Teksti suurus:

Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud projektitaotluste hindamise tingimused ja kord, taotluste hindamise kriteeriumid, otsuse tegemise kord, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise kord ning aruandluse kord

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.02.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:05.08.2006
Avaldamismärge:RTL 2006, 19, 331

Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud projektitaotluste hindamise tingimused ja kord, taotluste hindamise kriteeriumid, otsuse tegemise kord, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise kord ning aruandluse kord

Vastu võetud 17.02.2006 nr 13

Määrus kehtestatakse «Keskkonnatasude seaduse» § 59 lg 4 alusel.

I peatükk
KESKKONNAKAITSE VALDKONDADE RAHASTAMISEKS ESITATUD PROJEKTITAOTLUSTE HINDAMISE TINGIMUSED JA KORD

§ 1. Keskkonnaprogramm

(1) Taotluseid esitatakse sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi SA KIK) nõukogu poolt kinnitatud keskkonnakaitse valkondade alusel vastavalt keskkonnaprogrammile. Keskkonnaprogramm jaguneb valdkondlikeks programmideks järgmiselt:
1) kalandus;
2) veekaitse;
3) jäätmekäitlus;
4) looduskaitse;
5) metsandus;
6) keskkonnakorraldus;
7) keskkonnateadlikkus;
8) maakondlik.

(2) Projektitaotluste hindamise lihtsustamiseks on valdkondlikud programmid määrusega jaotatud alamprogrammideks.

§ 2. Kalanduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Kalanduse programmi eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja kasutamise vahel ning tagada bioloogiline mitmekesisus, kalavarude pikaaegne säilimine ning püügivõimalus nii kutselistele kui ka harrastuskalastajatele praegu ja tulevikus.

(2) Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika edukaks elluviimiseks Eestis ja rahvusvahelistest konventsioonidest ning lepingutest, samuti ka siseriiklikest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) rakenduslike kalandusuuringute läbiviimine sh kalavarusid mõjutavate abiootiliste ning biootiliste tegurite analüüsimine;
2) ohustatud ja kaitsealuste liikide olukorra jälgimine ning selle parandamine;
3) järelevalve teostamine kalapüügi ning sellega seonduva tegevuse üle, lähtudes Euroopa Liidu ning teistest rahvusvahelistest kokkulepetest.

(3) Rannikumere ja sisevete kalavarude kaitse ja taastamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) kalakasvatusliku taastootmise programmis 2002–2010 toodud prioriteetsete liikide asustamine;
2) rändetõkete likvideerimise eeluuringute läbiviimine ja nende likvideerimine;
3) kalapääsude projekteerimine ja ehitamine;
4) kudealade parandamine ja taastamine;
5) kalavarude uuringute ja kalade veekogudesse asustamise efektiivsuse uuringute läbiviimine;
6) järelevalve teostamine ja selle efektiivsuse tõstmine.

(4) Kalandusvaldkonna tasakaalustatud arenguga seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) valdkonna arengudokumentide ja tegevuskavade koostamine ning rakendamine;
2) säästliku kalanduse propageerimine (eelkõige selektiivsete püügimeetodite rakendamine ja suuremahulisele kutselisele kalapüügile alternatiivsete tegevuste algatamine);
3) siseriikliku ja rahvusvahelise kalandusalase koostöö arendamine (eelkõige osalemine rahvusvaheliste kalandusliitude töös, rahvusvaheliste kalandusürituste läbiviimise toetamine Eestis ja ühtsete liitude tegevuse toetamine);
4) kalavarude kasutamisega seonduvate andmete ja teabe kogumine ning väljastamine sealhulgas teadlikkuse tõstmine säästliku kalanduse kohta (eelkõige kalanduse infosüsteemi arendamine ja trükiste tegemine).

§ 3. Veekaitse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Veekaitse programmi eesmärk on tagada veekogude hea kvaliteedi klass, elanikkonna kvaliteetse joogiveega varustamine ning reoveekogumisalade väljaehitamine ja nõuetele vastavusse viimine.

(2) Reoveekäitluse valdkonnas toetatakse reoveesüsteemide vastavusse viimist kehtivatele nõuetele ja reoveekogumisalade väljaarendamist.

(3) Joogiveevarustuse tagamisega seoses toetatakse uute joogivee süsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist koos joogivee puhastusseadmetega.

