HALDUSÕIGUSMaksuõigus

Teksti suurus:

Investeerimisfondide seadus (lühend - IFS)

Investeerimisfondide seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.07.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 03.07.2017, 13

Investeerimisfondide seadus1

Vastu võetud 14.12.2016
RT I, 31.12.2016, 3
jõustumine 10.01.2017, §-d 27, 34, 243 ja 244 jõust. 01.01.2017

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
07.06.2017RT I, 26.06.2017, 106.07.2017
19.06.2017RT I, 03.07.2017, 213.07.2017, osaliselt 01.01.2018

1. osa ÜLDOSA 

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus reguleerib investeerimisfondide moodustamist, asutamist ja valitsemist ning nende osakute, osade, aktsiate ja teiste sarnaste osalust väljendavate õiguste pakkumist.

 (2) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Investeerimisfond

 (1) Investeerimisfond (edaspidi fond) on juriidiline isik või varakogum, millesse kaasatakse mitme investori kapital eesmärgiga seda vastavalt kindlaksmääratud investeerimispoliitikale kõnealuste investorite kasuks ja ühistes huvides investeerida.

 (2) Käesoleva seaduse alusel saab fondi moodustada lepingulisena (edaspidi lepinguline fond) või asutada aktsiaseltsina (edaspidi aktsiaseltsifond), usaldusühinguna (edaspidi usaldusfond) või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondina.

 (3) Fondil peab olema fondivalitseja, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Fondil võib korraga olla ainult üks fondivalitseja.

§ 3. Fondivalitseja

 (1) Fondivalitseja on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on ühe või mitme fondi valitsemine. Fondivalitseja võib valitseda käesoleva seaduse alusel moodustatud või asutatud fondi või muud fondi, sealhulgas välisriigi õiguse alusel moodustatud või asutatud fondi.

 (2) Fondivalitsejana tegutsemiseks peab isik omama tegevusluba või oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerima vastavalt käesoleva seaduse 5. osas sätestatule.

 (3) Eurofondi fondivalitseja (edaspidi eurofondi valitseja) on fondivalitseja, kellel on tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96) sätestatud nõuetele.

 (4) Pensionifondi fondivalitseja (edaspidi pensionifondi valitseja) on fondivalitseja, kellel on vastavalt käesolevale seadusele tegevusluba kohustusliku või vabatahtliku pensionifondi valitsemiseks.

 (5) Alternatiivfondi fondivalitseja (edaspidi alternatiivfondi valitseja) on fondivalitseja, kellel on tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73), ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega (ELT L 83, 22.03.2013, lk 1–95), sätestatud nõuetele.

 (6) Väikesemahuliste alternatiivfondide valitseja (edaspidi väikefondi valitseja) on fondivalitseja, kes otse või kaudselt äriühingu kaudu, mida temaga seob ühine juhtimine või kontroll või oluline otsene või kaudne osalus, valitseb alternatiivfonde, mille:
 1) vara kogumaht, sealhulgas kõigi fondide finantsvõimenduse kasutamise teel omandatud vara, ei ületa 100 miljonit eurot või
 2) vara kogumaht ei ületa 500 miljonit eurot, tingimusel et alternatiivfondide portfell koosneb finantsvõimenduseta alternatiivfondidest ja viie aasta jooksul pärast igasse alternatiivfondi investeeringute tegemise kuupäeva ei ole võimalik kasutada osakute või aktsiate tagasivõtmise õigust.

 (7) Käesolevas seaduses fondivalitseja kohta sätestatut ei kohaldata järgmiste isikute ja varakogumite suhtes:
 1) valdusettevõtja;
 2) Eesti Pank ja välisriigi keskpank;
 3) riik ja kohaliku omavalitsuse üksus;
 4) töötajate osalus- või emissiooniskeem;
 5) eriotstarbeline väärtpaberistamisüksus Euroopa Keskpanga 2008. aasta 19. detsembri määruse (EÜ) nr 24/2009 väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete vara ja kohustuste statistika kohta (EKP/2008/30) (ELT L 15, 20.01.2009, lk 1–13) artikli 1 lõike 2 tähenduses;
 6) isikud, kes valitsevad ühte või mitut fondi, mille ainsateks investoriteks on need isikud ise või nende isikute ema- või tütarettevõtjad või nende isikute emaettevõtja teised tütarettevõtjad, tingimusel et ükski nimetatud investor ise ei ole fond.

 (8) Käesolevas seaduses ei käsitata fondivalitsejana isikut või varakogumit, mis on asutatud või moodustatud perekondliku vara või teiste sarnaste varakogumite valitsemiseks.

 (9) Valdusettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellel on osalus ühes või mitmes teises isikus ja kelle äritegevuse eesmärk on äristrateegia elluviimine oma tütar- või sidusettevõtjate või osaluste kaudu nende väärtuse kasvatamiseks pikas perspektiivis ning:
 1) kes tegutseb enda arvel ja kelle aktsiad või muud samaväärsed väärtpaberid on võetud kauplemisele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) reguleeritud väärtpaberiturul või
 2) kelle peamine eesmärk tema aastaaruande või muude dokumentide kohaselt ei ole investoritele tulu teenimine osaluste võõrandamise kaudu.

§ 4. Lepinguline fond

 (1) Lepinguline fond on varakogum, mis moodustatakse käesoleva seaduse alusel osakute väljalaskmise teel kogutud rahast või muust varast ja raha investeerimisest saadud varast ning mis kuulub ühiselt osakuomanikele. Lepingulist fondi võib valitseda fondivalitseja, kes on saanud tegevusloa käesoleva seaduse alusel või kellele on antud teises lepinguriigis eurofondi või alternatiivfondi valitseja tegevusluba. Fondivalitseja teeb lepingulise fondi varaga tehinguid oma nimel ja kõigi osakuomanike ühisel arvel.

 (2) Lepingulise fondi vara võib jaguneda eraldiseisvateks investeerimisüksusteks, millele kehtib erinev investeerimispoliitika ja mida käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses allfondidena (edaspidi allfond). Käesolevas seaduses sätestatud juhul kohaldub fondi kohta sätestatu ka allfondile.

§ 5. Kohustuslik ja vabatahtlik pensionifond

 (1) Kohustuslik pensionifond või vabatahtlik pensionifond on lepinguline fond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule kogumispensionide seaduses ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi pensionifond).

 (2) Vabatahtlik pensionifond võib muu hulgas olla tööandja pensionifond.

 (3) Pensionifondi suhtes kohaldatakse avaliku fondi kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (4) Kohustusliku pensionifondi ja tööandja pensionifondi tootlust ei või garanteerida ning see pensionifond ei või olla määratud väljamaksetega ega katta suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske.

 (5) Vabatahtlik pensionifond, mis ei ole tööandja pensionifond, ei või olla määratud väljamaksetega ega katta suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske.

 (6) Vabatahtlik pensionifond, mis ei ole tööandja pensionifond, võib olla garanteeritud tootlusega fond. Garanteeritud tootlusega vabatahtliku pensionifondi garantiiandjaks võib olla vaid kindlustusandja või krediidiasutus, mis ei ole selle fondi depositoorium.

 (7) Pensionifondi vara ei või jaguneda allfondideks.

§ 6. Aktsiaseltsifond

 (1) Aktsiaseltsifond on käesoleva seaduse alusel aktsiaseltsina asutatud fond, mille asutamisele, tegevusele ja lõpetamisele kohaldatakse äriseadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (2) Tegutsemiseks sõlmib aktsiaseltsifond valitsemislepingu fondivalitsejaga, kes on saanud tegevusloa käesoleva seaduse alusel või kellele on antud teises lepinguriigis eurofondi või alternatiivfondi valitseja tegevusluba.

 (3) Aktsiaseltsifondi vara ei või jaguneda allfondideks.

§ 7. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond on oma vara ise valitsev fond, mis on asutatud aktsiaseltsi vormis ja mille põhieesmärk on tööandja, kelle elu- või asukoht on teises lepinguriigis (edaspidi lepinguriigi tööandja), ning tema töötajate, avalike teenistujate või juhtimis- ja kontrollorgani liikmete vahel kokku lepitud tööandjapensioni võimaldamine.

 (2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond võib olla garanteeritud tootlusega, suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske kattev või muudel alustel kokkulepitud suuruses väljamakseid pakkuv tööandja pensionifond.

 (3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vara ei või jaguneda allfondideks.

 (4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond ei ole aktsiaseltsifond ega pensionifond käesoleva seaduse ega kogumispensionide seaduse tähenduses.

§ 8. Usaldusfond

 (1) Usaldusfond on käesoleva seaduse alusel usaldusühinguna asutatud fond, mille asutamisele, tegevusele ja lõpetamisele kohaldatakse äriseadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (2) Usaldusfond võib valitseda oma vara ise või sõlmida valitsemislepingu fondivalitsejaga. Usaldusfondi valitsejaks või oma vara ise valitseva usaldusfondi täisosanikuks võib olla vaid fondivalitseja, kes on saanud tegevusloa käesoleva seaduse alusel või kellele on antud teises lepinguriigis eurofondi või alternatiivfondi valitseja tegevusluba või kes on registreerinud oma tegevuse Finantsinspektsioonis. Oma vara ise valitsevat usaldusfondi ei peeta isevalitsevaks fondiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL tähenduses.

 (3) Usaldusfondi vara ei või jaguneda allfondideks.

§ 9. Muud fonditüübid ja -liigid

 (1) Eurofond on lepinguriigis moodustatud või asutatud fond, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ sätestatud nõuetele ning mille osakuid või aktsiaid võidakse avalikkusele pakkuda kõikides lepinguriikides ning need võetakse osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel tagasi.

 (2) Alternatiivfond on iga fond, mis ei ole eurofond, pensionifond ega määratud väljamaksetega tööandja pensionifond.

 (3) Euroopa riskikapitalifondi valitseja on lepinguriigis tunnustatud alternatiivfondi valitseja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.04.2013, lk 1–17) sätestatud nõuetele ja kelle valitsetava fondi osakuid või aktsiaid võidakse pakkuda kõikides lepinguriikides.

 (4) Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja on lepinguriigis tunnustatud alternatiivfondi valitseja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.04.2013, lk 18–38) sätestatud nõuetele ja kelle valitsetava fondi osakuid või aktsiaid võidakse pakkuda kõikides lepinguriikides.

 (5) Kinnine fond on alternatiivfond, mille osakuid, aktsiaid või osasid ei võeta osakuomaniku, aktsionäri või osaniku nõudmisel tagasi enne fondi lõpetamist.

 (6) Investorfond on fond, mille vara investeeritakse vähemalt 85 protsendi ulatuses käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ühisfondi osakutesse või aktsiatesse või paigutatakse muul viisil ühisfondi.

 (7) Ühisfond on fond, mis vastab järgmistele tingimustele:
 1) tema osakuomanike või aktsionäride hulgas on vähemalt üks investorfond;
 2) ta ei ole ise investorfond;
 3) ta ei oma investorfondi osakuid või aktsiaid.

 (8) Euroopa pikaajaline investeerimisfond on lepinguriigis tunnustatud alternatiivfond, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 29.04.2015, lk 98–121) sätestatud nõuetele ja mille osakuid või aktsiaid võidakse pakkuda kõikides lepinguriikides.

 (9) Välisriigi fond on fond, mis on moodustatud või asutatud välisriigi õiguse alusel. Välisriigi fondi mis tahes osalust väljendavat õigust käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses välisriigi fondi osaku või aktsiana.

 (10) Fond võib olla garanteeritud tootlusega fond. Garanteeritud tootlusega fondi garantiiandjaks võib olla vaid kindlustusandja või krediidiasutus, mis ei ole selle fondi depositoorium.

§ 10. Fondi osakute, aktsiate ja osade pakkumine

 (1) Fondi osakute, aktsiate või osade pakkumiseks (edaspidi fondi pakkumine) loetakse väärtpaberite pakkumist väärtpaberituru seaduse § 11 tähenduses.

 (2) Fond, mille osakuid või aktsiaid pakutakse avalikult väärtpaberituru seaduse § 12 tähenduses, on avalik fond (edaspidi avalik fond).

 (3) Usaldusfondi osasid ei või avalikult pakkuda.

 (4) Lisaks väärtpaberituru seaduse § 12 lõikes 2 sätestatule ei loeta pakkumist avalikuks, kui pakkumise esitab fondivalitseja, investeerimisühing või krediidiasutus väärtpaberiportfelli valitsemisel või väärtpaberi pakkumise või emiteerimise garanteerimisel väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 4 või § 44 punkti 6 tähenduses üksnes vastavale isikule.

 (5) Kinnise avaliku fondi, mis ei ole pensionifond, väärtpaberite avalikule pakkumisele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse 2. ja 4. osas väärtpaberite avaliku pakkumise ning lepinguriigi või kolmanda riigi reguleeritud väärtpaberiturul (edaspidi reguleeritud turg) kauplemisele võtmise kohta sätestatut.

§ 11. Fondi alusdokument, prospekt ja põhiteave

 (1) Alusdokument käesoleva seaduse tähenduses on fondi asutamiseks või moodustamiseks vajalik aktsiaseltsifondi põhikiri, usaldusfondi ühinguleping või lepingulise fondi tingimused.

 (2) Lepingulise fondi tingimused (edaspidi fondi tingimused) on seadusega sätestatud korras kinnitatud ja investoritele avaldatud dokument, millega nähakse ette lepingulise fondi tegevuse alused ja osakuomanike suhted fondivalitsejaga.

 (3) Prospekt käesoleva seaduse tähenduses on fondi avalikuks pakkumiseks koostatav dokument, milles kajastatakse fondiga seotud teave vähemalt õigusaktidega sätestatud ulatuses ja muu teave, mis fondivalitseja hinnangul on vajalik või kasulik investeerimisotsuse tegemiseks.

 (4) Põhiteave käesoleva seaduse tähenduses on fondi avalikuks pakkumiseks koostatav lühidokument, milles kajastatakse üksnes õigusaktidega sätestatud ulatuses fondiga seotud peamine teave.

§ 12. Muud seaduses kasutatud terminid

 (1) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) algkapital on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176/1, 27.06.2013) artikli 26 lõike 1 alapunktides a–e nimetatud kapital ja reservid, arvestades artikli 26 lõikes 2 sätestatut;
 2) depositoorium on krediidiasutus või investeerimisühing või muu juriidiline isik, millele on käesoleva seadusega antud õigus depositooriumi ülesandeid täita ja mis hoiab fondi vara ning täidab muid talle õigusaktides ja depoolepingus sätestatud ülesandeid;
 3) emaettevõtja ja tütarettevõtja on väärtpaberituru seaduse § 81 lõikes 2 sätestatud isikud;
 4) finantsvõimendus on meetod, mille abil suurendatakse fondi riskipositsiooni kas raha või väärtpaberite laenamise, tuletisinstrumentide positsiooni või muude vahendite abil;
 5) fondi vara puhasväärtus on fondi varasse kuuluvate väärtpaberite ning muude asjade ja õiguste väärtus, millest on maha arvatud nõuded fondi vastu;
 6) investor on fondi osakuomanik, aktsionär, osanik või isik, kes on võtnud kohustuse omandada fondi osak, aktsia või osa, ning kutseline investor on väärtpaberituru seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud isik;
 7) juht on fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi juhatuse või nõukogu liige, usaldusfondi juhtima õigustatud osanik ja juriidilisest isikust täisosaniku juhatuse või nõukogu liige;
 8) kolmas riik on lepinguriikide hulka mittekuuluv riik;
 9) märkimisväärne seos on olukord, kus vähemalt kaks isikut on seotud väärtpaberituru seaduse § 82 lõigete 2 ja 3 tähenduses;
 10) peamaakler on krediidiasutus, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv finantseerimisasutus, mis osutab peamiselt kutselistele investoritele väärtpaberitehingu tegemiseks krediidi või laenu andmise teenust ning võib osutada ka vara hoidmise teenuseid, ülekande- ja arveldusteenuseid, investeerimisteenuseid või investeerimiskõrvalteenuseid, nagu väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine ning korralduse täitmine kliendi nimel või arvel, ning väärtpaberite laenamine, või pakub fondi valitsemiseks vajalikke tehnilisi vahendeid;
 11) päritoluriik on riik, mille õiguse kohaselt fond või fondivalitseja on moodustatud või asutatud;
 12) püsiv andmekandja on teabe taasesitamist võimaldav vahend väärtpaberituru seaduse § 824 lõike 9 tähenduses;
 13) sihtriik on riik, kus soovitakse pakkuda või valitseda fondi või osutada investeerimisteenuseid või investeerimiskõrvalteenuseid;
 14) valitsemisleping on fondi ja fondivalitseja vahel sõlmitav leping, mille kohaselt fondivalitseja kohustub osutama fondile fondi vara investeerimise teenust vastavalt fondi põhikirjale fondile tulu teenimise eesmärgil ning fond kohustub andma fondivalitseja käsutusse selleks vajalikku vara;
 15) väärtpaber on väärtpaberituru seaduse §-s 2 nimetatud väärtpaber, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Käesoleva seaduse tähenduses on tegevisik:
 1) fondivalitseja juht, töötaja või muu isik, kes täidab samaväärset juhtimisfunktsiooni;
 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata fondivalitseja töötaja või muu füüsiline isik, kes allub fondivalitseja kontrollile ja on seotud fondi valitsemise teenuse osutamisega;
 3) muu füüsiline isik, kes fondi valitsemise ülesannete edasiandmise lepingu alusel osutab fondivalitsejale juhtimisteenust või fondi valitsemise teenust, sealhulgas juhtimisteenust või fondi valitsemise teenust fondivalitseja valitsetavale teises lepinguriigis äriühinguna asutatud fondile.

 (3) Olulise osaluse ja kontrollitava äriühingu määramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-des 9, 10 ja 721 sätestatust.

2. peatükk Lepinguline fond, osak ja osakuomaniku osa fondi varas 

§ 13. Lepingulise fondi üldsätted

 (1) Lepingulise fondi osakute omandamiseks tahteavalduse tegemisega nõustub osakuomanik fondi tingimuste ja prospektiga.

 (2) Osakust tulenevad õigused kuuluvad osakuomanikule pärast tema kandmist osakuomanike registrisse.

 (3) Lepingulise fondi osakute väljalaskmise teel kogutud ja lepingulise fondi vara investeerimisel saadud vara kuulub ühiselt osakuomanikele (edaspidi osakuomanike ühisus).

 (4) Osakuomanike omavahelistes suhetes ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 72–79 sätestatut. Ükski osakuomanik ei või nõuda osakuomanike ühisuse lõpetamist. Seda õigust ei ole ka osakuomaniku pandipidajal ega võlausaldajal täitemenetluses ega pankrotihalduril pankrotimenetluses.

 (5) Lepingulist fondi ei või muuta aktsiaseltsifondiks ega usaldusfondiks.

 (6) Kui vastavalt fondi tingimustes sätestatule võib lepingulise fondi vara jaguneda allfondideks, mis on eraldatud fondi ülejäänud varast, kohaldatakse käesolevas peatükis fondi kohta sätestatut ka fondi allfondidele.

§ 14. Osakuomaniku osa lepingulise fondi varas

 (1) Osak väljendab osakuomaniku osalust lepingulise fondi varas.

 (2) Sama liiki osakud annavad osakuomanikele võrdsetel alustel võrdsed õigused.

 (3) Osakuomanikul on muu hulgas õigus:
 1) nõuda fondivalitsejalt osakute tagasivõtmist lepingulise fondi tingimustes sätestatud juhtudel ja korras;
 2) vahetada temale kuuluvad osakud sama lepingulise fondi teist liiki osakute vastu või sama fondivalitseja valitsetava teise fondi osakute või aktsiate vastu fondi tingimustes või prospektis sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui fondi tingimustes või prospektis on sätestatud osakute vahetamise keeld;
 3) võõrandada või koormata temale kuuluvaid osakuid kolmandatele isikutele, arvestades mitteavaliku fondi tingimustes sätestatud piiranguid;
 4) saada lepingulise fondi varast väljamaksete tegemisel vastavalt fondi tingimustele oma osakute arvust, osakute liigist ja muudest õigusaktides või fondi tingimustes sätestatud asjaoludest tulenev osa lepingulise fondi tulust või fondi varast;
 5) saada vastavalt fondi tingimustele oma osakute arvust, osakute liigist ja muudest õigusaktides või fondi tingimustes sätestatud asjaoludest tulenev osa lepingulise fondi lõpetamisel järele jäänud varast;
 6) kokku kutsuda osakuomanike üldkoosolek seaduses või fondi tingimustes ette nähtud juhtudel ja korras;
 7) osaleda ja hääletada üldkoosolekul vastavalt lepingulise fondi tingimustes sätestatule;
 8) saada teavet lepingulise fondi tegevuse kohta vastavalt fondi tingimustes ja käesolevas seaduses sätestatule.

 (4) Osakuomaniku osa lepingulise fondi varas on määratud temale kuuluvate osakute arvu ja kõigile osakuomanikele kuuluvate osakute koguarvu suhtega. Nimetatud suhte muutumisel muutub vastavalt osakuomaniku osa suurus. Osaku võõrandamisel või muul viisil osaku omandi üleandmisel läheb omandajale üle osakuomanikule kuulunud osa lepingulise fondi varas ning sellega seotud õigused ja kohustused.

 (5) Kui lepingulisel fondil on mitut liiki osakuid, määratakse osakuomaniku osa lepingulise fondi varas temale kuuluvate osakute arvu ja kõigi sama liiki osakute arvu ning vastavalt kõigi sama liiki osakute puhasväärtuste summa suhtega lepingulise fondi vara puhasväärtusesse. Kui osakuomanikule kuulub mitut liiki osakuid, määratakse tema osa fondi varas eri liiki osakutele vastavate osade summana.

 (6) Lepingulise fondi osakute vahetamise korral osakuomanikule väljamakseid ei tehta. Osakute vahetamise korral võetakse osakud tagasi ja lastakse välja vastavalt osakute puhasväärtusele.

§ 15. Osakuomaniku vastutus

 (1) Osakuomanik ei vastuta isiklikult fondi kohustuste eest, mida fondivalitseja on fondi arvel võtnud, samuti kohustuste eest, mille täitmist on fondivalitsejal õigus nõuda vastavalt fondi tingimustele fondi arvel. Osakuomaniku vastutus nende kohustuste täitmise eest on piiratud tema osaga fondi varas.

 (2) Fondivalitseja ei või osakuomaniku nimel kohustusi võtta.

 (3) Osakuomaniku vastu suunatud nõude täitmiseks võib pöörata sissenõude tema osakute, mitte aga lepingulise fondi vara vastu.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine.

§ 16. Osak ja selle liikide eristamise põhimõtted

 (1) Osak võib olla nimiväärtusega või nimiväärtuseta. Ühel ja samal fondil ei või olla nimiväärtusega ja nimiväärtuseta osakuid.

 (2) Osak on jagatav. Osakute jagamise tulemusena tekkinud osakute osade (edaspidi murdosak) ümardamise reeglid sätestatakse fondi tingimustes.

 (3) Murdosaku omanik osaleb väljamaksete tegemisel lepingulisest fondist ja vara jaotamisel lepingulise fondi lõpetamise korral. Murdosakust tulenevad õigused täpsustatakse fondi tingimustes.

 (4) Vastavalt fondi tingimustes sätestatule võib lepingulisel fondil olla mitut liiki osakuid, millest tulenevad erinevad õigused. Lepingulise fondi osakud võivad erineda üksteisest muu hulgas järgmiste tingimuste poolest:
 1) osakute miinimumarv või minimaalne investeeritav summa;
 2) osakuliigi vääring;
 3) väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimused;
 4) osakuga seotud tasude suurus;
 5) osaku vahetamise lubatavus või vahetamise kord;
 6) investorile esitatavad tingimused lähtuvalt investori teadmistest, juriidilisest vormist või muust tunnusest;
 7) osakuga seotud hääleõigus;
 8) osakuomaniku õigus saada lepingulisest fondist väljamakseid või osaleda lepingulise fondi lõpetamisel järelejääva vara jaotamisel;
 9) nimiväärtuse olemasolul nimiväärtuse suurus;
 10) registripidaja.

 (5) Fondi tingimustes ja muudes fondi dokumentides peab fondi eri liiki osakuid nimetama erinevalt.

 (6) Fondi tingimustes sätestatud juhul võivad sama liiki osakute väljalaskmis- või tagasivõtmistasud erineda lähtuvalt välja lastavate või tagasi võetavate osakute arvust, mahust või osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise korraldusega seonduvatest asjaoludest.

3. peatükk Aktsiaseltsifond, aktsiaseltsifondi aktsia ja aktsiakapital 

§ 17. Aktsiaseltsifondi üldsätted

 (1) Aktsiaseltsifond võib tegeleda üksnes aktsiaseltsifondi enda vara valitsemisega.

 (2) Aktsiaseltsifondi ei või ümber kujundada teist liiki äriühinguks ega muuta aktsiaseltsiks, mis ei ole fond.

§ 18. Aktsiaseltsifondi aktsia erisused

 (1) Aktsiaseltsifondile ei kohaldata äriseadustiku §-s 223 sätestatut. Aktsiaseltsifondi aktsiate registreerimisele ei kohaldata väärtpaberite registri pidamise seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 sätestatut.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (2) Aktsiaseltsifondi aktsiaraamatut peab aktsiaseltsifondi juhatus, kui aktsiaseltsifond ei ole sõlminud lepingut aktsiaraamatu pidamise ülesande edasi andmiseks kolmandale isikule, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse.

 (3) Aktsiaseltsifondil ei ole lubatud välja lasta eelisaktsiaid.

 (4) Aktsiaseltsifondil ei ole lubatud välja lasta vahetusvõlakirju, samuti muid väärtpabereid, mis annavad selle omanikule vahetusvõlakirjadest tulenevate õigustega sarnaseid õigusi.

 (5) Aktsiaseltsifondi aktsionäril on õigus:
 1) nõuda aktsiaseltsifondilt aktsiate tagasivõtmist aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatud juhtudel ja korras;
 2) vahetada temale kuuluvad aktsiad sama aktsiaseltsifondi teist liiki aktsiate vastu või sama fondivalitseja valitsetava teise fondi aktsiate või osakute vastu, välja arvatud juhul, kui aktsiaseltsifondi põhikirjas või prospektis on sätestatud aktsiate vahetamise keeld;
 3) saada teavet aktsiaseltsifondi tegevuse kohta vastavalt käesolevas seaduses ja aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatule.

 (6) Avaliku aktsiaseltsifondi aktsiate võõrandamisel ei kohaldata äriseadustiku § 229 lõikes 2 sätestatut.

 (7) Aktsiaseltsifondi aktsia on jagatav. Aktsia jagamise tulemusena tekkinud aktsia osade (edaspidi murdaktsia) ümardamise reeglid sätestatakse aktsiaseltsifondi põhikirjas.

 (8) Murdaktsia omanik osaleb väljamaksete tegemisel aktsiaseltsifondist ja vara jaotamisel aktsiaseltsifondi lõpetamise korral. Murdaktsiast tulenevaid õigusi täpsustatakse aktsiaseltsifondi põhikirjas.

 (9) Vastavalt aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatule võib aktsiaseltsifondil olla mitut liiki aktsiaid, millest tulenevad erinevad õigused. Aktsiaseltsifondi aktsiad võivad erineda üksteisest näiteks järgmiste tingimuste poolest:
 1) aktsiate miinimumarv või minimaalne investeeritav summa;
 2) aktsialiigi vääring;
 3) väljalaskmise ja tagasivõtmise põhimõtted;
 4) aktsiaga seotud tasude suurus;
 5) aktsiate vahetamise lubatavus või vahetamise kord;
 6) investorile esitatavad tingimused lähtuvalt investori teadmistest, juriidilisest vormist või muust tunnusest;
 7) aktsiaga seotud hääleõigus;
 8) aktsionäri õigus saada aktsiaseltsifondist väljamakseid või osaleda aktsiaseltsifondi lõpetamisel järele jääva vara jaotamisel;
 9) nimiväärtuse olemasolul nimiväärtuse suurus;
 10) aktsiaraamatu pidaja.

 (10) Aktsiaseltsifondi põhikirjas ja muudes aktsiaseltsifondi dokumentides peab aktsiaseltsifondi eri liiki aktsiaid nimetama erinevalt.

 (11) Aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatud juhul võivad sama liiki aktsiate väljalaskmis- või tagasivõtmistasud erineda lähtuvalt välja lastavate või tagasi võetavate aktsiate arvust.

 (12) Aktsiaseltsifondi aktsiate tagasiostmist käsitatakse aktsiate tagasivõtmisena käesoleva seaduse tähenduses.

 (13) Aktsiaseltsifondi aktsiate vahetamise korral aktsionärile väljamakseid ei tehta. Aktsiate vahetamise korral võetakse aktsiad tagasi ja lastakse välja vastavalt aktsiate puhasväärtusele.

§ 19. Aktsiaseltsifondi aktsiakapitali erisused

 (1) Aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatud miinimum- ja maksimumkapitali ulatuses võib aktsiaseltsifond igal ajal aktsiad välja lasta ja tagasi võtta. Aktsiaseltsifondi miinimum- ja maksimumkapitali suurusele ei kohaldata äriseadustiku § 244 lõike 1 punktis 2 sätestatut.

 (2) Aktsiate väljalaskmisel tasutakse nende eest vastavalt aktsiaseltsifondi põhikirjas või prospektis määratud arveldustsüklile täies ulatuses.

 (3) Aktsiaseltsifondi aktsiakapitali suurus vastab aktsiaseltsifondi vara puhasväärtuse suurusele.

 (4) Aktsiakapitali suurust ja aktsiate arvu ei kanta äriregistrisse. Äriregistrisse kantakse aktsiaseltsifondi asutamisel sisse makstud aktsiakapitali suurus ja tehakse märge, et aktsiaseltsifond on käesoleva seaduse kohaselt asutatud fond, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele.

 (5) Aktsiaseltsifondile ei kohaldata äriseadustiku §-s 336 sätestatud reservkapitali moodustamise kohustust.

 (6) Aktsiaseltsifondile ei kohaldata äriseadustiku §-des 338–36310 aktsiakapitali suurendamise, vähendamise ja aktsiate ülevõtmise kohta sätestatut.

 (7) Aktsiaseltsifondi aktsiakapital loetakse suurendatuks või vähendatuks fondi vara puhasväärtuse muutumisega.

 (8) Kui aktsiaseltsifondi vara puhasväärtus on väiksem kui käesolevas seaduses sätestatud aktsiakapitali miinimumsuurus või kui aktsiaseltsifondi arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, peab aktsiaseltsifondi juhatus viivitamata kirjalikult teavitama sellest Finantsinspektsiooni.

4. peatükk Usaldusfond, usaldusfondi osa ja osanik 

§ 20. Usaldusfondi üldsätted

 (1) Usaldusfond võib tegeleda üksnes oma vara valitsemisega. Nimetatud nõue ei piira usaldusfondi täisosaniku muud tegevust.

 (2) Kui usaldusfond ei valitse oma vara ise, sõlmib ta valitsemislepingu fondivalitsejaga. Fondivalitseja võib esindada usaldusfondi kõikide tehingute tegemisel temale valitsemislepinguga antud pädevuse piires, kui ühingulepingus või valitsemislepingus ei ole sätestatud teisiti. Valitsemislepingu sõlmimise ja lõpetamise otsustavad usaldusfondi juhtima õigustatud täisosanikud vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

 (3) Usaldusfondi ei või ümber kujundada teist liiki äriühinguks ega muuta usaldusühinguks, mis ei ole fond.

§ 21. Usaldusfondi osa ja osanik

 (1) Usaldusfondi osa käesoleva seaduse tähenduses on usaldusfondi ja tema osanike vahelistest õigussuhetest tulenevate osanikule kuuluvate õiguste ja kohustuste kogum. Õigusaktides sätestatud investeerimispiirangute ja -tingimuste kohaldamisel võrdsustatakse usaldusfondi osa omandamine fondi osaku või aktsia omandamisega.

 (2) Usaldusfondi osa on vabalt võõrandatav, kui ühingulepingus ei ole sätestatud teisiti. Ühingulepingus võib sätestada usaldusfondi osade võõrandamise ja koormamise piirangud ning muud tingimused ja korra. Usaldusfondi suhtes loetakse osa võõrandamine ja koormamine toimunuks pärast usaldusfondile võõrandamisest või koormamisest teatamist.

 (3) Usaldusfondi osanikud peavad tasuma oma sissemaksed ühingulepingus sätestatud tingimustel ja korras.

 (4) Usaldusfondi osa kohta võib välja anda väärtpaberi. Kui ühingulepingus on ette nähtud võimalus anda usaldusfondi osade kohta välja erinevate õiguste ja kohustustega eri liiki väärtpabereid, siis tuleb ühingulepingus eri liiki väärtpaberid erinevalt nimetada.

 (5) Usaldusfondi võib uue osaniku võtta ühingulepingus sätestatud tingimustel ja korras.

§ 22. Usaldusfondi osast tulenevad õigused ja kohustused

 (1) Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti, otsustavad usaldusfondi osanikud jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse ja väljamaksmise pärast majandusaasta lõppu kinnitatud majandusaasta aruande alusel või konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruande alusel, kui usaldusfond kuulub konsolideerimisgruppi.

 (2) Kasumi väljamaksmine on keelatud, kui selle tulemusel ei suudaks usaldusfond täita oma kohustusi, kui need muutuvad sissenõutavaks.

 (3) Osanikul on õigus lahkuda usaldusfondist ja nõuda osa tagasivõtmist üksnes ühingulepingus sätestatud tingimustel ja korras. Nimetatu ei välista ega piira osaniku õigust võõrandada oma osa kooskõlas ühingulepinguga.

 (4) Usaldusfondi suhtes ei kohaldata äriseadustiku §-des 108 ja 109 sätestatut. Ühingulepingus kehtestatud korras võib täisosaniku või usaldusosaniku usaldusfondist välja arvata või sundvõõrandada tema osa teisele usaldusosanikule, täisosanikule või kolmandale isikule, kui osa omandaja võtab üle kõik nimetatud osast tulenevad õigused ja kohustused. Täisosaniku osa võib sundvõõrandada üksnes käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavale isikule.

 (5) Usaldusfondi osaniku sissemakset võib suurendada üksnes osaniku nõusolekul. Sissemakset võib vähendada osaniku nõusolekul või muul ühingulepingus sätestatud juhul.

 (6) Osaniku lahkumisel või väljaarvamisel usaldusfondist makstakse osanikule hüvitist ühingulepingus ette nähtud juhtudel, tingimustel ja korras.

 (7) Usaldusfondi osanikele kohaldatakse äriseadustiku §-des 95, 96 ja 129 sätestatut, kui ühingulepingus ei ole ette nähtud teisiti.

5. peatükk Fondi vara ja fondi ärinimi või nimetus 

§ 23. Fondi vara ja fondivalitseja vastutus fondi vara valitsemisel

 (1) Fondi vara hulka kuuluvad väärtpaberid ning muud asjad, õigused ja kohustused, kaasa arvatud fondi arvel, kuid fondivalitseja või fondi nimel omandatud kinnisvara.

 (2) Fondi vara hulka kuulub ka vara, mis omandatakse fondi vara hulka kuuluva õiguse alusel või fondi varal põhineva tehinguga või saadakse hüvitisena fondi vara hulka kuuluva asja või õiguse eest.

 (3) Fondivalitseja valitseb fondi vara lahus fondivalitseja varast, fondivalitseja valitsetavate teiste fondide varast ja muudest varakogumitest.

 (4) Fondi vara käsutamist ei tohi piirata ja selle suhtes ei või teostada sundtäitmist muude kohustuste kui vastava fondi arvel võetud kohustuste täitmiseks või täitmise tagamiseks. Fondi arvel kinnisvara omandamisel tuleb kanda kinnistusraamatusse või võimaluse korral välisriigi sarnasesse registrisse märge vara käsutuspiirangu kohta, milles on märgitud selle fondi nimi, mille arvel vara on omandatud.

 (5) Fondi vara lahus hoidmise kohustust kohaldatakse ka fondi lõpetamise ja fondivalitseja või fondi maksejõuetuse korral.

 (6) Fondi vara ei kuulu fondivalitseja pankrotivara hulka ja selle arvel rahuldatakse üksnes fondi osakuomanike, aktsionäride või osanike ja fondi varaga seotud võlausaldajate nõuded fondi vastu. Fondi vara fondivalitseja pankrotivarast välistamiseks ei pea fondi investor pankrotiseaduse § 123 lõikes 3 nimetatud taotlust esitama.

 (7) Fondivalitseja vastutab fondile tekkinud kahju eest, kui ta on rikkunud fondivalitsejale õigusaktist, fondivalitseja põhikirjast, fondi alusdokumendist, valitsemislepingust või nende alusel kehtestatud dokumentidest tulenevaid kohustusi.

 (8) Käesolevas paragrahvis fondi vara kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingulise fondi allfondile, sealhulgas selle moodustamisest, vara investeerimisest, allfondi ühinemisest ja allfondi lõpetamisest tulenevatele õigustele ja kohustustele ning maksejõuetusmenetluses allfondi varaga seotud nõuete rahuldamisele.

§ 24. Fondi ärinimi või nimetus

 (1) Muu isiku, asutuse või ühenduse nimes, nimetuses või ärinimes, mis ei ole investeerimisfond, ei või kasutada sõnu või lühendeid „investeerimisfond”, „lepinguline fond”, „pensionifond”, „aktsiaseltsifond”, „usaldusfond”, „eurofond”, „Euroopa riskikapitalifond”, „EuVECA”, „Euroopa sotsiaalettevõtlusfond”, „EuSEF”, „Euroopa pikaajaline investeerimisfond”, „ELTIF” ega teisi sama tähendusega sõnu või lühendeid eesti ega muus keeles.

 (2) Üksnes käesoleva seaduse või teise lepinguriigi õiguse alusel Eestis moodustatud või asutatud eurofondi, Euroopa riskikapitalifondi, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi ja Euroopa pikaajalise investeerimisfondi nimetuses või ärinimes võib kasutada vastavalt sõnu „eurofond”, „Euroopa riskikapitalifond”, „Euroopa sotsiaalettevõtlusfond” ning „Euroopa pikaajaline investeerimisfond”. Ainult Euroopa riskikapitalifondi, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi ja Euroopa pikaajalise investeerimisfondi nimetuses või ärinimes võib kasutada vastavalt lühendeid „EuVECA”, „EuSEF” ja „ELTIF”.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatu ei kohaldu fondivalitseja ärinime suhtes.

 (4) Pensionifondi nimetuses tuleb kasutada sõna „pensionifond”.

 (5) Aktsiaseltsifondi ärinimi peab sisaldama täiendit „muutuvkapitaliga aktsiaseltsifond” või selle asemel lühendit „MASF”.

 (6) Usaldusfondi ärinimi peab sisaldama täiendit „usaldusfond”.

 (7) Fondi nimetus või ärinimi peab olema selgesti eristatav teiste Eestis moodustatud või asutatud fondide või Eestis pakutavate fondide nimetustest ja ärinimedest.

 (8) Lepingulisele fondile ja selle nimetusele kohaldatakse äriseadustiku §-s 12 ärinime suhtes sätestatud nõudeid.

 (9) Fondi nimetus või ärinimi ei tohi olla eksitav fondi tingimustes või aktsiaseltsifondi või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirjas või usaldusfondi ühingulepingus ette nähtud fondi investeerimispoliitika või muude tingimuste suhtes.

2. osa AVALIK FOND 

6. peatükk Üldsätted 

§ 25. Osa kohaldamine

 (1) Käesolevat seaduse osa kohaldatakse Eestis moodustatud või asutatud eurofondidele, pensionifondidele ja teistele avalikele fondidele, kui käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse §-des 216–239 sätestatut.

 (2) Välisriigis moodustatud või asutatud fondi avalikule pakkumisele Eestis ja avalikustatavale teabele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 80–82, 408, 413, 419, 420, 422, 423, 430, 432 ja 436 sätestatut. Välisriigis moodustatud või asutatud fondi, mis ei ole eurofond, avaliku pakkumise prospekt ja põhiteave peavad vastama käesoleva seaduse §-des 73–75 ning fondi kohta avalikustatav teave käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud nõuetele.

 (3) Käesolevas osas fondi kohta sätestatut, sealhulgas fondi moodustamise ja asutamise kohta sätestatut, kohaldatakse käesoleva seaduse alusel moodustatud või asutatud mitteavaliku fondi muutmisel avalikuks fondiks.

7. peatükk Fondi moodustamine ja asutamine 

1. jagu Fondi moodustamise ja asutamise üldtingimused 

§ 26. Lepingulise fondi moodustamine

 (1) Lepingulise fondi moodustamise otsustab ja fondi tingimused kinnitab fondivalitseja juhatus.

 (2) Lepingulise fondi moodustamise otsuses tuleb märkida:
 1) fondi nimetus;
 2) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukoht;
 3) depositooriumi ärinimi, registrikood ja asukoht.

 (3) Fondi tingimused jõustuvad ja lepinguline fond loetakse moodustatuks pärast fondi tingimuste Finantsinspektsiooniga kooskõlastamist, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtaega.

§ 27. Aktsiaseltsifondi asutamine

 (1) Aktsiaseltsifondi asutamislepingu sõlmimisega kiidavad asutajad heaks ka valitsemislepingu ja depoolepingu.

 (2) Enne aktsiaseltsifondi registreerimist äriregistris kooskõlastatakse aktsiaseltsifondi põhikiri Finantsinspektsiooniga.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 01.01.2017]

§ 28. Aktsiaseltsi muutmine aktsiaseltsifondiks

  Aktsiaseltsi võib aktsiaseltsifondiks muuta, kui põhikirja sellekohase muudatuse poolt on kõik aktsiaseltsi aktsionärid. Aktsiaseltsifondi tulevane fondivalitseja tuleb määrata üldkoosolekul aktsiaseltsifondiks muutmise otsustamisel. Aktsiaseltsi aktsiaseltsifondiks muutmisel kinnitab valitsemislepingu ja depoolepingu aktsiaseltsi üldkoosolek.

§ 29. Nõuded fondi tingimustele ja põhikirjale

 (1) Fondi tingimustes märgitakse vähemalt järgmine teave:
 1) fondi nimetus ja viide, et fond on moodustatud lepingulise fondina;
 2) fondi moodustamise kuupäev ja fondi asukohariik;
 3) tähtajalise fondi puhul fondi tähtaeg;
 4) märge, kui fond on eurofond, investorfond või ühisfond;
 5) märge, et fond on avalik fond;
 6) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukoht;
 7) märge, kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks;
 8) fondi vara investeerimisstrateegia ja -poliitika (edaspidi investeerimispoliitika) üldiseloomustus, sealhulgas see, millisesse varasse ja millistesse regioonidesse fondi vara investeeritakse;
 9) fondi arvel makstavate kõigi tasude ja kulude loetelu ning nende arvutamise kord;
 10) pensionifondi ja eurofondi arvel makstavate kõigi tasude ja kulude summaarne piirmäär;
 11) osakute liigid, kui fondil on eri liiki osakuid;
 12) osakutega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas osakust tulenev hääleõigus, murdosakute ümardamise reeglid ning fondi tulu jaotamise kord;
 13) osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise sagedus;
 14) garantii tingimused ning garantiiandja ärinimi, asukoht ja selle olemasolul registrikood, kui fondi tootlust garanteeritakse;
 15) märge lepingulise fondi osakuomanike õiguse kohta, kui see on olemas, võtta osa üldkoosolekust ja selle õiguse omandamisega seotud tingimused, osakuomanike üldkoosoleku pädevus, kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise kord, sealhulgas üldkoosoleku pidamise koht ja üldkoosoleku pidamise kulude katmise tingimused;
 16) fondi tingimuste muutmise kord;
 17) fondi lõpetamise alused ja likvideerimise kord.

 (2) Aktsiaseltsifondi põhikiri peab sisaldama järgmist teavet:
 1) märge, et fond on asutatud käesoleva seaduse kohaselt aktsiaseltsifondina, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele;
 2) fondi asutamisel sisse makstud või ühe aasta jooksul kokku sisse makstava aktsiakapitali suurus ning miinimum- ja maksimumkapitali suurus ja märge, et miinimum- ja maksimumkapitali ulatuses võib aktsiaseltsifond igal ajal aktsiad välja lasta ja tagasi võtta;
 3) fondi asutamise kuupäev;
 4) tähtajalise fondi puhul fondi tähtaeg;
 5) märge, kui fond on eurofond, investorfond või ühisfond;
 6) märge, et fond on avalik fond;
 7) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukohariik;
 8) fondi investeerimispoliitika üldiseloomustus, sealhulgas see, millisesse varasse ja millistesse regioonidesse fondi vara investeeritakse;
 9) fondi või aktsionäride arvel makstavate kõigi tasude ja kulude loetelu ja nende arvutamise kord;
 10) eurofondi arvel makstavate kõigi tasude ja kulude summaarne piirmäär;
 11) fondi tulu jaotamise kord;
 12) aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise sagedus;
 13) garantii tingimused ning garantiiandja (kelleks võib olla kindlustusandja või krediidiasutus, mis ei ole fondi depositoorium) ärinimi, asukoht ja selle olemasolul registrikood, kui fondi tootlust garanteeritakse;
 14) fondi juhtorganite pädevuse erisused võrreldes äriseadustikus ja käesolevas seaduses sätestatuga;
 15) valitsemiselepingust tulenevad fondivalitseja kohustused;
 16) põhikirja muutmise kord;
 17) fondi lõpetamise alused ja likvideerimise kord.

 (3) Aktsiaseltsifondi põhikirjas ei märgita äriseadustiku § 244 lõike 1 punktis 31 nimetatud teavet.

 (4) Fondi tingimustes või põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole vastuolus õigusaktidega.

§ 30. Lepingulise fondi asukoht

 (1) Lepingulise fondi asukoht on fondivalitseja asukoht või tema Eesti filiaali asukoht. Kui käesoleva seaduse alusel moodustatud lepingulist fondi valitseb piiriüleselt teenuseid osutades välisriigi fondivalitseja, on lepingulise fondi asukohaks selle krediidiasutuse, investeerimisühingu, fondivalitseja või filiaali asukoht, kellega fondivalitseja on sõlminud lepingu fondide osakute ostu ja müügi korraldamiseks Eestis ja mis on fondi tingimustes märgitud fondi asukohana.

 (2) Kui käesoleva peatüki alusel moodustatud lepingulist fondi, mis on eurofond või alternatiivfond, valitseb piiriüleselt teenuseid osutades lepinguriigi fondivalitseja, on fondi asukohaks fondi depositooriumi või fondivalitseja Eesti filiaali asukoht.

2. jagu Fondi tingimuste ja põhikirja kooskõlastamine 

§ 31. Fondi tingimuste ja põhikirja kooskõlastamiseks esitatavad andmed

 (1) Fondi tingimuste või aktsiaseltsifondi põhikirja kooskõlastamiseks esitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond (edaspidi käesolevas jaos taotleja) Finantsinspektsioonile kirjalikus vormis avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) lepingulise fondi moodustamise otsus või aktsiaseltsifondi asutamise korral asutamisleping või -otsus;
 2) fondi tingimused või põhikiri;
 3) fondi prospekt ja alternatiivfondi korral prospektile lisatud käesoleva seaduse § 90 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave;
 4) põhiteave fondi või allfondide olemasolul iga allfondi kohta;
 5) fondi vara puhasväärtuse määramise kord;
 6) fondi audiitorettevõtja andmed, mis sisaldavad tema ärinime, asukohta ja registrikoodi, kui need andmed ei sisaldu prospektis;
 7) depooleping.

 (2) Aktsiaseltsifondi põhikirja kooskõlastamiseks tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule esitada:
 1) aktsiakapitali sissemaksmist tõendav dokument;
 2) taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduskäiku, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende ülesannete kirjeldust;
 3) valitsemisleping;
 4) tegutseva aktsiaseltsi korral käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud üldkoosoleku otsus.

§ 32. Fondi tingimuste ja põhikirja kooskõlastamise taotluse menetlemine ning otsus

 (1) Kui taotlus ei vasta käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt selles puuduste kõrvaldamist.

 (2) Kui käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas fondi tingimused või põhikiri vastavad õigusaktides fondi kohta kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid fondiga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

 (3) Taotleja esitatud andmete ja dokumentide kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, samuti teostada päringuid andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud andmete või dokumentide sisu kohta ja fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid ilma fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamisest keeldumise otsust tegemata.

 (6) Otsuse fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kuus kuud pärast taotluse saamist.

 (7) Fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks taotlejale ja fondi depositooriumile.

 (8) Kui fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda taotluse menetlemise tähtaja alguseks selle olulise muudatuse kättesaamise hetke. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teatama taotlejale uue tähtaja.

§ 33. Fondi tingimuste ja põhikirja kooskõlastamisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamisest, kui:
 1) fondi tingimused, põhikiri, prospekt või põhiteave ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;
 2) fondi tingimused, põhikiri või taotlus ei kajasta täielikult, arusaadavalt ja üheselt kõiki fondi toimimise olulisi tingimusi või sisaldavad sätteid, mis on eksitavad, omavahel vastuolus või takistavad fondi avalikku pakkumist;
 3) fondivalitseja ei ole võimeline täitma endale fondi valitsemiseks võetud kohustusi või tal puuduvad piisavad teadmised, kogemused või õigused fondi valitsemiseks või aktsiaseltsifondi juhtimine ei vasta seaduses sätestatud nõuetele;
 4) fondi avalik pakkumine ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;
 5) fondi kohta teabe avalikustamise kord on ebapiisav;
 6) depositoorium ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või depositoorium ei ole muul põhjusel suuteline vajalikul määral tagama fondi osakuomanike või aktsionäride huvide kaitset;
 7) valitsemis- või depooleping sisaldab sätteid, mis on omavahel vastuolus, ei ole üheselt mõistetavad või takistavad depositooriumil või olemasolu korral fondivalitsejal oma ülesannete täies ulatuses täitmist või ei võimalda muul põhjusel fondi osakuomanike või aktsionäride parimate huvide järgimist;
 8) fondi osakute või aktsiate registri pidaja või aktsiaraamatu pidaja ei vasta õigusaktides ja fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud nõuetele;
 9) fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis sätestatud vara koosseis, osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimused või riskijuhtimise reeglid ei ole kooskõlas investeerimispoliitikaga või ei taga piisavat fondi likviidsust, mistõttu võib osakute või aktsiate tagasivõtmise korraldamine olla olulisel määral raskendatud;
 10) fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud tootluse garanteerimise tingimused ei taga fondi osakuomanike või aktsionäride huvide kaitset või garantii on andnud fondi depositoorium või muu seaduses sätestatud nõuetele mittevastav isik;
 11) ei ole tõendatud asutamisel oleva aktsiaseltsi nõutava aktsiakapitali sissemaksmine.

§ 34. Aktsiaseltsifondi äriregistrisse kandmine

 (1) Aktsiaseltsifondi äriregistrisse kandmise avalduses tuleb lisaks märkida ja aktsiaseltsifondi kohta tuleb äriregistrisse kanda:
 1) märkus, et aktsiaseltsifond on käesoleva seaduse kohaselt asutatud fond, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele;
 2) fondi asutamisel sisse makstud aktsiakapitali suurus;
 3) märkus fondivalitseja ärinime, registrikoodi ja aadressi kohta;
 4) aktsiaseltsifondi aktsiaraamatu pidaja ärinimi, registrikood ja aadress.

 (2) Aktsiaseltsifondi äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada:
 1) panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta;
 2) Finantsinspektsiooni otsus aktsiaseltsifondi põhikirja kooskõlastamise kohta.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 01.01.2017]

§ 35. Fondi tingimuste jõustumisest ja äriregistrisse kande tegemisest teavitamine

 (1) Fondivalitseja avaldab viivitamata pärast fondi tingimuste jõustumist või aktsiaseltsifondi asutamise äriregistrisse kandmist teate fondi tingimuste jõustumise või aktsiaseltsifondi asutamise kohta (edaspidi käesolevas paragrahvis teade) ja fondi tingimused või põhikirja fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.

 (2) Teates peab olema märgitud vähemalt:
 1) teave fondi tingimuste või põhikirja ja muu fondi kohta avalikustatava teabe kättesaadavuse kohta;
 2) teave fondi tingimuste või põhikirja jõustumise kohta;
 3) teate avaldamise kuupäev.

3. jagu Fondi tingimuste ja põhikirja muutmine ning muudatuse kooskõlastamine 

§ 36. Fondi tingimuste ja põhikirja muutmise üldsätted

 (1) Fondi tingimuste muutmise otsustab fondivalitseja juhatus, kui fondi tingimustega ei ole muutmise otsustamine antud osakuomanike üldkoosoleku pädevusse.

 (2) Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise otsustab üldkoosolek, kui aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti.

 (3) Avaliku fondi tingimusi või põhikirja ei või muuta selliselt, et fondist saab mitteavalik fond.

 (4) Eurofondi tingimusi või põhikirja ei või muuta selliselt, et fond ei ole enam eurofond.

 (5) Fondi tingimusi või põhikirja võib muuta selliselt, et fond muutub kinniseks fondiks tingimusel, et fondi tingimuste või põhikirja muudatused ei jõustu enne ühe aasta möödumist fondi tingimuste või põhikirja muudatuste avalikustamisest fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.

 (6) Fondi tingimuste või põhikirja muutmise otsusest teavitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond viivitamata fondi depositooriumi.

 (7) Fondi tingimuste või põhikirja muutmisega seotud kulud katab fondivalitseja, kui fondi tingimustes või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

§ 37. Fondi tingimuste ja põhikirja muutmise kooskõlastamine

 (1) Fondi tingimuste või põhikirja muudatus kooskõlastatakse Finantsinspektsiooniga, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamiseks esitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) fondi tingimuste või põhikirja muutmise otsus;
 2) fondi tingimuste või põhikirja muudetud tekst;
 3) fondi prospekt või põhiteave, kui fondi tingimuste või põhikirja muutmisega kaasneb prospekti või põhiteabe muutmine;
 4) depoolepingu või valitsemislepingu muudetud tekst, kui fondi tingimuste või põhikirja muutmisega kaasneb depoolepingu või valitsemislepingu muutmine;
 5) fondi tingimuste või põhikirja muutmise põhjendus ja käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 nimetatud hinnang muudatuste olulisuse kohta.

 (3) Fondi tingimuste või põhikirja muudatusi ei tule Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, kui:
 1) muudetakse üksnes neid sätteid, mida fond on kohustatud muutma tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest või millega tehakse tingimustes või põhikirjas parandusi või muudatusi, mis ei mõjuta osakuomanike või aktsionäride õigusi ja kohustusi või mis on osakuomanike või aktsionäride suhtes soodustava iseloomuga, nagu osakuomanike või aktsionäride arvel makstavate tasude või kulude piirmäära alandamine, ning
 2) muudetud fondi tingimused või põhikiri esitatakse viivitamata Finantsinspektsioonile.

§ 38. Fondi tingimuste ja põhikirja oluline muutmine

 (1) Lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond koostab fondi tingimuste või põhikirja muudatuste olulisuse hinnangu, lähtudes muudatuste mõjust osakuomanike või aktsionäride mõistlikele huvidele.

 (2) Fondi tingimuste või põhikirja muudatuse olulisust eeldatakse, kui fondi tingimustes või põhikirjas muudetakse investeerimispoliitikat või osakute või aktsiatega seotud õigusi, sealhulgas kui muudetakse järgmisi tingimusi:
 1) tähtajalise fondi tähtaeg;
 2) fondi investeerimispoliitika üldiseloomustus;
 3) fondi arvel makstavate tasude ja kulude loetelu ning nende arvutamise kord ja summaarne piirmäär;
 4) osakute või aktsiate tagasivõtmise sagedus;
 5) fondi arvel väljamaksete tegemise kord;
 6) fondi pakkumise tingimused;
 7) fondi osakutest või aktsiatest tulenevad õigused ja kohustused.

 (3) Fondi tingimuste või põhikirja muudatust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustes ei peeta oluliseks, kui sellega vähendatakse fondi, osakuomanike või aktsionäride arvel makstavate tasude või kulude liike, tehakse muid muudatusi, mis on osakuomanike või aktsionäride suhtes soodustava iseloomuga, või muudetakse investeerimispiiranguid ulatuses, mis oluliselt ei muuda fondi üldist investeerimispoliitikat ega peamisi investeerimiseesmärke.

 (4) Fondi tingimuste või põhikirja olulise muutmise korral peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
 1) osakuomaniku või aktsionäri nõudel võetakse osak või aktsia tagasivõtmistasuta tagasi vähemalt ühe kuu jooksul enne fondi tingimuste või põhikirja muudatuste jõustumist;
 2) fondivalitseja tagab osakuomanikule või aktsionärile võimaluse võõrandada fondi osak või aktsia vähemalt ühe kuu jooksul enne fondi tingimuste või põhikirja muudatuste jõustumist hinnaga, mis ei ole osaku või aktsia puhasväärtusest väiksem.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustest teavitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud teates.

 (6) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui fondi tingimusi või põhikirja muudetakse käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaoludel.

§ 39. Fondi tingimuste ja põhikirja muudatuse kooskõlastamise taotluse menetlemine ja otsus

 (1) Fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamise taotluse läbivaatamisele, muudatuse kooskõlastamise otsuse tegemisele ja selle otsuse tegemisest keeldumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 32 ja 33 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamisel hinnatakse taotluse vastavust käesoleva seaduse §-des 37 ja 38 sätestatule.

 (2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 33 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda fondi tingimuste või aktsiaseltsifondi põhikirja muudatuste kooskõlastamisest, kui fondi tingimuste või põhikirja olulisel muutmisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.

§ 40. Fondi tingimuste ja põhikirja muudatuste avalikustamine

 (1) Fondivalitseja avaldab viivitamata pärast fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamist Finantsinspektsiooniga teate fondi tingimuste või aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise kohta (edaspidi käesolevas jaos teade) ja fondi muudetud tingimused või põhikirja fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.

 (2) Teates peavad olema märgitud vähemalt:
 1) andmed muudatuste Finantsinspektsiooniga kooskõlastamise kohta;
 2) teave fondi tingimuste või põhikirja muudatuste kohta;
 3) andmed fondi tingimuste või põhikirja muudetud teksti ja fondi prospekti kättesaadavuse kohta, kui fondi tingimuste või põhikirja muutmisega kaasneb prospekti muutmine;
 4) hinnang fondi tingimuste või põhikirja muudatuste olulisuse kohta ja tingimuste või põhikirja olulise muutmise korral rakendatavad võimalikud meetmed;
 5) fondi tingimuste muudatuse jõustumise aeg;
 6) teate avaldamise kuupäev.

 (3) Lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond teavitab teate avaldamisest ja selle sisust viivitamata Finantsinspektsiooni.

 (4) Kui käesoleva seaduse kohaselt ei tule fondi tingimuste või aktsiaseltsifondi põhikirja muudatusi Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, avaldab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond pärast tingimuste või põhikirja muudatuste Finantsinspektsioonile esitamist fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel:
 1) fondi muudetud tingimused või põhikirja;
 2) viite fondi tingimustes või põhikirjas tehtud muudatustele ja nende jõustumise aja.

§ 41. Fondi tingimuste muudatuse jõustumine

  Fondi tingimuste muudatused jõustuvad ühe kuu möödumisel käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest, kui teates ei ole ette nähtud pikemat tähtaega või käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 42. Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise avalduse esitamine äriregistrile ja aktsiaseltsifondi pakkumine muudetud põhikirja alusel

 (1) Aktsiaseltsifondi põhikirja muudatuse äriregistrisse kandmise avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni otsus fondi põhikirja muudatuse kooskõlastamise kohta, välja arvatud juhul, kui vastavalt käesolevale seadusele ei tule põhikirja muudatust Finantsinspektsiooniga kooskõlastada.

 (2) Kui käesoleva seaduse kohaselt on aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise otsustamine antud aktsiaseltsifondi nõukogu pädevusse, lisatakse põhikirja muudatuse äriregistrisse kandmise avaldusele aktsiaseltsifondi nõukogu otsus või nõukogu koosoleku protokoll.

 (3) Avalduse aktsiaseltsifondi põhikirja muudatuse äriregistrisse kandmiseks võib esitada ühe kuu möödumisel käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest või fondi muutmisel kinniseks fondiks käesoleva seaduse § 36 lõikes 5 nimetatud tähtaja möödumisel. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui aktsiaseltsifondi põhikirja muudatusi ei esitata Finantsinspektsioonile vastavalt käesoleva seaduse § 37 lõikele 3.

 (4) Aktsiaseltsifondi aktsiaid võib pakkuda muudetud põhikirja alusel, kui aktsiaseltsifondi põhikirja muudatus on kantud äriregistrisse, kui teatest ei tulene hilisemat tähtaega.

 (5) Aktsiaseltsifond teavitab äriregistri kande tegemisest viivitamata Finantsinspektsiooni.

4. jagu Pensionifondi moodustamise ja tingimuste kooskõlastamise erisused 

§ 43. Pensionifondi tingimused

 (1) Pensionifondi tingimused peavad lisaks käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 1, 2, 5, 6 ja 8–12 sätestatule sisaldama järgmist:
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]
 1) märge, kas fond on kohustuslik või vabatahtlik pensionifond, sealhulgas tööandja pensionifond;
 2) nimiväärtusega osaku puhul osaku nimiväärtus;
 3) pensionifondist väljamaksete tegemise kord;
 4) pensionifondi osakute pärimise ja väljamaksete tegemise kord;
 5) tööandja pensionifondi oma töötajate, teenistujate ning tulumaksuseaduse § 9 tähenduses oma juhtimis- ja kontrollorgani liikmete (edaspidi juhtimis- ja kontrollorgani liikmed) eest sissemakseid tegeva tööandja ärinimi, asukoht ja selle olemasolul registrikood.

 (2) Teenistujad käesoleva seaduse tähenduses on ametnikud ja avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikud.

 (3) Tööandja pensionifondi moodustamiseks ning fondi tingimustes ja finantseerimises kokkuleppimiseks võivad fondivalitseja ja sellesse fondi sissemakseid tegema hakkav tööandja sõlmida lepingu.

§ 44. Pensionifondi tingimuste kooskõlastamine

 (1) Kohustusliku pensionifondi ja tööandja pensionifondi valitseja esitab pensionifondi tingimuste kooskõlastamiseks lisaks käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud taotlusele järgmised andmed ja dokumendid:
 1) kohustusliku pensionifondi depositooriumi senise tegevuse kirjeldus, milles antakse ülevaade sellest, kui kaua ning milliste ja millise suurusega fondide depositooriumina see on tegutsenud;
 2) kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 525 lõikes 3 nimetatud lepingud;
 3) tööandja pensionifondi sissemakseid tegema hakkava tööandja nõusolek fondi tingimustega.

 (2) Kohustusliku pensionifondi tingimuste kooskõlastamise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks ka pensioniregistri pidajale.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (3) Finantsinspektsioon võib lisaks käesoleva seaduse §-s 33 nimetatule kohustusliku pensionifondi tingimuste kooskõlastamisest keelduda järgmistel põhjustel:
 1) kohustusliku pensionifondi tingimustes ette nähtud investeerimispoliitika ei erine oluliselt nende kohustuslike pensionifondide investeerimispoliitikast, mida avalduse esitanud fondivalitseja juba valitseb või mille tingimuste kooskõlastamist ta on samal ajal taotlenud;
 2) kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 või § 525 lõikes 3 nimetatud leping sisaldab sätteid, mis ei ole omavahel või õigusaktidega kooskõlas või milles ei ole üheselt mõistetavalt ja piisava täpsusega kindlaks määratud pensioniregistri pidaja, pensionifondi depositooriumi ja fondivalitseja õigused ning kohustused kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise korraldamisel.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

§ 45. Pensionifondi tingimuste muutmine

 (1) Kohustusliku pensionifondi, tööandja pensionifondi ega muu vabatahtliku pensionifondi tingimusi ei või muuta selliselt, et fond ei ole enam vastavalt kohustuslik pensionifond, tööandja pensionifond või muu vabatahtlik pensionifond.

 (2) Kui vabatahtliku pensionifondi tootlust garanteeritakse, ei või fondi tingimusi muuta selliselt, et fond ei ole enam garanteeritud tootlusega vabatahtlik pensionifond.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud fondi tingimuste olulise muutmise regulatsiooni kohaldatakse pensionifondidele, arvestades kogumispensionide seaduses osakute vahetamisele ja tagasivõtmisele kehtestatud erisusi, kohustusliku pensionifondi tingimuste olulise muutmise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 38 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.

 (4) Kohustusliku pensionifondi tingimuste muutmisel tuleb Finantsinspektsioonile lisaks käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 sätestatule esitada kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 525 lõikes 3 nimetatud lepingute muudatused ja muudetud tekst, kui pensionifondi tingimuste muutmisega kaasneb nende lepingute muutmine.

 (5) Tööandja pensionifondi tingimuste muudatuse kooskõlastab fondivalitseja sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandjaga.

 (6) Tööandja pensionifondi tingimuste muutmisel tuleb Finantsinspektsioonile lisaks käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 sätestatule esitada tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja nõusolek fondi tingimuste muutmisega.

§ 46. Pensionifondi tingimuste muudatuste jõustumine

 (1) Kohustusliku pensionifondi tingimuste muudatused, mis tuleb Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, jõustuvad kogumispensionide seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud osakute vahetamise tööpäeval, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist asjakohase teate avaldamisest arvates.

 (2) Tööandja pensionifondi tingimuste muutmise korral avalikustab fondivalitseja viivitamata pärast muudatuste kooskõlastamist fondi tingimuste muudetud teksti osakuomanikele ning teatab Finantsinspektsioonile osakuomanikele muudatuste avalikustamise kuupäeva.

