HALDUSÕIGUSMajandustegevuse üldregulatsioon

HALDUSÕIGUSRahandus

Teksti suurus:

Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus (lühend - ETS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:29.06.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 28.06.2016, 20

Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus

Vastu võetud 28.01.2003
RT I 2003, 18, 96
jõustumine 01.05.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.12.2003RT I 2003, 88, 59101.01.2004
14.04.2004RT I 2004, 36, 25101.05.2004
26.01.2005RT I 2005, 11, 4327.02.2005
12.11.2008RT I 2008, 51, 28119.12.2008
07.05.2009RT I 2009, 25, 15229.05.2009
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
11.11.2010RT I, 29.11.2010, 330.11.2010, osaliselt 01.01.2011
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist.
11.02.2015RT I, 04.03.2015, 214.03.2015
18.02.2015RT I, 23.03.2015, 102.04.2015
14.06.2016RT I, 28.06.2016, 429.06.2016, osaliselt 01.01.2017 ja 01.07.2017

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab ettevõtluse riikliku toetamise ning ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude riikliku tagamise alused, põhimõtted ja korraldamise.

 (2) Laenude riiklikul tagamisel kohaldatakse võlaõigusseadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (3) Laenude riiklikule tagamisele ei kohaldata kindlustustegevuse seadust.
[RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]

2. peatükk ETTEVÕTLUSE RIIKLIK TOETAMINE 

§ 2.  Ettevõtluse riikliku toetamise rahalised allikad

 (1) Ettevõtlustoetuse allikateks on:
 1) eraldised riigieelarvest;
 2) ettevõtluse tugisüsteemi kuuluvate sihtasutuste omatulu;
 3) muud vahendid.

 (2) Käesolevas seaduses ettevõtluse riiklikuks toetamiseks ettenähtud raha eraldatakse riigieelarves Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

 (3) Riigieelarves ettevõtluse riiklikuks toetamiseks ettenähtud rahasummat ning poliitika põhialuseid, valdkonna arengukavasid ja programme arvestades otsustab valdkonna eest vastutav minister, millist liiki toetusi eelarveaastal antakse.
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

§ 3.  Ettevõtluse riikliku toetamise liigid

  Ettevõtluse riikliku toetamise liigid käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) toetused;
 2) tagatised;
 3) laenud;
 4) investeeringud äriühingu omakapitali investeerimisfondi kaudu (edaspidi omakapitali investeeringud).
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

§ 4.  Ettevõtluse riikliku toetamise korraldamine

 (1) Riik toetab ettevõtlust ettevõtluse arendamiseks või ettevõtluse ja elamumajanduse arendamiseks loodud sihtasutuste kaudu, mille asutajaõigusi teostab valdkonna eest vastutav minister.

 (2) Ettevõtluslaenu andmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

 (3) [Kehtetu - RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

 (4) Toetuste sihipärase kasutamise üle teostavad järelevalvet sihtasutused.

 (5) Ettevõtluse riiklik toetamine peab kaasa aitama poliitika põhialuste, ettevõtluse valdkonna arengukavade ja programmide eesmärkide saavutamisele ning vastama riigiabi andmise reeglistikule.
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

 (6) Euroopa Liidu abiprogrammide ja fondide poolt finantseeritav riiklik toetamine peab olema kooskõlas vastavate abiprogrammide ja fondide toetamise põhimõtetega.
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

 (7) Eesmärgiga tagada ettevõtluslaenu kaitse ja laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohane täitmine laenusaaja poolt, võib ettevõtluslaenu andev sihtasutus omandada ja võõrandada osaluse ettevõtluslaenu saanud äriühingus. Käesolevas lõikes nimetatud eesmärgil äriühingus osaluse omandamisele ja võõrandamisele ei kohaldata riigivaraseadust.
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

 (8) Sihtasutuselt ettevõtluslaenu saanud äriühingus osaluse omandamise ja võõrandamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

§ 41.  Mittesihipäraselt kasutatud toetuse tagastamise kord

 (1) Toetuse saaja on kohustatud tagastama mittesihipäraselt kasutatud toetuse summa.

 (2) Toetuse saajaga sõlmitavas toetuse andmise lepingus määratletakse toetuse kasutamise sihtotstarve ning mittesihipäraselt kasutatud toetuse tagasinõudmise täpsemad alused ja tingimused.

 (3) Kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse sihipärane kasutamine on ohustatud, võib toetuse andmise lepingu enne toetuse üleandmist üles öelda.