(4) Jääkreostusega seoses toetatakse pinna ja põhjavee reostusohu vähendamist jääkreostuskollete tõttu. Eesmärk saavutatakse ohtlike jääkreostuskollete likvideerimisega alates ohtlikematest kolletest.

(5) Arendustöödega seoses toetatakse veemajanduse võimalikult paremaks korraldamiseks vajalikke uuringuid ning arendustöid.

(6) Veekogude tervendamise ja korrashoiuga seoses toetatakse tegevusi, mis aitavad hoida veekogude head seisundit ja veekogu kvaliteedi klassi ning vältida veekogu kvaliteediklassi halvenemist.

§ 4. Jäätmekäitluse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Jäätmekäitluse programmi eesmärk on ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine tasemeni, mis haaraks kõik maakonnad ja kohalikud omavalitsused, sulgemisotsuse alusel jäätmete vastuvõtu lõpetanud prügilate korrastamine ja selle kaudu rikutud maastiku taasväärtustamine, jäätmete liigitikogumise ja taaskasutuse infrastruktuuri arendamine ning jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamise vältimine ja vähendamine tänapäevaste jäätmekäitluspõhimõtete rakendamise kaudu.

(2) Ohtlike jäätmetega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) ohtlike jäätmete käitlussüsteemi, mille osaks on piirkondlikud ohtlike jäätmete kogumiskeskused ja kohalike kogumispunktide võrgustikud, väljaarendamine;
2) ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine hajaasustusega aladel, kus majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete äraandmiseks ei ole teisi võimalusi;
3) selliste ohtlike jäätmete, mille puhul ei ole võimalik omanikku kindlaks teha, käitlemine.

(3) Tavajäätmetega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) prügilate rajamise kõik etapid;
2) jäätmejaamade, välja arvatud ümberlaadimisjaamade, ehitamine;
3) kokkukandepunktide rajamise kõik etapid;
4) uute taaskasutussüsteemide väljaarendamine ja käitlustehnoloogiate väljatöötamine ning töösse rakendamine.

(4) Prügilate sulgemisega seoses toetatakse prügilate sulgemise kõiki etappe.

§ 5. Looduskaitse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Looduskaitse programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine.

(2) Looduslike elupaikade ning liikide soodsa seisundi tagamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) kaitstavate väheuuritud looma-, taime- ja seeneliikide esinemisalade väljaselgitamine (inventuurid);
2) invasiivsete võõrliikide tõrjemeetmete kavandamine ja nende rakendamine;
3) kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hindamine ja selle hüvitamine;
4) kaitstavate linnuliikide kahjustusaladel kompensatsioonipõldude rajamine;
5) vigastatud ja emata jäänud metsloomade abistamise meetmete rakendamine;
6) kaitstavate looma-, taime- ja seeneliikide ning elupaikade soodsat seisundit taotlevate tegevuskavade koostamine ja nende realiseerimine.

(3) Kaitsealade, kaitsealuste parkide ja üksikobjektide hooldamiseks ja kaitse korraldamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavades kavandatud meetmete rakendamine ja tõhususe hindamine (ekspertiisid);
2) parkide hooldamine ja rekonstrueerimine;
3) üksikobjektide hooldamine.

(4) Üleriigilise looduskaitselise infrastruktuuri arendamise tagamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) kaitsealade külastuskeskuste väljaarendamine;
2) kaitsealade külastuskeskuste loodusõppe püsiekspositsioonide rajamine;
3) matkaradade kompleksne väljaehitamine;
4) vaatetornide, infopunktide ja muude ehitiste rajamine.

§ 6. Metsanduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Metsanduse programmi eesmärk on metsanduse pikaajaliste arengusuundade ellurakendamine, metsade uuendamise ja taasmetsastamise tagamine, metsaökosüsteemide kaitse, erametsanduse arendamine ühistegevuse ning erametsaomanike organisatsioonide tugevdamise kaudu, säästva metsanduse alase koolituse, teavituse ja uuringute edendamine, jahiulukiarvu taastusvaruna säilimise tagamine, ulukikahjustuse ulatuse vähendamine ning jahimeeste praktiliste oskuste taseme ja jahindusalase teadlikkuse tõstmine.

