Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord1
Vastu võetud 31.07.2001 nr 269
RT I 2001, 69, 424
jõustumine 01.01.2002
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.12.2003 nr 327 (RT I 2003, 83, 565) 26.12.2003
16.02.2006 nr 46 (RT I 2006, 10, 67) 1.03.2006
Määrus kehtestatakse «Veeseaduse» § 15 lõike 2 ja § 24 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk
(1) Määrusega kehtestatakse reovee puhastamise ja heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed.
(2) Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuete täitmisel tuleb tagada, et vee ning veega seotud vee- ja maismaaökosüsteemide ning märgalade seisund ei halveneks.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
§2. Reovee puhastamine ja heitvee suublasse juhtimine
(1) Reovett puhastatakse üldjuhul mehaaniliselt, bioloogiliselt, keemiliselt ja füüsikalis-keemiliselt või nende puhastusviisidega kombineeritult.
(2) Reovee mehaaniline puhastamine on reoainete ärastamine, mille korral reovee puhastusaste peab olema biokeemilise hapnikutarbe osas suurem või võrdne 20%-ga ja heljuvaine sisalduse osas suurem või võrdne 50%-ga.
(3) Reovee bioloogiline puhastamine on reoveest reoainete ärastamine bioloogiliste protsesside toimel, mis vastab vähemalt lisas 2 esitatud tabeli piirväärtustele või puhastusastmetele biokeemilise hapnikutarbe, heljuvainesisalduse (heljumi ehk hõljuvaine sisalduse) ja keemilise hapnikutarbe osas.
(4) Reovee süvapuhastuseks loetakse reovee puhastusviisi, mille tulemusena heitvee reostusnäitajad vastavad lisas 2 esitatud piirväärtustele või on vähenenud vastavalt lisas 2 esitatud puhastusastmetele.
(5) Reovee puhastamise nõuded sõltuvad reovee liigist (tööstus-, prügila- või muu reovesi), reostusallika reostuskoormusest ja suubla reostustundlikkusest.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
§3. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus
(1) Reostusallikast lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste ajal (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms).
(2) Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT 7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas.
(3) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(4) Reovee kogumisala reostuskoormus ehk nominaalkoormus arvestab rahvaarvu, turismi ja tuleviku arengusuundi sellel reovee kogumisalal, tööstus- ja muid ettevõtteid, mis juhivad reovee ühiskanalisatsiooni, ning ka eelnimetatud sektoritest pärineva reovee kogust, mida hetkel kokku ei koguta, võttes arvesse maksimaalseid aastaajalisi muutusi. Nominaalkoormuse hulka ei kuulu tööstuse reovesi, mis puhastatakse eraldi asulareoveest omapuhastis ning mis juhitakse puhastist otse suublasse.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(5) Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikast lähtuva reostuskoormuse arvestamiseks võib veeproove võtta väiksema sagedusega, kui on esitatud lõikes 1.
2. peatükk
HEITVEE VEEKOGUSSE JUHTIMISE NÕUDED
§4. Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused
Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisaldus ei tohi ületada lisas 1 esitatud piirväärtusi.
§5. Veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed
(1) Veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama lisas 2 esitatud piirväärtustele või reovee puhastusastmetele. Piirväärtuste või reovee puhastusastmete valik sõltub keskkonnakaitse vajadusest ning majanduslikest kaalutlustest, mille määrab vee erikasutusloa andja.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(2) Reostusnäitajate piirväärtuse all mõistetakse käesolevas määruses sätestatud maksimaalset lubatud reoaine sisaldust vees, mille ületamisel vesi loetakse üle kahjutuspiiri rikutuks.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(3) Reovee puhastusastme all mõistetakse käesolevas määruses reoveepuhastis reoainete kõrvaldamise määra, mis väljendatakse protsentides.
§6. Väikese reostuskoormusega reostusallikatest veekogusse juhitavale heitveele esitatavad nõuded
(1) Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikatest
pärinev reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et:
1)
see vastaks vee erikasutusloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate
piirväärtustele või reovee puhastusastmetele, mis ei tohi olla
karmimad lisas 2 esitatud tabeli viimases veerus nõutud näitajatest
reostusallikast lähtuva reostuskoormuse 2000-9999 ie kohta;
2)
oleks tagatud fosforiärastus reostustundlikku suublasse juhitavast
heitveest.