 (4) Mittesihipäraselt kasutatud toetuse tagasinõudmine otsustatakse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul toetuse mittesihipärasest kasutamisest teadasaamisest arvates.

 (5) Mittesihipäraselt kasutatud toetus tuleb toetuse andjale tagastada toetuse tagasinõudmise otsuses ette nähtud perioodi jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates.
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

§ 5.  Sihtgrupid

 (1) Ettevõtluse riikliku toetamise iga liigi puhul määratakse rahastamislepinguga või valdkonna eest vastutava ministri käskkirja või määrusega sihtgrupid, kes nimetatud toetust võivad saada.
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

 (2) [Kehtetu - RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

 (3) Muude võrdsete tingimuste puhul võib teha eelistusi ettevõtlustoetuste saajate valikul, eelistades prioriteetsuse järjekorras ettevõtjaid, kes:
 1) on alustavad või mikroettevõtjad või
 2) aitavad oma tegevusega kaasa tasakaalustatud regionaalsele arengule, luues töökohti piirkonnas, kus elatustase on madal ja tööpuudus kõrge või
 3) on orienteerunud kaasaegsele ja tehnoloogiamahukale tootmisele või on orienteerunud ekspordivõimeliste teenuste või toodete pakkumisele.

 (4) Ettevõtlustoetuse võib jätta eraldamata isikule, keda või kelle seaduslikku esindajat on karistatud karistusseadustiku §-de 133–1333, 175 või 2601 alusel ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]

§ 51.  Omakapitali investeeringud

 (1) Omakapitali investeeringuid võib teha riigi poolt ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagamiseks asutatud sihtasutuse (edaspidi sihtasutus) kaudu või äriühingu kaudu, milles sihtasutusel on osalus. Omakapitali investeeringute tegemiseks peab investeerimiskapitali paigutama asutatavasse või olemasolevasse investeerimisfondi, mis investeerib ise või teiste investeerimisfondide kaudu omakapitali investeeringu objektiks oleva äriühingu omakapitali.
[RT I, 28.06.2016, 4 - jõust. 29.06.2016]

 (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning sihtasutus sõlmivad omakapitali investeeringute tarbeks riigieelarvest eraldatud vahendite (edaspidi investeerimiskapital) üleandmiseks sihtasutusele rahastamislepingu.
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rahastamislepingus peavad sisalduma vähemalt:
 1) sihtasutusele üleantava investeerimiskapitali summa ning üleandmise ja investeerimise tingimused;
 2) nõusolek investeerimiskapitali üleandmiseks äriühingule, milles sihtasutusel on osalus, kui omakapitali investeering tehakse sellise äriühingu kaudu;
[RT I, 28.06.2016, 4 - jõust. 29.06.2016]
 3) investeerimiskapitali investeerimisstrateegia ja investeeringute üle teostatava järelevalve põhimõtted;
 4) valitsemistasu ja investeerimisfondi arvelt makstavate muude tasude piirmäär;
 5) investeerimisfondi tulu jaotamise ja investeeringust väljumise tingimused;
 6) investeerimisfondi poolt tagastatava investeerimiskapitali ja investeeringust saadud tulu kasutamise tingimused ja kord;
 7) riigiabi korral selle tagasinõudmise alused ja kord, kui selgub, et abi anti ebaseaduslikult või abi on ühisturuga kokkusobimatu.
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rahastamislepingu täitmise üle teostab järelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

 (5) Omakapitali investeeringute korraldamiseks võib valida ühe või mitu fondivalitsejat. Fondivalitseja valimisel peab olema tagatud valimisprotsessi läbipaistvus ja valimisprotseduuri kontrollitavus.
[RT I, 28.06.2016, 4 - jõust. 29.06.2016]

 (6) Omakapitali investeeringute tegemisel investeerimisfondidesse paigutatud investeerimiskapitali väärtusele vastavas osas saadud investeerimisfondi aktsiate, osakute või muude samaväärsete õiguste omanik on riik. Käesolevas lõikes nimetatud aktsiate, osakute või muude samaväärsete õiguste valitsejaks erisusena riigivaraseaduse § 5 lõikest 2 on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
[RT I, 28.06.2016, 4 - jõust. 29.06.2016]

§ 52.  Investeerimisfondi asutamine ja osalemine investeerimisfondis

 (1) Vabariigi Valitsuse volituse alusel võib valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse piires otsustada investeerimisfondi asutamise ja selles osalemise.