(2) Metsanduse jätkusuutliku arengu tagamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) metsanduse arengukava elluviimine ja täitmise järgimine;
2) makromajanduslike analüüside koostamine metsanduse olulisuse hindamiseks Eesti Vabariigi majandusliku ning sotsiaalse arengu kindlustajana;
3) metsanduslike infosüsteemide ja e-teenuste arendamine;
4) riigi metsandusadministratsiooni suutlikkust tõstvate tegevuskavade koostamine ja elluviimine.

(3) Erametsade säästva arenguga seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) «Metsaseadusest» tulenevate metsandusülesannete ja metsakasvatuskulude osaline kompenseerimine;
2) erametsaomanike koolitamine;
3) erametsaomanike nõustamine;
4) erametsaomanike ühistegevuse edendamine.

(4) Metsaökosüsteemide kaitsega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) tavamaastike ja biomitmekesisuse säilimise seisukohast oluliste poollooduslike alade määratlemine ja inventuur ning majandamise toetamiseks sobiva programmi käivitamine;
2) metsa ja kultuurmaastiku territoriaalse vahekorra kujunemise analüüs ning potentsiaalse metsa territooriumi rekonstrueerimine;
3) Eesti olulisemate metsaelupaikade põhiste katusliikide ning nende elupaigaliste nõudluste selgitamine;
4) metsamajandusliku tegevuse käigus looduslike protsesside imiteeritavuse analüüs;
5) erineva majandamisrežiimiga metsade biomitmekesisuse seire metoodika väljatöötamine ning olemasolevate metoodikate ühtlustamine;
6) inventeerimisprogrammi läbiviimine rangelt kaitstavate metsade osakaalu ja paigutuse selgitamiseks;
7) majandusliku analüüsi teostamine, leidmaks kuluefektiivseimat teed rangelt kaitstavate metsade pindala tõstmiseks 10%-ni;
8) metsade tulekaitsealaste analüüside ja tegevuskavade koostamine.

(5) Metsade majandamise ja uuendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) metsaseemnevaru loomine ning täiendavalt vajaminevate geenireservi metsade ja valikseemnepuistute eraldamine, klooniarhiivide rajamine;
2) lehtpuutaimede ja suletud juurekavaga taimede tootmise programmi toetamine;
3) metsauuenduse mahu suurendamiseks kavandatud järelevalve tõhustamisega seonduvate tegevuste toetamine;
4) inventuuride läbiviimine metsade uuenemisest ülevaate saamiseks.

(6) Metsateaduse, -hariduse ja teavitamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) metsandusüliõpilaste ja -õppejõudude rahvusvaheliste koolitus- ja õppevahetusprogrammide käivitamine;
2) metsahariduse ja -teadusega tegelevate asutuste infrastruktuuri kaasajastamise probleemi väljaselgitamine ja analüüsimine lähtudes kõrg- ja kutsehariduse, teaduse ja innovatsiooni kui terviku vajadustest;
3) metsade säästlikku majandamist ning Eesti metsandust ja selle ajalugu tutvustavate teabematerjalide (trükiste, filmide ja näituste) koostamine;
4) puidu kui taastuva loodusressursi säästva kasutamise võimaluste tutvustamine ja propageerimine;
5) puidu kui toorme ja energiakandja paremate kasutusvõimaluste propageerimine ja seeläbi puidu rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine (eriti seni vähem kasutust leidnud puuliikide osas);
6) metsanduslike teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine;
7) kommunikatsiooniprojektid avalikkuse metsandusalase teadlikkuse tõstmiseks.

(7) Jahinduse valdkonnas toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) jahimaade korraldamine ja jahimaa kvaliteedi hindamine;
2) jahinduse arengukavaks vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine ning arengukava koostamine;
3) jahiulukite asurkondades seire;
4) jahiulukite kaitse tõhustamine tagades ühtlasi jahiulukite kaitse- ja kasutuskorralduskavadest tulenevate ülesannete täitmise;
5) jahimeeste ja jahikorraldajate täiendusõppe korraldamine;
6) kommunikatsiooniprojektid avalikkuse ja jahimeeste jahindusalase teadlikkuse tõstmiseks;
7) jahinduse teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine.

§ 7. Keskkonnakorralduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Keskkonnakorralduse programmi eesmärk on saasteennetuslike, tehniliste ja oskusteabe meetmete väljatöötamise ja juurutamise toetamine, loodusressursside kasutamise ja jäätme- ning heitmetekke vähendamise kaudu keskkonnaseisundi parandamine.

