Sotsiaalministeeriumi põhimäärus
Vastu võetud 14.04.2004 nr 107
RT I 2004, 26, 175
jõustumine 20.04.2004
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
23.08.2004 nr 277 (RT I 2004, 63, 447) 1.09.2004
16.02.2006 nr 48 (RT I 2006, 10, 69) 25.02.2006
Määrus kehtestatakse « Vabariigi Valitsuse seaduse» § 42 lõike 1 alusel.
1.
peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Sotsiaalministeerium
(1) Sotsiaalministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.
(2) Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.
§2. Pitsat, eelarve ja pangaarve
Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve.
§3. Aruandekohustuslikkus
Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.
§4. Asukoht
Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Gonsiori 29, 15027 Tallinn. Ministeeriumi nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes.
2.
peatükk
MINISTEERIUMI VALITSEMISALA, TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED
§5. Ministeeriumi valitsemisala
Ministeeriumi valitsemisalas on riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine ning rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja hoolekande korraldamine, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise ja sellealase tegevuse koordineerimine, puuetega inimeste sporditegevuse edendamine ja toetamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
[RT I 2006, 10, 69 – jõust. 25.02.2006]
§6. Ministeeriumi tegevuse eesmärk
Ministeeriumi
tegevuse eesmärk on tagada:
1) töötamist stimuleeriv ja iseseisvat
toimetulekut toetav tasakaalustatud sotsiaalteenuste ja toetuste süsteem;
2)
stabiilne ja usaldusväärne sotsiaalseid riske hõlmav ning adekvaatset
sissetulekut tagav sotsiaalkindlustussüsteem;
3) inimeste pikaajaline
töövõime ja tööhõive;
4) väärtustatud tervisekultuur ning tervist toetav
elukeskkond;
5) tervishoiuteenuste ja ravimite tasakaalustatud
kättesaadavus;
6) põlvkondadevahelist hoolimist säilitav, töö- ja pereelu
tasakaalustav keskkond ning salliv ja mõistev ühiskond.
§7. Ministeeriumi põhiülesanne
(1) Ministeeriumi põhiülesanne on seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus- ja planeerimistoimingute ning järelevalvetoimingute teostamine oma valitsemisalas, lähtudes §-s 6 toodud eesmärkidest ning nende alusel kehtestatud ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegilistest eesmärkidest.
(2) Ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste pädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende põhimäärustes.
3.
peatükk
MINISTEERIUMI JUHTIMINE
§8. Sotsiaalminister
(1) Ministeeriumi juhib sotsiaalminister (edaspidi minister ).
(2)
Minister:
1) tagab ministeeriumi eesmärgi ja ülesannete täitmise
ministeeriumi tervikliku juhtimise, valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste
ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse suunamise ja koordineerimise
ning ministeeriumi ja tema valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja
ministeeriumi hallatavate riigiasutuste vahelise koostöö korraldamise
kaudu;
2) vastutab seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi
seadluste ja otsuste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise
eest ning annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
3)
otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, kui nende
otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud
ministeeriumi valitsemisalas asuvatele asutustele või ametnikele;
4) esindab
ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
5) esindab
ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja
kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi
riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi
lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja
kriminaalmenetluses;
6) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires
informatsiooni kogumist ja edastamist riigi esindamise kohta kohtus;
7)
teostab seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi
struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste,
ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende ametiisikute tegevuse
seaduslikkuse ning otstarbekuse üle, vajaduse korral teeb teenistusliku
järelevalve korraldamise ülesandeks ministeeriumi kantslerile;
8) tagab
sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja
ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning ministeeriumi
hallatavates riigiasutustes ja juhib osakonnajuhataja kaudu siseauditi
osakonda;
9) kantsleri ettepanekul nimetab ametisse ja vabastab ametist
ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid,
samuti teiste riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ja
ministeeriumi asekantslerid ja osakondade juhatajad ning kohaldab neile ergutusi
ja määrab distsiplinaarkaristusi;
10) nimetab ametisse ja vabastab ametist
ministeeriumi koosseisus ettenähtud, väljaspool osakondi olevad nõunikud ning
määrab nende ülesanded ja alluvuse;
11) kehtestab kooskõlastatult vastava
konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike
atesteerimisnõuded;
12) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja
struktuuriüksuste põhimäärused;
13) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas
olevate valitsusasutuste põhimäärused, struktuuri ja teenistujate
koosseisu;
14) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamise
otsused, kinnitab nende põhimäärused, määrab struktuuri, asjaajamise ja
töökorralduse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
15) määrab
ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorite
poolt teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra;
16) esitab
Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve
eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite
kasutamise ning vastutab eelarve sihipärase ja otstarbeka täitmise ning Euroopa
Liidu poolt eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase
kasutamise eest;
17) kinnitab «Riigieelarve seaduse» alusel ministeeriumi
valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste eelarved, kontrollib nende täitmist ning vajaduse korral teeb
ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
18) otsustab ministeeriumi
valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi;
19) otsustab riigihangete
läbiviimise ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks või
teenuste tellimiseks ja volitab vajadusel kantslerit teostama
pakkumismenetlusega seotud toiminguid;
20) lahendab seaduses ettenähtud
juhtudel õiguslikke vaidlusi;
21) kinnitab ministeeriumi kantsleri
ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja ning kehtestab
ministeeriumi vapipitsati kasutamise korra;
22) sõlmib lepinguid või volitab
selleks vajaduse korral kantslerit või teisi isikuid;
23) täidab muid
ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse,
korralduse või peaministri korraldusega.