 (3) Tööandja pensionifondi tingimuste muudatused, mis tuleb Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, jõustuvad ühe kuu möödumisel päevast, millal Finantsinspektsioon sai fondivalitsejalt asjakohase teate, kui teates ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

8. peatükk Fondi juhtimine 

1. jagu Lepingulise fondi juhtimine 

§ 47. Osakuomanike üldkoosolek

 (1) Kui fondi tingimustes on ette nähtud osakuomanike üldkoosolek, sätestatakse fondi tingimustes üldkoosoleku pädevus, selle kokkukutsumise ja läbiviimise kord ning üldkoosolekul otsuse tegemise kord.

 (2) Kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti, on üldkoosoleku pädevuses:
 1) fondi tingimuste muutmine;
 2) fondi lõpetamise otsustamine.

2. jagu Aktsiaseltsifondi juhtimine 

§ 48. Üldkoosoleku pädevus ja kokkukutsumise kord

 (1) Üldkoosoleku otsusega võib üldkoosoleku pädevusse kuuluvate otsuste tegemise õiguse anda nõukogule, kui see on fondi põhikirjaga ette nähtud. Sellisel juhul jääb üldkoosolekule õigus otsustada põhikirja muutmine selliselt, et üldkoosoleku pädevusse kuuluvate otsuste tegemise õigus võetakse üldkoosoleku pädevusse tagasi.

 (2) Aktsiaseltsifondi juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku, kui seda nõuab ka Finantsinspektsioon, aktsiaseltsifondi valitseja või depositoorium.

 (3) Kui aktsiaseltsifondi juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul Finantsinspektsiooni, fondivalitseja või depositooriumi nõude saamisest arvates või juhatus ei kutsu seda kokku nõutava päevakorraga, on Finantsinspektsioonil, fondivalitsejal või depositooriumil õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda ja määrata üldkoosoleku päevakord.

 (4) Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikud, kohaldatakse üldkoosoleku päevakorrale ja otsuse eelnõule äriseadustiku §-des 293 ja 2931 audiitori poolt erakorralise koosoleku kokkukutsumise nõude esitamise või üldkoosoleku kokkukutsumise kohta sätestatut.

§ 49. Nõukogu pädevuse erisused

 (1) Kui aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti, kuulub aktsiaseltsifondi nõukogu pädevusse:
 1) aktsiaseltsifondi valitsemislepingu tingimuste muudatuse kinnitamine;
 2) aktsiaseltsifondi depoolepingu tingimuste kinnitamine;
 3) aktsiaraamatu pidaja kinnitamine, kui aktsiaraamatu pidamise ülesanne antakse edasi kolmandale isikule.

 (2) Aktsiaseltsifondi põhikirjaga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste tegemise õiguse anda aktsiaseltsifondi juhatusele.

§ 50. Juhatuse pädevus

 (1) Aktsiaseltsifondi juhatus teostab valitsemislepingus ette nähtud ulatuses ja korras järelevalvet fondivalitseja fondiga seotud tegevuse üle ning depoolepingus ette nähtud ulatuses ja korras järelevalvet depositooriumi tegevuse üle, samuti muude fondi valitsemisega seotud ja edasi antud ülesannete täitmise üle kolmandate isikute poolt.

 (2) Aktsiaseltsifondi juhatuse pädevusse kuulub aktsiaseltsifondi aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine.

 (3) Aktsiaseltsifondi juhatus võib fondi administreerimisega või aktsiate pakkumisega seotud ülesandeid edasi anda kirjaliku lepingu alusel kolmandale isikule, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse § 364 lõigetes 1 ja 5 nimetatud tingimustega. Ülesannete edasiandmisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 364 fondivalitseja kohta sätestatut aktsiaseltsifondi juhatusele. Aktsiaraamatu pidamise võib edasi anda käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatud nõudeid arvestades.

§ 51. Nõuded juhtidele

 (1) Aktsiaseltsifondi juhtidele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 310 fondivalitseja juhtimisele ja juhtidele sätestatud nõudeid.

 (2) Aktsiaseltsifondi valitseja või depositooriumi juhatuse või nõukogu liikmed ei või moodustada rohkem kui poole fondi nõukogu liikmetest.

§ 52. Fondivalitseja pädevus ja vastutus aktsiaseltsifondi valitsemisel

 (1) Aktsiaseltsifondi valitseja pädevuses on vara investeerimine vastavalt käesoleva seaduse §-s 305 sätestatule. Fondi vara käsutab seaduses ja valitsemislepingus ette nähtud ulatuses fondivalitseja.

 (2) Fondivalitseja vastutab aktsiaseltsifondile või selle aktsionäridele oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest.

9. peatükk Osak ja aktsia 

1. jagu Osakute ja aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine 

§ 53. Peatüki kohaldamine

  Käesolevas peatükis fondi kohta sätestatu kohaldub ka lepingulise fondi allfondile.

§ 54. Fondi vara ning osaku või aktsia nimiväärtus ning puhasväärtus. Eurofondi osakute või aktsiate väljalaske- ja tagasivõtmisavalduse registreerimine ja salvestamine ning avalduse täitmisest aruandmine

 (1) Osaku nimiväärtus väljendatakse vähemalt ühe sendi täpsusega, välisvaluutas nimiväärtuse väljendamise korral vähemalt täpsusega kaks kohta pärast koma.

 (2) Kõikidele nimiväärtuseta osakutele vastab võrdne osa fondi varast. Ühele nimiväärtuseta osakule osaks langev osa fondi varast (osaku arvestuslik väärtus) määratakse fondi vara väärtuse jagamisel osakute arvuga.

 (3) Osaku ja aktsia puhasväärtus määratakse fondi vara puhasväärtuse jagamisel kõigi puhasväärtuse määramise hetkeks välja lastud ja tagasi võtmata osakute või aktsiate arvuga.

 (4) Kui fondil on mitut liiki osakuid või aktsiaid, võivad eri liiki osakute või aktsiate puhasväärtused erineda vastavalt fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud alustele.

 (5) Osaku ja aktsia puhasväärtus määratakse kindlaks ning avalikustatakse igal osaku või aktsia väljalaskmise või tagasivõtmise päeval, kuid vähemalt üks kord kahe nädala järel. Koos aktsia puhasväärtusega avalikustab aktsiaseltsifond ka fondi vara puhasväärtuse.

 (6) Kinnise fondi osaku ja aktsia puhasväärtus määratakse kindlaks ja avalikustatakse igal osaku või aktsia väljalaskmise või tagasivõtmise päeval, kuid vähemalt üks kord aastas.

 (7) Osakuid ja aktsiaid lastakse välja ning võetakse tagasi osaku või aktsia puhasväärtuse alusel, mis vastavalt fondi alusdokumendile määratakse kindlaks kas:
 1) vastava avalduse laekumise ajaks määratud viimase puhasväärtuse alusel või
 2) puhasväärtuse alusel, mis määratakse esimesena pärast vastava avalduse saamist.

 (8) Kinnise fondi osakuid või aktsiaid võidakse välja lasta puhasväärtusest erineva väljalaskehinnaga käesoleva seaduse § 55 lõikes 9 sätestatud alusel.

 (9) Osaku ja aktsia puhasväärtus avalikustatakse vastavalt fondi prospektis sätestatule fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.

 (10) Osaku ja aktsia puhasväärtuse määramisel ning osaku või aktsia väljalaskmisel ja tagasivõtmisel võetakse aluseks fondi vara õiglane väärtus. Fondivalitseja on kohustatud rakendama asjakohaseid ja vajalikke meetmeid, et ära hoida fondi osakute või aktsiate väljalaskmist või tagasivõtmist, mis ei toimu õiglaselt hinnatud puhasväärtuse alusel või käesoleva seaduse § 55 lõikes 9 sätestatud alusel või mis muul viisil võimaldab fondi osakute või aktsiatega ebaõiglase väärtuse alusel tehingu tegemist, mis mõjutaks otseselt teiste osakuomanike või aktsionäride varalisi huvisid.

 (11) Fondi vara puhasväärtuse määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (12) Eurofondi valitseja registreerib iga temale esitatud eurofondi osaku või aktsia väljalaske- ja tagasivõtmisavalduse asjakohastes elektroonilistes andmetöötlussüsteemides (edaspidi andmetöötlussüsteem) viivitamata pärast avalduse saamist.

 (13) Andmed kõigi eurofondi osakute või aktsiate väljalaske- või tagasivõtmisavalduste kohta tuleb andmetöötlussüsteemi salvestada ja seal säilitada (edaspidi koos salvestada).

 (14) Eurofondi valitseja esitab osakuomanikule või aktsionärile eurofondi osaku või aktsia väljalaske- või tagasivõtmisavalduse täitmist kinnitava aruande püsival andmekandjal või teeb selle kättesaadavaks muul samaväärsel viisil.

 (15) Täpsemad nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud andmetöötlussüsteemile, eurofondi osakute või aktsiate väljalaske- või tagasivõtmisavalduste andmete registreerimisele ja salvestamisele ning avalduste täitmisest aruandmisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 55. Osakute ja aktsiate väljalaskmine ning väljalaskmishind

 (1) Osakud ja aktsiad lastakse välja nende väljalaskmishinnaga.

 (2) Osaku ja aktsia väljalaskmishind on vastavat liiki osaku või aktsia puhasväärtus, millele võib olla lisatud väljalaskmistasu fondi alusdokumendis ette nähtud korras.

 (3) Osaku ja aktsia väljalaskmishind avalikustatakse samal ajal fondi osaku või aktsia puhasväärtuse avalikustamisega vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõikes 9 sätestatud nõuetele.

 (4) Fondi osaku või aktsia eest tasutakse üksnes rahalise sissemaksega. Osakuid ja aktsiaid lastakse välja ning kantakse osakute või aktsiate registrisse üksnes välja lastavate osakute või aktsiate arvule vastavas osaku või aktsia puhasväärtuse ulatuses raha laekumisel fondi varasse. Murdosaku või -aktsia väljalaskmisel peab fondi varasse laekuma raha, mis vastab sellele osale osaku või aktsia puhasväärtusest.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata fondi tulu väljamaksmisel uute osakute või aktsiatega ja fondide ühinemisel ühendava fondi osakute või aktsiate väljalaskmisel.

 (6) Osakute ja aktsiate väljalaskmine ei ole ajaliselt piiratud ja nende emissioonimahtu ega välja lastavate osakute ja aktsiate arvu kindlaks ei määrata, kui fondi tingimustes või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

 (7) Osaku ja aktsia väljalaskmisest võib keelduda, kui see tuleneb fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis sätestatust.

 (8) Kui fondi vara investeerimisel järgitakse vastavalt käesoleva seaduse § 116 lõikele 1 kindlat indeksit, võib fondi tingimustes või põhikirjas ette nähtud tingimustel osakuid või aktsiaid välja lasta järgitava indeksi arvutamise aluseks olevate väärtpaberite vastu.

 (9) Kinnise fondi osakuid või aktsiaid võib välja lasta puhasväärtusest erineva väljalaskehinnaga järgmistel tingimustel:
 1) väljalaskehinna määramise tingimused otsustatakse osakuomanike või aktsionäride üldkoosolekul ja nende poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul esindatud häältest, kui fondi tingimustega või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet, või
 2) fondi osakud või aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul või fondi tingimuste või põhikirja kohaselt peavad fondi osakud või aktsiad olema võetud kauplemisele reguleeritud turul 12 kuu jooksul käesoleva lõike punktis 1 nimetatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.

 (10) Fondivalitseja võib määrata kinnise fondi lõpliku väljalaskehinna käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 1 nimetatud üldkoosoleku otsuses määratud tingimustel väljalaskehinna vahemikus.

§ 56. Osakute ja aktsiate tagasivõtmine ning tagasivõtmishind

 (1) Osakuid ja aktsiaid võetakse tagasi nende tagasivõtmishinnaga.

 (2) Osaku või aktsia tagasivõtmishind on vastavat liiki osaku või aktsia puhasväärtus, millest võib olla maha arvatud tagasivõtmistasu fondi alusdokumendis ette nähtud korras. Osaku või aktsia tagasivõtmishind avalikustatakse samal ajal fondi osaku või aktsia puhasväärtuse avalikustamisega vastavalt sätestatud nõuetele.

 (3) Osakute või aktsiate tagasivõtmisel tehakse tagasi võetavate osakute või aktsiate eest fondi varast rahas väljamakse vastavalt tagasi võetavate osakute või aktsiate arvule ja nende puhasväärtusele. Tagasi võetud osakust või aktsiast tulenevad õigused ja kohustused lõpevad ning tagasi võetud osak või aktsia kustutatakse osakute või aktsiate registrist.

 (4) Väljamaksed tehakse nõuete esitamise järjekorras, kui fondi tingimustes või põhikirjas ei ole sätestatud väljamaksete järjekorras erisuste tegemise aluseid.

 (5) Kui fondi vara investeerimisel järgitakse vastavalt käesoleva seaduse § 116 lõikele 1 kindlat indeksit, võib fondi tingimustes või põhikirjas ette nähtud tingimustel osakuid või aktsiaid tagasi võtta järgitava indeksi arvutamise aluseks olevate väärtpaberite vastu.

 (6) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond ei pea sellise fondi, mille osakuid või aktsiaid võetakse tagasi osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel, osakuid või aktsiaid tagasi võtma, kui selle fondi osakutega kaubeldakse reguleeritud turul ja on tagatud, et osaku väärtus sellel turul ei erine oluliselt osaku tagasivõtmishinnast.

 (7) Niisuguse fondi, mille varast fondi tingimuste või põhikirja kohaselt investeeritakse vähemalt 60 protsenti kinnisasjadesse või vähemalt 80 protsenti kinnisasjadesse ja kinnisasjadega seotud väärtpaberitesse, reguleeritud turul mittekaubeldavatesse väärtpaberitesse või muusse mittelikviidsesse varasse, osakuid või aktsiaid ei ole lubatud võtta tagasi osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel varem kui kuue kuu möödumisel osakuomaniku või aktsionäri vastava nõude esitamisest arvates.

§ 57. Osakute ja aktsiate väljalaskmise ning tagasivõtmise peatamine

 (1) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond peab peatama fondi osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise, kui väljalaskmine või raha väljamaksmine kahjustaks oluliselt osakuomanike või aktsionäride huve või fondi korrapärast valitsemist.

 (2) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond võib peatada fondi osakute või aktsiate tagasivõtmise, kui on tõendatud vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) fondi arvelduskontodel olevast rahast ei piisa osakute või aktsiate tagasivõtmishinna väljamaksmiseks;
 2) fondi väärtpabereid või muud vara ei ole võimalik viivitamata müüa;
 3) fondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramine on takistatud.

 (3) Osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamisest ja selle põhjustest peab fondivalitseja või aktsiaseltsifond viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni ja finantsjärelevalve asutust igas välisriigis, kus fondi osakuid või aktsiaid pakutakse. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui osakute või aktsiate väljalaskmine või tagasivõtmine peatatakse seoses kauplemise peatamisega väärtpaberiturgudel.

 (4) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega kohustada fondivalitsejat või aktsiaseltsifondi osakute või aktsiate väljalaskmist või tagasivõtmist peatama, kui on kahtlus, et:
 1) osakute või aktsiate väljalaskmise, tagasivõtmise või avaliku pakkumise kohta õigusaktides sätestatud nõudeid on rikutud või on sellise rikkumise oht;
 2) garantiilepinguga antud garantii ei ole piisav fondi tootluse garanteerimiseks, kui fondi tootlust garanteeritakse, või
 3) osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamine on muudel põhjustel vajalik osakuomanike või aktsionäride õigustatud huvide kaitseks.

 (5) Osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamisel kohustab Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega fondivalitsejat või aktsiaseltsifondi kõrvaldama osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamise aluseks olnud asjaolud.

 (6) Teate osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamisest peab fondivalitseja või aktsiaseltsifond viivitamata avaldama vastavalt fondi prospektis sätestatule fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.

 (7) Osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise võib peatada kuni kolmeks kuuks. Osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamise tähtaega võib pikendada Finantsinspektsiooni nõusolekul.

2. jagu Fondi, osakuomaniku ja aktsionäri arvel makstavad tasud ning kaetavad kulud 

§ 58. Fondi arvel makstavad tasud ja kaetavad kulud

 (1) Fondi arvel võib maksta üksnes järgmisi tasusid ja katta järgmisi kulusid:
 1) fondivalitsejale makstav tasu fondi valitsemise eest või aktsiaseltsifondi valitsemisega otseselt seotud tasud ja kulud (edaspidi valitsemistasu);
 2) depositooriumile makstav tasu osutatud teenuste eest (edaspidi depootasu);
 3) fondi arvel tehingu tegemisega vahetult seotud ülekandekulud ja teenustasud ning muud fondi alusdokumendis nimetatud fondi valitsemisega seotud tasud ja kulud;
 4) fondi likvideerimiskulud käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.

 (2) Valitsemistasu ja depootasu ei või maksta ettemaksena.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasud ja kulud kokku ei tohi ületada fondi alusdokumendis ja prospektis ette nähtud määrasid.

§ 59. Osakuomaniku ja aktsionäri arvel makstavad tasud

 (1) Osaku või aktsia väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu makstakse osaku või aktsia omandanud või tagastanud isiku arvel. Osakuomaniku või aktsionäri arvelt ei või nõuda muid osaku või aktsia väljalaskmise või tagasivõtmisega seotud tasusid, välja arvatud juhul, kui fondi tingimuste või põhikirja kohaselt võib osakuomanikult või aktsionärilt nõuda lisatasu tulenevalt osaku või aktsia väljalaskmise või tagasivõtmise tehingu olulisest mõjust fondi korrapärasele valitsemisele. Eeltoodu ei välista kolmanda isiku vahendustasu või muu samaväärse tasu maksmist osakuomaniku või aktsionäri arvelt, kui see on ette nähtud fondi tingimustes või põhikirjas ja prospektis.

 (2) Osakuomaniku või aktsionäri arvel makstavad tasud määratakse fikseeritud summana või protsendina fondi osaku või aktsia puhasväärtusest, kui fondi tingimustes või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Osakute või aktsiate väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu ei tohi ületada fondi tingimustes, põhikirjas, prospektis või muus avaldatavas teabes ette nähtud määrasid. Osakute või aktsiate väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu ning olemasolul muu tasu määrad võivad erineda osaku- või aktsialiigi alusel või muu osakuomaniku või aktsionäriga seotud tunnuse alusel.

 (4) Osakuid või aktsiaid omandanud või tagastanud isiku nõudmisel teatatakse talle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tema arvel makstud väljalaskmis- või tagasivõtmistasu suurus.

 (5) Fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud juhul võivad sama liiki osakute või aktsiate väljalaskmis- või tagasivõtmistasud erineda lähtuvalt osakuomaniku või aktsionäri osaluse suurusest fondis.

3. jagu Osakute ja aktsiate registreerimine ning osakute ja aktsiate registri pidamine 

§ 60. Osakute ja aktsiate registreerimine

 (1) Osakud registreeritakse elektroonilises vormis osakute registris (edaspidi käesolevas jaos register). Aktsiaseltsifondi aktsiaraamatule ja selle pidamisele kohaldatakse käesolevas seaduses registri ja selle pidamise kohta sätestatut.

 (2) Registrit peab fondivalitseja või muu isik, kellele on registripidamise ülesanded edasi antud (edaspidi registripidaja).

 (3) Kõik fondi sama liiki osakud või aktsiad peavad olema registreeritud ühe ja sama registripidaja juures. Kui fondil on mitut liiki osakuid või aktsiaid, võib eri liiki osakutel või aktsiatel olla erinev registripidaja.

 (4) Kui fondi osakud või aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite registris, ei kohaldata osakute või aktsiate registreerimisele käesoleva seaduse §-des 61–63 sätestatut.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

§ 61. Nõuded registripidajale

 (1) Registripidajaks võib käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud registripidamise ülesannete edasiandmise korral olla Eestis või välisriigis asutatud isik, kelle tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, juhtimis- ja tegevusriskide maandamiseks rakendatavad sisekontrolli meetmed, finantsseisund, asjaomaste töötajate pädevus ja kogemused ning muud võimalused on küllaldased, et tagada seaduses ja registripidamise lepingus nimetatud ülesannete täitmine.

 (2) Kui registripidamise ülesanne on edasi antud, tuleb registripidaja vastutus kindlustada või garanteerida, välja arvatud juhul, kui registripidajaks on krediidiasutus või kindlustusandja.

 (3) Registripidaja, kellele registripidamise ülesanne on edasi antud, peab hüvitama registri pidamisel oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju.

 (4) Registripidaja vastutuse kindlustamise või garanteerimise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 62. Registrisse kantavad andmed ja nende töötlemine

 (1) Registrisse kantakse järgmised andmed:
 1) fondivalitseja või aktsiaseltsifondi ärinimi, asukoht ja registrikood;
 2) fondi nimetus;
 3) osakuomaniku või aktsionäri nimi, aadress ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg, või selle olemasolul registrikood;
 4) kui osakuomanikuks või aktsionäriks on fond, siis fondi nimetus või ärinimi ja olemasolul asukoht ja registrikood, olemasolul fondivalitseja ärinimi, asukoht ja registrikood;
 5) osakuomanikule või aktsionärile kuuluvate osakute või aktsiate arv ja valuuta, olemasolul liik ning olemasolul nimiväärtus;
 6) osakute või aktsiate omandamise aeg ja väljalaskmishind ning tagasivõtmise aeg ja tagasivõtmishind, kui osakud või aktsiad on tagasi võetud;
 7) muud osakuga või aktsiaga seotud õigused ja õiguste tekkimise, muutumise või lõppemise aeg, sealhulgas osaku või aktsia omandamise ja pantimise aeg;
 8) muud andmed, mida registripidaja peab vajalikuks.

 (2) Kui osakuomanikule või aktsionärile kuuluvaid osakuid või aktsiaid hoiab tema eest kolmas isik, kellel on seadusest tulenev õigus hoida osakuid või aktsiaid oma nimel ja teise isiku arvel, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud andmetena kanda registrisse kolmanda isiku andmed. Kui teise isiku nimel ja arvel hoiab osakuid või aktsiaid kolmas isik, ei kanta registrisse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud andmeid.

 (3) Registri andmete töötlemisel lähtub registripidaja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetest ja fondivalitseja või aktsiaseltsifondi kehtestatud või fondivalitseja või aktsiaseltsifondi ja registripidaja vahel kokku lepitud andmete käitlemise korrast. Andmete käitlemise korraga tagatakse isikuandmete kestvalt muutumatu säilitamine ning nende piisav kaitse loata töötlemise ja hävimise eest.

 (4) Registripidaja võib registri andmeid töödelda enda algatusel, kui ta avastab andmetes vea ja kui andmete töötlemine ei kahjustata kellegi õigusi. Registripidaja säilitab kõigi avastatud andmete töötlemise vigade ja enda tehtud paranduste andmeid.

 (5) Registripidaja on kohustatud säilitama temale kande tegemiseks esitatud andmeid ja dokumente kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kümme aastat vastava kande tegemisest arvates.

 (6) Registripidaja teeb registrikande ühe tööpäeva jooksul fondi osaku või aktsiaga tehtud tehingu arveldamisest arvates. Kui registripidamise ülesanne on antud edasi kolmandale isikule, kes ei korralda fondi osakute või aktsiate tehingute arveldamist, tuleb registrikanne teha ühe tööpäeva jooksul fondivalitsejalt sellekohase korralduse saamisest arvates.

 (7) Fondi suhtes loetakse osak või aktsia üleläinuks omandaja registrisse kandmisest arvates.

 (8) Registripidaja võib keelduda registrikande korralduse täitmisest, kui:
 1) korraldus või selles sisalduvad andmed ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele;
 2) korraldust ei ole teinud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud või muu korralduse tegemiseks õigustatud isik.

 (9) Registri pidamise, registrikannete tegemise ja registriandmete töötlemise ning säilitamise korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 63. Registri andmetega tutvuma õigustatud isikud

 (1) Registrisse kantud andmetega on õigus tutvuda ja neist väljavõtteid saada fondi osakuomanikul või aktsionäril või tema volitatud isikul, fondivalitsejal, depositooriumil, Finantsinspektsioonil ning õigustatud huvi korral järgmistel isikutel ja asutustel:
 1) kohtul asja menetlemisel;
 2) kohtueelse uurimise asutusel ja prokuratuuril alustatud kriminaalmenetluses, asjaomastel organitel rahvusvahelise õigusabitaotluse menetlemisel või Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepingu või politsei või muu sellesarnase pädeva asutuse koostöölepingu täitmiseks;
 3) julgeolekuasutusel julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks;
 4) Maksu- ja Tolliametil vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, sealhulgas alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel, või riikliku järelevalve teostamiseks hasartmänguseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
 5) kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks;
 6) ajutisel halduril ja pankrotihalduril pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
 7) Riigikontrollil Riigikontrolli seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
 8) Tagatisfondi määratud isikul Tagatisfondi seaduse alusel;
 9) pärima õigustatud isikul või tema volitatud isikul ning notaril seoses ametitoimingu tegemisega, notari või kohtu määratud pärandvara inventuuri tegijal, kohtu määratud pärandvara hooldajal, samuti välisriikide konsulaaresindustel pärimismenetluse käigus pärandvara ja sellega seotud andmete kohta kirjalike dokumentide esitamiseks;
 10) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni üle kontrolli teostajal deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks;
 11) rahapesu andmebürool ja Kaitsepolitseiametil rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
 12) krediidiasutusel;
 13) Finantsinspektsiooni tegevusluba omaval finantseerimisasutusel;
 14) muul isikul, kes tõendab, et andmete saamise eesmärk on rahapesu või terrorismi tõkestamine.

 (2) Osakuomanikul või aktsionäril või tema volitatud isikul on õigus tutvuda üksnes vastava osakuomaniku või aktsionäri kohta registrisse kantud andmetega.

 (3) Registripidaja on kohustatud tagama registrisse kantud andmete säilimise ning õigustatud isikutele ja asutustele taasesitamise vähemalt kümne aasta jooksul andmete registrisse kandmisest arvates.

4. jagu Pensionifondi osakule kohalduvad erisused 

1. jaotis Pensionifondi osakule ja pensionifondi arvelt makstavatele tasudele kohalduvad erisused 

§ 64. Pensionifondi osaku erisused

 (1) Pensionifondi osakute väljalaskmine ei ole ajaliselt piiratud ja nende emissioonimahtu ega välja lastavate osakute arvu kindlaks ei määrata.

 (2) Pensionifondi osakuid võivad omandada ja omada üksnes füüsilised isikud ning pensionifondi valitseja ja pensionifondi valitsejana tegutsenud isik käesoleva seaduse §-des 68–72 sätestatud tingimustel ja korras.

 (21) Kogumispensionide seaduse 2. peatüki 8. jaos sätestatud investeerimisriskiga kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu alusvarana võib kohustusliku pensionifondi osakuid omandada ja omada ka kindlustusandja.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

 (3) Pensionifondi osakuid ei või võõrandada ega koormata.

 (4) Kohustuslikul pensionifondil võivad olla üksnes ühte liiki osakud.

 (5) Pensionifondi murdosak tuleb näidata täpsusega vähemalt kolm kohta pärast koma.

 (6) Pensionifondi osaku puhasväärtus määratakse kindlaks igal osaku väljalaskmise ja tagasivõtmise päeval, kuid vähemalt iga seitsme päeva järel. Vabatahtliku pensionifondi osaku puhasväärtus määratakse täpsusega vähemalt neli kohta pärast koma ja kohustusliku pensionifondi osakul vähemalt viis kohta pärast koma.

 (7) Kohustusliku pensionifondi osak ei kuulu abikaasade ühisvarasse.

 (8) Pensionifondi osakud registreeritakse vastavalt väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatule.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (9) Pensioniregistrisse kantud andmetega on õigus tutvuda ja neist väljavõtteid saada ka Tagatisfondi määratud isikul Tagatisfondi seaduse § 92 lõike 1 alusel.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (10) Pensionifondi osakute vahetamisel ja väljamaksete tegemisel lähtutakse kogumispensionide seaduse §-des 23–27, 30, 31, 40–525 ja 55–60 sätestatust.

 (11) Kohustusliku pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankroti korral on pankrotihalduril õigus nõuda kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist.

 (12) Vabatahtliku pensionifondi osakuomaniku pankroti korral või tema varale sissenõude pööramisel täitemenetluse korras on vastavalt pankrotihalduril või kohtutäituril õigus nõuda vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist või vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist.

 (13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 12 nimetamata juhtudel on pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud.

§ 65. Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu ning pensionifondi arvel makstavate tasude ja kaetavate kulude erisused

 (1) Kohustusliku pensionifondi osaku omandajalt ei ole lubatud võtta väljalaskmistasu. Kohustusliku pensionifondi osaku tagasivõtmistasu makstakse sellesse pensionifondi, mille osakud tagasi võetakse.

 (2) Konservatiivse pensionifondi osaku tagasivõtmistasu määr ei või olla suurem kui 0,05 protsenti ja teiste kohustuslike pensionifondide puhul 0,1 protsenti osaku puhasväärtusest.

 (3) Tagasivõtmistasu ei ole lubatud võtta kohustusliku pensionifondi osakuomanikult, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel sellesse ikka jõudmiseni on jäänud viis aastat või vähem.

 (4) Depootasu, Tagatisfondi seaduse alusel tehtavad pensionikaitse osafondi osamaksed, Finantsinspektsiooni seaduse alusel makstav järelevalvetasu ja pensioniregistri pidajale makstav registritasu ning muud kohustusliku pensionifondi valitsemisega seotud käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetamata tasud makstakse ning kulud kaetakse fondivalitseja arvel.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (5) Kohustusliku pensionifondi arvel võib tasuda või katta üksnes selliseid käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktis 3 nimetatud tasusid ja kulusid, mis ei ületa vastava teenuse eest tavapäraselt makstavat vahendus- või teenustasu või mis on kohustusliku pensionifondi valitsemiseks vältimatult vajalikud.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata tasude ega kulude suhtes, mis tulenevalt nende olemusest ei tekita osakuomaniku ja fondivalitseja vahelist huvide konflikti fondi valitsemise teenuse ausal, asjatundlikul ja osakuomaniku parimatest huvidest lähtuval osutamisel.

 (7) Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu arvestamisel rakendatakse vähendatud valitsemistasu määrasid, mis sõltuvad fondivalitseja valitsetavate kõigi kohustuslike pensionifondide vara puhasväärtuse summast.

 (8) Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määrade vähendamise ulatuse ja selle arvutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 66. Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise peatamise erisused

 (1) Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmise peatamise korral säilitab pensioniregistri pidaja nende osakute omandamiseks laekunud vahendid kogumispensionide seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud pangakontol.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (2) Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise peatamiseks peab fondivalitseja taotlema Finantsinspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas jaos luba).

 (3) Loa taotlemiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaotises taotlus):
 1) väärtpaberite registri pidamise seaduse § 51 lõikes 4 nimetatud andmed avalduse esitamisele eelnenud kuu jooksul välja lastud ja tagasi võetud pensionifondi osakute arvu ja neid omandanud või võõrandanud osakuomanike kohta;
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
 2) andmed pensionifondi vara, osaku puhasväärtuse ja osaku tagasivõtmistasu muutumise kohta avalduse esitamisele eelnenud kuu jooksul;
 3) osakute tagasivõtmise peatamise põhjuste selgitus;
 4) hinnang selle kohta, milline on osakute tagasivõtmise peatamise mõju pensionifondi osakuomaniku huvidele.

 (4) Luba ei ole vaja taotleda, kui kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmine peatatakse seoses kauplemise peatamisega väärtpaberiturgudel või lühiajaliselt muu kiireloomulise vajaduse korral, kui fondivalitseja hinnangul kahjustaks osakute tagasivõtmine osakuomanike üldisi huve.

 (5) Ajal, kui kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmine on peatatud, võib selle pensionifondi osakuid välja lasta üksnes fondivalitsejale ning kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 21 sätestatud alusel kohustusliku pensionifondi osakuomanikele.

§ 67. Loa taotluse menetlemine, otsus ja loa andmisest keeldumise alused

 (1) Kui taotlus ei vasta käesoleva seaduse § 66 lõikes 3 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (2) Kui taotluse põhjal ei ole võimalik veenduda, kas kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise peatamine vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid fondiga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

 (3) Fondivalitseja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja fondi osakute tagasivõtmise peatamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (5) Kui fondivalitseja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.

 (6) Otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja see tehakse viivitamata fondivalitsejale teatavaks.

 (7) Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui:
 1) ei ole tõendatud käesoleva seaduse § 57 lõikes 2 nimetatud asjaolu ilmnemine;
 2) osakuomanike huvid ei oleks osakute tagasivõtmise peatamise korral küllaldaselt kaitstud.

2. jaotis Pensionifondi valitseja oma osakute omandamise ja tagasivõtmise erisused 

§ 68. Pensionifondi valitseja oma osakud

 (1) Pensionifondi valitseja võib omada tema valitsetava pensionifondi osakuid.

 (2) Pensionifondi valitseja peab omama vähemalt 0,5 protsenti tema valitsetavate kohustuslike pensionifondide osakutest. Osas, milles pensionifondi valitseja valitsetavate kohustuslike pensionifondide vara turuväärtus ületab ühte miljardit eurot, peab pensionifondi valitseja omama vähemalt 0,02 protsenti osakutest.

 (3) Pensionifondi valitseja peab omama osakuid igas tema valitsetavas kohustuslikus pensionifondis proportsionaalselt, arvestades iga pensionifondi vara turuväärtuse osakaalu kõigi tema valitsetavate kohustuslike pensionifondide vara turuväärtusest.

 (4) Kohustusliku pensionifondi moodustamisele järgneval kolmel aastal peab pensionifondi valitseja omama vähemalt kahte protsenti selle pensionifondi osakutest.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatut ei kohaldata:
 1) kohustusliku pensionifondi suhtes kolme kuu jooksul selle pensionifondi valitsemise fondivalitseja poolt ülevõtmisest arvates;
 2) Finantsinspektsiooni määratud tingimustel kuue kuu jooksul pärast osakute tagasivõtmist kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 21 sätestatud juhul.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 sätestatud tähtaega võib Finantsinspektsioon pikendada enda määratud tingimustel kuni 15 kuu võrra.

 (7) Seaduses sätestatud juhtudel peab pensionifondi valitsejale kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arv olema suurem käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 või lõike 4 kohaselt leitud osakute arvust.

 (8) Ettekirjutuse täiendavate osakute omandamise ja selle tingimuste kohta teeb pensionifondi valitsejale Finantsinspektsioon.

 (9) Pensionifondi valitsejale või pensionifondi valitsejana tegutsenud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute osakaalu määramiseks käesoleva jaotise tähenduses jagatakse sellele isikule kuuluvate osakute arv pensioniregistri pidaja registreeritud selle fondi osakute arvuga, mida võib korrigeerida vastavalt laekunud, kuid arveldamata ostu- ja müügikorraldustest tulenevatele osakutele.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (10) Fondivalitsejale ei või kuuluda nende pensionifondide osakuid, mida ta ei valitse. Fondivalitseja võib omada kohustusliku pensionifondi osakuid, mille valitsemise ta on üle andnud, kui valitsemise üleandmisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud.

§ 69. Pensionifondi valitseja oma osakute omandamine ja tagasivõtmine

 (1) Pensionifondi valitseja omandab pensionifondi oma osakuid ja võtab talle kuuluvaid pensionifondi osakuid tagasi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Pensionifondi valitseja teatab Finantsinspektsioonile osakute omandamise või tagasivõtmise kavatsusest vähemalt kümme päeva enne osakute omandamist või tagasivõtmist, esitades Finantsinspektsioonile järgmised andmed:
 1) pensionifondi nimetus;
 2) pensionifondi vara turuväärtus ja puhasväärtus;
 3) välja lastud ja tagasi võtmata osakute arv;
 4) pensionifondi valitsejale kuuluvate osakute arv ja nende osakaal;
 5) nende osakute arv, mida kavatsetakse omandada või tagasi võtta;
 6) osakute omandamise või tagasivõtmise kavandatav päev.

 (3) Finantsinspektsiooni teavitamine käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole vajalik vabatahtliku pensionifondi puhul, mille osakuid võetakse tagasi osakuomaniku nõudmisel, samuti juhul, kui kohustusliku pensionifondi osakuid omandatakse või võetakse tagasi Finantsinspektsiooni ettekirjutuse alusel käesoleva seaduse § 68 lõike 8 või kogumispensionide seaduse §-de 32–35 kohaselt.

 (4) Käesolevas jaos fondivalitseja kohta sätestatut kohaldatakse osakute tagasivõtmisel ka isikule, kes enam ei valitse fondi, mille osakute tagasivõtmist ta nõuab.

§ 70. Pensionifondi valitseja oma osakute omandamise või tagasivõtmise keelamise alused

 (1) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega keelata valitsejal pensionifondi oma osakute omandamise või määrata omandatavate osakute maksimaalse arvu, kui:
 1) teavitamisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged või eksitavad;
 2) osakute omandamise tulemusena kuuluks pensionifondi valitsejale rohkem kui viis protsenti pensionifondi osakutest;
 3) pensionifondi osakute omandamine on vastuolus teiste osakuomanike õigustatud huvidega.

 (2) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega keelata pensionifondi valitsejal oma osakute tagasivõtmise või määrata tagasi võetavate osakute maksimaalse arvu, kui:
 1) teavitamisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged või eksitavad;
 2) Finantsinspektsioon on teinud pensionifondi valitsejale ettekirjutuse ja see on jäetud tähtpäevaks täitmata;
 3) pensionifondi valitsejale kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arv jääks osakute tagasivõtmisel väiksemaks käesoleva seaduse § 68 lõikes 2, 3, 4 või 7 sätestatud määrale vastavast osakute arvust;
 4) kohustusliku pensionifondi tingimuste kooskõlastamisest ei ole veel möödunud 12 kuud;
 5) pensionifondi valitseja on Tagatisfondi seaduse § 67 lõike 2 alusel kvartaliosamakse tasumise edasi lükanud;
 6) tagasi võetakse selle isiku osakuid, kelle valitsetud kohustusliku pensionifondi valitsemise õigus on antud üle teisele fondivalitsejale, ja üleandmisest on möödunud vähem kui kuus kuud;
 7) tagasi võetakse selle isiku osakuid, kelle valitsetud kohustusliku pensionifondi valitsemise õigus on läinud üle pensionifondi depositooriumile, kuni pensionifondi valitsemise õiguse üleandmiseni teisele fondivalitsejale või pensionifondi likvideerimiseni;
 8) pensionifondi osakute tagasivõtmine ei vastaks muul põhjusel teiste osakuomanike parimatele huvidele.

§ 71. Pensionifondi valitseja oma osakute omandamine või tagasivõtmine Finantsinspektsiooni nõudel

 (1) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega nõuda pensionifondi oma osakute tagasivõtmist, kui pensionifondi valitsejale kuulub rohkem kui viis protsenti selle fondi osakutest.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega nõuda:
 1) kohustusliku pensionifondi osakute omandamist, kui pensionifondi valitsejale kuuluvate osakute arv tema valitsetavas kohustuslikus pensionifondis ei vasta käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 või lõikes 4 sätestatule;
 2) kohustusliku pensionifondi osakute omandamist, kui see on vajalik kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamise tagamiseks või kui see on muul põhjusel vajalik osakuomanike huvide kaitseks;
 3) kohustuslikku pensionifondi valitsenud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist, kui selle pensionifondi valitsemise õiguse üleminekust on möödunud rohkem kui üheksa kuud.

§ 72. Kohustusliku pensionifondi valitsejale kuuluvate osakute kustutamine pensionifondi likvideerimisel

 (1) Pärast kohustusliku pensionifondi likvideerimise lõpetamist on pensionifondi valitsejal või pensionifondi valitsejana tegutsenud isikul õigus taotleda Finantsinspektsioonilt nõusolekut temale kuuluvate osakute puhasväärtusele vastava summa väljamaksmiseks ja osakute pensioniregistrist kustutamiseks.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (2) Finantsinspektsiooni nõusoleku andmisest keeldumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 70 sätestatud aluseid. Finantsinspektsioon teeb nõusoleku andmise või sellest keeldumise viivitamata teatavaks ka pensioniregistri pidajale.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (3) Finantsinspektsioon keeldub kõigi või osa fondivalitsejale kuuluvate osakute kustutamisest, kui ilmneb mõni kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud asjaolu.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul rakendatakse kogumispensionide seaduse §-des 32–35 sätestatud kahju hüvitamise korda.

 (5) Pensionifondi valitseja esitab pensioniregistri pidajale avalduse talle kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arvu ja puhasväärtusele vastava summa väljamaksmiseks ning osakute kustutamiseks osakute pensioniregistrist, lisades Finantsinspektsiooni nõusoleku osakute kustutamiseks. Pensioniregistri pidaja kannab avalduse alusel kustutatavate osakute eest raha üle fondivalitsejale.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

10. peatükk Avalikustatav teave ja aruandlus 

1. jagu Prospekt ja põhiteave 

1. jaotis Nõuded prospektile ja põhiteabele 

§ 73. Üldnõuded prospektile ja põhiteabele

 (1) Fondi avalikuks pakkumiseks koostatakse prospekt, milles tuleb esitada käesoleva peatüki kohaselt avalikustamisele kuuluv teave ja mis peab olema koostatud selliselt, et prospekti kasutajal oleks sellest lihtne vajalikku teavet leida.

 (2) Prospektis peab olema näidatud, millise kuupäeva seisuga on selle andmed esitatud.

 (3) Fondi avaliku pakkumise kohta tuleb lisaks prospektile alati koostada põhiteave, mis peab vastama käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.

 (4) Põhiteave koostatakse selliselt, et isikul, kes ei ole kutseline investor, on selle sisust kerge aru saada ka viideteta muudele dokumentidele.

 (5) Põhiteabes esitatud andmed peavad olema prospekti vastavate andmetega kooskõlas.

 (6) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, tuleb prospektis esitada andmed fondi iga allfondi kohta, kui need andmed erinevad fondi üldistest andmetest. Kui fondi vara jaguneb allfondideks või fondil on eri liiki osakuid või aktsiaid, tuleb põhiteave koostada fondi iga allfondi ja iga osaku- või aktsialiigi kohta. Andmeid, mis on asjakohased sama fondi eri liiki osakute või aktsiate puhul, võib esitada ühe dokumendina tingimusel, et see dokument vastab põhiteabe kohta sätestatud nõuetele.

 (7) Põhiteavet ja vajaduse korral selle tõlget kasutatakse muutmata kujul ja lisandusteta kõigis lepinguriikides, kus fondi osakuid või aktsiaid pakutakse, arvestades põhiteabe muudatusi, mis on lubatud vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 583/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses investorile esitatava põhiteabega ja tingimustega, mida tuleb täita investorile esitatava põhiteabe või prospekti esitamisel veebilehel või muul püsival andmekandjal kui paberil (ELT L 176, 10.07.2010, lk 1–15) artiklile 27.

 (8) Fondi prospekti ja põhiteabe kinnitab fondivalitseja juhatus.

 (9) Fondi prospektile tuleb alati lisada fondi tingimused või põhikiri, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Fondi tingimusi või põhikirja ei pea prospektile lisama, kui prospektis sisaldub tingimus, et fondi tingimused või põhikiri saadetakse investorile tema nõudmisel, või kui talle teatatakse fondi tingimuste või põhikirja avalikustamise kohad kõikides riikides, kus osakutega või aktsiatega kaubeldakse.

 (10) Käesolevas jaos fondi avaliku pakkumise ning prospekti ja põhiteabe kohta sätestatut ei kohaldata kinnisele fondile. Sellise fondi avalikule pakkumisele kohaldatakse väärtpaberituru seaduses väärtpaberite avaliku pakkumise ja reguleeritud turul kauplemisele võtmise kohta sätestatut.

§ 74. Prospektis avalikustatavad andmed

 (1) Prospektis peab olema märgitud fondi ja olemasolul allfondi kohta järgmine ajakohastatud teave:
 1) fondi üldandmed;
 2) fondi investeerimispoliitika;
 3) osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimused, osakute või aktsiate vahetamise lubatavuse korral nende vahetamise tingimused ja kord;
 4) fondi eelmiste perioodide tootlus ja tootluse arvutamise metoodika;
 5) fondi riskide ja tüüpinvestori kirjeldus;
 6) depositooriumi ja fondivalitseja ning nende kolmandate isikute, kellele fondi valitsemisega või vara hoidmisega seotud ülesanded on edasi antud, ärinimi, registrikood ja asukoht;
 7) fondi või osakuomanike või aktsionäride arvel makstavate tasude ja kulude, välja arvatud likvideerimiskulude summaarne piirmäär ning valitsemistasu ja depootasu määrad;
 8) fondi vara ja osaku või aktsia puhasväärtuse ning osakute või aktsiate väljalaskmis- ja tagasivõtmishinna kindlaksmääramise ja avalikustamise kord ning sagedus;
 9) osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamise tingimused;
 10) osakuomanikele või aktsionäridele fondi tulu arvel väljamaksete tegemise tingimused ja kord;
 11) fondi puudutava teabe avalikustamine;
 12) tingimused, millele peab vastama fondi osakute või aktsiate registri pidaja, ja fondi osakute või aktsiate registreerimise kord ning teave fondi osakute või aktsiate registri pidaja kohta;
 13) fondivalitseja tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus, sealhulgas tasu ja hüvitiste arvestamise aluste kirjeldus, tasu ja hüvitiste määramise eest vastutavad isikud, olemasolul töötasukomitee koosseis, või tasustamise põhimõtete kokkuvõte ning märge, et tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus on esitatud fondivalitseja veebilehel koos viitega veebilehe aadressile ja et investori taotluse korral tehakse tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus tasuta kättesaadavaks paberil.

 (2) Prospektis tuleb fondi või olemasolul lepingulise fondi allfondi investeerimispoliitika kohta märkida järgmine teave:
 1) millisesse varasse fondi vara investeeritakse ja millises ulatuses, sealhulgas kui fondi vara investeerimisel järgitakse kindlat indeksit, siis kas tegemist on fondi tootluse võrdlemise alusega või seisneb fondi investeerimispoliitika kindla indeksi järgimises, ning kauplemismeetodid, kui need on investeerimispoliitika kujundamisel olulise tähendusega;
 2) millises ulatuses ühte isikusse või tema emiteeritud väärtpaberitesse või muusse finantsvarasse fondi vara investeeritakse;
 3) millistesse riikidesse või riikides asuvatesse isikutesse fondi vara investeeritakse;
 4) millises ulatuses investeeritakse fondi vara reguleeritud turul mittekaubeldavatesse väärtpaberitesse või muusse mittelikviidsesse varasse;
 5) tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute eesmärgid;
 6) fondi arvel kohustuste võtmise, nagu väärtpaberite väljalaskmise tagamise, laenu võtmise, repo- ja pöördrepotehingute või muude väärtpaberite laenamise tehingute tegemise ulatus ja tähtajad.

 (3) Prospektis tuleb fondi depositooriumi kohta esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatule depositooriumi ülesannete kirjeldus ja tekkida võivad huvide konfliktid, sealhulgas vara hoidmise ülesannete edasi andmisel tekkida võivad huvide konfliktid.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teavet ei märgita fondi prospektis, kui see on esitatud fondi tingimustes või põhikirjas.

 (5) Välisriigis asutatud või moodustatud fondi Eestis pakkumisel tuleb järgida fondi ja fondivalitseja kohta prospektis avalikustatavale teabele esitatavaid nõudeid.

 (6) Nõuded prospektile ja selles sisalduvate andmete loetelule ning välisriigi fondi kohta esitatavale lisateabele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 75. Nõuded põhiteabele

 (1) Põhiteabes peab olema selgelt ja arusaadavalt märgitud põhjendatud investeerimisotsuse tegemiseks vajalik järgmine teave:
 1) fondi nimetus või ärinimi ja teave fondi päritoluriigi järelevalveasutuse kohta;
 2) fondi investeerimispoliitika lühikirjeldus;
 3) fondi eelmiste perioodide tootlus, või kui fondi tootlust garanteeritakse, järgmiste perioodide tootlus;
 4) fondi või osakuomanike või aktsionäride arvel makstavad tasud ja kulud ning nende määrad;
 5) fondi riski ja tulu vaheline seos koos fondi investeerimisega kaasnevate riskide mõistmiseks vajalike juhiste ning hoiatustega;
 6) viide prospekti, aasta- ja poolaastaaruande ning muu fondi puudutava teabe tasuta saamise kohale, viisile ja teabe esitamise keelele;
 7) märge, et fondivalitseja veebilehel on esitatud tasustamise põhimõtete kirjeldus, sealhulgas tasu ja hüvitiste arvestamise aluste kirjeldus, tasu ja hüvitiste määramise eest vastutavad isikud, olemasolul töötasukomitee koosseis, viide veebilehe aadressile ning teave, et investori taotluse korral tehakse tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus tasuta kättesaadavaks paberil.

 (2) Fondi põhiteabele esitatavad sisu- ja vorminõuded on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 583/2010.

§ 76. Osakuomanikule või aktsionärile kahju hüvitamine

 (1) Kui fondi prospekt või põhiteave (prospekt ja põhiteave ühiselt edaspidi käesolevas jaos prospektid) sisaldavad fondi või selle osakute või aktsiate väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, hüvitab fondivalitseja või aktsiaseltsifond osakuomanikule või aktsionärile põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja prospektides esitatud teabe vahel, kui fondivalitseja või aktsiaseltsifond teadis või oleks pidanud teadma sellest erinevusest.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka prospektide puudulikkuse, sealhulgas nendest asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui prospektide puudulikkus tuleneb teabe varjamisest fondivalitseja või aktsiaseltsifondi poolt.

 (3) Fondivalitsejal või aktsiaseltsifondil on osakuomaniku või aktsionäri nõusolekul õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju hüvitada, võttes osakuomanikult või aktsionärilt osaku või aktsia tagasivõtmistasuta tagasi hinna eest, millega osakuomanik või aktsionär osaku fondivalitsejalt või aktsiaseltsifondilt omandas. Sellisel viisil fondivalitseja või aktsiaseltsifondi kulul osaku või aktsia tagasivõtmise korral vabaneb fondivalitseja või aktsiaseltsifond osakuomanikule või aktsionärile muu kahju hüvitamise kohustusest.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju hüvitamise kohustus on fondivalitsejal või aktsiaseltsifondil ka juhul, kui prospektides on märgitud teabe allikana kolmas isik. Fondivalitseja või aktsiaseltsifond vabaneb sellisel juhul vastutusest vaid juhul, kui prospektides viidatud või avaldatud teave on esitatud viitega fondivalitsejast või aktsiaseltsifondist sõltumatule teabeallikale ja fondivalitseja või aktsiaseltsifond ei teadnud ega pidanud teadma, et selle viite aluseks olev teave ei ole õige.

 (5) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond ei ole käesoleva paragrahvi alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kannatanu osaku või aktsia omandamise hetkel teadis või pidi teadma prospektide mittetäielikkusest või nendes sisalduvast valeteabest. Sama kehtib juhul, kui kutselisest investorist kannatanu oleks pidanud osaku või aktsia omandamisel oma tegevuses tavapärase hoolsuse korral aru saama, et prospektid sisaldavad valeteavet või et need ei ole täielikud, välja arvatud juhul, kui kahju on tekitatud tahtlikult.

 (6) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond peab osakuomanikule või aktsionärile põhjustatud kahju hüvitama üksnes põhiteabe või selle tõlke alusel vaid juhul, kui selles sisalduv teave on eksitav või vastuoluline või ei ole kooskõlas fondi prospektiga.

 (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat valeteavet sisaldavate või mittetäielike prospektide avalikustamisest arvates.

 (8) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitamist ja aegumistähtaega välistavad, piiravad või vähendavad kokkulepped on tühised.

2. jaotis Prospektide muutmine 

§ 77. Prospektide muutmine ning muudatuste avalikustamine ja jõustumine

 (1) Muudetud prospektid avalikustatakse viivitamata pärast nende Finantsinspektsioonile teadmiseks esitamist.

 (2) Prospektide muudatused jõustuvad ja prospektide alusel võib alustada fondi pakkumist pärast prospektide avalikustamist, kui prospektidest või käesoleva seaduse § 78 lõikest 4 ei tulene teisiti.

 (3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda:
 1) prospektide muutmist ja muudatuste avalikustamist, kui prospektid ei vasta fondi tingimustes, põhikirjas või õigusaktides sätestatud tingimustele;
 2) prospektide muudatuste olulise mõju tõttu fondile või osakuomanike või aktsionäride huvidele käesoleva seaduse § 78 lõikes 4 sätestatud tingimuste täitmist.

§ 78. Prospekti muudatuste mõju hindamine ja nõuded oluliste muudatuste tegemisel

 (1) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, tuleb prospektide muutmisel hinnata muudatuste mõju investorite mõistlikele huvidele. Koos muudetud prospektidega esitatakse Finantsinspektsioonile muudatuste põhjendus ning hinnang muudatuste mõju kohta fondile ja investorite huvidele.

 (2) Prospektide muudatuse olulisust eeldatakse, kui prospektides:
 1) muudetakse fondi investeerimispoliitikat;
 2) tõstetakse valitsemistasu ja depootasu määra oluliselt.

 (3) Prospektide muudatust ei peeta oluliseks, kui muudetakse investeerimispiiranguid ulatuses, mis oluliselt ei muuda fondi üldist investeerimispoliitikat ega peamisi investeerimiseesmärke. Prospektide muutmist ei peeta oluliseks ja prospektide muudatuste olulisust ei tule hinnata, kui:
 1) prospektide muutmisel alandatakse fondi või osakuomanike või aktsionäride arvel makstavaid tasusid või kulusid või tehakse muid muudatusi, mis on osakuomanike või aktsionäride suhtes soodustava iseloomuga;
 2) prospektides tehakse osakuomanike või aktsionäride õigusi ja kohustusi mittemõjutavaid parandusi või
 3) prospekte muudetakse üksnes tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest, mille rakendamine on kohustuslik.

 (4) Prospektide olulise muutmise korral peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
 1) osakuomaniku või aktsionäri nõudel võetakse osak või aktsia tagasivõtmistasuta tagasi vähemalt ühe kuu jooksul enne prospektide muudatuste jõustumist;
 2) fondivalitseja tagab osakuomanikule või aktsionärile võimaluse võõrandada fondi osak või aktsia vähemalt ühe kuu jooksul enne prospektide muudatuste jõustumist hinnaga, mis ei ole osaku või aktsia puhasväärtusest väiksem.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud võimalusest teavitamiseks avaldab fondivalitseja viivitamata pärast prospektide muutmise otsustamist teate fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.

 (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhul jõustuvad prospektide muudatused ning nende alusel võib alustada fondi pakkumist pärast prospektide Finantsinspektsioonile esitamist ja avalikustamist ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumisel, kui prospektides ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Kui prospektide oluline muutmine tuleneb fondi tingimuste või põhikirja muutmisest, jõustuvad prospektide muudatused ja nende alusel võib alustada fondi pakkumist samal ajal fondi tingimuste või põhikirja muudatuse jõustumisega.

§ 79. Prospektide muutmine uue allfondi moodustamiseks

 (1) Kui prospektide muudatusega moodustatakse lepingulise fondi allfond, ei kohaldata käesolevas seaduses prospekti olulise muutmise kohta sätestatut ja prospektid tuleb esitada Finantsinspektsioonile kooskõlastamiseks. Prospektide kooskõlastamiseks esitab lepingulise fondi valitseja (edaspidi käesolevas jaos taotleja) Finantsinspektsioonile kirjalikus vormis avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) fondi prospektid;
 2) põhiteave uue allfondi kohta ja olemasolul iga osakuliigi kohta;
 3) muudetud depooleping või allfondi depooleping.

 (2) Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (3) Kui esitatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas fondi prospekt vastab õigusaktidega fondi suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid fondiga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

 (4) Taotluse puudused tuleb kõrvaldada või lisaandmed ja -dokumendid esitada Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid ilma otsust tegemata.

 (6) Finantsinspektsioon võib keelduda prospektide muutmise kooskõlastamisest, kui:
 1) allfond, sealhulgas selle investeerimispoliitika, ei vasta fondi prospektides, tingimustes või õigusaktides sätestatule;
 2) fondi prospektid ei kajasta täielikult, arusaadavalt ja üheselt kõiki allfondi toimimise olulisi tingimusi või sisaldavad sätteid, mis on eksitavad või omavahel vastuolus või takistavad allfondi avalikku pakkumist, samuti kui prospektides allfondi kohta esitatud teave on ebapiisav.

 (7) Otsuse prospektide muutmise kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt neli kuud pärast taotluse saamist.

 (8) Prospektide muutmise kooskõlastamise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks taotlejale ja fondi depositooriumile.

 (9) Prospektide muudatused jõustuvad prospektide kooskõlastamisel, kui prospektides ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

2. jagu Teabe avalikustamine 

§ 80. Nõuded avalikustatavale teabele

 (1) Fondi kohta avaldatav ja dokumentides esitatav kogu teave, sealhulgas reklaam (edaspidi avalikustatav teave), peab olema tõene ja üheselt mõistetav ega tohi olla eksitav.

 (2) Avalikustatav teave võib hõlmata fondi kohta avaldatavaid andmeid ja hinnanguid, mille avaldamise eesmärk on üldsuse teavitamine fondi tegevusest või finantsseisundist, fondi osakute või aktsiate puhasväärtuse kujunemisest ning muudest vajalikest asjaoludest.

 (3) Avalikustatav teave ei tohi anda näilist tagatist fondi tulususe või väljamaksete kohta ega sisaldada ennustusi või prognoose fondi finantstulemuste kohta, võttes arvesse käesolevas seaduses fondi tootluse garanteerimise kohta sätestatut. Teavet, mis viitab fondi tulususe või väljamaksete arvestamisel indeksi, võrdlusportfelli või -finantsvarade järgimisele, ei käsitata prognoosina fondi finantstulemuste kohta.

 (4) Igasugune osakuid või aktsiaid ostma kutsuv avalikustatav teave peab sisaldama märget selle kohta, kus on võimalik tutvuda fondi pakkumiseks koostatud prospekti ja põhiteabega.

 (5) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond avalikustab fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel viivitamata kõik asjaolud, mis oluliselt mõjutavad fondi tegevust või finantsseisundit.

 (6) Käesolevas jaos fondi kohta sätestatu kohaldub ka lepingulise fondi allfondi kohta teabe avalikustamisele.

 (7) Igasugune ebaõige, eksitav, mitteõigeaegne või mittetäielik teave loetakse teabe avalikustamata või esitamata jätmiseks.

 (8) Fondi kohta avalikustatava teabe täpsemad nõuded võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 81. Fondi dokumentide avalikustamine ja keelenõuded

 (1) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond avaldab käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides nõutud dokumendid vähemalt fondivalitseja või aktsiaseltsifondi asukohas, tema filiaalide asukohas ja fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtades peab igal isikul olema võimalus tasuta tutvuda järgmiste dokumentidega:
 1) fondi tingimused või põhikiri;
 2) fondi viimane aastaaruanne või majandusaasta aruanne;
 3) fondi viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud viimasest aastaaruandest või majandusaasta aruandest hiljem;
 4) prospekt ja põhiteave.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid avalikustatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Investori nõudmisel annab fondivalitseja või aktsiaseltsifond dokumentide ärakirja investorile nõudmisel tasuta.

 (4) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond avalikustab fondi aastaaruande või majandusaasta aruande nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Fondi poolaastaaruande avalikustab fondivalitseja või aktsiaseltsifond kahe kuu jooksul pärast poolaasta lõppemist.

 (5) Põhiteave avalikustatakse vähemalt eesti keeles. Ülejäänud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid avalikustatakse vähemalt eesti- või ingliskeelsena, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (6) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud dokumente eesti keeles ei avalikustata, võib Finantsinspektsioon investorite huvide kaitseks nõuda fondivalitsejalt fondi dokumentide eesti keelde tõlkimist ja tõlke avalikustamist.

 (7) Kui avalikustatud dokumentide tõlked ei ole tõlgituga vastavuses või on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse eestikeelsetest dokumentidest või muukeelsete dokumentide tõlkest eesti keelde.

 (8) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, tuleb käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud fondi aasta- ja poolaastaaruandes avalikustada teave iga allfondi kohta ning käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud põhiteave iga allfondi kohta ja osakuliigi kohta.

§ 82. Fondi tootluse avalikustamine

 (1) Fondi tootluse avalikustamisel peab avalikustatav teave sisaldama märget selle kohta, et fondi eelmiste perioodide tootlus ei garanteeri fondi järgmiste perioodide tootlust, välja arvatud juhul, kui fondi tingimuste või põhikirja kohaselt fondi tootlust garanteeritakse. Tootluse kohta avalikustatavale teabele tuleb lisada andmed tootluse määramise aluseks võetud perioodi kohta.

 (2) Fondi piisava tegevusajaloo olemasolu korral avalikustatakse tootlus vähemalt kalendriaasta kohta või vähemalt viimase 12 kuu kohta. Perioodide põhjal, mis on lühemad kui 12 kuud, on keelatud fondi tootluse näitamine aasta baasil.

 (3) Lühema kui 12-kuulise perioodi tootluse näitamine aasta baasil on lubatud üksnes fondi puhul, mis investeerib peamiselt rahaturuinstrumentidesse. Tootluse juures tuleb sel juhul märkida, et tootlus on teisendatud aasta baasile.

 (4) Fondi piisava tegevusajaloo olemasolu korral peab fondi tootluse avaldamisel esitama fondi keskmise tootluse viimase kahe, kolme ja viie kalendri- või majandusaasta kohta. Lisaks käesolevas lõikes sätestatule võib esitada fondi keskmise tootluse fondi moodustamisest või asutamisest arvates.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata võrdlevale teabele ning fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel avalikustatavale teabele tingimusel, et sellele lisatakse viimase kalendriaasta või viimase 12 kuu tootluse andmed. Võrdlevaks teabeks peetakse teavet, mida esitab sõltumatu isik ja milles otseselt või kaudselt võrreldakse fondide tootlusi või osutatakse vastavale võrdlusalusele.

 (6) Käesolevas paragrahvis fondi kohta sätestatu kohaldub ka lepingulise fondi allfondi tootluse avalikustamisele.

 (7) Eurofondi tootluste põhiteabes avalikustamise erisused on esitatud komisjoni määruses (EÜ) nr 583/2010.

3. jagu Raamatupidamine ja aruandlus 

§ 83. Raamatupidamise korraldamine

 (1) Fondi raamatupidamist ja aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest ning fondivalitseja või fondi raamatupidamise sise-eeskirjast. Käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide vastuolu korral lähtutakse käesolevast seadusest.

 (2) Lepingulise fondi aastaaruandele kohaldatakse raamatupidamise seaduses raamatupidamise aruande kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Aktsiaseltsifondi majandusaasta aruandele kohaldatakse raamatupidamise seaduses majandusaasta aruande kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (3) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, kohaldub käesolevas seaduses aastaaruande kohta sätestatu ka allfondi kohta aastaaruande koostamisele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aruanded koostatakse ja teave esitatakse fondi ja iga allfondi kohta eraldi.

 (4) Fondi aastaaruanne või majandusaasta aruanne koostatakse, esitatakse ja avalikustatakse vähemalt eesti keeles. Välisriigis asutatud fondivalitseja võib koostada, esitada ja avalikustada fondi aastaaruande või majandusaasta aruande inglise keeles. Finantsinspektsioonil on õigus nõuda välisriigis asutatud fondivalitsejalt ingliskeelse fondi aastaaruande või majandusaasta aruande tõlkimist eesti keelde.

 (41) Fondi aasta- ja poolaastaaruanne või majandusaasta aruanne koosneb järgmistest aruannetest:
 1) raamatupidamise aruanne;
 2) investeeringute aruanne;
 3) tehingu- ja vahendustasude aruanne.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

 (5) Fondi, välja arvatud pensionifondi aastaaruanne või majandusaasta aruanne sisaldab lisaks bilansile, kulude ja tulude aruandele ja tegevusaruandele järgmisi andmeid:
 1) fondivalitseja poolt majandusaastal makstud töötasude kogusumma, eristades põhitöö- ja tulemustasu kogusummat, töötasu saajate arv ning fondi varast makstud tasud;
 2) fondivalitseja poolt majandusaastal makstud töötasude summad vastavalt nende juhtide ja töötajate kategooriatele, kellele tuleb kohaldada tasustamise põhimõtteid.

 (6) Eurofondi valitseja esitab eurofondi aastaaruandes või majandusaasta aruandes täiendavalt järgmise teabe:
 1) juhtide ja töötajate tasude ja hüvitiste arvestamise aluste kirjeldus;
 2) fondivalitseja nõukogu või olemasolul töötasukomitee ja sisekontrolli poolt tasustamise põhimõtete rakendamise kontrollimise tulemused ja teave rakendamisel esinenud kõrvalekallete kohta;
 3) tasustamise põhimõtetes tehtud olulised muudatused.

 (7) Nõuded avalikustamisele kuuluvate fondi aruannete sisule ja koostamise metoodikale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

§ 84. Nõuded lepingulise fondi raamatupidamise korraldamisele

 (1) Lepingulise fondi raamatupidamist korraldab fondivalitseja juhatus.

 (2) Lepingulise fondi raamatupidamist tuleb pidada lahus fondivalitseja ja fondivalitseja teiste fondide raamatupidamisest.

 (3) Lepingulise fondi raamatupidamisele ja aruandlusele ei kohaldata raamatupidamise seaduse §-s 14, § 15 lõikes 2, § 18 lõikes 3 ning §-des 25 ja 26 sätestatut.

 (4) Lepingulise fondi majandusaastaks on kalendriaasta.