 (2) Vabariigi Valitsuse volituse alusel võib valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse piires otsustada omakapitali investeeringute tegemiseks sihtasutuse poolt sellise äriühingu asutamise, kelle ülesandeks on omakapitali investeeringute tegemiseks investeerimisfondi asutamine või selles osalemine ja riigieelarvest eraldatud sihtotstarbelise investeerimiskapitali paigutamine asutatavasse või olemasolevasse investeerimisfondi, või sellise äriühingu asutamisel osalemise.
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

3. peatükk LAENUDE RIIKLIK TAGAMINE 

§ 6.  Mõisted
[RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
[RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]
 1) laen – krediidiasutuse vara või bilansiväline kohustus, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel;
[RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]
 2) ettevõtluslaen – ettevõtjatele nende ettevõtlusega seotud kulutuste finantseerimiseks antav laen;
[RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]
 3) elamumajanduslaen – eluaseme soetamiseks või elamistingimuste parandamiseks, sealhulgas elamu ökonoomsuse, turvalisuse ja heakorra parandamiseks antav laen;
[RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]
 4) riiklik tagatis – käesolevas seaduses sätestatud riikliku tagatise andja ja tagatise saaja vahel sõlmitud ning käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavast kirjalikust tagatislepingust tulenev riigi poolt tagatud riikliku tagatise andja kohustus tasuda tagatise saajale finantseerimistehingust tulenev võlgniku võlakohustus, arvestades § 8 lõikes 41 sätestatut.
[RT I 2008, 51, 281 - jõust. 19.12.2008]

§ 7.  Ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude riikliku tagamise subjektid
[RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud riiklikke tagatisi võib anda sihtasutuse kaudu.
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

 (2) Riikliku tagatise saajaks võib olla Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt väljastatud tegevusluba omav krediidiasutus, kes ise või kelle filiaal on kantud Eestis äriregistrisse. Kui tagatakse liisingulepingust tulenevat kohustust, võib tagatise saajaks olla ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt väljastatud tegevusluba omava krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus, kes ise või kelle filiaal on kantud Eestis äriregistrisse. Sellisel juhul kehtib kõik käesolevas seaduses krediidiasutuse kohta sätestatu ka finantseerimisasutuse kohta.
[RT I, 29.11.2010, 3 - jõust. 30.11.2010]

 (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riikliku tagatise saaja pankroti- või saneerimismenetluse korral, samuti tagatise saajaks oleva krediidiasutuse või selle filiaali suhtes moratooriumi kehtestamise korral, kui nimetatud menetluste või moratooriumi käigus antakse tagatisega tagatav nõue üle kolmandale isikule, ei pea selline kolmas isik või selle filiaal olema kantud Eesti äriregistrisse, kuid peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teistele tingimustele.
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

 (3) Elamumajanduslaenusid võib sihtasutus käesolevas seaduses ettenähtud korras tagada, kui vähemalt üheks laenusaajaks on riiklikult tagatud elamumajanduslaenude sihtgruppi kuuluv isik, samuti korteri- või hooneühistu või korteriomanike ühisus. Riiklikult tagatud elamumajanduslaenude sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]

 (4) [Kehtetu - RT I 2009, 25, 152 - jõust. 29.05.2009]

§ 8.  Riiklik tagatis ja tagatislepingud

 (1) Tagatislepingust tulenev sihtasutuse vastutus laieneb üksnes võlgniku põhikohustusele ning sihtasutus täidab tagatislepingust tulenevad kohustused üksnes juhul, kui tagatise saaja ei saa nõuet võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vastu võlgniku põhikohustuse ulatuses rahuldada. Võlgniku kohustusi tagavad kolmandad isikud ei omanda võlgniku kohustuse täitmisega nõudeõigust sihtasutuse vastu.
[RT I 2008, 51, 281 - jõust. 19.12.2008]

 (2) Võlgniku kohustuse täitmisel läheb võlausaldaja nõue täidetud ulatuses üle sihtasutusele.

 (3) Tagatislepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käenduslepingu kohta sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (4) Tagatislepingus peavad sisalduma vähemalt:
 1) sihtasutuse vastutuse määr protsentides tagatava põhikohustuse jäägist;
 2) riikliku tagatise maksimaalne summa;
 3) tagatava kohustuse olulised tingimused;
 4) tagatistasu suurus ja selle maksmise tingimused;
 5) krediidiasutuse kohustus tasuda tagatistasu;
 6) tagatise jõustumise aeg;
 7) viide sellele, et tegemist on riikliku tagatisega käesoleva seaduse tähenduses.

