HALDUSÕIGUSKultuur ja sport

Teksti suurus:

Etendusasutuse seadus (lühend - EAS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 20.11.2014, 13

Etendusasutuse seadus

Vastu võetud 11.06.2003
RT 2003, 51, 353
jõustumine 19.07.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.12.2008RT I 2009, 5, 3501.07.2009
11.11.2009RT I 2009, 57, 38101.01.2010
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist.
12.11.2014RT I, 20.11.2014, 301.01.2015

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab etendusasutuse mõiste ning etendusasutuse tegevuse korraldamise ja rahastamise ning etendusasutuse aruandluse alused.

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Etendusasutus

 (1) Etendusasutus käesoleva seaduse tähenduses on asutus:
 1) kes regulaarselt korraldab autorite ning esitajate loomingu avalikke esitusi etenduste ja kontsertide näol;
 2) kes on töösuhtes loominguliste töötajatega;
 3) kellel on loominguline juht ja loomenõukogu;
 4) kes teavitab avalikkust etenduse või kontserdi toimumisest.

 (2) Käesolev seadus reguleerib sellise etendusasutuse tegevust, kes toimib Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutusena (edaspidi riigietendusasutus), kohaliku omavalitsuse asutusena (edaspidi munitsipaaletendusasutus) või riigi asutatud või riigi osalemisel asutatud sihtasutusena (edaspidi sihtasutusena tegutsev etendusasutus ).

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata eraõiguslike juriidiliste isikute kohta käivate seaduste alusel tegutsevate etendusasutuste (edaspidi eraetendusasutus) tegevust reguleerib käesolev seadus niivõrd, kuivõrd see on seaduses nimetatud.

 (4) Käesolevas seaduses sätestamata küsimuses juhindub sihtasutusena tegutsev etendusasutus sihtasutuste seadusest ning riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusest.

2. peatükk ETENDUSASUTUSE TEGEVUSE KORRALDAMINE 

§ 3. Etendusasutuse moodustamine, ümberkorraldamine, selle tegevuse lõpetamine ja nendest teatamine

 (1) Riigietendusasutuse moodustab ja korraldab ümber ning selle tegevuse lõpetab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

 (2) Munitsipaaletendusasutuse moodustab ja korraldab ümber ning selle tegevuse lõpetab valla- või linnavalitsus volikogu otsuse alusel.

 (3) Munitsipaaletendusasutuse moodustamisest, ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab valla- või linnavalitsus valdkonna eest vastutavale ministrile kirjalikult kümne tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest. Moodustamisteates märgitakse etendusasutuse nimi ning esitatakse asukoha ja sidevahendite andmed.

 (4) Eraetendusasutuse asutamisest, ümberkujundamisest või lõpetamisest teatab eraetendusasutus valdkonna eest vastutavale ministrile kirjalikult kümne tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest. Asutamisteates märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed.

§ 4. Etendusasutuse põhimäärus ja põhikiri

 (1) Etendusasutusel on põhimäärus, milles nähakse ette etendusasutuse ülesanded, etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi ülesanded, õigused ja kohustused, etendusasutuse struktuur ning muud etendusasutuse tegevuse korraldamiseks olulised sätted.

 (2) Riigietendusasutuse põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Munitsipaaletendusasutuse põhimääruse kinnitab valla- või linnavolikogu.

 (3) Sihtasutusena tegutseva etendusasutuse puhul sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nõuded põhikirjas.

§ 5. Etendusasutuse juht ja loominguline juht

 (1) Etendusasutuse juht on direktor, kes tagab etendusasutuse ülesannete täitmise ning vastutab etendusasutuse üldseisundi ja arengu ning selle rahaliste vahendite sihipärase kasutamise eest. Loomingulise tegevusega seotud küsimusi otsustab direktor loomingulise juhi ettepanekul.

 (2) Etendusasutuse loomingulist tegevust kavandab ja koordineerib loominguline juht, kes:
 1) korraldab etendusasutuse repertuaarivalikut ning koostab repertuaariplaani ja esitab selle läbivaatamiseks loomenõukogule;
 2) korraldab loominguliste töötajate valikut ja rakendamist;
 3) tagab etendusasutuse loominguliste eesmärkide täitmise.

 (3) Etendusasutuse loomingulise juhi ametinimetus nähakse ette etendusasutuse põhimääruses.

 (4) Etendusasutuse direktori ja loomingulise juhi ülesandeid võib etendusasutuse moodustaja otsusel täita sama isik, kui selline võimalus on sätestatud etendusasutuse põhimääruses.