§ 85. Täiendavad nõuded aktsiaseltsifondi raamatupidamise korraldamisele

 (1) Aktsiaseltsifondi raamatupidamisele ja aruandlusele, sealhulgas majandusaasta- ja poolaastaaruannetele, kohaldatakse raamatupidamise seaduses sätestatut, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Aktsiaseltsifondi majandusaastaks on kalendriaasta.

§ 86. Auditikohustus

 (1) Fondile tuleb nimetada audiitorettevõtja.

 (2) Lepingulise fondi audiitorettevõtja nimetab fondivalitseja juhatus. Aktsiaseltsifondi audiitorettevõtja nimetab aktsiaseltsifondi üldkoosolek, kui aktsiaseltsifondi põhikirjaga ei ole see õigus antud aktsiaseltsifondi nõukogule.

 (3) Lepingulise fondi ja aktsiaseltsifondi raamatupidamise aastaaruanded peavad olema auditeeritud. Auditile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses ja muudes õigusaktides auditi kohta sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 87. Vandeaudiitori teavitamiskohustus

 (1) Vandeaudiitor on kohustatud Finantsinspektsioonile viivitamata kirjalikult teatama teenuse osutamise käigus selgunud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:
 1) fondivalitseja, fondi või depositooriumi tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
 2) olukord või oht, et tekib olukord, kui fondi arvel ei ole võimalik täita fondi kohustusi;
 3) fondi aastaaruande või majandusaasta aruande kohta koostatav märkustega vandeaudiitori aruanne;
 4) fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhatuse või nõukogu liikme või töötaja tegevusega fondi osakuomanikele või aktsionäridele tekitatud oluline varaline kahju.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete edastamisega ei riku vandeaudiitor talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust.

§ 88. Finantsinspektsioonile esitatavad aruanded

 (1) Fondivalitseja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile enda valitsetava fondi järelevalve aruanded (edaspidi käesolevas jaos aruanded) käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. Aktsiaseltsifond koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras, kui valitsemislepingu kohaselt aktsiaseltsifondi nimel ei esita aruandeid fondivalitseja.

 (2) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond koostab ja esitab aruanded fondi vara, kohustuste, tasude ja väljamaksete ning fondi osakute või aktsiate kohta.

 (3) Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete periood on kalendrikuu, kui õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti.

 (4) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond esitab Finantsinspektsioonile aruanded kümne päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

 (5) Finantsinspektsioonile esitatavad aruanded peavad olema eesti keeles. Välisriigis asutatud fondivalitseja võib esitada Finantsinspektsioonile fondi aruanded inglise keeles. Finantsinspektsioonil on õigus nõuda välisriigis asutatud fondivalitsejalt inglise keeles esitatud fondi aruannete tõlkimist eesti keelde.

 (6) Lisaks käesolevas jaos sätestatule on Finantsinspektsioonil õigus järelevalve teostamiseks nõuda aktsiaseltsifondilt või fondivalitsejalt tema valitsetava fondi kohta täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid, samuti andmeid ja aruandeid fondivalitseja osutatavate teenuste ja valitsetavate fondide ülesehituse, nende suundumuste ja uuenduste kohta, mis on vajalikud Finantsinspektsiooni ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119) alusel.

 (7) Käesolevas paragrahvis nimetatud Finantsinspektsioonile esitatud aruannete põhjal võib Finantsinspektsioon esitada andmeid ka Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest ja Eesti Pangale riikliku statistika seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

 (8) Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete loetelu ning nende sisu, koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

4. jagu Alternatiivfondi kohta teabe avalikustamise ja aruandluse erisused 

§ 89. Jao kohaldamine

 (1) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse alternatiivfondi valitseja valitsetava alternatiivfondi kohta, mida pakutakse avalikult Eestis või teises lepinguriigis.

 (2) Käesolevas jaos alternatiivfondi kohta sätestatut kohaldatakse ka allfondile.

§ 90. Alternatiivfondi kohta avalikustatavale teabele esitatavad täiendavad nõuded

 (1) Fondivalitsejal tuleb valitsetava fondi kohta teha investorile kättesaadavaks lisaks fondi tingimustes, põhikirjas ja prospektis sätestatud teabele vähemalt järgmine teave:
 1) vaidluste lahendamise kohtualluvus;
 2) audiitorettevõtja ärinimi, registrikood ja asukoht;
 3) huvide konflikti maandamise ja vältimise kord, mis sisaldab fondi valitsemisega seotud ülesannete edasi andmisel huvide konflikti maandamise ja vältimise korda;
 4) teave fondivalitseja omavahendite nõude täitmise kohta;
 5) fondi likviidsusriski juhtimise kirjeldus, sealhulgas osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimused;
 6) teave investorite võrdse kohtlemise nõude kohaldamise ja eri liiki osakutest või aktsiatest tulenevate erinevate õigustega investorite kohtlemise kohta ning nende seosed fondiga ja fondivalitsejaga;
 7) peamaakleri olemasolul peamaakleri ärinimi, registrikood ja asukoht ning teave peamaakleriga sõlmitud oluliste kokkulepete, sealhulgas vastutuse üleandmise kokkulepete kohta, huvide konflikti maandamise ja vältimise meetmete kirjeldus ning fondi vara üleandmise ja uuesti kasutamise tingimused depoolepingus.

 (2) Fondi investeerimispoliitika kohta tuleb investoritele kättesaadavaks teha vähemalt järgmine teave:
 1) kui fond on investorfond või kui fondi vara investeeritakse suures osas teise fondi, siis teave ühisfondi või nimetatud teise fondi asukoha kohta;
 2) investeerimise tehnikad ning varaga seotud riskid ja investeerimispiirangud.

 (3) Fondivalitseja teavitab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele investoreid viivitamata kõikidest kokkulepetest, mille kohaselt depositooriumi vastutus on piiratud vastavalt käesoleva seaduse § 298 lõikele 4, ja kõikidest muudatustest seoses depositooriumi vastutusega.

 (4) Fondivalitsejal tuleb investoritele regulaarselt kättesaadavaks teha järgmine teave:
 1) mittelikviidse vara osakaal fondi varas, millele vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 231/2013 rakendatakse nende vähesest likviidsusest tulenevalt erikorda;
 2) fondi likviidsuse juhtimise kord ja selle muudatused;
 3) fondi riskiprofiil ja vastavate riskide juhtimiseks kasutatava riskijuhtimissüsteemi kirjeldus.

 (5) Finantsvõimendust kasutava fondi kohta tuleb avaldada regulaarselt järgmine teave:
 1) finantsvõimenduse kasutamise ja laenamise põhimõtted, sealhulgas finantsvõimenduse kasutamise meetodid, finantsvõimenduse kasutamisega seotud riskid, vara ja tagatiste korduva kasutamise kord ning finantsvõimenduse kasutamise piirangud;
 2) muudatused fondi maksimaalse lubatud finantsvõimenduse määras;
 3) õigus kasutada finantsvõimenduskokkuleppe alusel kasutatavat tagatist või muud garantiid korduvalt;
 4) fondi finantsvõimenduse kogu suurus.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud teabe muudatustest tuleb fondivalitsejal investoreid viivitamata teavitada komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013 sätestatud juhul, sealhulgas fondi likviidsuse juhtimiseks osakute või aktsiate tagasivõtmise korra muutmisest.

§ 91. Täiendavad nõuded aruannete avalikustamisele

 (1) Alternatiivfondi aastaaruandele või majandusaasta aruandele (edaspidi käesolevas paragrahvis aruanne) tuleb lisada käesoleva seaduse § 90 kohaselt investoritele esitatavas teabes tehtud olulised muudatused.

 (2) Kui aruanne on avalikustatud vastavalt väärtpaberituru seaduses emitendile kohaldatavatele nõuetele, tuleb aruandele lisada käesoleva seaduse § 83 lõikes 5 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave, kui seda ei ole esitatud emitendi aruandes.

 (3) Nõuded fondi kohta teabe avaldamisele on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.

§ 92. Alternatiivfondi kohta Finantsinspektsioonile esitatav täiendav teave

 (1) Alternatiivfondi valitseja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile regulaarselt teabe alternatiivfondi varasse kuuluvate kaubeldavate finantsinstrumentide ja kauplemiskohtade kohta, kus alternatiivfondi valitseja fondi nimel kaupleb, samuti fondi peamiste riskide ja riskikontsentratsiooni kohta.

 (2) Finantsinspektsioonile tuleb alternatiivfondi kohta esitada järgmine teave:
 1) mittelikviidse vara osakaal fondi varas, millele vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 231/2013 rakendatakse nende vähesest likviidsusest tulenevalt erikorda;
 2) fondi likviidsuse juhtimise kord ja selle muudatused;
 3) fondi riskiprofiil ja fondi tururiski, likviidsusriski, vastaspoole riski ehk krediidiriski, operatsiooniriski ning muude riskide juhtimiseks vajaliku riskijuhtimissüsteemi kirjeldus;
 4) fondi vara liigid;
 5) stressitestide tulemused.

 (3) Kui fondi vara valitsemisel kasutatakse olulisel määral finantsvõimendust, esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile sellise fondi kohta järgmise teabe:
 1) fondi finantsvõimenduse üldine tase;
 2) fondi finantsvõimenduse jagunemine raha või väärtpaberite laenamisest tuleneva finantsvõimenduse ja tuletisinstrumentidest tuleneva finantsvõimenduse vahel;
 3) mis määral on fondi vara korduvalt kasutatud finantsvõimenduskokkulepete alusel.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave esitatakse laenatud raha või väärtpaberite viie suurima allika ja nendelt allikatelt saadud finantsvõimenduse suuruse kohta iga fondi lõikes.

 (5) Alternatiivfondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile teabe vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 artikli 110 lõikes 3 nimetatud sagedusele ja tähtaegadele ning IV lisas sätestatud aruande vormidele elektrooniliselt.

5. jagu Pensionifondi kohta teabe avalikustamise ja aruandluse erisused 

§ 93. Pensionifondi kohta avalikustatavale teabele esitatavad täiendavad nõuded

 (1) Pensionifondi valitseja asukohas ja fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel peab igal isikul olema võimalus tasuta tutvuda käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud dokumentidega ning kohustusliku pensionifondi puhul selle viimase investeeringute aruandega.

 (2) Kohustusliku pensionifondi investeeringute aruande periood on üks kuu, aruanne koostatakse käesoleva seaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse kohaselt ja avalikustatakse aruandeperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

 (21) Pensionifondi kohta poolaastaaruannet ei koostata.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

 (3) Pensionifondi kohta koostatud andmed ja dokumendid avalikustatakse vähemalt eesti keeles.

 (4) Kohustusliku pensionifondi valitseja esitab pensioniregistri pidajale viimase veebilehel avalikustamiseks kohustusliku pensionifondi tingimused, prospekti ja põhiteabe ning nende muutmise korral muudetud tingimused, prospekti ja põhiteabe.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (5) Kohustusliku pensionifondi kohta avalikustatav teave ei tohi sisaldada fondiväliste hüvede pakkumisi ega olla muul viisil seotud selliste pakkumistega, mis võivad mõjutada isikuid tegema kohustusliku pensionifondi valikul otsust lähtuvalt nendest fondivälistest hüvedest.

 (6) Tööandja pensionifondi kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt avalikustatud dokumentidega peab fondivalitseja asukohas ja fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel olema võimalus tutvuda tööandja pensionifondi sissemakseid tegema hakkaval ja sissemakseid tegeval tööandjal, tema töötajatel, teenistujatel, juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel ning fondi osakuomanikel.

 (7) Tööandja pensionifondi aastaaruanne tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikutele kättesaadavaks nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

§ 94. Pensionifondi põhiteabele esitatavad täiendavad nõuded

 (1) Pensionifondi põhiteabes esitatakse praktilise teabe all lisaks komisjoni määruses (EL) nr 583/2010 sätestatule teave selle kohta, millal on osakuomanikul võimalik pensionifondist väljamakseid saada, ning viited pensionifondi prospekti punktidele, kust on võimalik leida teavet osakute vahetamise, tagasivõtmise ja väljamaksete tegemise tingimuste kohta.

 (2) Kohustusliku pensionifondi põhiteabes esitatakse tasude all lisaks komisjoni määruses (EL) nr 583/2010 sätestatule vara käibe suhtarv, mis võrdub kalendriaastas müüdud kohustusliku pensionifondi vara väärtuse või ostetud kohustusliku pensionifondi vara väärtuse, sõltuvalt sellest, kumb on väiksem, ja kohustusliku pensionifondi kalendriaasta osakute puhasväärtuse arvutamise päevade vara väärtuse aritmeetilise keskmise jagatisega.

 (3) Kohustusliku pensionifondi põhiteabes tasude all kajastatavad jooksvad tasud peavad sisaldama ka kalendriaasta tasusid ja kulusid, mis käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punkti 3 kohaselt tasutakse kohustusliku pensionifondi arvel.

§ 95. Kahju hüvitamine

 (1) Kohustusliku pensionifondi osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamisel vahetatakse käesoleva seaduse § 76 lõike 3 kohaselt tagasi võetud osakud osakuomaniku valitud teise kohustusliku pensionifondi osakute vastu kogumispensionide seaduses osakute vahetamise kohta sätestatud tingimustel.

 (2) Vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmisel rakendatakse kogumispensionide seaduses sätestatud väljamaksete tegemise või osakute vahetamise korda.

§ 96. Pensionifondi prospektis ja põhiteabes sisalduva teabe muutmise erisused

 (1) Käesoleva seaduse §-des 77 ja 78 sätestatud fondi prospekti ja põhiteabe (edaspidi ühiselt käesolevas paragrahvis prospektid) muutmise regulatsiooni kohaldatakse kohustuslikele pensionifondidele ja tööandja pensionifondidele, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

 (2) Kohustusliku pensionifondi prospektide olulise muutmise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 78 lõigetes 4–6 sätestatut.

 (3) Kohustusliku pensionifondi prospektide olulised muudatused jõustuvad kogumispensionide seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud osakute vahetamise kuupäeval, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist vastava teate avaldamisest.

 (4) Tööandja pensionifondi prospektide muutmise kooskõlastab fondivalitseja sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandjaga.

 (5) Tööandja pensionifondi muudetud prospektid avalikustab fondivalitseja osakuomanikele viivitamata pärast nende Finantsinspektsioonile teadmiseks esitamist. Fondivalitseja teatab muudatuste osakuomanikele avalikustamise kuupäeva Finantsinspektsioonile.

 (6) Kohustusliku pensionifondi ja tööandja pensionifondi prospektides pensionifondi tingimuste muutmisest tuleneval investeerimispoliitika või osakutega seotud õiguste olulisel muutmisel kohaldatakse prospektide muudatustest teavitamisele, nende avalikustamisele ja jõustumisele käesoleva seaduse §-des 40, 41 ja 46 sätestatut.

11. peatükk Fondi vara investeerimine ja sellega tehtavad tehingud 

1. jagu Üldnõuded avaliku fondi vara investeerimisele 

§ 97. Peatüki kohaldamine

 (1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse Eestis asutatud või moodustatud avalikele fondidele.

 (2) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, käsitatakse käesolevas peatükis igat allfondi eraldi fondina.

 (3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata fondi lõpetamisel, kui fondi likvideerimise loa andmise otsuses ei ole ette näinud teisiti.

§ 98. Fondi vara investeerimise üldnõuded

 (1) Fondi vara investeerimisel tuleb tagada fondi investeeringute piisav hajutamine eri väärtpaberitesse ja muusse varasse selliselt, et oleks tagatud fondi osakuomanike või aktsionäride osakute või aktsiate tagasivõtmine vastavalt fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule.

 (2) Fondi vara võib investeerida üksnes fondi alusdokumendis või prospektis nimetatud varasse, järgides käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides, fondi alusdokumendis ja prospektis sätestatud nõudeid ning piiranguid.

 (3) Kui fondi tingimuste või põhikirja kohaselt ei garanteerita fondi tootlust, ei või fond, fondivalitseja ega muu isik:
 1) anda garantiid ega muul kujul tagatist fondi tulu või fondist tehtavate väljamaksete kohta;
 2) teha ennustusi või prognoose fondi finantstulemuste kohta;
 3) pakkuda fondiga seotud näitajate põhjal muid fondiväliseid garantiisid.

§ 99. Üldnõuded riskide juhtimiseks fondi vara investeerimisel

 (1) Fondi vara investeerimisega seotud riskide juhtimiseks tuleb kehtestada sisemised protseduurireeglid, mis võimaldavad igal ajal jälgida ja mõõta riskipositsioone ning nende osakaalu fondi varas (edaspidi riskijuhtimise reeglid). Riskijuhtimise reeglid peavad olema piisavad ja proportsionaalsed fondi vara investeeringute laadi, ulatuse ning keerukusastmega.

 (2) Riskijuhtimise reeglitega määratakse muu hulgas kindlaks:
 1) läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega fondivalitseja riskide juhtimise organisatsiooniline struktuur ning aruannete esitamise tingimused, sisu ja sagedus;
 2) fondi investeerimispoliitikaga kooskõlas olev ja investeerimisega seotud riske arvestav riskide juhtimise protsess;
 3) piisavad ja proportsionaalsed riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurireeglid (edaspidi riskide mõõtmise ja juhtimise kord), tuletisinstrumentide riskipositsioonide arvutamise protseduurireeglid, mis arvestavad fondi riskiprofiili, ning fondivalitseja juhtide teavitamise kord;
 4) meetmed, mis peavad tagama fondivalitseja juhtide ja töötajate teadlikkuse fondi riskiprofiilist ja fondi investeerimistegevusest tulenevatest riskidest ning riskikaalutlustega arvestamise otsustusprotsessides;
 5) meetmed, mis peavad tagama fondi korrapäraseks toimimiseks vajaliku likviidsuse, arvestades sealhulgas fondi vara arvel tehingute tegemisel võetud kohustuste ulatust ja osakute või aktsiate tagasivõtmispoliitikat.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud riskide mõõtmise ja juhtimise kord peab võimaldama tuvastada, mõõta, juhtida ja pidevalt jälgida iga fondi tururiski, likviidsusriski, operatsiooniriski ja vastaspoole riski ning muid riske.

 (4) Riskide mõõtmise ja juhtimise kord peab tagama vastavuse tuletisinstrumentide avatud riskipositsiooni arvutamise ja tuletisinstrumentidest tuleneva vastaspoole riski mõõtmise nõuetele.

 (5) Riskide mõõtmise ja juhtimise korraga määratakse muu hulgas kindlaks:
 1) iga fondi investeeringutest tulenevate riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurireeglid ning riskide mõõtmiseks ja juhtimiseks kasutatavad andmed ja dokumendid, fondi riskide osakaalu arvestamine üldises riskiprofiilis ning mõõtmise ja juhtimise andmete säilitamine;
 2) perioodiliste järeltestide tegemine, et hinnata riskide mõõtmise ja juhtimise korra ning mudelipõhiste prognooside ja hinnangute sobivust;
 3) perioodiliste stressitestide tegemine ja stsenaariumide analüüsimine, et mõõta ja juhtida riske, mis tulenevad turutingimuste võimalikust muutumisest;
 4) fondi riskipiirangute süsteem fondi riskide juhtimiseks ja kontrollimiseks ning selle andmete säilitamine;
 5) meetmed, millega tagatakse, et fondi riskitase igal ajahetkel vastab käesoleva lõike punktis 4 nimetatud riskipiirangute süsteemile;
 6) reeglid käesoleva lõike punktis 4 nimetatud riskipiirangute süsteemist tegeliku või võimaliku kõrvalekaldumise korral aktsionäride või osakuomanike parimates huvides tegutsemiseks ja selle kohta andmete säilitamine.

 (6) Vähemalt kord aastas tuleb hinnata riskijuhtimise reeglite tõhusust, aja- ja asjakohasust, tegevuse vastavust riskijuhtimise reeglitele ning riskijuhtimise reeglite rakendamises esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust ning muuta vajaduse korral riskijuhtimise reegleid ja fondi investeerimispoliitikat.

 (7) Eurofondi investeeringute likviidsusprofiil peab vastama eurofondi tingimuste ja prospektiga kehtestatud osakute tagasivõtmispoliitikale ning eurofondile tuleb kohaldada piisavaid likviidsusriski juhtimise meetmeid, et tagada eurofondi osakute tagasivõtmise kohustuse täitmine. Fondi likviidsusnõude kontrollimiseks tuleb vajaduse korral teha stressiteste, et hinnata fondi likviidsusriski eriolukorras.

 (8) Riskijuhtimise reeglite kehtestamisest ja muutmisest tuleb viivitamata teavitada Finantsinspektsiooni.

 (9) Finantsinspektsioon võib nõuda oma ettekirjutusega riskijuhtimise reeglite muutmist või täiendamist, kui need:
 1) ei ole kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuetega;
 2) ei vasta fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule;
 3) on puudulikud või eksitavad või sisaldavad sätteid, mis on omavahel vastuolus või ei ole üheselt tõlgendatavad;
 4) ei võimalda adekvaatselt määrata fondi vara puhasväärtust;
 5) ei vasta muul põhjusel fondi osakuomanike või aktsionäride parimatele huvidele.

§ 100. Nõuded kinnisasjadesse investeerimisel ja kinnisasjade hindamine

 (1) Kinnisasjadesse investeeriva fondi arvel võib omandada ka esemeid, mis on vajalikud kinnisasjade haldamiseks.

 (2) Üheks kinnisasjaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka kõrvuti või lähestikku asuvaid kinnisasju, välja arvatud juhul, kui kinnisasjade sihtotstarve või kinnisasjade väärtust mõjutavad riskid ja asjaolud on selgelt eristatavad.

 (3) Fondi vara võib investeerida üksnes selliste riikide kinnisasjadesse, kus toimib usaldusväärne omandiõigust tõendav kinnisasjade registreerimise süsteem.

 (4) Kinnisasjade hindajaks võib olla üksnes sõltumatu kinnisvara hindaja (edaspidi käesolevas paragrahvis hindaja), kellel on hea maine ja piisavalt kogemusi asjaomase vara hindamiseks.

 (5) Fondi kinnisasjade hindamise viib hindaja läbi vähemalt üks kord aastas majandusaasta lõpu seisuga enne fondi aastaaruande audiitorkontrolli.

 (6) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda kinnisasjade uuesti hindamist, kui kinnisasjade hindamine:
 1) ei vastanud fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule;
 2) ei olnud objektiivne;
 3) ei võimalda adekvaatselt määrata fondi vara puhasväärtust;
 4) ei vastanud muul põhjusel fondi osakuomanike või aktsionäride parimatele huvidele.

§ 101. Üldnõuded huvide konfliktide maandamisele ja vältimisele ning tehingud seotud osapooltega

 (1) Fond ei või omada osalust seda fondi valitsevas fondivalitsejas. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata selle fondi fondivalitseja valitsetava teise fondi osakutesse ja aktsiatesse investeerimisel.

 (2) Fond võib omada osalust selle fondi fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus või nimetatud isiku välja lastud väärtpabereid üksnes reguleeritud turu vahendusel. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata rahaturuinstrumentide omandamisele ning teise fondi osakutesse ja aktsiatesse investeerimisele.

 (3) Fondi vara ei või võõrandada:
 1) fondivalitsejale või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule;
 2) fondivalitseja või fondi juhile, vandeaudiitorile või töötajale;
 3) fondivalitseja valitsetavatele teistele fondidele, välja arvatud väärtpaberite võõrandamisel reguleeritud turul võõrandamise hetkeks väljakujunenud hinnaga;
 4) isikutele, kellel on käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikute omaga ühtiv majanduslik huvi.

 (4) Fondi likvideerimise menetluse käigus fondi varade võõrandamisel või muul fondi, fondi osakuomanike või aktsionäride parimate huvide kaitse tagamise eesmärgil võib fondi vara reguleeritud turul võõrandamise hetkeks välja kujunenud hinnaga või muu õiglase hinnaga võõrandada selle fondi valitsejale, temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või tema valitsetavale teisele fondile.

 (5) Reguleeritud turul mittekaubeldavat vara võib võõrandada fondivalitseja valitsetavatele teistele fondidele õiglase hinnaga 12 kuu jooksul pärast fondide ühinemist juhul, kui vara võõrandamata jätmise korral on vara fondis hoidmine vastuolus fondi investeerimispiirangutega.

 (6) Fondi arvel ei või omandada vara käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutelt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel.

 (7) Käesolevas paragrahvis peetakse fondivalitseja all silmas ka isikut, kellele on fondi valitsemise ülesanne edasi antud.

§ 102. Nõuete rikkumine ja kahju hüvitamine

 (1) Käesolevas peatükis sätestatud nõuete rikkumine tehingute tegemisel ei too kaasa nende tehingute tühisust, kuid fondivalitseja peab hüvitama fondile, fondi osakuomanikele või aktsionäridele rikkumise tõttu tekkinud kahju.

 (2) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond on kohustatud käesolevas peatükis sätestatud nõuete rikkumisest ja rikkumise lõpetamisest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. Kui käesolevas peatükis sätestatud nõuete rikkumine toimub fondist või fondivalitsejast mitteolenevatel põhjustel, siis teavitab fondivalitseja Finantsinspektsiooni juhul, kui rikkumist pole võimalik mõistliku aja jooksul kõrvaldada või kui rikkumise tagajärjel on osakuomanikele tekkinud kahju.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tuleneva nõude aegumise tähtaeg on viis aastat, välja arvatud juhul, kui kahju on tekkinud käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses sätestatud rikkumisest.

2. jagu Eurofondi vara investeerimine 

1. jaotis Üldnõuded eurofondi vara investeerimisele 

§ 103. Eurofondi vara investeerimine

 (1) Eurofondi vara võib investeerida üksnes:
 1) vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse, nagu aktsiad või muud sarnased õigused, võlakirjad või muud sarnased võlakohustused ja märkimisõigused või muud vabalt võõrandatavad õigused, mis annavad õiguse omandada eelnimetatud väärtpabereid (edaspidi käesolevas peatükis väärtpaberid);
 2) teiste fondide osakutesse või aktsiatesse;
 3) tuletisinstrumentidesse;
 4) krediidiasutuste hoiustesse;
 5) rahaturuinstrumentidesse, millega üldjuhul kaubeldakse rahaturul ja mis on likviidsed ning mille väärtus on igal ajal täpselt määratav.

 (2) Väärtpaberitena käsitatakse käesolevas peatükis ka:
 1) finantsinstrumente, mis võivad olla tagatud väärtpaberi tunnustele mittevastava vara või sellise vara tootlusega, ning
 2) kinnise fondi osakuid ja aktsiaid.

 (3) Kinnise fondi osakute ja aktsiate suhtes ei kohaldata käesolevas jaos teiste fondide osakutesse või aktsiatesse investeerimise kohta sätestatut.

 (4) Eurofondi vara ei või investeerida väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist.

 (5) Aktsiaseltsifondina asutatud eurofond võib omada ja omandada kinnisvara, mis on vajalik otseselt tema igapäevaseks äritegevuseks.

§ 104. Erisused eurofondi vara investeerimisel ja riskide hajutamisel

 (1) Eurofondi vara investeerimisel ei pea järgima käesolevas peatükis sätestatud vara investeerimise ja riskide hajutamise nõudeid väärtpaberite või rahaturuinstrumentide märkimisõiguse kasutamisel juhul, kui nimetatud väärtpaberid või rahaturuinstrumendid kuuluvad fondi vara hulka.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 115–117 sätestatud riskide hajutamiseks ette nähtud piiranguid ei kohaldata kuue kuu jooksul pärast eurofondi tingimuste kooskõlastamist või äriregistrisse kandmist, kui on tagatud riskide hajutamise põhimõtte piisav järgmine.

 (3) Käesolevas peatükis sätestatud riskide hajutamise piiranguid võidakse ajutiselt mitte järgida, kui see on tingitud fondivalitsejast mitteolenevatest põhjustest või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märkimisõiguste kasutamisest. Sel juhul tuleb fondi vara koosseis viia kooskõlla käesolevas peatükis sätestatuga esimesel võimalusel, kahjustamata seejuures osakuomanike või aktsionäride huve.

 (4) Fondivalitsejast mitteolenevateks põhjusteks loetakse muu hulgas ostueesõiguse kasutamist väärtpaberite omandamisel, fondiemissiooni, väärtpaberite turuväärtuse muutumist ja muid seesuguseid põhjusi, kui fondi arvel tehtavate tehingute eesmärk on eelnimetatud piirangute järgimise alustamine.

§ 105. Nõuded riskide juhtimisele eurofondi vara investeerimisel ja tuletistehingute tegemisel

 (1) Fondivalitseja peab rakendama riskide juhtimiseks meetmeid, mis võimaldavad igal ajal jälgida ja mõõta investeerimispositsioonide riske ja nende üldist mõju fondi portfelli riskiprofiilile ning adekvaatselt ja sõltumatult hinnata reguleeritud turu väliselt omandatavate tuletisinstrumentide väärtust.

 (2) Meetodid ja instrumendid, mida kasutatakse fondi varaportfelli efektiivseks haldamiseks, peavad vastama järgmistele tingimustele:
 1) nende kasutamine peab olema majanduslikult otstarbekas ja neid tuleb kasutada kuluefektiivsel viisil;
 2) olles kooskõlas fondi riskiprofiili ja kehtestatud riskijuhtimise reeglitega, on nende eesmärk vähendada fondi vara investeerimisega seotud riske ja kulusid ning tekitada täiendavat tulu või kasumit;
 3) nende kasutamisega seotud riskid peavad olema piisaval määral maandatavad rakendatava riskijuhtimissüsteemiga;
 4) nende kasutamine ei tohi ühelgi juhul põhjustada kõrvalekaldumist fondi tingimustes või põhikirjas ja prospektis sätestatud investeerimiseesmärkidest.

 (3) Tuletisinstrumentide kogu avatud riskipositsioon ei või ületada eurofondi vara puhasväärtust. Riskipositsioon arvutatakse, võttes arvesse vara või tuletisinstrumendi alusvara väärtust, vastaspoole krediidiriski, hinnaliikumisi ja positsioonide likvideerimiseni jäänud aega.

 (4) Eurofondi tuletisinstrumentide alusvara ei tohi tuletisinstrumendi võimaliku kasutamise hetkel ületada käesoleva seaduse §-s 115 sätestatud riskide hajutamiseks ette nähtud piiranguid fondi vara investeerimisel. Eelnimetatut ei kohaldata indeksitel põhinevate tuletisinstrumentide puhul.

 (5) Kui väärtpaberid või rahaturuinstrumendid sisaldavad tuletisinstrumentide tunnuseid (edaspidi tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid), tuleb nende suhtes kohaldada käesolevas jaos tuletisinstrumentide kohta sätestatut.

 (6) Täpsemad nõuded eurofondi riskide juhtimisele ning eurofondi varaga tehingute tegemisele ja selle kohta aruannete koostamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

2. jaotis Täpsemad nõuded eurofondi vara investeerimisele 

§ 106. Eurofondi vara investeerimine hoiustesse

  Eurofondi vara võib investeerida krediidiasutuse nõudmiseni või kuni 12-kuulise tähtajaga hoiustesse, kui on täidetud järgmine tingimus:
 1) krediidiasutus on registreeritud lepinguriigis või
 2) kolmandas riigis registreeritud krediidiasutuse suhtes kehtivad usaldatavusnõuded vastavad Finantsinspektsiooni hinnangul vähemalt sama rangetele nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides.

§ 107. Eurofondi vara investeerimine väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse

 (1) Eurofondi vara võib investeerida väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
 1) väärtpaberite või rahaturuinstrumentidega kaubeldakse lepinguriigi reguleeritud turul väärtpaberituru seaduse § 3 mõistes või muul lepinguriigi reguleeritud turul, mis on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning mille vahendusel on võimalik avalikkusel omandada või võõrandada väärtpabereid;
 2) väärtpaberite või rahaturuinstrumentidega kaubeldakse kolmanda riigi väärtpaberibörsil või muul reguleeritud turul, mis on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning mille vahendusel on võimalik avalikkusel omandada või võõrandada väärtpabereid, ja see on Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud või on nimetatud fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis;
 3) väärtpaberitega ei kaubelda reguleeritud turgudel, kuid emiteerimise tingimuste kohaselt võetakse need käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud riigi reguleeritud turul kauplemisele 12 kuu jooksul pärast väärtpaberite emiteerimist, ja selline reguleeritud turu valik on Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud või on nimetatud fondi tingimustes või põhikirjas või prospektis.

 (2) Eurofondi vara võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule investeerida rahaturuinstrumentidesse, millega ei kaubelda reguleeritud turul (edaspidi reguleeritudturul mittekaubeldav rahaturuinstrument), kuid nende emissiooni või emitendi suhtes kehtivad piisavad investorikaitse nõuded, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
 1) rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud lepinguriik või lepinguriigi regionaalne või kohaliku omavalitsuse üksus, Euroopa Liit, lepinguriigi keskpank, Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank, kolmas riik või selle riigi osariik või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik;
 2) rahaturuinstrumendi on emiteerinud isik, kelle emiteeritud mis tahes väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul;
 3) rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud lepinguriigis asutatud e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisühing, kindlustusandja, krediidiasutus, makseasutus või lepinguriigis asutatud muu isik, kelle suhtes kehtivate usaldatavusnõuete üle teostatakse finantsjärelevalvet vastavalt Euroopa Liidu õigusele;
 4) rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud käesoleva lõike punktis 3 nimetamata isik, kelle suhtes kehtivad usaldatavusnõuded ja kelle suhtes teostatav finantsjärelevalve vastab sama rangetele nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Liidu õiguses;
 5) rahaturuinstrumendi emitent kuulub teise lepinguriigi järelevalveasutuse poolt tunnustatud emitentide hulka vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõike 1 punkti h alapunktis 4 nimetatud tingimustele;
 6) rahaturuinstrumendi emitent, eelkõige tema finantsseisund, tegevuse eesmärk ja emitendi usaldusväärsus, vastab Finantsinspektsiooni hinnangul käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud tingimustele.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud nõuded on täidetud, kui:
 1) rahaturuinstrumendi emitent on asutatud G10 riikide (kümne grupi) hulka kuuluvas OECD liikmesriigis;
 2) rahaturuinstrumendi emitendile on antud vähemalt investeerimisjärgu reiting;
 3) rahaturuinstrumendi emitendi kohta koostatud üksikasjaliku analüüsi alusel võib tõendada, et emitendi suhtes kohaldatavad usaldatavusnõuded ja nende täitmise üle teostatav finantsjärelevalve on vähemalt sama range kui Euroopa Liidu õiguses sätestatu. Finantsinspektsioonil on õigus määrata, kas käesolevas punktis nimetatud isik vastab eelnimetatud nõuetele.

 (4) Eurofondi vara võib investeerida ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse kuni kümne protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.

 (5) Täpsemad nõuded rahaturuinstrumendi emitendile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 108. Täpsustavad tingimused väärtpaberitesse investeerimisel

 (1) Eurofondi vara investeerimisel väärtpaberitesse peavad väärtpaberid vastama järgmistele tingimustele:
 1) nende omandamisega tekkida võiv potentsiaalne kahju on piiratud nende eest makstud summaga;
 2) need on piisavalt likviidsed, et tagada osakute või aktsiate tagasivõtmine osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel vastavalt käesolevas seaduses, fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis sätestatule;
 3) nende väärtust on võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata;
 4) nende kohta on kättesaadav asjakohane informatsioon;
 5) neid on võimalik vabalt omandada ja võõrandada;
 6) nende omandamine on kooskõlas fondi investeerimiseesmärkide ja -poliitikaga;
 7) nendest tulenevad riskid on piisaval määral maandatud fondi riskide juhtimise poliitika ja selle teostamise korraga.

 (2) Reguleeritud turul kaubeldavate või kauplemisele võetavate väärtpaberite väärtus tuleb kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna alusel või hinna alusel, mille määramisel kasutatakse väärtpaberi emitendist sõltumatut hindamissüsteemi. Esimeses lauses nimetamata väärtpaberite väärtus tuleb kindlaks määrata perioodiliselt nende emitentide avaldatud informatsiooni või pädeva investeerimisanalüüsi alusel.

 (3) Reguleeritud turul kaubeldavate või kauplemisele võetavate väärtpaberite kohta peab õige ja igakülgne teave olema turu jaoks alaliselt kättesaadav. Esimeses lauses nimetamata väärtpaberite kohta peab teave olema vähemalt fondivalitseja jaoks alaliselt kättesaadav.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 sätestatud tingimused on täidetud, kui väärtpaber on võetud kauplemisele reguleeritud turul, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberi kohta on teada informatsioon, mille alusel tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud tingimuste täitmist eraldi hinnata.

§ 109. Täpsustavad tingimused kinniste fondide osakutesse või aktsiatesse investeerimisel

  Eurofondi vara investeerimisel kinniste fondide osakutesse või aktsiatesse peavad need osakud või aktsiad vastama järgmistele tingimustele:
 1) täidetud on käesoleva seaduse §-des 107 ja 108 sätestatud tingimused;
 2) nende fondide suhtes rakendatakse investorkaitsele ja fondivalitseja või fondi juhtimisele või juhtorganitele esitatavaid nõudeid.

§ 110. Täpsustavad tingimused rahaturuinstrumentidesse investeerimisel

 (1) Rahaturuinstrumenti käsitatakse rahaturul kaubeldavana, kui see vastab ühele järgmistest tingimustest:
 1) rahaturuinstrumendi lunastamis- või lõpptähtajani on kuni 397 päeva;
 2) rahaturuinstrumendi intresse korrigeeritakse regulaarselt vastavalt rahaturu tingimustele vähemalt iga 397 päeva järel;
 3) rahaturuinstrumendi riskiprofiil, kaasa arvatud krediidi- ja intressirisk, vastab niisuguste väärtpaberite riskiprofiilile, millel on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaeg või mille intresse korrigeeritakse regulaarselt vastavalt käesoleva lõike punktile 2.

 (2) Rahaturuinstrumenti käsitatakse likviidsena, kui seda on võimalik võõrandada lühikese aja jooksul võimalikult vähese kuluga, arvestades fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis kehtestatud osakute või aktsiate tagasivõtmise tähtaega.

 (3) Rahaturuinstrumendi väärtus on igal ajal täpselt määratav, kui selle määramiseks rakendatakse asjakohaseid ja usaldusväärseid hindamissüsteeme, mis võimaldavad kindlaks määrata fondi puhasväärtuse vastavalt väärtusele, millega fondi vara koosseisus sisalduvat väärtpaberit võidakse vahetada teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahel või mille aluseks on kas turuandmetel või amortiseeritud soetusmaksumusel põhinevad hindamismeetodid.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimused on täidetud, kui rahaturuinstrument on võetud kauplemisele reguleeritud turul või sellega kaubeldakse rahaturul käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses, välja arvatud juhul, kui rahaturuinstrumendi kohta on teada informatsioon, mille alusel tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimuste täitmist eraldi hinnata.

 (5) Fondi vara investeerimisel reguleeritud turul mittekaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse peab kättesaadav olema rahaturuinstrumentide kohta käiv asjakohane teave, kaasa arvatud teave, mis võimaldab nimetatud rahaturuinstrumentidega seotud krediidiriskide asjakohast hindamist, lähtudes eelkõige käesoleva paragrahvi lõigetes 6–8 sätestatust.

 (6) Reguleeritud turul mittekaubeldavate rahaturuinstrumentide puhul, välja arvatud juhul, kui nende emitent on Euroopa Keskpank või lepinguriigi keskpank, peab asjakohane teave sisaldama vähemalt teavet nii emissiooni või vastava pakkumiskava kui ka emitendi õigusliku ja varalise seisundi kohta enne rahaturuinstrumendi emiteerimist.

 (7) Kui reguleeritud turul mittekaubeldava rahaturuinstrumendi emitent on käesoleva seaduse § 107 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud isik või lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik, kuid rahaturuinstrument ei ole tagatud lepinguriigi poolt, peab asjakohane teave lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule sisaldama:
 1) informatsiooni eelnimetatud teabega seotud muudatuste kohta ning
 2) kättesaadavaid ja usaldusväärseid statistilisi andmeid emissiooni või pakkumiskava kohta või muud informatsiooni, mis võimaldab nimetatud instrumentidesse tehtud investeeringutega seotud krediidiriske nõuetekohaselt hinnata.

 (8) Kui rahaturuinstrumendi emitent on käesoleva seaduse § 107 lõike 2 punktis 2, 5 või 6 nimetatud isik või lepinguriigi osariik või lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik, kuid rahaturuinstrument ei ole tagatud lepinguriigi poolt, peab asjakohane teave lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule sisaldama informatsiooni ka käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe kontrollimise kohta asjakohase kvalifikatsiooniga ja emitendist sõltumatute kolmandate isikute poolt.

§ 111. Nõuded eurofondi vara tuletisinstrumentidesse investeerimisel

 (1) Eurofondi vara võib investeerida reguleeritud turul kaubeldavatesse tuletisinstrumentidesse või reguleeritud turu väliselt omandatavatesse tuletisinstrumentidesse, kui nende alusvaraks on järgmine vara või nende hind sõltub otseselt või kaudselt järgmistest mõjuteguritest:
 1) käesolevas jaos sätestatud nõuetele vastavad hoiused, väärtpaberid, rahaturuinstrumendid ja fondi osakud või aktsiad, millesse fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kohaselt on lubatud investeerida, sealhulgas finantsvara, millel on eelnimetatud varaga sarnaseid tunnusjooni;
 2) intressimäärad, valuuta või valuutakursid, millesse fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kohaselt on lubatud investeerida;
 3) väärtpaberi- või muud finantsindeksid, millesse fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kohaselt on lubatud investeerida.

 (2) Reguleeritud turu väliselt omandatavatesse tuletisinstrumentidesse investeerimisel peavad lisaks olema täidetud järgmised tingimused:
 1) tehtava tuletistehingu vastaspooleks peab olema e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisühing, kindlustusandja, krediidiasutus, makseasutus või muu isik, kelle suhtes kehtestatud usaldatavusnõuete täitmise üle teostatakse riiklikku finantsjärelevalvet;
 2) tuletisinstrumendi väärtust on võimalik iga päev usaldusväärselt hinnata ja fondi initsiatiivil saab selle tuletisinstrumendi igal hetkel õiglase hinna eest võõrandada, oma positsiooni selles likvideerida või vastupidise tehinguga sulgeda.

 (3) Õiglase hinnana käsitatakse sellist hinda, mille eest on teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahelises tehingus võimalik omandada või võõrandada vara või täita kohustust.

 (4) Usaldusväärse hindamisena käsitatakse hindamist, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud õiglase hinna käsitusele. Usaldusväärne hindamine ei saa põhineda üksnes tehingu vastaspoole hinnanoteeringul ja peab vastama järgmistele tingimustele:
 1) hindamise aluseks on vara usaldusväärne ja ajakohane turuväärtus või sellise väärtuse puudumisel üldtunnustatud metoodikal põhinev asjakohane hindamismudel;
 2) hindamist kontrollib reguleeritud turu väliselt tehtavate tuletistehingute sõltumatu vastaspool piisavate ajavahemike tagant selliselt, et seda saab vajaduse korral kontrollida fondivalitseja pädev isik või selline fondivalitseja üksus, kes ei tegele fondi vara investeerimisega.

 (5) Reguleeritud turu väliselt omandatavate tuletisinstrumentidena käsitatakse ka krediidituletisinstrumente, kui need vastavad käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatule ja täidetud on järgmised tingimused:
 1) need võimaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusvaraga seotud krediidiriski üle kanda, sõltumata muudest nimetatud alusvaraga seotud riskidest;
 2) need ei kohusta raha, väärtpabereid või muud finantsvara üle andma või üle kandma;
 3) riskid, mis tulenevad tehingu vastaspoole võimalikust ligipääsust mitteavalikule teabele krediidituletisinstrumentide alusvara kohta (teabe asümmeetria), on piisaval määral maandatud fondi suhtes rakendatavate riskide juhtimiseks ette nähtud riskijuhtimise reeglite ja sisekontrolli meetmete abil.

§ 112. Täiendavad tingimused finantsindeksiga seotud tuletisinstrumentidele

 (1) Finantsindeksiga seotud tuletisinstrumendi puhul peab finantsindeksi koostamisel aluseks võetav vara olema piisavalt hajutatud ja täidetud peavad olema järgmised tingimused:
 1) indeks on koostatud selliselt, et indeksi ühe koostisosa võimalikud hinnakõikumised või koostisosaga tehtavad tehingud ei mõjuta liigselt indeksiga seotud tehinguid tervikuna;
 2) kui indeksi koostamine põhineb finantsvaral, millesse eurofondi vara võib käesoleva jao kohaselt investeerida, välja arvatud käesoleva seaduse § 107 lõigetes 2 ja 4 nimetatud mittekaubeldavad väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, peab see vara olema hajutatud vähemalt sama rangete nõuete kohaselt kui siis, kui eurofondi vara investeerimisel järgitakse aktsia- või võlakirjaindeksit;
 3) kui indeksi koostamine põhineb käesoleva seaduse § 107 lõigetes 2 ja 4 nimetatud mittekaubeldavatel väärtpaberitel ja rahaturuinstrumentidel, peab see finantsvara olema hajutatud samaväärsete nõuete kohaselt kui siis, kui eurofondi vara investeerimisel järgitakse aktsia- või võlakirjaindeksit.

 (2) Finantsindeks peab kajastama turgu järgivat adekvaatset võrdlusalust ja täidetud peavad olema järgmised tingimused:
 1) indeks peab adekvaatselt mõõtma alusvara tootlust;
 2) indeks vaadatakse üle ja selle koosseisu uuendatakse perioodiliselt, et tagada turu liikumiste jätkuv kajastamine, järgides seejuures kriteeriume või printsiipe, mis on avalikkusele kättesaadavad;
 3) indeksi alusvara peab olema piisavalt likviidne, et võimaldada indeksi koostajatel vajaduse korral selle koosseisu muuta.

 (3) Finantsindeks peab olema avalikustatud asjakohasel viisil ja täidetud peavad olema järgmised tingimused:
 1) indeksi avalikustamine põhineb usaldusväärsetel hindade kogumise ja arvutamise meetoditel, sealhulgas kasutatakse turuhinna puudumise korral meetodit, mis tagab indeksi koostisosade adekvaatse väärtuse;
 2) teave indeksi arvutamise, tasakaalustamise metoodika ja indeksi muutuste ning võimalike kõrvalekallete kohta õigeaegsest või õigest teabe edastamisest peab olema esitatud piisavalt põhjalikult ja õigeaegselt.

 (4) Kui finantsindeksiga seotud tuletisinstrumendi alusvara koosseis ei vasta täielikult käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tingimustele, käsitatakse seda tuletisinstrumenti kombinatsioonina käesoleva seaduse § 111 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusvarast, juhul kui täidetud on käesoleva seaduse § 111 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused.

§ 113. Tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid

 (1) Tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitena käsitatakse väärtpabereid, mis vastavad käesoleva seaduse §-s 108 sätestatud tingimustele ja sisaldavad komponenti, mis vastab järgmistele tingimustele:
 1) nimetatud komponendi tõttu võib mõningaid või kõiki rahavoogusid, mida esialgu oleks tuletisinstrumendi alusvara lepingust (edaspidi alusleping) tulenevalt nõutud, muuta või edasi lükata vastavalt kokkulepitud intressimäärale, väärtpaberi või muu instrumendi hinnale, valuutakursile, hinna- või kursiindeksile, krediidireitingule või -indeksile või muudele asjaoludele ja seetõttu võib komponendi väärtus muutuda sarnaselt tuletisinstrumendist eraldiseisva alusvara väärtusega;
 2) selle majanduslikud omadused ja riskid ei ole tihedalt seotud aluslepingu majanduslike omaduste ja riskidega;
 3) sellel on oluline mõju väärtpaberi riskiprofiilile ja hinna kujundamisele.

 (2) Tuletisinstrumendi tunnustega rahaturuinstrumentidena käsitatakse rahaturuinstrumente, mis vastavad ühele käesoleva seaduse § 110 lõikes 1 sätestatud tingimustest ja kõikidele § 110 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele ning mis sisaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavat komponenti.

 (3) Väärtpaberit või rahaturuinstrumenti ei käsitata tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberina, kui ta sisaldab komponenti, mis on lepingu alusel üle antav nimetatud väärtpaberist sõltumatult. Sellist komponenti käsitatakse eraldiseisva väärtpaberi või muu finantsvarana.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberis või rahaturuinstrumendis sisalduvat tuletiskomponenti tuleb võtta arvesse käesoleva seaduse § 105 lõikes 3 sätestatud avatud riskipositsiooni arvutamisel.

§ 114. Eurofondi vara investeerimine teiste fondide osakutesse või aktsiatesse

 (1) Eurofondi vara võib investeerida teise eurofondi osakutesse või aktsiatesse või sellise fondi osakutesse või aktsiatesse, mis vastab järgmistele tingimustele:
 1) fondi osakuid või aktsiaid pakutakse avalikkusele ja selle vara investeeritakse väärtpaberitesse või muusse likviidsesse finantsvarasse riskide hajutamise põhimõttest lähtuvalt;
 2) fondi osakuid või aktsiaid võetakse tagasi osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel mõistliku aja jooksul;
 3) fondi üle teostatakse finantsjärelevalvet vastavalt Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele või nendega vähemalt sama rangetele nõuetele ning Finantsinspektsiooni ja fondi järelevalveasutuse vaheline koostöö ei ole takistatud;
 4) investoritele on tagatud eurofondi investoritega võrdne huvide kaitse vastavalt käesolevas seaduses sätestatule, sealhulgas peavad olema täidetud nõuded varade lahususe, laenude võtmise ja andmise ning väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide lühikeseks müügi kohta;
 5) fondi kohta koostatakse aasta- ja poolaastaaruandeid, mis annavad ülevaate vähemalt fondi varast, sealhulgas fondi kohustustest, tulust, kulust ning investeeringutest.

 (2) Eurofondi vara võib investeerida sellise teise eurofondi või muu fondi osakutesse või aktsiatesse, mille fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kohaselt võib omakorda teistesse fondidesse investeerida kokku kuni kümme protsenti oma varast.

3. jaotis Riskide hajutamine eurofondi vara investeerimisel 

§ 115. Riskide hajutamine hoiustesse, väärtpaberitesse, rahaturuinstrumentidesse ja tuletisinstrumentidesse investeerimisel

 (1) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse võib investeerida kuni kümme protsenti eurofondi vara väärtusest, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Ühe krediidiasutuse hoiustesse võib paigutada kuni 20 protsenti eurofondi vara väärtusest. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata depositooriumis avatud fondi arvelduskonto suhtes, kuhu laekuvad osakute väljalaskmisest ja fondi vara võõrandamisest saadud rahalised vahendid, samuti dividendid, intressid ja muud rahalised vahendid, ning ajutiselt üleöödeposiiti paigutatud raha suhtes.

 (3) Reguleeritud turu välise tuletistehinguga võetav riskipositsioon võib moodustada kuni kümme protsenti fondi vara väärtusest, kui vastaspooleks on krediidiasutus, mille hoiustesse eurofondi vara võib käesoleva peatüki kohaselt paigutada. Riskipositsioon käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata isikus võib moodustada kuni viis protsenti fondi vara väärtusest.

 (4) Kui ühe isiku emiteeritud väärtpaberite, rahaturuinstrumentide ja tuletisinstrumentide väärtus moodustab eurofondi vara väärtusest üle viie protsendi, ei või selliste investeeringute väärtus kokku moodustada rohkem kui 40 protsenti eurofondi vara väärtusest.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata:
 1) reguleeritud turu välistele tuletistehingutele, kui tehingu osapooleks oleva krediidi- või finantsasutuse suhtes kehtivate usaldatavusnõuete üle teostatakse finantsjärelevalvet;
 2) eurofondi vara investeerimisel käesoleva paragrahvi lõigetes 7–9 nimetatud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse.

 (6) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide väärtus ning sellesse isikusse paigutatud hoiuste väärtus ja tuletistehingute riskipositsioonid selles isikus ei või moodustada kokku rohkem kui 20 protsenti eurofondi vara väärtusest.

 (7) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide väärtus võib moodustada kuni 35 protsenti eurofondi vara väärtusest, kui nende emitent või tagaja on:
 1) lepinguriik või lepinguriigi kohaliku omavalitsuse üksus;
 2) kolmas riik või
 3) rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub vähemalt üks lepinguriik.

 (8) Eurofondi vara võib investeerida käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isiku või tema tagatud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse üle 35 protsendi fondi vara väärtusest, kui:
 1) Finantsinspektsiooni hinnangul on tagatud eurofondi osakuomanike või aktsionäride huvide piisav kaitse;
 2) eurofondi varas on vähemalt kuue eri emissiooni käigus selle isiku välja lastud või tagatud väärtpabereid või rahaturuinstrumente ja ühe emissiooni käigus omandatud väärtpaberite või rahaturuinstrumentide väärtus ei moodusta üle 30 protsendi fondi vara väärtusest;
 3) eurofondi tingimustes, põhikirjas või prospektis on sõnaselgelt märgitud emitendid, kelle emiteeritud või tagatud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse kavatsetakse investeerida või on investeeritud üle 35 protsendi fondi vara väärtusest.

 (9) Eurofondi vara võib ühe krediidiasutuse poolt kestvalt või korduvalt emiteeritavatesse mitteomakapitaliväärtpaberitesse (edaspidi pandikirjad) investeerida kuni 25 protsenti fondi vara väärtusest, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) krediidiasutus on asutatud lepinguriigis;
 2) krediidiasutus avalikustab regulaarselt oma majandusaasta aruandeid ja tema üle teostatakse riiklikku finantsjärelevalvet, seda eelkõige väärtpaberiomanike huvide kaitse eesmärgil;
 3) pandikirjade emiteerimisest saadud raha on investeeritud varasse, mis on kogu pandikirjade kehtivusaja vältel nendega seotud nõuete tagatiseks;
 4) krediidiasutuse maksejõuetuse korral tasutakse võlausaldajatele pandikirjade põhisumma ja kogunenud intressid esmajärjekorras.

 (10) Kui ühe krediidiasutuse emiteeritud pandikirjadesse investeeritakse rohkem kui viis protsenti eurofondi vara väärtusest, võib kõigi selliste investeeringute väärtus kokku moodustada kuni 80 protsenti eurofondi vara väärtusest.

 (11) Eurofondi varasse kuuluvate ühe isiku emiteeritud väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide, sealhulgas pandikirjade, tuletisinstrumentide ning sellesse isikusse paigutatud hoiuste väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 35 protsenti fondi vara väärtusest. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul.

 (12) Käesolevas paragrahvis käsitatakse ühe isikuna kõiki isikuid, kes vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi.

§ 116. Erisused finantsindeksi järgimisel

 (1) Kui vastavalt eurofondi tingimustele, põhikirjale või prospektile investeeritakse selle vara eesmärgiga järgida kindlat aktsiaindeksit või muud võlaväärtpaberi indeksit (edaspidi käesolevas paragrahvis indeks), võivad ühe isiku emiteeritud väärtpaberid või rahaturuinstrumendid moodustada kuni 20 protsenti fondi vara väärtusest, kui selle indeksi on Finantsinspektsioon fondi alusdokumendi kooskõlastamise kaudu heaks kiitnud järgmistel alustel:
 1) indeksi alusvara on piisavalt hajutatud;
 2) indeks väljendab adekvaatselt selle turu liikumist, millega ta on seotud, ning indeksi koostamisel kasutatakse tunnustatud metoodikat, mille kohaselt ei arvata üldjuhul välja selle turu peamist või suurimat emitenti;
 3) indeks on avalikkusele kättesaadav ning selle koostaja või pakkuja on oma tegevuses sõltumatu eurofondist ja selle fondivalitsejast.

 (2) Eurofondi vara võib investeerida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või tema tagatud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse kuni 35 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest, kui see tuleneb eelkõige reguleeritud turu sellisest olukorrast, kui teatud aktsiad või võlaväärtpaberid selgelt domineerivad.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu ei keela indeksi koostajal või selle pakkujal ja indeksit järgival eurofondil või fondivalitsejal olla ühe majandusüksuse osa või konsolideerimisgrupi liige tingimusel, et huvide konflikt on piisaval määral maandatud.

 (4) Indeksi järgimist käsitatakse selle indeksi alusvaraks oleva vara koosseisu järgimisena, sealhulgas tuletistehingute või muude meetodite või vahendite kasutamisena vastavalt käesoleva seaduse §-s 105 sätestatule.

 (5) Indeksit järgiva eurofondi tingimuste, põhikirja või prospekti või nende muudatuste kooskõlastamisel võib Finantsinspektsioon nõuda lepingut, mille alusel fondivalitseja või muu õigustatud isik on kohustatud pidevalt eurofondi osakute või aktsiate ostu- ja müügihindu avalikustama ning vastavalt sellele täitma ostu- ja müügitellimusi.

§ 117. Riskide hajutamine teiste fondide aktsiatesse või osakutesse investeerimisel

 (1) Ühe fondi aktsiate või osakute väärtus ei või moodustada rohkem kui 20 protsenti eurofondi vara väärtusest.

 (2) Teiste selliste fondide aktsiatesse või osakutesse, mis ei ole eurofondid, võib investeerida kokku kuni 30 protsenti eurofondi vara väärtusest.

 (3) Eurofondi arvel ei või omandada ega omada selle eurofondi valitseja valitsetavate teiste fondide aktsiaid ega osakuid, sealhulgas selliste fondide aktsiaid või osakuid, mida fondivalitseja valitseb kolmanda isikuna, kellele on fondivalitseja ülesanded edasi antud, välja arvatud juhul, kui fondivalitseja ei võta seejuures tagasivõtmis- või väljalaskmistasu.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui eurofondi vara investeeritakse selliste fondide aktsiatesse või osakutesse, mida valitseb äriühing, kellega fondivalitseja või aktsiaseltsifond on seotud ühise juhtimise või kontrolli või olulise osaluse kaudu, samuti juhul, kui see äriühing on kolmandaks isikuks, kellele fondi valitsemine on üle antud.

4. jaotis Muud nõuded eurofondi vara investeerimisele ja tehingute teostamisele 

§ 118. Osaluse omamise piirangud

 (1) Ühegi eurofondi ega fondivalitseja valitsetavate kõigi lepinguliste eurofondide arvel kokku ei või omandada ega omada hääleõigusega aktsiate või muude samaväärsete õiguste kaudu olulist osalust üheski isikus.

 (2) Ühe eurofondi arvel ei või omandada ega omada üheski isikus rohkem kui:
 1) kümme protsenti hääleõiguseta aktsiatest või muudest samaväärsetest õigustest;
 2) kümme protsenti tema emiteeritud võlakirjadest;
 3) kümme protsenti tema emiteeritud rahaturuinstrumentidest;
 4) 25 protsenti teise fondi osakutest või aktsiatest.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–4 nimetatud piiranguid ei pea võlakirjade, rahaturuinstrumentide või teiste fondi osakute või aktsiate omandamise hetkel järgima, kui eelnimetatud instrumentide emiteerimise hetkel ei ole võimalik nende bruto- või netoväärtust leida.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata:
 1) lepinguriigi või tema kohaliku omavalitsuse üksuse emiteeritud või tagatud väärtpaberite või rahaturuinstrumentide omandamisel ega omamisel;
 2) kolmanda riigi emiteeritud või tagatud väärtpaberite või rahaturuinstrumentide omandamisel ega omamisel;
 3) rahvusvahelise organisatsiooni, millesse kuulub vähemalt üks lepinguriik, emiteeritud või tagatud väärtpaberite või rahaturuinstrumentide omandamisel ega omamisel;
 4) kolmandas riigis registreeritud äriühingu aktsiatesse investeerimisel, kui eelnimetatud isik investeerib omakorda oma vara peamiselt selles riigis registreeritud emitentide väärtpaberitesse ja kui vastavalt selle riigi õigusaktidele on see ainuke viis selle riigi emitentide väärtpaberitesse investeerida;
 5) aktsiaseltsifondist eurofondi poolt tütarettevõtjate omandamisel ega omamisel, kui nende tütarettevõtjate ainukeseks tegevusalaks on seoses aktsiate tagasivõtmisega fondi aktsionäride nõudmisel valitsemis-, nõustamis- või fondi pakkumise teenuste osutamine selles riigis, kus tütarettevõtja on asutatud.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 sätestatud erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui vastavas kolmandas riigis registreeritud äriühing järgib oma vara investeerimisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ning käesoleva seaduse §-des 115 ja 117 sätestatut, arvestades seejuures käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud tingimusi.

§ 119. Nõuded laenu- ja muudele tehingutele

 (1) Eurofondi arvel võib võtta lühiajalise tähtajaga laenu kuni kümne protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.

 (2) Aktsiaseltsifondist eurofondi arvel võib lisaks omandada kinnisvara kuni kümne protsendi ulatuses fondi vara väärtusest, kui nimetatud kinnisvara on mõeldud üksnes fondi igapäevaseks äritegevuseks.

 (3) Eurofondi arvel ei või käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi võtta kokku rohkem kui 15 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.

 (4) Eurofondi arvel ei või anda laenu ega võtta käendamise või muu tagamisega seotud kolmandate isikute kohustusi. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei välista selliste väärtpaberite, rahaturuinstrumentide ega muu finantsvara omandamist, mille eest ei ole täielikult tasutud.

 (5) Eurofondi arvel ei või teha väärtpaberite ega muu finantsvaraga seotud võõrandamis- ega laenutehinguid, kui vastava kohustuse täitmine ei ole samas ulatuses kaetud fondi varasse kuuluvate väärtpaberite või muu finantsvaraga või kui väärtpaberid ega muu finantsvara ei kuulunud võõrandamislepingu sõlmimise ajal fondi varasse.

3. jagu Muu avaliku fondi vara investeerimise ja riskide hajutamise erisused 

§ 120. Muu avaliku fondi varade investeerimise ja riskide hajutamise nõuded

 (1) Muu avaliku fondi, mis ei ole eurofond ega pensionifond (edaspidi muu avalik fond), vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele fondi varaga tehtavatele tehingutele kohaldatakse käesolevas peatükis eurofondi suhtes sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Muu avaliku fondi vara võib investeerida lisaks käesoleva seaduse §-s 103 sätestatule:
 1) kinnisasjadesse;
 2) väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist.

 (3) Ühegi kinnisasja soetusväärtus koos kinnisasjade haldamiseks vajalike esemete soetusväärtusega ei tohi omandamise ajal ületada 20 protsenti fondi vara väärtusest.

 (4) Ühe kinnisasja väärtus koos kinnisasjade haldamiseks vajalike esemete väärtusega kokku ei või moodustada rohkem kui 30 protsenti fondi vara väärtusest.

 (5) Muu avaliku fondi vara võib käesoleva seaduse § 107 lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse investeerida kokku kuni 30 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.

 (6) Muu avaliku fondi vara investeerimisel teistesse fondidesse ei kohaldata käesoleva seaduse § 117 lõigetes 1 ja 2 sätestatut, kui selle fondi vara investeerimisel järgitakse omakorda nõuet hajutada investeeringud piisavas ulatuses eri väärtpaberitesse ja muusse varasse. Käesoleva seaduse §-s 114 nimetamata fondi osakutesse või aktsiatesse võib investeerida kokku kuni 50 protsenti muu avaliku fondi vara väärtusest, kui selliste fondide osakute või aktsiate väärtuse saab kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna või muu asjakohase hindamissüsteemi alusel.

 (7) Muu avaliku fondi vara võib väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist, paigutada kokku kuni viie protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.

 (8) Muu avaliku fondi tuletisinstrumentide kogu avatud riskipositsioon ei või ületada fondi vara puhasväärtust rohkem kui kaks korda.

 (9) Muule avalikule fondile, mille osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimused ja investeerimispoliitika vastab käesoleva seaduse § 286 lõikes 4 sätestatule, ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 115–117 ja 120 sätestatud riskide hajutamiseks ette nähtud piiranguid 24 kuu jooksul pärast fondi tingimuste kooskõlastamist või äriregistrisse kandmist.

4. jagu Pensionifondi vara investeerimise ja riskide hajutamise erisused ning täiendavad tegevusnõuded 

§ 121. Üldnõuded pensionifondi vara valitsemisele ja investeerimisele

 (1) Pensionifondi vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele pensionifondi varaga tehtavatele tehingutele kohaldatakse käesolevas peatükis eurofondi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Pensionifondi vara võib investeerida lisaks käesoleva seaduse §-s 103 sätestatule:
 1) krediidiasutuste hoiustesse;
 2) väärismetallidesse;
 3) väärtpaberituru seaduse §-s 2 nimetatud väärtpaberitesse, sealhulgas väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist;
 4) kinnisasjadesse.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud piiranguid ei kohaldata pensionifondi vara investeerimisel.

 (4) Käesolevas seaduses pensionifondide vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele varaga tehtavatele tehingutele ette nähtud nõuete rakendamisel ei loeta pensionifondi valitsejale kuuluvaks tema valitsetavate pensioni- või teiste investeerimisfondide omatavaid osalusi teistes isikutes või neist tulenevaid hääleõigusi ning sellist isikut ei loeta pensionifondi valitsejaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvaks.

 (5) Pensionifond ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik, samuti mittetulundusühingu või tulundusühistu liige ega sihtasutuse asutaja. Nimetatud piirang ei kehti korteriühistu liikmeks olemise suhtes juhul, kui fondile kuulub korteriomand. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka välisriigi õiguse kohaselt asutatud samaväärsete isikute või varakogumite osanikuks, liikmeks või asutajaks olemisele.

 (6) Nõudeid pensionifondi vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele pensionifondi varaga tehtavatele tehingutele võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 122. Investeerimine hoiustesse

  Pensionifondi vara võib ühe krediidiasutuse või samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste hoiustesse paigutada kokku kuni kümme protsenti pensionifondi vara väärtusest.