(3) Minister annab seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.
(4) Ministrit asendatakse «Vabariigi Valitsuse seaduses» sätestatud korras.
§9. Abiminister
(1) Ministeeriumi koosseisu võib kuuluda abiminister, kes juhib ministrilt saadud volituste piires poliitika kujundamisega tegelevaid struktuuriüksusi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidab muid ministri antud ülesandeid.
(2) Abiministri äraolekul asendab teda minister.
§10. Kantsler
(1) Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste, välja arvatud siseauditi osakond, tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.
(2)
Kantsler:
1) juhib vahetult asekantslerite tööd ning osakonnajuhatajate kaudu
arendus- ja personaliosakonna, avalike suhete osakonna, eurokoordinatsiooni ja
välissuhete osakonna, finants- ja varahalduse osakonna, infojuhtimise osakonna,
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakonna ning õigusosakonna tööd, jälgib
ning analüüsib asekantslerite ja temale vahetult alluvate osakondade töö
kvaliteeti ning annab ministrile aru nende tegevusest;
2) koordineerib oma
pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi valitsemisalas
asuvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust
ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse
kohta;
3) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja
majanduslike tingimuste loomise;
4) valmistab ette ministeeriumi kulude ja
tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu;
5)
käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid
ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
6) nimetab ametisse
ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud
need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister;
7) sõlmib ja
lõpetab töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega;
8) kinnitab vastavalt
struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele
enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel
abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele
teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi;
9) edutab enda
poolt ametisse nimetatavaid ametnikke oma pädevuse piires;
10) on
ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks või määrab
esimeheks teise isiku;
11) hoiab ministeeriumi vapipitsatit;
12) korraldab
riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires ning teeb ministrile
ettepanekuid riigivara kasutamise kohta;
13) teostab riigihankeid ministrilt
saadud volituste piires;
14) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste,
ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi
hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja
asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile;
15)
esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires;
16)
täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle
pandud või ministri poolt antud ülesandeid.
(3) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ning korraldamiseks, ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti.
(4) Asekantslerite ja struktuuriüksuste juhtimisel ning ministeeriumi valitsemisalas asuvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimisel ning korraldamisel annab kantsler asekantsleritele ja struktuuriüksuste juhtidele ning ministeeriumi valitsemisalas asuvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.
(5) Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest, asekantslerite äraolekul ühele osakonnajuhatajatest.
[RT I 2004, 63, 447 – jõust. 1.09.2004]
§11. Asekantsler
(1) Ministeeriumi koosseisus on tööala asekantsleri, tervishoiu asekantsleri ja sotsiaalala asekantsleri ametikoht.