 (41) Tagatislepingust tulenev sihtasutuse kohustus ei ole riiklik tagatis, kui tagatislepingus sisaldub tingimus, mille täitmine ei allu tagatise saaja otsesele kontrollile ja mis annab sihtasutusele õiguse:
 1) lühendada tagatislepingu tähtaega;
 2) tagatislepingut või selles sisalduvaid tingimusi muuta või tühistada;
 3) suurendada tagatistasu võlgniku majandusliku olukorra halvenemise korral;
 4) keelduda nõude täitmisest võlgniku makseraskuse korral.
[RT I 2008, 51, 281 - jõust. 19.12.2008]

 (5) Riikliku tagatise summa väljendatakse eurodes sõltumata sellest, kas võlgniku kohustus tekib eurodes või muus Eestis konverteeritavas valuutas, mida Euroopa Keskpank noteerib.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (6) Riikliku tagatise saaja esitab tagatislepingust tuleneva nõude sihtasutuse vastu. Riiklikest tagatistest tulenevad sihtasutuse kohustused lähevad üle riigile, kui sihtasutuse vastava sihtfondi tehnilistest eraldistest ja omavahenditest ei piisa riikliku tagatise saaja nõude täielikuks rahuldamiseks.
[RT I 2008, 51, 281 - jõust. 19.12.2008]

§ 9.  Riikliku tagatise andmise üldised põhimõtted

 (1) Riikliku tagatise saajale tekkiv kahju hüvitatakse kuni 80 protsendi ulatuses laenukohustuse jäägist ettevõtluslaenu- või elamumajanduslaenulepingu ülesütlemise hetke seisuga.
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

 (2) Sihtasutusel on alati õigus tagatislepingu sõlmimisest keelduda.

 (3) Sihtasutusel on kohustus tagatislepingu sõlmimisest keelduda, kui:
 1) krediidiasutus ei ole esitanud nõuetekohast taotlust, nõutavaid dokumente või asjassepuutuvat informatsiooni;
 2) on ilmnenud, et laenutaotleja on esitanud krediidiasutuselt laenu taotlemisel valeandmeid;
 3) krediidiasutuse taotluses näidatud laenutaotleja ei vasta käesoleva seaduse nõuetele.

 (4) Kui krediidiasutus on taotluses või sihtasutusele esitatud muudes dokumentides esitanud teadlikult valeandmeid, on sihtasutusel õigus tagatisleping üles öelda, jättes tasutud tagatistasu krediidiasutusele tagastamata. Kui sellise tagatislepingu alusel on tagatis välja makstud, on krediidiasutus kohustatud selle summa koos intressiga sihtasutusele tagastama.

§ 10.  Sihtasutuse omavahendid

 (1) Sihtasutuse omavahendid on vastavalt sihtasutuse tegevusaladele jaotatud ja eraldatud sihtfondideks. Käesoleva seadusega on sätestatud sihtasutuse ettevõtluslaenude tagamise sihtfondi ning elamumajanduslaenude tagamise sihtfondi (edaspidi sihtfond) kuuluvate omavahendite arvestamine ja kasutamine.

 (2) Sihtasutus korraldab oma raamatupidamisarvestust selliselt, et oleks tagatud ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagamisega seotud varade ja kohustuste eraldatus üksteisest ning sihtasutuse muudest varadest ja kohustustest.

 (3) Sihtasutuse laenude tagamise omavahendeid ei saa kasutada sihtasutuse muust tegevusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Ühte sihtfondi kuuluvaid omavahendeid ei või kasutada teiste sihtfondide tegevusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
[RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]

 (4) Riikliku tagatise andja valuuta-, krediidi- ja likviidsusriskide ning muude rahaliste vahendite haldamisega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted ja üldised piirangud kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]

§ 11.  Sihtasutuse laenude tagamise omavahendid

 (1) Sihtasutuse laenude tagamise omavahendite (edaspidi omavahendid) hulka kuuluvad:
 1) laenude tagamiseks eraldatud kapital;
[RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]
 2) laenude tagamisega seotud eelmiste perioodide jaotamata kasum või kahjum vastavalt auditeeritud aastaaruannetele;
 3) sihtotstarbelised annetused;
 4) sihtotstarbelised eraldised riigieelarvest.
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

 (2) Omavahenditest arvatakse maha immateriaalne põhivara ja jooksva aruandeperioodi kahjum.