§ 123. Investeerimine väärismetallidesse

  Pensionifondi vara võib väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist, paigutada kokku kuni viie protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.

§ 124. Investeerimine väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse

 (1) Kohustusliku pensionifondi vara võib ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse investeerida kuni viie protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Kohustusliku pensionifondi vara võib ühe isiku emiteeritud pandikirjadesse investeerida kuni kümne protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.

 (3) Kohustusliku pensionifondi vara võib ühe riigi või muu käesoleva seaduse § 115 lõikes 7 sätestatud isiku emiteeritud või tagatud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse investeerida kuni 35 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.

 (4) Pensionifondi vara võib investeerida käesoleva seaduse § 107 lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse kokku kuni 30 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.

 (5) Tööandja pensionifondi vara võib ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse investeerida kuni viie protsendi ulatuses tööandja pensionifondi vara väärtusest ning samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute emiteeritud väärtpaberite väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui kümme protsenti tööandja pensionifondi vara väärtusest.

§ 125. Investeerimine teistesse fondidesse

 (1) Ühe fondi osakute või aktsiate väärtus ei või moodustada rohkem kui kümme protsenti pensionifondi vara väärtusest. Kui eurofondi vara investeerimisel järgitakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 116 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 53 sätestatule kindlat indeksit, võib ühe sellise fondi osakute või aktsiate väärtus moodustada kuni 30 protsenti pensionifondi vara väärtusest.

 (2) Pensionifondi vara investeerimisel teistesse fondidesse ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 109 ja § 117 lõikes 2 sätestatut.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 114 nimetamata fondi osakutesse või aktsiatesse võib investeerida kokku kuni 50 protsenti pensionifondi vara väärtusest, kui selliste fondide osakute või aktsiate väärtuse saab kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna või muu asjakohase hindamissüsteemi alusel.

 (4) Kui kohustusliku pensionifondi vara investeeritakse sellise fondi, mis ei ole eurofond, osakutesse või aktsiatesse, mille investeerimiseesmärkide saavutamiseks kasutatakse peamiselt tuletistehinguid, eelkõige vahetuslepinguid, kohaldatakse käesolevas peatükis tuletisinstrumentide kohta sätestatut. Käesoleva seaduse § 127 lõikes 1 tuletisinstrumentide kohta sätestatud piirangut ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud investeeringute suhtes.

§ 126. Täiendavad nõuded aktsiatesse ja aktsiafondidesse investeerimisel

 (1) Kohustusliku pensionifondi vara võib aktsiatesse investeerida kokku kuni 50 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.

 (2) Kohustusliku pensionifondi vara võib aktsiafondidesse, aktsiatesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse investeerida kokku kuni 75 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.

 (3) Aktsiatega sarnastesse instrumentidesse tehtud investeeringutena käsitatakse käesoleva paragrahvi tähenduses investeeringuid väärtpaberitesse, hoiustesse või muudesse instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu sõltub osaliselt või täielikult aktsia või muu sarnase instrumendi hinnast või selle muutusest. Esimeses lauses nimetatud instrumentidena ei käsitata krediidiasutuste seaduse § 891 lõikes 2 nimetatud investeerimishoiust või võlaväärtpaberit, mille põhiosa on garanteeritud.

 (4) Aktsiafondidesse tehtud investeeringutena käsitatakse käesoleva paragrahvi tähenduses investeeringuid fondidesse, mille varast oluline osa paigutatakse otse või teiste fondide kaudu aktsiatesse või muudesse sellistesse instrumentidesse ja see on üks osa sellise fondi tavapärasest investeerimispoliitikast.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud investeering võetakse kohustusliku pensionifondi vara investeerimisel aktsiatesse ja teistesse sellistesse instrumentidesse arvesse täies ulatuses.

 (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid ei kohaldata, kui pensionifondi vara investeeritakse:
 1) avalikkusele olulise taristu, sealhulgas elektrituru, teedevõrgu, veevarustuse, jäätmehoolduskorralduse arendamise, haldamise või opereerimisega peamiselt tegeleva äriühingu aktsiatesse või muudesse aktsiatega sarnastesse väärtpaberitesse;
 2) sellise aktsiafondi osakutesse või aktsiatesse, mille vara investeeritakse peamiselt käesoleva lõike punktis 1 nimetatud äriühingute väärtpaberitesse või muudesse samaväärsetesse väärtpaberitesse;
 3) selliste äriühingute aktsiatesse või fondide osakutesse või aktsiatesse, mille vara paigutatakse peamiselt kinnisasjadesse.

§ 127. Tehingud tuletisinstrumentidega ja välisvaluutas nomineeritud väärtpaberitesse investeerimise piirangud

 (1) Tuletisinstrumentide kogu avatud neto riskipositsioon ei või ületada kümmet protsenti pensionifondi vara väärtusest, välja arvatud valuuta-, intressi-, turu- või muude pensionifondi varaga seotud riskide maandamiseks tehtud tehingud.

 (2) Kogu välisvaluuta avatud netopositsioon ei või moodustada rohkem kui 25 protsenti konservatiivse pensionifondi varast ja rohkem kui 50 protsenti teist liiki kohustusliku pensionifondi varast. Välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel ei pea teise fondi aktsiatesse või osakutesse tehtud investeeringu puhul võtma arvesse selle fondi tehtud investeeringutest tulenevaid välisvaluutapositsioone.

§ 128. Investeerimine kinnisasjadesse

 (1) Investeeringud kinnisasjadesse ei või ületada 20 protsenti vabatahtliku ja kümmet protsenti kohustusliku pensionifondi vara väärtusest.

 (2) Ühe kinnisasja soetusväärtus ei või omandamise ajal ületada viit protsenti pensionifondi vara väärtusest. Esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui pensionifondi vara investeeritakse kinnisasjadesse teise fondi või äriühingu kaudu.

 (3) Kinnisasjade, kinnisasjadesse investeeriva teise fondi või muu äriühingu osakute ja aktsiate ja muude väärtpaberite väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 70 protsenti vabatahtliku ning rohkem kui 40 protsenti kohustusliku pensionifondi vara väärtusest.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut kohaldatakse ka investeeringutele, mis on tehtud väärtpaberitesse või muudesse instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu sõltub otseselt või kaudselt kinnisvara hinnast või selle muutusest.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud investeering võetakse pensionifondi vara investeerimisel nimetatud instrumentidesse arvesse täies ulatuses.

§ 129. Nõuded konservatiivse pensionifondi vara investeerimisel

 (1) Konservatiivse pensionifondina käsitatakse pensionifondi, mille vara võib tingimuste või prospekti kohaselt investeerida üksnes:
 1) krediidiasutuste hoiustesse;
 2) võlakirjadesse ja muudesse samaväärsetesse võlakohustustesse (edaspidi käesolevas paragrahvis võlakirjad);
 3) rahaturuinstrumentidesse, kui need on võetud reguleeritud turul kauplemisele;
 4) selliste fondide osakutesse või aktsiatesse, mille vara investeeritakse peamiselt krediidiasutuste hoiustesse või võlakirjadesse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, tuletisinstrumentidesse vastavalt käesoleva lõike punktis 5 sätestatule või rahaturuinstrumentidesse;
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]
 5) tuletisinstrumentidesse, mille alusvaraks on käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud vara või võlakirja- või muud finantsindeksid, intressimäärad, valuuta või valuutakursid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt eelnimetatust.

 (2) Konservatiivse pensionifondi vara võib investeerida võlakirjadesse:
 1) millele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1–31) alusel registreeritud reitinguagentuur (edaspidi käesolevas paragrahvis reitinguagentuur) andnud vähemalt investeerimisjärgu krediidireitingu;
 2) mille emitendile on reitinguagentuur andnud vähemalt investeerimisjärgu krediidireitingu, kui nendel võlakirjadel krediidireiting puudub;
 3) mille emitendi krediidiasutusest emaettevõtjale on reitinguagentuur andnud vähemalt investeerimisjärgu krediidireitingu, kui nendel võlakirjadel ja nende emitendil krediidireiting puudub;
 4) mille on taganud vähemalt reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireitingut omav lepinguriik või OECD liikmesriik.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud fondi puhul tuleb arvesse võtta fondi tingimusi ja põhikirja või muud vastavat dokumenti ning hinnata piisava regulaarsusega, kui palju nimetatud fondi vara reaalselt nõuetele vastavatesse krediidiasutuste hoiustesse, võlakirjadesse, tuletisinstrumentidesse või rahaturuinstrumentidesse investeeritakse.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

 (4) Fondivalitseja määrab oma riskijuhtimise reeglites need reitinguagentuurid, kelle antud krediidireitinguid ta jälgib ning konservatiivse pensionifondi investeeringute ja riskide juhtimiseks kasutab. Nimetatud reitinguagentuuride antud erinevate krediidireitingute puhul võtab fondivalitseja arvesse kehtivatest krediidireitingutest viimasena avaldatud krediidireitingu.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata võlakirjadesse võib investeerida kokku kuni kümme protsenti konservatiivse pensionifondi varast, välja arvatud juhul, kui võlakirjadest tulenev nõue nende emitendi vastu kuulub emitendi lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamist.

 (6) Nõudeid konservatiivse pensionifondi vara investeerimisele, sealhulgas millise krediidireitinguga võlakirjadesse või krediidiasutuste hoiustesse võib fondi vara investeerida, võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 130. Huvide konflikti maandamine ja vältimine teistesse fondidesse investeerimisel

 (1) Pensionifondi valitseja valitsetavate teiste fondide aktsiate ja osakute väärtus kokku ei või ületada kümmet protsenti kohustusliku pensionifondi ja 50 protsenti vabatahtliku pensionifondi vara väärtusest. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui fondivalitsejale on antud õigus valitseda või investeerida teise fondivalitseja fondide vara ülesannete edasiandmise korras.

 (2) Kohustusliku pensionifondi valitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate fondivalitsejate valitsetavate muude fondide aktsiate ja osakute väärtus kokku ei või ületada 50 protsenti kohustusliku pensionifondi vara väärtusest, kusjuures täidetud peavad olema käesoleva seaduse § 117 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimused.

 (3) Kui kohustusliku pensionifondi valitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise fondivalitseja poolt valitsetava fondi aktsiate või osakute kohustusliku pensionifondi arvel omamisega kaasneb sellelt investeeringult teise fondivalitseja võetava valitsemistasu või sellest osa tagasimaksmine või kohustusliku pensionifondi valitsejale muu tasu maksmine, tuleb vastav summa kanda kohustuslikku pensionifondi.

 (4) Kohustusliku pensionifondi valitseja ei või kõigi oma valitsetavate kohustuslike pensionifondide arvel kokku omandada ega omada ühegi enda valitsetava fondi ega endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise fondivalitseja valitsetava fondi osakuid või aktsiaid rohkem kui 20 protsendi ulatuses selle fondi varast.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

 (5) Kohustusliku pensionifondi valitseja valitsetavate teiste fondide aktsiaid või osakuid võib kohustusliku pensionifondi arvel omandada või omada juhul, kui lisaks käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 sätestatule ei võta fondivalitseja ka valitsemistasu või kannab sellelt investeeringult võetava valitsemistasu kohustuslikku pensionifondi tagasi.

 (6) Kohustusliku pensionifondi arvel võib omandada kohustusliku pensionifondi valitseja valitsetavate teiste fondide ja fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva fondivalitseja valitsetavate fondide, mis ei ole avalikud või mis on kinnised, aktsiaid või osakuid kokku kuni viie protsendi ulatuses kohustusliku pensionifondi varast.

§ 131. Täiendavad nõuded huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks

 (1) Fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu välja lastud väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide väärtus kokku ei või ületada viit protsenti selle fondivalitseja valitsetava pensionifondi vara väärtusest.

 (2) Kohustusliku pensionifondi arvel ei või omandada või omada osalust äriühingus, kus kohustuslikku pensionifondi valitseva fondivalitseja tegevisikud, olulist osalust omavad aktsionärid või fondivalitseja kontrollitavad äriühingud omavad otseselt või kaudselt olulist osalust, ega omandada või omada osalust äriühingus, kes omab kohustuslikku pensionifondi valitsevas fondivalitsejas olulist osalust, samuti omandada või omada nimetatud äriühingute välja lastud väärtpabereid või rahaturuinstrumente. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata teise fondi osakutesse ja aktsiatesse investeerimisel.

 (3) Pensionifondi arvel võib niisuguste väärtpaberite või rahaturuinstrumentide, mille pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerija või korraldaja vastavalt väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatule on fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud muu äriühing, emissiooni mahust märkida nimetatud väärtpabereid ja rahaturuinstrumente kokku kuni 25 protsendi ulatuses.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut ei kohaldata, kui:
 1) väärtpaberil või rahaturuinstrumendil või nende emitendil on investeerimisjärgu krediidireiting;
 2) väärtpaberi või rahaturuinstrumendi emitendiks on riik või riigi enamusosalusega äriühing;
 3) väärtpaberi või rahaturuinstrumendi emitendiks on investeerimisfond, mida valitseb fondivalitseja tegevusluba omav äriühing;
 4) väärtpaberit või rahaturuinstrumenti pakutakse lepinguriigis või OECD liikmesriigis avalikult väärtpaberituru seaduse või vastava välisriigi õigusakti tähenduses või see on võetud kauplemisele eelnimetatud riigi reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolses kauplemissüsteemis;
 5) tegemist on käesoleva seaduse § 126 lõike 6 punktis 1 nimetatud väärtpaberiga.

 (5) Pensionifondi arvel tehtava tuletistehingu vastaspooleks ei või olla:
 1) osakuomanik;
 2) isik, kellel on fondiga ühtiv majanduslik huvi.

§ 132. Investeerimis- ja käsutuspiirangute ning riskide hajutamise erisuse kohaldamine pensionifondile

 (1) Käesoleva seaduse § 115 lõikes 1 ja §-s 124 sätestatud piiranguid ei kohaldata 18 kuu jooksul pärast vabatahtliku pensionifondi tingimuste kooskõlastamist, välja arvatud juhul, kui selle pensionifondi vara puhasväärtus on enne nimetatud tähtaja lõppu suurem kui 1 200 000 eurot.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 124 sätestatud piiranguid ei kohaldata üheksa kuu jooksul pärast kohustusliku pensionifondi tingimuste kooskõlastamist, välja arvatud juhul, kui selle pensionifondi vara puhasväärtus on enne nimetatud tähtaja lõppu suurem kui 3 200 000 eurot.

§ 133. Kahju hüvitamine

  Kohustusliku pensionifondi osakuomanikele tekitatud kahju hüvitatakse kogumispensionide seaduse §-des 32–36 sätestatud korras.

12. peatükk Fondi valitsemise üleandmine 

1. jagu Fondi valitsemise üleandmine ja valitsemisõiguse üleminek depositooriumile 

§ 134. Fondi valitsemise üleandmise tingimused

 (1) Fondi valitsemise üleandmisel annab üks fondivalitseja teisele fondivalitsejale üle fondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused.

 (2) Fondi valitsemise üleandmise lepingu sõlmivad fondi valitsemist üle andev ja fondi valitsemist üle võttev fondivalitseja. Aktsiaseltsifondi valitsemislepingu tingimuste muudatuse kinnitab aktsiaseltsifondi nõukogu, kui käesolevast seadusest või aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti.

 (3) Fondi valitsemise üleandmise lepingus määratakse kindlaks kõigi fondi valitsemisest tulenevate fondivalitseja õiguste ja kohustuste ülemineku ning sellega seotud dokumentide ja asjaajamise üleandmise tingimused ja kord, sealhulgas uue fondivalitseja vastutuse ulatus enne fondi valitsemise üleandmist tekkinud kohustuste eest.

 (4) Fondi valitsemise üleandmisele ei kohaldata võlaõigusseaduse §-des 164−185 sätestatut.

 (5) Fondi valitsemise üleandmiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba.

 (6) Finantsinspektsiooni loa saades avalikustab fondivalitseja teate fondi valitsemise üleandmise kohta viivitamata fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.

 (7) Uuele fondivalitsejale lähevad üle kõik üle antava fondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused. Enne fondi valitsemise üleandmist tekkinud kohustuste eest, mis on üleandmise ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleandmist, vastutab fondi valitsemise üle andnud fondivalitseja võlausaldajate ees solidaarselt uue fondivalitsejaga.

 (8) Fondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad uuele fondivalitsejale üle ning fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatus jõustub fondi valitsemise üleandmise lepingus ette nähtud ajal, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teate avaldamisest, kui vastavalt käesoleva seaduse §-s 38, 41 või 42 sätestatule ei ole fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatuse jõustumiseks ette nähtud pikemat tähtaega.

§ 135. Fondi valitsemise üleandmise loa menetlus

 (1) Fondi valitsemise üleandmise loa saamiseks esitab fondivalitseja, kes fondi valitsemise üle võtab (edaspidi käesolevas jaos taotleja), hiljemalt 20. päeval pärast fondi valitsemise üleandmise lepingu sõlmimist Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) taotleja otsus fondi valitsemise ülevõtmise kohta;
 2) fondi valitsemise üleandmise leping;
 3) käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud avaldus, andmed ja dokumendid fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muutmise kooskõlastamiseks;
 4) fondi depositooriumi arvamus fondi üleandmisest tulenevate depoolepingu muudatuste kohta;
 5) hinnang fondi valitsemise ülevõtmise mõju kohta fondivalitsejale ning aastabilansside ja finantsnäitajate prognoosid, sealhulgas tulud ja kulud tegevusalade kaupa, fondivalitseja usaldatavusnõuete täitmise plaan, fondivalitseja valitsetavate fondide majandusnäitajate plaanid, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, kasum ja rahavood ning nende aluseks olevad eeldused.

 (2) Taotluse menetlemisele, esitatud andmete ja dokumentide kontrollimisele, fondi valitsemise üleandmisele ning tulevase fondivalitseja käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 314 sätestatut. Taotluse menetlemisel hinnatakse selle vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele. Vastavate nõuete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

 (3) Otsuse fondi valitsemise üleandmise loa andmise ja fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatuste kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates, kuid hiljemalt üks kuu pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondivalitsejale, aktsiaseltsifondile ja fondi depositooriumile.

 (5) Finantsinspektsioon võib keelduda fondi valitsemise üleandmise loa andmisest, kui:
 1) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud edukaks ja järjepidevaks tegutsemiseks kõnealuse fondi fondivalitsejana;
 2) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või selle riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded takistavad fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
 3) fondivalitseja sise-eeskirjad ei ole fondivalitseja tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
 4) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud asjaolud;
 5) ilmnevad muud osakuomanike või aktsionäride õigustatud huve kahjustavad asjaolud.

§ 136. Fondi valitsemise õiguse üleminek depositooriumile

 (1) Kui fondivalitseja õigus fondi valitseda lõpeb käesoleva seaduse § 305 lõikes 7 nimetatud alusel ja fondi valitsemist ei anta üle teisele fondivalitsejale, läheb fondi valitsemine üle tema depositooriumile.

 (2) Depositoorium ja fondivalitseja avaldavad fondi valitsemise ülemineku kohta viivitamata teate oma veebilehtedel. Kui fondi osakute või aktsiate väljalaskmist ja tagasivõtmist ei ole fondivalitseja peatanud enne fondi valitsemise üleminekut, peatab depositoorium fondi osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise ning avaldab selle kohta teate koos fondi valitsemise ülemineku teatega.

 (3) Fondivalitseja on kohustatud pärast fondi valitsemise õiguse lõppemist ning valitsemisõiguse üleminekut depositooriumile fondi asjaajamise ja dokumendid viivitamata üle andma depositooriumile.

 (4) Pärast fondi asjaajamise ja dokumentide üleandmist on depositooriumil fondi valitsemisel kõik fondivalitseja õigused ja kohustused, kui käesolevast seadusest, fondi tingimustest, põhikirjast, prospektist või depoolepingust ei tulene teisiti. Depositoorium ei või fondi valitsemise ajal osakuid või aktsiaid välja lasta ega tagasi võtta ja depositoorium ei ole kohustatud fondi vara investeerima.

 (5) Depositoorium peab kolme kuu jooksul pärast talle fondi valitsemise õiguse üleminekut fondi valitsemise üle andma uuele fondivalitsejale või otsustama vastavalt käesoleva seaduse § 184 lõikele 1 fondi ühendamise ühendatava fondina. Finantsinspektsiooni loal võib depositoorium tähtaega fondi valitsemise üleandmise otsustamiseks pikendada kuni kuue kuuni.

 (6) Fondi valitsemise üleandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 134 ja 135 sätestatut. Fondi valitsemise üleandmise ja vastava lepingu sõlmimise kiidavad heaks depositooriumi juhatus ja fondi valitsemist üle võtva fondivalitseja juhatus.

 (7) Depositoorium avalikustab teate uuele fondivalitsejale fondi valitsemise üleandmise kohta oma veebilehel.

 (8) Kui depositooriumil ei õnnestu fondi valitsemise üleandmine teisele fondivalitsejale, peab ta fondi lõpetama vastavalt käesoleva seaduse §-s 184 sätestatule.

2. jagu Pensionifondi valitsemise üleandmise erisused 

§ 137. Erisused pensionifondi valitsemise õiguse üleminekul depositooriumile

 (1) Kohustusliku pensionifondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad uuele fondivalitsejale üle ning fondi tingimuste ja prospekti muudatused jõustuvad kogumispensionide seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud osakute vahetamise tööpäeval, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist käesoleva seaduse § 134 lõikes 6 nimetatud teate avaldamisest.

 (2) Kui pensionifondi valitsemine on fondivalitsejalt läinud üle depositooriumile, on depositooriumil erinevalt käesoleva seaduse § 136 lõike 4 teises lauses sätestatust õigus pensionifondi osakuid välja lasta ja tagasi võtta.

 (3) Depositooriumil on Finantsinspektsiooni loal õigus pikendada pensionifondi valitsemise fondivalitsejale üleandmise tähtaega kuni 18 kuuni talle pensionifondi valitsemise õiguse üleminekust arvates.

13. peatükk Fondi jagunemine, ümberkujundamine ja ühinemine 

1. jagu Üldsätted 

§ 138. Sätete kohaldamine

  Lepingulise fondi allfondi jagunemisele, ümberkujundamisele ja ühinemisele kohaldatakse käesolevas peatükis fondi kohta sätestatut.

§ 139. Jagunemise keeld

  Fondi jagunemine ei ole lubatud.

2. jagu Fondi ühinemine 

1. jaotis Fondi ühinemise üldsätted 

§ 140. Fondide ühinemise üldnõuded

 (1) Fondi (edaspidi ühendatav fond) võib ühendada teise moodustatud või asutatud fondiga (edaspidi ühendav fond).

 (2) Fondid võivad ühineda ka selliselt, et moodustavad või asutavad uue fondi.

 (3) Lepinguline fond võib ühineda lepingulise fondiga. Samuti võivad lepingulised fondid ühineda selliselt, et moodustatakse uus lepinguline fond. Aktsiaseltsifond võib ühineda aktsiaseltsifondiga. Lisaks võivad aktsiaseltsid ühineda selliselt, et asutatakse uus aktsiaseltsifond.

 (4) Eurofondi piiriülesele ühinemisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

 (5) Fond, mis ei ole eurofond, võib ühineda eurofondiga üksnes ühendatava fondina.

 (6) Avalik fond võib ühineda mitteavaliku fondiga üksnes ühendava fondina. Avaliku fondi ühinemisele mitteavaliku fondiga kohaldatakse käesolevas peatükis fondide ühinemise kohta sätestatut.

 (7) Lepingulise fondi allfond võib ühineda sama fondi allfondi või muu fondi või selle allfondiga, arvestades käesolevas seaduses lepingulise fondi ühinemise kohta sätestatut.

 (8) Käesolevas peatükis nimetatud juhul võib fond ühineda teise lepinguriigi fondiga.

§ 141. Lepingulise fondi ühinemine

 (1) Lepingulise fondi ühinemisel läheb ühendatava fondi vara üle ühendavale fondile ja ühendatav fond loetakse lõppenuks.

 (2) Lepingulise fondi ühinemisel uue fondi moodustamise teel läheb ühendatavate fondide vara üle uuele moodustatavale fondile ja ühendatavad fondid loetakse lõppenuks.

 (3) Ühendatav fond loetakse lõppenuks pärast ühendatava fondi osakuomanikele ühendava fondi osakute väljalaskmist ja ühendatava fondi osakute tühistamist. Ühinemisele ei kohaldata käesolevas seaduses fondi lõpetamise kohta sätestatut.

§ 142. Aktsiaseltsifondi ühinemine

 (1) Aktsiaseltsifondi ühinemisele ei kohaldata äriseadustikus sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

 (2) Aktsiaseltsifond võib vastavalt äriseadustiku § 391 lõigetes 1–5 sätestatule ühineda vaid teise aktsiaseltsifondiga.

 (3) Eesti äriregistrisse kantud aktsiaseltsifond, mis on eurofond, võib piiriülesel ühinemisel ühendada endaga äriühingu, mis on lepinguriigi õiguse alusel asutatud fond, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. Aktsiaseltsifondi sellisele ühinemisele kohaldatakse käesolevas seaduses ja äriseadustiku § 391 lõigetes 1–5 aktsiaseltsifondi ühinemise viiside kohta sätestatut.

§ 143. Osakute või aktsiate asendamine ühinemisel

 (1) Fondi ühinemisel lastakse ühendatava fondi osakuomanikule või aktsionärile välja selline kogus ühendava fondi osakuid või aktsiaid, mille puhasväärtus vastab osakuomanikule või aktsionärile kuulunud ühendatava fondi osakute või aktsiate puhasväärtusele.

 (2) Uue fondi moodustamisel või asutamisel saavad selle osakuomanikeks ühendatava fondi osakuomanikud. Välja lastud osakute või aktsiate eest tasuvad osakuomanikud või aktsionärid varaga, mis vastab nende osale ühendatavas fondis.

 (3) Ühendatava fondi varasse kuuluvad ühendava fondi osakud või aktsiad ja ühendava fondi varasse kuuluvad ühendatava fondi osakud või aktsiad võetakse enne ühinemist tagasi.

 (4) Ühendatava fondi osakud või aktsiad tühistatakse ühinemisega.

 (5) Kinnise fondi osakute või aktsiate asendussuhte aluseks võetav osakute või aktsiate väärtus võib olla erinev osakute või aktsiate puhasväärtusest järgmistel tingimustel:
 1) asendussuhte ja asendussuhte määramise aluseks võetava osakute või aktsiate väärtuse määramise tingimused otsustatakse ühendatava ja ühendava fondi osakuomanike või aktsionäride üldkoosolekul ja selle poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul esindatud häältest, kui fondi tingimustega või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet;
 2) ühendava fondi osakud või aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul või ühendava fondi tingimuste või põhikirja kohaselt peavad ühendava fondi osakud või aktsiad olema võetud kauplemisele reguleeritud turul 12 kuu jooksul käesoleva lõike punktis 1 nimetatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.

 (6) Ühendava fondi valitseja võib ühendatava fondi valitseja nõusolekul määrata kinnise fondi lõpliku väljalaskehinna käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud üldkoosoleku otsuses märgitud tingimustel üldkoosoleku otsuses määratud väljalaskehinna vahemikus.

§ 144. Osakute või aktsiate tagasivõtmine ning osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise peatamine ühinemisel

 (1) Ühendatava ja ühendava fondi osakuomanikel või aktsionäridel on õigus nõuda oma osakute või aktsiate tagasivõtmist tagasivõtmistasuta. Võimaluse korral on ühendatava ja ühendava fondi osakuomanikel või aktsionäridel ka õigus vahetada osakud või aktsiad lisatasuta teise sarnase investeerimispoliitikaga fondi osakute või aktsiate vastu, mida valitseb sama fondivalitseja, aktsiaseltsifond või mõni muu äriühing, kellega fondivalitseja või aktsiaseltsifond on seotud ühise juhtimise või olulise osaluse kaudu.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud osakute või aktsiate tagasivõtmise nõudmise õigus või vahetamise õigus kehtib ühendatava ja ühendava fondi osakuomanikele või aktsionäridele vähemalt 30 kalendripäeva käesoleva seaduse §-s 156 nimetatud teabe esitamisest arvates ning lõpeb viis tööpäeva enne ühinemislepingus kokku lepitud asendussuhte arvutamise kuupäeva.

 (3) Lisaks käesolevas seaduses sätestatud osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise peatamise tingimustele võib fondivalitseja või aktsiaseltsifond peatada fondi osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise, kui see on vajalik ühe või mitme ühinemisel osaleva fondi osakuomanike või aktsionäride õigustatud huvide kaitseks. Eelmises lauses nimetatud põhjusel võib osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamist nõuda ka Finantsinspektsioon.

§ 145. Eurofondide piiriülese ühinemise erisused

 (1) Eurofond võib ühineda teise lepinguriigi eurofondiga või teises lepinguriigis asutatava või moodustatava uue eurofondiga (edaspidi eurofondipiiriülene ühinemine).

 (2) Kui eurofond osaleb piiriüleses ühinemises ühendatava fondina, võivad fondid ühineda käesolevas seaduses sätestatud viisil.

 (3) Kui eurofond osaleb piiriüleses ühinemises ühendava eurofondina, kohaldatakse eurofondi ühinemislepingust tuleneva ühinemise jõustumise kuupäeva kindlaksmääramisele, ühinemisloa avalikustamisele ja ühinemise jõustumisest teavitamisele käesolevas seaduses sätestatud tingimusi.

2. jaotis Fondi ühinemisloa taotlemine 

§ 146. Ühinemisluba

 (1) Fondi ühinemiseks peab fondivalitseja või aktsiaseltsifond taotlema Finantsinspektsioonilt luba (edaspidi käesolevas jaos ühinemisluba).

 (2) Ühinemisloa taotlemiseks tuleb esitada Finantsinspektsioonile kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaotises taotlus):
 1) ühinemisleping;
 2) käesoleva seaduse § 153 lõikes 1 nimetatud iga ühineva fondi depositooriumi nõusolek;
 3) käesoleva seaduse §-s 156 nimetatud teave, mis antakse iga ühineva fondi osakuomanikele või aktsionäridele (edaspidi käesolevas jaos ühinemise teave);
 4) ühinemise mõju hinnang ühendava fondi fondivalitseja finantsseisundile, sealhulgas prognoosid fondivalitseja usaldatavusnõuete täitmise kohta, välja arvatud juhul, kui eurofond ühineb piiriüleselt.

 (3) Taotlus tuleb esitada eesti- või ingliskeelsena. Ühinemise teave peab olema eestikeelne või Finantsinspektsiooni nõusolekul ingliskeelne. Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmeid ja dokumente eesti keeles ei esitata, võib Finantsinspektsioon nõuda dokumentide eesti keelde tõlkimist.

 (4) Kui ühinemisel osaleb eurofond, tuleb ühinemise teave esitada ka iga selle lepinguriigi ametlikus keeles, kus on teavitatud ühendava või ühendatava eurofondi pakkumisest. Eelmises lauses nimetatud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib teabe esitada muus keeles.

 (5) Kui fondid ühinevad selliselt, et ühinemisel asutatakse või moodustatakse uus fond või muudetakse fondi tingimusi, põhikirja või prospekti, tuleb ühinemisloa taotlusele lisada taotlus uue fondi moodustamise või asutamise kooskõlastamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-s 31 sätestatule või taotlus fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamiseks Finantsinspektsiooniga vastavalt käesoleva seaduse §-s 37 sätestatule või esitada Finantsinspektsioonile prospekti muudatused vastavalt käesoleva seaduse §-s 77 ja vajaduse korral §-s 79 sätestatule. Ühinemisloa taotlusele muu taotluse lisamisel või ühinemisega seoses muu taotluse esitamisel tuleb tagada, et fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatused jõustuvad kooskõlas ühinemise jõustumise tähtajaga ning fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muutmisest tulenev õigus osakud või aktsiad vajaduse korral tagasi võtta on rakendatav kooskõlas käesoleva seaduse §-st 144 tuleneva õigusega.

§ 147. Ühinemisloa taotluse menetlemine

 (1) Ühinemisel kontrollib Finantsinspektsioon esitatud taotlust ning hindab, kas ühinemine vastab ühendatava fondi osakuomanike või aktsionäride õiguste kaitse põhimõttele ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning kas ühinemise teave on piisav.

 (2) Kui taotlus ei vasta käesoleva seaduse § 146 lõikes 2 sätestatule, võib Finantsinspektsioon kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (3) Kui ühinemise teave ei vasta käesoleva seaduse §-des 156–160 sätestatud nõuetele, võib Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 146 lõikele 2 vastava ühinemisloa taotluse saamisest arvates nõuda ühinemise teabe muutmist.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud puudused kõrvaldatakse ning andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (5) Finantsinspektsioon teavitab ühendatava fondi valitsejat või ühendatavat aktsiaseltsifondi ja depositooriumi ühinemisloa andmisest või sellest keeldumisest kahe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

§ 148. Ühinemisloa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
 1) fondide ühinemise tingimused ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või Finantsinspektsioonile esitatud andmed ja dokumendid on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) ühinemise teave ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 3) eurofondide ühinemisel ei ole teatatud ühendava eurofondi pakkumisest lepinguriigis, kus pakutakse ühendatava eurofondi osakuid või aktsiaid.

§ 149. Eurofondi piiriülese ühinemise loa erisused

 (1) Finantsinspektsioon otsustab eurofondi piiriülesele ühinemisele loa andmise, kui eurofond osaleb piiriülesel ühinemisel ühendatava eurofondina. Eurofondi piiriülese ühinemise loale kohaldatakse käesolevas jaos ühinemisloa kohta sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

 (2) Eurofondi piiriülese ühinemise loa taotlemiseks esitab ühendatava fondi valitseja või ühendatav aktsiaseltsifond Finantsinspektsioonile taotluse. Taotlusele tuleb lisada ühendava eurofondi prospekt ja põhiteave, kui ühendav eurofond on teise lepinguriigi fond.

 (3) Lisaks käesolevas jaos sätestatule tuleb taotlus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisadokumendid esitada Finantsinspektsioonile ka ühendava eurofondi lepinguriigi ametlikus keeles. Ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib dokumendid esitada muus keeles.

 (4) Finantsinspektsioon edastab taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisadokumentide ärakirjad ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata pärast ühendatavalt eurofondilt kõigi nõutavate andmete ja dokumentide saamist või puuduste kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse § 147 lõikes 2 sätestatule.

 (5) Finantsinspektsioon teavitab ühendatava fondi valitsejat või ühendatavat aktsiaseltsifondi ja depositooriumi eurofondi piiriülese ühinemise loa andmisest või sellest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates, tingimusel et ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on teavitanud Finantsinspektsiooni 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase ühinemise teabe saamisest, et ühendava fondi ühinemise teave vastab tingimustele. Lisaks teavitab Finantsinspektsioon eurofondi piiriülese ühinemise loa andmise või sellest keeldumise otsusest ühendava, ja kui see on asjakohane, teise lepinguriigi ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.

 (6) Lisaks käesoleva seaduse §-s 148 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda eurofondi piiriülese ühinemise loa andmisest, kui ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on teatanud, et ühinemise teave ei vasta eurofondi päritoluriigis kehtestatud nõuetele.

§ 150. Eurofondi piiriülesel ühinemisel ühendava eurofondi dokumentide menetlemine Finantsinspektsioonis

 (1) Kui eurofond osaleb piiriüleses ühinemises ühendava eurofondina, hindab Finantsinspektsioon ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse saadetud ühinemisloa taotluse ärakirja alusel, kas ühinemise teave vastab ühendava eurofondi osakuomanike või aktsionäride õiguste kaitse põhimõttele ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

 (2) Finantsinspektsioon võib 15 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse ärakirja saamisest arvates nõuda taotlejalt ühinemise teabe puuduste kõrvaldamist.

 (3) Ühendav eurofond esitab ühinemise teabe muudatused Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude esitamisest teavitab Finantsinspektsioon viivitamata ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon teavitab ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust, kas muudetud ühinemise teave vastab käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetekohase teabe saamisest arvates.

3. jaotis Ühinemise tingimuste otsustamine 

§ 151. Ühinemisleping

 (1) Lepingulise fondi ühinemise otsustab fondivalitseja juhatus.

 (2) Fondi ühinemiseks sõlmib lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond lepingu (edaspidi ühinemisleping). Lepingulise fondi ühinemisel sama fondivalitseja valitsetava teise lepingulise fondiga määratakse kindlaks ühinemise tingimused, millele kohaldatakse käesolevas jaos ühinemislepingu kohta sätestatut.

 (3) Ühinemislepingus tuleb märkida vähemalt järgmised andmed:
 1) ühinemise viis ja ühinevate fondide liigid;
 2) ühinemise põhjendus;
 3) ühinemise mõju nii ühendatava kui ka ühendava fondi osakuomanikele või aktsionäridele;
 4) ühendatava fondi osakute või aktsiate asendussuhe ja selle arvutamise kuupäeval fondi vara ning kohustuste hindamise kriteeriumid;
 5) asendussuhte arvutamise meetod;
 6) ühinemise jõustumise kavandatud kuupäev, millest alates ühendatava fondi tehingud loetakse tehtuks ühendava fondi arvel;
 7) vara üleandmise ja osakute või aktsiate vahetamise kord.

 (4) Ühinemislepingus võib ette näha ühendatava fondi osakuomanikele või aktsionäridele tehtavad ühendava fondi rahalised väljamaksed, mille summa ei või ületada ühte kümnendikku neile asendatud osakute või aktsiate puhasväärtuse summast. Käesolevas lõikes nimetatud rahalised väljamaksed tuleb teha koos ühendava fondi osakute või aktsiate väljalaskmisega ühendatava fondi osakuomanikele või aktsionäridele.

 (5) Ühinemislepingusse võib märkida muid tingimusi.

§ 152. Aktsiaseltsifondi ühinemislepingu erisused

 (1) Aktsiaseltsifondi ühinemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.

 (2) Ühinemisel uue aktsiaseltsifondi asutamisega tuleb ühinemislepingusse märkida uue aktsiaseltsifondi ärinimi ja asukoht ning juhatuse ja nõukogu liikmed. Aktsiaseltsifondi ühinemislepingusse märgitakse aktsiaseltsifondi aktsiakapitali suurus ühinemisotsuse tegemise ajal ja märge, et aktsiaseltsifond on käesoleva seaduse kohaselt aktsiaseltsina asutatud fond, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele.

§ 153. Ühinemise tingimuste kontroll

 (1) Iga ühinemisel osaleva fondi depositoorium kontrollib käesoleva seaduse § 151 lõike 3 punktides 1, 6 ja 7 nimetatud andmete vastavust fondi tingimustele, põhikirjale või prospektile ja käesoleva seaduse nõuetele. Eelmises lauses nimetatud nõuete täitmise korral koostab depositoorium kirjaliku aruande teostatud kontrolli kohta, kus muu hulgas on väljendatud nõusolek fondi ühinemiseks.

 (2) Ühendatava fondi depositoorium või vandeaudiitor kontrollib täiendavalt järgmisi ühinemislepingu tingimusi:
 1) asendussuhte arvutamise kuupäeval kohaldatavad fondi vara hindamise kriteeriumid;
 2) asendussuhte arvutamise meetod ja asendussuhte arvutamise kuupäeval kindlaks määratav tegelik asendussuhe;
 3) rahalised väljamaksed osaku või aktsia kohta.

 (3) Ühinemislepingu tingimuste kontrollimiseks võib mitme või kõigi ühinevate fondide jaoks olla määratud üks või mitu ühist vandeaudiitorit.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kontrolli kohta koostab depositoorium või vandeaudiitor kirjaliku aruande, mille fondivalitseja teeb ühendatava ja ühendava fondi osakuomanikele või aktsionäridele ja Finantsinspektsioonile nende nõudel kättesaadavaks tasuta. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimusi kontrollib vandeaudiitor, kohaldatakse kontrolli tulemusena koostatavale aruandele äriseadustiku § 396 lõigetes 22–4 sätestatut.

§ 154. Aktsiaseltsifondi ühinemise otsustamine

 (1) Üldkoosoleku pidamisele kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule äriseadustiku §-des 397 ja 398, § 419 lõigetes 2–5 ning §-des 420 ja 421 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (2) Vähemalt kaks nädalat enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus aktsiaseltsifondi asukohas aktsionäridele tutvumiseks allkirjastatud ühinemislepingu, ühinevate fondide viimase kolme majandusaasta aruanded nende olemasolul ja käesoleva seaduse § 153 lõikes 1 nimetatud depositooriumi aruande. Aktsiaseltsifondi ühinemisel ei koostata ühinemisaruannet ega vahebilanssi. Vahebilansi asemel esitatakse aktsionäridele tutvumiseks fondi viimane avalikustatud poolaastaaruanne.

 (3) Aktsiaseltsifondi põhikirjaga ei või ette näha, et ühinemisotsuse vastuvõtmiseks on vajalik üle kolmveerandi üldkoosolekul esindatud häältest.

 (4) Kui aktsiaseltsifondi põhikirjaga on aktsiaseltsifondi ühinemise otsustamine antud aktsiaseltsifondi nõukogu pädevusse, kohaldatakse ühinemise kinnitamise otsusele äriseadustiku §-des 321–323 nõukogu koosoleku ja otsuse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (5) Aktsiaseltsifondi ühinemise otsustab aktsiaseltsifondi üldkoosolek, kui aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti.

4. jaotis Osakuomanike või aktsionäride teavitamine ja ühineva fondi osakute või aktsiate tagasivõtmine 

§ 155. Ühinemisloa avalikustamine

 (1) Ühendatav ja ühendav fond avaldavad viivitamata pärast ühinemisloa saamist teate fondi ühinemise kohta lepingulise fondi valitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates tuleb märkida vähemalt:
 1) ühinemisloa andmise kuupäev;
 2) fondi osakute või aktsiate tagasivõtmise või vahetamise tähtaeg;
 3) ühinemislepingus sätestatud ühinemise kavandatud jõustumise kuupäev.

§ 156. Osakuomanikele või aktsionäridele antav ühinemise teave

 (1) Ühendatava ja ühendava lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond esitab fondi osakuomanikele või aktsionäridele fondi ühinemise asjaolude kohta vajaliku ja täpse ühinemise teabe, mis võimaldab osakuomanikel või aktsionäridel hinnata ühinemise mõju ja osakute või aktsiate tagasivõtmise või vahetamise õiguse kasutamise vajadust.

 (2) Ühinemise teave esitatakse pärast ühinemisloa saamist, kuid hiljemalt 30 kalendripäeva enne osakute või aktsiate tagasivõtmise või vahetamise viimast kuupäeva.

§ 157. Nõuded ühinemise teabele

 (1) Ühinemise teabes tuleb märkida:
 1) ühinemise selgitused ja põhjendused;
 2) ühinemise mõju osakuomanikele või aktsionäridele, sealhulgas olulised muudatused seoses fondi investeerimispoliitika, kulude, ühinemise oodatava tulemuse, aruannete korrapärase esitamise ja finantstulemuste võimaliku halvenemisega, ning kui see on asjakohane, hoiatus osakuomaniku või aktsionäri tulu maksustamise muudatuste kohta pärast ühinemist;
 3) selgitus osakuomanike või aktsionäride ühinemisega seotud õiguste kohta;
 4) ühinemisprotsessi tingimused, sealhulgas teave ühinemisotsuse vastuvõtmise ja osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamise kohta ja ühinemise jõustumise kavandatud kuupäev;
 5) ühendatava fondi osakuomanikele või aktsionäridele väljamaksete tegemise tingimused.

 (2) Ühendatava fondi ühinemise teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaoludena märkida:
 1) ühendatava fondi osakuomanike või aktsionäride õigused enne ja pärast ühinemist;
 2) oluliste riskide võrdlus, kui lisatud selgitusest või ühendatava ja ühendava fondi põhiteabest tulenevad riski ja tootluse sünteetiliste näitajate olulised erinevused eri kategooriates;
 3) ühinevate fondide kõigi tasude ja kulude võrdlus, mis põhineb nende põhiteabes avaldatud summadel;
 4) kui ühendatava fondi puhul rakendatakse finantstulemusel põhinevat tasu, siis selgitus, kuidas seda rakendatakse kuni ühinemise jõustumiseni;
 5) kui ühendava fondi puhul rakendatakse finantstulemusel põhinevat tasu pärast ühinemise jõustumist, siis selgitus, kuidas seda rakendatakse, et tagada nende osakuomanike või aktsionäride õiglane kohtlemine, kes enne omasid osakuid või aktsiaid ühendatavas fondis;
 6) selgitus, kas enne ühinemise jõustumist kavatsetakse oluliselt muuta ühendatava fondi vara koosseisu.

 (3) Ühendava eurofondi ühinemise teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaoludena märkida, kas ühinemisel on oluline mõju ühendava fondi investeeringute struktuurile ja kas enne või pärast ühinemise jõustumist kavatsetakse oluliselt muuta ühendava fondi vara koosseisu.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud riski ja tootluse sünteetilisi näitajaid käsitatakse komisjoni määruse (EL) nr 583/2010 artikli 8 tähenduses.

 (5) Ühinemise teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud osakuomanikule või aktsionärile ühinemisega seotud õiguste hulgas nimetada õigust:
 1) saada lisateavet;
 2) saada käesoleva seaduse § 153 lõikes 4 nimetatud aruanne ning teave selle aruande saamise viisi kohta;
 3) nõuda osakute või aktsiate tagasivõtmist või vahetamist ilma lisatasuta ning teavet selle õiguse kasutamise tähtaja lõpu kohta;
 4) saada teavet fondi arvel viitlaekumiste käsitamise kohta.

 (6) Ühinemise teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud tingimustega koos märkida:
 1) üksikasjad osakutega või aktsiatega tehtavate tehingute kavandatud peatamise kohta;
 2) aeg, millest alates ühendatava fondi tehingud loetakse tehtuks ühendava fondi arvel, asendussuhte arvutamise kuupäev ja ühinemise jõustumise tingimused.

 (7) Ühendatava fondi ühinemise teabes tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule märkida:
 1) periood, mille jooksul jätkatakse ühendatava fondi osakute või aktsiate väljalaskmist ja tagasivõtmist;
 2) tähtaeg, millal osakuomanikud või aktsionärid, kes ei kasuta käesoleva seaduse § 144 lõikes 1 sätestatud osakute või aktsiate tagasivõtmise või vahetamise õigust, saavad ühendava fondi osakuomanikeks või aktsionärideks;
 3) selgitus, et ühinemise jõustumisel saavad ühendava fondi osakuomanikeks või aktsionärideks kõik osakuomanikud või aktsionärid, kes ei ole kasutanud käesoleva seaduse § 144 lõikes 1 sätestatud osakute või aktsiate tagasivõtmise või vahetamise õigust, sealhulgas juhul, kui osakuomanik või aktsionär hääletas ühinemisotsuse heakskiitmisel ühinemisettepaneku vastu või loobus hääletamisest;
 4) soovitus tutvuda ühendava fondi põhiteabega.

§ 158. Täiendavad nõuded ühinemise teabele eurofondi piiriülesel ühinemisel

  Piiriülesel ühinemisel tuleb ühinemise teabes selgelt ja arusaadavalt selgitada teise lepinguriigi õigusest tulenevaid ühinemise tingimusi, mis erinevad käesolevas seaduses sätestatud tingimustest ja menetlustest.

§ 159. Ühinemise teabe vorminõuded

 (1) Ühinemise teave esitatakse selgelt ja arusaadavalt, arvestades ühendava ning ühendatava fondi osakuomaniku või aktsionäri huvisid ja asjatundlikkust.

 (2) Kui ühinemise teabe alguses on märgitud ühinemise tingimuste kokkuvõte, tuleb selles viidata ühinemise teabe dokumendi osadele, kus on esitatud lisateave.

 (3) Ühinemise teave esitatakse osakuomanikule või aktsionärile paberil või muul püsival andmekandjal.

 (4) Ühinemise teabe võib esitada muul püsival andmekandjal, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) teabe esitamine vastab viisile, kuidas toimub või hakkab toimuma osakuomaniku või aktsionäri ja ühendatava või ühendava fondi või fondivalitseja vahel teenuse osutamine;
 2) valikuvõimaluse korral on osakuomanik või aktsionär valinud teabe esitamise muul püsival andmekandjal.

 (5) Ühinemise teabe esitamine muul püsival andmekandjal on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud teabe esitamise viisiga, kui osakuomanik või aktsionär on andnud teabe edastamiseks oma elektronposti aadressi või on muul viisil kinnitanud oma pidevat juurdepääsu internetile.

 (6) Ühinemise teave peab olema eesti keeles. Kui ühinev fond on eurofond, mille osakuid pakutakse teises lepinguriigis, tuleb ühinemise teave esitada ka selle lepinguriigi ametlikus keeles. Teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib ühinemise teabe esitada muus keeles. Ühinemise teave eri keeltes peab olema sisult samane. Tõlkimise eest vastutab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond.

§ 160. Põhiteabe esitamine ühinemisel

 (1) Ühendatava fondi ühinemise teabele tuleb lisada ühendava fondi põhiteave.

 (2) Ühendava fondi ühinemise teabele tuleb lisada ühendava fondi põhiteave, kui seda on ühinemise tõttu muudetud.

 (3) Ühinemise teave ja ühendava fondi põhiteave esitatakse igale isikule, kes omandab ühendatava või ühendava fondi osaku või aktsia või kes soovib saada ühineva fondi tingimusi, prospekti või põhiteavet.

5. jaotis Ühinemise jõustumine ja ühinemise kulud 

§ 161. Ühinemise jõustumise üldsätted

 (1) Ühinemine jõustub ühinemislepingus sätestatud kuupäeval, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Ühinemise jõustumisega läheb ühendatava fondi vara üle ühendavale fondile.

 (3) Ühendava fondi valitsejal või aktsiaseltsifondil tuleb viivitamata pärast ühinemise jõustumist teavitada ühendava fondi depositooriumi ühendatava fondi vara üleminekust ühendavale fondile.

 (4) Pärast ühinemise jõustumist ühinemist vaidlustada ei saa.

§ 162. Lepingulise fondi ühinemise jõustumise tähtaeg

  Lepingulise fondi ühinemine jõustub ühinemislepingus sätestatud ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeval, kuid mitte enne ühinemislepingus kokku lepitud asendussuhte arvutamise kuupäeva.

§ 163. Aktsiaseltsifondi ühinemise kandmine äriregistrisse ja ühinemise jõustumine

 (1) Aktsiaseltsifondi ühinemise äriregistrisse kandmisele kohaldatakse äriseadustiku §-des 400–403 ja 405 sätestatut, kui käesolevast jaotisest ei tulene teisiti.

 (2) Ühinev aktsiaseltsifond võib esitada äriseadustiku § 400 lõikes 1 nimetatud avalduse aktsiaseltsifondi ühinemise kandmiseks äriregistrisse pärast käesoleva seaduse § 144 lõikes 2 nimetatud aktsiate asendussuhte arvutamise kuupäeva.

 (3) Ühinemisel uue aktsiaseltsifondi asutamisega kohalduvad lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule aktsiaseltsifondi äriregistrile esitatavale avaldusele ja äriregistri kandele käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud nõuded.

 (4) Aktsiaseltsifondi lõppbilanss koostatakse vastavalt aktsiaseltsifondi majandusaasta aruande osaks olevale bilansile esitatavatele nõuetele ja sellele kohaldatakse käesolevas seaduses aktsiaseltsifondi majandusaasta aruande kinnitamise ning audiitorkontrolli teostamise kohta sätestatut. Lõppbilanss koostatakse ühinemise jõustumise kavandatud kuupäevale eelneva päeva seisuga.

§ 164. Eurofondi piiriülese ühinemise jõustumise erisused

 (1) Kui ühendav eurofond on asutatud või moodustatud Eestis, kohaldatakse eurofondi piiriülese ühinemise jõustumisele käesoleva seaduse §-des 161–163 sätestatut. Ühendava eurofondi valitseja või aktsiaseltsifond teavitab eurofondi piiriülese ühinemise jõustumisest viivitamata Finantsinspektsiooni ja ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.

 (2) Aktsiaseltsifondi piiriülesele ühinemisele kohaldatakse äriseadustiku § 4339 lõikeid 2–8.

 (3) Aktsiaseltsifondina asutatud eurofondi piiriülesel ühinemisel lepingulisest fondist eurofondiga kantakse aktsiaseltsifondi ühinemine äriregistrisse ühineva aktsiaseltsifondi avalduse alusel. Kui aktsiaseltsifondina asutatud eurofond on ühendatav fond, jõustub ühinemine vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Kui aktsiaseltsifondina asutatud eurofond on ühendav fond, jõustub ühinemine vastavalt käesoleva seaduse § 163 lõikes 6 sätestatule.

§ 165. Ühinemise kulud

 (1) Fondi ühinemisega seotud kulud katab ühineva fondi valitseja. Erinevalt käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktis 3 sätestatust ei või fondi arvel maksta ühinemisega seotud õigusabi-, konsultatsiooni- ega valitsemistasusid.

 (2) Ühendava fondi osakute või aktsiate väljalaskmise ega osakute või aktsiate tühistamise eest tasu ei võeta.

 (3) Ühinemisel ei või võtta osakute või aktsiate tagasivõtmise või vahetamise eest tasu, välja arvatud hüvitis ühinemisel osakute või aktsiate tagasivõtmisest või vahetamisest tulenevate kulude katmiseks.

6. jaotis Pensionifondi ühinemise erisused 

§ 166. Pensionifondide ühinemine

 (1) Kohustuslik pensionifond võib ühineda üksnes teise kohustusliku pensionifondiga, kui ühendaval ja ühendataval pensionifondil on sarnane investeerimispoliitika.

 (2) Tööandja pensionifond võib ühineda üksnes teise tööandja pensionifondiga.

 (3) Vabatahtlik pensionifond, mis ei ole tööandja pensionifond, võib ühineda üksnes vabatahtliku pensionifondiga, mis ei ole tööandja pensionifond.

 (4) Kui vabatahtliku pensionifondi tootlust garanteeritakse, ei ole selle fondi ühinemine teise fondiga lubatud.

 (5) Lisaks käesoleva seaduse § 147 lõikes 5 sätestatule teeb Finantsinspektsioon pensionifondile ühinemisloa andmise või sellest keeldumise otsuse viivitamata teatavaks ka pensioniregistri pidajale.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (6) Kohustusliku pensionifondi ühinemise teave esitatakse investoritele pärast ühinemisloa saamist, kuid hiljemalt 100 kalendripäeva enne kohustusliku pensionifondi ühinemise jõustumise kuupäeva.

 (7) Kohustusliku pensionifondi ühinemine jõustub kogumispensionide seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud osakute vahetamise tööpäevale järgneval tööpäeval, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist käesoleva seaduse § 155 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest.

 (8) Ühendatava ja ühendava kohustusliku pensionifondi osakuomanikel on fondide ühinemise jõustumiseni õigus nõuda oma osakute tagasivõtmistasuta vahetamist teise kohustusliku pensionifondi osakute vastu, arvestades kogumispensionide seaduses osakute vahetamise kohta sätestatut.

 (9) Kohustusliku pensionifondi ühinemisel ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 144 sätestatut.

 (10) Ühendatava ja ühendava vabatahtliku pensionifondi osakuomanikel on õigus nõuda oma osakute käesoleva seaduse § 144 lõikes 1 sätestatu kohast tagasivõtmist või vahetamist teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, arvestades kogumispensionide seaduses vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmise ja vahetamise kohta sätestatut.

14. peatükk Fondi lõpetamine ja maksejõuetus 

1. jagu Üldsätted 

§ 167. Lepingulise fondi lõpetamine

 (1) Lepinguline fond lõpetatakse:
 1) fondivalitseja otsusega;
 2) üldkoosoleku otsusega, kui fondi tingimustes on üldkoosolek ette nähtud;
 3) käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 sätestatud juhul depositooriumi otsusega;
 4) lepingulise fondi maksejõuetuse väljakuulutamisega või
 5) lepingulise fondi maksejõuetusmenetluse raugemisega enne maksejõuetuse väljakuulutamist.

 (2) Lepingulise fondi lõpetamise otsustab fondivalitseja juhatus, kui fondi tingimuste kohaselt ei ole fondi lõpetamise otsustamine fondivalitseja nõukogu pädevuses.

 (3) Lepinguline fond lõpetatakse likvideerimismenetlusega, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Fondi likvideerimiseks taotleb fondivalitseja Finantsinspektsioonilt luba (edaspidi käesolevas peatükis likvideerimisluba).

 (4) Lepingulise fondi likvideerib fondivalitseja, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (5) Kui fondivalitseja ei ole fondi likvideerimist lõpetanud käesolevas seaduses sätestatud tähtaja jooksul, võib Finantsinspektsioon määrata likvideerijaks depositooriumi, kes viib likvideerimise lõpule.

 (6) Kui fondi lõpetamise on otsustanud depositoorium, likvideerib fondi depositoorium vastavalt käesoleva seaduse §-s 184 sätestatule. Kui depositoorium ei ole fondi likvideerimist lõpetanud käesoleva seaduse §-s 175 sätestatud tähtaja jooksul, võib üldkoosolek või selle puudumisel Finantsinspektsioon määrata käesoleva seaduse § 185 kohaselt fondi likvideerija, kes viib likvideerimise lõpule.

 (7) Käesolevas peatükis lepingulise fondi kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingulise fondi allfondile.

§ 168. Aktsiaseltsifondi lõpetamise erisused

 (1) Aktsiaseltsifondi likvideerimiseks taotleb aktsiaseltsifond Finantsinspektsioonilt likvideerimisluba. Käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 sätestatud juhul otsustab aktsiaseltsifondi likvideerimise depositoorium, kes kantakse äriregistrisse aktsiaseltsfondi likvideerijana.

 (2) Avaldusele aktsiaseltsifondi lõpetamise otsuse kandmiseks äriregistrisse tuleb lisada Finantsinspektsiooni otsus likvideerimisloa andmise kohta.

2. jagu Fondi likvideerimine 

1. jaotis Fondi likvideerimise loa taotlemine 

§ 169. Likvideerimisluba

  Likvideerimisloa taotlemiseks esitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond 20 päeva jooksul pärast fondi lõpetamise otsuse vastuvõtmist Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaotises taotlus):
 1) fondi lõpetamise otsus, sealhulgas fondi likvideerimise kulude piirmäär ning olemasolul täiendavate likvideerimiskulude suurus ja põhjendus;
 2) põhjendus fondi likvideerimise vajalikkuse kohta ja hinnang selle kohta, kas fondi likvideerimine vastab osakuomanike või aktsionäride huvidele;
 3) likvideeritava fondi depositooriumi arvamus;
 4) osakuomanike või aktsionäride nimed, aadressid ja isikukoodid, nende puudumisel sünniajad või olemasolul registrikoodid;
 5) kui fondi osakuomanikuks või aktsionäriks on lepinguline fond, siis selle fondi valitseja või viimase puudumisel depositooriumi ärinimi, registrikood ja asukoht;
 6) osakuomanikule või aktsionärile kuuluvate osakute või aktsiate arv, liik ja väärtus seisuga kolm tööpäeva enne avalduse esitamist;
 7) andmed kõigi fondi vara hulka kuuluvate õiguste ja kohustuste kohta;
 8) olemasolul lepingulise fondi allfondide likvideerimise otsus.

§ 170. Likvideerimisloa taotluse läbivaatamine ja likvideerimisloa andmise otsus

 (1) Kui taotlus ei vasta käesoleva seaduse §-s 169 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (2) Kui käesoleva seaduse §-s 169 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas likvideerimine vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid fondiga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

 (3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest ning küsida suulisi selgitusi fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja fondi likvideerimise loa otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud puudused kõrvaldatakse ning andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.

 (6) Otsuse likvideerimisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kuus kuud pärast taotluse esitamist.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondivalitsejale, aktsiaseltsifondile ja depositooriumile.

§ 171. Likvideerimisloa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda likvideerimisloa andmisest, kui:
 1) likvideerimisloa taotlemisel esitatud andmed ja dokumendid ei kajasta täielikult, arusaadavalt ja üheselt kõiki fondi likvideerimise asjaolusid;
 2) fondi likvideerimine ei ole kooskõlas käesoleva seaduse nõuetega.

§ 172. Likvideerimisteade

 (1) Lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond avaldab viivitamata pärast likvideerimisloa andmise otsusest teadasaamist teate fondi likvideerimise kohta (edaspidi likvideerimisteade) fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.

 (2) Likvideerimisteates peavad sisalduma järgmised andmed:
 1) likvideeritava fondi nimetus;
 2) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukoht;
 3) depositooriumi ärinimi, registrikood ja asukoht;
 4) tähtaeg, mille jooksul likvideeritava fondi võlausaldajad peavad esitama oma nõuded fondi vastu;
 5) nõuete ja avalduste vastuvõtmise kohad ning vastuvõtuajad;
 6) muud vajalikud andmed.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud tähtaeg ei või lepingulise fondi allfondi puhul olla lühem kui kaks kuud fondi likvideerimise teate avaldamisest arvates.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud nõudest õigeaegselt teatamata jätmine ei mõjuta nõuete kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat fondi kohtus hageda.

 (5) Lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond teavitab Finantsinspektsiooni likvideerimisteate avaldamisest hiljemalt likvideerimisteate ilmumisele eelneval päeval.

§ 173. Fondi osakute ja aktsiate väljalaskmise ning tagasivõtmise peatamine

  Likvideerimisteate avaldamisele järgnevast päevast alates peatatakse likvideeritava fondi osakute või aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine ning samast päevast alates võib osakuomanikele või aktsionäridele väljamakseid teha vaid käesolevas peatükis või aktsiaseltsifondi korral äriseadustikus vara jaotamise kohta sätestatud korras.

§ 174. Likvideerimiskulude katmine

 (1) Fondi arvel võib katta üksnes fondi likvideerimise tegelikke kulusid.

 (2) Fondi likvideerimise kulude piirmäär tuleb esitada fondi likvideerimise otsuses. Fondi arvel võib katta likvideerimise kulusid kõige rohkem kahe protsendi ulatuses fondi vara puhasväärtusest fondi likvideerimise otsuse vastuvõtmise päeva seisuga, välja arvatud juhul, kui likvideerimise otsuses on esitatud täiendavate likvideerimiskulude suurus ja põhjendus.

 (3) Kui fondi likvideerib käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 sätestatud juhul depositoorium, esitab depositoorium likvideerimise otsuses käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud fondi likvideerimise kulude piirmäära likvideerimise otsuse vastuvõtmise päeva seisuga. Kui depositoorium alustas fondi likvideerimist käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 nimetatud tähtajast või käesoleva seaduse § 184 lõikes 2 nimetatud pikendatud tähtajast hiljem, võetakse likvideerimiskulude arvutamisel aluseks fondi vara puhasväärtus päeval, kui hiljemalt pidi alustatama fondi likvideerimist.

 (4) Kui fondi või lepingulise fondi allfondi likvideerimise tegelikud kulud ületavad taotluses esitatud kulude piirmäära, vastutab seda piirmäära ületavate kulude eest fondivalitseja või fondivalitsejana tegutsenud isik.

 (5) Kui fondi likvideerijaks on depositoorium või käesoleva seaduse §-s 185 nimetatud likvideerija, on depositooriumil või likvideerijal õigus likvideerimise otsuses nimetatud piirmäära ületavad kulud sisse nõuda fondivalitsejalt või fondivalitsejana tegutsenud isikult.

 (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuludele võib fondivalitseja või depositoorium fondi seadusjärgse likvideerijana võtta likvideerimismenetluse läbiviimise eest fondi arvel makstavat käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud valitsemistasu ja depootasu. Likvideerimismenetluse läbiviimise eest muude tasude võtmine on keelatud.

2. jaotis Lepingulise fondi likvideerimise menetlus 

§ 175. Likvideerimismenetluse tähtaeg

 (1) Lepingulise fondi likvideerimine algab likvideerimisteate avaldamisele järgnevast päevast ja lõpeb likvideerimisaruande esitamisega käesoleva seaduse kohaselt. Fond on likvideeritud likvideerimisaruande esitamisest arvates.

 (2) Likvideerimine tuleb lõpule viia kuue kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest arvates. Kinnise fondi likvideerimine tuleb lõpule viia 12 kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest arvates.

 (3) Finantsinspektsiooni loal võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaega lepingulise fondi valitseja taotlusel pikendada, kuid pikendamise tulemusena ei või likvideerimise tähtaeg ületada 18 kuud, kinnise fondi puhul 24 kuud.

§ 176. Tehingud likvideerimismenetluses

 (1) Lepingulise fondi likvideerimisel võõrandab fondi likvideerija võimalikult kiiresti ja osakuomanike huvisid järgides fondi vara, nõuab sisse võlad ja rahuldab fondi võlausaldajate nõuded, sealhulgas täidab fondi tingimustes ja prospektis ette nähtud kohustused fondivalitseja ja depositooriumi ees.

 (2) Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud või kui võlausaldaja nõude täitmise tähtaeg ei ole saabunud ja võlausaldaja ei võta täitmist vastu, deponeeritakse temale kuuluv rahasumma fondivalitseja nimel krediidiasutuses.

 (3) Fondi likvideerimise käigus võib fondivalitseja lepingulise fondi arvel teha üksnes tehinguid, mis on vajalikud fondi likvideerimiseks.

 (4) Likvideerimisel vara võõrandamisest saadud vahendeid on kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmiseni õigus paigutada rahaturuinstrumentidesse või krediidiasutuse hoiustesse, millesse on lubatud investeerida eurofondidel. Tehinguid tuletisinstrumentidega võib teha üksnes vara väärtuse kõikumisest tulenevate riskide maandamiseks.

 (5) Likvideerimismenetluses tuleb fondi nimel tehingute tegemisel lepingulise fondi nimele lisada märkus „likvideerimisel”.