 (5) Sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses täidab etendusasutuse direktorile pandud ülesandeid sihtasutuse juhatus põhikirjas ettenähtud korras. Etendusasutuse loomingulise juhi ülesandeid võib sihtasutuse nõukogu otsuse alusel täita juhatuse liige.

§ 6. Direktori ja loomingulise juhi ametikoha täitmine

 (1) Etendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi läbiviimise tingimused ja korra kehtestab ning konkursi korraldab etendusasutuse moodustaja.

 (2) Etendusasutuse moodustaja sõlmib direktoriga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks.

 (3) Etendusasutuse loomingulise juhi ametikoha täitmise kord sätestatakse etendusasutuse põhimääruses. Sihtasutusena tegutseva etendusasutuse loomingulise juhi ametikoha täitmise kord määratakse etendusasutuse põhikirjas.
[RT I, 20.11.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (4) Etendusasutuse loomingulise juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks. Sihtasutusena tegutseva etendusasutuse loomingulise juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping juhul, kui ta ei ole sihtasutuse juhatuse liige.
[RT I, 20.11.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele.
[RT I, 20.11.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

§ 7. Etendusasutuse loominguline töötaja

 (1) Etendusasutuse loominguline töötaja (edaspidi loominguline töötaja) on töötaja, kelle loomingulise tegevuse tulemusel kavandatakse, valmistatakse ette ning esitatakse avalikke etendusi ja kontserte.

 (2) Loomingulise töötajaga võib sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks, kui seda õigustab loomingulise töö eripära.
[RT I, 20.11.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

§ 71. Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang

 (1) Kui loomingulise töötajaga on sõlmitud tähtajaline tööleping samas töökohas samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut on pikendatud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse tema töösuhe algusest peale tähtajatuks.

 (2) Loomingulise töötajaga on lubatud sõlmida tähtajaline järjestikune tööleping rohkem kui kaks järjestikust korda või pikendada seda rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, kui sellises võimaluses on kokku lepitud kollektiivlepingus ning tingimusel, et see on vajalik loomingulise valdkonna töö eripära tõttu ning järjestikuste tähtajaliste töölepingute koguarv ei ületa viit töölepingut ja kogukestus kümmet aastat.

 (3) Tähtajalise töölepingu sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

 (4) Etendusasutuse loomingulise juhiga tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise korral ei muutu tema töösuhe tähtajatuks.
[RT I, 20.11.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

§ 8. Loomenõukogu

 (1) Etendusasutuse loomenõukogu kavandab ja hindab etendusasutuse loomingulist tegevust ning otsustab teose jäädvustamise.

 (2) Loomenõukogu moodustamise kord ja nõukogu pädevus sätestatakse etendusasutuse põhimääruses või põhikirjas.

 (3) Loomenõukogusse kuuluvad etendusasutuse direktor ja loominguline juht ning loominguliste töötajate esindajad. Loomenõukogusse võivad asjatundjatena kuuluda ka teised isikud.

§ 9. Etendusasutuse arengukava

 (1) Etendusasutus koostab arengukava vähemalt neljaks aastaks.

 (2) Arengukavas nähakse ette etendusasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid.

 (3) Arengukava koostamise ja muutmise kord sätestatakse etendusasutuse põhimääruses või põhikirjas.

 (4) Arengukava saadetakse etendusasutuse moodustajale või asutajale kooskõlastamiseks.

 (5) Munitsipaaletendusasutus ja eraetendusasutus esitavad arengukava valdkonna eest vastutavale ministrile juhul, kui nad taotlevad toetust riigieelarvest käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 10. Etendusasutuse töökorraldus

 (1) Etendusasutus on repertuaari valikul iseseisev.

 (2) Etendused ja kontserdid planeeritakse kalendriaasta kaupa kuukava alusel.

 (3) Kuukava koostamise alus on repertuaariplaan.

§ 11. Repertuaariplaan

 (1) Repertuaariplaan koostatakse vähemalt üheks kalendriaastaks.

 (2) Repertuaariplaani kehtestab etendusasutuse juht loomenõukogu ettepaneku alusel.

 (3) Repertuaariplaan saadetakse etendusasutuse moodustajale või asutajale teadmiseks.

 (4) Munitsipaaletendusasutus ja eraetendusasutus esitavad repertuaariplaani valdkonna eest vastutavale ministrile juhul, kui nad taotlevad toetust riigieelarvest käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 12. Avalikkuse teavitamine

 (1) Etendusasutus teavitab avalikkust etendusest või kontserdist, esitades järgmised andmed:
 1) etendusasutuse nimetus;
 2) esitatava teose või selle osa pealkiri;
 3) teose pealkiri originaalkeeles;
 4) tuletatud teose korral viide originaalteosele;
 5) teose autori nimi;
 6) teose põhiesitajad või esitajate kollektiiv;
 7) etenduse või kontserdi toimumise aeg ja koht;
 8) etendusasutuse loomingulise juhi nimi.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka eraetendusasutusele.

