Teksti suurus:

Välisriigis hääletamise kord rahvahääletusel

Väljaandja:Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.02.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2016
Avaldamismärge:

Välisriigis hääletamise kord rahvahääletusel

Vastu võetud 03.06.2003 nr 34
RTL 2003, 70, 1025
jõustumine 16.06.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
31.01.2006RTL 2006, 16, 29820.02.2006

Käesolev määrus on kehtestatud rahvahääletuse seaduse (edaspidi seadus) § 17 lõike 4 punkti 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Hääletamisõigus

 (1) Välisriigis on õigus hääletada igal alaliselt välisriigis elaval või ajutiselt välisriigis viibival Eesti kodanikul, kes on rahvahääletuse päevaks saanud 18-aastaseks.

 (2) Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks.

 (3) Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas.

§ 2. Hääletamise korraldamine

 (1) Välisriigis alaliselt elavate hääletajate ja seal ajutiselt viibivate hääletajate hääletamist välisriigis viivad läbi Eesti välisesindused.

 (2) Juhul kui Vabariigi Valitsuse korraldusega on määratud hääletamist läbi viima aukonsulaat, teeb käesolevas korras ettenähtud toiminguid aukonsul.

 (3) Hääletamist korraldab välisesinduse juht või tema määratud ametnik. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul korraldab hääletamist aukonsul või tema määratud isik.

 (4) Hääletamise korraldajaks peab olema Eesti kodanik, kes on rahvahääletuse päevaks saanud 18-aastaseks ja kes ei ole kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks.

 (5) Hääletaja hääletab kirja teel või vahetult Eesti välisesinduses. Vastavalt seaduse §-le 65 ei rakendata elektroonilist hääletamist enne 2005. aastat.

 (6) Välisesinduse juht määrab:
 1) kirja teel saadetavate hääletamissedelite välisesindusse laekumise tähtpäeva;
 2) välisesinduses hääletamise aja.

 (7) Vabariigi Valimiskomisjon edastab Välisministeeriumi kaudu välisesindustele:
 1) hääletamissedelid;
 2) hääletamise korraldamiseks vajalikud ümbrikud.

 (8) Hääletamist korraldav isik peab välisesinduses arvestust hääletajakaartide saatmise, hääletamistaotluste esitamise, kirja teel ja välisesinduses hääletanute ning hääletamissedelite kasutamise kohta.

§ 3. Mitme üheaegse rahvahääletuse või valimispäeval toimuva rahvahääletuse korraldamine

  Kui ühel päeval korraldatakse mitu rahvahääletust või rahvahääletus toimub valimispäeval, täpsustab Vabariigi Valimiskomisjon käesolevas määruses sätestatud hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise korda.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

2. peatükk HÄÄLETAMISE ETTEVALMISTAMINE 

§ 4. Hääletajate nimekiri ja hääletajakaart

 (1) Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab Välisministeeriumi kaudu välisriigis alaliselt elavate hääletajate nimekirja edastamise välisesindustele hiljemalt 65. päeval enne rahvahääletuse päeva.

 (2) Hääletajate nimekirja kantakse järgmised andmed:
 1) ees- ja perekonnanimi;
 2) isikukood;
 3) elukoha aadressiandmed, kui need on teada.

 (3) Hääletajate nimekirjale märgitakse välisesinduse nimi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmed kantakse ka kirja teel hääletanute ja välisesinduses hääletanute nimekirja. Nimekirja märkuste lahtrisse märgitakse vastavalt hääletamissedeli kirja teel laekumise või hääletamise kuupäev.

 (5) Kui välisriigis alaliselt elava või seal ajutiselt viibiva hääletaja aadress on teada, saadab välisesindus talle hääletajakaardi kirja teel või elektronpostiga hiljemalt 50. päeval enne rahvahääletuse päeva.