(2) Reostustundlikeks suublateks loetakse «Veeseaduse» § 15 lõike 4 alusel kehtestatud heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja kuuluvaid reostustundlikke suublaid.
§7. Saastatud sademevee veekogusse juhtimise nõuded
(1) Saastatud sademevett peab enne suublasse juhtimist puhastama nii, et see ei halvendaks suubla seisundit.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(2) Saastatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse vähendamiseks peab reoveekogumisalade teid, väljakuid ja muid alasid, millelt sademevett ära juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastama.
(3) Sademeveelaskme kaudu tohib veekogusse, kuid mitte lähemale kui 200 m supelranna või supluskoha välispiirist, juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa lisaks lisas 1 loetletud ohtlike ainete sisalduse piirväärtustele heljuvainesisaldust 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldust 5 mg/l.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(4) Ühisvoolukanalisatsioonist tohib sademevett vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu veekogusse juhtida koos reoveega vahekorras vähemalt neli ühele. Ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud tuleb projekteerida nii, et ülevoolud hakkavad tööle vaid juhul, kui suublasse juhitavas heitvees sisaldub üks osa reovett ja neli osa sademevett.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(5) Vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu veekogusse juhitava sademevee suhtes lisades 1 ja 2 esitatud nõudeid ei kohaldata.
§8. Heitvee veekogusse juhtimine, kui reostusallikast lähtuvat reostuskoormust pole võimalik väljendada inimekvivalentides
(1) Kui reostusallikast lähtuvat reostuskoormust (karjäärist lähtuv reostuskoormus jms) pole võimalik § 3 alusel väljendada inimekvivalentides, tuleb reovesi enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et heitvesi vastaks vee erikasutusloas nõutud heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele ning ei põhjustaks suubla reostumist.
(2) Lõike 1 kohaste heitvee reostusnäitajate piirväärtused või reovee puhastusastmed ei tohi olla rangemad kui lisas 2 toodud piirväärtused või reovee puhastusastmed.
3. peatükk
HEITVEE PINNASESSE JUHTIMISE NÕUDED
§9. Pinnasesse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused
Pinnasesse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisaldus ei tohi ületada lisas 3 esitatud piirväärtusi.
§10. Heitvee hajutatult pinnasesse immutamise nõuded
(1) Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine on käesoleva määruse tähenduses heitvee pinnasesse juhtimine.
(2) Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole
majanduslikult põhjendatud ning ei ole põhjavee seisundi halvenemise
ohtu, v.a veehaarde sanitaarkaitsealale lähemal kui 50 m selle
välispiirist, ja mitte lähemal kui 80 m joogivee tarbeks kasutatavast
salvkaevust, v.a omapuhasti olemasolu korral, võib heitvett immutada
pinnasesse järgmistes kogustes:
1) 5–50 m3
ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist;
2)
kuni 5 m3 ööpäevas, kasutades reovee mehaanilist
puhastamist.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(21) Üle 5 m3 ööpäevas heitvee immutamiseks pinnasesse on vaja vee erikasutusluba, mille kohaselt heitveele määratavad reostusaine piirkontsentratsioonid või reovee puhastusastmed peavad vastama lisas 2 kehtestatud piirväärtustele või puhastusastmetele, v.a alla 2000 ie reostuskoormusega reostusallikal, ning heitvee pinnasesse immutamiseks kasutatav süsteem peab võimaldama võtta vee erikasutusloas kehtestatud nõuete kontrolliks heitvee kontrollproovi. Alla 2000 ie reostuskoormusega reostusallikal määrab heitvee piirkontsentratsioonid või puhastusastmed vee erikasutusloa andja ja need ei tohi olla rangemad lisas 2 esitatud tabeli viimases veerus nõutud näitajatest.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(3) ja (4) [kehtetud - RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(5) Sademevett, mis vastab §-s 7 ja lisas 3 esitatud nõuetele, tohib immutada pinnasesse, kuid mitte veehaarde sanitaarkaitsealal ja mitte lähemal kui 50 m selle välispiirist.
(6) Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama.