§ 177. Vara jaotamisest teavitamine

 (1) Pärast käesoleva seaduse § 176 lõikes 1 nimetatud kõigi toimingute tegemist koostab fondi likvideerija fondi lõppbilansi ja vara jaotusplaani.

 (2) Lepingulise fondi likvideerija avaldab teate jaotamisele kuuluva vara jaotamise kohta viivitamata pärast lõppbilansi ja jaotusplaani koostamist fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teates peavad olema märgitud vähemalt järgmised andmed:
 1) likvideeritava fondi nimetus;
 2) iga osaku kohta jaotamisele kuuluv vara;
 3) jaotamisele kuuluva vara väljamaksmise tähtajad ja kord;
 4) jaotamisele kuuluva vara väljamaksmisel nõutavate andmete ja dokumentide loetelu.

§ 178. Vara jaotamine

 (1) Fondi likvideerija jaotab likvideerimisel järele jäänud vara osakuomanike vahel vastavalt igale osakuomanikule kuulunud osakute liigile, arvule ja puhasväärtusele.

 (2) Väljamakse tegemise päevast alates osak kustutatakse ning sellest tulenevad õigused ja kohustused lõpevad. Osaku kustutamisel ei või võtta tagasivõtmistasu.

 (3) Kui osakuomanikule ei ole tähtpäevaks võimalik temale kuuluvat raha või vara välja maksta, tuleb väljamaksmiseks ette nähtud raha või vara deponeerida depositooriumis.

 (4) Väljamakseid osakuomanikele võib teha üksnes rahas, välja arvatud juhul, kui fond on kinnine fond.

 (5) Finantsinspektsioon võib lubada vara jaotamist enne käesoleva seaduse § 177 lõikes 1 nimetatud fondi lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamist, kui lepingulise fondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile fondi vahebilansi ja vara jaotamisega ei kahjustata võlausaldajate ega osakuomanike huve. Vahebilansi alusel võib vara jaotada, kui fondi võlausaldajate nõuete esitamise tähtaeg on möödunud ja tähtajaks esitatud võlausaldajate nõuded on rahuldatud.

§ 179. Likvideerimisaruanne

 (1) Fondi likvideerija esitab ühe kuu jooksul pärast vara jaotamise lõpetamist Finantsinspektsioonile fondi lõppbilansi, vara jaotusplaani ja aruande oma tegevuse kohta fondi likvideerimisel.

 (2) Kui fondi likvideerimine on edasi antud vastavalt käesoleva seaduse §-le 184 või 185, esitab likvideerimisaruande likvideerimise läbi viinud depositoorium või likvideerija.

 (3) Nõuded fondi likvideerimisaruandele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

3. jaotis Aktsiaseltsifondi lõpetamise erisused 

§ 180. Aktsiaseltsifondi likvideerimise teade

  Aktsiaseltsifond avaldab äriseadustiku § 375 lõikes 1 nimetatud teate samal ajal käesoleva seaduse §-s 172 nimetatud likvideerimisteatega.

§ 181. Aktsiaseltsifondi lõpetamise kohta avalduse esitamine äriregistrile

 (1) Aktsiaseltsifond esitab viivitamata pärast käesoleva seaduse §-s 180 nimetatud teadete avaldamist avalduse enda lõpetamise otsuse ja likvideerija kandmiseks äriregistrisse.

 (2) Aktsiaseltsifondi lõpetamise otsuse ja likvideerija äriregistrisse kandmise avaldusele lisatakse järgmised dokumendid:
 1) Finantsinspektsiooni otsus aktsiaseltsifondi likvideerimise loa andmise kohta;
 2) andmed likvideerimisteate avaldamise kohta.

§ 182. Aktsiaseltsifondi likvideerimise algbilansi ja lõppbilansi erisused

 (1) Aktsiaseltsifondi likvideerija koostab äriseadustiku § 374 lõikes 2 nimetatud likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande kahe kuu jooksul likvideerimisloa andmise otsusest teadasaamisest arvates.

 (2) Aktsiaseltsifondi likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande kinnitab aktsiaseltsifondi nõukogu, kui aktsiaseltsifondi põhikirjaga on selline õigus antud üldkoosolekult aktsiaseltsifondi nõukogule.

 (3) Aktsiaseltsifond avaldab likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande aktsiaseltsifondi asukohas, tema filiaalide asukohas ja aktsiaseltsifondi veebilehel viivitamata pärast algbilansi või majandusaasta aruande kinnitamist.

 (4) Nõuded aktsiaseltsifondi likvideerimise algbilansile ja majandusaasta aruandele võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (5) Aktsiaseltsifondi likvideerija esitab ühe kuu jooksul pärast vara jaotamise lõpetamist ja enne äriregistrile aktsiaseltsifondi registrist kustutamise avalduse esitamist Finantsinspektsioonile fondi lõppbilansi, vara jaotusplaani ja aruande oma tegevuse kohta fondi likvideerimisel.

 (6) Kui aktsiaseltsifondi likvideerimine on edasi antud vastavalt käesoleva seaduse §-le 184 või 185, esitab likvideerimisaruande likvideerimise läbi viinud depositoorium või likvideerija.

 (7) Nõuded aktsiaseltsifondi lõppbilansile võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 183. Lõpetatud aktsiaseltsifondi tegevuse jätkamine

  Lõpetatud aktsiaseltsifondi tegevust ei saa jätkata.

4. jaotis Depositoorium likvideerijana või Finantsinspektsiooni nimetatud likvideerija ja likvideerija vastutus 

§ 184. Depositoorium fondi likvideerijana

 (1) Depositoorium otsustab fondi lõpetamise, kui ta ei ole kolme kuu jooksul fondivalitseja valitsemisõiguse lõppemisest arvates käesoleva seaduse § 305 lõikes 7 nimetatud alusel:
 1) andnud fondi valitsemist üle teisele fondivalitsejale või
 2) otsustanud fondi ühendamist ühendatava fondina.

 (2) Finantsinspektsiooni loal võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega depositooriumi taotlusel pikendada, kuid pikendamise tulemusena ei või fondi lõpetamise otsuse tegemise tähtaeg ületada kuut kuud.

 (3) Depositooriumil tuleb likvideerida fond, kui fondi likvideerija ei ole fondi likvideerinud käesoleva seaduse §-s 175 nimetatud tähtajal ja Finantsinspektsioon on teinud ettekirjutuse fondi likvideerimise lõpetamiseks.

 (4) Depositoorium võib Finantsinspektsioonilt taotleda luba fondi likvideerimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel kolme kuu jooksul valitsemisõiguse depositooriumile üleminekust arvates.

 (5) Depositoorium likvideerib fondi käesolevas seaduses ja fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud korras.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul peab depositoorium fondi likvideerima kuue kuu jooksul pärast Finantsinspektsiooni vastava ettekirjutuse tegemist. Finantsinspektsiooni loal võib nimetatud tähtaega depositooriumi taotlusel pikendada, kuid pikendamise tulemusena ei või likvideerimise tähtaeg ületada 18 kuud, kinnise fondi puhul 24 kuud.

 (7) Kui depositoorium otsustab fondi ühendamise ühendatava fondina, kohaldatakse depositooriumile fondi ühinemise otsustamisel, ühinemisloa taotlemisel ja ühinemise läbiviimisel käesolevas seaduses fondivalitseja kohta sätestatut.

§ 185. Fondi likvideerija määramine üldkoosoleku või Finantsinspektsiooni poolt

 (1) Kui depositoorium ei ole fondi likvideerimist lõpetanud käesoleva seaduse § 175 lõikes 2 või § 184 lõikes 6 nimetatud tähtajal, võib üldkoosolek või selle puudumisel Finantsinspektsioon määrata likvideerija. Likvideerija viib fondi likvideerimise lõpule Finantsinspektsiooni määratud tähtajal käesolevas seaduses sätestatud korras.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt määratud likvideerijale lähevad üle kõik fondi likvideerimisega seotud õigused ja kohustused.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel likvideerija määramisel tuleb otsustada likvideerijale likvideerimismenetluse läbiviimise eest tasu maksmine. Sellisel juhul käesoleva seaduse § 174 lõikes 2 sätestatud piirmäära ei kohaldata.

§ 186. Fondi likvideerija vastutuse ulatus

  Depositoorium ja käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud fondi likvideerija vastutavad osakuomanike, aktsionäride, fondivalitseja ja fondi võlausaldajate ees nende fondi vastu esitatud nõuete ulatuses, mis on tekkinud pärast fondi likvideerimise üleminekut depositooriumile või likvideerijale.

5. jaotis Pensionifondi lõpetamise erisused 

§ 187. Pensionifondi lõpetamise otsustamine ja likvideerimise menetlus

 (1) Pensionifondi lõpetamise võib otsustada üksnes juhul, kui selle valitsemise üleandmine teisele fondivalitsejale käesolevas seaduses sätestatud korras ei ole olnud võimalik.

 (2) Kohustusliku pensionifondi likvideerimisel kohaldatakse vara jaotamisele kogumispensionide seaduse §-des 37−39 sätestatut ja osakuomanikele väljamakseid ei tehta.

§ 188. Pensionifondi likvideerimise luba

 (1) Pensionifondi likvideerimise korral tuleb käesoleva seaduse §-s 169 nimetatud taotlusele lisada fondivalitseja aruanne pensionifondi valitsemise üleandmiseks tehtud toimingute kohta koos neid tõendavate dokumentidega.

 (2) Finantsinspektsioon võib keelduda pensionifondi likvideerimise loa andmisest lisaks käesoleva seaduse §-s 171 sätestatule juhul, kui fondivalitseja ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul kasutanud kõiki võimalusi pensionifondi valitsemise üleandmiseks.

 (3) Finantsinspektsioon teeb käesoleva seaduse § 170 lõikes 6 nimetatud otsuse viivitamata teatavaks ka pensioniregistri pidajale.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (4) Fondivalitseja teavitab pensioniregistri pidajat pensionifondi likvideerimise teate avaldamisest hiljemalt likvideerimisteate ilmumisele eelneval päeval.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (5) Finantsinspektsioon võib kohustusliku pensionifondi likvideerimise loa andmise otsusega kehtestada järgmised likvideerimise tingimused:
 1) kogumispensionide seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud avalduse esitamise tähtajast pikem tähtaeg;
 2) aruannete, sealhulgas vandeaudiitori kinnitatud aruande esitamise kohustus likvideerimismenetluse käigus;
 3) muud tingimused, mida Finantsinspektsioon peab vajalikuks osakuomanike õigustatud huvide kaitsmisest lähtuvalt.

 (6) Kohustusliku pensionifondi likvideerimise teates peavad lisaks käesoleva seaduse § 172 lõikes 2 sätestatule sisalduma kogumispensionide seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud avalduse esitamise tähtaeg ja avalduse õigel ajal esitamata jätmise tagajärjed.

3. jagu Fondi maksejõuetus 

1. jaotis Üldsätted 

§ 189. Jao kohaldamine

 (1) Lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avaldus esitatakse, maksejõuetus kuulutatakse välja ning maksejõuetus kõrvaldatakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Käesolevas jaos fondi kohta sätestatut kohaldatakse lepingulise fondi allfondile, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Käesolevas jaos fondi likvideerija kohta sätestatu kohaldub ka fondi depositooriumile, kui fondi likvideerimise on otsustanud depositoorium, ja Finantsinspektsiooni määratud fondi likvideerijale.

§ 190. Lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamine ja maksejõuetusmenetlus

 (1) Lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse võib lisaks võlausaldajatele esitada selle fondi valitseja või likvideerija. Fondivalitseja või likvideerija avaldusele ja lepingulise fondi maksejõuetusmenetlusele kohaldatakse pankrotiseaduses võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Lepingulise fondi võlausaldaja esitatud maksejõuetuks kuulutamise avaldusele kohaldatakse pankrotiseaduses võlausaldaja pankrotiavalduse kohta sätestatut.

 (2) Kui lepinguline fond on maksejõuetu, peab fondivalitseja võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 20 päeva pärast maksejõuetuse ilmnemist esitama fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse.

 (3) Kui fondi likvideerimise käigus ilmneb fondi maksejõuetus, peab fondi likvideerija viivitamata esitama fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse.

 (4) Fondivalitseja või fondi likvideerija esitab maksejõuetuks kuulutamise avalduse ärakirja viivitamata Finantsinspektsioonile.

 (5) Maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamisel esindab lepingulist fondi selle fondivalitseja või likvideerija. Fondivalitsejale või likvideerijale laieneb pankrotiseaduse §-des 85–90 sätestatu.

 (6) Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või fondivalitseja teha fondi arvel makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Fondivalitseja on kohustatud hüvitama fondile pärast maksejõuetuse ilmnemist fondi arvel tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

 (7) Maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamisel tuleb viivitamata peatada fondi osakute väljalaskmine ja tagasivõtmine ning sellest teavitada vastavalt käesoleva seaduse § 57 lõigetes 3 ja 6 sätestatule.

 (8) Lepingulise fondi või selle allfondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamiseks esitatakse lepingulisele fondile või selle allfondile fondivalitseja kaudu maksejõuetuse hoiatus. Maksejõuetuks kuulutamise avalduses tuleb märkida, millise fondi kohta avaldus esitatakse. Lepingulise fondi allfondi kohta avalduse esitamine ei too kaasa lepingulise fondi maksejõuetusmenetlust.

 (9) Maksejõuetuks kuulutamise avaldus esitatakse lepingulise fondi asukoha järgi.

§ 191. Aktsiaseltsifondi pankrot

 (1) Aktsiaseltsifond või likvideerija esitab pankrotiavalduse ärakirja viivitamata Finantsinspektsioonile.

 (2) Pankrotiavalduse esitamisel tuleb viivitamata peatada fondi aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine ning sellest teavitada vastavalt käesoleva seaduse § 57 lõigetes 3 ja 6 sätestatule.

2. jaotis Fondi maksejõuetusmenetlus ja nõuete rahuldamine 

§ 192. Maksejõuetuse avalduse menetlemine ja maksejõuetuse väljakuulutamine

 (1) Käesolevas jaotises peetakse fondi pankrotiavalduse, pankrotimenetluse ja pankrotimenetluse organite all silmas ka lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avaldust, maksejõuetusmenetlust ja maksejõuetusmenetluse organeid.

 (2) Kui avalduse esitas fondi võlausaldaja, peab kohus eelistungi, kuhu kutsutakse Finantsinspektsioon, fondivalitseja ja likvideerija esitatud avalduse korral likvideerija. Finantsinspektsioonile edastatakse avalduse ärakiri koos pankrotiseaduse § 16 lõikes 2 nimetatud teatega.

 (3) Lisaks pankrotiseaduse § 25 lõikes 2 nimetatud isikutele kutsub kohus kohtuistungile, kus vaadatakse läbi pankrotiavaldus, ka Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsiooni esindaja annab kohtuistungil arvamuse fondi suhtes esitatud pankrotiavalduse kohta.

 (4) Fondi ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri nimetab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul. Fondi pankrotihalduri puhul ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 61 sätestatut.

 (5) Fondi ajutine pankrotihaldur või pankrotihaldur esitab Finantsinspektsioonile viivitamata selle nõutud andmed ja võimaldab tutvuda fondi pankrotimenetlust puudutava dokumentatsiooniga.

 (6) Lisaks pankrotiseaduse §-s 68 nimetatule võib kohus vabastada pankrotihalduri Finantsinspektsiooni ettepanekul. Kui pankrotihaldur vabastatakse, määratakse uus pankrotihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 4 ette nähtud korras.

 (7) Finantsinspektsiooni ettepanekul ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alusel. Sellisel juhul tuleb fondivalitsejal maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ette nähtud arvelduskontole kohtu määratud summa.

§ 193. Pankrotihalduri kohustused ja õigused

 (1) Lisaks pankrotiseaduses sätestatule pankrotihaldur:
 1) avaldab aktsiaseltsifondi pankrotiteate või lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel;
 2) esitab Finantsinspektsioonile viivitamata selle nõutud andmed ja võimaldab tutvuda fondi pankrotimenetlust puudutava dokumentatsiooniga;
 3) vajaduse korral või kui seda näevad ette teise lepinguriigi õigusaktid, teatab fondi pankroti väljakuulutamise kohtumäärusest äriregistrile, kinnistusraamatu pidajale või sellesarnastele registripidajatele lepinguriigis, kus fondil on vara.

 (2) Fondi teadaolevate võlausaldajate ja osakuomanike või aktsionäride teavitamise suhtes ei kohaldata pankrotiseaduse § 34 lõiget 2.

§ 194. Pankrotitoimkond, pankrotivara müük, lepingulise fondi osakuomanike nõuete rahuldamine ja pankrotiaruanne

 (1) Fondi pankrotitoimkonnas on viis liiget, kellest kolm nimetab Finantsinspektsioon.

 (2) Fondi pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse § 74 lõikes 7 sätestatut.

 (3) Pankrotihalduril on pankrotitoimkonna nõusolekul õigus müüa tervikuna kogu fondi vara.

 (4) Lepingulise fondi osakust tulenevad nõuded rahuldatakse vastavalt pankrotiseaduse §-s 156 võlgnikule tagastatava vara kohta sätestatule.

 (5) Pärast fondi pankrotimenetluse lõppu esitab pankrotihaldur Finantsinspektsioonile aruande, mis vastab pankrotiseaduse §-s 162 nimetatud lõpparuandele esitatud nõuetele.

3. jaotis Pensionifondi maksejõuetusmenetlus 

§ 195. Pensionifondi maksejõuetusmenetlus

 (1) Pensionifondi maksejõuetuks kuulutamise avaldust esitada ja maksejõuetusmenetlust läbi viia ei saa.

 (2) Kui pensionifondi likvideerimise käigus ilmneb, et pensionifondi kohustused ületavad pensionifondi vara, vastutab kõigi fondi vastu esitatud ja rahuldamata jäetud nõuete täitmise eest fondivalitseja või fondivalitsejana tegutsenud isik.

 (3) Pensionifondi vastu esitatud nõuete eest, mis on tekkinud pärast pensionifondi valitsemise või pensionifondi likvideerimise üleminekut depositooriumile, vastutab depositoorium.

 (4) Pensionifondi vastu esitatud nõuete eest, mis on tekkinud pärast pensionifondi likvideerimise üleminekut likvideerijale, vastutab likvideerija.

15. peatükk Ühiseurofond ja investoreurofond 

1. jagu Üldsätted 

§ 196. Peatüki kohaldamine ja ühiseurofondi pakkumise erisused

 (1) Käesolevas peatükis sätestatakse tingimused eurofondi, mis on investorfond (edaspidi investoreurofond), vara investeerimisele eurofondi, mis on ühisfond (edaspidi ühiseurofond).

 (2) Teises lepinguriigis moodustatud või asutatud ühiseurofondile, mille osakuid või aktsiaid ei pakuta Eestis avalikult, kuid millesse on investeeritud Eestis moodustatud või asutatud investoreurofondi vara, ei kohaldata käesolevas seaduses teise lepinguriigi eurofondi pakkumise kohta sätestatut.

 (3) Kui ühiseurofondi investeerivad vähemalt kaks investoreurofondi, ei tule ühiseurofondi osakuid või aktsiaid pakkuda avalikult käesoleva seaduse tähenduses.

 (4) Käesolevas jaos fondi kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingulise fondi allfondile.

§ 197. Investoreurofondi täiendavad investeerimispiirangud

 (1) Investoreurofondi vara võib kokku kuni 15 protsendi ulatuses fondi varast investeerida:
 1) krediidiasutuste hoiustesse;
 2) riskide maandamiseks tuletisinstrumentidesse, arvestades käesolevas seaduse §-des 105, 111 ja 113 sätestatut.

 (2) Investoreurofondi vara investeerimise korral tuletisinstrumentidesse võib käesoleva seaduse § 105 lõikes 3 sätestatud avatud riskipositsiooni arvutamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud riski ühendada:
 1) ühiseurofondi tegeliku tuletisinstrumentide riskipositsiooniga vastavalt investoreurofondi poolt ühiseurofondi tehtud investeeringute osakaalule või
 2) ühiseurofondi tingimustes, põhikirjas või prospektis sätestatud ühiseurofondi suurima võimaliku tuletisinstrumentide riskipositsiooniga vastavalt investoreurofondi poolt ühiseurofondi tehtavate investeeringute osakaalule.

2. jagu Ühiseurofondi investeeringu tegemise kooskõlastamine 

§ 198. Investoreurofondi poolt ühiseurofondi investeeringu tegemise kooskõlastamine

 (1) Ühiseurofondi investeerimiseks peab investoreurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on investoreurofond, taotlema Finantsinspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas jaos investeerimisluba).

 (2) Investoreurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on investoreurofond, esitab investeerimisloa saamiseks Finantsinspektsioonile avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) investor- ja ühiseurofondi tingimused või põhikiri;
 2) investor- ja ühiseurofondi prospekt ja põhiteave;
 3) käesoleva seaduse § 200 lõikes 1 nimetatud teave osakuomanikele või aktsionäridele;
 4) käesoleva seaduse §-s 201 nimetatud investeeringu tegemise kokkulepe või käesoleva seaduse § 201 lõikes 10 nimetatud fondivalitseja või aktsiaseltsifondi sise-eeskirjad;
 5) käesoleva seaduse §-s 203 nimetatud depositooriumide teabevahetuse kokkulepe;
 6) käesoleva seaduse §-s 204 nimetatud audiitorite teabevahetuse kokkulepe.

 (3) Kui ühiseurofond on moodustatud või asutatud teises lepinguriigis, tuleb investeerimisloa taotlusele lisada ühiseurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et ühiseurofond on eurofond, mida valitseb fondivalitseja, kes vastab käesoleva seaduse § 3 lõikes 3 nimetatud tingimustele.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid, välja arvatud teave osakuomanikele või aktsionäridele, esitatakse Finantsinspektsioonile eesti- või ingliskeelsena. Finantsinspektsioonil on õigus vajaduse korral nõuda ingliskeelsena esitatud andmete ja dokumentide tõlkimist eesti keelde. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud teave osakuomanikele või aktsionäridele esitatakse eesti keeles.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

§ 199. Investeerimisloa taotluse menetlemine ja otsus

 (1) Kui taotlus ei vasta käesoleva seaduse § 198 lõikes 2 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (2) Kui käesoleva seaduse § 198 lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas fondi osakutesse või aktsiatesse investeerimise tingimused vastavad käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid fondiga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

 (3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ning fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kooskõlastamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.

 (6) Otsuse investeerimisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, teavitades sellest viivitamata investoreurofondi valitsejat, aktsiaseltsifondi ja depositooriumi.

 (7) Finantsinspektsioon võib keelduda investoreurofondile investeerimisloa andmisest, kui investoreurofondi, selle valitseja, depositooriumi, audiitorettevõtja või ühiseurofondi tegevus või tegevust kirjeldavad andmed ja dokumendid ei vasta ühiseurofondile või investoreurofondile õigusaktides sätestatud tingimustele.

§ 200. Investoreurofondi osakuomanike või aktsionäride teavitamine

 (1) Kui tegutsev eurofond muudetakse investoreurofondiks või investoreurofondi investeerimine ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse lõpetatakse ja investeeritakse teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse, esitab tegutseva eurofondi või teise ühiseurofondi investeeriva investoreurofondi valitseja või investoreurofond kõigile eurofondi osakuomanikele või aktsionäridele järgmise teabe:
 1) kinnitus, et eurofondile on antud investeerimisluba;
 2) investor- ja ühiseurofondi põhiteave;
 3) kuupäev, millal alustatakse eurofondi vara investeerimist ühiseurofondi või millal investeering ületab käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 sätestatud piirmäära, kui investoreurofondi vara on juba ühiseurofondi investeeritud;
 4) märkus, et osakuomanikel või aktsionäridel on õigus nõuda 30 kalendripäeva jooksul käesolevas lõikes nimetatud teabe esitamisest arvates oma osakute või aktsiate tagasivõtmist, mille eest ei või võtta tasu, välja arvatud hüvitis osakute või aktsiate tagasivõtmisest või vahetamisest tulenevate kulude katmiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave esitatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kuupäeva.

 (3) Kui eurofondi osakuid või aktsiaid pakutakse teises lepinguriigis, esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave ka lepinguriikide ametlikus keeles. Teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib teabe esitada muus keeles. Teabe tõlge peab olema sisult samane algdokumendiga. Tõlkimise eest vastutab investoreurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on investoreurofond.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave esitatakse osakuomanikule või aktsionärile paberil või muul püsival andmekandjal. Teabe võib esitada muul püsival andmekandjal, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) teabe esitamine vastab viisile, kuidas toimub või hakkab toimuma osakuomaniku või aktsionäri ja fondi või fondivalitseja vahel teenuse osutamine, ja
 2) valikuvõimaluse korral on valinud teabe esitamise muul püsival andmekandjal osakuomanik või aktsionär.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe esitamiseks muul püsival andmekandjal peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimustele osakuomanik või aktsionär olema andnud teenuse osutamiseks oma elektronposti aadressi või olema muul viisil kinnitanud oma pidevat juurdepääsu internetile.

 (6) Investoreurofondi vara võib investeerida ühiseurofondi üle käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 sätestatud piirmäära pärast 30 kalendripäeva möödumist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe esitamisest.

§ 201. Ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeeringu tegemise kokkulepe

 (1) Investeeringu tegemiseks sõlmivad investor- ja ühiseurofond investeeringu tegemise kokkuleppe (edaspidi investeeringu tegemise kokkulepe), mille alusel ühiseurofond esitab investoreurofondile kõik dokumendid ja muu teabe, mis on vajalik käesolevas seaduses investoreurofondi kohta sätestatud nõuete täitmiseks seoses:
 1) juurdepääsuga teabele;
 2) investeerimise lõpetamise alustega;
 3) osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise ja vara puhasväärtuse kindlaksmääramise ning muu tehingute tegemise korraga;
 4) tehingute tegemise korda mõjutavate sündmustega;
 5) vandeaudiitori aruandega;
 6) ühiseurofondi tegevust puudutava korra muudatustega;
 7) kohaldatava õiguse valikuga.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatu kohta märgitakse investeeringu tegemise kokkuleppes:
 1) kuidas ja millal esitab ühiseurofond investoreurofondile ühiseurofondi tingimused või põhikirja, prospekti ja põhiteabe või nende muudatused;
 2) kuidas ja millal teavitab ühiseurofond investoreurofondi eurofondi investeeringute valitsemise ja riskikontrolli ülesannete edasiandmisest kolmandatele isikutele;
 3) kuidas ja millal esitab ühiseurofond investoreurofondile ühiseurofondi valitsemisega seotud dokumendid, sealhulgas riskijuhtimise reeglid ja vastavuskontrolli aruanded;
 4) millisest ühiseurofondipoolsest õigusaktides, fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis või investeeringu tegemise kokkuleppes sätestatud tingimuste rikkumisest teavitab ühiseurofond investoreurofondi ning kuidas ja millal ta seda teeb;
 5) juhul kui investoreurofondi vara investeeritakse riskide maandamise eesmärgil tuletisinstrumentidesse, siis kuidas ja millal esitab ühiseurofond investoreurofondile teabe ühiseurofondi tuletisinstrumentidega seotud riskipositsiooni kohta, mis võimaldab arvutada kogu avatud riskipositsiooni investoreurofondi kohta vastavalt käesoleva seaduse § 197 lõike 2 punktile 1;
 6) kinnitus, et ühiseurofond teavitab investoreurofondi muust kolmandate isikutega kokku lepitud teabevahetuse korrast ja kohaldatavuse korral sellest, millal ja kuidas võimaldab ühiseurofond investoreurofondil eelnimetatud teabevahetuse korraga tutvuda.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatu kohta märgitakse investeeringu tegemise kokkuleppes järgmised andmed:
 1) millistesse ühiseurofondi osaku või aktsia liikidesse võib investoreurofondi vara investeerida;
 2) investoreurofondi kantavad kulud ja ühiseurofondi poolt tasude või kulude vähendamise või tagastamise tingimused;
 3) kui see on asjakohane, investoreurofondilt ühiseurofondile vara üleandmise või -kandmise tingimused.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu kohta märgitakse investeeringu tegemise kokkuleppes järgmised andmed:
 1) eurofondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramise sageduse ja aja koordineerimise protsess ning osakute või aktsiate hinna avaldamine;
 2) investoreurofondi tehingukorralduste edastamise koordineerimine ja kolmandate isikute osa selles;
 3) vajalik kauplemist käsitlev teave või kord, kui ühe või mõlema eurofondi osakud või aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul;
 4) eurofondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramise sageduse ja aja ning osakute või aktsiate hinna avaldamise ajastamise kohustuse täitmiseks kasutatavad muud käesoleva seaduse §-s 202 nimetatud meetmed;
 5) tehingukorralduste konverteerimise alused, kui eurofondide osakud või aktsiad on erinevas valuutas;
 6) ühiseurofondi osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise sagedus ning osakute või aktsiate eest tasumise tingimused, sealhulgas ühiseurofondi lõpetamise või ühinemise korral investoreurofondi poolt osakute või aktsiate tagasivõtmisel arveldamise tingimused vara investoreurofondile ülekandmiseks;
 7) osakuomanike või aktsionäride päringutele vastamise ja kaebuste lahendamise kord;
 8) märkus selle kohta, kui ühiseurofondi tingimuste või põhikirja või prospektiga piiratakse või ei kohaldata investoreurofondi osakuomanikele või aktsionäridele antud teatud õigusi või volitusi.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatu kohta märgitakse investeeringu tegemise kokkuleppes:
 1) kuidas ja millal teatatakse eurofondi osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamisest ja jätkamisest;
 2) kuidas teatatakse ühiseurofondi vara väärtuse määramise vigadest ja kuidas neid vigu parandatakse.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatu kohta tuleb investeeringu tegemise kokkuleppes märkida, kuidas:
 1) toimub koostöö investor- ja ühiseurofondi perioodiliste aruannete koostamisel, kui eurofondide majandusaasta periood on sama;
 2) esitatakse investoreurofondile ühiseurofondi käsitlev vajalik teave investoreurofondi perioodiliste aruannete õigeaegseks koostamiseks ja investoreurofondi majandusaasta lõppkuupäeva seisuga ühiseurofondi vandeaudiitori aruanne vastavalt käesoleva seaduse § 204 lõikele 3, kui eurofondide majandusaasta perioodid on erinevad.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatu kohta märgitakse investeeringu tegemise kokkuleppes, kuidas ja millal teavitab:
 1) ühiseurofond selle tingimuste või põhikirja, prospekti ja põhiteabe kavandatud ning jõustuvatest muudatustest, kui see kord erineb ühiseurofondi osakuomanike või aktsionäride teavitamise korrast;
 2) ühiseurofondi kavandatavast ühinemisest, jagunemisest või lõpetamisest, kui ühiseurofond on moodustatud või asutatud teises lepinguriigis;
 3) ühiseurofondi või investoreurofondi või selle fondivalitseja õiguse lõppemisest fondi vara valitseda;
 4) ühiseurofondi või investoreurofondi valitseja, depositooriumi, audiitorettevõtja või muu sellise kolmanda isiku asendamisest, kes täidab vara valitsemise või riskikontrolli funktsiooni;
 5) ühiseurofondi valitsemist puudutavate tingimuste muudest muudatustest.

 (8) Investeeringu tegemise kokkuleppes märgitakse, et kokkuleppele ja sellest tulenevatele vaidlustele kohaldatakse Eesti õigust, kui nii investor- kui ka ühiseurofond on moodustatud või asutatud Eestis. Kui investor- ja ühiseurofond on moodustatud või asutatud erinevates lepinguriikides, kohaldatakse investeeringu tegemise kokkuleppele ja sellest tulenevatele vaidlustele investor- või ühiseurofondi päritoluriigi õigust vastavalt investeeringu tegemise kokkuleppes sätestatule.

 (9) Investeeringu tegemise kokkulepe peab olema investor- ja ühiseurofondi osakuomanikule või aktsionärile viimase nõudel kättesaadav tasuta.

 (10) Kui investor- ja ühiseurofondil on sama fondivalitseja, võib investeerimise tingimusi reguleerida fondivalitseja või aktsiaseltsifondi sise-eeskirjadega, sätestades sise-eeskirjades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused ning lisaks meetmed, mida kasutatakse investor- ja ühiseurofondi või investor- ja ühiseurofondi osakuomanike või aktsionäride vahel tekkivate huvide konfliktide maandamiseks.

 (11) Investoreurofondi vara ei või investeerida ühiseurofondi üle käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 sätestatud piirmäära enne investeeringu tegemise kokkuleppe või käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud fondivalitseja või aktsiaseltsifondi sise-eeskirjade jõustumist.

§ 202. Osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimuste kooskõlastamine

 (1) Investor- ja ühiseurofond võtavad vajalikke meetmeid, et kooskõlastada omavahel vara puhasväärtuse kindlaksmääramise ning selle avaldamise aeg, et vältida turu ajastamisega seotud arbitraaži eurofondi osakute või aktsiate omandamisel ja võõrandamisel investorite poolt.

 (2) Kui ühiseurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on ühiseurofond, peatab ühiseurofondi osakute või aktsiate tagasivõtmise või väljalaskmise vastavalt käesoleva seaduse §-s 57 sätestatule või see peatatakse Finantsinspektsiooni või teises lepinguriigis moodustatud või asutatud ühiseurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel, võib investoreurofond peatada oma osakute või aktsiate tagasivõtmise või väljalaskmise samaks ajavahemikuks kui ühiseurofond.

§ 203. Depositooriumide teabevahetus

 (1) Kui investor- ja ühiseurofondil on erinevad depositooriumid, sõlmivad investor- ja ühiseurofondi depositooriumid oma kohustuste täitmiseks teabevahetuse kokkuleppe (edaspidi depositooriumide teabevahetuse kokkulepe), milles tuleb märkida järgmine teave:
 1) depositooriumide jagatavad dokumendid ja teabekategooriad ning see, kas nimetatud teave ja dokumendid esitatakse regulaarselt või teise poole taotluse alusel;
 2) ühiseurofondi depositooriumilt investoreurofondi depositooriumile teabe edastamise viis ja tähtajad;
 3) depositooriumide osalemine eurofondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramise ja käesoleva seaduse § 202 lõikes 1 nimetatud meetmete koordineerimises;
 4) depositooriumide osalemine ühiseurofondi poolt investoreurofondi osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise tehingute arveldamise koordineerimises, selliste tehingute arveldamine ja vara üleandmise kord;
 5) majandusaasta lõpu toimingute kooskõlastamine;
 6) milliste õigusaktide, fondi tingimuste, põhikirja või prospekti ühiseurofondipoolse rikkumise üksikasjadest teavitab ühiseurofondi depositoorium investoreurofondi depositooriumi ning kuidas ja millal ta seda teeb;
 7) ühe depositooriumi poolt teisele esitatava abistamistaotluse täitmise kord;
 8) juhuslikud või ettenägematud sündmused, millest tuleb ühel depositooriumil teavitada teist depositooriumi, ning teavitamise viis ja aeg;
 9) kohaldatava õiguse valik vastavalt käesoleva seaduse § 201 lõikele 8.

 (2) Investoreurofondi vara ei või investeerida ühiseurofondi enne depositooriumide teabevahetuse kokkuleppe jõustumist.

 (3) Investoreurofondi valitseja vastutab investoreurofondi depositooriumile ühiseurofondi käsitleva sellise teabe edastamise eest, mis on vajalik investoreurofondi depositooriumi kohustuste täitmiseks.

 (4) Ühiseurofondi depositoorium teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni, investoreurofondi ja selle depositooriumi, kui ühiseurofondi tegevus on depositooriumile teada olevatel andmetel õigusaktide, fondi tingimuste, põhikirja või prospekti ja sõlmitud kokkulepetega oluliselt vastuolus ning võib avaldada investoreurofondile ebasoodsat mõju, milleks on muu hulgas:
 1) vead või eksimused ühiseurofondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramisel;
 2) investoreurofondi vead või eksimused ühiseurofondi osakute või aktsiate omandamise või võõrandamise tehingutes või arveldustes;
 3) vead või eksimused ühiseurofondist saadava tulu maksmisel või kapitaliseerimisel;
 4) vead või eksimused maksu kinnipidamisel;
 5) ühiseurofondi tingimustes või põhikirjas, prospektis ja põhiteabes kirjeldatud investeerimispoliitika järgimata jätmine;
 6) õigusaktides, ühiseurofondi tingimustes või põhikirjas, prospektis ja põhiteabes sätestatud investeerimispiirangute rikkumine.

 (5) Depositooriumide teabevahetuse kokkuleppest tulenevate andmete edastamisega ei riku depositoorium õigusaktist või lepingust tulenevat andmete saladuses hoidmise kohustust.

§ 204. Audiitorettevõtjate teabevahetus

 (1) Kui investor- ja ühiseurofondil on eri audiitorettevõtjad, sõlmivad investor- ja ühiseurofondi audiitorettevõtjad eurofondide audiitorkontrolli kohustuste täitmiseks teabevahetuse kokkuleppe, milles tuleb märkida järgmised andmed:
 1) audiitorettevõtjate jagatavad dokumendid ja teabekategooriad ning see, kas nimetatud teave ja dokumendid esitatakse regulaarselt või teise poole taotluse alusel;
 2) ühiseurofondi audiitorettevõtjalt investoreurofondi audiitorettevõtjale teabe edastamise viis ja tähtajad;
 3) majandusaasta lõpu toimingutes audiitorettevõtjate tegevuse kooskõlastamine;
 4) ühiseurofondi vandeaudiitori aruandes avaldatavad asjaolud, mis tuleb aruandesse märkida vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4;
 5) ühe audiitorettevõtja poolt teisele esitatava abistamistaotluse, sealhulgas ühiseurofondi vandeaudiitori aruandes avaldatud rikkumiste kohta täiendava teabe saamise taotluse täitmise kord;
 6) aastaaruande audiitorkontrolli kohustuse täitmise tingimused ja teave käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmise ning investoreurofondile ühiseurofondi vandeaudiitori aruande või selle projektide esitamise viisi ja tähtaja kohta;
 7) kohaldatava õiguse valik vastavalt käesoleva seaduse § 201 lõikele 8.

 (2) Investoreurofondi vara ei või investeerida ühiseurofondi enne audiitorettevõtjate teabevahetuse kokkuleppe jõustumist.

 (3) Investoreurofondi audiitorettevõtja lähtub vandeaudiitori aruande koostamisel ühiseurofondi vandeaudiitori aruandest. Kui investor- ja ühiseurofondil on erinev majandusaasta periood, tuleb ühiseurofondi vandeaudiitori vahearuanne koostada investoreurofondi majandusaasta lõppkuupäeva seisuga.

 (4) Investoreurofondi vandeaudiitori aruandes tuleb märkida kõik ühiseurofondi vandeaudiitori aruandes märgitud erakorralised asjaolud ja nende mõju investoreurofondile.

 (5) Audiitorettevõtjate teabevahetuse kokkuleppest tulenevate andmete edastamisega ei riku audiitorettevõtja õigusaktist või lepingust tulenevat andmete saladuses hoidmise kohustust.

3. jagu Ühiseurofondi ja investoreurofondi valitsemise täiendavad nõuded 

§ 205. Investoreurofondi kohta avalikustatav teave

 (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 74 sätestatule tuleb investoreurofondi prospektis märkida järgmised andmed:
 1) märkus, et eurofond on investoreurofond ja selle vara investeeritakse püsivalt ning vähemalt 85 protsendi ulatuses ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse;
 2) ühiseurofondi, selle organisatsioonilise ülesehituse, investeerimiseesmärgi ja -poliitika ning riskitaseme lühikirjeldus ja teave, kuidas saab tutvuda ühiseurofondi prospektiga;
 3) teave, kas investor- ja ühiseurofondi riskitase ja tootlus on samad või kuidas need erinevad, ning käesoleva seaduse § 197 lõike 1 kohaselt tehtud investeeringute kirjeldus;
 4) kokkuvõte käesoleva seaduse § 201 lõikes 1 nimetatud investeeringu tegemise kokkuleppest või käesoleva seaduse § 201 lõikes 10 nimetatud fondivalitseja või aktsiaseltsifondi sise-eeskirjadest;
 5) teave selle kohta, kust ja kuidas saavad osakuomanikud või aktsionärid lisateavet ühiseurofondi kohta ja investeeringu tegemise kokkuleppe;
 6) investoreurofondi arvel makstavate ühiseurofondi investeerimisega seotud tasude ja kulude täielik loetelu ning investor- ja ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimise tasude koondsumma;
 7) teave ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimise maksustamise mõju kohta investoreurofondile.

 (2) Investoreurofondi aastaaruandes esitatakse investoreurofondi ja ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimise tasude koondsumma arvestus.

 (3) Investoreurofondi aasta- ja poolaastaaruandes märgitakse teave selle kohta, kus saab ühiseurofondi aasta- ja poolaastaaruandega tutvuda. Investoreurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on investoreurofond, annab osakuomanikule või aktsionärile viimase nõudmisel ühiseurofondi prospekti ning aasta- ja poolaastaaruanded paberkandjal tasuta.

 (4) Investoreurofondi valitsejal või aktsiaseltsifondil, mis on investoreurofond, tuleb Finantsinspektsioonile esitada ühiseurofondi prospekt, põhiteave ja selle muudatused ning aasta- ja poolaastaaruanded, kui ühiseurofond on moodustatud või asutatud teises lepinguriigis.

 (5) Investoreurofondi reklaam peab sisaldama märget selle kohta, et eurofondi vara võib investeerida vähemalt 85 protsendi ulatuses teise eurofondi osakutesse või aktsiatesse.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt eurofondi tootluse avalikustamisel tuleb järgida käesoleva seaduse §-s 82 sätestatut.

§ 206. Nõuded investoreurofondi tegevusele

 (1) Investoreurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on investoreurofond, jälgib ühiseurofondi tegevust vajaliku hoolsusega, toetudes ühiseurofondi valitsejalt, depositooriumilt ja audiitorettevõtjalt saadud teabele ja dokumentidele, välja arvatud juhul, kui on alust kahelda nende õigsuses.

 (2) Ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeeringu tegemiseks investoreurofondi valitsejale või aktsiaseltsifondile, mis on investoreurofond, või muule isikule, kes tegutseb investoreurofondi või tema fondivalitseja nimel, makstav tasu või muu rahaline hüve tuleb arvestada investoreurofondi varasse.

§ 207. Nõuded ühiseurofondi tegevusele

 (1) Ühiseurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on ühiseurofond, teatab Finantsinspektsioonile viivitamata iga ühiseurofondi investeeriva investoreurofondi andmed.

 (2) Kui investoreurofond on moodustatud või asutatud teises lepinguriigis, teavitab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ühiseurofondi investeerimisest viivitamata investoreurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.

 (3) Ühiseurofond ei võta osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise eest investoreurofondilt väljalaskmis- ega tagasivõtmistasu.

 (4) Ühiseurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on ühiseurofond, teeb investoreurofondile või selle fondivalitsejale, depositooriumile ja audiitorettevõtjale õigel ajal kättesaadavaks kogu teabe, mis tuleb esitada käesoleva seaduse §-de 201–204 või ühiseurofondi tingimuste, põhikirja või prospekti alusel.

4. jagu Ühiseurofondi ja investoreurofondi ühinemise ning lõpetamise erisused 

§ 208. Ühiseurofondi ühinemise erisused

 (1) Ühiseurofondi ühinemine jõustub tingimusel, et ühiseurofond on esitanud kõigile ühiseurofondi osakuomanikele või aktsionäridele ja Finantsinspektsioonile või teises lepinguriigis moodustatud või asutatud investoreurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele vähemalt 60 kalendripäeva enne ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeva käesoleva seaduse § 156 lõikes 1 nimetatud ühinemise teabe.

 (2) Ühiseurofondi ühinemisel on investoreurofondil õigus nõuda oma osakute või aktsiate tagasivõtmist vastavalt käesoleva seaduse §-le 144, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon või teises lepinguriigis moodustatud või asutatud investoreurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on andnud talle käesoleva seaduse § 209 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa jätkamiseks ühiseurofondi investoreurofondina.

§ 209. Investoreurofondi tegevuse jätkamine ühiseurofondi ühinemisel

 (1) Kui ühiseurofond, mille suhtes investoreurofondil on investeerimisluba, ühineb teise eurofondiga, tuleb investoreurofond likvideerida, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon on:
 1) andnud loa investoreurofondi jätkamiseks sama ühiseurofondi investoreurofondina, kui ühiseurofond on ühendav eurofond;
 2) andnud loa investoreurofondi osakute või aktsiate investeerimiseks ühinemise tulemusel moodustatavasse ühiseurofondi, kui ühiseurofond on ühendatav eurofond ja ühinemise tõttu muutub investoreurofond ühendava eurofondi osakuomanikuks või aktsionäriks;
 3) andnud loa investoreurofondil investeerida teise ühiseurofondi, mis ei ole ühinemisega seotud, või
 4) kooskõlastanud investoreurofondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatused, mille kohaselt eurofond ei ole enam investoreurofond.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka teises lepinguriigis moodustatud või asutatud sellise ühiseurofondi jagunemisel, mille suhtes Eestis moodustatud või asutatud investoreurofondil on investeerimisluba.

 (3) Ühiseurofondi investoreurofondina jätkamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 esitab investoreurofond Finantsinspektsioonile järgmised dokumendid:
 1) avaldus ühiseurofondi investoreurofondina jätkamiseks;
 2) käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud taotlus fondi tingimuste või põhikirja muudatuste kooskõlastamiseks.

 (4) Ühinemise tulemusel moodustatava ühiseurofondi või teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 2 või 3 esitab investoreurofond Finantsinspektsioonile järgmised dokumendid:
 1) investeerimisloa taotlus ühinemise tulemusel moodustatava või asutatava ühiseurofondi või teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimiseks ja käesoleva seaduse § 198 lõikes 2 sätestatud andmed ja dokumendid;
 2) käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud taotlus fondi tingimuste või põhikirja muudatuste kooskõlastamiseks.

 (5) Investoreurofondi tingimuste või põhikirja muutmiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 4 esitab investoreurofond Finantsinspektsioonile taotluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 37 sätestatule.

 (6) Investoreurofondil tuleb esitada Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 3, 4 või 5 nimetatud taotlus või käesoleva seaduse §-s 169 nimetatud likvideerimisloa taotlus ühe kuu jooksul ühiseurofondilt ühinemist käsitleva teabe saamisest arvates.

 (7) Kui ühiseurofond on esitanud investoreurofondile ühinemist käsitleva teabe rohkem kui neli kuud enne ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeva, tuleb investoreurofondil esitada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid hiljemalt kolm kuud enne ühiseurofondi ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeva.

§ 210. Investoreurofondi ühinemisloa menetlemine ja fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamine

 (1) Kui käesoleva seaduse § 209 lõikes 3, 4 või 5 nimetatud taotlus või dokumendid ei vasta nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (2) Kui käesoleva seaduse § 209 lõikes 3, 4 või 5 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas fond või fondi osakutesse või aktsiatesse investeerimine vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlusega seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

 (3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ning fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.

 (6) Otsuse käesoleva seaduse § 209 lõikes 1 nimetatud loa või kooskõlastuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, teavitades sellest viivitamata investoreurofondi valitsejat ja aktsiaseltsifondi, mis on investoreurofond, ning depositooriumi.

 (7) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva seaduse § 209 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud loa või kooskõlastuse andmisest, kui ühiseurofondist osakute või aktsiate tagasivõtmisel saadud rahaliste või muude vahendite investeerimine ei taga investoreurofondi vara piisavat likviidsust enne ühinemisel moodustatava või asutatava ühiseurofondi või teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimist või investoreurofondi tegevuse jätkamist eurofondina, mis ei ole investoreurofond.

 (8) Investoreurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on investoreurofond, teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsusest viivitamata ühiseurofondi.

 (9) Investoreurofondil tuleb viivitamata pärast käesoleva seaduse § 209 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud loa saamist ja sellest ühiseurofondi teavitamist teavitada oma osakuomanikke või aktsionäre vastavalt käesoleva seaduse §-s 200 sätestatule.

§ 211. Investoreurofondi osakute või aktsiate tagasivõtmine ühiseurofondist

 (1) Kui Finantsinspektsioon ei ole otsustanud käesoleva seaduse § 209 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud loa või kooskõlastuse andmist eelviimaseks tööpäevaks, millal investoreurofondil on õigus taotleda investoreurofondi osakute või aktsiate tagasivõtmist ühiseurofondist vastavalt käesoleva seaduse §-le 144 või § 208 lõikele 2, tuleb juhul, kui see on vajalik investoreurofondi osakute või aktsiate tagasivõtmise kohustuse täitmiseks ja kooskõlas investoreurofondi osakuomanike või aktsionäride huvidega, investoreurofondil kõik oma osakud või aktsiad ühiseurofondist tagasi võtta.

 (2) Investoreurofondi osakute või aktsiate tagasivõtmisel ühiseurofondist tehakse väljamaksed rahas või muu varana. Väljamaksed võib teha osaliselt või tervikuna muu varana, kui investoreurofond on selleks nõusoleku andnud ning see tuleneb investor- ja ühiseurofondi investeeringu tegemise kokkuleppest.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud vara võib investoreurofond igal ajal võõrandada rahaliste vahendite saamiseks.

§ 212. Ühiseurofondi likvideerimise erisused

 (1) Ühiseurofondi likvideerimise menetlus võib alata kolm kuud pärast ühiseurofondi likvideerimise teate avaldamist. Kui investoreurofond on moodustatud või asutatud teises lepinguriigis, tuleb lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatule esitada likvideerimisteade ka selle investoreurofondi, mille vara on investeeritud ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse, päritoluriigi finantsjärelevalve asutustele.

 (2) Ühiseurofondi vara jaotamisel tehakse väljamaksed rahas või muu varana. Ühiseurofondist võib teha investoreurofondile väljamakseid osaliselt või kogu ulatuses muu varana, kui see on kooskõlas investor- ja ühiseurofondi investeeringu tegemise kokkuleppe ja ühiseurofondi lõpetamise otsusega.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud vara võib investoreurofond igal ajal võõrandada rahaliste vahendite saamiseks.

§ 213. Investoreurofondi lõpetamise erisused

 (1) Kui lõpetatakse ühiseurofond, mille suhtes investoreurofondil on investeerimisluba, tuleb investoreurofond lõpetada, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon on:
 1) andnud investeerimisloa investoreurofondi vara investeerimiseks teise ühiseurofondi või
 2) kooskõlastanud investoreurofondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatused, mille kohaselt eurofond ei ole enam investoreurofond.

 (2) Teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 esitab investoreurofond Finantsinspektsioonile järgmised dokumendid:
 1) investeerimisloa taotlus teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimiseks ning käesoleva seaduse § 198 lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid;
 2) käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud taotlus fondi tingimuste või põhikirja muudatuste kooskõlastamiseks.

 (3) Investoreurofondi tingimuste või põhikirja muutmiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 2 esitab investoreurofond Finantsinspektsioonile taotluse vastavalt käesoleva seaduse §-le 37.

 (4) Investoreurofond esitab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse taotluse või käesoleva seaduse §-s 169 nimetatud likvideerimisloa taotluse hiljemalt kaks kuud pärast ühiseurofondi likvideerimise teate avaldamist.

 (5) Kui ühiseurofondi likvideerimise teade on avaldatud rohkem kui viis kuud enne ühiseurofondi likvideerimise menetluse algust, tuleb investoreurofondil esitada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse taotlus või käesoleva seaduse §-s 169 nimetatud likvideerimisloa taotlus vähemalt kolm kuud enne likvideerimismenetluse alguse kuupäeva.

§ 214. Ühiseurofondi lõpetamisel investoreurofondi ühinemisloa menetlemine ja fondi tingimuste muudatuse kooskõlastamine

 (1) Kui käesoleva seaduse § 213 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse taotlus ei vasta nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (2) Kui käesoleva seaduse § 213 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse taotluse põhjal ei ole võimalik veenduda, kas fond või investeeringu tegemine vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlusega seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

 (3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ning kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kooskõlastamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.

 (6) Otsuse käesoleva seaduse § 213 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse taotluse alusel loa või kooskõlastuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, teavitades sellest viivitamata investoreurofondi, selle fondivalitsejat ja depositooriumi.

 (7) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva seaduse § 213 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse taotluse alusel loa või kooskõlastuse andmisest, kui ühiseurofondist osakute või aktsiate tagasivõtmisel saadud rahaliste või muude vahendite investeerimine ei taga investoreurofondi piisavat likviidsust enne teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimist või investoreurofondi tegevuse jätkamist eurofondina, mis ei ole investoreurofond.

 (8) Investoreurofond teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsusest viivitamata ühiseurofondi.

 (9) Investoreurofondil tuleb viivitamata pärast käesoleva seaduse § 213 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse saamist teavitada oma osakuomanikke või aktsionäre vastavalt käesoleva seaduse §-s 200 sätestatule.

§ 215. Finantsinspektsiooni teavitamiskohustused seoses investoreurofondi ja ühiseurofondiga

 (1) Finantsinspektsioon teavitab Eestis moodustatud või asutatud investoreurofondi viivitamata igast ühiseurofondi, selle fondivalitseja, depositooriumi või audiitorettevõtjaga seotud otsusest, rakendatavast meetmest, käesolevas peatükis sätestatud tingimuste täitmata jätmisest või käesoleva seaduse § 87 lõike 1 alusel antavast teabest.

 (2) Kui ühiseurofondi on investeerinud teises lepinguriigis moodustatud või asutatud investoreurofond, teavitab Finantsinspektsioon investoreurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust viivitamata ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimisest, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaoludest.

 (3) Kui teises lepinguriigis moodustatud või asutatud ühiseurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus edastab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teabe, teavitab Finantsinspektsioon sellest viivitamata investoreurofondi.

16. peatükk Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond 

1. jagu Asutamine 

§ 216. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi asutamine ja põhikiri

 (1) Lepinguriigi tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele pakutava määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi aktsiaseltsina asutamisel kinnitavad asutajad depoolepingu.

 (2) Enne määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi registreerimist äriregistris tuleb aktsiaseltsil taotleda tegevusluba käesolevas jaos sätestatu kohaselt.

 (3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond teavitab äriregistri kande tegemisest viivitamata Finantsinspektsiooni.

 (4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirjas peavad olema märgitud käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 2, 8, 13 ja 15, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning § 43 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud andmed ning:
 1) fondi ärinimi;
 2) pensioniskeemiga hõlmatud isikutele tehtavate väljamaksete kokkulepitud suurus, sealhulgas väljamaksete suurus, juhul kui sissemaksete tegemine fondi lõpetatakse enne põhikirjas kehtestatud tähtpäeva saabumist;
 3) kõigi pensioniskeemiga hõlmatud isikute arvel makstavate tasude ja kulude loetelu ning nende määrad ja arvestamise kord;
 4) pensioniskeemiga hõlmatud isikutele kuuluva fondi vara tagastusväärtuse arvestamise kord.

 (5) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole vastuolus õigusaktidega.

 (6) Pensioniskeemiga hõlmatud isikud on töötajad, avalikud teenistujad ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, kelle eest lepinguriigi tööandja teeb sissemakseid määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi, samuti isikud, kelle eest enam sissemakseid ei tehta, kuid kelle ees fondil on kohustused, sealhulgas isikud, kellele tehakse fondist väljamakseid.

§ 217. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tegevusloa taotlemine

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tegevusloa taotlemisel tuleb esitada Finantsinspektsioonile kirjalikus vormis avaldus ning:
 1) käesoleva seaduse § 313 lõike 1 punktides 1–9 ja 11 sätestatud andmed ning dokumendid;
 2) fondi aktuaari andmed, mis sisaldavad tema nime ja isikukoodi, selle puudumisel sünniaega, või registrikoodi;
 3) depooleping.

 (2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi äriplaan peab sisaldama fondi juhtimisstruktuuri ning fondiga seotud isikute õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjeldust, samuti kõigi fondi olulisemate majandusnäitajate prognoosi ja analüüsi vähemalt kolme aasta kohta, sealhulgas järgmiste asjaolude kohta:
 1) taotleja omavahendite suurus ja loetelu;
 2) käesoleva seaduse §-s 228 sätestatud tehniliste eraldiste arvutuspõhimõtted ja -metoodika;
 3) taotleja tulud ja kulud;
 4) taotleja bilanss ja kasumiaruanne;
 5) fondi tehtavate sissemaksete, fondi suhtes esitatavate nõuete ja tegevuskulude prognoositav maht ning edasikindlustuse osa nendes ja tehniliste eraldiste suurus kavandatavate kohustuste kaupa.

 (3) Käesoleva seaduse § 313 lõike 1 punktis 7 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud füüsiliste isikute andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.

§ 218. Tegevusloa taotluse menetlemine ja otsus

 (1) Kui esitatud tegevusloa taotlus on oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.

 (2) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse §-s 217 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid muudetud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle olulise muudatuse kohta teabe kättesaamise päeva. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teavitama taotlejat uuest menetlustähtajast.

 (3) Kui käesoleva seaduse §-s 217 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotleja vastab käesolevas seaduses määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes kehtestatud nõuetele, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist enda määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (4) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid andmekogudest, küsida suulisi selgitusi määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ning tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

 (5) Tegevusloa taotluse menetlemise ja Finantsinspektsiooni otsuse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 315 lõikes 1 ja lõike 3 esimeses lauses sätestatut.

§ 219. Tegevusloa andmisest keeldumise alused

 (1) Lisaks käesoleva seaduse § 33 punktides 1, 2, 5 ja 8–11 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile tegevusloa andmisest, kui:
 1) taotleja ei vasta õigusaktides määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes kehtestatud nõuetele;
 2) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks määratud väljamaksetega tööandja pensionifondina;
 3) taotleja juhatuse või nõukogu liige, audiitorettevõtja või aktsionär ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;
 4) taotleja aktuaar ei vasta seaduses sätestatud nõuetele;
 5) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või selle riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistaksid määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
 6) käesoleva seaduse §-s 224 nimetatud sise-eeskirjad ei ole määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
 1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
 2) taotleja juhtimisega seotud isikute haridust, töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja mainet;
 3) käesoleva seaduse § 217 lõikes 2 sätestatud äriplaani ja selle piisavust;
 4) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit ja mainet.

§ 220. Põhikirja muutmine

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirja muudatused tuleb kooskõlastada Finantsinspektsiooniga.

 (2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirja ei või muuta nii, et fond ei ole enam määratud väljamaksetega tööandja pensionifond käesoleva seaduse mõistes.

 (3) Põhikirja muutmise otsuse kooskõlastab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandjaga.

§ 221. Põhikirja muudatuste kooskõlastamine

 (1) Põhikirja muudatuste kooskõlastamiseks esitab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse, fondi sissemakseid tegeva tööandja nõusoleku fondi põhikirja muutmiseks ning käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis taotlus).

 (2) Taotluse läbivaatamisele, muudatuste kooskõlastamise otsuse tegemisele ja selle otsuse tegemisest keeldumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 218 ja 219 sätestatut.

 (3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirja õigusaktidega kooskõlla viimisel ei tule muudatusi Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) muudetakse üksnes neid sätteid, mida fond on kohustatud muutma tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest või millega tehakse põhikirja redaktsioonis parandusi, mis ei mõjuta pensioniskeemiga hõlmatud isikute õigusi ja kohustusi;
 2) muudetud fondi põhikiri esitatakse viivitamata Finantsinspektsioonile.

§ 222. Põhikirja muutmine

 (1) Põhikirja muutmise korral avalikustab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond pärast muudatuste registreerimist viivitamata fondi põhikirja muudetud teksti pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja teatab Finantsinspektsioonile muudatuste avalikustamise kuupäeva.

 (2) Kui käesoleva seaduse kohaselt ei tule põhikirja muudatusi Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, avalikustab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond oma põhikirja muudetud teksti pensioniskeemiga hõlmatud isikutele viivitamata pärast põhikirja muudatuste Finantsinspektsioonile esitamist.

 (3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi võib pakkuda muudetud põhikirja alusel pärast nende muudatuste jõustumist, kuid mitte enne ühe kuu möödumist pensioniskeemiga hõlmatud isikutele põhikirja muudetud teksti avalikustamisest.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud avalikustamise tähtaega ei kohaldata määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirja õigusaktidega kooskõlla viimisel.

2. jagu Fondi tegevus ja fondi juhtimine 

§ 223. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tegevus ja juhtimine

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond peab oma tegevuses arvestama käesoleva seaduse §-des 309, 340 ja 341 sätestatut, kohaldades fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.

 (2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi juhtimisel lähtutakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2–4, § 49 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 ning §-des 310–312, 342 ja 354 aktsiaseltsifondi kohta sätestatust, kohaldades fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.

 (3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondil peab olema aktuaar, kes peab omama ja vajaduse korral olema võimeline tõendama kindlustus- ja finantsmatemaatilisi teadmisi ning kogemusi, mis vastavad fondi tegevusele omaste riskide laadile, ulatusele ja keerukusele.

§ 224. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sise-eeskirjad, sisekontrolli süsteem ja huvide konflikti maandamine ning vältimine

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondil peavad olema käesoleva seaduse §-s 344 sätestatud nõuetele vastavad sise-eeskirjad.

 (2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sise-eeskirjadega määratakse kindlaks ka fondi tehniliste eraldiste arvutuspõhimõtted ja -metoodika.

 (3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sisekontrolli süsteem peab vastama käesoleva seaduse §-des 347–350 sätestatule, kusjuures fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut kohaldatakse pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.

 (4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond peab kehtestama fondivalitseja suhtes käesoleva seaduse §-des 351–353 sätestatud nõuetele vastava huvide konflikti maandamise ja vältimise korra ning järgima nimetatud paragrahvides sätestatud nõudeid, kohaldades fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.

3. jagu Fondi aktsiad, aktsiakapital ja usaldatavusnõuded 

§ 225. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi aktsiad, aktsiakapital ja algkapital

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond ei või välja lasta eelisaktsiaid.

 (2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi algkapital on vähemalt kolm miljonit eurot.

 (3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi aktsiakapitali vähendamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 337 lõigetes 3–6 ja aktsiakapitali suurendamisele sama paragrahvi lõigetes 7–9 sätestatut.

§ 226. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendid

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendite suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 334 lõikes 1 sätestatut.

 (2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondil peavad oma kohustuste tagamiseks olema omavahendid vähemalt omavahendite miinimumi ja omavahendite normatiivi ulatuses.

 (3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendite miinimum on kolm miljonit eurot ning omavahendite normatiiv leitakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 227.

 (4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond esitab Finantsinspektsioonile omavahendite normatiivi arvutuse koos majandusaasta aruandega ja muudel seaduses sätestatud juhtudel.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatut ei kohaldata määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes, kui tema tootluse või väljamaksed pensioniskeemiga hõlmatud isikutele on garanteerinud sellesse fondi sissemakseid tegev lepinguriigi tööandja.

§ 227. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendite normatiiv

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendite normatiiv leitakse vastavalt tema kohustustele käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 5–7 alusel leitud komponentide summana.

 (2) Omavahendite normatiiv leitakse kahe alljärgneva komponendi summana:
 1) tehniliste eraldiste suurus, mida on esmalt korrutatud koefitsiendiga 0,04 ning seejärel koefitsiendiga, mis on leitud edasikindlustusandja osa võrra vähendatud tehniliste eraldiste ning tehniliste eraldiste kogusumma suhtena ja mille minimaalväärtus on 0,85;
 2) positiivse riskikapitaliga kohustuste korral riskikapitali suurus, mida on esmalt korrutatud koefitsiendiga 0,003 ja seejärel koefitsiendiga, mis on leitud edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ning riskikapitali kogusumma suhtena ja mille minimaalväärtus on 0,5.

 (3) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatust korrutatakse riskikapital surmariski katvate kohustuste korral järgmiselt:
 1) kuni kolmeaastase kestusega positiivse riskikapitaliga kohustuste korral esmalt koefitsiendiga 0,001 ja seejärel koefitsiendiga, mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ning riskikapitali kogusumma suhtena ja mille minimaalväärtus on 0,5;
 2) kolme- kuni viieaastase kestusega positiivse riskikapitaliga kohustuste korral esmalt koefitsiendiga 0,0015 ja seejärel koefitsiendiga, mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ning riskikapitali kogusumma suhtena ja mille minimaalväärtus on 0,5.

 (4) Riskikapital käesoleva paragrahvi tähenduses on väljamaksmisele kuuluv summa, millest on lahutatud pensioniskeemiga hõlmatud isiku ees võetud kohustustele vastav tehniliste eraldiste suurus.

 (5) Kohustuste korral, mis vastavad kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 10 nimetatud elukindlustuse liigile, korrutatakse vastava vara väärtus koefitsiendiga 0,01.

 (6) Kohustuste korral, mis vastavad kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktides 8 ja 12 nimetatud elukindlustuse liikidele, leitakse omavahendite normatiiv alljärgnevate korrutiste summana:
 1) tehniliste eraldiste suurus kohustuste korral, mille puhul määratud väljamaksetega tööandja pensionifond kannab investeerimisriski, korrutatakse koefitsiendiga 0,04;
 2) tehniliste eraldiste suurus kohustuste korral, mille puhul määratud väljamaksetega tööandja pensionifond ei kanna investeerimisriski ja mille valitsemistasud on fikseeritud pikemaks perioodiks kui viieks aastaks, korrutatakse koefitsiendiga 0,01;
 3) määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile tema tehtud investeeringutelt tagasimakstud valitsemis- või muu tasu võrra vähendatud administratiivkulude summa kohustuste korral, mille puhul fond ei kanna investeerimisriski ja mille valitsemistasud on fikseerimata pikemaks perioodiks kui viieks aastaks, korrutatakse koefitsiendiga 0,25;
 4) riskikapital kohustuste korral, mis katavad surmariski, korrutatakse esmalt koefitsiendiga 0,003 ja seejärel koefitsiendiga, mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ning riskikapitali kogusumma suhtena ja mille minimaalväärtus on 0,5.