 (6) Hääletajakaardile kantakse:
 1) hääletaja ees- ja perekonnanimi;
 2) hääletaja sünniaeg;
 3) hääletaja elukoha aadress;
 4) välisesinduse aadress;
 5) kirja teel hääletamise taotluse esitamise, kirja teel hääletamise ja välisesinduses hääletamise kord;
 6) kirja teel hääletamise taotluse välisesindusele laekumise tähtpäev;
 7) kirja teel saadetava hääletamissedeli välisesindusele laekumise tähtpäev;
 8) välisesinduses hääletamise aeg;
 9) rahvahääletusele pandud küsimus või rahvahääletusele pandud seaduseelnõu pealkiri ja Riigi Teatajas avaldamise märge.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 5. Hääletamistaotluste esitamine

 (1) Kui hääletaja soovib hääletada kirja teel, saadab ta oma asukohariigi Eesti välisesindusele sellekohase taotluse. Kui hääletaja asukohariigis Eesti välisesindust ei ole, saadab hääletaja taotluse lähimale Eesti välisesindusele.

 (2) Hääletaja, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate hääletajate nimekirja:
 1) lisab taotlusele isikut tõendava dokumendi isikuandmete lehekülje koopia;
 2) märgib taotluses välisriigis oleva elukoha aadressi.

 (3) Alaliselt välisriigis elav hääletaja saab oma varem märgitud vanemate või vanavanemate viimase elukoha andmeid muuta ainult juhul, kui ta tõestab seda dokumentaalselt.

 (4) Hääletaja, keda ei ole alaliselt välisriigis elavate hääletajate nimekirjas:
 1) lisab taotlusele isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi isikuandmete lehekülje koopia või esitab muude dokumentide koopiad, mis tõendavad, et tal on hääletamisõigus seaduse § 2 kohaselt;
 2) märgib välisriigis oleva elukoha aadressi;
 3) märgib, kus oli tema viimane elukoht Eestis (maakond, Tallinna linnaosa või Tartu linn). Kui alaliselt välisriigis elaval hääletajal ei ole Eestis elukohta olnud, märgib ta oma vanemate või vanavanemate viimase elukoha Eestis.

 (5) Ajutiselt välisriigis viibiv hääletaja märgib taotluses lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 ettenähtud andmetele ka oma rahvastikuregistri järgse elukoha aadressi Eestis.

 (6) Taotlused peavad olema laekunud välisesindusele hiljemalt 30. päeval enne rahvahääletuse päeva.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 6. Hääletamisdokumentide saatmine hääletajale

  Taotluse õigeaegselt saatnud hääletajale, kes vastab seaduse nõuetele, saadab välisesindus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30. päeval enne rahvahääletuse päeva:
 1) hääletamissedeli;
 2) Vabariigi Valimiskomisjonilt saadud kaks ümbrikku.

3. peatükk HÄÄLETAMINE 

§ 7. Kirja teel hääletamine

 (1) Hääletaja teeb hääletamissedelile risti või muu üheselt arusaadava märke vastuse «jah» või «ei» lahtrisse. Hääletaja paneb täidetud sedeli ühte välisesinduse saadetud ümbrikku. Viimase paneb hääletaja välisesinduse saadetud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab hääletaja oma nime ja isikukoodi. Ajutiselt välisriigis viibiv hääletaja kirjutab välimisele ümbrikule ka oma rahvastikuregistri järgse elukoha aadressi Eestis seisuga 30 päeva enne rahvahääletuse päeva. Seejärel saadab hääletaja hääletamissedeli välisesindusele.

 (2) Kirja teel saadetavad hääletamissedelid peavad olema välisesindusele laekunud välisesinduse määratud päeval, mis peab olema määratud arvestusega, et hääletamissedelid laekuksid Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne rahvahääletuse päeva.

 (3) Välisesindus koostab kirja teel hääletanud hääletajate nimekirja ning edastab selle Vabariigi Valimiskomisjonile arvestusega, et nimekiri laekuks Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne rahvahääletuse päeva.