(7) Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib pinnasesse immutada kuni 10 m3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. Heitvee pinnasesse immutamiseks kasutatav süsteem peab võimaldama võtta vee erikasutusloas kehtestatud nõuete kontrolliks heitvee kontrollproovi, v.a alla 5 m3 ööpäevas heitvee immutamisel.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(8) Kaitsmata põhjaveega aladeks loetakse karstialasid, alvareid, mille pinnakatte paksus on alla 1 m, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on alla 20 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1-5 meetrit ööpäevas.
(9) [kehtetu - RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(10) Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse alasid, mille pinnakate on 2-10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001-0,005 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on 20-40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1-5 meetrit ööpäevas.
(11) Üle 50 m3 süvapuhastatud heitvett ööpäevas võib pinnasesse immutada infiltratsiooni- või karstialadel (Pandivere jt) juhul, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse on ebamajanduslik. Heitvesi peab vastama lisas 2 esitatud nõuetele reostusallikatest lähtuva 100 000 ie ületava reostuskoormuse kohta. Pinnasesse immutatav heitvesi ei tohi sisaldada üle 0,1 mg/l nitriteid ja üle 45 mg/l nitraate. Vee erikasutusloaga võib pinnasesse immutatavale heitveele anda ka kolibakterite arvu piirväärtuse.
(12) Heitvee pinnasesse juhtimise nõuded täpsustatakse vee erikasutusloas.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(13) Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset.
§11. Ohtlikud ained, mida pinnasesse juhitav heitvesi ei tohi sisaldada
Pinnasesse ei tohi juhtida heitvett, mis sisaldab üle avastamispiiri:
1)
halogeenorgaanilisi ühendeid ja aineid, mis veekeskkonnas võivad neid
moodustada (heksaklorotsükloheksaan, 1,2-dikloroetaan, DDT,
pentaklorofenool, aldriin, dieldriin, endriin, isodriin,
heksaklorobenseen, heksaklorobutadieen, triklorometaan,
trikloroetüleen, tetrakloroetüleen, triklorobenseen,
süsiniktetrakloriid, klooralkaan, pentaklorobenseen, adsorbeeritavad
halogeenorgaanilised ühendid (AOX), polükloreeritud bifenüülid (PCB),
polükloreeritud terfenüülid (PCT));
2)
fosfororgaanilisi ühendeid;
3) tinaorgaanilisi ühendeid;
4)
veekeskkonnas kantserogeensete, mutageensete või teratogeensete
omadustega ühendeid;
5) elavhõbedat ja selle ühendeid;
6)
kaadmiumi ja selle ühendeid;
7) naftapäritolu püsivaid
mineraalõlisid ja süsivesinikke;
8) püsivaid sünteetilisi
aineid, mis võivad ujuda veepinnal, jääda heljumisse või settida ning
takistada vee kasutamist;
9) tsüaniide.
4. peatükk
HEITVEE VEEKOGUSSE VÕI PINNASESSE JUHTIMISE NÕUETE TÄITMISE KONTROLLIMISE MEETMED
§12. Heitveest proovide võtmine
Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete lisades 1 ja 3 esitatud piirväärtuste ning lisas 2 esitatud piirväärtuse või reovee puhastusastme vastavuse kontrollimiseks tuleb vee erikasutajal tagada proovide võtmine vee erikasutusloaga määratud kohtadest ning korraldada proovide analüüs.
§13. Proovivõtu sagedus suuremate reostusallikate reostusnäitajate sisalduse (v.a ohtlike ainete) määramiseks
(1) Proovivõtu sagedus, välja arvatud lisades 1 ja 3 loetletud ainete
sisalduse määramiseks, peab olema vähemalt:
1) 12
proovi aastas, kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on 2000-49
999 ie;
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
2) 24 proovi aastas, kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on suurem kui 49 999 ie.