(2) Saastamise ennetamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) tööstuses, välja arvatud energeetika, ehituses, teeninduses või olmes soojus- ja elektrienergia või vee säästmisele suunatud tehniliste meetmete väljatöötamine ja juurutamine;
2) toorainet või abimaterjale säästvate tehniliste meetmete väljatöötamine ja juurutamine;
3) tootmises jäätmeteket vähendavate tehniliste meetmete väljatöötamine ja juurutamine;
4) integreeritud tehniliste meetmete väljatöötamine ja juurutamine vähendamaks saasteainete sattumist õhku, vette ja pinnasesse;
5) keskkonnajuhtimissüsteemide või nende osade väljatöötamine ja juurutamine;
6) keskkonnastandardite rakendamine;
7) uuemate keskkonnakorralduslike meetodite nagu toote elutsükli analüüs mingi valitud toote kohta, ühendatud tootepoliitika, keskkonnamõju strateegilise hindamise rakendusvõimaluste uurimine;
8) paindlike majanduslike meetodite väljatöötamine saasteennetusliku tegevuse tõhustamiseks.

(2) Parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise alaste uuringute ja muude teabematerjalide koostamise, avaldamise ja levitamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) olemasolevate Euroopa Liidu parima võimaliku tehnika dokumentide (BREF) või nende osade alusel kasutusjuhiste koostamine, kohaldamine konkreetsetele tingimustele ja juhtumikirjelduste avaldamine;
2) Eesti vajadustele vastavate parima võimaliku tehnika kirjelduste või nende osade koostamine BREF-ga mittekaetud põlevkivitööstuse ja loomakasvatuse valdkondades;
3) infotehnoloogiliste nüüdislahenduste väljatöötamine informeerimiseks, aruandluse koostamiseks, keskkonnalubade taotluste menetlemiseks ja keskkonnalubade väljaandmiseks ning avaldamiseks elektroonsel kujul;
4) Euroopa Liidu keskkonnategevuskava prioriteetide järgsete ja Eesti oludesse sobivate uuringute kaasrahastamine.

(3) Välisõhu kvaliteedi parandamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine;
2) kütuse kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine;
3) osoonikihti kahjustavate ainete kontroll ja kasutamise piiramine;
4) välisõhu kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine;
5) meteoroloogilise vaatlusvõrgu kaasajastamine;
6) suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme operatiivse hindamise ja info edastamise süsteemi arendamine;
7) kliimamuutustega, saasteainete kaugleviga, osoonikihi kaitsega ja välisõhu kvaliteediga seotud rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning nimetatud valdkondadest ülevaate andmine avalikkusele.

(4) Transpordisaaste vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) transpordist põhjustatud välisõhusaaste vähendamise meetmete rakendamine, sealhulgas ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine ning liikluse ohjamine;
2) rakendusuuringute teostamine keskkonnasõbralikumatele mootorsõidukitele soodustuse tegemise võimalikkusest;
3) rakenduslikud uuringud alternatiivkütuste kasutamise võimalikkusest transpordis;
4) transpordis kasutatavate alternatiivkütuste ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise propageerimine.

(5) Kiirgusohu vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) radioaktiivsete jäätmete nõuetele vastava käitlemise tagamine;
2) elanikkonna tervise kaitse ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, sealhulgas rakenduslikud uuringud ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele;
3) radioaktiivse saaste avastamise ja kiirgusohu korral elanike kiire informeerimise süsteemi arendamine;
4) kiirgusmõõtmiste meetodite ühtlustamine ja akrediteerimine.

(6) Keskkonnamüra reostuse vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) ettevõtete mürataset vähendavate süsteemide ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine;
2) mürakaartide ja mürataseme vähendamise tegevuskavade, mürataseme vähendamist käsitlevate rakenduslike uuringute koostamine ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele.

(7) Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) erinevate põletusseadmete välisõhu saasteainete puhastussüsteemide ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine;
2) elektri ja soojuse koostootmise arendamine;
3) säästliku energiakasutuse toetamine läbi erinevate tehniliste lahenduste.