 (3) Omavahendite hulka võib asutajaõiguste teostaja loal täiendavalt arvata allutatud laenud ja muud sarnased kohustused (edaspidi allutatud laen), kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) laenulepingu järgi on võetud allutatud laenu tagastamise tähtaeg või tagastamise periood vähemalt viis aastat ning laenu puhul, mille tagastamise tähtaega ei ole kokku lepitud, peab lepingus olema sätestatud kohustus teatada allutatud laenu tagasinõudmisest vähemalt viis aastat ette;
 2) laenulepingus ei ole ette nähtud allutatud laenu ennetähtaegse tagasimaksmise tingimust, välja arvatud sihtasutuse lõpetamise korral;
 3) sihtasutus võib allutatud laenu enne tähtaega tagasi maksta ainult asutajaõiguste teostaja loal;
 4) sihtasutuse pankroti korral toimub laenu tagasimaksmine pärast tähtajaks esitamata, kuid tunnustatud nõuete rahuldamist.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud omavahenditena võetakse arvesse ainult reaalselt laekunud laenusumma, kuid mitte suuremas kui 50 protsendi ulatuses lõigete 1 ja 2 alusel arvestatud omavahendite summast.

 (5) Allutatud laenu lepingu lõppemise või lõpetamise päevale eelneva viie aasta jooksul tuleb igal järgneval aastal täiendavate omavahendite hulka arvatud laenusummat vähendada 20 protsendi võrra laenu algsummast.

 (6) Allutatud laenu, mille maksetähtajani on jäänud vähem kui üks aasta, ei saa arvata omavahendite hulka.

 (7) Eelisaktsiaid ja teisi käesolevas paragrahvis nimetamata finantsinstrumente võib sihtasutus omavahendite hulka arvata ainult asutajaõiguste teostaja igakordsel eelneval loal.

§ 12. – § 14. [Kehtetud - RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]

§ 15.  Laenude tagamise isetasuvuse nõue

 (1) Sihtasutus peab oma laenude tagamise alase tegevuse korraldamisel tagama:
 1) laenude tagamisega seotud tulude ja kulude tasakaalu pikema perioodi vältel;
 2) tagamislepingutest tulenevate kohustuste varadega kaetuse igal hetkel.

 (2) Tagatistasu käesoleva seaduse tähenduses on rahasumma, mille tagatise saaja tasub sihtasutusele tagatislepingus määratud suuruses ja tähtajal. Tagatistasu peab katma sihtasutuse laenude tagamisega seotud kulud ja võimaliku kahju pikema perioodi vältel, vastama tagatavatele riskidele ning tagatislepingust tulenevale tagatise summale ja tagatise saaja omavastutuse ulatusele.

 (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab tagatistasu määramise üldise eeskirja ja arvutuspõhimõtted.
[RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]

§ 16.  Sihtasutuse riski hajutamine

  Käesoleva seaduse alusel võetavate riskide vähendamiseks võib sihtasutus laenude tagamisest tulenevaid riske kindlustada või muul viisil edasi anda korras, mille kehtestamise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril.
[RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]

§ 17.  Tehnilised eraldised

 (1) Sihtasutusel peab olema igal hetkel piisavalt vahendeid, et katta kehtivate tagatislepingute alusel tehtavaid väljamakseid. Sihtasutuse vahendite piisavuse näitajaks on omavahendid ja tehnilised eraldised.

 (2) Tehnilised eraldised on kehtivatest tagatislepingutest tulenevate ja tulevikus sihtasutuse poolt potentsiaalselt väljamaksmisele kuuluvate nõuete katteks arvestatud kohustuste summa.

 (3) Laenude riikliku tagamise tehniliste eraldiste moodustamise põhimõtted ja arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]

§ 18.  Sihtasutuse laenude tagamise omavahendite normatiivid

 (1) Tagatiste andmisel võetud võimalike kahjude katmiseks peab sihtasutuse omavahendite minimaalne suurus (edaspidi omavahendite normatiiv) nii ettevõtlus- kui elamumajanduslaenude tagamise sihtfondis vastama käesolevas seaduses sätestatule.