(2) Kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on 2000–9999 ie ja kui esimesel aastal vee erikasutusloa andmise päevast arvates kõik 12 heitvee proovi vastavad määruses esitatud piirväärtustele, tuleb edaspidi võtta vähemalt neli proovi aastas. Kui neljast võetud heitvee proovist kas või ühe proovi näitajad on suuremad määruses esitatud piirväärtustest, peab järgneval aastal taas võtma 12 proovi.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(3) Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama «Veeseaduse» alusel kehtestatud proovivõtmise nõuetele.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
§14. Proovivõtu sagedus ohtlike ainete sisalduse ja väiksemate reostusallikate reostusnäitajate määramiseks
Kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on alla 2000 ie või kui vaatluse all on lisades 1 ja 3 loetletud ohtlike ainete sisaldus tööstusheitvees või saastatud sademevees, määratakse proovivõtu sagedus vee erikasutusloa või muu veeheidet reguleeriva loaga.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
§15. Proovide võtmise ja analüüsimise nõuded
(1) Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta reoveepuhastisse sisenevast reoveest ja suublasse juhitavast heitveest, v.a juhul, kui immutatakse pinnasesse alla 5 m3 heitvett ööpäevas.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(2) Kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on 2000 ie või suurem, peavad proovid olema keskmistatud proportsioonis vooluhulgaga või ajaliselt keskmistatud 24-tunnise proovikogumisajaga.
(3) Kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on alla 2000 ie, määratakse proovivõtu nõuded vee erikasutusloaga.
(4) Proovide võtmisel peab arvestama, et nende analüüsimist peab alustama hiljemalt 24 tundi pärast proovivõttu, v.a juhul, kui proovid on konserveeritud.
(5) Proovide transportimisel peab säilima nende esialgne koostis. Selleks tuleb proove hoida pimedas, temperatuuril 2-5°C.
§16. Heitvee vastavuse hindamine käesoleva määruse nõuetele saastetasu arvutamise eesmärgil
(1) Heitvee vastavust määruse nõuetele kontrollib üks kord kvartalis maakonna keskkonnateenistus «Keskkonnatasude seaduse» §-s 36 sätestatud saastetasu arvutamise kontrollimise eesmärgil.
(2) Saastetasu ning saastetasu kõrgendatud määra arvutatakse vastavalt «Keskkonnatasude seadusele».
(3) Kõrgendatud määraga saastetasu ei nõuta, kui üldlämmastiku sisalduse määramiseks võetud proovid on võetud heitvee temperatuuril alla 12 EC. Sellisel juhul loetakse heitvee üldlämmastiku sisaldus vastavaks määruse lisas 2 esitatud piirväärtusele või reovee puhastustasemele. Maakonna keskkonnateenistusele esitatakse saastetasu arvutus koos heitvee proovivõtu protokolliga.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
§ 161. Heitvee käesoleva määruse nõuetele vastavuse hindamine aruandluse tarbeks
(1) Heitvee vastavust määruse nõuetele hindab aruandluse tarbeks vähemalt üks kord aastas Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus.
(2) Heitvesi loetakse määruse nõuetele vastavaks, kui aasta jooksul ei ole olnud proove, mille reostusnäitajad, v.a üldlämmastiku (s.o orgaanilise lämmastiku, ammoniaagi, nitraatide ja nitritite summa), lisades 1 ja 3 loetletud ainete ning üldfosfori sisaldus, ületavad lisa 2 kohaseid piirväärtusi rohkem kui lisas 4 esitatud tabeli kohaselt tohib võetud proovide arvust olla nõudeid mitterahuldavaid proove.
(3) Nõudeid mitterahuldavas proovis ei tohi reostusnäitajate väärtus, v.a heljuvainesisaldus ning lisades 1 ja 3 loetletud ainete sisaldus, olla üle kahe korra suurem lisa 2 kohastest piirväärtustest. Kui proovi reostusnäitajad ületavad määruse lisa 2 kohaseid piirväärtusi üle kahe korra, loetakse heitvesi määruse nõuetele mittevastavaks.
(4) Kui nõudeid mitterahuldava proovi heljuvainesisaldus ületab lisa 2 kohast piirväärtust üle 2,5 korra, loetakse heitvesi määruse nõuetele mittevastavaks.
(5) Lisades 1 ja 3 loetletud ainete ööpäevane sisaldus võib olla nimetatud lisade kohastest piirväärtusest kuni kaks korda suurem, kui vee erikasutaja suudab muude analüüside või arvutustega tõestada, et kuu keskmine oli piirväärtusest väiksem.
(6) Üldfosfori ja üldlämmastiku sisaldust arvutatakse aasta jooksul võetud proovide keskmisena, mis peab vastama lisas 2 kehtestatud piirväärtustele.