(8) Maapõuealase informatsiooni korrastamise ja avalikustamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) geoloogilise informatsiooni süstematiseerimine, kaasajastamine ja kirjastamine;
2) geoloogiliste loodusmälestiste korrastamine ja eksponeerimine;
3) kogutud kivimimaterjali korrastamine ja süstematiseerimine ning säilitamistingimuste parandamine;
4) maavarade ressurssidega seotud uuringud;
5) maapõue keskkonnakahjulike komponentide uurimine kasutades geokeemilisi ja biogeokeemilisi meetodeid.

(9) Maastike korrastamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) hüljatud ja peremeheta karjääride rekultiveerimine, eelkõige reostusohtlike või kaitsealadel asuvate karjääride rekultiveerimine;
2) mahajäetud freesturbaaladel marjakasvatuse arendamine.

§ 8. Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on avalikkuse teavitamine keskkonnaprobleemidest ning vajadusest ja võimalustest käituda keskkonnasäästlikult, avalikkuse kaasamine ja aktiveerimine keskkonnaseisundi parandamisel, elanike käitumise, väärtushinnangute ja tarbimisharjumuste muutmine keskkonnasõbralikumaks, keskkonnateabe kättesaadavuse, keskkonnahariduse ja täiendkoolituse parandamine ning edendamine.

(2) Keskkonnasõbraliku käitumise ning keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) jäätmetekke vähendamisele suunatud tarbimiseelistuste kujundamine;
2) toodete kasutusea pikendamise propageerimine;
3) energiasäästu võimaluste propageerimine;
4) teadvustamistegevus selle kohta, kuidas mõjutavad meie igapäevased tarbimisotsused keskkonda ja tervist.

(3) Keskkonnaharidusega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) keskkonnateemaliste konkursside ja uurimistööde läbiviimine, sealhulgas rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö ja vastavate projektide toetamine;
2) õppeprotsessis eluslooduse tundmaõppimise ja õues õppimise võimaluste loomine ja kasutamine;
3) keskkonnahariduslike institutsioonide tegevuse toetamine;
4) keskkonnateemaliste metoodiliste abimaterjalide ja juhendite tegemine õppeasutustele;
5) täiskasvanute keskkonnaalase täienduskoolituse läbiviimine erinevate sihtgruppide lõikes.

(4) Keskkonnateavituse ning avalikkuse kaasamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) eelnevatel aastatel algatatud regulaarsete keskkonnateemaliste ürituste ja teavituste korraldamine, mille eesmärk on propageerida Eesti looduse tundmaõppimist ja keskkonnasõbralikku käitumist;
2) keskkonnaõiguse valdkonna õigusaktide rakendamise alaste koolituste ja seminaride korraldamine;
3) laiale avalikkusele suunatud keskkonnateemaliste teavitusmaterjalide ettevalmistamine;
4) Natura 2000 teavitustöö.

(5) Tänapäevaste jäätmekäitluspõhimõtete juurutamise eesmärgil toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) jäätmete sortimise ja liigiti kogumise ning pakendijäätmete taaskasutamise propageerimine;
2) erinevat liiki jäätmete taaskasutamise võimaluste ja vajaduse teadvustamine, taaskasutamissüsteemide loomise toetamine;
3) biolagunevate jäätmete tekke vähendamise, eraldi kogumise, üldisest ladestatavast jäätmemassist väljasortimise ja taaskasutamisvõimaluste tutvustamine;
4) korraldatud olmejäätmeveo käivitamise ja arendamise toetamine kohalikes omavalitsustes;
5) elanikkonna teavitamine korraldatud olmejäätmeveoga seonduvast;
6) tootja vastutuse põhimõtete selgitamine ja teadvustamine probleemtoodete ja pakendijäätmete osas.

§ 9. Maakondliku programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Maakondliku programmi eesmärk on tõsta maakonna keskkonnakaitse taset ning toetada taotlusi, mis on teistest valdkondlikest programmidest rahastamise võimaluste piiratuse tõttu välja jäänud või taotlusi, mille eelarve on kuni 50 000 krooni.

(2) Keskkonnateadlikkuse maakondliku alamprogrammi raames esitatud taotluste hindamise korraldab SA KIK ning nendele taotlustele ei kohaldata käesolevas määruses sätestatud hindamise korda.

§ 10. Taotleja

Toetuse taotlejaks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad olla taotlejaks, kui nende põhikiri näeb ette loodus- või keskkonnakaitselist tegevust või koolituse alast tegevust keskkonnateadlikkuse projektide korral.