§ 13. Teose jäädvustamine

 (1) Etendusasutus korraldab oma repertuaaris olevate rahvuskultuuri seisukohalt oluliste teoste jäädvustamist, arvestades autoriõiguse seadusest tulenevaid nõudeid.

 (2) Jäädvustamine käesoleva seaduse tähenduses on teose esituse salvestamine heli- või videolindile, filmile või heliplaadile või muul viisil.

 (3) Jäädvustamisele kuuluvate teoste loetelu kehtestab etendusasutuse juht loomenõukogu ettepaneku alusel.

 (4) Jäädvustatavate teoste loetelu esitatakse etendusasutuse moodustajale või asutajale teadmiseks.

§ 14. Teose toimik

 (1) Etendusasutus koostab repertuaaris oleva teose kohta toimiku, kuhu kuuluvad tekstiraamat, kavaleht, reklaammaterjal, kujunduse kavandid või fotod ja väljavõtted meediakajastustest. Võimaluse korral lisatakse toimikusse teose salvestus.

 (2) Teose toimiku koostamist ja säilitamist korraldab etendusasutuse juht.

3. peatükk ETENDUSASUTUSE EELARVE JA FINANTSEERIMINE, KOMISJONI MOODUSTAMINE NING TAOTLUSTE ESITAMINE 

§ 15. Eelarve ja finantseerimine

 (1) Etendusasutusel on oma eelarve. Etendusasutuse eelarve koostamiseks kavandatakse kulud ja selgitatakse nende katteallikad.

 (2) Etendusasutuse kulude katteallikad on:
 1) pääsmete müügist laekuv tulu;
 2) põhitegevusega kaasnevast ja seda toetavast majandustegevusest saadav tulu;
 3) laekumised sihtfondidest ja -kapitalidest;
 4) annetused ja muud tulud;
 5) toetus valla- või linnaeelarvest;
 6) toetus riigieelarvest.

 (3) Etendusasutustele antava toetuse suurus määratakse vastava aasta riigieelarves.

 (4) Munitsipaaletendusasutusele valla- või linnaeelarvest määratava toetuse suuruse otsustab valla- või linnavolikogu.

 (5) Munitsipaaletendusasutus ja eraetendusasutus võivad Kultuuriministeeriumi kaudu saada riigieelarvest taotluse alusel toetust käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 16. Etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise põhimõtted

 (1) Toetus määratakse etenduse või kontserdi külastaja toetusena. Sellega hüvitatakse etendusasutusele külastaja teenindamise tegeliku kulu ja arvestusliku piletihinna vahe. Toetuse määramise alus on Kultuuriministeeriumi poolt tellitav külastajate arv ja uute lavastuste või kontserdikavade arv ning nende teenindamiseks tehtavad kulutused, mis tulenevad töötajate tasustamisest ja vara haldamisest.

 (2) Arvestusliku piletihinna arvutamisel lähtutakse etendusasutuse asukohast, Statistikaameti andmetest kohalike elanike keskmise sissetuleku kohta ning külastajate peamistest sihtrühmadest.

 (3) Munitsipaal- ja eraetendusasutusele toetuse määramisel arvestatakse ka etendusasutuse tegevuse rahvuskultuurilist ning regionaalset tähendust.

§ 17. Komisjoni moodustamine

 (1) Etendusasutusele riigieelarves toetuse kavandamiseks ning jaotamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister nõuandva komisjoni (edaspidi komisjon). Komisjoni ülesannete täitmise tähtajad, komisjoni esimees ja liikmed ning teenindav struktuuriüksus määratakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

 (2) Komisjon koosneb kuni üheksast liikmest ning komisjoni volituste tähtaeg on kuni kolm aastat.

 (3) Komisjoni kuulub kolm Kultuuriministeeriumi esindajat, üks Rahandusministeeriumi esindaja, üks etendusasutuse loomingulisi töötajaid esindava organisatsiooni esindaja, üks etendusasutuse juhte esindava organisatsiooni esindaja ning kuni kolm avalikkuse esindajat.

 (4) Komisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 18. Taotluste esitamine

 (1) Etendusasutus esitab Kultuuriministeeriumile kirjaliku taotluse tähtpäevaks, mille kehtestab järgmiseks eelarveaastaks valdkonna eest vastutav minister. Taotluse esitamise tähtpäev avalikustatakse Kultuuriministeeriumi veebilehel.