(7) Heitvee reostusnäitajate määruse nõuetele vastavuse hindamisel ei lähe arvesse tugeva vihmavalingu või muude erakorraliste ilmastikutingimuste ajal võetud proovid.
(8) Lisas 4 esitatud tabelit võib kasutada ka reovee puhastusastmete vastavuse hindamiseks lisas 2 esitatud puhastusastmetele.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§17. Käesoleva määruse nõuete täitmisest Ida-Viru maakonnas
Ida-Viru maakonnas võib vee erikasutusloa andja lubada määruses toodud heitvee reostusnäitajate määrusekohaste piirväärtuste ületamist või reovee madalamaid puhastusastmeid 30. aprillini 2004. a reostusallikate puhul, mille reoveest on rohkem kui 25% tööstusreovesi ja mis ei põhjusta suublaks oleva veekogu või pinnase reostumist.
[RT I 2003, 83, 565 – jõust. 26.12.2003]
§18. [käesolevast tekstist välja jäetud]
§19. Määruse lisa 2 ülevaatamine
Keskkonnaministeeriumil vaadata lisa 2 üle 2003. a teisel poolaastal ja vajaduse korral esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek korrigeerida reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete jõustumistähtaega asulate osas, mille reostuskoormus on 2000-9999 ie.
§20. Määruse lisades esitatud piirväärtuste rakendamine
(1) [kehtetu - RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(2) Lisades 1 ja 3 ning § 7 lõikes 3 esitatud heljuvainesisalduse piirväärtusi rakendatakse saastatud sademevee osas alates 31. detsembrist 2009. a.
(3) [kehtetu - RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
6. peatükk
LÕPPSÄTE
§21. [käesolevast tekstist välja jäetud]
1Nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.05.1991, lk 40; EÜT L 226, 7.09.1993, lk 23; EÜT 67, 7.03.1998, lk 29; EÜT L 139, 2.06.1999, lk 34).