§ 11. Taotluste esitamine

(1) Taotlused esitatakse SA-le KIK. Informatsioon taotlusvooru kohta avaldatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva SA KIK ja Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

(2) Taotlusi, välja arvatud keskkonda ohustavate avariide likvideerimise eesmärgil esitatud taotlusi, hinnatakse kolm korda aastas.

(3) Taotlus esitatakse ühes voorus samade tegevuste kohta vaid ühte valdkondlikusse programmi.

(4) SA KIK edastab hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul taotluste laekumise tähtpäevast arvates kõik nõuetele vastavalt esitatud taotlused koos kontroll-lehega Keskkonnaministeeriumile hindamiseks.

§ 12. Taotluste hindamise kord

(1) Taotluste hindamiseks moodustatakse Keskkonnaministeeriumis valdkondlikud töörühmad.

(2) Valdkondlikud töörühmad hindavad taotluseid II peatükis sätestatud hindamiskriteeriumite alusel 8 nädala jooksul arvates taotluste saabumisest Keskkonnaministeeriumile.

II peatükk
TAOTLUSTE HINDAMISE KRITEERIUMID

§ 13. Hindamiskriteeriumid kalanduse programmis

Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud kalanduse programmis on järgmised:
1) rahvusvaheliste kohustuste täitmine – kuni 30%;
2) projekti asjakohasus – kuni 25%;
3) projekti teostatavus – kuni 20%;
4) omafinantseerimise osatähtus – kuni 5%;
5) alustatud projekti lõpetamine – kuni 10%;
6) projekti jätkusuutlikkus – kuni 10%.

§ 14. Hindamiskriteeriumid veekaitse programmis

(1) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud reoveekäitluse alamprogrammis on järgmised:
1) rahvusvaheliste kohustuste täitmine – kuni 30%;
2) eelarve põhjendatus – kuni 6%;
3) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 16%;
4) alustatud projekti lõpetamine – kuni 6%;
5) maakondlik prioriteet – kuni 16%;
6) reostuskoormuse vähenemine %/a (BHT 7, Nüld ja Püld) – kuni 11%;
7) reoveetariifi suurus – kuni 6%;
8) põhjavee kaitstus (kanalisatsiooniehitiste korral) – kuni 9%.

(2) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud joogiveevarustuse alamprogrammis on järgmised:
1) rahvusvaheliste kohustuste täitmine – kuni 29%;
2) eelarve põhjendatus – kuni 6%;
3) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 15%;
4) alustatud projekti lõpetamine – kuni 6%;
5) maakondlik prioriteet – kuni 15%;
6) veetariifi suurus – kuni 6%;
7) tervisele ohtliku joogiveevarustuse lõpetamine – kuni 23%.

(3) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud jääkreostuse alamprogrammis on järgmised:
1) rahvusvaheliste kohustuste täitmine – kuni 6%;
2) eelarve põhjendatus – kuni 6%;
3) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 15%;
4) alustatud projekti lõpetamine – kuni 6%;
5) maakondlik prioriteet – kuni 15%;
6) otsene oht veekogule, joogiveehaardele või põhjaveekihile – kuni 37%;
7) reostuse iseloom – kuni 15%.

(4) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud mitteehituslike tööde alamprogrammis on järgmised:
1) projekti asjakohasus – kuni 20%;
2) rahvusvaheliste kohustuste täitmine – kuni 20%;
3) projekti teostatavus – kuni 20%;
4) alustatud projekti lõpetamine – kuni 20%;
5) projekti jätkusuutlikkus – kuni 10%;
6) lahenduse ressursisäästlikkus – kuni 10%.

(5) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud veekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammis on järgmised:
1) projekti teostatavus – kuni 8%;
2) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 21%;
3) alustatud projekti lõpetamine – kuni 8%;
4) maakondlik prioriteet – kuni 21%;
5) kuulumine avalike veekogude nimekirja – kuni 21%;
6) veekogude kvaliteediklassi parandamine – kuni 21%.