(2)
Asekantsler:
1) koordineerib juhitava valdkonna arengukavade ja
kontseptsioonide väljatöötamist ja elluviimist ning tagab juhitava valdkonna
arengukavade ja kontseptsioonide omavahelise seostatuse, terviklikkuse ja
ühtsuse ning nende kooskõla üleriigiliste arengukavadega;
2) korraldab temale
alluvate osakondade ning ministeeriumiväliste institutsioonide ja huvirühmade
koostööd teadmistepõhise poliitika kujundamisel, valdkonna arengukavade ja
kontseptsioonide koostamisel ja nende elluviimisel;
3) koordineerib ametite
ja inspektsioonide peadirektorite kaudu juhitava valdkonna ametite ja
inspektsioonide ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtide kaudu
valdkonna teiste riigiasutuste tööd;
4) juhib osakonnajuhatajate kaudu talle
alluvate osakondade tööd. Sotsiaalala asekantsler juhib osakonnajuhatajate kaudu
sotsiaalkindlustuse osakonna, hoolekande osakonna, sotsiaalpoliitika info- ja
analüüsi osakonna ning soolise võrdõiguslikkuse osakonna tööd, tervishoiu
asekantsler juhib osakonnajuhatajate kaudu tervishoiu osakonna, rahvatervise
osakonna ning terviseinfo ja analüüsi osakonna tööd, tööala asekantsler juhib
osakonnajuhatajate kaudu tööturu osakonna, tööelu arengu osakonna ja
tööpoliitika info- ja analüüsi osakonna tööd.
5) teeb kantslerile
ettepanekuid ministeeriumi tulude ja kulude aastaeelarve eelnõu, ning vajaduse
korral lisaeelarve eelnõu koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta;
6)
esindab ministeeriumi ministrilt ja kantslerilt saadud volituste piires;
7)
teeb ettepanekuid temale alluvate ametnike edutamiseks ning neile ergutuste
kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
8) jälgib ja analüüsib
temale alluvate ametnike ja osakondade töö kvaliteeti ja annab kantslerile ning
ministrile aru nende tegevusest;
9) täidab muid ministri, kantsleri või
abiministri poolt antud ülesandeid.
(3) Asekantsleri äraolekul asendab teda kantsler, kantsleri äraolekul asendab asekantslerit ministri poolt määratud kantsleri asendaja.
(4) Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvatele ametnikele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.
§12. Osakonnajuhataja
(1)
Osakonnajuhataja:
1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud
ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise;
2) annab alluvatele
ametnikele juhiseid ja korraldusi;
3) valvab temale alluvate ametnike
teenistuskohustuste täitmise üle;
4) allkirjastab või viseerib osakonnas
koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi
asjaajamiskorraga;
5) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning annab
osakonna nimel osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes arvamusi ja
kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;
6)
kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla informatiivse sisuga kirjadele,
millega ei võeta rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda
kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui õigusaktid ei näe ette
teisiti;
7) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud ülesandeid ja
ministri, abiministri, kantsleri või asekantsleri poolt antud ülesandeid.
(2) Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega.
4.
peatükk
MINISTEERIUMI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED
§13. Osakond ja selle põhiülesanded
(1) Osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2)
Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on järgnevad:
1) siseauditi
osakonna põhiülesandeks on anda sõltumatu hinnang ministeeriumi ja selle
valitsemisala asutuste tegevuse seaduslikkuse, sihipärasuse, säästlikkuse,
tõhususe ja mõjususe ning sisekontrolli süsteemi toimimise kohta;
2)
hoolekande osakonna põhiülesandeks on koordineerida hoolekandepoliitika
koostamist ja korraldada selle elluviimist, sealhulgas riiklike
hoolekandeteenuste osutamist eesmärgiga tagada ühiskonna sidusus ja vaesuse
vähenemine ning elanike vajadustest lähtuva, iseseisvat toimetulekut toetava ja
töötamist stimuleeriva, tasakaalustatud hoolekandeteenuste ja -toetuste süsteemi
mõjus toimimine. Hoolekande osakonna ülesandeks on korraldada ka rahvusvahelist
lapsendamist ning puuetega
inimeste sporditegevuse edendamist ja toetamist;
