Teksti suurus:

Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu sõlmimise tingimused ja kord 2006. aastal

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.03.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2006
Avaldamismärge:RT I 2006, 11, 76

Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu sõlmimise tingimused ja kord 2006. aastal

Vastu võetud 23.02.2006 nr 51

Määrus kehtestatakse «2006. aasta riigieelarve seaduse» § 10 lõike 2 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Määrus sätestab «2006. aasta riigieelarve seadusega» määratud eraldiste kasutamise lepingute sõlmimise tingimused ja korra.

(2) «2006. aasta riigieelarve seaduse» kulude artiklite 450 ja 452 ning nende alajaotiste all määratud eraldiste kasutamiseks sõlmitakse riigieelarvelise eraldise kasutamise leping (edaspidi leping) vastava põhiseadusliku institutsiooni, ministeeriumi või Riigikantselei (edaspidi valitsusasutus) ning eraldist saava isiku (edaspidi isik) vahel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitakse artikli 450 ja tema alajaotiste all määratud eraldiste kasutamise leping määrusega sätestatud juhtudel. Määrusega sätestamata juhtudel otsustab kohaliku omavalitsuse üksusega lepingu sõlmimise valitsusasutuse juht.

(4) Määruse sätteid ei kohaldata, kui:
1) artiklite 450 ja 452 ning nende alajaotiste all määratud rahaliste vahendite kasutamiseks sõlmitakse leping muu seadusega kehtestatud korras või kui seadusega on sätestatud, et lepingut ei sõlmita;
2) artiklite 450 ja 452 ning nende alajaotistega määratud eraldiste saajaks on Eesti Haigekassa, Kultuurkapital, rahvusvahelised organisatsioonid ja erakonnad.

§ 2. Lepingu sõlmimine

(1) Lepingu sõlmimiseks esitab isik valitsusasutusele taotluse, milles näidatakse ära eraldise kasutamise eesmärk ja kestus, tegevuste üldine kirjeldus, oodatav tulemus, tulemuslikkuse mõõtmist või hindamist võimaldavad kriteeriumid ja kulude kalkulatsioon.

(2) Valitsusasutus vaatab taotluse läbi ja valmistab lepingu projekti ette ühe kuu jooksul taotluse saamise päevast arvates. Valitsusasutusel on õigus pidada eraldise taotlejaga läbirääkimisi ning nõuda temalt lepingu projekti koostamiseks täiendavat teavet.

(3) Leping sõlmitakse valitsusasutuse ning isiku vahel, kellele eraldis on määratud. Lepingu sõlmimisel on valitsusasutus kohustatud kontrollima, kas isiku esindajal on õigus lepingu sõlmimiseks.

(4) Leping sõlmitakse kahes eksemplaris.

(5) Sõlmitud leping avalikustatakse kooskõlas «Avaliku teabe seaduse» § 28 lõike 1 punktiga 32 vastava valitsusasutuse veebilehel 5 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Lepingute avalikustamisel ei kohaldata «Avaliku teabe seaduse» § 35 lõike 1 punkti 8.

(6) Leping koos lepingu lisana vormistatud väljamaksete ajagraafikuga on riigieelarvest väljamakse tegemise korralduse alusdokument. Lepingu ja selle lisa allkirjastatud koopia esitab valitsusasutus Rahandusministeeriumi riigikassa osakonnale 5 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Lepingu võib esitada allkirjastatud elektroonilise koopiana faili kujul.

§ 3. Lepingu sõlmimine kohaliku omavalitsuse üksusega

(1) Kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitakse leping artikli 4502 ja tema alajaotise all määratud eraldiste kasutamiseks. Artikli 452 ja tema alajaotise all määratud eraldiste kasutamiseks lepingut ei sõlmita.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitakse leping artikli 4500 ja tema alajaotise all määratud eraldiste kasutamiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksusele eraldise määramist sätestavas õigusaktis ei ole määratud eraldise eesmärki või selle kasutamise tingimusi.