§ 15. Hindamiskriteeriumid jäätmekäitluse programmis

Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud jäätmekäitluse programmis on järgmised:
1) projekti asjakohasus – kuni 15%;
2) projekti teostatavus lähtuvalt esitatud projektdokumentatsioonist – kuni 19%;
3) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 39%;
4) projekti eeldatav positiivne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale – kuni 15%;
5) projekti jätkusuutlikkus – kuni 12%.

§ 16. Hindamiskriteeriumid looduskaitse programmis

(1) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud liigikaitse alamprogrammis on järgmised:
1) projekti asjakohasus – kuni 25%;
2) rahvusvaheliste kohustuste täitmine – kuni 25%;
3) projekti teostatavus – kuni 20%;
4) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 10%;
5) projekti jätkusuutlikkus – kuni 20%.

(2) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud kaitsealade hoolduse alamprogrammis on järgmised:
1) projekti asjakohasus – kuni 25%;
2) projekti teostatavus – kuni 30%;
3) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 5%;
4) maakondlik prioriteet – kuni 15%;
5) projekti jätkusuutlikkus – kuni 25%.

(3) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud kaitsealuste parkide ja üksikobjektide alamprogrammis on järgmised:
1) projekti asjakohasus – kuni 20%;
2) projekti teostatavus – kuni 30%;
3) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 15%;
4) maakondlik prioriteet – kuni 10%;
5) projekti jätkusuutlikkus – kuni 25%.

(4) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud looduskaitselise infrastruktuuri alamprogrammis on järgmised:
1) projekti asjakohasus – kuni 20%;
2) projekti teostatavus – kuni 25%
3) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 10%
4) alustatud projekti jätkamine – kuni 20%
5) maakondlik prioriteet – kuni 10%
6) objektil kasutatavate materjalide keskkonnasõbralikkus ja objekti miljöösse sobivus (hinnatakse rahvusparkide territooriumil teostatavate projektide puhul) – kuni 15%.

§ 17. Hindamiskriteeriumid metsanduse programmis

(1) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud metsanduse alamprogrammis on järgmised:
1) projekti asjakohasus – kuni 43%;
2) rahvusvaheliste kohustuste täitmine – kuni 7%;
3) projekti teostatavus – kuni 24%;
4) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 3%;
5) alustatud projekti lõpetamine – kuni 3%;
6) projekti jätkusuutlikkus – kuni 20%.

(2) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud jahinduse alamprogrammis on järgmised:
1) projekti asjakohasus – kuni 60%;
2) projekti teostatavus – kuni 30%;
3) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 10%.

§ 18. Hindamiskriteeriumid keskkonnakorralduse programmis

(1) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud tehnika alamprogrammis on järgmised:
1) projekti asjakohasus – kuni 25%;
2) projekti teostatavus – kuni 25%;
3) projekti eeldatav positiivne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale – kuni 25%;
4) projekti jätkusuutlikkus – kuni 25%.

(2) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud välisõhukaitse alamprogrammis on järgmised:
1) projekti asjakohasus – kuni 20%;
2) rahvusvaheliste kohustuste täitmine – kuni 20%;
3) projekti teostatavus – kuni 10%;
4) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 10%;
5) alustatud projekti lõpetamine – kuni 10%;
6) maakondlik prioriteet – kuni 5%;
7) projekti eeldatav positiivne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale – kuni 15%;
8) projekti jätkusuutlikkus – kuni 10%.

(3) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammis on järgmised:
1) projekti asjakohasus – kuni 20%;
2) rahvusvaheliste kohustuste täitmine – kuni 20%;
3) projekti teostatavus – kuni 10%;
4) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 10%;
5) alustatud projekti lõpetamine – kuni 10%;
6) maakondlik prioriteet – kuni 5%;
7) projekti eeldatav positiivne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale – kuni 15%;
8) projekti jätkusuutlikkus – kuni 10%.

(4) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud maapõue alamprogrammis on järgmised:
1) projekti asjakohasus – kuni 20%;
2) projekti teostatavus – kuni 20%;
3) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 15%;
4) alustatud projekti lõpetamine – kuni 15%;
5) projekti eeldatav positiivne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale – kuni 15%;
6) projekti jätkusuutlikkus – kuni 15%.

§ 19. Hindamiskriteeriumid keskkonnateadlikkuse programmis

Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud keskkonnateadlikkuse programmis on järgmised:
1) projekti asjakohasus – kuni 30%;
2) projekti teostatavus – kuni 30%;
3) projekti jätkusuutlikkus – kuni 10%;
4) sihtrühma määratlemine ja kaasamine – kuni 20%;
5) projekti regionaalne või üleriigiline tähtsus – kuni 10%.