 (7) Kohustuste korral, mis vastavad kindlustustegevuse seaduse § 12 punktides 1 ja 2 nimetatud kahjukindlustuse liikidele, on omavahendite normatiiv käesoleva paragrahvi lõigete 8 ja 9 või 10 ja 11 alusel arvutatud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem.

 (8) Majandusaasta brutopreemiad või teenitud preemiate brutosumma, olenevalt sellest, kumb on suurem, summas kuni 50 miljonit eurot korrutatakse koefitsiendiga 0,18 ja seda ületav summa koefitsiendiga 0,16.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt saadud tulemused liidetakse ja korrutatakse koefitsiendiga, mis leitakse eelmisel majandusaastal esinenud nõuete edasikindlustusandja osa võrra vähendatud summa ja samal perioodil esinenud nõuete kogusumma suhtena. Nimetatud koefitsiendi minimaalväärtus on 0,5.

 (10) Eelmisel kolmel majandusaastal esinenud nõuete summa jagatakse kolmega ja korrutatakse summas kuni 35 miljonit eurot koefitsiendiga 0,26 ning seda ületav summa koefitsiendiga 0,23.

 (11) Käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt saadud tulemused liidetakse ja korrutatakse koefitsiendiga, mis leitakse eelmisel majandusaastal esinenud nõuete edasikindlustusandja osa võrra vähendatud summa ning samal perioodil esinenud nõuete kogusumma suhtena. Nimetatud koefitsiendi minimaalväärtus on 0,5.

 (12) Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel arvutatud omavahendite normatiiv on väiksem aasta varem arvutatud omavahendite normatiivist, leitakse omavahendite normatiiv suurimana käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel arvutatud omavahendite normatiivist ja käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel arvutatud omavahendite normatiivist.

 (13) Omavahendite normatiivi arvutamisest aasta varem arvutatud omavahendite normatiiv korrutatakse koefitsiendiga, mis saadakse majandusaasta lõpu edasikindlustusandja osa võrra vähendatud rahuldamata nõuete eraldise jagamisel eelmise majandusaasta lõpu edasikindlustusandja osa võrra vähendatud rahuldamata nõuete eraldisega. Nimetatud koefitsiendi maksimaalväärtus on 1.

§ 228. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tehnilised eraldised ja neile vastav vara

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tehnilised eraldised peavad igal hetkel vastama pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste suurusele, mida fond saab põhjendatult ette näha.

 (2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond lähtub tehniliste eraldiste suuruse arvutamisel usaldusväärsetest majanduslikest ja aktuaarsetest hinnangutest, võttes sealjuures arvesse ka nende hinnangute andmise aluseks olnud tingimuste muutumisega kaasnevaid riske ning arvestades pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustusi, sealhulgas:
 1) kõiki garanteeritud hüvitisi;
 2) eelmistel perioodidel määratud või garanteeritud boonuseid;
 3) fondi põhikirjas kehtestatud pensioniskeemiga hõlmatud isikute valikutest tulenevaid fondi võimalikke kohustusi;
 4) kulusid.

 (3) Tehniliste eraldiste arvutamisel kasutab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustustest tulenevate tulevaste rahavoogude diskonteerimisel arvutamisele eelneval viimasel arvelduspäeval Euroopa Keskpanga veebilehel avaldatud kõrgeima krediidireitinguga europiirkonna riikide keskvalitsuste võlaväärtpaberite hetkeväärtuste tulukõveral esitatud intressimäärasid.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud võlaväärtpaberite tulukõveral ei ole esitatud tehniliste eraldiste arvutamiseks vajaliku kestusega võlaväärtpaberite intressimäärasid, tuleb tulukõvera ekstrapoleerimise meetodist Finantsinspektsiooni varem teavitada.

 (5) Kui Euroopa Keskpanga veebilehega seotud tehniliste probleemide tõttu ei ole sellel avaldatav käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud võlaväärtpaberite tulukõver kättesaadav, kasutab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond tehniliste eraldiste arvutamisel parimaid teada olevaid andmeid nimetatud võlaväärtpaberite tulukõveral esitatud intressimäärade kohta, teavitades sellest varem Finantsinspektsiooni.

 (6) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond avalikustab tehniliste eraldiste arvutamise põhimõtted ning metoodika oma veebilehel ja põhjendab Finantsinspektsioonile tehniliste eraldiste arvutamise põhimõtete ja metoodika muutmist.

 (7) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tehnilistele eraldistele vastava vara suurus peab pidevalt olema võrdne vähemalt fondi tehniliste eraldiste suurusega.

 (8) Tehnilistele eraldistele vastava vara investeerimisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 232 sätestatust, arvestades määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi võetud kohustuste iseloomu ja kestust. Tehnilistele eraldistele vastava vara investeerimisel peavad investeeringud olema kvaliteetsed ning tuleb tagada investeeringute turvalisus, likviidsus ja kasumlikkus, säilitades samal ajal investeeringute mitmekesisuse ning hajutatuse.

 (9) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond peab hiljemalt majandusaasta aruande avalikustamise ajal esitama Finantsinspektsioonile aktuaari aruande järgmiste valdkondade kohta:
 1) tehniliste eraldiste piisavus ning nende arvutamise põhimõtted ja metoodika;
 2) tehnilistele eraldistele vastav vara;
 3) sissemaksete piisavus;
 4) fondi omavahendite piisavus ja nende vastavus käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele.

 (10) Kui määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tehnilised eraldised ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega keelata fondi varaga seotud tehingu või toimingu tegemise või piirata varaga seotud tehingute või toimingute mahtu.

 (11) Kui määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tehnilistele eraldistele vastava vara suurus on väiksem tehniliste eraldiste suurusest, võib määratud väljamaksetega tööandja pensionifond kokkuleppel sinna sissemakseid tegeva tööandjaga suurendada tema sissemakseid fondi või kokkuleppel nimetatud tööandja ja pensioniskeemiga hõlmatud isikutega vähendada fondi põhikirjas kokku lepitud väljamaksete suurust, sealhulgas võimaldada pensioniskeemist väljumist põhikirjas sätestatud tagastusväärtuse arvestamise põhimõtetest erinevatel alustel leitud tagastusväärtusega.

4. jagu Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pakkumine, avalikustatav teave ja aruandlus 

§ 229. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pakkumine

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi võib pakkuda üksnes sellise lepinguriigi tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele, kus vastavat pensioniskeemi on lubatud pakkuda.

 (2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ei või pakkuda Eesti tööandja töötajatele, teenistujatele ega juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele.

 (3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi piiriülesele tegevusele ja pakkumisele teises lepinguriigis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 437 ja 438 sätestatut.

§ 230. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohta teabe avalikustamine

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohta avalikustatav teave peab olema tõene ja üheselt mõistetav ning ei tohi olla eksitav.

 (2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi asukohas, tema filiaalides ja veebilehel peab sinna fondi sissemakseid tegeval ning sissemakseid tegema hakkaval tööandjal ja igal tema pensioniskeemiga hõlmatud isikul olema võimalus tutvuda käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumentidega.

 (3) Käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumendid peavad olema avalikustatud vähemalt ingliskeelsena. Kui dokumentide tõlked ei ole vastavuses või on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse ingliskeelsetest dokumentidest.

 (4) Käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumentide ärakirja annab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond pensioniskeemiga hõlmatud isikule viimase nõudmisel tasuta.

 (5) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniskeemiga hõlmatud isikule antakse tema nõudmisel kord aastas tasuta teavet ka tööandja poolt tema eest tehtud sissemaksete suuruse ja fondi põhikirjas kokku lepitud väljamaksete suuruse kohta, sealhulgas väljamaksete suuruse kohta juhul, kui sissemaksete tegemine fondi lõpetatakse enne põhikirjas kehtestatud tähtpäeva saabumist.

§ 231. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi raamatupidamine ja aruandlus

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond on kohustatud eraldi arvestust pidama iga pensioniskeemiga hõlmatud isiku eest tasutud sissemaksete, välja teenitud õiguste ja fondi vara tagastusväärtuse, samuti isikule tehtud väljamaksete kohta.

 (2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi majandusaastaks on kalendriaasta ning tema raamatupidamist ja aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ning fondi sise-eeskirjast.

 (3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi majandusaasta aruande ja poolaastaaruande avalikustamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 81 lõikes 4 sätestatut.

 (4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi auditi suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 86, 87 ja 371 sätestatut.

 (5) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi audiitorettevõtja peab hindama ka fondi tehniliste eraldiste piisavust.

 (6) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohta Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 370 lõigetes 1–8 sätestatut.

5. jagu Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vara valitsemine ja investeerimine 

§ 232. Nõuded määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vara investeerimisele

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vara, sealhulgas tehnilistele eraldistele vastava vara investeerimisel lähtutakse käesolevas seaduses tööandja pensionifondi vara investeerimise kohta sätestatust, kohaldades fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.

 (2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond investeerib tehnilistele eraldistele vastava vara samas valuutas, milles on võetud kohustused. Muus valuutas võib tehnilistele eraldistele vastavat vara investeerida kokku kuni 30 protsendi ulatuses tehniliste eraldiste suurusest.

§ 233. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ülesannete osaline edasiandmine

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond võib tegeleda üksnes oma vara valitsemisega ja ei või osutada fondi valitsemise teenust ega teisi teenuseid kolmandatele isikutele.

 (2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ülesannete edasiandmisel lähtutakse käesoleva seaduse §-des 364–367 sätestatust, kohaldades fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.

 (3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond võib fondi vara investeerimise lisaks käesoleva seaduse § 365 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikutele edasi anda ka Eestis või välisriigis asutatud kindlustusandjale, kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud elukindlustuse liigi tegevusluba.

6. jagu Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi jagunemine, ümberkujundamine, ühinemine ja lõpetamine 

§ 234. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi jagunemine ja ümberkujundamine

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi jagunemine ei ole lubatud.

 (2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki äriühinguks.

§ 235. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ühinemine

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond võib ühineda üksnes teise Eesti õiguse alusel asutatud määratud väljamaksetega tööandja pensionifondiga.

 (2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide ühinemisel ei kohaldata äriseadustiku § 393 lõikes 2 ning §-des 399 ja 4331–4339 sätestatut.

 (3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud juhul, kui selliseks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamine. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast ühinemisloa andmist, kui lepingus või ühinemisloas ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.

 (4) Ühinevate määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide juhatused peavad kolme päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist teavitama sellest Finantsinspektsiooni ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühise ühinemiskava, mis sisaldab ühinemise ajagraafikut, ühinemise raames planeeritavaid protsesse ja tegevusi ning fondi ühinemisjärgset struktuuri.

 (5) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide ühinemislepingu vandeaudiitori aruandes tuleb anda arvamus selle kohta, kas ühendaval või asutataval fondil on nõuetekohased tehnilised eraldised ja neile vastav vara.

§ 236. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ühinemisluba

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond taotleb ühinemiseks Finantsinspektsioonilt luba (edaspidi käesolevas paragrahvis ühinemisluba), esitades kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas paragrahvis taotlus):
 1) ühinemisleping;
 2) ühinemisaruanne;
 3) käesoleva seaduse § 235 lõikes 5 nimetatud vandeaudiitori aruanne.

 (2) Finantsinspektsioon annab ühinemisloa, kui ühinevate määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide pensioniskeemidega hõlmatud isikute huvid on piisavalt kaitstud ning fondide omavahendite normatiiv ja tehnilistele eraldistele vastav vara on nõuetekohased.

 (3) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
 1) ühinemisloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele, on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) määratud väljamaksetega tööandja pensionifond ei esitanud tähtaegselt Finantsinspektsioonile ühinemisloa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet;
 3) ühendava määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 4) ühendamine võib kahjustada ühinevate määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide pensioniskeemidega hõlmatud isikute õigustatud huve.

 (4) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kolm kuud pärast taotluse esitamist.

§ 237. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ühinemisest teavitamine

 (1) Ühendav ja ühendatav määratud väljamaksetega tööandja pensionifond avaldavad viivitamata pärast ühinemisloa saamist teate fondi ühinemise kohta oma veebilehel, märkides andmed ühinemisloa andmise ja ühinemislepingus sätestatud ühinemise kavandatud jõustumise kuupäeva kohta.

 (2) Ühendav ja ühendatav määratud väljamaksetega tööandja pensionifond on kohustatud teavitama fondi sissemakseid tegevaid tööandjaid ja oma pensioniskeemidega hõlmatud isikuid, arvestades käesoleva seaduse § 159 lõigetes 3–5 osakuomanikule teabe esitamise kohta sätestatut ja esitades:
 1) ühinemise selgitused ja põhjendused;
 2) ühinemisprotsessi tingimused, sealhulgas teabe ühinemisotsuse vastuvõtmise ja ühinemisotsuse jõustumise kavandatud kuupäeva kohta;
 3) tööandjate ja pensioniskeemiga hõlmatud isikute õigused, sealhulgas väljamaksete tegemise tingimused.

§ 238. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vabatahtlik lõpetamine ja sundlõpetamine

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi üldkoosolek võib otsustada fondi lõpetamise üksnes tingimusel, et kõik pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustused ja vara on teisele määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile või kindlustusandjale, kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud elukindlustuse liigi tegevusluba, üle antud või kõik pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustused on täidetud ja fondi vara on piisav kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks.

 (2) Pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste ja vara teisele määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile või kindlustusandjale üleandmisele kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse §-des 131–136 kindlustusportfelli üleandmise kohta sätestatut.

 (3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond esitab 20 päeva jooksul pärast fondi lõpetamise otsuse vastuvõtmist Finantsinspektsioonile taotluse fondi vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks koos depositooriumi arvamuse ja andmetega, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuse täitmist.

 (4) Finantsinspektsioon annab määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vabatahtliku lõpetamise loa üksnes juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimus on täidetud.

 (5) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sundlõpetamise algatab Finantsinspektsioon.

 (6) Finantsinspektsioon võib teha kohtule avalduse määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sundlõpetamiseks, kui fondi tegevusluba on kehtetuks tunnistatud.

 (7) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sundlõpetamise suhtes kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse §-des 162–164 kindlustusandja sundlõpetamise kohta sätestatut.

 (8) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi likvideerimise teate suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 172 ja 180 sätestatut ning äriregistrile fondi likvideerimise kohta avalduse esitamise suhtes §-s 181 sätestatut.

 (9) Finantsinspektsioon teavitab määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi lõpetamise otsusest viivitamata nende lepinguriikide, mille tööandjate töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele seda fondi pakutakse, finantsjärelevalve asutusi ning selgitab otsuse tagajärgi ja muid Finantsinspektsiooni hinnangul tähtsust omavaid asjaolusid.

§ 239. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pankrot

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pankrotiavalduse esitamine ja menetlus, pankroti väljakuulutamine ning pankrotimenetlus toimuvad pankrotiseaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 389–393 ja 395 fondivalitseja kohta sätestatud erisusi ning käesolevas paragrahvis sätestatut.

 (2) Finantsinspektsioon teavitab määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pankroti väljakuulutamisest viivitamata nende lepinguriikide, mille tööandjate töötajatele ja avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele seda fondi pakutakse, finantsjärelevalve asutusi.

 (3) Pensioniskeemist tulenevad pensioniskeemiga hõlmatud isikute nõuded rahuldatakse eelisjärjekorras enne pankrotiseaduse § 153 lõikes 1 nimetatud nõudeid. Pensioniskeemist tulenevad nõuded rahuldatakse iga pensioniskeemiga hõlmatud isiku ees võetud kohustustele vastavate tehniliste eraldiste ulatuses.

 (4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pankrotimenetluse käigus ei kuulu tagasivõitmisele tehingud, mis on tehtud seoses pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste ja vara teisele määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile või kindlustusandjale, kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud elukindlustuse liigi tegevusluba, üleandmisega enne fondi pankroti väljakuulutamist.

 (5) Pankrotitoimkonna nõusolekul on pankrotihalduril õigus müüa tervikuna kogu määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vara. Pankrotitoimkond annab oma nõusoleku üksnes juhul, kui ostja tagab kõik võlausaldajate nõuded.

3. osa MITTEAVALIK FOND 

17. peatükk Üldsätted 

§ 240. Osa kohaldamine

 (1) Käesolevat osa kohaldatakse käesoleva seaduse alusel Eestis moodustatud või asutatud mitteavalikele fondidele. Käesoleva seaduse §-des 267–271 sätestatut kohaldatakse mitteavalikule fondile, mida valitseb alternatiivfondi valitseja.

 (2) Fondi kohta Finantsinspektsioonile teabe esitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 453 ja 454 sätestatud nõudeid, kui käesolevast seadusest ei tulene fondivalitsejale teabe esitamisele täiendavaid nõudeid.

18. peatükk Mitteavaliku fondi moodustamine ja asutamine 

1. jagu Mitteavaliku fondi moodustamise ja asutamise tingimused 

§ 241. Lepingulise fondi moodustamine

 (1) Lepingulise fondi moodustamise otsustab ja fondi tingimused kinnitab fondivalitseja juhatus.

 (2) Fondi tingimused jõustuvad ja lepinguline fond loetakse moodustatuks sellekohase otsuse tegemisest arvates, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtaega.

§ 242. Aktsiaseltsifondi asutamine ja registrisse kandmine

 (1) Aktsiaseltsifondi äriregistrisse kandmise avalduses tuleb lisaks märkida ja aktsiaseltsifondi kohta tuleb äriregistrisse kanda:
 1) märge, et aktsiaseltsifond on käesoleva seaduse kohaselt asutatud fond, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele;
 2) fondi asutamisel sisse makstud aktsiakapitali suurus;
 3) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja aadress;
 4) aktsiaseltsifondi aktsiaraamatu pidaja ärinimi, registrikood ja aadress.

 (2) Aktsiaseltsifondi äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada märge selle kohta, et fondivalitsejale on väljastatud fondi valitsemiseks tegevusluba.

 (3) Aktsiaseltsi võib aktsiaseltsifondiks muuta, kui põhikirja sellekohase muudatuse poolt on kõik aktsiaseltsi aktsionärid. Aktsiaseltsi tulevane fondivalitseja tuleb määrata üldkoosolekul aktsiaseltsifondiks muutmise otsustamisel. Aktsiaseltsi aktsiaseltsifondiks muutmisel kinnitab valitsemislepingu aktsiaseltsi üldkoosolek.

§ 243. Usaldusfondi asutamine ja registrisse kandmine

 (1) Usaldusfondi äriregistrisse kandmise avalduses tuleb märkida ja usaldusfondi kohta tuleb äriregistrisse kanda:
 1) märge, et usaldusfond on käesoleva seaduse kohaselt asutatud fond;
 2) usaldusfondi täisosaniku ärinimi, registrikood ja asukoht;
 3) kui fondi valitseb valitsemislepingu alusel fondivalitseja, siis fondivalitseja ärinimi, registrikood ja aadress;
 4) usaldusfondi osade registri pidaja ärinimi, registrikood ja aadress.

 (2) Usaldusfondi äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada Finantsinspektsiooni kinnitus selle kohta, et vähemalt ühele usaldusfondi täisosanikule või usaldusfondi määratud fondivalitsejale on väljastatud fondi valitsemiseks tegevusluba või ta on oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerinud vastavalt käesoleva seaduse 5. osas sätestatule.

 (3) Usaldusfondi äriregistrisse kandmisele ei kohaldata äriseadustiku § 84 punktis 4 ja §-s 127 sätestatut.

 (4) Tegutseva usaldusühingu muutmine usaldusfondiks ei ole lubatud.

 (5) Usaldusfondi äriregistrisse kandmise avaldusele ja äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutavad alla usaldusfondi kõik täisosanikud ja usaldusfondi valitseja.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 01.01.2017]

2. jagu Fondi tingimused, põhikiri ja ühinguleping 

§ 244. Nõuded fondi tingimustele, põhikirjale ja ühingulepingule

 (1) Fondi tingimustes peab olema märgitud:
 1) fondi nimetus ja teave, et fond on moodustatud lepingulise fondina;
 2) fondi asukoht;
 3) tähtajalise fondi puhul fondi tähtaeg;
 4) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukohariik;
 5) märge, kui fond on investorfond või ühisfond;
 6) fondi investeerimispoliitika üldiseloomustus, sealhulgas investeeringute majandussektor, geograafiline piirkond ja millisesse varasse fondi vara on lubatud investeerida, samuti teave finantsvõimenduse kasutamise ja laenamise põhimõtete kohta;
 7) osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimused;
 8) osakute liigid, kui fondil on eri liiki osakuid;
 9) fondi arvel makstavad tasud ja nende määrad ning osakuomanikele fondi tulu arvel väljamaksete tegemise kord;
 10) fondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramise ja avalikustamise kord;
 11) fondi osakute registri pidaja ja registreerimise kord;
 12) osakuomanike õigus osa võtta lepingulise fondi üldkoosolekust ja selle õiguse omandamisega seotud tingimused, osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise kord, sealhulgas üldkoosoleku pidamise koht ja üldkoosoleku pidamise kulude katmise tingimused;
 13) üldkoosoleku esindaja olemasolul tema valimise kord;
 14) fondi valitsemisega seotud tegevuste kolmandale isikule edasiandmise tingimused;
 15) teave selle kohta, et fond ei ole avalik, mistõttu sellisele fondile ei laiene avaliku fondi investorikaitse nõuded;
 16) fondi tingimuste muutmise kord;
 17) fondi lõpetamise alused ja likvideerimise kord.

 (2) Aktsiaseltsifondi põhikirjas ei märgita äriseadustiku § 244 lõike 1 punktis 31 nimetatud teavet. Aktsiaseltsifondi põhikiri peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama järgmist teavet:
 1) märge, et fond on asutatud käesoleva seaduse kohaselt aktsiaseltsifondina, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele;
 2) fondi asutamisel sisse makstud aktsiakapitali suurus ning miinimum- ja maksimumkapitali suurus ja märge, et miinimum- ja maksimumkapitali ulatuses võib aktsiaseltsifond igal ajal aktsiad välja lasta ja tagasi võtta;
 3) tähtajalise fondi puhul fondi tähtaeg;
 4) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukohariik;
 5) märge, kui fond on investorfond või ühisfond;
 6) fondi investeerimispoliitika üldiseloomustus, sealhulgas investeeringute majandussektor, geograafiline piirkond ja millisesse varasse fondi vara on lubatud investeerida, samuti teave finantsvõimenduse kasutamise ja laenamise põhimõtete kohta;
 7) fondi arvel makstavad tasud ja nende määrad ning aktsionäridele fondi tulu arvel väljamaksete tegemise kord;
 8) fondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramise ja avalikustamise kord;
 9) fondi aktsiaraamatu pidaja ja aktsiate registreerimise kord;
 10) fondi valitsemisega seotud tegevuste kolmandale isikule edasiandmise tingimused;
 11) teave selle kohta, et fond ei ole avalik, mistõttu sellisele fondile ei laiene avaliku fondi investorikaitse nõuded;
 12) fondi juhtorganite pädevuse erisused võrreldes äriseadustikus ja käesolevas seaduses sätestatuga;
 13) valitsemiselepingust tulenevad fondivalitseja kohustused;
 14) alusdokumendi muutmise kord;
 15) fondi lõpetamise alused ja likvideerimise kord.

 (3) Usaldusfondi ühinguleping peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama järgmist teavet:
 1) märge, et fond on asutatud käesoleva seaduse kohaselt usaldusfondina;
 2) tähtajalise fondi puhul fondi tähtaeg;
 3) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukohariik;
 4) märge, kui fond on investorfond või ühisfond;
 5) fondi investeerimispoliitika üldiseloomustus, sealhulgas investeeringute majandussektor, geograafiline piirkond ja millisesse varasse fondi vara on lubatud investeerida, samuti teave finantsvõimenduse kasutamise ja laenamise põhimõtete kohta;
 6) osade väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimused;
 7) osade liigid, kui fondil on eri liiki osasid;
 8) fondi arvel makstavad tasud ja nende määrad ning osanikele fondi tulu arvel väljamaksete tegemise kord;
 9) fondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramise ja avalikustamise kord;
 10) fondi osade registri pidaja ja registreerimise kord;
 11) fondi valitsemisega seotud tegevuste kolmandale isikule edasiandmise tingimused;
 12) teave selle kohta, et fond ei ole avalik, mistõttu sellisele fondile ei laiene avaliku fondi investorikaitse nõuded;
 13) ühingulepingu muutmise kord;
 14) fondi lõpetamise alused ja likvideerimise kord.

 (4) Lepingulise fondi asukohaks on fondivalitseja asukoht või tema Eesti filiaali asukoht. Kui käesoleva peatüki alusel moodustatud lepingulist fondi valitseb piiriüleseid teenuseid osutades välisriigi fondivalitseja, on lepingulise fondi asukohaks selle isiku asukoht, kellega fondivalitseja on sõlminud lepingu fondide osakute ostu ja müügi korraldamiseks. Kui välisriigi fondivalitseja ei ole lepingulise fondi osakute ostu ja müügi korraldamiseks lepingut sõlminud, on lepingulise fondi asukohaks fondivalitseja asukoht.

 (5) Kui käesoleva peatüki alusel moodustatud lepingulist fondi valitseb piiriüleseid teenuseid osutades lepinguriigi alternatiivfondi valitseja, on fondi asukohaks fondi depositooriumi või depositooriumi Eesti filiaali asukoht.

 (6) Kui sellise fondi, millel käesoleva seaduse kohaselt ei pea olema depositooriumi, vara hoiab kolmas isik, tuleb fondi tingimustes või põhikirjas märkida, et sellise kolmanda isiku depositooriumi õigused, kohustused ja vastutus tulenevad poolte vahel sõlmitud depoolepingust.

 (7) Fondi tingimustes tuleb ette näha osakuomanike õigus võtta vastu fondi tegevust puudutavaid otsuseid osakuomanike üldkoosolekul (edaspidi käesolevas jaos üldkoosolek).

 (8) Fondi tingimustes, põhikirjas või ühingulepingus võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole vastuolus õigusaktidega.

 (9) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, esitatakse kohaldatavuse korral käesolevas paragrahvis nimetatud teave ka iga allfondi kohta, kui see erineb fondi kohta fondi tingimustes sätestatust.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 01.01.2017]

§ 245. Fondi tingimuste muutmine

 (1) Fondi tingimuste muutmise otsustab üldkoosolek, kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Fondi tingimuste muudatustest teavitab fondivalitseja osakuomanikke ja olemasolul fondi depositooriumi viivitamata pärast fondi tingimuste muutmise otsustamist.

§ 246. Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmine

 (1) Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise otsustab üldkoosolek, kui aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti.

 (2) Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmisest teavitab aktsiaseltsifond viivitamata aktsionäre ja selle olemasolul depositooriumi. Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmisest ei tule teavitada aktsionäre, kui aktsiaseltsifondi põhikirja kohaselt otsustab põhikirja muutmise üldkoosolek.

§ 247. Usaldusfondi ühingulepingu muutmine

  Usaldusfondi ühingulepingu muutmisest teavitab usaldusfond osanikke ja olemasolul fondi depositooriumi viivitamata pärast usaldusfondi ühingulepingu muutmise otsustamist.

19. peatükk Mitteavaliku fondi juhtimine 

1. jagu Lepingulise fondi juhtimine 

§ 248. Osakuomanike üldkoosolek

 (1) Osakuomanikud teostavad oma õigusi lepingulise fondi suhtes üldkoosolekul, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Üldkoosoleku pidamise kulud katab fondivalitseja, kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti.

§ 249. Üldkoosoleku pädevus

 (1) Üldkoosoleku pädevuses on:
 1) fondi tingimuste muutmine, kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti;
 2) fondi ühinemise otsustamine, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti;
 3) fondi lõpetamise või maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamise otsustamine;
 4) olemasolul fondi depositooriumi vahetamise kinnitamine;
 5) olemasolul üldkoosoleku esindaja valimine ja tagasikutsumine;
 6) fondivalitseja asendamine;
 7) muud fondi tingimustega üldkoosoleku pädevusse antud küsimused.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused võtab üldkoosolek vastu fondivalitseja või enda algatusel.

 (3) Fondi tingimustega või üldkoosoleku otsusel võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4, 6 või 7 nimetatud otsuste tegemise õiguse anda lepingulise fondi valitseja nõukogule või juhatusele. Kui see on ette nähtud fondi tingimustes, võib üldkoosolek oma otsusega vastavad õigused üldkoosoleku pädevusse tagasi võtta. Üldkoosoleku otsus otsuste tegemise üleandmise ja tagasivõtmise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul esindatud häältest, kui fondi tingimustega ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

§ 250. Üldkoosoleku esindaja

 (1) Kui see on ette nähtud fondi tingimustes või kui fondil puudub vastava fondi valitsemise õigust omav fondivalitseja, võib üldkoosolek enda esindamiseks ja teabevahetuseks fondivalitsejaga valida üldkoosoleku volitatud esindaja (edaspidi üldkoosoleku esindaja). Üldkoosoleku esindaja valimise kord sätestatakse fondi tingimustes.

 (2) Üldkoosoleku esindaja volitused kehtivad tähtajatult, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti.

 (3) Üldkoosoleku esindaja õigused nähakse ette fondi tingimustes. Kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti, on üldkoosoleku esindajal üldkoosoleku otsuse täitmiseks või üldkoosoleku kokkukutsumise ettevalmistamiseks õigus:
 1) saada fondivalitsejalt teavet, mida fondivalitseja on seaduse või fondi tingimuste kohaselt kohustatud osakuomanikele esitama;
 2) tutvuda osakute registriga ja osakuomanike andmetega;
 3) kutsuda kokku üldkoosolek;
 4) juhtida või protokollida üldkoosolekut, kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti;
 5) esitada kohtule fondi maksejõuetuks kuulutamise avaldus.

 (4) Üldkoosoleku esindaja on kohustatud:
 1) edastama fondivalitsejale ja osakuomanikele teavet üldkoosoleku toimumise ja sellel vastu võetud otsuste kohta;
 2) tegema koostööd fondivalitseja ja üldkoosolekuga;
 3) hoidma saladuses oma volituste ajal ja pärast volituste lõppemist oma kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid ning lepingulise fondi ja fondivalitsejaga seotud teavet, mis on konfidentsiaalsena kindlaks määratud fondi tingimustes;
 4) täitma muid fondi tingimustes ette nähtud ülesandeid.

§ 251. Üldkoosoleku kokkukutsumine

 (1) Üldkoosoleku kutsub kokku fondivalitseja või üldkoosoleku esindaja.

 (2) Üldkoosolek kutsutakse kokku ja küsimus võetakse üldkoosoleku päevakorda, kui seda nõuavad osakuomanikud, kelle osakutega on esindatud vähemalt üks kümnendik häältest.

 (3) Kui osakuomanike nõude saamisel fondivalitseja ei kutsu üldkoosolekut kokku või kui fondivalitseja õigus fondi valitseda on lõppenud, on osakuomanikel või üldkoosoleku esindajal õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.

 (4) Kui lepingulise fondi vara puhasväärtus on negatiivne või null, peab fondivalitseja võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kümme päeva pärast asjaolu ilmnemist kutsuma kokku erakorralise üldkoosoleku. Kui fondivalitseja ei ole üldkoosolekut kokku kutsunud, tuleb üldkoosolek viivitamata kokku kutsuda üldkoosoleku esindajal.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab erakorraline üldkoosolek otsustama:
 1) abinõude tarvitusele võtmise, et tagada võlausaldajate nõuete rahuldamine;
 2) lepingulise fondi ühinemise;
 3) lepingulise fondi lõpetamise või
 4) lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamise.

§ 252. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade

 (1) Üldkoosoleku toimumisest teavitatakse osakuomanikke vastavalt fondi tingimustes sätestatule.

 (2) Üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fondi osakute registris märgitud osakuomanike aadressidel.

 (3) Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata vähemalt:
 1) üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
 2) üldkoosoleku päevakord;
 3) koht, kus on võimalik tutvuda üldkoosoleku päevakorra aluseks olevate dokumentidega, sealhulgas fondi tingimuste eelnõuga, kui üldkoosoleku päevakorras on fondi tingimuste muutmine.

 (4) Kui fondi tingimuste kohaselt on lubatud elektrooniline osalemine või hääletamine, esitatakse teates teave elektroonilise osalemise ja hääletamise korra ning elektroonilise hääletamise tähtaja kohta.

§ 253. Üldkoosoleku pidamine ja üldkoosoleku otsus

 (1) Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seadust või fondi tingimusi, ei ole üldkoosolekul õigust otsuseid vastu võtta, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik osakuomanikud.

 (2) Üldkoosolekul koostatakse osalevate osakuomanike nimekiri, millesse kantakse osakuomanike nimed ja nende osakutest tulenevate häälte arv, samuti osakuomanike esindajate nimed. Esindajate volikirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.

 (3) Osakuomaniku häälte arv üldkoosolekul määratakse osakuomanikule kuuluvate häälte arvu ja kõigi välja lastud ning tagasi võtmata osakute häälte arvu suhtena enne üldkoosoleku toimumist.

 (4) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osakutega esindatud häältest, kui fondi tingimustega ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.

 (5) Kui üldkoosolekul ei ole esindatud üle poole osakutega esindatud häältest, võib kolme nädala jooksul viimase üldkoosoleku toimumisest arvates, kuid mitte varem kui seitse päeva pärast koosolekut kokku kutsuda uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud häältest.

 (6) Küsimuse, mida ei olnud varem üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt üheksa kümnendiku üldkoosolekul osalevate osakuomanike nõusolekul, kui nende osakutega on esindatud vähemalt kaks kolmandikku koosolekul esindatud häältest.

 (7) Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku osakuomanikud, nimetavad osakuomanikud üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja sellega seotud toimingute teostamiseks oma esindaja ning määravad üldkoosoleku juhataja ja protokollija üldkoosoleku otsusega, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud teisiti.

 (8) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või fondi tingimustega ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

 (9) Häälte arvestamisel võetakse aluseks osakuomanike nimekiri.

 (10) Kui üldkoosolekul otsustatakse allfondiga seotud küsimust, siis sellises küsimuses üldkoosoleku pidamisel, sealhulgas üldkoosoleku kvoorumi ja osakuomanike häälte kindlaksmääramisel või muude osakuomanike õiguste teostamisel, võetakse arvesse üksnes selle allfondi suhtes õigusi andvad osakud. Allfondiga seotud üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul seda allfondi esindavatest häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

 (11) Kohus võib osakuomaniku, üldkoosoleku esindaja või fondivalitseja nõudel seaduse või fondi tingimustega vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 254. Elektrooniline osalemine üldkoosolekul ja elektrooniline hääletamine

 (1) Fondi tingimustega võib ette näha, et:
 1) osakuomanikud võivad üldkoosolekust osa võtta ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma üldkoosolekul füüsiliselt kohal olemata ja ilma esindajat määramata, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik (edaspidi elektrooniline osalemine);
 2) osakuomanikud võivad üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik (edaspidi elektrooniline hääletamine).

 (2) Elektrooniline osalemine käesoleva seaduse tähenduses on üldkoosolekul osalemine kogu üldkoosoleku kestel reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab osakuomanikul eemal viibides üldkoosolekut jälgida, üldkoosoleku kestel iga otsuse eelnõu suhtes elektrooniliselt hääletada ja üldkoosoleku juhataja määratud ajal sõna võtta.

 (3) Fondi tingimustega nähakse ette elektroonilise osalemise korraldamise täpne kord, mis peab tagama osakuomanike tuvastamise ja elektroonilise osalemise, sealhulgas hääletamise turvalisuse ja usaldusväärsuse, ning olema nende eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.

 (4) Elektrooniliselt hääletanud osakuomanik loetakse üldkoosolekul osalevaks ja tema osakutega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui üldkoosolekul hääletatakse ainult enne üldkoosolekut avalikustamata otsuste eelnõusid, mille kohta osakuomanik ei edasta üldkoosoleku kestel ühtegi häält, siis ei loeta osakuomanikku üldkoosolekul osalevaks.

 (5) Fondi tingimustega võib määrata aja, milleni on võimalik enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel elektrooniliselt hääletada.

 (6) Fondi tingimuste või fondivalitseja otsusega võib ette näha, et toimub üldkoosoleku osaline või täielik ülekanne reaalajas kahesuunalise side abil või muul tehniliselt turvalisel viisil. Ülekande jälgimist ei loeta üldkoosolekul osalemiseks käesoleva seaduse tähenduses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 255. Üldkoosoleku protokoll

 (1) Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse:
 1) fondi nimetus;
 2) fondivalitseja ärinimi ja asukoht;
 3) koosoleku toimumise aeg ja koht;
 4) koosoleku juhataja ja protokollija nimi;
 5) koosoleku päevakord;
 6) koosolekul vastu võetud otsused koos hääletamistulemustega ja hääletamisviisidega;
 7) koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud osakuomaniku nõudmisel tema eriarvamus;
 8) muud üldkoosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud.

 (2) Üldkoosoleku protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalenud osakuomanike nimekiri. Kui osakuomanik on hääletanud enne koosolekut elektrooniliselt, tuleb nimekirjas näidata ka hääletamise kuupäev. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.

 (3) Pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema osakuomanikele kättesaadav ja osakuomanikul on õigus saada protokolli või selle osa ärakiri.

 (4) Fondivalitseja või nende osakuomanike nõudmisel, kelle osakutega on esindatud vähemalt üks kümnendik häältest, peab üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud.

2. jagu Aktsiaseltsifondi juhtimine 

§ 256. Aktsiaseltsifondi üldkoosoleku pädevuse erisused

 (1) Aktsiaseltsifondi üldkoosoleku pädevuses ei ole aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine ning vahetusvõlakirjade väljalaskmine.

 (2) Fondi põhikirjaga või üldkoosoleku otsusel võib üldkoosoleku pädevusse kuuluvate otsuste tegemise õiguse anda kindlaks tähtajaks nõukogule, kui see ei tekita fondi, aktsionäride ja nõukogu vahelist huvide konflikti. Kui see on fondi põhikirjaga ette nähtud, võib nõukogu oma otsusega vastavad õigused üldkoosoleku pädevusse tagasi anda, teavitades sellest üldkoosolekut.

 (3) Otsuste tegemise õiguse edasiandmisel tuleb põhikirjale lisada huvide konflikti maandamise ja vältimise kord. Võimalikud huvide konfliktid tuleb tuvastada ja avalikustada ning neid tuleb juhtida ja jälgida fondi huvide konflikti maandamise ja vältimise korras sätestatud viisil.

§ 257. Üldkoosoleku erakorraline kokkukutsumine

 (1) Kui aktsiaseltsifondi vara puhasväärtus on väiksem kui 25 000 eurot, peab aktsiaseltsifondi juhatus viivitamata kirjalikult teavitama aktsiaseltsifondi aktsionäre ja kokku kutsuma aktsionäride erakorralise üldkoosoleku. Aktsiaseltsifondi vara vähenemisel ei kohaldata äriseadustiku §-s 301 sätestatut.

 (2) Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist ja küsimuste üldkoosoleku päevakorda võtmist on õigus nõuda ka aktsiaseltsifondi valitsejal ning olemasolul depositooriumil.

 (3) Aktsionäride erakorraline üldkoosolek peab otsustama:
 1) abinõude tarvitusele võtmise, et viia aktsiaseltsifondi vara väärtus vastavusse käesoleva seaduse nõuetega;
 2) aktsiaseltsifondi ühinemise või
 3) aktsiaseltsifondi lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise.

§ 258. Nõukogu pädevuse erisused

  Kui aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti, kuulub aktsiaseltsifondi nõukogu pädevusse:
 1) valitsemislepingu tingimuste kinnitamine ja muutmine ning valitsemislepingu lõpetamine;
 2) depositooriumi olemasolul depoolepingu tingimuste kinnitamine ja muutmine ning depoolepingu lõpetamine.

§ 259. Juhatuse pädevuse erisused ja fondivalitseja pädevus aktsiaseltsifondi valitsemisel

 (1) Aktsiaseltsifondi juhatus teostab valitsemislepingus ette nähtud ulatuses ja korras järelevalvet fondivalitseja fondiga seotud tegevuse üle ning muude fondi valitsemisega seotud ja edasi antud ülesannete täitmise üle kolmandate isikute poolt.

 (2) Aktsiaseltsifondi juhatuse pädevusse kuulub aktsiaseltsifondi aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine.

 (3) Aktsiaseltsifondi valitseja pädevuses on vara investeerimine vastavalt käesoleva seaduse §-s 305 sätestatule. Fondi vara käsutab seaduses ja valitsemislepingus ette nähtud ulatuses fondivalitseja.

 (4) Fondivalitseja vastutab aktsiaseltsifondile või selle aktsionäridele oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest.

3. jagu Usaldusfondi juhtimine 

§ 260. Usaldusfondi osanike otsuse vastuvõtmine

 (1) Usaldusfondi ühingulepingus võib ette näha toimingud, mille tegemiseks vajab juhtima õigustatud osanik või fondivalitseja osanike otsust. Kui ühingulepingus on nimetatud toimingud loetletud, ei kohaldata usaldusfondi kohta äriseadustiku §-s 89 sätestatut.

 (2) Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole kõigi osanike häältest ja seaduse või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teistsugust häälteenamuse nõuet.

§ 261. Usaldusfondi juhtimine ja osanike vastutus

 (1) Usaldusfondi juhtimise õigus loetakse usaldusfondi usaldusosanikule antuks üksnes juhul, kui ühingulepingu kohaselt on tal õigus ja kohustus osaleda usaldusfondi igapäevases juhtimises. Usaldusfondi igapäevaseks juhtimiseks ei loeta järgmisi usaldusosaniku tegevusi:
 1) usaldusfondi esindamine usaldusosanikule antud volituse piires;
 2) õigusaktidest või ühingulepingust tulenevate üldiste usaldusosanike õiguste teostamine;
 3) täisosaniku või fondivalitseja nõustamine usaldusfondi juhtimist puudutavates küsimustes, välja arvatud usaldusfondi juhtimiseks siduvate korralduste andmine;
 4) usaldusfondi kohustuste tagamine;
 5) ühingulepingu muutmise otsustamine.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ei loeta usaldusfondi igapäevaseks juhtimiseks hääletamist või muul viisil seisukoha väljendamist järgmistes küsimustes:
 1) fondi lõpetamine või tegevuse jätkamine;
 2) fondi arvel tehingute tegemine vara omandamiseks;
 3) osakute võõrandamine või koormamine;
 4) usaldusfondi investeerimispoliitika muutmine;
 5) usaldusfondi ühinemine;
 6) osaniku ühinemine fondiga;
 7) osaniku lahkumine või väljaarvamine;
 8) usaldusfondi arvel osanikega tehingu tegemine.

 (3) Usaldusfondi usaldusosaniku sissemaksete tagastamisele ja vähendamisele ei kohaldata äriseadustiku § 132 lõigetes 2–4 ning §-s 133 sätestatut.

 (4) Usaldusfondist lahkuvale usaldusosanikule ei kohaldata äriseadustiku § 102 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

§ 262. Usaldusfondi vara ise valitsevale usaldusfondile fondivalitsejas olulise osaluse omandamise nõuete kohaldamine

  Usaldusfondi vara ise valitseva usaldusfondi täisosanikule ja nendele usaldusosanikele, kes osalevad fondi igapäevases juhtimises, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 448 sätestatud fondivalitsejas olulise osaluse omandamise nõudeid.

20. peatükk Fondi osakute, aktsiate või osade registreerimine ja vara puhasväärtus 

§ 263. Osakute, aktsiate või osade registreerimine

 (1) Fondi osakute, aktsiate või osade registrit peab fondivalitseja, kui fondi tingimustes, põhikirjas või ühingulepingus ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Fondi osakute või aktsiate registrisse kantakse järgmised andmed:
 1) fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi ärinimi, asukoht ning registrikood;
 2) fondi nimetus;
 3) osakuomaniku või aktsionäri nimi, aadress ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg, või olemasolul registrikood;
 4) kui osakuomanikuks või aktsionäriks on fond, siis fondi nimetus või ärinimi ja olemasolul asukoht ja registrikood ning olemasolul selle fondi valitseja ärinimi, asukoht ja registrikood;
 5) osakuomanikule või aktsionärile kuuluvate osakute või aktsiate arv ja liik, valuuta ning olemasolul nimiväärtus;
 6) osakute või aktsiate omandamise aeg ja väljalaskmishind ning tagasivõtmise aeg ja tagasivõtmishind, kui osakud või aktsiad on tagasi võetud;
 7) muud osaku või aktsiaga seotud õigused ja õiguste tekkimise, muutumise või lõppemise aeg;
 8) muud andmed, mida registripidaja peab vajalikuks.

 (3) Fondi osade registrisse kantakse järgmised andmed:
 1) usaldusfondi ärinimi, asukoht ja registrikood;
 2) fondivalitseja selle olemasolul;
 3) fondi nimetus;
 4) osaniku nimi, aadress ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg, või olemasolul registrikood ning kontaktandmed;
 5) kui osanikuks on fond, siis fondi nimetus või ärinimi ja olemasolul asukoht ja registrikood ning olemasolul selle fondi valitseja ärinimi, asukoht ja registrikood;
 6) osanike sissemaksete suurus;
 7) muud andmed, mida registripidaja peab vajalikuks.

 (4) Osakute, aktsiate või osade registrisse kantud andmetega on õigus tutvuda fondi valitsejal, Finantsinspektsioonil, olemasolul depositooriumil ning järgmistel õigustatud huvi omavatel isikutel ja asutustel:
 1) kohtul kohtumenetlust reguleerivates seadustes ette nähtud juhtudel ja korras;
 2) kohtueelse uurimise asutusel ja prokuratuuril alustatud kriminaalmenetluses, asjaomastel organitel rahvusvahelise õigusabitaotluse menetlemisel, Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks, rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepingu või politsei või muu sellesarnase pädeva asutuse koostöölepingu täitmiseks;
 3) julgeolekuasutusel julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks;
 4) Maksu- ja Tolliametil vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, sealhulgas alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel või riikliku järelevalve teostamiseks hasartmänguseaduses sätestatud ülesannete täitmisel;
 5) kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks;
 6) ajutisel halduril ja pankrotihalduril pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
 7) Riigikontrollil Riigikontrolli seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
 8) Tagatisfondi määratud isikul Tagatisfondi seaduse alusel;
 9) pärima õigustatud isikul või tema volitatud isikul, notaril seoses ametitoimingu tegemisega, notari või kohtu määratud pärandvara inventuuri tegijal, kohtu määratud pärandvara hooldajal, samuti välisriikide konsulaaresindustel pärandvara ja sellega seotud andmete kohta pärimismenetluse käigus kirjalike dokumentide esitamiseks;
 10) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni üle kontrolli teostajal deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks;
 11) rahapesu andmebürool ja Kaitsepolitseiametil rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
 12) krediidiasutusel;
 13) Finantsinspektsiooni tegevusluba omaval finantseerimisasutusel;
 14) muul isikul, kes tõendab, et andmete saamise eesmärk on rahapesu või terrorismi tõkestamine.

 (5) Osakuomanikul, aktsionäril ja osanikul on õigus tutvuda üksnes tema kohta osakute, aktsiate või osade registrisse kantud andmetega, kui käesolevas seaduses või fondi alusdokumendis ei ole sätestatud teisiti.

 (6) Üldkoosoleku esindajal on õigus tutvuda lepingulise fondi osakuomanike kohta registrisse kantud andmetega.

 (7) Kui osakuomanikule, aktsionärile või osanikule kuuluvaid osakuid, aktsiaid või osasid hoiab tema eest kolmas isik, kellel on seadusest tulenev õigus hoida osakuid, aktsiaid või osasid oma nimel ja teise isiku arvel, võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 või lõike 3 punktis 4 nimetatud andmetena kanda registrisse kolmanda isiku andmed. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kolmandal isikul on õigus anda fondivalitsejale infot investorite kohta, kellele kuuluvaid osakuid, aktsiaid või osasid nimetatud kolmas isik hoiab.

§ 264. Fondi osakute, aktsiate või osade puhasväärtuse kindlaksmääramine

 (1) Fondivalitseja, aktsiaseltsifond või usaldusfond määrab fondi vara puhasväärtuse kindlaks ja avalikustab selle osakuomanikele, aktsionäridele või osanikele fondi tingimustes, põhikirjas või ühingulepingus ette nähtud tähtajal ja korras.

 (2) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, määratakse kindlaks ja avalikustatakse fondi vara puhasväärtus iga allfondi kohta.

 (3) Kui fondi tingimustes, põhikirjas või ühingulepingus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse fondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramisele käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud avaliku fondi osaku või aktsia puhasväärtuse määramise korda.

21. peatükk Fondi kohta teabe esitamine ja raamatupidamine 

§ 265. Investorile esitatav teave

 (1) Lepingulise fondi valitseja, aktsiaseltsifond või usaldusfond teeb investorile viimase nõudel kättesaadavaks vähemalt järgmised andmed ja dokumendid:
 1) fondi tingimused, põhikiri või ühinguleping;
 2) fondi viimane aastaaruanne või majandusaasta aruanne.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid tehakse investorile kättesaadavaks kas eesti või inglise keeles, kui raamatupidamise seaduses või fondi alusdokumendis ei ole sätestatud teisiti.

§ 266. Fondi raamatupidamise korraldamine

 (1) Fondi raamatupidamist ja aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest ning aktsiaseltsifondi või fondivalitseja raamatupidamise sise-eeskirjas fondi raamatupidamise kohta sätestatust. Käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide vastuolu korral lähtutakse käesolevast seadusest.

 (2) Fondile tuleb nimetada audiitorettevõtja, kui see tuleneb fondi tingimustest, põhikirjast, ühingulepingust, käesolevast seadusest või audiitortegevuse seadusest.

 (3) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, kohaldub käesolevas seaduses aastaaruande kohta sätestatu ka allfondi kohta aruande koostamisele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aruanded koostatakse ja teave esitatakse lepingulise fondi ning iga allfondi kohta eraldi.

 (4) Lepingulise fondi ja tema allfondi raamatupidamisele ning aruandlusele ei kohaldata raamatupidamise seaduse §-s 14, § 15 lõikes 2, § 18 lõikes 3 ning §-des 25 ja 26 sätestatut.

 (5) Lepingulise fondi raamatupidamist korraldab fondivalitseja ning seda tuleb pidada lahus fondivalitseja ja fondivalitseja teiste fondide raamatupidamisest.

 (6) Lepingulise fondi majandusaastaks on kalendriaasta, kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti. Fondivalitseja, aktsiaseltsifond või usaldusfond teeb investoritele kättesaadavaks fondi aastaaruande või majandusaasta aruande kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist.

 (7) Nõuded fondi aastaaruande või majandusaasta aruande sisule ja koostamise metoodikale võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

22. peatükk Alternatiivfondi valitseja valitsetava alternatiivfondi pakkumise, fondi kohta teabe avalikustamise, aruandluse ja investeerimise nõuded 

§ 267. Peatüki kohaldamine

 (1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse alternatiivfondi valitseja valitsetavatele alternatiivfondidele, mida pakutakse lepinguriigis.

 (2) Käesolevas peatükis alternatiivfondi kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingulise fondi allfondi kohta.

§ 268. Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja poolt fondi pakkumise alustamisele

 (1) Alternatiivfondi valitseja esitab enne fondi pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise teatise, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (teatis, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas paragrahvis teatis):
 1) fondi tingimused, põhikiri või ühinguleping;
 2) teave fondi depositooriumi kohta;
 3) käesoleva seaduse §-s 269 nimetatud investoritele esitatav teave iga fondi kohta;
 4) kui fond on investorfond või kui fondi vara investeeritakse suures osas teise fondi, siis teave ühisfondi või nimetatud teise fondi asukoha kohta;
 5) teave selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuse osutamise raames.

 (2) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase teatise saamisest arvates, kas fondi pakkumine Eestis on lubatav. Finantsinspektsioon võib teha otsuse fondi pakkumise keelamise kohta, kui fondi juhtimine või fondivalitseja tegevus ei vasta käesolevas seaduses sätestatule. Fondivalitseja võib alustada Eestis fondi pakkumist Finantsinspektsioonilt fondi pakkumise lubatavuse kohta otsuse saamisest arvates.

 (3) Fondivalitseja teavitab enne teatisele lisatud dokumentide olulist muutmist Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist.

 (4) Finantsinspektsioon võib teha otsuse, millega keelatakse teatisele lisatud dokumentides olulise muudatuse tegemine, kui muudatuse jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus enam käesoleva seadusega kooskõlas.

 (5) Kui teatisele lisatud dokumentide muudatus jõustub enne Finantsinspektsiooni teavitamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, sealhulgas keelata fondi pakkumine.

 (6) Kui fondivalitseja teavitab soovist pakkuda Eestis teises lepinguriigis asutatud fondi, siis teavitab Finantsinspektsioon fondi pakkumise lubatavusest ka fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust vastavalt käesoleva seaduse §-le 411.

 (7) Kui see on kooskõlas fondi tingimuste, põhikirja või ühingulepinguga, võib fond olla investorfond, mille vara investeeritakse suures ulatuses ehk vähemalt 85 protsendi ulatuses ühisfondi osakutesse, aktsiatesse või osadesse. Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse investorfondi pakkumise alustamisele, kui ühisfondi valitsejaks on alternatiivfondi valitseja.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente ei tule Finantsinspektsioonile esitada, kui fondivalitseja on need Finantsinspektsioonile varem esitanud ja neid ei ole muudetud.

§ 269. Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja poolt investoritele teabe esitamisele

 (1) Fondivalitseja teeb valitsetava fondi kohta investorile kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:
 1) teave fondi investeerimispoliitika kohta;
 2) fondi investeerimispoliitika muutmise kord;
 3) vaidluste lahendamise kohtualluvus;
 4) andmed fondivalitseja, depositooriumi, audiitorettevõtja ja nende kolmandate isikute kohta, kellele on fondi valitsemisega või vara hoidmisega seotud ülesanded edasi antud, samuti huvide konflikti maandamise ja vältimise kord;
 5) teave fondivalitseja omavahendite nõude täitmise kohta;
 6) fondi vara hindamise ja osaku, aktsia või osa puhasväärtuse kindlaksmääramise kord;
 7) fondi likviidsusriski juhtimise kirjeldus, sealhulgas osakute, aktsiate või osade tagasivõtmise tingimused tava- ja erandolukorras;
 8) kõigi fondi või investorite arvel makstavate tasude ja kulude loetelu ning nende piirmäärad;
 9) teave investorite võrdse kohtlemise nõude kohaldamise, sooduskohtlemiseks õigust andvate aluste ja soodustatud investorite kohta ning nende seosed fondiga ja fondivalitsejaga;
 10) fondi osakute, aktsiate või osade väljalaskmise ja müümise kord;
 11) fondi vara puhasväärtus või osaku, aktsia või osa viimane turuhind;
 12) olemasolul fondi varasem tootlus;
 13) peamaakleri olemasolul andmed peamaakleri kohta ning peamaakleriga sõlmitud oluliste kokkulepete, sealhulgas vastutuse üleandmise kohta, huvide konflikti maandamise ja vältimise meetmete kirjeldus ning fondi vara üleandmise ja fondi vara uuesti kasutamise tingimused depoolepingus;
 14) käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud teabe andmise kord.

 (2) Fondi investeerimispoliitika kohta tehakse investoritele vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 kättesaadavaks vähemalt järgmine teave:
 1) teave sellise ühisfondi või muu fondi asukoha kohta, millesse fondi vara investeeritakse, kui fond on investorfond või fond, mille kogu vara investeeritakse teistesse fondidesse, ehk fondifond;
 2) teave vara kohta, millesse fondi vara investeeritakse, investeerimise tehnikad ning varaga seotud riskid ja investeerimispiirangud.

 (3) Fondivalitseja teavitab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele investoreid viivitamata ka kõikidest kokkulepetest, millega depositoorium on ennast vastavalt käesoleva seaduse § 298 lõikele 4 vastutusest vabastanud, ja kõikidest muudatustest seoses depositooriumi vastutusega.

 (4) Fondivalitseja teeb fondi investorile regulaarselt kättesaadavaks järgmise teabe:
 1) mittelikviidse vara osakaal fondi varas, millele vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 231/2013 rakendatakse selle vähesest likviidsusest tulenevalt erikorda;
 2) fondi likviidsuse juhtimise kord ja selle muudatused;
 3) fondi riskiprofiil ja riskide juhtimiseks kasutatava riskijuhtimissüsteemi kirjeldus.

 (5) Finantsvõimendust kasutava fondi kohta avaldatakse regulaarselt järgmine teave:
 1) teave finantsvõimenduse kasutamise ja laenamise põhimõtete kohta, sealhulgas finantsvõimenduse kasutamise meetodid, finantsvõimenduse kasutamisega seotud riskid, vara ja tagatiste uuesti kasutamise kord ning finantsvõimenduse kasutamise piirangud;
 2) muudatused fondi maksimaalse lubatud finantsvõimenduse määras;
 3) õigus kasutada finantsvõimenduskokkuleppe alusel kasutatavat tagatist või muud garantiid korduvalt;
 4) fondi finantsvõimenduse kogusuurus.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud teavet ei tule eraldi kättesaadavaks teha juhul, kui see on esitatud fondi tingimustes, põhikirjas, ühingulepingus või muus investoritele esitatud dokumendis.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud teabe muudatustest, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 2 alusel fondi likviidsuse juhtimiseks osakute, aktsiate või osade tagasivõtmise korra muutmisest ning käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 nimetatud teabe muutmisest, tuleb fondivalitsejal investoreid teavitada komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013 sätestatud juhul viivitamata.

 (8) Nõuded fondi kohta teabe avaldamisele on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.

§ 270. Täiendavad nõuded aruannete avalikustamisele

 (1) Alternatiivfondi valitseja valitsetava fondi aastaaruanne või majandusaasta aruanne (edaspidi käesolevas paragrahvis aastaaruanne) tehakse investoritele ja Finantsinspektsioonile kättesaadavaks kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Fondi aastaaruanne koosneb vähemalt bilansist, kulude ja tulude aruandest ning tegevusaruandest. Lisaks eelmises lauses nimetatule peab fondi aastaaruanne sisaldama järgmisi andmeid:
 1) muudatused käesoleva seaduse § 269 kohaselt investoritele esitatavas teabes;
 2) alternatiivfondi valitseja poolt majandusaastal makstud töötasude kogusumma, eristades põhitöö- ja tulemustasu kogusummat, töötasu saajate arv ning alternatiivfondi valitsejale makstud osa fondi kasumist;
 3) majandusaastal alternatiivfondi valitseja juhtidele ja teistele töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub fondi riskiprofiili oluliselt mõjutavate riskide võtmine, makstud töötasude summa.

 (3) Fondi aastaaruanne peab olema auditeeritud.

 (4) Kui aastaaruanne on avalikustatud vastavalt väärtpaberituru seaduses emitendile kohaldatavatele nõuetele, tuleb aastaaruandele lisada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave, kui seda ei ole esitatud emitendi aastaaruandes.

 (5) Alternatiivfondi valitseja valitsetava muu ühisteks investeeringuteks loodud varakogumi või juriidilise isiku aastaaruanne peab olema auditeeritud ja vandeaudiitori aruanne lisatakse selle kogumi või juriidilise isiku aastaaruandele.

 (6) Nõuded aastaaruande sisule ja vormile on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.

§ 271. Alternatiivfondi kohta Finantsinspektsioonile esitatav täiendav teave

  Alternatiivfondi valitseja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile regulaarselt teabe vastavalt käesoleva seaduse §-s 92 sätestatule.

23. peatükk Fondi jagunemine, ümberkujundamine, ühinemine, lõpetamine ja maksejõuetus 

§ 272. Peatüki kohaldamine allfondile

  Lepingulise fondi allfondi jagunemisele, ümberkujundamisele, ühinemisele ja lõpetamisele kohaldatakse käesolevas peatükis fondi kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

1. jagu Fondi jagunemine, ümberkujundamine ja ühinemine 

§ 273. Jagunemise keeld

  Fondi jagunemine ei ole lubatud.

§ 274. Fondide ühinemine

 (1) Fond (edaspidi käesolevas peatükis ühendatav fond) võib ühineda teise fondiga (edaspidi käesolevas peatükis ühendav fond), kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Mitteavaliku fondi ühinemisel avaliku fondiga kohaldatakse käesolevas seaduses avaliku fondi ühinemise kohta sätestatut.

 (2) Allfond võib ühineda sama fondi allfondi või muu fondi või allfondiga, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.

§ 275. Lepingulise fondi ühinemise tingimused

 (1) Lepinguline fond võib ühineda teise Eestis moodustatud või moodustatava lepingulise fondiga.

 (2) Lepingulise fondi ühinemise otsustab fondivalitseja juhatuse ettepanekul lepingulise fondi üldkoosolek.

 (3) Lepingulise fondi ühinemiseks sõlmitakse ühinemisleping.

 (4) Lepingulise fondi ühinemisel läheb ühendatava fondi vara üle ühendavale fondile ja ühendatav fond loetakse lõppenuks.

 (5) Lepingulisi fonde võib ühendada uue fondi moodustamise teel. Sel juhul läheb ühendatavate fondide vara üle uuele moodustatavale fondile ja ühendatavad fondid loetakse lõppenuks.

 (6) Fondi ühinemisel lastakse ühendatava fondi osakuomanikule välja selline kogus ühendava fondi osakuid, mille puhasväärtus vastab osakuomanikule kuulunud ühendatava fondi osakute puhasväärtusele. Kinnise fondi ühinemisel võib välja lastavate fondi osakute väärtus erineda puhasväärtusest käesoleva seaduse § 143 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel. Uue fondi moodustamisel saavad selle osakuomanikeks ühendatavate fondide osakuomanikud.

 (7) Välja lastud osakute eest tasuvad osakuomanikud varaga, mis vastab nende osale ühendatavas fondis.

 (8) Ühendatava fondi varasse kuuluvad ühendava fondi osakud ja ühendava fondi varasse kuuluvad ühendatava fondi osakud võetakse enne ühinemist tagasi.

 (9) Ühinemisega tühistatakse ühendatava fondi osakud.

 (10) Ühendatav fond loetakse lõppenuks pärast selle osakuomanikele ühendava fondi osakute väljalaskmist ja ühendatava fondi osakute tühistamist. Ühinemisele ei kohaldata käesolevas seaduses fondi lõpetamise kohta sätestatut.

 (11) Ühendava fondi osakute või aktsiate väljalaskmise eest väljalaskmistasu ei võeta.

 (12) Kõik ühinemisega seotud fondi kulud katab selle fondi valitseja, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud teisiti.

 (13) Lepingulise fondi allfondi ühinemisele kohaldatakse käesolevas seaduses lepingulise fondi ühinemise kohta sätestatut.

§ 276. Aktsiaseltsifondi või usaldusfondi ühinemine

 (1) Aktsiaseltsifond võib ühineda teise Eestis asutatud aktsiaseltsifondiga. Aktsiaseltsifonde võib ühendada ka uue aktsiaseltsifondi moodustamise teel.

 (2) Usaldusfond võib ühineda teise Eestis asutatud usaldusfondiga. Usaldusfonde võib ühendada ka uue usaldusfondi moodustamise teel.

 (3) Aktsiaseltsifond või usaldusfond võib ühineda muu äriühinguna asutatud fondiga, mida valitseb väikefondi valitseja, tingimusel, et aktsiaseltsifond või usaldusfond on ühendav fond.

 (4) Kõik ühinemisega seotud kulud katab aktsiaseltsifondi valitseja, kui fondi põhikirjas või ühingulepingus ei ole ette nähtud teisiti.

2. jagu Fondi lõpetamine ja maksejõuetus 

§ 277. Lepingulise fondi lõpetamine

 (1) Lepinguline fond lõpetatakse:
 1) üldkoosoleku otsusega;
 2) fondi maksejõuetuse väljakuulutamisega;
 3) fondi maksejõuetusmenetluse raugemisega enne maksejõuetuse väljakuulutamist;
 4) muul fondi tingimustes sätestatud alusel.

 (2) Lepingulise fondi lõpetamisel üldkoosoleku otsusega või muul fondi tingimustes sätestatud alusel toimub lepingulise fondi likvideerimine.

 (3) Üldkoosolek määrab fondi likvideerija ja tema tasu.

 (4) Lepingulise fondi likvideerib fondivalitseja, kui üldkoosoleku otsusega ei ole otsustatud teisiti.

 (5) Fondivalitseja või üldkoosoleku esindaja teavitab fondi lõpetamisest viivitamata fondi osakuomanikke kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 (6) Fondi likvideerija võõrandab võimalikult kiiresti ja osakuomanike huvisid järgides fondi vara, nõuab sisse fondi võlad, rahuldab fondi võlausaldajate nõuded ja jaotab likvideerimisel järele jäänud vara osakuomanike vahel vastavalt igale osakuomanikule kuulunud osakute liigile, arvule ja puhasväärtusele.

 (7) Fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel, fondivalitseja sundlõpetamisel, fondivalitseja pankroti väljakuulutamisel, tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemisel või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse tegemisel, millega lõpetati fondivalitseja õigus fondi valitseda, tuleb kolme kuu jooksul sellest otsusest arvates kokku kutsuda fondi üldkoosolek ja otsustada vähemalt uue fondivalitseja kinnitamine või fondi lõpetamine, fondi likvideerija ja tema tasu määramine.