[RT I 2006, 10, 69– jõust. 25.02.2006]
3)
soolise võrdõiguslikkuse osakonna põhiülesandeks on kavandada soolise
võrdõiguslikkuse poliitikat ja meetmeid ebavõrdsuse vähendamiseks ning võrdse
kohtlemise tagamiseks ja koordineerida nende meetmete ning võrdõiguslikkuse
süvalaiendamise strateegia elluviimist;
4) sotsiaalkindlustuse osakonna
põhiülesandeks on koordineerida sotsiaalkindlustuspoliitika koostamist ja
korraldada selle elluviimist eesmärgiga tagada adekvaatne sissetulek kõigile
ühiskonna liikmetele ning sotsiaalkindlustus- ja -toetuste süsteemi mõjus
toimimine;
5) sotsiaalpoliitika info- ja analüüsi osakonna põhiülesandeks on
luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele,
tagades objektiivse ülevaate sotsiaalvaldkonna arengust, rakendatud või
kavandatavate poliitikate mõjususest, parimast rahvusvahelisest praktikast ning
toetades selleks vajaliku intellektuaalse kapitali arendamist ja efektiivset
rakendamist;
6) rahvatervise osakonna põhiülesandeks on kavandada
tervisepoliitikat ja korraldada selle elluviimist eesmärgiga tagada tervist
säästev ja tervislik elukeskkond, edendada tervist ning ennetada haigusi ja
nendega kaasnevat kahju. Osakonnal on juhtiv roll tervisepoliitika kujundajana
keskkonnast tulenevate terviseriskide, sealhulgas joogivee, toidu ja
kemikaaliohutuse, nakkushaiguste tõrje, laste- ja koolitervise valdkonnas;
7)
terviseinfo ja analüüsi osakonna põhiülesandeks on kavandada tervisealast
infopoliitikat ja korraldada selle elluviimist eesmärgiga tagada vajaliku
informatsiooni olemasolu ja selle turvaline ning kasutajasõbralik kättesaadavus
tõenduspõhiste terviseteenuste pakkumiseks;
8) tervishoiu osakonna
põhiülesandeks on kavandada tervishoiupoliitikat ja korraldada selle elluviimist
eesmärgiga tagada tervishoiuteenuste ja ravimite kättesaadavus, kvaliteet ja
ohutus ning elanike teadlikkus ja rahulolu tervishoiuteenustega. Osakonnal on
juhtiv roll tervishoiu- ja ravimipoliitika kujundajana kõigis tervishoiu
valdkondades ja tervishoiupoliitilistes küsimustes;
9) tööelu arengu osakonna
põhiülesandeks on kavandada tööelu- ja töökeskkonnapoliitikat ja korraldada
selle elluviimist eesmärgiga tagada tööelu kvaliteedi tõus ja ohutu töökeskkond
ning kutsehaiguste ja tööõnnetustega kaasneva kahju vähenemine;
10)
tööpoliitika info- ja analüüsi osakonna põhiülesandeks on luua eeldused
ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, tagades
objektiivse ülevaate töövaldkonna arengust, rakendatud või kavandatavate
poliitikate mõjususest, parimast rahvusvahelisest praktikast ning toetades
selleks vajaliku intellektuaalse kapitali arendamist ja efektiivset
rakendamist;
11) tööturu osakonna põhiülesandeks on kavandada
tööturupoliitikat ja korraldada selle elluviimist eesmärgiga tagada tööealise
elanikkonna, sealhulgas riskirühmade võimalikult kõrge tööga hõivatus, aidata
kaasa Eesti ettevõtjate konkurentsivõime tõstmisele ja vähendada tööpuudusega
kaasnevat kahju;
12) arendus- ja personaliosakonna põhiülesandeks on
korraldada ministeeriumi personalipoliitika väljatöötamist ja elluviimist ning
pidada personaliarvestust; koordineerida koolitustegevust ministeeriumis ja tema
valitsemisalas, koordineerida ja korraldada ministeeriumi ja tema valitsemisala
strateegilist planeerimist ja tööplaanide koostamist;
13) avalike suhete
osakonna põhiülesandeks on kavandada ja korraldada ministeeriumi
suhtekorraldusalast tegevust ja koordineerida selle elluviimist ministeeriumis
ja tema valitsemisalas. Osakond vastutab ministeeriumi kommunikatsioonipoliitika
väljatöötamise ja elluviimise eest ning esitab ministeeriumi seisukohti
avalikkusele ja koostööpartneritele;
14) eurokoordinatsiooni ja välissuhete
osakonna põhiülesandeks on koordineerida ministeeriumi ja tema valitsemisala
tegevust osalemisel Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises
koostöös, koordineerida välisabiprojektide ettevalmistamist ja kontrollida nende
täitmist;
15) finants- ja varahalduse osakonna põhiülesandeks on korraldada
ja koordineerida raamatupidamisarvestust, eelarvestamist, finantsaruandluse
koostamist ja riigihangete teostamist. Osakond korraldab ka
(eel)struktuuritoetuse ja muu välisabi kasutamist ministeeriumis ja tema