§ 4. Lepingu sisu

(1) Lepingus sätestatakse:
1) lepingu objekt, s.o tegevused või projekt koos eesmärkidega ja lepingupoolte ühised huvid;
2) lepingupooled, nende esindajad ja lepingupoolte esindajate esindusõigus;
3) lepingu sõlmimise aeg ja koht;
4) lepingu jõustumine ja tähtaeg;
5) lepingu muutmise tingimused ja kord;
6) lepingu lõpetamise tingimused ja kord;
7) lepingupoolte õigused, kohustused ja vastutus;
8) lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks;
9) lepingu täitmisel tekkivate vaidluste lahendamise kord;
10) lepingu täitmise aruannete esitamise kord, sealhulgas sätestatakse teabe mitteesitamisega või eksitava teabe esitamisega seotud sanktsioonid;
11) tegevuste või projekti teostamise tulemuslikkuse mõõtmist või hindamist võimaldavad kriteeriumid;
12) muud andmed ja tingimused, kui need on olulised lepingu täitmise kvaliteedi ning eraldise kasutamise sihipärasuse tagamiseks ja avalike huvide realiseerimiseks;
13) lepingupoolte andmed (postiaadress, registrikood, arvelduskonto number).

(2) Lepingu lisana vormistatakse väljamaksete ajagraafik kuupäevalise täpsusega. Lepingus sätestatakse eraldise saanud isiku kohustus teavitada valitsusasutust, kui eraldise kasutamise tegelik vajadus erineb ajagraafikus näidatust. Samuti sätestatakse lepingus valitsusasutuse õigus muuta lepingu lisaks olevat ajagraafikut vastavalt saadud teabele.

(3) Lepingus sätestatakse valitsusasutuse määratud asutuse või isiku ja Rahandusministeeriumi õigus kontrollida eraldise saanud isiku esitatud aruannete õigsust, eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning eraldise kasutamise sihipärasust ja mõjusust.

(4) Lepingus sätestatakse valitsusasutuse õigus nõuda lepingut rikkunud isikult, kellele eraldis on määratud, leppetrahvi või talle eraldatud vahendite tagastamist 30 tööpäeva jooksul lepingu rikkumise tuvastamisest arvates.

(5) Riigi asutatud sihtasutusega, kaasa arvatud etendusasutuse ja tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitavas lepingus sätestatakse lisaks lõikes 1 nimetatule:
1) võimalus lepingu objektiks oleva eraldise kandmiseks Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisu kuuluvale sihtasutuse arvelduskontole või sihtasutuse e-riigikassa kontole valitsusasutuse ja isiku vastava kokkuleppe korral;
2) kohustus kanda sihtasutuse poolt lepingu kehtivusperioodil sihipäraselt kasutamata jäänud eraldis riigieelarve tuludesse 10 tööpäeva jooksul lepingu lõppemisest arvates.

(6) Kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitavas lepingus ei pea sätestama lepingu täitmise aruandlusega seonduvat, välja arvatud juhul, kui vastavat teavet ei ole võimalik saada kohaliku omavalitsuse üksuse jooksvast aruandlusest.

(7) Lepingu sõlmimisega seonduvaid kulusid ei kaeta määratud eraldise arvelt.

(8) Juhul kui isik ei ole riigiraamatupidamiskohustuslane, sätestatakse lepingus isiku kohustus pidada raamatupidamises eraldisena saadud raha kohta eraldi kuluarvestust.

§ 5. Arvestuse pidamine ja aruannete esitamine

(1) Isik on kohustatud pidama riigieelarvest eraldisena saadud raha kohta arvestust vastavalt «Raamatupidamise seadusele».

(2) Järelevalvet lepingu täitmise ja mõjususe ning eraldise sihipärase kasutamise üle teostab lepingu sõlminud valitsusasutus.

(3) Lepingu täitmise aruande või aruannete koondid avalikustab valitsusasutus kooskõlas «Avaliku teabe seadusega» vastava valitsusasutuse veebilehel 5 tööpäeva jooksul aruande saabumisest arvates. Kontrollaruande avalikustab kontrolli läbiviinud asutus, isik või Rahandusministeerium 5 tööpäeva jooksul kontrollaruande valitsusasutusele esitamisest arvates. Aruande või aruannete koondite avalikustamise mahu otsustab avalikustaja.

(4) Ülevaate lepingute täitmisest esitab valitsusasutus «Riigieelarve seaduse» § 46 lõikes 1 nimetatud tegevusaruandes.

§ 6. Määruse rakendamine

(1) Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2006. a.

(2) Enne määruse jõustumist esitatud, § 2 lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavat taotlust ei pea uuesti esitama. Enne määruse jõustumist esitatud taotluste osas valmistab valitsusasutus ette lepingu projekti ühe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.

Peaminister Andrus ANSIP

Rahandusminister Aivar SÕERD

Riigisekretär Heiki LOOT

/otsingu_soovitused.json