 (2) Ettevõtluslaenude tagamisel on omavahendite normatiiviks 10 protsenti kehtivate tagatiste puhasväärtusest, kuid mitte vähem kui 2 miljonit eurot. Tagatiste puhasväärtuse arvestamiseks liidetakse kõikide kehtivate ettevõtluslaenude riiklike tagatiste summale sihtasutuse vastu esitatud kahjunõuete summa ning lahutatakse arvestatud tehniliste eraldiste summa. Kehtivate tagatiste hulka ei arvestata tagatisi, mille alusel on sihtasutuse vastu esitatud kahjunõue.
[RT I, 29.11.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Elamumajanduslaenude tagamisel on omavahendite normatiiviks 8 protsenti kehtivate tagatiste puhasväärtusest, kuid mitte vähem kui 2 miljonit eurot. Tagatiste puhasväärtuse arvestamiseks liidetakse kõikide üheaegselt kehtivate elamumajanduslaenude riiklike tagatiste summale sihtasutuse vastu esitatud kahjunõuete summa ning lahutatakse arvestatud tehniliste eraldiste summa. Kehtivate tagatiste hulka ei arvestata tagatisi, mille kohta on esitatud kahjunõue.
[RT I, 29.11.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (4) Kui omavahendeid ühes sihtfondis on omavahendite normatiiviga ettenähtust vähem, ei või sihtasutus vastavast sihtfondist uusi tagatisi anda.
[RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]

 (5) Kui omavahendeid on vähem käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud omavahendite normatiivist, otsustab Vabariigi Valitsus vastava sihtfondi omavahendite taastamise.
[RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]

 (6) Omavahendite suurendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5 esitab asutajaõiguste teostaja taotluse Rahandusministeeriumile.

 (7) Kui omavahendeid on suurendatud allutatud laenuna, tagastab sihtasutus allutatud laenu vastavalt selle tingimustele, kuid mitte varem, kui omavahendite summa on ületanud suurema alljärgnevatest näitajatest:
 1) 15 protsenti üheaegselt kehtivate tagatiste puhasväärtusest;
 2) 2 300 000 eurot.
[RT I, 29.11.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 19.  Tagatiste piirsumma
[RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]

 (1) Sihtasutuse poolt käesoleva seaduse alusel sõlmitud jõus olevate tagatislepingute kogusumma ei või ühelgi hetkel ületada ettevõtluslaenude puhul 160 miljonit eurot ja elamumajanduslaenude puhul 96 miljonit eurot. Vastavalt vajadusele on Vabariigi Valitsusel õigus otsustada elamumajanduslaenude tagatislepingute kogusumma ülempiiri vähendamise üle.
[RT I, 04.03.2015, 2 - jõust. 14.03.2015]

 (2) Sihtasutus võib omavahendeid laenude tagamise omavahendite normatiivi ületavas osas kasutada sihtasutuse põhiülesannete ja muude põhikirjaliste eesmärkide täitmisega seotud finantsteenuste pakkumiseks korras, mille kehtestamise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril.
[RT I 2005, 11, 43 - jõust. 27.02.2005]

§ 20.  Tagatiste arvestus ja kontroll

 (1) Sihtasutus esitab Rahandusministeeriumile igal aastal valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud tähtajaks auditeeritud aruande käesoleva seaduse alusel antud tagatiste, tagatislepingute alusel väljamakstud summade ja tehniliste eraldiste kohta. Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus sihtasutuselt saada täiendavalt informatsiooni nii arvestatud tehniliste eraldiste kui tõenäoliselt väljamaksmisele kuuluvate summade katteks olemasolevate varade kohta.

 (2) Kontrolli sihtasutuse tegevuse üle teostab asutajaõiguste teostaja.

§ 21.  Turu mõjutamise välistamine

  Ettevõtlustoetuste väljastamine ja laenude tagamine käesoleva seaduse alusel toimub eeldusel, et toetatav ettevõtja ei ole turgu valitsev ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses ja väljastatavad riiklikud toetused ei anna toetuse saajale olulist konkurentsieelist, võrreldes teiste turul tegutsejatega.

4. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 22.  Rakendussätted

 (1) Muud võimalikud ettevõtluse riikliku toetamise viisid sätestatakse eraldi seaduste või vastava aasta riigieelarve seadusega.

 (2) Sihtasutuse poolt ettevõtluslaenudele antud tagatised, mille aluseks olevad tagatis- või garantiilepingud on sõlmitud alates 2001. aasta 1. jaanuarist ja mis vastavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, loetakse riiklikeks tagatisteks käesoleva seaduse tähenduses.

 (3) Sihtasutuse poolt elamumajanduslaenudele antud tagatised, mille aluseks olevad tagatis- või garantiilepingud on sõlmitud alates 2000. aasta 1. jaanuarist ja mis vastavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, loetakse riiklikeks tagatisteks käesoleva seaduse tähenduses.

§ 23.  Ettevõtluse riikliku toetamise seaduse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 24.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. mail.