 (2) Taotlusele lisatakse etendusasutuse kohta järgmised andmed ja dokumendid:
 1) arengukava ja järgmise aasta repertuaariplaan;
 2) järgmise eelarveaasta kavandatav eelarve.

§ 19. Komisjoni pädevus

 (1) Komisjon hindab etendusasutuse vastavust käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 esitatud nõuetele ning teeb, lähtudes käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise põhimõtetest, valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku:
 1) järgmise eelarveaasta toetuse saajate ja toetussummade kohta riigieelarve projekti koostamiseks;
 2) toetuse jaotamise kohta jooksvaks aastaks, lähtudes konkreetse aasta riigieelarvest etendusasutustele ettenähtud summast.

 (2) Lõpliku otsuse riigieelarvest toetussummade taotlemise kohta ning nende jaotamise kohta teeb komisjoni ettepanekuid arvestades valdkonna eest vastutav minister.

§ 20. Lepingu sõlmimine

 (1) Kultuuriministeerium sõlmib ühe kuu jooksul pärast Kultuuriministeeriumi eelarve kinnitamist era- või munitsipaaletendusasutusega lepingu toetuse eraldamise kohta. Leping on toetuse kasutamise ja selle kohta aruande esitamise alus.

 (2) Lepingus märgitakse:
 1) lepingupooled ning nende esindajad;
 2) toetussumma suurus;
 3) lepingupoolte õigused, kohustused ja vastutus;
 4) toetuse kasutamise kohta aruandluse esitamise kord;
 5) lepingu muutmise tingimused ja kord;
 6) lepingu lõpetamise tingimused ja kord;
 7) lepingu jõustumis- ja kehtivusaeg;
 8) lepingu sõlmimise aeg ja koht;
 9) lepingupoolte andmed.

4. peatükk VARA JA ARUANDLUS 

§ 21. Etendusasutuse valduses olev vara

 (1) Riigietendusasutus valdab, kasutab ja käsutab tema valduses olevat vara riigivaraseaduses sätestatud korras.
[RT I 2009, 57, 381 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Munitsipaaletendusasutuse valduses oleva vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab valla- või linnavolikogu.

§ 22. Arvestus ja aruandlus

 (1) Etendusasutus korraldab raamatupidamist ja peab statistilist arvestust õigusaktides sätestatud korras.

 (2) Riigietendusasutus ja sihtasutusena tegutsev etendusasutus esitavad oma tegevuse statistilise aruande ja eelarve täitmise aruande õigusaktis sätestatud korras ja õigusaktis ettenähtud tähtaja jooksul.

 (3) Munitsipaaletendusasutus ja eraetendusasutus esitavad oma tegevuse statistilise aruande riigi- ja munitsipaaletendusasutuste kohta kehtestatud korras.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 23. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 231. Loominguliste töötajate töölepingud

 (1) Loomingulise töötajaga enne 2015. aasta 1. jaanuari sõlmitud tähtajaline tööleping kehtib selles sätestatud tingimustel kuni töölepingus sätestatud tähtaja lõpuni.

 (2) Kui loomingulise töötajaga sõlmitakse pärast 2015. aasta 1. jaanuari tööleping ning sama isikuga on samal töökohal samalaadse töö tegemiseks sõlmitud varem vähemalt kaks järjestikust tähtajalist töölepingut või varem sõlmitud tähtajalist töölepingut on pikendatud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul või sõlmitud varem käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 nimetatud kollektiivlepingus kokkulepitud arv tähtajalisi töölepinguid järjestikku, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks.

 (3) Kui loomingulisel töötajal on 2015. aasta 1. jaanuari seisuga kehtiv tähtajaline tööleping ning temaga on eelnevalt samas töökohas samalaadse töö tegemiseks sõlmitud tähtajalisi töölepinguid järjestikku või töölepingut on pikendatud vähemalt kümme aastat, loetakse loomingulise töötaja tööleping sõlmituks määramata ajaks ja tema töösuhe loetakse algusest peale tähtajatuks.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata juhul, kui loominguline töötaja avaldab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selleks tööandjale soovi kuue kuu jooksul 2015. aasta 1. jaanuarist arvates. Kui loomingulise töötaja töölepingu tähtaeg lõpeb varem kui eelmises lauses sätestatud tähtaeg, teatab ta oma soovist esimesel võimalusel.
[RT I, 20.11.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

§ 24. Etendusasutuse seaduse kehtetuks tunnistamine

 (1) Etendusasutuse seadus tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduse alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud riigietendusasutuste põhimäärused kehtivad nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.