valitsemisalas, korraldab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara haldamist,
kavandab ministeeriumi ja tema valitsemisala investeeringuid, teostab
järelevalvet investeeringute kasutamise üle ja korraldab ministeeriumi
teenistujate varustamist töövahendite ja -ruumidega;
16) infojuhtimise
osakonna põhiülesandeks on tagada ministeeriumi asjaajamise,
sisekommunikatsiooni ja arhiivinduse kaasaegne ning nõuetekohane korraldus ja
areng;
161) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakonna
põhiülesandeks on juhtida ministeeriumi ja selle valitsemisala info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia alast arendustegevust ning hallata info- ja
kommunikatsioonisüsteeme ja -vahendeid. Osakonna ülesanne on ka registrite
tsentraalne käitlemine;
17) õigusosakonna põhiülesandeks on koordineerida
ministeeriumi õigusloomealast tegevust ja osaleda õigusaktide eelnõude
väljatöötamises, koordineerida õigusaktide eelnõude menetlemist ja Vabariigi
Valitsusele esitamist, korraldada ministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud
eelnõude kooskõlastamist ja nõustada ministeeriumi juhtkonda ja struktuuriüksusi
õigusküsimustes;
18) [kehtetu – RT
I 2004, 26, 175 - jõust 1.07.2004]
[RT I 2004, 63, 44 7 – jõust. 1.09.2004]
§14. Osakondade muud ülesanded ja osakonna koosseisu kuuluvad struktuuriüksused
(1) Osakondade täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused määratakse kindlaks nende põhimäärustes, mille kehtestab minister.
(2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused ja bürood, mille ülesanded ja pädevus määratakse osakonna põhimääruses. Osakonna koosseisu võivad kuuluda teenistujad, kes ei kuulu ühegi talituse või büroo koosseisu, alluvad vahetult osakonnajuhatajale ja kelle ülesanded määratakse osakonna põhimääruse ja ametijuhendiga.
(3) Osakonna koosseisu kuuluva talituse või büroo juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimä��ruses.
§15. Nõunikud
Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda nõunikud, kelle ülesanded ja alluvus määratakse ministri poolt kinnitatavates ametijuhendites.
§16. Struktuurifondide rakendusasutus ja rakendusüksus
Ministeerium
täidab:
1) Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2004. a korraldusega nr 37-k
kinnitatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide
kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» (RTL 2004, 19, 312)
prioriteedi 1 «Inimressursi arendamine» rakendusasutuse ülesandeid;
2) «Eesti
riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse
programmdokumendi 2004–2006» meetmete 1.3 «Võrdsed võimalused tööturul» ja 4.4
«Haiglavõrgu reorganiseerimine» rakendusasutuse ülesandeid ja meetme 4.4
«Haiglavõrgu reorganiseerimine» rakendusüksuste ülesandeid;
3) Euroopa
Ühenduse algatuse Equal korraldusasutuse ja rakendusasutuse ülesandeid.
5.
peatükk
KOMISJONID, NÕUKOGUD, TÖÖRÜHMAD
§17. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad
(1) Minister võib ministeeriumi eesmärgi saavutamiseks moodustada ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjon).
(2) Kantsler võib moodustada komisjone ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas asuvate riigiasutuste töö koordineerimiseks.
(3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad, teenindav struktuuriüksus ja töökord.
(4) Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister.
6.
peatükk
MINISTEERIUMI SÜMBOLID
§18. Ministeeriumi sümbolid
(1) Ministeeriumil on oma nimega dokumendiplangid, mille kujundus- ja turvaelemendina kasutatakse väikest riigivappi. Lisaks riigivapile on dokumendiplangil kujundus- ja turvaelemendiks tekstiplokk kirjaga «Sotsiaalministeerium» ja pildiriba.
(2) Ministeerium kasutab riigivappi vastavalt «Riigivapi seadusele» (RT I 2001, 65, 376; 2002, 34, 206; 63, 387).
(3) Ministeerium kasutab riigilippu vastavalt «Riigilipu seadusele» (RT I 1993, 17, 273).
7.
peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 19. Määruse kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 20. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 20. aprillil 2004. a.
(2) Määruse § 13 lõike 2 punkt 18 kehtib 1. juulini 2004. a.
21.09.2012 9:40
Veaparandus - Taastatud § 20 tekst. Alus: „Riigi Teataja seaduse“ § 10 lõige 4.