 (8) Käesolevas jaos lepingulise fondi lõpetamise, fondi maksejõuetuse ja fondi lõpetamisest teavitamise kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingulise fondi allfondi lõpetamisele, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

§ 278. Aktsiaseltsifondi lõpetamise erisused

  Aktsiaseltsifondi valitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel, fondivalitseja sundlõpetamisel ja fondivalitseja pankroti väljakuulutamisel, tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemisel või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse korral, millega lõpetati fondivalitseja õigus fondi valitseda, tuleb üldkoosolekul kolme kuu jooksul fondi valitsemise õiguse lõppemisest arvates otsustada uue fondivalitseja kinnitamine või fondi lõpetamine, fondi likvideerija ja tema tasu määramine.

§ 279. Usaldusfondi lõpetamise erisused

 (1) Usaldusfond lõpetatakse osanike otsusega, mille poolt on antud üle kolmveerandi häältest, kui ühingulepinguga ei ole osanike otsuse alusel fondi lõpetamise võimalust välistatud või kehtestatud lõpetamise suhtes teistsuguseid tingimusi.

 (2) Osaniku või Finantsinspektsiooni nõudel võib kohus otsustada usaldusfondi sundlõpetamise, kui:
 1) ühingulepingu või õigusaktide kohaselt on fondi lõpetamine kohustuslik;
 2) fondivalitseja või fondi juhtima õigustatud täisosanik on oluliselt rikkunud ühingulepingust või õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja sellist rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada või
 3) usaldusfond ei ole vastu võtnud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsust.

 (3) Ühingulepinguga võib kokku leppida usaldusfondi vabatahtliku lõpetamise tähtaja saabumisel, eesmärgi saavutamisel või muul alusel. Lisaks ühingulepingus ette nähtud usaldusfondi lõpetamise alustele võib ühingulepinguga võimaldada usaldusfondi jätkamise või ühinemise otsustamise vastavalt ühingulepinguga kehtestatud korrale. Otsuse usaldusfondi tegevuse jätkamise kohta esitavad äriregistrile fondi juhtima õigustatud täisosanikud ühiselt.

 (4) Usaldusfondi lõpetamise või osaniku väljaarvamise äriregistri kanne tehakse fondi juhtima õigustatud täisosanike ühise avalduse alusel, millele lisatakse kande aluseks olev osanike otsus või kohtulahend.

 (5) Kui usaldusfondi täisosanik või fondivalitseja ei vasta käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele, fondivalitseja sundlõpetamisel, fondivalitseja pankroti väljakuulutamisel, tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemisel või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse korral, millega lõpetati fondivalitseja õigus usaldusfondi valitseda, tuleb usaldusfondi osanikel kolme kuu jooksul fondi valitsemise õiguse lõppemisest arvates otsustada käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava täisosaniku võtmine usaldusfondi, uue fondivalitseja kinnitamine, usaldusfondi muutmine oma vara ise valitsevaks usaldusfondiks või fondi lõpetamine ja likvideerija määramine.

§ 280. Fondi maksejõuetus

  Lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avaldus esitatakse, maksejõuetus kuulutatakse välja ja maksejõuetus kõrvaldatakse pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

§ 281. Lepingulise fondi maksejõuetuse erisused

 (1) Lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse võib lisaks võlausaldajatele esitada fondi valitseja või likvideerija. Fondivalitseja või likvideerija esitatud maksejõuetuks kuulutamise avaldusele ja lepingulise fondi maksejõuetusmenetlusele kohaldatakse pankrotiseaduses võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

 (2) Kui lepinguline fond on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole fondi majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab fondivalitseja võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 20 päeva pärast maksejõuetuse ilmnemist esitama fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse.

 (3) Kui fondi likvideerimise käigus ilmneb fondi maksejõuetus, peab fondi likvideerija viivitamata esitama fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse.

 (4) Maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamisel esindab lepingulist fondi selle valitseja või likvideerija. Fondivalitsejale või likvideerijale laieneb pankrotiseaduse §-des 85−90 sätestatu.

 (5) Lepingulise fondi või selle allfondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamiseks esitatakse lepingulisele fondile või selle allfondile fondivalitseja kaudu maksejõuetuse hoiatus. Maksejõuetuks kuulutamise avalduses tuleb märkida, millise fondi kohta avaldus esitatakse. Lepingulise fondi allfondi kohta avalduse esitamine ei too kaasa lepingulise fondi maksejõuetusmenetlust.

 (6) Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või fondivalitseja teha fondi arvel makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Fondivalitseja on kohustatud hüvitama fondile pärast maksejõuetuse ilmnemist fondi arvel tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

 (7) Maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamisel tuleb viivitamata peatada fondi osakute väljalaskmine ja tagasivõtmine.

 (8) Maksejõuetuks kuulutamise avaldus esitatakse lepingulise fondi asukoha järgi.

§ 282. Aktsiaseltsifondi pankroti erisused

  Pankrotiavalduse esitamisel tuleb viivitamata peatada fondi aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine.

§ 283. Pankrotihalduri kohustused ja õigused

  Lisaks pankrotiseaduse §-s 55 sätestatule pankrotihaldur:
 1) avaldab fondi pankrotiteate või lepingulise fondi maksejõuetuse väljakuulutamise teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel;
 2) teatab vajaduse korral või kui seda näevad ette teise lepinguriigi õigusaktid, fondi pankroti väljakuulutamise kohtumäärusest äriregistrile, kinnistusraamatu pidajale või sellesarnastele registripidajatele lepinguriigis, kus fondil on vara.

§ 284. Pankrotivara müük ja nõuete rahuldamisjärgud

 (1) Pankrotihalduril on õigus müüa korraga kogu fondi vara.

 (2) Lepingulise fondi osakust tulenevad nõuded rahuldatakse vastavalt pankrotiseaduse §-s 156 võlgnikule tagastatava vara kohta sätestatule.

4. osa DEPOSITOORIUM 

24. peatükk Nõuded fondi depositooriumile 

§ 285. Peatüki kohaldamine ja depositooriumi kohustuslikkus

 (1) Depositoorium peab olema igal fondil, välja arvatud väikefondi valitseja valitsetaval fondil ja eurofondi valitseja valitsetaval mitteavalikul fondil. Kui väikefondi valitseja valitsetaval fondil või eurofondi valitseja valitsetaval mitteavalikul fondil on depositoorium, siis ei kohaldata sellele käesolevas osas depositooriumi ja depoolepingu kohta sätestatut.

 (2) Eestis pakutava teises lepinguriigis asutatud või moodustatud fondi depositooriumile kohaldatakse käesoleva seaduse § 286 lõikes 3 sätestatut. Eestis pakutava kolmandas riigis asutatud fondi depositooriumile kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 288 ja 297–299 sätestatut.

 (3) Käesolevas peatükis fondi kohta sätestatu kohaldub ka lepingulise fondi allfondile.

§ 286. Fondi depositooriumi ülesandeid täitma õigustatud isikud

 (1) Depositooriumiks võib olla krediidiasutus või investeerimisühing. Eurofondi depositooriumiks võib olla ka lepinguriigi keskpank.

 (2) Eestis asutatud või moodustatud fondi depositoorium peab olema kantud aktsiaseltsina või välisriigi äriühingu filiaalina Eesti äriregistrisse.

 (3) Eestis pakutava lepinguriigis asutatud või moodustatud fondi depositoorium võib olla välisriigi krediidiasutus või investeerimisühing, kui tema päritoluriigi õiguse kohaselt on tal õigus osutada väärtpaberituru seaduse § 44 punktis 1 nimetatud väärtpaberite hoidmise teenusega samaväärseid teenuseid ja tema üle teostatava järelevalve tase on samaväärne Euroopa Liidu krediidiasutuse või investeerimisühingu järelevalvega.

 (4) Mitteavaliku alternatiivfondi, mille osakuid, aktsiaid või osasid ei võeta tagasi viie aasta jooksul fondi asutamisest või moodustamisest arvates ja mille investeerimispoliitika kohaselt ei investeerita fondi vahendeid üldjuhul reguleeritud turul kaubeldavatesse väärtpaberitesse, depositooriumiks võib olla lisaks krediidiasutusele või investeerimisühingule muu juriidiline isik, kes täidab depositooriumi ülesandeid osana oma kutse- või äritegevusest, millele kohaldatakse kohustusliku ametialase registreerimise nõuet.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isiku tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, finantsseisund, depositooriumi kohustuste täitmisega tegelevate töötajate pädevus ja kogemused ning muud võimalused peavad olema küllaldased, et tagada käesolevas seaduses ja depoolepingus nimetatud depositooriumi ülesannete täitmine.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik peab enne depositooriumi teenuse osutamise alustamist Finantsinspektsiooni sellest teavitama. Nimetatud teavitus loetakse Finantsinspektsiooni poolt depositooriumina tegutsemise õiguse andmiseks. Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isiku üle järelevalve teostamisel rakendada kõiki käesolevas seaduses sätestatud meetmeid.

§ 287. Nõuded depositooriumile

 (1) Depositooriumi tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, finantsseisund, depositooriumi kohustuste täitmisega tegelevate töötajate pädevus ja kogemused ning tehnilised süsteemid ja vahendid peavad olema küllaldased, et tagada käesolevas seaduses või depoolepingus depositooriumile ette nähtud ülesannete täitmine.

 (2) Depositoorium tegutseb oma ülesannete täitmisel ausalt, õiglaselt, asjatundlikult, fondivalitsejast sõltumatult ja fondi, fondi osakuomanike või aktsionäride huvides.

 (3) Depositoorium võib pakkuda fondile või fondivalitsejale vaid teenuseid, mis ei tekita fondivalitseja, fondi, osakuomanike, aktsionäride ja depositooriumi vahelist huvide konflikti. Huvide konflikti tekitada võiva teenuse, sealhulgas fondi vastaspoolena tegutseva peamaakleri teenuse osutamine on lubatud vaid juhul, kui depositooriumi organisatsiooniline ülesehitus ja tehniliste süsteemide tase võimaldab hoida depositooriumi funktsioone huvide konflikti tekitada võivatest teenustest lahus. Võimalikud huvide konfliktid tuleb tuvastada, neid juhtida, jälgida ning fondi osakuomanikke ja aktsionäre nendest teavitada depositooriumi sise-eeskirjades sätestatud viisil.

 (4) Depositoorium täidab käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid ka pärast depoolepingu lõppemist, kui depooleping lõpeb fondi valitsemise õiguse lõppemisel käesoleva seaduse § 305 lõikes 7 nimetatud alusel ning kui pärast depoolepingu lõppemist ei ole fondi vara üle antud teisele depositooriumile. Depositooriumil on õigus saada käesolevas lõikes nimetatud tegevuse eest depoolepingus sätestatud tasu.

 (5) Finantsinspektsiooni eelnevalt teavitades on depositooriumil õigus depooleping fondivalitsejapoolse olulise rikkumise korral üles öelda või loobuda depoolepingu lõppemisel käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisest.

 (6) Depositooriumil ja depositooriumi töötajatel tuleb teatada käesoleva seaduse nõuete rikkumisest vastavalt käesoleva seaduse § 343 lõikes 1 sätestatule ning õigusrikkumisest teavitamiseks tuleb depositooriumil tagada käesoleva seaduse § 343 lõikes 3 nimetatud kord ja tingimused.

 (7) Käesolevas paragrahvis nimetatud nõuded kohalduvad ka kolmandatele isikutele, kellele on fondi vara hoidmise ülesanded edasi antud.

§ 288. Eestis pakutava kolmanda riigi alternatiivfondi depositooriumile esitatavad nõuded

 (1) Eestis pakutava kolmanda riigi alternatiivfondi depositooriumi päritoluriigiks võib olla alternatiivfondi või alternatiivfondi valitseja päritoluriik või alternatiivfondi valitseja osutatud lepinguriik.

 (2) Eestis pakutava alternatiivfondi depositooriumiks võib olla kolmandas riigis asutatud isik, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
 1) kolmanda riigi ja Finantsinspektsiooni vahel on sõlmitud koostöö ja teabevahetuse kokkulepe juhul, kui fondivalitseja päritoluriigiks ei ole Eesti;
 2) depositooriumile kohaldatakse lepinguriikidega sarnaseid tõhusaid usaldatavusnõudeid, sealhulgas miinimumkapitali nõudeid, ning tagatud on tõhus järelevalve nende nõuete täitmise üle;
 3) depositooriumi asukohaks olevas kolmandas riigis või territooriumil rakendatakse piisavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid ning see riik või territoorium teeb rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal;
 4) kolmanda riigi ja Eesti vahel on sõlmitud OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artikli 26 kohane leping, sealhulgas mitmepoolne maksuleping, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise;
 5) depositoorium vastutab lepingu kohaselt alternatiivfondi või alternatiivfondi osanike ja aktsionäride ees käesoleva seaduse § 298 kohaselt ning kohustub järgima käesoleva seaduse §-s 297 sätestatud depositooriumi ülesannete edasiandmise nõudeid.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud usaldatavusnõuded ja järelevalve põhimõtted on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.

§ 289. Depositooriumi ülesanded

 (1) Depositoorium:
 1) hoiab fondi raha, väärtpabereid ja muud vara, mida on võimalik hoida, ülejäänud vara kohta peab arvestust;
 2) arveldab fondi varaga tehtud tehinguid;
 3) hoolitseb, et fondi vara ja osakute, aktsiate või osade puhasväärtust arvutataks vastavalt õigusaktidele ja fondi alusdokumendile;
 4) tagab fondi tulu jaotamise vastavalt õigusaktidele ja fondi alusdokumendile või prospektile;
 5) täidab fondivalitseja korraldusi ning hindab nende vastavust õigusaktidele ja fondi alusdokumendile või prospektile;
 6) täidab muid ülesandeid vastavalt õigusaktides ja depoolepingus sätestatule.

 (2) Depositoorium jälgib oma kohustuste täitmisel, et fondivalitsejas kehtestatud protseduurireeglid ja fondivalitseja sõlmitud lepingud oleksid kooskõlas õigusaktide ning fondi alusdokumendiga. Depositoorium kontrollib perioodiliselt fondivalitseja tegevuse kooskõla õigusaktide, fondi alusdokumendi ja fondivalitseja sise-eeskirjadega.

 (3) Alternatiivfondi depositooriumi ülesanded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.

§ 290. Depositooriumi ülesanded fondi vara hoidmisel

 (1) Depositooriumi kohustus vara hoida on väärtpaberite puhul piiritletud selliste väärtpaberitega, mida on võimalik kajastada depositooriumis avatud väärtpaberikontol või mida on võimalik depositooriumile füüsiliselt üle anda. Väärtpaberite hoidmisele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-s 881 nimetatud nõudeid.

 (2) Muu vara puhul seisneb depositooriumi vara hoidmise kohustus selle vara omandiõiguse hindamises ja vara üle arvestuse pidamises. Omandiõiguse hindamisel tugineb depositoorium fondivalitseja esitatud teabele ja dokumentidele ning võimaluse korral teistele välistele tõenditele. Vara omandiõiguse arvestus peab olema vastavuses fondivalitseja esitatud teabe ja dokumentidega ning teiste väliste tõenditega.

 (3) Depositoorium esitab eurofondi valitsejale ülevaate eurofondi kogu varast regulaarselt vähemalt üks kord aastas.

 (4) Käesoleva paragrahvi nõuded kohalduvad ka kolmandatele isikutele, kellele depositoorium on fondi vara hoidmise ülesanded edasi andnud.

 (5) Alternatiivfondi depositooriumile kohalduvad fondi vara hoidmise nõuded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.

§ 291. Depositooriumi ülesanded fondi varaga tehtud tehingute tegemisel ja rahavoogude jälgimisel

 (1) Fondivalitseja või kolmas isik, kellele fondi vara hoidmise ülesanded on edasi antud, võib teha tehinguid fondi varaga üksnes depositooriumi vahendusel või depositooriumi eelneval nõusolekul.

 (2) Raha osakute, aktsiate või osade väljalaskmisest ja fondi vara võõrandamisest, samuti dividendid, intressid ja muud rahalised vahendid tuleb viivitamata kanda fondi, depositooriumi või fondivalitseja nimel avatud fondi arvelduskontole.

 (3) Väljamakseid fondi arvelduskontolt võib depositoorium teha ainult fondivalitseja korraldusel vastavalt õigusaktidele, depoolepingule, valitsemislepingule ja fondi alusdokumendile või prospektile.

 (4) Depositoorium hoolitseb, et kõik arveldused fondi vara võõrandamisel ja fondile vara omandamisel teostataks täies ulatuses ja selleks õigusaktides ette nähtud tähtaja jooksul, selle puudumisel aga ülekandeks tavapäraselt vajaliku tähtaja jooksul.

 (5) Depositoorium hoolitseb, et osakute, aktsiate või osade väljalaskmine, võõrandamine, tagasivõtmine, tagasiostmine, tühistamine ja hüvitamine toimuks vastavalt õigusaktides ja fondi alusdokumendis ette nähtud nõuetele.

 (6) Depositoorium tagab fondi rahavoogude jälgimise ning osakute, aktsiate või osade märkimiseks tehtud maksete laekumise fondi arvelduskontole, mis on kas fondi, fondivalitseja või depositooriumi nimel avatud lepinguriigi keskpangas või krediidiasutuses. Arvelduskonto võib avada kolmanda riigi krediidiasutuses juhul, kui selle krediidiasutuse asukohariigi õiguse kohaselt on ta kohustatud järgima väärtpaberituru seaduse §-s 88 sätestatud kliendi vara kaitse põhimõtteid.

§ 292. Eurofondide ja teiste avalikult pakutavate fondide vara uuesti kasutamise piirangud

 (1) Depositoorium ei tohi eurofondide ja teiste avalikult pakutavate fondide poolt talle hoiule antud vara uuesti kasutada, sealhulgas on keelatud vara võõrandamine, pantimine ja laenamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.

 (2) Eurofondide ja teiste avalikult pakutavate fondide depositooriumis hoitavat vara võib depositoorium uuesti kasutada vaid kõigi järgmiste tingimuste täitmisel:
 1) tehinguid fondi varaga tehakse fondi arvel;
 2) depositoorium täidab fondivalitseja korraldusi fondi nimel;
 3) fondi vara kasutatakse fondi, fondi osakuomanike või aktsionäride huvides;
 4) tehing fondi varaga on tagatud kvaliteetse ja likviidse tagatisega, mille fond on omandanud.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud tagatise turuväärtus peab igal ajal ületama kasutatava fondi vara turuväärtuse vähemalt määratud ülekursi ulatuses.

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud fondi vara uuesti kasutamise piiranguid kohaldatakse ka kolmandatele isikutele, kellele on fondi vara hoidmise ülesanded edasi antud.

§ 293. Depositooriumi õigused ja kohustused

 (1) Depositooriumil on õigus esitada oma nimel fondi investorite või fondi nõuded fondivalitseja vastu, kui nende nõuete esitamine on otstarbekas. Depositoorium ei ole kohustatud nimetatud nõudeid esitama, kui fondi investorid või fond on nõuded juba esitanud.

 (2) Depositooriumil on õigus esitada oma nimel fondi investorite või fondi nõuded kolmandate isikute vastu või vastuväide või vara aresti alt vabastamise taotlus, kui varast teostatakse sundtäitmist või vara on arestitud nõude katteks, mille eest fondi varaga ei vastutata.

 (3) Depositoorium võib nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevuse eest fondivalitsejalt või fondilt mõistlikku tasu ja sellega seotud kulutuste hüvitamist.

 (4) Depositooriumil on õigus saada tasu depooteenuste osutamise eest ja hüvitist nende teenuste osutamisel tehtud kulutuste eest vastavalt depoolepingule, fondi alusdokumendile või prospektile.

 (5) Kui fondivalitseja või fondi tegevus depositooriumile teadaolevatel andmetel on oluliselt vastuolus õigusaktidega või fondi alusdokumendiga, prospekti, depoolepingu või valitsemislepinguga, teavitab depositoorium sellest viivitamata Finantsinspektsiooni ja fondivalitseja nõukogu.

§ 294. Depooleping

 (1) Depooleping sõlmitakse fondivalitseja ja depositooriumi vahel kirjalikus vormis ning depoolepinguga reguleeritakse fondi vara depositooriumile hoiule andmise tingimusi ja teisi depositooriumi ülesannete täitmiseks vajalikke õigusaktidest ja fondi alusdokumendist tulenevaid ülesandeid.

 (2) Fondi depoolepingus nähakse ette:
 1) lepingu kehtivusaeg;
 2) poolte õigused ja kohustused;
 3) arvelduste tegemise kord;
 4) depositooriumile makstava tasu suurus ja maksmise kord;
 5) depooteenuste osutamisel tehtud kulutuste katmise ulatus ja kord;
 6) poolte vastutus lepingu rikkumise eest;
 7) depositooriumi vastutus fondi vara või väärtpaberite hoidmisel kolmandate isikute juures;
 8) vaidluste lahendamise kord;
 9) lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused ja kord, sealhulgas vara säilitamise ja üleandmise tingimused pärast depoolepingu lõppemist;
 10) avalikult pakutava fondi depoolepingule Eesti õiguse kohaldamine;
 11) muud õigusaktidega sätestatud ja fondi alusdokumendist või prospektist tulenevad tingimused.

 (3) Alternatiivfondi depositooriumile kohalduv depoolepingus esitatavate andmete loetelu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 artiklis 83.

§ 295. Lepinguriigi fondivalitseja valitsetava eurofondi depoolepingu täiendavad tingimused

 (1) Kui Eestis asutatud eurofondi valitseb teise lepinguriigi fondivalitseja, tuleb depoolepingus lisaks käesoleva seaduse § 294 lõikes 2 sätestatule esitada või depoolepingule lisada:
 1) kogu teave, mida tuleb eurofondi, fondivalitseja ja depositooriumi vahel vahetada seoses eurofondi osakute väljalaskmise ja tagasivõtmisega, ning depositooriumi vahetamisel teabe ja dokumentide üleandmise tingimused ja kord;
 2) depoolepingu pooltele kohaldatavad info ja dokumentidega seotud konfidentsiaalsusnõuded;
 3) teave depoolepingu poolte rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustuste täitmise ja vastutuse kohta;
 4) depoolepinguga hõlmatud teiste eurofondide loetelu;
 5) depositooriumisse vara hoiule andmise ja vara hoidmise kord vara liikide kaupa;
 6) eurofondi tingimuste või prospekti muutmise kord, sealhulgas depositooriumi muudatustest teavitamise kord;
 7) depositooriumi poolt fondivalitsejale teabe edastamise kord, sealhulgas väärtpaberitega seotud õiguste teostamise kord ja fondivalitsejale eurofondi raamatupidamise aruandeid käsitlevale teabele õigeaegse ja vajaliku juurdepääsu tagamise kord;
 8) fondivalitseja poolt depositooriumile selle kohustuste täitmiseks vajalikule teabele juurdepääsu tagamise kord;
 9) depositooriumi poolt fondivalitseja tegevuse kontrollimise ja edastatud teabe kvaliteedi hindamise, sealhulgas kohapealse kontrolli läbiviimise kord;
 10) fondivalitseja poolt depositooriumi tegevuse ja kohustuste täitmise kontrollimise kord.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud info ja dokumentide konfidentsiaalsusnõude kehtestamine ei tohi takistada Finantsinspektsiooni või fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse juurdepääsu dokumentidele ja teabele.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule tuleb depositooriumi või fondivalitseja ülesannete edasiandmisel depoolepingus ette näha:
 1) kohustus esitada regulaarselt andmed kolmanda isiku kohta, kellele depositoorium või fondivalitseja on oma ülesandeid edasi andnud;
 2) kohustus esitada ühe depoolepingu poole taotlusel teisele poolele teave kolmanda isiku valikukriteeriumide kohta ja meetmed, mida kohaldatakse kolmanda isiku tegevuse kontrollimiseks;
 3) mõlema osapoole kinnitus, et depositooriumi vastutust ei mõjuta eurofondi vara või väärtpaberite hoidmine kolmanda isiku juures.

 (4) Kummagi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 9 ja 10 nimetatud korra võib kokku leppida eraldi kirjaliku lepinguga.

 (5) Kui depoolepingu pooled lepivad kokku käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatava teabe edastamise tervikuna või osaliselt elektroonilises vormis, tuleb depoolepingus ette näha teabe säilitamise tingimused.

 (6) Eurofondi depositooriumile kohalduv depoolepingus esitatavate andmete loetelu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 artiklis 2.

§ 296. Vara lahusus

 (1) Depositoorium hoiab fondi vara, sealhulgas depositooriumis või krediidiasutuses fondi arvelduskontol hoitavast rahast tulenevaid nõudeid, eraldi oma varast ja peab fondi vara kohta eraldi arvestust.

 (2) Depositoorium võib hoida fondi vara oma nimel, kui selleks on fondivalitseja nõusolek ja on tagatud fondi vara kohta eraldi arvestuse pidamine.

 (3) Fondi väärtpaberid ei kuulu depositooriumi pankrotivara hulka ja nende arvel ei saa rahuldada depositooriumi võlausaldajate nõudeid. Fondi väärtpaberite välistamiseks depositooriumi pankrotivarast ei tule fondi investoritel pankrotiseaduse § 123 lõikes 3 nimetatud taotlust esitada.

 (4) Depositooriumis hoitavast fondi rahast tulenevad nõuded rahuldatakse eelisjärjekorras enne pankrotiseaduse § 153 lõikes 1 nimetatud nõudeid.

§ 297. Depositooriumi ülesannete edasiandmine

 (1) Depositooriumi ülesannete edasiandmine peab olema põhjendatud ja selle eesmärk ei tohi olla käesolevas seaduses sätestatud nõuete järgimisest kõrvalehoidmine.

 (2) Depositoorium valib fondi vara hoidva kolmanda isiku vajaliku hoolsusega, et tagada selle kolmanda isiku usaldusväärsus. Depositoorium on enne ülesannete edasiandmist ja ka edaspidi kohustatud kontrollima, kas kolmanda isiku organisatsioonilise ning tehnilise korralduse tase ja finantsseisund on küllaldased tema lepingujärgsete kohustuste täitmiseks.

 (3) Depositooriumi vahendusel või nimel hoitava vara hoidmise ülesannete edasiandmine on lubatud vaid isikule, kelle üle teostatakse järelevalvet ja kellele kohaldatakse usaldatavusnõudeid, sealhulgas miinimumkapitali nõudeid.

 (4) Depositooriumil on õigus edasi anda käesoleva seaduse §-s 289 sätestatud ülesannetest üksnes käesoleva seaduse §-s 290 sätestatud vara hoidmisega seotud ülesandeid.

 (5) Depositooriumil on õigus edasi anda ülesandeid kolmandale isikule, kes vastab talle edasi antud ülesannete täitmise ajal järgmistele tingimustele:
 1) depositooriumi poolt kolmandale isikule hoida antud väärtpaberite olemasolu ja kajastamist kolmanda isiku raamatupidamises kontrollib vähemalt korra aastas audiitorettevõtja;
 2) kolmas isik järgib käesoleva seaduse § 296 lõigetes 1–3 sätestatud vara lahususe põhimõtteid.

 (6) Kolmas isik võib talle edasi antud depositooriumi ülesandeid edasi anda tingimusel, et isik, kellele need edasi antakse, järgib depositooriumile seatud nõudeid.

 (7) Depositooriumi ülesannete edasiandmiseks ei loeta väärtpaberiarveldussüsteemide korraldajate teenuste osutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.06.1998, lk 45–50) tähenduses või kolmandate riikide väärtpaberiarveldussüsteemide samalaadsete teenuste osutamist.

 (8) Alternatiivfondi depositooriumi ülesannete edasiandmise põhimõtted on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.

 (9) Eurofondi depositooriumi ülesannete edasiandmise põhimõtted on nimetatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2016/438, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses depositooriumide kohustustega (ELT L 78, 24.03.2016, lk 11–30).

§ 298. Depositooriumi vastutus

 (1) Depositoorium vastutab hooletuse tõttu või tahtlikult oma kohustuste täitmata jätmisega fondi investoritele otsese varalise kahju tekitamise eest.

 (2) Depositoorium vastutab fondi või fondi investorite ees oma arvel või nimel hoitavate või kolmandale isikule edasi antud väärtpaberite kaotsimineku eest. Hoitavate väärtpaberite kaotsimineku korral tagastab depositoorium põhjendamatu viivituseta fondile kuuluvad sama liiki väärtpaberid või neile vastava rahasumma.

 (3) Depositoorium ei vastuta kolmandale isikule üle antud fondi väärtpaberi kaotsimineku eest, kui ta tõendab, et väärtpaberi kaotsimineku tingis depositooriumist sõltumatu väline sündmus, mille tagajärjed oleksid olnud vaatamata depositooriumi jõupingutustele vältimatud.

 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule võib alternatiivfondi depositoorium vabaneda kolmandale isikule üle antud fondi väärtpaberi kaotsimineku korral vastutusest, kui ta suudab tõendada, et:
 1) kõik fondi vara hoidmise ülesannete edasiandmise nõuded on olnud täidetud;
 2) depositooriumi ja kolmanda isiku vahel on sõlmitud kirjalik leping, millega depositooriumi kohustused fondi väärpaberite suhtes antakse sõnaselgelt üle sellele kolmandale isikule ja väärtpaberite kaotsimineku korral on fondivalitsejal, fondil või depositooriumil fondivalitseja või fondi nimel õigus esitada kahjunõue selle kolmanda isiku vastu;
 3) depoolepingus lubatakse sõnaselgelt fondivalitseja depositoorium vastutusest vabastada ja esitatakse objektiivne vastutusest vabastamise põhjendus.

 (5) Eurofondi osakuomanikel või aktsionäridel on õigus nõuda depositooriumi tekitatud kahju hüvitamist depositooriumilt otse või fondivalitseja kaudu, kui tagatud on aktsionäride ja osakuomanike võrdne kohtlemine ja sellega ei kaasne mitmekordset kahju hüvitamist.

 (6) Alternatiivfondi osakuomanikel või aktsionäridel on õigus nõuda depositooriumi tekitatud kahju hüvitamist depositooriumilt otse või fondivalitseja kaudu, sõltuvalt fondivalitseja, depositooriumi ja aktsionäride või osakuomanike vahelisest kokkuleppest.

 (7) Depositoorium ei vabane vastutusest fondi vara hoidmise ülesannete edasiandmisel.

 (8) Alternatiivfondi depositooriumile kohalduvad täiendavad vastutuse tuvastamise ja vastutusest vabastamise põhimõtted on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.

 (9) Eurofondi depositooriumile kohalduvad täiendavad vastutuse tuvastamise ja vabastamise põhimõtted on nimetatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2016/438.

§ 299. Kolmandas riigis tegutsevale isikule depositooriumi ülesannete edasiandmise ja vastutuse erisused

 (1) Kui kolmanda riigi õiguse kohaselt peab teatavaid väärtpabereid hoidma kolmandas riigis tegutsev isik, kes ei vasta käesoleva seaduse § 297 lõikes 3 nimetatud tingimustele, siis võib depositooriumi ülesandeid edasi anda sellisele isikule kolmanda riigi õiguse alusel käesoleva seaduse § 297 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavate isikute puudumise ajaks vaid järgmistel tingimustel:
 1) fondi investoreid teavitatakse enne osakute, aktsiate või osade märkimist kolmanda riigi õigusest tulenevatest ülesannete edasiandmise piirangutest, ülesannete edasiandmise põhjendustest ja ülesannete edasiandmisega seotud riskidest;
 2) fond või fondivalitseja on andnud depositooriumile suunise anda vastavate väärtpaberite hoidmise ülesanded edasi kolmandas riigis tegutsevale isikule.

 (2) Kui kolmanda riigi õiguse kohaselt peab teatavaid väärtpabereid hoidma kolmandas riigis tegutsev isik, kes ei vasta käesoleva seaduse § 297 lõikes 3 nimetatud tingimustele, siis võib depositoorium kolmanda isiku tegevuse eest vastutusest vabaneda järgmistel tingimustel:
 1) fondi alusdokumendis on selline vastutusest vabastamise võimalus sõnaselgelt esitatud;
 2) fondi investoreid teavitatakse enne osakute, aktsiate või osade märkimist sellisest vastutusest vabastamisest ja selle põhjendatusest;
 3) fond või fondivalitseja on andnud depositooriumile juhise anda selliste väärtpaberite hoidmine edasi kolmanda riigi vastavale isikule ja nende vahel sõlmitud kirjalikus lepingus on depositooriumi vastutus sõnaselgelt kolmandale isikule üle antud;
 4) depositooriumi ja kolmanda riigi vastava isiku vahel sõlmitud kirjaliku lepinguga antakse depositooriumi kohustused sõnaselgelt üle nimetatud kolmandale isikule ja vastava lepingu kohaselt on fondil, fondivalitsejal või depositooriumil väärtpaberite kaotsimineku korral õigus esitada nõue nimetatud kolmanda isiku vastu.

§ 300. Depositooriumi vahetamine Finantsinspektsiooni ettekirjutuse alusel

 (1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega kohustada fondivalitsejat vahetama depositooriumi fondi investorite õigustatud huvide kaitsmiseks, kui depositoorium ei täida õigusaktidest, depoolepingust või muust lepingust tulenevat kohustust.

 (2) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutuses määrata tähtaja, mille jooksul peab fondivalitseja sõlmima uue depoolepingu ja fondi vara uuele depositooriumile üle andma.

 (3) Depositoorium täidab õigusaktidest ja depoolepingust tulenevaid kohustusi kuni uue depoolepingu sõlmimiseni ning annab fondi vara uuele depositooriumile üle hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks. Depositooriumil on õigus saad käesolevas lõikes sätestatud tegevuse eest depoolepingus sätestatud tasu.

25. peatükk Pensionifondi depositooriumi erisused 

§ 301. Pensionifondi depositooriumile seatud lisatingimused

 (1) Pensionifondi depositooriumiks võib olla üksnes krediidiasutus, mis on kantud aktsiaseltsina või välisriigi äriühingu filiaalina Eesti äriregistrisse.

 (2) Kohustusliku pensionifondi depositooriumiks võib olla üksnes väärtpaberite registri pidamise seaduses nimetatud Eesti või välisriigi kontohaldurist krediidiasutus.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (3) Lisaks käesoleva seaduse §-s 287 sätestatule peavad kohustusliku pensionifondi depositooriumi tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, finantsseisund, depositooriumi kohustuste täitmisega tegelevate töötajate pädevus ja kogemused ning tehnilised süsteemid ja vahendid olema küllaldased, et tagada kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 525 lõikes 3 nimetatud lepingus depositooriumile ette nähtud ülesannete täitmine.

 (4) Depositoorium täidab käesolevas seaduses ja kogumispensionide seaduses sätestatud ülesandeid ka pärast depoolepingu lõppemist, kui depooleping lõpeb fondivalitseja pensionifondi valitsemise õiguse lõppemisel või muudel juhtudel, kui pärast depoolepingu lõppemist ei ole pensionifondi vara üle antud teisele depositooriumile.

§ 302. Pensionifondi depositooriumi tegevus ja vastutus

 (1) Lisaks käesolevas peatükis sätestatule kontrollib pensionifondi depositoorium järgmiste tehingute vastavust õigusaktides, pensionifondi tingimustes ja prospektis ning kohustusliku pensionifondi korral kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 525 lõikes 3 nimetatud lepingus kehtestatud nõuetele:
 1) pensionifondi osakute vahetamine;
 2) pensionifondi osakute tagasivõtmine kohustusliku või täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimiseks;
 3) pensionifondi osakute tagasivõtmine osakuomanikule väljamakse tegemiseks.

 (2) Depositoorium teatab pensioniregistri pidajale iga tööpäeva alguseks kohustusliku pensionifondi osaku väljalaskmis- ja tagasivõtmishinna ning väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu suuruse.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (3) Lisaks käesoleva seaduse § 298 lõikes 3 sätestatule võib pensionifondi depositoorium vabaneda kolmandale isikule üle antud fondi väärtpaberi kaotsimineku korral vastutusest, kui ta suudab tõendada käesoleva seaduse § 298 lõikes 4 sätestatud tingimuste täitmist.

 (4) Pensionifondi osakuomanikel on õigus nõuda depositooriumi tekitatud kahju hüvitamist depositooriumilt otse või fondivalitseja kaudu, kui tagatud on osakuomanike võrdne kohtlemine ja sellega ei kaasne mitmekordset kahju hüvitamist.

§ 303. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi depositooriumi erisused

 (1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi depositooriumi suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis depositooriumi kohta sätestatut, arvestades vabatahtliku pensionifondi depositooriumi suhtes sätestatud erisusi.

 (2) Käesolevas peatükis aktsionäride kohta sätestatut kohaldatakse määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi puhul pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.

 (3) Lisaks käesoleva seaduse § 298 lõikes 3 sätestatule võib määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi depositoorium vabaneda kolmandale isikule üle antud fondi väärtpaberi kaotsimineku korral vastutusest, kui ta suudab tõendada käesoleva seaduse § 298 lõike 4 punktides 1–3 sätestatud tingimuste täitmist.

 (4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniskeemiga hõlmatud isikutel on õigus nõuda fondivalitsejalt depositooriumi tekitatud kahju hüvitamist, kui tagatud on pensioniskeemiga hõlmatud isikute võrdne kohtlemine ja sellega ei kaasne mitmekordset kahju hüvitamist.

5. osa FONDIVALITSEJA 

26. peatükk Üldsätted, fondivalitseja tegevus ja juhtimine 

1. jagu Üldsätted 

§ 304. Üldsätted ja kohaldamine

 (1) Käesolevat osa kohaldatakse Eestis asutatud fondivalitsejatele. Välisriigis asutatud fondivalitsejatele kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse §-des 398–440 sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Eestis moodustatud või asutatud fondi valitseja asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis. Eestis moodustatud või asutatud fondi valitseja asukoht võib olla välisriigis, kui fondivalitseja on tegutsemiseks asutanud Eestis filiaali või kui ta osutab Eestis piiriüleseid teenuseid.

 (3) Käesolevas osas fondivalitseja kohta sätestatut kohaldatakse aktsiaseltsifondina asutatud tööandja pensionifondi suhtes käesoleva seaduse §-des 216–239 sätestatud ulatuses.

 (4) Euroopa riskikapitalifondi valitseja, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja ja Euroopa pikaajalise investeerimisfondi moodustamisel või asutamisel kohaldatakse fondivalitseja suhtes lisaks käesolevas seaduses sätestatule ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 2015/760 fondivalitseja kohta sätestatut.

 (5) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute tegevuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 2015/760 sätestatud nõuetega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, sealhulgas fondivalitsejale kohalduvaid vastutuse sätteid.

2. jagu Fondi valitsemine ja investeerimisteenuste osutamine 

§ 305. Fondi valitsemine

 (1) Fondi on õigus valitseda vaid selle fondi valitsejal. Fondivalitseja võib fondi valitsemise üle anda teisele fondivalitsejale, kellel on vastava fondi valitsemise õigus.

 (2) Eurofondi ja pensionifondi valitsemine seisneb järgmises tegevuses:
 1) fondi vara investeerimine ja fondi vara investeerimisega seotud riskide juhtimine;
 2) fondi administreerimine ning
 3) fondi pakkumine.

 (3) Alternatiivfondi valitsemine seisneb vähemalt fondi vara investeerimises ja fondi vara investeerimisega seotud riskide juhtimises. Alternatiivfondi valitseja võib alternatiivfondi valitsemise raames teha täiendavalt järgmist:
 1) alternatiivfondi administreerimine;
 2) alternatiivfondi pakkumine;
 3) alternatiivfondi investeeringute objektiks oleva vara valitsemisega seotud tegevus, sealhulgas kinnisvara haldamine, ettevõtjate nõustamine kapitali struktuuri, äristrateegia ja muudes sellealastes küsimustes ja muude teenuste osutamine seoses ettevõtjate ühinemise ja omandamisega ning alternatiivfondi ja selle investeeringute objektiks oleva vara valitsemisega.

 (4) Fondi vara investeerimine seisneb fondi investeerimispoliitika kindlaksmääramises ja investeerimisotsuste tegemises fondi vara paigutamisel ning sellega tehingute tegemisel.

 (5) Fondi administreerimine on:
 1) fondi vara arvestuse pidamine ning lepingulise fondi raamatupidamise korraldamine;
 2) fondi investoritele vajaliku teabe edastamine ja muu klienditeenindus, sealhulgas fondi investorite kaebuste lahendamine;
 3) fondi vara hindamine ja selle puhasväärtuse kindlaksmääramine, sealhulgas fondi vara kohta teabe ja aruannete esitamine;
 4) fondi tegevuse õigusaktidele vastavuse jälgimine, sealhulgas asjakohase sisekontrolli süsteemi rakendamine fondi suhtes;
 5) fondi osakute või aktsiate registri pidamise korraldamine;
 6) fondi tulu arvestamine ning fondi investoritele tulu jaotamise korraldamine;
 7) fondi osakute või aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine;
 8) osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmisega ning vara valitsemisega seotud arvelduste korraldamine, sealhulgas vajalike tõendite väljastamine;
 9) fondiga seotud dokumentide säilitamine.

 (6) Pensionifondi valitseja võib pensionifondi valitsemise raames teha tema enda valitsetava pensionifondi investeeringute objektiks oleva vara suhtes täiendavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud tegevusi.

 (7) Fondivalitseja õigus fondi valitseda lõpeb:
 1) fondi valitsemise üleandmisel teisele fondivalitsejale;
 2) fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel;
 3) fondivalitseja sundlõpetamisel;
 4) fondivalitseja pankroti väljakuulutamisel või tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemisel;
 5) Finantsinspektsiooni vastava ettekirjutuse tegemisel.

§ 306. Fondivalitseja tegevusloa ulatus ja tema tegevuse registreerimine

 (1) Fondivalitsejana tegutsemiseks peab isikul olema käesolevas seaduses sätestatud tegevusluba, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Väikefondi valitseja, kes valitseb aktsiaseltsifondi või lepingulist fondi, peab taotlema fondivalitseja tegevusluba. Tegevusloaga väikefondi valitsejale kohaldatakse käesolevas peatükis ning §-des 441–452 ja 454 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (3) Kui väikefondi valitseja ei taotle tegevusluba, peab ta registreerima oma tegevuse Finantsinspektsioonis vastavalt käesoleva seaduse §-s 453 sätestatule ja täitma käesoleva seaduse §-s 454 sätestatud teabe Finantsinspektsioonile esitamise kohustust. Tegevusloata väikefondi valitsejale ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 309–312 fondivalitseja tegevuse ja juhtimise kohta sätestatut ega §-des 441–452 väikefondi valitseja kohta sätestatut.

 (4) Fondivalitseja, kes soovib kasutada kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL kohaseid õigusi, peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba alternatiivfondi valitsemiseks vastavalt käesoleva seaduse §-des 313–321 sätestatule ja tema suhtes kohaldatakse kõiki alternatiivfondi valitseja suhtes ette nähtud nõudeid.

 (5) Finantsinspektsiooni väljastatav fondivalitseja tegevusluba annab ühe või mitu järgmist õigust (edaspidi tegevusloa ulatus):
 1) eurofondi valitsejana tegutsemine;
 2) alternatiivfondi valitsejana tegutsemine;
 3) kohustusliku pensionifondi valitsejana tegutsemine;
 4) vabatahtliku pensionifondi valitsejana tegutsemine;
 5) väikefondi valitsejana tegutsemine;
 6) investeerimisteenuste ja investeerimiskõrvalteenuste ning muude käesoleva seaduse §-s 307 nimetatud teenuste osutamine.

 (6) Fondivalitseja võib valitseda neid fonde ja osutada neid investeerimisteenuseid või investeerimiskõrvalteenuseid, milleks tal on tegevusluba, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (7) Eurofondi valitseja võib valitseda alternatiivfondi ja alternatiivfondi valitseja võib valitseda eurofondi, kui fondivalitseja on saanud täiendava tegevusloa sellise fondi valitsejana tegutsemiseks. Pensionifondi valitseja võib valitseda eurofondi või alternatiivfondi, kui ta on saanud täiendava tegevusloa sellise fondi valitsejana tegutsemiseks. Pensionifondi valitseja võib valitseda vaid selliseid alternatiivfonde, mis on asutatud käesoleva seaduse alusel.

 (8) Eurofondi ega pensionifondi valitseja ei pea taotlema täiendavat tegevusluba, et valitseda alternatiivfondi, mille vara maht on alla käesoleva seaduse § 3 lõikes 6 nimetatud väikefondi valitsejale seatud varakünnise.

 (9) Väikefondi valitseja võib valitseda vaid mitteavalikku fondi. Ta võib taotleda tegevusluba üksnes mitteavalikult pakutavate fondide valitsemiseks. Ta ei saa taotleda õigust investeerimisteenuste ja investeerimiskõrvalteenuste osutamiseks väärtpaberituru seaduse tähenduses.

 (10) Kui väikefondi valitseja valitsetava vara kogumaht ületab käesoleva seaduse § 3 lõikes 6 sätestatud varakünnist, tuleb fondivalitsejal esitada Finantsinspektsioonile tegevusloa taotlus käesoleva seaduse § 313 kohaselt 30 kalendripäeva jooksul varakünnise ületamisest arvates.

§ 307. Fondivalitseja osutatavad teenused

 (1) Eurofondi või alternatiivfondi valitseja võib taotleda tegevusluba fondi valitsemiseks koos õigusega osutada ühte või mitut järgmist investeerimisteenust või investeerimiskõrvalteenust:
 1) väärtpaberiportfelli valitsemine väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 4 tähenduses;
 2) investeerimisnõustamine väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 5 tähenduses;
 3) kliendi jaoks fondi osakute või aktsiate hoidmine väärtpaberituru seaduse § 44 punkti 1 tähenduses.

 (2) Alternatiivfondi valitseja võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste osutamisele taotleda õigust osutada investeerimisteenusena väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmise ja edastamise teenust väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 1 tähenduses.

 (3) Eurofondi või alternatiivfondi valitseja võib taotleda õigust osutada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud teenust ja alternatiivfondi valitseja võib täiendavalt taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teenuse osutamise õigust juhul, kui ta taotleb järgmisi õigusi või need on talle antud:
 1) tegutsemine eurofondi või alternatiivfondi valitsejana ja
 2) õigus osutada väärtpaberiportfelli valitsemise teenust väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 4 tähenduses.

 (4) Fondivalitseja võib osutada fondi valitsemise teenust ka fondile, mida ta ei valitse, tingimusel, et ta valitseb vähemalt ühte fondi.

§ 308. Tegevusloa menetlemine ja tegevusloa andmise või kehtetuks tunnistamise otsuse avalikustamine

 (1) Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel fondivalitsejale fondi valitsemiseks või investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse osutamiseks tegevusloa andmise, selle ulatuse muutmise või tegevusloa täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.

 (2) Fondivalitsejale fondi valitsemiseks või investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse osutamiseks tegevusloa andmise, selle ulatuse muutmise või tegevusloa täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise otsuse avalikustab fondivalitseja viivitamata pärast selle kättesaamist oma veebilehel.

 (3) Fondivalitseja tegevusloa, selle kehtetuks tunnistamise või tegevusloa muutmise taotluse menetlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 314–321 või §-des 441–443 sätestatut.

3. jagu Üldnõuded fondivalitseja tegevusele ja juhtimisele 

§ 309. Nõuded fondivalitseja tegevusele

 (1) Fondivalitseja tegevus peab vastama õigusaktidele, fondivalitseja ja tema valitsetava fondi alusdokumendile ja valitsemislepingule ning lähtuma fondi investorite parimatest huvidest.

 (2) Fondivalitseja peab kohtlema fondi investoreid võrdsetel asjaoludel võrdselt, sealhulgas jagama neile võrdsetel alustel teavet ja dokumente, arvestades mitteavaliku fondi alusdokumendis sätestatud erisusi.

 (3) Fondivalitsejal on vastavalt fondi alusdokumendile, prospektile ja valitsemislepingule õigus fondi vara vallata, kasutada ja käsutada.

 (4) Fondivalitseja teeb lepingulise fondi varaga tehinguid oma nimel ja kõigi osakuomanike ühisel arvel (edaspidi lepingulise fondi arvel) ning aktsiaseltsifondi või usaldusfondi varaga fondi nimel ja arvel või vastavalt valitsemislepingule oma nimel ja fondi arvel.

 (5) Fondivalitseja näitab oma tegevuses üles piisavat asjatundlikkust, ausust, täpsust ja hoolikust ning väldib tehinguid, mille puhul tema huvid on vastuolus tema valitsetava fondi ja fondi investori ning fondivalitseja osutatavate teenuste muude klientide huvidega (edaspidi käesolevas osas huvide konflikt). Vältimatu huvide konflikti puhul tegutseb fondivalitseja fondi ja fondi investori ning fondivalitseja osutatavate teenuste muude klientide huvidest lähtuvalt.

 (6) Fondivalitseja kehtestab korra, mis võimaldab kindlaks teha kõigi tema valitsetavate fondide varaga seotud tehingute vastaspooled, tehingute laadi ning tegemise aja ja koha. Fondivalitseja tagab, et valitsetavate fondide vara investeeritakse fondi alusdokumendi ja prospekti ning kehtivate õigusaktide kohaselt.

 (7) Fondivalitseja võib väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel kliendi vara investeerida enda valitsetavasse fondi üksnes ulatuses, milles klient on talle kirjalikult vastava õiguse andnud.

 (8) Fondivalitsejale, kes osutab investeerimisteenust või investeerimiskõrvalteenust, kohaldatakse täiendavalt väärtpaberituru seaduse §-des 811, 821, 823, 824, 826–828, § 85 punktides 1–12, §-des 852, 853–871, 873–876, 88, 8813, 891, 90, 93, 2371−23713, 23715, 23716, 23727 ja 23736−23750 sätestatut.

§ 310. Nõuded fondivalitseja juhtidele ja töötajatele

 (1) Fondivalitseja juhid peavad tagama nõuete täitmise selliselt, et:
 1) fondivalitseja organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning proportsionaalne selle tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusastmega;
 2) fondivalitsejas on kehtestatud tema tegevuseks vajalikud sise-eeskirjad, sealhulgas piisavas ulatuses huvide konflikti maandamise ja vältimise reeglid ning käesolevas seaduses sätestatud juhul riskikontrolli ja vastavuskontrolli reeglid ning tagatud on nimetatud eeskirjade tõhus rakendamine;
 3) fondivalitseja tegevus on kooskõlas õigusaktide ja sise-eeskirjadega ning fondivalitseja töötajate arv ja pädevus on piisav jätkusuutlikuks teenuste osutamiseks.

 (2) Fondivalitseja juhid ja töötajad peavad tegutsema nende puhul eeldatava ettenägelikkuse, asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, seades fondivalitseja ning tema valitsetavate fondide, investorite ja teiste klientide ja võlausaldajate huvid kõrgemale juhtide ja töötajate isiklikest majanduslikest huvidest. Fondivalitseja juhid ja töötajad ei tohi ohustada oma tegevusega finantsturgude usaldusväärsust ja korrapärast toimimist.

 (3) Fondivalitseja juhtideks tohib valida või määrata vaid isikud, kellel on fondivalitseja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane maine. Fondivalitseja töötajad peavad olema piisavate oskuste, teadmiste ja kogemustega.

 (4) Fondivalitseja juhiks ei või muu hulgas olla isik:
 1) kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud fondi, fondivalitseja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;
 2) kes on pannud toime esimese astme kuriteo;
 3) keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
 4) kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 ja 491 kohaldanud tegutsemis- või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kelle suhtes on kohus vastavalt pankrotiseaduse §-le 91 kohaldanud ärikeeldu või kelle tegutsemisõigust ärialal on muul moel seaduse, kohtuotsuse või -määruse alusel piiratud.

§ 311. Finantsinspektsiooni teavitamine juhist, siseaudiitorist ja audiitorettevõtjast

 (1) Fondivalitseja on kohustatud juhi, audiitorettevõtja ja siseaudiitori funktsiooni täitva isiku valimisest või määramisest või selle kavatsusest, samuti nende tagasiastumisest või enne volituste tähtaja lõppemist tagasikutsumise algatamisest teavitama Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist või viivitamata pärast asjakohase avalduse saamist. Nimetatud tähtaega ei kohaldata, kui ette teatada ei ole mõjuval põhjusel võimalik. Kui fondivalitseja juht või muu käesolevas lõikes nimetatud isik asendatakse teisega, kuna ta ei vasta enam nõuetele, tuleb Finantsinspektsioonile teatada ka selle põhjus.

 (2) Enne fondivalitseja juhi valimist või määramist peab valitav või määratav isik fondivalitsejale esitama järgmised andmed ja dokumendid:
 1) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, elukoht, hariduskäik, varasemate töö- ja ametikohtade täielik loetelu, muud juhi kutsealast sobivust, usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid ning juhatuse liikme puhul ka vastutusvaldkonna kirjeldus;
 2) kinnitus, et tema puhul puuduvad käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmist välistavad asjaolud.

 (3) Enne fondivalitseja siseauditi funktsiooni täitva isiku valimist või määramist peab valitav või määratav isik fondivalitsejale esitama järgmised andmed ja dokumendid:
 1) juriidilise isiku puhul ärinimi ja registrikood ning vahetult teenust osutava füüsilisest isikust atesteeritud siseaudiitori ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, elukoht, hariduskäik, varasemate töö- ja ametikohtade täielik loetelu ning muud kutsealast sobivust, usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid;
 2) kinnitus, et isikuliselt siseauditi funktsiooni täitva isiku puhul puuduvad käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmist välistavad asjaolud.

 (4) Enne fondivalitseja audiitorettevõtja valimist või määramist peab valitav või määratav isik fondivalitsejale esitama järgmised andmed ja dokumendid:
 1) ärinimi, registrikood ja asukoht;
 2) kinnitus, et audiitorettevõtja kohta puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla fondivalitseja audiitorettevõtja.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud füüsiliste isikute andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.

 (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik valitakse või määratakse mitmendat korda ja isiku kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 või 3 esitatud teave ei ole muutunud, võib fondivalitseja esitada Finantsinspektsioonile vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku kirjalikus vormis kinnituse, et isik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja tema kohta varem esitatud andmed ei ole muutunud.

 (7) Fondivalitseja esitab viivitamata Finantsinspektsioonile fondivalitseja juhi, siseaudiitori ja audiitorettevõtja kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabe või lõikes 5 nimetatud kinnituse koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitusega.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega ei kohaldata tegevusloa taotlemisel.

§ 312. Fondivalitseja juhi tagasikutsumine

  Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega nõuda fondivalitsejalt juhi tagasikutsumist, kui:
 1) juht ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 2) juht on rikkunud käesoleva seaduse või muude tema ametialase tegevusega seotud õigusaktide nõudeid;
 3) isiku valimise või määramisega seoses on esitatud eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid, jäetud oluline informatsioon esitamata või on võltsitud dokumente või
 4) juhi tegevus fondivalitseja juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama fondivalitseja juhtimist selliselt, et fondi, fondi investorite, investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse klientide või võlausaldajate huvid oleksid piisavalt kaitstud.

27. peatükk Eurofondi, alternatiivfondi või pensionifondi valitseja 

1. jagu Fondivalitseja tegevusluba 

1. jaotis Fondivalitseja tegevusloa taotlemise üldnõuded 

§ 313. Fondivalitseja tegevusloa taotlemine

 (1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad fondivalitseja juhatuse liikmed Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul ka üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ja põhikirja muudetud tekst;
 2) äriühingu asutamise korral asutamisleping või -otsus ja aktsiakapitali sissemaksmist tõendav dokument;
 3) tegutseva äriühingu puhul omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos vandeaudiitori aruandega;
 4) äriplaan;
 5) taotleja algbilanss, ülevaade tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolul viimase kolme majandusaasta aruanded;
 6) fondivalitseja sise-eeskirjad või nende projektid ja investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse osutamiseks väärtpaberituru seaduses sätestatud tingimustele vastavad sise-eeskirjad või nende projektid;
 7) taotleja juhtide ja olemasolul siseaudiitori andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, kodakondsust, elukohta, hariduskäiku, varasemate töö- ja ametikohtade täielikku loetelu, juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, muud juhtide usaldusväärsust ning käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavaid dokumente;
 8) taotleja audiitorettevõtja andmed, mis sisaldavad tema ärinime, asukohta ja registrikoodi;
 9) taotleja aktsionäride nimekiri, milles on märgitud iga aktsionäri nimi, olemasolul registrikood või isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning andmed iga aktsionäri omandatavate või talle kuuluvate aktsiate ja häälte arvu kohta;
 10) käesoleva seaduse §-s 324 nimetatud andmed taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta;
 11) andmed äriühingu kohta, milles taotleja või selle juhi osalus on suurem kui 20 protsenti või mis on tema kontrollitav, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ja nimetatud isiku osaluse suurust või kontrolli teostamise asjaolusid;
 12) kui taotleja taotleb tegevusluba koos õigusega osutada investeerimisteenust või investeerimiskõrvalteenust, siis investorikaitse osafondi ühekordse osamakse tasumise kohustuse võtmist tõendav dokument.

 (2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta. Äriplaan peab sisaldama järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoose ja analüüsi:
 1) taotleja organisatsiooniline struktuur ning fondi valitsemisega seotud isikute õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjeldus;
 2) taotleja vara ning aktsia- ja omakapitali suurus;
 3) taotleja olulisemate majandusnäitajate prognoos ja analüüs;
 4) taotleja tulud ja kulud tegevusalade kaupa;
 5) valitsetavate fondide liigid ja arv ning olulisemate majandusnäitajate prognoos ja analüüs;
 6) fondide aktsiate või osakute väljalaskmise korraldus, vara turuväärtus, vara puhasväärtus ja prognoositav tootlus;
 7) fondide investeerimispoliitika ja investeeringute struktuur;
 8) fondide valitsemiskulude suurus ja struktuur;
 9) valitsemis- ja depootasude ning osakute väljalaskmis- ja tagasivõtmistasude määrad ja laekumiste suurused;
 10) taotleja püsivate üldkulude suurus;
 11) muude fondivalitseja osutatavate teenuste loetelu;
 12) aastabilansside ja finantsnäitajate, sealhulgas fondide majandusnäitajate plaanid, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, kasum ja rahavood ning nende aluseks olevad eeldused;
 13) käesoleva seaduse §-s 330 või 332 nimetatud teave, kui taotleja taotleb alternatiivfondi valitseja või pensionifondi valitseja tegevusluba.

 (3) Kui fondivalitseja taotleb õigust tegutseda mitme käesoleva seaduse § 306 lõikes 5 nimetatud fondi valitsejana või osutada täiendavalt ühte või mitut investeerimisteenust või investeerimiskõrvalteenust, märgitakse see selgelt taotluses. Sellisel juhul peab taotlus vastama iga sellise tegevuse kohta õigusaktides esitatud nõuetele.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7 ja 10 nimetatud füüsiliste isikute andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.

 (5) Kui taotluse menetlemise ajal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed muutuvad, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul.

§ 314. Tegevusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Kui taotlusele lisatud andmed ja dokumendid ei vasta käesoleva seaduse §-s 313 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (2) Kui käesoleva seaduse §-s 313 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on fondi valitsemiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab õigusaktidega fondivalitseja kohta kehtestatud nõuetele, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist enda määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja juhtidelt ja töötajatelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ning kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud puudused kõrvaldatakse ning andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (5) Kui taotlus on esitatud oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.

 (6) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal, ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet või on esitanud need oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata või nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (7) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse § 313 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle olulise muudatuse kättesaamise hetke. Sellisel juhul teatab Finantsinspektsioon taotlejale menetluse uue algustähtaja.

 (8) Finantsinspektsioon teeb taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui:
 1) taotleja on lepinguriigis asutatud fondivalitseja, fondi, investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või tütarettevõtja;
 2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud fondivalitseja, fond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
 3) taotleja ja lepinguriigis asutatud fondivalitseja, fond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud.

§ 315. Tegevusloa andmise otsus

 (1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kuus kuud pärast nõuetekohase taotluse esitamist. Taotleja võib anda Finantsinspektsioonile tagasi võetamatu kirjaliku nõusoleku tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tähtaja pikendamiseks.

 (2) Tegevusloa andmise otsuses märgitakse, mis fonde fondivalitsejal on õigus valitseda. Kui koos tegevusloaga taotleti lisaks fondi valitsemisele ka õigust osutada ühte või mitut investeerimisteenust või investeerimiskõrvalteenust, märgitakse tegevusloa andmise otsuses ka need teenused, mida fondivalitsejal on tegevusloa kohaselt õigus osutada.

 (3) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata taotlejale teatavaks. Teabe eurofondi valitsejale ja alternatiivfondi valitsejale tegevusloa andmise ja selle kehtetuks tunnistamise otsuste kohta, kui need tehakse, edastab Finantsinspektsioon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele üks kord kvartalis.

§ 316. Tegevusloa andmisest keeldumise alused

 (1) Finantsinspektsioon võib keelduda fondivalitseja tegevusloa, ühe või mitme investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse osutamise õiguse andmisest, kui:
 1) taotleja, selle juht, audiitorettevõtja või aktsionärid ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele või taotleja juhi tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama fondivalitseja juhtimist selliselt, et fondi, fondi investorite, investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse klientide ja võlausaldajate huvid oleksid piisavalt kaitstud;
 2) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsiakapitali täielik sissemaksmine või tegutseva äriühingu algkapitali või piisavate omavahendite olemasolu;
 3) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid või kogemusi, mis on vajalikud edukaks ja järjepidevaks tegutsemiseks fondivalitsejana;
 4) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või faktid õigustavad põhjendatud kahtlust sellises märkimisväärses seoses, mis takistab taotleja üle tõhusa järelevalve teostamist, või selle riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
 5) äriplaanis esitatud andmed ei ole adekvaatsed või piisavad;
 6) taotleja sise-eeskirjad ei ole fondivalitseja tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
 7) taotlejat või selle juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
 8) taotlejale antud fondivalitseja tegevusluba on varem kehtetuks tunnistatud, välja arvatud juhul, kui tegevusluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse §-s 318 sätestatud alusel;
 9) taotluse menetluse ajal taotleja esitatud täiendavad andmed, dokumendid või teave muudavad oluliselt varasemas taotluses esitatut.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
 1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
 2) fondide valitsemisega seotud isikute erialast ettevalmistust ja kogemusi, samuti nende õiguste, kohustuste ja vastutuse selgust;
 3) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit ja mainet.

§ 317. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on fondivalitsejale tegevusloaga antud õiguste täielik või osaline äravõtmine.

 (2) Tegevusluba tunnistatakse kas täielikult või osaliselt kehtetuks fondi valitsemise õiguse või investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse osutamise õiguse äravõtmiseks. Tegevusloa osalise kehtetuks tunnistamise korral määrab Finantsinspektsioon kindlaks õigused, mis tegevusloa omaja tegevusloa osalise kehtetuks tunnistamisega kaotab.

 (3) Enne tegevusloa täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha fondivalitsejale ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

 (4) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta tehakse viivitamata teatavaks otsuse adressaadile, samuti tema valitsetavale aktsiaseltsifondile, usaldusfondile ja olemasolu korral fondivalitseja valitsetava fondi depositooriumile.

 (5) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta jõustub otsuses märgitud ajal, kuid mitte enne otsuse adressaadile teatavaks tegemist.

§ 318. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused

  Finantsinspektsioon võib tegevusloa täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui:
 1) fondivalitseja ei ole alustanud fondi valitsemist 12 kuu jooksul talle tegevusloa andmisest arvates või kui ta ei ole 12 järjestikuse kuu jooksul valitsenud ühtegi fondi või ühegi fondi vara;
 2) tegevusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid, millel oli tegevusloa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muudel juhtudel, kui fondivalitseja poolt või eest on Finantsinspektsioonile esitatud valeandmeid;
 3) fondivalitseja, selle juhid, audiitorettevõtja või aktsionärid ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele või fondivalitseja juhi tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama fondivalitseja juhtimist selliselt, et fondi, fondi investorite, investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse klientide või võlausaldajate huvid oleksid piisavalt kaitstud;
 4) fondivalitseja on rikkunud olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, fondivalitsejat või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või fondivalitseja tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;
 5) fondivalitseja avaldab oma tegevuse või juhi kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami;
 6) fondivalitseja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või faktid õigustavad põhjendatud kahtlust sellises märkimisväärses seoses, mis takistab fondivalitseja üle tõhusa järelevalve teostamist, või selle riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
 7) fondivalitseja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul põhjusel oluliselt fondi, fondi investorite, investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse klientide huve või väärtpaberituru korrapärast toimimist;
 8) fondivalitseja ei täida õigusaktides sätestatud usaldatavusnõudeid;
 9) fondivalitseja, kes osutab investeerimisteenust või investeerimiskõrvalteenust, ei ole ette nähtud tähtajal või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid investorikaitse osafondi osamakseid;
 10) fondivalitseja on rikkunud tema valitsetava fondi alusdokumenti, prospekti või valitsemislepingut ja sellise rikkumise tõttu võivad ohtu sattuda fondivalitseja valitsetava fondi või fondi investorite huvid;
 11) fondivalitseja ei ole ette nähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
 12) fondivalitseja omavahendite suurus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;
 13) fondivalitseja on toime pannud rahapesualase rikkumise või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
 14) välisriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on fondivalitseja rikkunud õigusaktides sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi;
 15) fondivalitseja on esitanud Finantsinspektsioonile avalduse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 387 lõikele 1.

§ 319. Fondivalitseja taotlusel tegevusloa ulatuse muutmine

 (1) Tegevusloa ulatuse muutmine hõlmab täiendava tegevusloa taotlemist või tegevusloa osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise taotlemist fondivalitseja algatusel. Fondivalitseja, kellel on juba tegevusluba ja kes soovib muuta tegevusloa ulatust viisil, et fondivalitsejal on õigus tegutseda täiendavalt ühe või mitme käesoleva seaduse § 306 lõikes 5 nimetatud fondi valitsejana või osutada nimetatud sättes märgitud teenuseid, taotleb selleks Finantsinspektsioonilt täiendavat tegevusluba.

