1) Ettevõttest, kus on avastatud seropositiivne siga, kuid teistel sigadel puuduvad sigade vesikulaarhaiguse kliinilised tunnused ja seakari ei ole epidemioloogilise uurimise tulemuste kohaselt taudipunktiga otseses kontaktis olnud, võetakse kordusproovid sigade vesikulaarhaiguse laboratoorseks uurimiseks selle määruse ja komisjoni otsuse 2000/428/EÜ kohaselt.

(2) Ettevõttes, kus on avastatud seropositiivne siga, kohaldatakse 4. peatüki 1. jaos sätestatud kitsendusi ja abinõusid. Kitsendused kehtestab ja lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht komisjoni otsuse 2000/428/EÜ kohaselt.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada seropositiivset siga taudipunktist määratud tapamajja tapmiseks järelevalveametniku kontrolli all välja viia, kui sigade vesikulaarhaigus on diagnoositud § 42 lõike 1 punkti 4 alusel. Sellist siga peetakse ja ta tapetakse tapamajas teistest põllumajandusloomadest eraldi ning tema liha võib müüa üksnes Eestis.

§ 53. Ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis kehtestatud kitsenduste lõpetamine

(1) Ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis kohaldatakse kitsendusi ja abinõusid vähemalt 21 päeva jooksul pärast seda, kui taudipunktis on sead hukatud ning lisas toodud nõuetekohane puhastus ja desinfektsioon tehtud.

(2) Kitsendused lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht.

§ 54. Erakorraline vaktsineerimine, erakorralise vaktsineerimise programm ning vaktsineerimispiirkonnas kohaldatavad kitsendused ja abinõud

(1) Kui ettevõttes on sigade vesikulaarhaigus ametlikult diagnoositud ja epidemioloogilise uurimise tulemusena selgub, et sigade vesikulaarhaigus võib levida ulatuslikult, võib selle leviku tõkestamise erakorralise meetmena kasutada vaktsineerimist.

(2) Erakorralise vaktsineerimise tegemisel, erakorralise vaktsineerimise programmi väljatöötamisel ning vaktsineerimispiirkonnas kohaldatavate kitsenduste ja abinõude suhtes kohaldatakse §-des 34–36 sätestatud nõudeid.
1 nõukogu direktiiv 91/492/EMÜ, milles sätestatakse elusate kahepoolmeliste karploomade tootmise ja turuleviimise tervishoiunõuded (EÜT L 46, 19.02.1991, lk 1), muudetud direktiiviga 1997/61/EÜ (EÜT L 295, 29.10.1997, lk 35–36); nõukogu direktiiv 92/119/EMÜ, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega (EÜT L 62, 15.03.1993, lk. 69-85), muudetud direktiiviga 2002/60/EÜ (EÜT L 192, 20.07.2002, lk 27–46); ja nõukogu direktiiv 93/53/EMÜ, millega kehtestatakse minimaalsed ühenduse meetmed teatavate kalahaiguste tõrjeks (EÜT L 175, 19.07.1993, lk 23–33), muudetud direktiiviga 2000/27/EÜ (EÜT L 114, 13.05.2000, lk 28–29)

Minister Ester TUIKSOO

Kantsler Ants NOOT

Põllumajandusministri 17. veebruari 2006. a määruse nr 25 «Teatud loomataudide tõrje eeskiri»
lisa

SIGADE VESIKULAARHAIGUSE KORRAL TAUDIPUNKTI PUHASTAMISE JA DESINFITSEERIMISE KIRJELDUS

1. Esialgne puhastamine ja desinfitseerimine 1.1. Pärast ruumist sea korjuse kõrvaldamist piserdatakse ruumi seda osa, kus siga peeti, ning tapmise ajal haigusetekitajaga saastunud ruumi osi Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettenähtud desinfitseerimisvahendiga, mille kontsentratsioon on sobiv sigade vesikulaarhaiguse viiruse hävitamiseks. Desinfitseerimisvahend peab pindadele jääma vähemalt 24 tunniks.
1.2. Kude ja veri, mis võib olla sea tapmise ajal eraldunud, kogutakse kokku ja hävitatakse koos korjusega.
2. Edasine puhastamine ja desinfitseerimine 2.1. Sõnnik, alusmaterjal, haigusetekitajaga saastunud sööt jms kõrvaldatakse ehitisest, kuhjatakse kokku ning piserdatakse Veterinaar- ja Toiduameti ettenähtud desinfitseerimisvahendiga. Läga töödeldakse viisil, mis hävitab haigusetekitaja.
2.2. Teisaldatavad seadmed ja muu teisaldatav inventar viiakse ruumist välja ning puhastatakse ja desinfitseeritakse.
2.3. Pindadelt kõrvaldatakse rasv ja mustus, leotades pindu rasvavastase vahendiga ja pestes surveveega.
2.4. Seejärel piserdatakse veel kord kõiki pindu desinfitseerimisvahendiga.
2.5. Pitseeritav ruum fumigeeritakse.
2.6. Pärast järelevalveametniku tehtud kontrolli remonditakse kahjustatud põrand, seinad jms viivitamata.
2.7. Lõpetatud remonditööd kontrollitakse, et tagada nende vastavus hügieeninõuetele.
2.8. Ruumi tulekindlast materjalist osa võib desinfitseerida leeklambi abil.
2.9. Kõiki pindu piserdatakse leeliselise desinfitseerimisvahendiga, mille pH-tase on suurem kui 12,5, või muu Veterinaar- ja Toiduameti ettenähtud desinfitseerimisvahendiga. Desinfitseerimisvahend pestakse maha pärast 48 tunni möödumist piserdamisest.
3. Lõplik puhastamine ja desinfitseerimine Desinfitseerimist leeklambi abil või leeliselise desinfitseerimisvahendiga korratakse pärast 14 päeva möödumist eelmisest desinfitseerimisest.

Kantsler Ants NOOT