§ 20. Hindamiskriteeriumid maakondlikus programmis

Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud maakondlikus programmis on järgmised:
1) riigi poolt võetud kohustuste täitmine ja seostatus riiklike keskkonnaalaste arengudokumentidega – kuni 20%;
2) prioriteetsus lähtuvalt maakonna arengu strateegilistest dokumentidest – kuni 15%;
3) prioriteetsus lähtuvalt kohaliku omavalitsuse arengu strateegilistest dokumentidest – kuni 20%;
4) jätkuprojekt – kuni 10%;
5) tegevuse seos eesmärgi saavutamise ja tegevuse vahel ning eelarve põhjendatus – kuni 10%;
6) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 10%;
7) koostööprojektide olemasolu – kuni 5%;
8) teostaja varasem kogemus sarnases tegevusvaldkonnas – kuni 5%;
9) projekti jätkusuutlikkus – kuni 5%.

III peatükk
RAHASTAMISE OTSUSE TEGEMISE KORD

§ 21. Rahastamise otsustamine keskkonnaministri poolt

Seadustest ja määrustest ning rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega seotud projektitaotluste rahastamise otsustab keskkonnaminister käskkirjaga 8 nädala jooksul arvatest taotluste saabumisest Keskkonnaministeeriumile. Lähtuvalt valdkonna rahastamise eelarvest kuuluvad rahastamisele hindamise tulemusena kõrgema hinde saanud taotlused.

§ 22. Rahastamise otsustamine SA KIK poolt

(1) Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud projektitaotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb SA KIK nõukogu keskkonnaministri ettepanekul.

(2) Keskkonnaminister edastab käesoleva määruse § 12 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödudes hindamise tulemused koos rahastamise ettepanekuga SA-le KIK. Keskkonnaminister võib hindamise tulemusena teha SA-le KIK ettepaneku mitte kasutada kinnitatud valdkondliku programmi eelarvet täies ulatuses, kui esitatud taotlused ei vasta valdkondliku programmi eesmärgile või esitatud on kinnitatud eelarvest väiksemas summas taotluseid.

§ 23. Sihtfinantseerimise leping

(1) Toetuse rahuldamise otsuse alusel sõlmib SA KIK toetuse saajaga sihtfinantseerimise lepingu.

(2) Sihtfinantseerimise lepinguga määratakse kindlaks toetuse saajale eraldatud rahaliste vahendite kasutamise tingimused. Lepinguga tagatakse riigieelarve vahendite sihtotstarbeline kasutamine taotluse eesmärkide elluviimisel.

§ 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine

(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema SA-lt KIK või Keskkonnaministeeriumilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta:
1) projekti tegevusi, nii et sellega muutub oluliselt projekti sisu või tulemus;
2) projekti finantsplaani finantseerimise allikate lõikes;
3) projekti muid osasid, mis oleksid mõjutanud taotluse hindamise tulemust.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud;
2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
3) toetuse saaja avaldust toetuse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
4) toetuse saaja esitab avalduse tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

IV peatükk
LEPINGU TÄITMISE ÜLE KONTROLLI TEOSTAMISE KORD NING ARUANDLUSE KORD

§ 25. Lepingu täitmise üle kontrolli teostamise kord

Kontrolli sihtfinantseerimise lepingu täitmise üle teostavad SA KIK ja Keskkonnaministeerium vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja SA KIK vahel «Keskkonnatasude seaduse» § 56 lg 2 alusel sõlmitud halduslepingule ning toetuse saaja ja SA KIK vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingule.

§ 26. Aruande esitamine

(1) Toetuse saaja peab esitama projekti lõppedes täitmise aruande rahastamise otsuse raames teostatud tööde kohta vastavalt sihtfinantseerimise lepingule.

(2) Aruanne peab andma ülevaate nii kulutatud summadest kui ka omavahendite ja muude rahastajate poolt rahastatud töödest ja nende maksumustest, teostatud tegevuste ulatusest ja tööde mahtude vastavusest kavandatud lähteülesandele.

Minister Villu REILJAN

Kantsler Annika VELTHUT

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json