 (4) Kirja teel hääletamise korral kannab käesoleva korra paragrahvi 5 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingutega seotud kulud hääletaja.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 8. Hääletamine välisesinduses

 (1) Kui hääletaja ei esita kirja teel hääletamise taotlust välisesindusele käesoleva korra paragrahvi 5 lõikes 6 ettenähtud tähtaja jooksul või ei saada hääletamissedelit välisesindusele käesoleva korra paragrahvi 7 lõikes 2 ettenähtud tähtpäevaks, võib ta hääletada välisesinduses viimase määratud ajal.

 (2) Välisesinduses hääletamist peab välisesindus võimaldama vähemalt kahel päeval ajavahemikus 15. päevast kuni 10. päevani enne rahvahääletuse päeva.

 (3) Välisesinduses hääletamist korraldav isik võib hääletamise läbiviimisel kasutada abilisi, kes peavad vastama käesoleva korra paragrahvi 2 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

 (4) Hääletamisruumis peab olema tagatud salajane hääletamine.

 (5) Hääletajal peab olema võimalus tutvuda rahvahääletusele pandud seaduseelnõuga.

 (6) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu hääletaja siseneb hääletamisruumi, on agitatsioon keelatud.

 (7) Hääletamissedeli saamiseks esitab hääletaja hääletamist korraldavale isikule kehtiva isikut tõendava dokumendi. Alaliselt välisriigis elav hääletaja, keda ei ole kantud rahvastikuregistri poolt koostatud hääletajate nimekirja, esitab hääletamisel isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või muud dokumendid, mis tõendavad, et tal on hääletamisõigus seaduse § 2 kohaselt.

 (8) Hääletaja andmed kantakse välisesinduses hääletavate hääletajate nimekirja. Hääletamissedeli saamise kohta annab hääletaja allkirja hääletajate nimekirja.

 (9) Enne hääletajale hääletamissedeli andmist peab hääletamist korraldav isik veenduma, et hääletaja ei ole hääletanud kirja teel. Kui pärast seda, kui hääletaja on hääletanud välisesinduses, selgub, et hääletaja on hääletanud ka kirja teel, jätab hääletamist korraldav isik kirja teel saabunud hääletamissedeli Vabariigi Valimiskomisjonile hääletamistulemuse kindlakstegemiseks edastamata.

 (10) Välisesinduses hääletav hääletaja annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja välisesinduses hääletavate hääletajate nimekirja.

 (11) Välisesinduses täidab hääletaja hääletamissedeli seaduses ettenähtut järgides. Hääletaja teeb hääletamissedelile risti või muu üheselt arusaadava märke vastuse «jah» või «ei» lahtrisse. Seejärel paneb hääletaja täidetud sedeli ümbrikku. Viimase paneb hääletaja teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab hääletaja või hääletamist korraldav isik hääletaja nime ja isikukoodi. Ajutiselt välisriigis viibiv hääletaja kirjutab välimisele ümbrikule ka oma rahvastikuregistri järgse elukoha aadressi Eestis seisuga 30 päeva enne rahvahääletuse päeva.

 (12) Hääletaja annab ümbrikes hääletamissedeli välisesinduses hääletamist korraldavale isikule. Hääletamissedelite ja muude hääletamisdokumentide hoidmise eest vastutab välisesinduses hääletamist korraldav isik.

 (13) Välisesinduse juht kirjutab hääletajate nimekirjadele alla pärast hääletamise lõppemist.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 9. Hääletamissedelite arvestamine hääletamistulemuste kindlakstegemisel