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
|
|
Vabariigi Valitsuse |
VEEKOGUSSE JUHITAVA HEITVEE PH VÕI OHTLIKE AINETE SISALDUSE PIIRVÄÄRTUSED
|
Reostusnäitaja (heitvee pH või ohtlikud ained) |
CAS-nr1 |
Mõõtühik |
Piirväärtus |
|
Vesinikioonide minimaalne sisaldus vees, (pHmin ) |
|
pH-ühik |
6,0 |
|
Vesinikioonide maksimaalne sisaldus vees (pHmax ) |
|
pH-ühik |
9,0 |
|
Elavhõbeda sisaldus |
|
mg/l |
0,05 |
|
Hõbeda sisaldus |
|
mg/l |
0,2 |
|
Kaadmiumi sisaldus |
|
mg/l |
0,2 |
|
Üldkroomi sisaldus |
|
mg/l |
0,5 |
|
Kroomiühendite, Cr(VI) sisaldus |
|
mg/l |
0,1 |
|
Vase sisaldus |
|
mg/l |
2,0 |
|
Plii sisaldus |
|
mg/l |
0,5 |
|
Nikli sisaldus |
|
mg/l |
1,0 |
|
Tsingi sisaldus |
|
mg/l |
2,0 |
|
Tina sisaldus |
|
mg/l |
0,5 |
|
Antimoni sisaldus |
|
mg/l |
0,5 |
|
Fluori sisaldus |
|
mg/l |
3,0 |
|
Tsüaniidide sisaldus |
|
mg/l |
0,2 |
|
Arseeni sisaldus |
|
mg/l |
0,2 |
|
Adsorbeeritavate halogeenorgaaniliste ühendite (AOX) sisaldus |
|
mg/l |
1,0 |
|
Süsiniktetrakloriidi sisaldus |
56-23-5 |
mg/l |
1,5 |
|
DDT ja selle derivaatide sisaldus |
50-29-3 |
µg/l |
0,05 |
|
Pentaklorofenooli sisaldus |
87-86-5 |
µg/l |
0,2 |
|
Driinid sh: |
|
|
|
|
Isodriini sisaldus |
465-73-6 |
mg/l |
0,002 |
|
Heksaklorobenseeni sisaldus |
118-74-1 |
µg/l |
5 |
|
Heksaklorobutadieeni sisaldus |
87-68-3 |
mg/l |
1 |
|
Triklorometaani (kloroform) sisaldus |
67-66-3 |
mg/l |
1 |
|
1,2-dikloroetaani sisaldus |
107-06-2 |
µg/l |
3 |
|
Trikloroetüleeni sisaldus |
79-01-6 |
mg/l |
0,1 |
|
Tetrakloroetüleeni sisaldus |
127-18-4 |
mg/l |
0,1 |
|
Triklorobenseeni sisaldus (isomeeride summa) |
87-61-6 |
mg/l |
0,05 |
|
Heksaklorotsükloheksaani sisaldus |
608-73-1 |
µg/l |
1 |
|
Polükloreeritud bifenüülide, PCB sisaldus |
|
µg/l |
0,05 |
|
Polükloreeritud terfenüülide, PCT sisaldus |
|
µg/l |
0,05 |
|
Polüaromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldus |
|
mg/l |
0,01 |
1 CAS-number on Chemical Abstracts Service infoteenistuse keemiliste ainete loetelu number.
|
|
Vabariigi Valitsuse |
HEITVEE REOSTUSNÄITAJATE PIIRVÄÄRTUSED JA REOVEE PUHASTUSASTMED
|
|
Reostusallikast lähtuv reostuskoormus (ie) ja reostusnäitaja piirväärtuse või reovee puhastusastme jõustumise aeg |
|
|
31.12.2001 |
31.12.2002 |
31.12.2003 |
31.12.2004 |
|
Reostusnäitaja |
Üle 100 000 ie |
15 000-100 000 ie |
10 000-14 999 ie |
2000-9999 ie |
|
|
Reostus-näitaja piirväärtus, mg/l |
Reovee puhastus-aste, % |
Reostus-näitaja piirväärtus, mg/l |
Reovee puhastus-aste, % |
Reostus-näitaja piirväärtus, mg/l |
Reovee puhastus-aste, % |
Reostus-näitaja piirväärtus, mg/l |
Reovee puhastus-aste, % |
|
Biokeemiline hapnikutarve, BHT71 |
15,0 |
suurem / võrdne 90 |
15,0 |
suurem / võrdne 90 |
15,0 |
suurem / võrdne 90 |
15,0 |
suurem / võrdne 90 |
|
Keemiline hapnikutarve, (KHT)2 |
125,0 |
suurem / võrdne 75 |
125,0 |
suurem / võrdne 75 |
125,0 |
suurem / võrdne 75 |
125,0 |
suurem / võrdne 75 |
|
Tekstiilitööstusettevõtte heitvee KHT3 |
160,0 |
suurem / võrdne 75 |
160,0 |
suurem / võrdne 75 |
160,0 |
suurem / võrdne 75 |
160,0 |
suurem / võrdne 75 |
|
Keemia-, tselluloosi-, puidu- või toiduainetööstusettevõtte heitvee KHT3 |
250,0 |
suurem / võrdne 75 |
250,0 |
suurem / võrdne 75 |
250,0 |
suurem / võrdne 75 |
250,0 |
suurem / võrdne 75 |
|
Heljuvainesisaldus1 |
15,0 |
suurem / võrdne 90 |
15,0 |
suurem / võrdne 90 |
15,0 |
suurem / võrdne 90 |
25,0 |
suurem / võrdne 80 |
|
Üldfosforisisaldus2 |
1,0 |
suurem / võrdne 80 |
1,0 |
suurem / võrdne 80 |
1,0 |
suurem / võrdne 80 |
1,5 |
suurem / võrdne 80 |
|
Keemia-, tselluloosi- või toiduainetööstusettevõtte või prügila heitvee üldfosforisisaldus3 |
2,0 |
suurem / võrdne 80 |
2,0 |
suurem / võrdne 80 |
2,0 |
suurem / võrdne 80 |
2,0 |
suurem / võrdne 80 |
|
Ühealuseliste fenoolide sisaldus1 |
0,1 |
suurem / võrdne 75 |
0,1 |
suurem / võrdne 75 |
0,1 |
suurem / võrdne 75 |
0,1 |
suurem / võrdne 75 |
|
Kahealuseliste fenoolide sisaldus1 |
15,0 |
suurem / võrdne 70 |
15,0 |
suurem / võrdne 70 |
15,0 |
suurem / võrdne 70 |
15,0 |
suurem / võrdne 70 |
|
Naftatööstusettevõtte heitvee naftasaadustesisaldus 3 |
5,0 |
suurem / võrdne 75 |
5,0 |
suurem / võrdne 75 |
5,0 |
suurem / võrdne 75 |
5,0 |
suurem / võrdne 75 |
|
Naftasaadustesisaldus2 |
1,0 |
suurem / võrdne 75 |
1,0 |
suurem / võrdne 75 |
1,0 |
suurem / võrdne 75 |
1,0 |
suurem / võrdne 75 |
|
Üldlämmastikusisaldus2 |
10,04 |
70-804 |
15,0 |
70-80 |
15,0 |
70-80 |
-5 |
-5 |
|
Keemiatööstusettevõtte või prügila heitvee üldlämmastikusisaldus3 |
75,04 |
suurem / võrdne 754 |
75,0 |
suurem / võrdne 75 |
75,0 |
suurem / võrdne 75 |
-5 |
-5 |
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
1 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata.