 (1) Pärast välisesinduses hääletamise lõppemist täidab välisesinduses hääletamist korraldav isik hääletamissedelite arvestuslehe. Hääletamissedelite arvestusleht täidetakse järgmiselt:
 1) lahtrisse «sedeleid saadud» kirjutatakse Vabariigi Valimiskomisjonilt saadud hääletamissedelite arv;
 2) lahtrisse «sedeleid välja saadetud» kirjutatakse välisesinduse poolt kirja teel hääletamiseks välja saadetud hääletamissedelite arv;
 3) lahtrisse «kirja teel laekunud sedeleid» kirjutatakse välisesindusse kirja teel laekunud hääletamissedelitega ümbrike arv;
 4) lahtrisse «sedeleid hääletajatele antud» kirjutatakse välisesinduses hääletanud hääletajatele välja antud hääletamissedelite arv;
 5) lahtrisse «sedeleid rikutud» kirjutatakse välisesinduses hääletanud hääletajate poolt tagastatud rikutud hääletamissedelite arv;
 6) lahtrisse «sedeleid kasutatud» kirjutatakse kasutatud hääletamissedelite arv kokku, mis peab olema võrdne arvestuslehe alapunktides 2, 4 ja 5 lahtritesse kirjutatud arvude summaga;
 7) lahtrisse «sedeleid kasutamata» kirjutatakse kasutamata hääletamissedelite arv, mis peab olema võrdne arvestuslehe alapunktide 1 ja 6 lahtritesse kirjutatud arvude vahega.

 (2) Välisesinduses hääletamist korraldav isik edastab Vabariigi Valimiskomisjonile järgmised hääletamisdokumendid:
 1) hääletamissedelitega ümbrikud;
 2) hääletamissedelite arvestuslehe;
 3) kirja teel ja välisesinduses hääletanud hääletajate nimekirjad;
 4) hääletamistaotlused koos koopiatega Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide isikuandmete lehekülgedest;
 5) hääletamise korraldamisel kasutamata jäänud ümbrikud.

 (3) Hääletamissedelitega ümbrikud, mis on laekunud välisesindusele pärast paragrahvi 7 lõikes 2 sätestatud päeva jätab hääletamist korraldav isik Vabariigi Valimiskomisjonile hääletamistulemuste kindlakstegemiseks edastamata.

 (4) Kasutamata jäänud, hääletaja poolt rikutud hääletamissedelite ning Vabariigi Valimiskomisjonile edastamata jäetud sedelite hävitamise korraldab välisesinduses hääletamist korraldav isik.

 (5) Välisesindusele laekunud hääletamissedeleid arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel, kui need laekuvad Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne rahvahääletuse päeva.

 (6) Saanud alaliselt välisriigis elavate hääletajate hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib Vabariigi Valimiskomisjon, kas alaliselt välisriigis elav hääletaja ei ole hääletanud mitu korda ja kas Eestis hääletanud alaliselt välisriigis elav hääletaja on kantud välisriigis alaliselt elavate hääletajate nimekirja.

 (7) Kui alaliselt välisriigis elav hääletaja on hääletanud mitu korda või ei ole kantud välisriigis alaliselt elavate hääletajate nimekirja, jätab Vabariigi Valimiskomisjon kõik hääletaja täidetud hääletamissedelid hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata.

 (8) Vabariigi Valimiskomisjon määrab maakonna valimiskomisjoni, kes teeb kindlaks välisriigis alaliselt elavate hääletajate hääletamistulemused.

 (9) Vabariigi Valimiskomisjon edastab alaliselt välisriigis elavate hääletajate hääletamissedelid käesoleva paragrahvi lõikes 8 määratud valimiskomisjonile hiljemalt teisel päeval enne rahvahääletuse päeva.

 (10) Saanud Vabariigi Valimiskomisjonilt alaliselt välisriigis elavate hääletajate hääletamissedelite ümbrikud, avab maakonna valimiskomisjon välimise ümbriku ning korraldab sisemiste ümbrike hoidmise kuni nende avamiseni rahvahääletuse päeval hääletamistulemuste kindlakstegemiseks.

 (11) Ajutiselt välisriigis viibivate hääletajate hääletamissedelitega ümbrikud edastab Vabariigi Valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele hiljemalt rahvahääletuse päevale eelneval päeval, kus sedeleid arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel vastavalt seaduse §-s 51 ettenähtule.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]


Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki SIBUL

/otsingu_soovitused.json