2Reostusnäitajate piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui on tegemist asula ühiskanalisatsiooni kaudu suublasse juhitava heitveega. Tööstusettevõtetele, kellel on omapuhasti, on tabelis esitatud ainult selle tööstusettevõtte heitveeliigi reostusnäitajate piirväärtus või reovee puhastusaste.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
3 Reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste käib ainult asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitvee kohta.
4[kehtetu - RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
5 Ei reguleerita käesolevas määruses.
|
|
Vabariigi Valitsuse |
PINNASESSE JUHITAVA HEITVEE PH VÕI OHTLIKE AINETE SISALDUSE PIIRVÄÄRTUSED
|
Reostusnäitaja |
Mõõtühik |
Piirväärtus |
|
Vesinikioonide minimaalne sisaldus vees (pHmin ) |
pH-ühik |
6,0 |
|
Vesinikioonide maksimaalne sisaldus vees (pHmax ) |
pH-ühik |
9,0 |
|
Hõbeda sisaldus |
mg/l |
0,2 |
|
Üldkroomi sisaldus |
mg/l |
0,5 |
|
Kroomiühendite sisaldus Cr(VI) |
mg/l |
0,1 |
|
Vase sisaldus |
mg/l |
2,0 |
|
Plii sisaldus |
mg/l |
0,5 |
|
Nikli sisaldus |
mg/l |
1,0 |
|
Tsingi sisaldus |
mg/l |
2,0 |
|
Tina sisaldus |
mg/l |
0,5 |
|
Antimoni sisaldus |
mg/l |
0,5 |
|
Fluori sisaldus |
mg/l |
3,0 |
|
Arseeni sisaldus |
mg/l |
0,2 |
|
Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldus kokku |
µg/l |
0,1 |
|
|
Vabariigi Valitsuse |
MÄÄRUSE NÕUETE VASTAVUSE KONTROLLIMISELE EELNENUD AASTA JOOKSUL VÕETUD PROOVIDE ARV JA NÕUDEID MITTERAHULDAVATE PROOVIDE LUBATUD ARV
|
Määruse nõuetele vastavuse kontrollimisele eelnenud aasta jooksul võetud proovide arv |
4-7 |
8-16 |
17-28 |
29-40 |
41-53 |
54-67 |
68-81 |
82-95 |
96-110 |
|
Nõudeid mitterahuldavaid proove tohib olla |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
|
Määruse nõuetele vastavuse kontrollimisele eelnenud aasta jooksul võetud proovide arv |
111-125 |
126-140 |
141-155 |
156-171 |
172-187 |
188-203 |
204-219 |
220-235 |
236-251 |
|
Nõudeid mitterahuldavaid proove tohib olla |
10 |
11 |
12 |
13 |
14 |
15 |
16 |
17 |
18 |
|
Määruse nõuetele vastavuse kontrollimisele eelnenud aasta jooksul võetud proovide arv |
252-268 |
269-284 |
285-300 |
301-317 |
318-334 |
335-350 |
351-365 |
|
Nõudeid mitterahuldavaid proove tohib olla |
19 |
20 |
21 |
22 |
23 |
24 |
25 |
Facebook
Twitter