 (2) Täiendava tegevusloa taotlemiseks esitavad fondivalitseja juhatuse liikmed Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning käesoleva seaduse § 313 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid, milles on tehtud muudatused seoses täiendava tegevusloa taotlemisega, ning vajaduse korral § 330 lõikes 1 ja § 332 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (3) Sellise investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, mida fondivalitseja ei kavatse enam osutada, või fondide kohta, mida fondivalitseja ei kavatse valitseda, esitavad fondivalitseja juhatuse liikmed Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse, fondivalitseja äriplaani ja sise-eeskirjad.

 (4) Tegevusloa ulatuse muutmiseks viisil, et fondivalitsejal on õigus tegutseda vaid väikefondi valitsejana, esitavad fondivalitseja juhatuse liikmed Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse, fondivalitseja äriplaani, sise-eeskirjad ja käesoleva seaduse § 453 lõikes 2 nimetatud teabe valitsetavate fondide kohta.

 (5) Fondivalitseja võib taotleda tegevusloa kehtetuks tunnistamist, kui:
 1) fondivalitseja ei osuta investeerimisteenust või investeerimiskõrvalteenust, milleks tal on tegevusluba;
 2) fondivalitseja ei valitse enam ühtegi fondi, milleks tal on tegevusluba, ega ühegi fondi vara või
 3) fondivalitsejate ühinemisel on fondivalitseja ühendatavaks fondivalitsejaks ning tema poolt varem valitsetud fondi investorite õigustatud huvid on seejuures küllaldaselt kaitstud.

§ 320. Tegevusloa ulatuse muutmise menetlus

 (1) Tegevusloa ulatuse muutmise taotlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 308 ja 314–316 sätestatut, arvestades käesoleva seaduse §-s 319 nimetatud erisustega. Tegevusloa ulatuse muutmise avalduse vaatab Finantsinspektsioon läbi ning teeb otsuse täiendava tegevusloa andmise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta kahe kuu jooksul avalduse laekumisest arvates.

 (2) Finantsinspektsioon võib keelduda tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui:
 1) fondivalitseja kohustused seoses valitsetava fondiga ei ole lõppenud;
 2) tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib kahjustada fondivalitseja valitsetava fondi investorite või investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse klientide õigustatud huve.

 (3) Otsus täiendava tegevusloa andmise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta jõustub otsuses märgitud ajal, kuid mitte enne otsuse fondivalitsejale teatavaks tegemist. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusest teavitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 317 lõikes 4 sätestatut.

§ 321. Tegevusloa aluseks olevate andmete muutmine

 (1) Fondivalitseja on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni nende andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks fondivalitseja tegevusloa andmise otsustamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid:
 1) fondivalitseja ärinimi ja asukoha aadress või kontaktandmete muutumise korral uus ärinimi, asukoha aadress või kontaktandmed;
 2) fondivalitseja aktsiakapitali muutmise korral aktsiakapitali suurus ja kande tegemise kuupäev;
 3) fondivalitseja põhikirja muutmise korral põhikirja muudatused ja muudetud tekst;
 4) juhtide vahetumise korral käesoleva seaduse § 313 lõike 1 punktis 7 nimetatud andmed, kui fondivalitseja ei ole neid andmeid Finantsinspektsioonile varem esitanud, või käesoleva seaduse § 311 lõike 5 kohane kinnitus;
 5) audiitorettevõtja vahetumise korral käesoleva seaduse § 313 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmed, kui fondivalitseja ei ole neid andmeid Finantsinspektsioonile varem esitanud, või käesoleva seaduse § 311 lõike 5 kohane kinnitus;
 6) fondivalitsejas olulist osalust omavate aktsionäride vahetumise korral käesoleva seaduse § 324 lõikes 1 nimetatud andmed;
 7) fondivalitseja tegevust puudutavate sise-eeskirjade olulise muutmise korral sise-eeskirjade muudatusi kajastav dokument või uued sise-eeskirjad, millele on lisatud sise-eeskirjade oluliste muudatuste kokkuvõte.

 (2) Fondivalitseja peab Finantsinspektsiooni nõudel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud andmed ja dokumendid viivitamata avalikustama oma veebilehel.

 (3) Sise-eeskirjade muutmise kohta, millest ei ole teavitatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, peab fondivalitseja esitama Finantsinspektsioonile teate.

2. jaotis Olulise osaluse omandamine fondivalitsejas 

§ 322. Olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded

  Fondivalitsejas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning fondivalitseja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada iga isik:
 1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab fondivalitseja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
 2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab fondivalitseja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesolevas seaduses fondivalitseja juhtide kohta kehtestatud nõuetele;
 3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev ja jätkusuutlik, et tagada fondivalitseja korrapärane ja usaldusväärne tegevus;
 4) kes on võimeline tagama, et fondivalitseja on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks fondivalitseja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutustega;
 5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine, suurendamine või kontroll fondivalitseja üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.

§ 323. Osaluse omandamisest teavitamine

 (1) Isik, kes kavatseb omandada olulise osaluse fondivalitsejas või suurendada osalust nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti fondivalitseja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel muutuks fondivalitseja tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab oma kavatsusest enne Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 324 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (2) Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel fondivalitsejas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi fondivalitseja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui fondivalitseja muutub selle sündmuse tõttu või tehingu tulemusel tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud teavitama pärast fondivalitseja üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurendamisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.

 (3) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või käesoleva seaduse § 324 lõike 6 alusel lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning §-s 325 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast või jätab käesoleva seaduse § 325 lõike 2 alusel teate läbi vaatamata.

§ 324. Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed

 (1) Finantsinspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles oluline osalus omandatakse, seda suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, ja selles äriühingus omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid omandaja omandatavate ning talle kuuluvate aktsiate liigi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;
 2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, ja andmed füüsilisest isikust omandaja osaluste kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ning andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli;
 3) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolul selle ärakiri, andmed osaluste kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ning andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli;
 4) juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri, andmed igale omanikule või liikmele kõikides juriidilistes isikutes või varakogumites kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta ning andmed nende isikute kohta, kes omavad kontrolli juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete üle;
 5) juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning muud nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid;
 6) kinnitus, et osaluse omaja või osaluse omandamise tulemusel fondivalitseja juhiks saav isik vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ja tal puudub karistatus kuriteo või majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase väärteo eest, kusjuures välisriigi isiku või varakogumi puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, tingimusel et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;
 7) kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
 8) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema õiguse olla fondivalitseja juht;
 9) olemasolul omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded;
 10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ja temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ja konsolideerimisgrupi kohta väljastatud krediidireitingud;
 11) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;
 12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;
 13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;
 14) fondivalitsejat kontrollivaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud;
 15) ülevaade fondivalitsejas rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise tulemusel ei muutu kontrollivaks äriühinguks;
 16) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721;
 17) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 sätestatud juhul, kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse Finantsinspektsioonile auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud.

 (3) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.

 (4) Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi fondivalitseja, fond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, esitatakse Finantsinspektsioonile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele kolmanda riigi asjaomase finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isik omab tegevusluba ja täidab kehtivaid nõudeid.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele ning nendega seonduvalt hiljem esitatud andmetele ja dokumentidele lisatakse omandaja allkirjastatud kinnitus esitatud andmete ja dokumentide õigsuse kohta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud füüsiliste isikute andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.

 (6) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ning kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Finantsinspektsioonile esitada.

 (7) Finantsinspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus.

§ 325. Menetlus ja menetlustähtajad

 (1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 322 esitatud nõuetele ja otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) käesoleva seaduse § 323 lõikes 3 nimetatud teate esitamisest arvates.

 (2) Finantsinspektsioon võib jätta teate läbi vaatamata, kui teade või sellele lisatud dokumendid on oluliste puudustega, näiteks kui teade ei sisalda käesoleva seaduse § 324 lõikes 1 nõutud andmeid, ja Finantsinspektsioon ei ole loobunud nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest vastavalt käesoleva seaduse § 324 lõikele 7.

 (3) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 324 lõike 6 alusel nõuda lisaandmeid ja -dokumente 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.

 (4) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõude esitamise ning omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.

 (5) Kui menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse § 324 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile need andmed ja dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle olulise muudatuse kättesaamise hetke. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teatama taotlejale uue tähtaja.

 (6) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.

 (7) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on:
 1) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, fond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
 2) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja, fondi, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või
 3) isik, kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, fond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalve asutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.

§ 326. Osaluse omandamise tingimused

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta fondivalitseja tema kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ette nähtud tähtaega pikendada. Oluline osalus tuleb omandada 12 kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või fondivalitseja tema kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni. Tähtaja jooksul olulise osaluse omandamata jätmisel muutub luba kehtetuks.

 (2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 325 ja § 327 lõikes 1 sätestatust.

§ 327. Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta ning otsusest teavitamine

 (1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui:
 1) omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 322 sätestatud nõuetele;
 2) omandaja ei ole ette nähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;
 3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete või dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni kahtlust omandamise ebasobivuses või selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 4) fondivalitseja muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ja selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd;
 5) omandaja üle omab kontrolli Finantsinspektsioonile nimetamata isik.

 (2) Finantsinspektsioon esitab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või fondivalitsejat kontrollivaks äriühinguks muutmise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul vastava otsuse vastuvõtmisest arvates, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või fondivalitsejat kontrollivaks äriühinguks muutumise kohta.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist, suurendamist või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.

 (4) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega keelata omandajal või isikul, kes fondivalitsejas olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks fondivalitseja on, fondivalitsejas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine või neid õigusi piirata, kui esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 nimetatud asjaolu. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha, olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 nimetatud ettekirjutuse tegemisest.

 (5) Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.

 (6) Kui omandaja või isik, kes omab fondivalitsejas olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks fondivalitseja on, on teises lepinguriigis registreeritud fondivalitseja, fond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka fondivalitsejale, fondivalitseja aktsiaraamatu pidajale ja muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.

§ 328. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

 (1) Olulise osaluse omandamise või selle suurendamise tehingu tulemusel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ja aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
 1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;
 2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 327 lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse;
 3) omandaja ei ole tehingust Finantsinspektsiooni vastavalt käesoleva seaduse §-dele 323 ja 324 teavitanud;
 4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 326 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.

 (2) Kui esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul tehingu tulemusel õigusi, mis muudaksid fondivalitseja tema kontrollitavaks äriühinguks.

 (3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.

 (4) Kui teostati tehingust, millega fondivalitseja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks. Õiguste teostamise tühisusele ei saa tugineda, kui õiguste teostamise kohta on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.

§ 329. Olulise osaluse muutumisest teavitamine

 (1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse fondivalitsejas või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 323 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist fondivalitseja üle, peab ta sellest Finantsinspektsiooni ette teavitama, märkides teates tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tagajärjel või tehingu tulemusena kontrolli fondivalitseja üle, fondivalitsejas olulise osaluse või tema oluline osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 323 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul teavitab isik pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.

 (3) Fondivalitseja on käesoleva seaduse §-s 323 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

 (4) Fondivalitseja esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli fondivalitsejas oluline osalus, märkides isikule kuuluva osaluse suuruse ning selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721.

3. jaotis Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja tegevusloa taotlemisele ja fondi pakkumise alustamisele 

§ 330. Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja tegevusloa taotlusele ja tegevusloa andmete muutmisele

 (1) Isik, kes taotleb alternatiivfondi valitseja tegevusluba, peab lisama tegevusloa taotlusele käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud tasustamise põhimõtted ning iga tema valitsetava alternatiivfondi või alternatiivfondi kohta, mida ta kavatseb valitseda, järgmised andmed ja dokumendid:
 1) fondi alusdokument või muu fondi asutamise dokument;
 2) välisriigi fondi korral selle asukoht;
 3) teave fondi investeerimispoliitika kohta, sealhulgas fondi investeeringute ja kaubeldavate instrumentide, kauplemiskohtade, finantsvõimenduse kasutamise, fondi peamiste riskide, valitsetava vara koosseisu ja koguväärtuse kohta ning asjaolu kohta, kas fondi vara investeeritakse suures ulatuses teise fondi;
 4) kui fond on investorfond või kui fondi vara investeeritakse suures osas teise fondi, siis teave ühisfondi või nimetatud teise fondi asukoha kohta;
 5) teave fondi depositooriumi või selle määramiseks tehtud toimingute kohta;
 6) investoritele esitatav teave iga fondi kohta, lähtudes avaliku fondi korral käesoleva seaduse §-des 74 ja 90 sätestatust ning mitteavaliku fondi korral käesoleva seaduse §-s 269 sätestatust koos teabega selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuse osutamise raames.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ei tule taotlusele lisada, kui need on esitatud Finantsinspektsioonile avaliku fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise taotlemise menetluses või mitteavaliku fondi kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabena vastavalt käesoleva seaduse §-le 268.

 (3) Fondivalitseja võib alustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mitteavaliku fondi valitsemist pärast tegevusloa saamist, kuid mitte enne ühe kuu möödumist lõikes 1 nimetatud kõigi vajalike andmete ja dokumentide esitamist Finantsinspektsioonile. Avaliku fondi pakkumise alustamisele kohaldatakse käesolevas seaduses avaliku fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise kohta sätestatut.

 (4) Lisaks käesoleva seaduse § 321 lõikes 1 nimetatud andmetele või asjaoludele tuleb fondivalitsejal teavitada Finantsinspektsiooni tasustamise põhimõtete ja fondivalitseja ülesannete edasi andmise kokkulepete muutmisest. Finantsinspektsioon võib ühe kuu jooksul teabe saamisest arvates keelata käesoleva seaduse § 321 lõike 1 punktides 4–7 nimetatud asjaoludes, tasustamise põhimõtetes ja fondivalitseja ülesannete edasiandmise kokkulepetes muudatuste tegemise, kui muudatuste tegemine ei vasta õigusaktides sätestatule, teavitades sellest viivitamata fondivalitsejat. Finantsinspektsioon võib muudatuste asjaolusid arvestades esitatud andmete ja dokumentide hindamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, teavitades sellest fondivalitsejat.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka allfondi kohta Finantsinspektsioonile teabe andmisel.

§ 331. Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja poolt fondi pakkumise alustamisele

  Kui fondivalitseja valitseb ja pakub käesoleva seaduse väliselt asutatud mitteavalikku alternatiivfondi, peab fondi valitsemine ja pakkumine vastama käesoleva seaduse §-des 267–271 sätestatule. Kui fondivalitseja pakub alternatiivfondi avalikult ja avalikuks pakkumiseks on koostatud prospekt vastavalt väärtpaberituru seadusele, tuleb alternatiivfondi kohta avalikustada käesoleva seaduse §-des 74, 75 ja 80–82 nimetatud nõuetele vastav teave, mida ei ole alternatiivfondi kohta väärtpaberituru seaduse kohaselt avalikustatud, ning koostada ja esitada aruanded vastavalt käesoleva seaduse §-dele 86–92. Alternatiivfondi valitseja valitsetaval igal alternatiivfondil peab kooskõlas käesoleva seaduse §-s 285 sätestatuga olema depositoorium.

4. jaotis Täiendavad nõuded pensionifondi valitseja tegevusloale 

§ 332. Täiendavad nõuded kohustusliku pensionifondi valitseja tegevusloa taotlemisele, tegevusloa andmisest teavitamisele ja tegevusloa kehtetuks tunnistamisele ning pensionifondi valitseja tegevusloa ulatusele

 (1) Kohustusliku pensionifondi valitsemiseks tegevusloa taotlemisel tuleb lisaks käesoleva seaduse § 313 lõikes 1 sätestatule esitada pensionikaitse osafondi ühekordse osamakse tasumise kohustuse võtmist tõendav dokument.

 (2) Otsuse, mille kohaselt taotleja võib valitseda kohustuslikke pensionifonde, teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks pensioniregistri pidajale.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (3) Lisaks käesoleva seaduse §-s 318 sätestatud alustele võib Finantsinspektsioon kohustusliku pensionifondi valitseja tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui fondivalitseja ei ole ette nähtud tähtajal või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid pensionikaitse osafondi makseid.

 (4) Pensionifondi valitseja ei saa muuta tegevusloa ulatust käesoleva seaduse § 319 lõikes 4 kirjeldatud viisil.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

2. jagu Fondivalitseja aktsiakapital ja usaldatavusnõuded 

1. jaotis Fondivalitseja aktsiakapital ja üldised usaldatavusnõuded 

§ 333. Fondivalitseja aktsiakapital ja algkapital ning juriidiline vorm

 (1) Eurofondi, alternatiivfondi või pensionifondi valitseja võib tegutseda ainult aktsiaseltsina või Euroopa äriühinguna.

 (2) Fondivalitseja asutamisel uue äriühinguna peab tema aktsiakapital olema vähemalt 125 000 eurot.

 (3) Tegutseva äriühingu puhul peab fondivalitseja algkapitali minimaalne suurus olema ekvivalentne vähemalt 125 000 euroga.

§ 334. Nõuded fondivalitseja omavahenditele

 (1) Fondivalitseja omavahendeid käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 26–88 tähenduses ja neile kohaldatakse samades artiklites sätestatut.

 (2) Fondivalitseja teise taseme omavahendid ei tohi ületada ühte kolmandikku esimese taseme omavahenditest.

 (3) Fondivalitseja omavahendite summa peab olema vähemalt võrdne iga järgmise näitajaga:
 1) käesoleva seaduse §-s 333 nimetatud fondivalitseja algkapitali minimaalse suurusega;
 2) fondivalitseja algkapitali minimaalse suuruse ja täiendava omavahendite nõudega, mis on fondivalitseja algkapitali minimaalsele suurusele liidetav 0,02 protsenti summast, mille võrra fondivalitseja valitsetavate fondide ja nende fondide, mille valitsemise õiguse ta on edasi andnud, vara turuväärtus ületab 250 000 000 eurot;
 3) 25 protsendiga fondivalitseja püsivatest üldkuludest.

 (4) Fondivalitseja omavahendid ei pea olema suuremad kui 10 000 000 eurot.

 (5) Finantsinspektsiooni loal võib fondivalitseja täiendavate omavahendite nõude kuni 50 protsendi ulatuses katta krediidiasutuse või kindlustusandja väljastatud vastavas suuruses garantiiga. Garantii väljastanud krediidiasutus või kindlustusandja peab olema lepinguriigi krediidiasutus, kindlustusandja, muu välisriigi krediidiasutus või kindlustusandja tingimusel, et garantii väljastaja on kohustatud Finantsinspektsiooni hinnangul järgima lepinguriigi krediidiasutuse või kindlustusandjaga vähemalt samaväärseid usaldatavusnõudeid.

 (6) Fondivalitseja on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni ja esitama oma selgituse, kui tema omavahendid on vähenenud rohkem kui viie protsendi võrra või alla fondivalitsejale kohalduvast omavahendite nõude suurusest. Kui fondivalitseja omavahendid on väiksemad fondivalitsejale kohalduvast omavahendite nõude suurusest, võib Finantsinspektsioon määrata tähtaja omavahendite kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetega.

 (7) Kui fondivalitseja kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 1101 tähenduses, peab ta järgima krediidiasutuste seaduse §-des 1101–11013 sätestatut.

 (8) Kui fondivalitseja valitseb nii pensionifonde kui ka teisi avalikke fonde ja käesoleva seaduse § 338 kohaselt leitud omavahendite nõue on suurem käesolevas paragrahvis sätestatud omavahendite nõudest, kohaldatakse tema suhtes pensionifondi valitseja omavahendite suuruse kohta sätestatut.

 (9) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul avaldab fondivalitseja varade, kohustuste, omakapitali, tulude ja kulude kajastamise viis mõju fondivalitseja omavahendite suurusele, võib Finantsinspektsioon määrata fondivalitsejale varade, kohustuste, omakapitali, tulude ja kulude kajastamise viisi. Määratav kajastamise viis peab olema kooskõlas fondivalitseja rakendatava raamatupidamise tavaga.

 (10) Fondivalitseja omavahendite aruandluse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 335. Fondivalitseja püsivad üldkulud

  Käesoleva seaduse § 334 lõike 3 punktis 3 nimetatud püsivatel üldkuludel põhinev omavahendite nõue arvutatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid (ELT L 74, 14.03.2014, lk 8–26), artiklitele 34b–34d.

2. jaotis Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja omavahenditele 

§ 336. Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja omavahenditele

 (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 334 sätestatule peavad alternatiivfondi valitsejal olema kutsealasest hooletusest tuleneva riski katmiseks vastutuskindlustus või täiendavad omavahendid, mis on piisavad fondivalitseja valitsetavate alternatiivfondidega seotud kohustuste täitmiseks. Nõuded alternatiivfondi valitseja kutsealase vastutuse riski hindamisele, vastutuskindlustusele ja täiendavatele omavahenditele on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.

 (2) Alternatiivfondi valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavaid omavahendeid ning käesoleva seaduse §-s 334 nimetatud omavahendeid omavahendite minimaalsuuruse ulatuses investeerida vaid likviidsesse varasse või lühiajaliselt kergesti rahaks vahetatavasse varasse ja neid ei või kasutada suurema riskiga varasse investeerimiseks.

3. jaotis Täiendavad nõuded pensionifondi valitseja aktsiakapitalile ja usaldatavusnõuetele 

§ 337. Täiendavad nõuded pensionifondi valitseja aktsiakapitalile ja algkapitalile

 (1) Pensionifondi valitseja algkapitali minimaalne suurus on:
 1) 1 000 000 eurot, kui ta valitseb kohustuslikku pensionifondi;
 2) 500 000 eurot, kui ta valitseb vabatahtlikku pensionifondi.

 (2) Pensionifondi valitseja aktsiakapitali võib vähendada üksnes tingimusel, et tema algkapital ei ole pärast vähendamise otsuse vastuvõtmist väiksem, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1.

 (3) Kavandatavast aktsiakapitali vähendamisest on kohustusliku pensionifondi valitseja kohustatud Finantsinspektsioonile kirjalikult teatama vähemalt üks kuu enne selle otsustamist.

 (4) Kui kohustusliku pensionifondi valitseja soovib aktsiakapitali vähendada muul eesmärgil kui kahjumi katmiseks, võib ta otsustada aktsiakapitali vähendamise, kui Finantsinspektsioon on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Finantsinspektsioon otsustab nõusoleku andmise või sellest keeldumise 20 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate saamisest arvates.

 (5) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõusoleku andmisest, kui aktsiakapitali vähendamine kahjustab fondivalitseja maksevõimet või tema valitsetava kohustusliku pensionifondi osakuomanike või teiste võlausaldajate huve.

 (6) Kohustusliku pensionifondi valitsejale ei kohaldata äriseadustiku § 358 ja § 359 lõike 1 esimest lauset ega lõiget 2. Fondivalitseja avaldab teate aktsiakapitali vähendamise ja uue suuruse kohta fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel 15 päeva jooksul vähendamise otsuse vastuvõtmisest arvates.

 (7) Kui kohustusliku pensionifondi valitseja aktsiakapitali suurendatakse fondiemissiooni teel, võib seda teha fondivalitseja aktsiate ülekursi, puhaskasumist moodustatud muude reservide, eelmiste aastate jaotamata kasumi või puhaskasumi arvel.

 (8) Kavandatavast aktsiakapitali suurendamisest ja emissiooni üksikasjadest on kohustusliku pensionifondi valitseja kohustatud Finantsinspektsioonile teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt seitse päeva enne asjakohaste otsuste vastuvõtmist.

 (9) Kohustusliku pensionifondi valitsejale ei kohaldata äriseadustiku §-s 346 sätestatut.

§ 338. Pensionifondi valitseja omavahendite erisused

 (1) Pensionifondi valitseja omavahendite suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 334 lõigetes 3–5 sätestatut.

 (2) Pensionifondi valitseja omavahendite summa peab olema vähemalt võrdne iga järgmise näitajaga:
 1) pensionifondi valitseja algkapitali minimaalse suurusega;
 2) 25 protsendiga pensionifondi valitseja püsivatest üldkuludest;
 3) pensionifondi valitseja täiendavate omavahendite nõudega.

 (3) Pensionifondi valitseja täiendavate omavahendite nõue on:
 1) 0,5 protsenti tema valitsetavate pensionifondide vara turuväärtusest osas, mis ei ületa 1 000 000 000 eurot;
 2) 0,02 protsenti tema valitsetavate pensionifondide vara turuväärtusest osas, mis ületab 1 000 000 000 eurot.

 (4) Pensionifondi valitsemise üleandmisel peab fondivalitseja, kellele pensionifondi valitsemine üle antakse, omavahendite summa vastama pensionifondi valitseja täiendavate omavahendite nõuetele hiljemalt kuus kuud pärast valitsemisõiguse üleminekut.

 (5) Finantsinspektsiooni loal võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuu võrra.

§ 339. Tähtaja pikendamise loa taotlemine

 (1) Pensionifondi valitseja esitab käesoleva seaduse § 338 lõikes 5 nimetatud loa taotlemiseks avalduse ning andmed ja dokumendid, milles näidatakse põhjused, mis takistavad fondivalitsejat täitmast sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimusi.

 (2) Avalduse menetlemisele ning esitatud andmete ja dokumentide kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 314 sätestatut.

 (3) Otsuse käesoleva seaduse § 338 lõikes 5 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kaks kuud pärast avalduse saamist.

 (4) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva seaduse § 338 lõikes 5 nimetatud loa andmisest, kui tähtaja pikendamine ei ole põhjendatud pensionifondi valitseja finantsseisundit ja tema valitsetavate pensionifondide investeeringute struktuuri arvestades või kui see on vastuolus pensionifondi või pensionifondi osakuomanike õigustatud huvidega.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale teatavaks.

3. jagu Fondivalitseja juhtimine ja tegevus 

1. jaotis Nõuded fondivalitseja juhtimisele ja tegevusele 

§ 340. Nõuded fondivalitseja tegevusele

 (1) Fondivalitseja tagab:
 1) oma tegevuseks vajalike sise-eeskirjade kehtestamise ja rakendamise ning vahendite olemasolu ja nende efektiivse kasutamise;
 2) siseauditi, vastavuskontrolli ja riskikontrolli funktsiooni toimimise ja tõhusa rakendamise, sealhulgas juhul, kui selle funktsiooni täitmine on edasi antud kolmandale isikule.

 (2) Fondi vara investeerimisel fondivalitseja:
 1) hangib piisavat teavet vara kohta, mida ta fondi arvel kavatseb omandada või on omandanud;
 2) jälgib emitendi, kelle väärtpabereid fondivalitseja kavatseb omandada või on omandanud, või tehingu vastaspoole, kellega tehakse tehing fondi arvel, finantsmajanduslikku olukorda.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust ei kohaldata sellise fondi vara investeerimisel, mille puhul järgitakse vastavalt fondi tingimustele või põhikirjale või olemasolul prospektile suures osas aktsia- või võlakirjaindeksit.

 (4) Fondivalitseja tegutseb fondi ja fondi investorite parimates huvides.

 (5) Fondivalitsejal on kohustus esitada fondi või fondi investorite nõuded depositooriumi või kolmanda isiku vastu, kui nimetatud nõuete esitamata jätmine toob või võib tuua kaasa kahju tekkimise fondile või selle kaudu fondi investoritele. Fondivalitseja ei ole kohustatud esitama nimetatud nõudeid, kui fond või fondi investorid on nõuded juba esitanud või kui kahju on väikese ulatusega või selle nõude esitamisega kaasnevad ebaproportsionaalsed kulud ja sellise kahju piirmäär on määratud fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis.

 (6) Fondivalitseja või fondivalitsejana tegutsenud isik vastutab fondile ja fondi investoritele oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest. Fondivalitseja või fondivalitsejana tegutsenud isik vastutab tema valitsetava fondi vastu esitatud ja fondi arvel rahuldamata jäetud nõuete täitmise eest, kui kahju fondile tekkis fondivalitseja tegevuse tulemusena fondi valitsemisel ja fondivalitseja on rikkunud fondivalitsejale õigusaktidest, fondivalitseja põhikirjast, fondi tingimustest, prospektist või nende alusel kehtestatud dokumentidest tulenevaid nõudeid.

 (7) Fondivalitseja esitab oma tegevusega seotud õigusrikkumisele või fondi investorite huvide kahjustamisele või fondile või fondi tegevusele esitatud nõuete rikkumisele osutava teabe Finantsinspektsioonile ja olemasolul ka fondi depositooriumile. Fondivalitsejal tuleb nimetatud puudused või rikkumised viivitamata kõrvaldada.

§ 341. Nõuded fondivalitseja juhtimisele

 (1) Fondivalitseja juhatusel tuleb:
 1) kinnitada ja regulaarselt üle vaadata investeerimisotsuste tegemise kord, et tagada investeerimisotsuste vastavus valitsetava fondi üldisele investeerimispoliitikale;
 2) regulaarselt kontrollida iga valitsetava fondi üldise investeerimispoliitika ja riskipiirangute rakendamist;
 3) kinnitada ja regulaarselt üle vaadata iga valitsetava fondi riskijuhtimise reeglid, riskide mõõtmise ja juhtimise kord, riskipiirangud ja muud riskijuhtimise meetmed;
 4) tagada vastavuskontrolli funktsiooni määramine ja selle tõhus täitmine, sealhulgas juhul, kui vastavuskontrolli funktsiooni täitmine on edasi antud kolmandale isikule.

 (2) Vastavuskontrolli ja riskikontrolli teostamise eest vastutavad isikud esitavad fondivalitseja juhatusele regulaarselt, kuid vähemalt üks kord aastas kirjaliku aruande vastavuskontrolli ja riskikontrolli valdkonna kohta ning fondi investeerimispoliitika ja investeerimisotsuste tegemise korra rakendamise kohta. Aruandes esitatakse ülevaade aruandeperioodil esinenud puudustest ning nende kõrvaldamiseks tehtud ettepanekutest ja võetud meetmetest.

§ 342. Nõuded fondivalitseja juhtidele ja juhtide kohustused

 (1) Fondivalitseja juhatuses on vähemalt kaks liiget.

 (2) Fondivalitseja juhatuse liige ei või olla fondivalitseja, krediidiasutuse, kindlustusandja, makseasutuse, e-raha asutuse, krediidiandja, krediidivahendaja või investeerimisühingu juhatuse liige või töötaja, välja arvatud fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatuse liige või töötaja.

 (3) Fondivalitseja valitsetava fondi depositooriumi juhatuse liikmed ei või moodustada rohkem kui poole fondivalitseja juhatuse liikmetest.

 (4) Fondivalitseja juhatus kontrollib regulaarselt fondivalitsejas kehtestatud sise-eeskirjade ja nende alusel kehtestatud meetmete tõhusust ning fondivalitseja juhtimise ja tegevuse vastavust nendele ning rakendab puuduste kõrvaldamiseks vajalikke meetmeid, et oleks tagatud fondi investorite ja investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse klientide huvide parim kaitse.

 (5) Fondivalitseja nõukogu teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustuse täitmise üle.

§ 343. Fondivalitseja töötaja kohustus Finantsinspektsiooni teavitada

 (1) Fondivalitseja töötaja on kohustatud Finantsinspektsioonile viivitamata kirjalikult teatama asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:
 1) fondivalitseja, tema valitsetava fondi või fondi depositooriumi tegevust reguleerivate õigusaktide oluline või korduv rikkumine;
 2) fondivalitseja juhi või töötaja tekitatud oluline varaline kahju fondivalitsejale või tema valitsetavale fondile, fondi investoritele või investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse klientidele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete esitamisega ei riku fondivalitseja töötaja või muu fondivalitseja tegevusega seotud kolmas isik talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust.

 (3) Fondivalitseja kehtestab korra, millega nähakse ette käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel asjaoludest teavitamiseks sõltumatu ja eraldatud kanal, teate vastuvõtmise menetlus ja teate kontroll, rikkumisest või kahjust teavitanud töötaja ebavõrdse kohtlemise vältimise meetmed, töötaja isikuandmete kaitse meetmed ning teabe esitamise konfidentsiaalsus.

§ 344. Fondivalitseja sise-eeskirjad

 (1) Fondivalitsejas kehtestatakse juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad, mis on piisavad ja proportsionaalsed, arvestades fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet.

 (2) Sise-eeskirjad peavad tagama fondivalitseja tegevust reguleerivate õigusaktide ja fondivalitseja juhtorganite otsuste täitmise, samuti fondi vara investeerimise vastavalt fondi tingimustele, põhikirjale või prospektile ning investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse õigus- ja korrapärase osutamise.

 (3) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks:
 1) fondivalitseja sisene teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded;
 2) töötajate valiku kriteeriumid, töö- või ametiülesanded, alluvussuhted ja otsustuskord, aruandlusahelad, aruannete esitamise ja teabe andmise protseduur fondivalitsejas ja suhetes kolmandate isikutega ning õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe fondi investeerimispoliitika kindlaksmääramisel, fondi arvel väärtpaberitega kauplemisel, fondivalitsejale kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel;
 3) nõuded infotehnoloogilise korralduse, infoturbe tagamise ja talitluspidevuse kohta;
 4) sisekontrolli süsteemi toimimise kord, sealhulgas siseauditi, vastavuskontrolli ja riskikontrolli teostamise kord ning riskijuhtimise reeglid ja nende rakendamise kord;
 5) fondivalitsejas huvide konflikti maandamise ja vältimise kord, sealhulgas huvide konflikti maandamise ja vältimise kord konsolideerimisgrupi sees, kui fondivalitseja kuulub konsolideerimisgruppi, ja fondivalitsejas tegevisikuga isikliku tehingu tegemise kord;
 6) fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise alused ja nende kujunemise põhimõtted, sealhulgas tulemustasude maksmise alused ja meetmed tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks, ning nende põhimõtete järgimise kontrollimise protseduur;
 7) fondivalitseja ülesannete, sealhulgas vara valitsemise ülesande edasiandmise kord;
 8) investori kaebuste lahendamise kord;
 9) käesoleva seaduse § 343 lõikes 3 nimetatud asjaoludest teavitamise kord;
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]
 10) fondivalitseja aruannete ja teabe avalikustamise kord;
 11) valitsetava vara sõltumatu ja järjepideva hindamise kord;
 12) registripidamise ja andmete käitlemise kord;
 13) kava teenuste osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks ning ajaliselt määratud ja määramata piirangud tehingute tegemisel;
 14) raamatupidamise sise-eeskirjad;
 15) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad.

 (4) Fondivalitseja ei või fondi vara investeerimisel või riskide hindamisel tugineda üksnes või mehaaniliselt krediidireitingutele, mille on andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 3 lõike 1 punktis b nimetatud reitinguagentuurid.

 (5) Investeerimisteenuseid või investeerimiskõrvalteenuseid osutava fondivalitseja sise-eeskirjad peavad vastama lisaks käesolevas seaduses sätestatule väärtpaberituru seaduses sätestatud nõuetele.

§ 345. Teabe töötlemine ja säilitamine ning eurofondi arvel tehtud tehingute registreerimine ja salvestamine andmetöötlussüsteemis

 (1) Fondivalitsejas peavad olema kehtestatud õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada:
 1) fondivalitseja poolt töödeldava teabe turvalisus, terviklikkus ja konfidentsiaalsus;
 2) fondi valitsemise järjepidevus ja oluliste andmete säilimine fondivalitseja tegevuses tekkivate toimimishäirete korral, või kui see ei ole võimalik, siis andmete võimalikult kiire taastamine ja fondi valitsemise teenuse osutamise jätkamine.

 (2) Fondivalitsejal tuleb säilitada andmed oma tegevuse, organisatsioonilise ülesehituse, sise-eeskirjade ning nende täitmiseks kehtestatud kordade ja meetmete kohta.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed peavad olema piisavad ning proportsionaalsed fondivalitseja tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusastmega ning kooskõlas fondivalitseja töödeldava teabe olemuse ja sisuga.

 (4) Fondivalitseja jälgib ja hindab regulaarselt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtestatud ja rakendatud meetmete asjakohasust ning tulemuslikkust. Puuduste ilmnemisel tuleb fondivalitsejal need kõrvaldada.

 (5) Eurofondi valitseja registreerib iga eurofondi arvel tehtud tehingu käesoleva seaduse § 54 lõikes 12 nimetatud andmetöötlussüsteemis viivitamata pärast tehingu tegemist. Tehingu registreerimisel andmetöötlussüsteemi sisestatav teave peab olema piisav tehingu tegemise korralduse ja tehingu asjaolude taastamiseks.

 (6) Eurofondi arvel tehtud tehingute andmed tuleb andmetöötlussüsteemis salvestada.

 (7) Täpsemad nõuded eurofondi arvel tehtud tehingute registreerimisele ja salvestamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 346. Kohustus tegutseda fondi ja fondi investorite parimates huvides ning nõuded eurofondi investeerimisotsuste täitmisele

 (1) Fondivalitseja tagab fondi investorite ühetaolise ja õiglase kohtlemise ning väldib võrdsetel asjaoludel mis tahes investorite grupi huvide eelistamist. Fondivalitseja kehtestab korra ja meetmed, et ennetada kuritarvitusi, mis võivad ohustada või ohustavad väärtpaberituru stabiilsust ja terviklikkust.

 (2) Kui erijuhtudel sooduskohtlemine on avaldatud fondi tingimustes või põhikirjas, võib fondi investorite grupi erikohtlemine aset leida. Selline erikohtlemine peab olema mõistlik, õiglane ja põhjendatud ning ei saa olla iseloomuga, mis tooks kaasa üksikule investorile eelisseisundi teiste fondi investorite ees, võimaldades seeläbi varalist kasu saada teiste investorite arvel.

 (3) Fondivalitseja kehtestatud fondi vara puhasväärtuse määramise kord peab tagama fondi investorite võrdse kohtlemise ja parimates huvides tegutsemise. Fondivalitsejal tuleb vajaduse korral tõendada, et fondi vara puhasväärtus on määratud nõuetekohaselt.

 (4) Fondivalitseja tagab, et osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise kord välistab selliste meetodite kasutamise, mis võivad ohustada või ohustavad fondi vara puhasväärtuse määramise läbipaistvust või fondi investorite varalisi huve. Selleks tagab fondivalitseja teabe kohese kättesaadavuse fondi osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise korralduste ja tehingute tegemise ning nende nõuetekohasuse kohta, samuti rakendab fondivalitseja asjakohaseid ja vajalikke vastumeetmeid, et ära hoida igasugune fondi osakute või aktsiate väljalaskmine või tagasivõtmine, mis ei toimu õiglaselt hinnatud puhasväärtuse alusel või mis muul viisil võimaldab fondi osakute või aktsiatega ebaõiglase puhasväärtuse alusel tehingu tegemist, mis mõjutaks otseselt teiste investorite varalisi huve.

 (5) Fondivalitseja väldib fondile ja fondi investoritele fondi valitsemisega mitteseotud kulude tekkimist.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud fondi investorite varaliste huvide kaitseks sätestatud fondi vara puhasväärtuse läbipaistvuse ja õiglase väärtuse hindamise nõuded kehtivad ka juhul, kui kinnise fondi osakuid või aktsiaid lastakse välja käesoleva seaduse § 55 lõikes 9 sätestatud alusel puhasväärsusest erineva hinnaga.

 (7) Eurofondi investeerimisotsuste täitmiseks astub eurofondi valitseja eurofondi arvel tehtavate korralduste täitmisel kõik mõistlikud sammud, et korralduste täitmisega oleks saavutatud eurofondi jaoks parim võimalik tulemus. Eurofondi valitseja kehtestab selleks vajalikud õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed (edaspidi korralduste täitmise reeglid). Kui eurofondi valitseja valitseb ühingufondi või teises lepinguriigis äriühinguna asutatud eurofondi, on korralduste täitmise reeglite kehtestamiseks vajalik selle eurofondi või eurofondi nimel tegutseva fondivalitseja nõusolek. Eurofondi valitseja rakendab korralduste täitmise reeglid, regulaarselt ajakohastab neid ning teeb need ja nende muudatused investoritele kättesaadavaks. Vajaduse korral tõendab eurofondi valitseja, et eurofondi arvel tehtava korralduse täitmine vastab eurofondi valitseja kehtestatud korralduste täitmise reeglitele.

 (8) Eurofondi valitseja peab tagama, et eurofondi vara arvel tehtud korraldus täidetakse kiiresti ja erapooletult. Eurofondi valitseja kehtestab selleks vajalikud õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed. Eurofondi valitseja tagab arveldamise käigus saadud mis tahes väärtpaberi või raha kandmise õigeaegselt ja korrektselt eurofondi kontole. Eurofondi valitseja ei tohi kuritarvitada täitmist ootavate korraldustega seonduvat teavet ja minimeerib riski, et seda teavet kuritarvitavad tema tegevisikud.

 (9) Eurofondi arvel tehtava korralduse kolmandale isikule täitmiseks edastamisel tuleb eurofondi valitsejal tegutseda eurofondi parimates huvides. Eurofondi valitseja võtab kasutusele meetmed, et korralduse täitmiseks edastamisel oleks saavutatud parim võimalik tulemus eurofondi jaoks. Nende meetmete rakendamiseks kehtestab eurofondi valitseja reeglid, millega määratakse eurofondi vara iga liigi puhul isikud, kellele võib korraldused täitmiseks edastada (edaspidi edastamise reeglid). Eurofondi valitseja võib sõlmida korralduse täitmiseks edastamise lepingu, kui see on kooskõlas käesolevas lõikes sätestatuga. Edastamise reeglid tehakse kättesaadavaks eurofondi investoritele. Eurofondi valitseja hindab regulaarselt tema kehtestatud edastamise reeglite ning edastatud korralduse täitmise kvaliteeti ja tõhusust. Eurofondi valitsejal tuleb vajaduse korral tõendada, et eurofondi arvel korralduse täitmiseks edastamine vastab eurofondi valitseja kehtestatud edastamise reeglitele.

 (10) Eurofondi valitseja võib täita eurofondi arvel tehtava korralduse koondatuna teise fondi, kliendi või oma arvel tehtava korraldusega üksnes juhul, kui see ei ole eurofondi või kliendi jaoks kahjulik ning kui eurofondi valitseja on kehtestanud korralduste jaotamise reeglid, millega nähakse ette koondatud korralduste õiglane jaotamine, sealhulgas see, kuidas korralduste kogus ja hind mõjutavad korralduste jaotamist ning korralduste osalist täitmist. Eurofondi valitseja, kes on koondanud oma arvel tehtavad korraldused ühe või enama eurofondi või kliendi korraldustega, ei tohi jaotada täitmisega seonduvalt saadut eurofondile ega teistele klientidele kahjulikul viisil.

 (11) Valdkonna eest vastutav minister täpsustab käesoleva paragrahvi lõigetest 7−10 tulenevaid nõudeid määrusega.

§ 347. Sisekontrolli süsteem

 (1) Fondivalitsejas peab olema loodud ja toimib piisav sisekontrolli süsteem, mille eesmärk on tagada fondivalitseja tegevuse vastavus kehtivatele sise-eeskirjadele, õigusaktidele ja vastu võetud otsustele fondivalitseja kõigil juhtimis- ja tegevustasanditel ning otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja nõuetekohase informatsiooni alusel.

 (2) Sisekontrolli süsteem peab olema proportsionaalne, loodud, arvestades fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet, ning tagama riskide kontrolli ja fondivalitseja juhtimise nõuete järgimise.

 (3) Sisekontrolli süsteemil on vastavuskontrolli, riskikontrolli ja siseauditi funktsioon.

 (4) Fondivalitseja tagab sisekontrolli teostajale kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused, töötingimused ja juurdepääsu kogu vajalikule teabele, sealhulgas õiguse saada selgitusi ning teavet fondivalitseja juhtidelt ja töötajatelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

§ 348. Vastavuskontrolli funktsioon

 (1) Fondivalitseja peab looma sõltumatu vastavuskontrolli funktsiooni ning õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed vastavuskontrolli teostamiseks.

 (2) Fondivalitseja juhatus nimetab vastavuskontrolli teostamise eest vastutava töötaja või muu isiku, kellega sõlmitakse leping kirjalikus vormis.

 (3) Vastavuskontroll peab tagama, et:
 1) regulaarselt kontrollitakse fondivalitseja, selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele, fondivalitseja sõlmitud lepingutele ja heale tavale ning hinnatakse fondivalitsejas kehtestatud sise-eeskirjade ja otsuste vastavust õigusaktidele ning fondivalitseja kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete sobivust ja tulemuslikkust;
 2) fondi valitsemise eest vastutavaid tegevisikuid nõustatakse käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes;
 3) fondivalitseja juhatusele esitatakse regulaarselt aruandeid.

 (4) Sõltumatu vastavuskontrolli teostamiseks peab fondivalitseja sise-eeskirjadega kehtestama tegevuspõhimõtted ja reeglid seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks, maandamiseks või vältimiseks seoses fondi valitsemisega (edaspidi tegevuspõhimõtted). Tegevuspõhimõtete kehtestamisel tuleb arvestada fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet.

 (5) Tegevuspõhimõtted peavad Finantsinspektsioonil võimaldama efektiivselt täita järelevalveülesandeid.

 (6) Vastavuskontrolli teostaja ei tohi tegeleda teenuste osutamisega ega tegevusega, mille üle ta järelevalvet teostab, välja arvatud juhul, kui fondivalitseja on võimeline tõendama, et arvestades tema tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet, ei ole nimetatud kohustus proportsionaalne ja et vastavuskontrolli ülesannete täitmine on ka ilma kõnealuseid kohustusi täitmata tegelikkuses tulemuslik.

 (7) Vastavuskontrolli teostaja tasustamise alused ja kord ei tohi ohustada tema objektiivsust.

 (8) Vastavuskontrolli teostaja on kohustatud talle fondivalitseja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab fondivalitseja õigusrikkumisele või fondi, fondi investorite ja investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse klientide huvide kahjustamisele, viivitamata edastama fondivalitseja juhtidele.

§ 349. Siseauditi funktsioon

 (1) Fondivalitseja peab looma sõltumatu siseauditi süsteemi, kui see on vajalik ja proportsionaalne, arvestades fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, ning õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed siseauditi teostamiseks. Siseauditi puudumise korral peab fondivalitseja suutma tõendada, et fondivalitseja siseauditi reeglid ning nende rakendamise kord vastavad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning neid rakendatakse pidevalt ja tulemuslikult.

 (2) Fondivalitseja nõukogu nimetab siseauditi teostamise eest vastutavaks isikuks siseaudiitori, kellega sõlmitakse leping kirjalikus vormis. Siseaudiitor ei või täita muid ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.

 (3) Siseaudiitor peab tagama, et:
 1) kehtestatakse siseauditi kava, et hinnata fondivalitseja protsesside ja süsteemide, sealhulgas sisekontrolli süsteemi ja toimingute asjakohasust ja tulemuslikkust;
 2) fondivalitseja nõukogule esitatakse soovitusi, mis tuginevad siseauditi tulemustele, ja kontrollitakse nende soovituste täitmist;
 3) fondivalitseja nõukogule esitatakse regulaarselt aruandeid.

 (4) Siseaudiitor on kohustatud talle fondivalitseja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab fondivalitseja õigusrikkumisele või fondi, fondi investorite ja investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse klientide huvide kahjustamisele, viivitamata edastama fondivalitseja juhtidele.

§ 350. Riskikontrolli funktsioon

 (1) Fondivalitseja peab looma sõltumatu riskikontrolli ning õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed riskikontrolli teostamiseks.

 (2) Fondivalitseja juhatus nimetab riskikontrolli teostamise eest vastutava töötaja või muu isiku (edaspidi riskikontrolli juht), kellega sõlmitakse leping kirjalikus vormis.

 (3) Riskikontrolli juht tagab, et:
 1) rakendatakse riskijuhtimise reegleid ning riskide mõõtmise ja juhtimise korda;
 2) rakendatakse iga valitsetava fondi riskipiiranguid ja riskijuhtimissüsteeme;
 3) fondivalitseja juhatust nõustatakse riskide juhtimisega seotud küsimustes;
 4) fondivalitseja juhatusele esitatakse regulaarselt aruandeid.

 (4) Riskikontrolli juht ja riskikontrolli teostamine peab olema organisatsiooniliselt sõltumatu ja lahutatud fondivalitseja teistest tegevusvaldkondadest, sealhulgas fondi vara investeerimisest, ning riskikontrolli teostaja tasustamise alused ja kord ei tohi ohustada tema objektiivsust.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kohustusi ei pea järgima, kui fondivalitseja suudab tõendada, et arvestades tema äritegevuse ja valitsetavate fondide iseloomu, ulatust ja keerukust, ei ole nimetatud kohustus proportsionaalne ning et fondivalitseja riskikontrolli ülesannete täitmiseks on kohaldatud kaitsemeetmeid huvide konflikti vältimiseks ja riskikontrolli teostamine on ka ilma vastavat kohustust täitmata tegelikkuses tulemuslik.

 (6) Riskikontrolli juht on kohustatud talle fondivalitseja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab fondivalitseja õigusrikkumisele või fondi, fondi investorite ja investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse klientide huvide kahjustamisele, viivitamata edastama fondivalitseja juhtidele.

§ 351. Huvide konflikti maandamise ja vältimise kord

 (1) Fondivalitseja kehtestab huvide konflikti maandamise ja vältimise korra, milles sätestatakse õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, arvestades fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukust. Fondivalitseja rakendab huvide konflikti maandamise ja vältimise korda, et tuvastada, maandada ja võimaluse korral vältida fondi valitsemisel fondivalitseja sisest huvide konflikti, huvide konflikti fondivalitseja ja tema üle kontrolli teostava isiku vahel, fondide ja fondi investorite omavahelisi ning fondi investorite ja fondivalitseja muude klientide omavahelisi huvide konflikte ja nende kahjulikku mõju fondi investorite huvidele.

 (2) Fondivalitseja huvide konflikti maandamise ja vältimise korraga määratakse:
 1) fondivalitseja või tema nimel osutatava iga teenusega seotud asjaolud, millest tuleneb või võib tuleneda huvide konflikt või mis toovad kaasa fondi investorite huvide kahjustamise olulise riski;
 2) meetmed, mida tuleb rakendada huvide konflikti lahendamiseks.

 (3) Huvide konflikti maandamise ja vältimise kord peab tagama, et isikud, kes on seotud äritegevusega, millega kaasneb või võib kaasneda huvide konflikt, teostavad äritegevust sellisel viisil, mis on fondi investorite või investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse klientide huvide kahjustamise riski maksimaalselt maandav.

 (4) Huvide konflikti maandamise ja vältimise kord peab sisaldama fondivalitsejaga seotud tegevisikute isiklike tehingute tegemise korda ning tagama fondivalitseja valitsetavate fondide investorite huvide kaitse ja sellise tegevuse vältimise, mis ei ole kooskõlas turu õigus- ja korrapärase toimimisega. Kui see on vajalik ja asjakohane, peab huvide konflikti maandamise ja vältimise kord hõlmama:
 1) protseduure, millega välditakse või kontrollitakse teabevahetust tegevisikute vahel, kes on seotud sellise tegevusega, millega kaasneb huvide konflikti risk, kui nimetatud teabe vahetamine võib kahjustada fondi investorite huve;
 2) eraldi kontrolli tegevisikute üle, kelle põhiülesannete hulka kuulub fondi nimel tehingute tegemine või fondiga seotud teenuste osutamine, kellel võib tekkida huvide konflikt või kes muul moel esindavad erinevaid huve, mis võivad põhjustada huvide konflikti, sealhulgas fondivalitseja huvidega;
 3) meetmeid, mis kõrvaldavad mis tahes seose erinevate tegevustega hõlmatud tegevisikute tasustamise ja nende poolt fondivalitsejale või fondile tekitatud tulude vahel, kui nimetatud tegevustega seoses võib tekkida huvide konflikt, sealhulgas kui sellega seatakse ohtu fondi investeerimispoliitika realiseerumine;
 4) protseduure, millega takistatakse või piiratakse mis tahes isikut avaldamast ebakohast mõju sellele, millisel viisil tegevisik fondi valitsemise teenust osutab;
 5) protseduure, millega takistatakse või kontrollitakse tegevisiku samaaegset või järjestikust tegutsemist eraldiseisvate fondide valitsemisteenuste osutamisel, kui selline tegutsemine võib kahjustada huvide konfliktidest tulenevate riskide nõuetekohast juhtimist.

 (5) Kui huvide konflikti maandamise ja vältimise kord ei taga fondi või fondi investorite huvide kahjustamise riski vältimist, peavad tegevisikud sellest viivitamata teavitama fondivalitseja juhatust ja nõukogu, et tagada fondi ja fondi investorite parimates huvides tegutsemiseks vajalike otsuste tegemine. Lisaks tuleb fondivalitsejal rakendada alternatiivseid või täiendavaid protseduure ja meetmeid huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks ning avalikustada huvide konflikti üldine laad ja võimaluse korral konflikti allikas. Fondivalitseja teavitab käesolevas lõikes nimetatud juhul fondi investoreid püsival andmekandjal ja põhjendab huvide kahjustamise vältimise kohta vastu võetud otsust.

 (6) Fondivalitseja teavitab enne fondi vara investeerimisega seotud tehingu tegemist fondi investoreid huvide konflikti üldisest laadist või ka allikast, kui fondivalitseja poolt huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks kehtestatud meetmed konkreetsel juhul ei taga fondi investorite huvide kahjustamise ohu vältimist.

 (7) Fondivalitseja peab selliste tekkinud ja tekkida võivate huvide konfliktide, millega kaasneb oluline risk kahjustada fondi investorite huve, ja nendega seotud täpsemate asjaolude kohta registrit ning ajakohastab seda regulaarselt.

§ 352. Nõuded huvide konflikti maandamisele ja vältimisele

 (1) Fondivalitsejal tuleb huvide konflikti tuvastamisel võtta arvesse fondivalitseja kohustusi seoses fondide valitsemisega, samuti investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse klientide huve ja fondivalitseja huve, ning kui fondivalitseja kuulub konsolideerimisgruppi, ka kõiki asjaolusid, millest fondivalitseja on või peaks olema teadlik juhul, kui selle konsolideerimisgrupi teiste liikmete struktuurist või äritegevusest võib tuleneda huvide konflikt.

 (2) Fondivalitseja peab huvide konflikti tuvastamisel ja selle liigi kindlaksmääramisel arvesse võtma vähemalt seda, kas fondivalitseja, tegevisik või muu isik, kes omab otsest või kaudset kontrolli fondivalitsejas, on fondi valitsemise teenuse osutamisel või muul põhjusel järgmises olukorras:
 1) on tõenäoline, et ta saab fondi investori arvel rahalist kasu või väldib varalist kahju;
 2) tema huvid fondi investorile osutatud teenuse või fondi nimel tehtud tehingu tulemuses erinevad fondi investori huvidest;
 3) tal on rahaline või muu motiiv eelistada fondi investori huvidele mõne teise tema valitsetava fondi investori või teise kliendi huve;
 4) ta on tegev fondi investoriga samas ärivaldkonnas;
 5) ta saab fondiga mitteseotud isikult fondi investorile osutatava teenusega seoses rahana, kaubana või teenusena hüvesid, mis ei ole selle teenuse eest tavapäraselt makstav vahendus- või teenustasu.

§ 353. Nõuded fondivalitseja tegevisiku isiklikule tehingule

 (1) Fondivalitseja kehtestab tegevisikule, kelle puhul võib tekkida huvide konflikt või kellel on juurdepääs siseteabele väärtpaberituru seaduse tähenduses või fondi investoriga seonduvale konfidentsiaalsele teabele, huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks korra, mille eesmärk on järgmiste tehingute vältimine:
 1) isikliku tehingu tegemine, kui see on väärtpaberituru seaduse § 1886 kohaselt keelatud või tehinguga kaasneb konfidentsiaalse teabe mitteõiguspärane avalikustamine või kui see on vastuolus või võib vastuollu sattuda käesolevast seadusest või väärtpaberituru seadusest tulenevate fondivalitseja kohustustega;
 2) isikliku tehingu tegemisega kaasnev kolmandale isikule väärtpaberitehingu tegemiseks soovituse andmine või selleks ajendamine, mis ei ole seotud tegevisiku tavapärase tööülesande täitmise või investeerimisteenuse osutamisega, kui sellisele tegevusele kohaldatakse käesoleva lõike punktis 1 või väärtpaberituru seaduse § 825 lõike 5 punktis 1 või 2 sätestatut või sellega muul viisil kasutatakse vääralt täitmiseks võetud korraldustega seotud teavet;
 3) teabe või arvamuse avaldamine kolmandale isikule muul viisil kui tööülesande täitmise või teenuse osutamise lepinguga seotud tegevuse käigus, kui tegevisik teab või võib mõistlikult eeldada, et selle tulemusena teeb kolmas isik väärtpaberitehingu, mille suhtes kohaldataks käesoleva lõike punktis 1 või väärtpaberituru seaduse § 825 lõike 5 punktis 1 või 2 sätestatut, et sellega kaasneks täitmiseks võetud korraldustega seotud teabe väärkasutamine muul viisil või et kolmas isik annaks sellise tehingu sõlmimiseks soovituse või ajendaks muud isikut selleks.

 (2) Fondivalitseja on kohustatud asjakohaste meetmetega tagama, et:
 1) iga tegevisik oleks teadlik käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud korrast ja selles sisalduvatest isiklike tehingute tegemise piirangutest;
 2) rakenduks süsteem, mille alusel fondivalitsejat teavitatakse viivitamata tegevisiku tehtud isiklikust tehingust või mis võimaldab fondivalitsejal sellise tehingu kindlaks teha;
 3) säilitatakse kõik andmed isiklike tehingute tegemise, sealhulgas nende lubamise ja keelamise kohta, pidades andmete kohta eraldi registrit;
 4) erinevate funktsioonide täitmise korral ei takista see tegevisiku tegutsemist usaldusväärsel, ausal ja asjakohasel viisil.

 (3) Fondivalitseja ülesannete edasiandmisel kolmandale isikule tagab fondivalitseja, et kolmas isik säilitab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud andmed ja esitab need viivitamata fondivalitsejale viimase nõudmisel.

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud isikliku tehingu tegemine on tegevisiku poolt või tema jaoks väärtpaberitehingu tegemine, kui:
 1) tegevisik tegutses tehingu tegemisel väljaspool oma tavapäraseid tööülesandeid või ametivolitusi;
 2) tehing tehti tegevisiku või tema lähedase arvel;
 3) tehing tehti isiku arvel, kellel on tegevisikuga märkimisväärne seos;
 4) tehing tehti isiku arvel, kellel on tegevisikuga selline lepinguline õigussuhe, kus tegevisikul on tehingu tegemise tulemusega seoses muud olulised huvid kui kauplemise eest saadav teenus- või vahendustasu.

 (5) Tegevisiku lähedane käesolevas paragrahvi tähenduses on tema abikaasa, ülalpeetav laps või kasulaps ja isik, kellel on tehingu tegemise päevaks olnud tegevisikuga ühine majapidamine vähemalt ühe aasta jooksul.

 (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud korda ja meetmeid ei kohaldata isiklike tehingute puhul, mis on tehtud:
 1) väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise raames, kui tehingule ei eelne sellega seonduvat teabevahetust väärtpaberiportfelli valitseja ja tegevisiku või muu isiku vahel, kelle arvel tehing tehakse;
 2) fondi aktsiate või osakutega juhul, kui Finantsinspektsioon või teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus teostab fondi üle järelevalvet ja sellele fondile kohaldatakse fondivalitseja valitsetava fondiga samaväärseid riskide hajutamise nõudeid varade investeerimise suhtes ning tegevisik ja mis tahes muu isik, kelle arvel tehing tehakse, ei ole nimetatud fondi juhtimisega seotud.

§ 354. Fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamine

 (1) Fondivalitseja nõukogu kinnitab ning vaatab vähemalt üks kord aastas üle tasustamise põhimõtted, mis sisaldavad fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste, ja soodustuste määramise aluseid ja põhimõtteid. Tasustamise põhimõtete kinnitamise otsustavad ja nende rakendamist kontrollivad nõukogu liikmed, kes ei täida fondivalitsejas ühtegi muud juhtimise ülesannet ning kellel on piisavad teadmised ja kogemus riskijuhtimise ja tasustamise valdkonnas.

 (2) Tasustamise põhimõtete kehtestamisel ja rakendamisel tuleb arvestada fondivalitseja äritegevuse ja valitsetavate fondide suurust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet. Tasustamise põhimõtted peavad:
 1) olema selged, läbipaistvad, kooskõlas usaldusväärsete ja tõhusate riskide juhtimise põhimõtetega ja mitte soodustama riskide võtmist, mis ei ole kooskõlas fondivalitseja valitsetavate fondide alusdokumentide ja investeerimispoliitikaga;
 2) olema kooskõlas fondivalitseja äristrateegia, väärtuste, fondivalitseja ja tema poolt valitsetavate fondide majandustulemustega ning fondi investorite parimate huvide ja investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse klientide õigustatud huvidega ning sisaldama meetmeid huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks;
 3) lähtuma fondivalitseja pikaajalistest eesmärkidest ja võtma arvesse suutlikkust toime tulla väliskeskkonna muutustega.

 (3) Tasustamise põhimõtete rakendamist ja selle hindamist kontrollib vähemalt üks kord aastas fondivalitseja sisekontroll, kui fondivalitsejas ei ole moodustatud töötasukomiteed.

 (4) Tasustamise põhimõtteid tuleb järgida fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale iga väljamakse tegemisel fondivalitseja või fondi varast, sealhulgas tulemustasuna fondi osakute või aktsiate väljalaskmisel fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale.

 (5) Fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale majandustulemustelt ja tehingutelt makstavate tasude (edaspidi tulemustasu) määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud ning kehtestama ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse.

 (6) Fondivalitseja juhatuse liikme lepingus ja töötajaga sõlmitud lepingus võib varem kindlaks määratud summas tulemustasu maksmise ette näha ainult ametisse või tööle asumise esimesel aastal.

 (7) Tulemustasu ja selle väljamakstavate osade määramisel tuleb arvestada sobivaid tasustamise tingimuste kujundamise viise ning kõiki asjakohaseid olemasolevaid ja potentsiaalseid riske.

 (8) Fondivalitsejas kehtivaid tulemustasu määramise ja väljamaksmise eeltingimusi kohaldatakse ka juhatuse liikme lepingu ja töölepingu lõpetamisega seotud lahkumishüvitistele.

 (9) Tulemustasu määramisel tuleb arvestada, et põhitöö- ja tulemustasu osakaal on mõistlikus vastavuses juhatuse liikme või töötaja ülesannete ja vastutusega ning põhitöötasu moodustab kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajaduse korral jätta tulemustasu määramata või välja maksmata. Tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tuleb arvesse võtta:
 1) juhatuse liikme või töötaja personaalseid ning fondivalitseja äriüksuse ja fondivalitseja valitsetavate fondide tulemusi, arvestades nii rahalisi kui ka muid sise-eeskirjadest tulenevaid kriteeriume;
 2) juhatuse liikme või töötaja personaalseid ning fondivalitseja äriüksuse ja valitsetavate fondide tulemusi koosmõjus kogu fondivalitseja pikaajaliste majandustulemustega;
 3) fondivalitseja valitsetavate fondide investeeringutega seotud riske ja fondide osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimusi;
 4) fondivalitseja valitsetavate fondide investoritele soovitatud fondi osakute või aktsiate hoidmise perioodi, tagamaks, et tulemuste hindamine põhineb fondi pikaajalistel tulemustel ja investeerimisriskidel ning tulemustasu väljamaksmine jaotub samale ajavahemikule.

 (10) Fondivalitsejas sisekontrolli teostavate isikute tasustamise aluseks on sisekontrolliga seotud eesmärkide saavutamine sõltumata kontrollitavate tegevusvaldkondade tulemustest.

 (11) Riskikontrolli teostaja tasustamise põhimõtted peavad tagama tema sõltumatuse ja objektiivsuse riskikontrolliga seotud ülesannete täitmisel.

 (12) Fondivalitseja võib vähendada juhatuse liikmele või töötajale väljamaksmisele kuuluvat tulemustasu, peatada tulemustasu väljamaksmise või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist, kui:
 1) fondivalitseja või valitsetava fondi üldised majandustulemused kajastavad kahjumit või on eelneva aastaga võrreldes oluliselt halvenenud;
 2) fondivalitseja juhatuse liige või töötaja ei täida tulemuskriteeriume või
 3) tulemustasu määramisel on tuginetud tasu saaja poolt esitatud või kinnitatud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.

 (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud tulemustasu vähendamise või tagastamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat alates ajast, kui otsustati fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale tulemustasu maksmine.

 (14) Fondivalitseja juhatuse liikmetel ja töötajatel ei ole lubatud kasutada isiklikke riskimaandamisstrateegiaid või töötasu- ja vastutuskindlustust, mis kahjustaks nende tasustamise põhimõtetest tulenevaid eesmärke. Tulemustasu ei või maksta vahendite või meetoditega, mis soodustavad tasustamise põhimõtetest kõrvalehoidmist.

 (15) Fondivalitseja juhatuse liikme lepingu või töötaja lepingu lõpetamisega seotud tasud peavad olema kooskõlas töötulemustega, sealhulgas arvestama mittenõuetekohaste tulemuste mõju tasule.

 (16) Fondivalitseja avalikustab oma majandusaasta aruandes tasustamise põhimõtete rakendamist iseloomustava järgmise teabe:
 1) tasustamise põhimõtete olulised tunnused, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks kasutatavate kriteeriumide ja nende täitmise kohta;
 2) põhjendused tulemustasude ja lahkumishüvitiste maksmise ning muude töötulemustel põhinevate rahaliste või oluliste mitterahaliste soodustuste võimaldamise kohta.

 (17) Tasustamise põhimõtete kohaldamisel käsitatakse fondivalitseja töötajana isikut, kelle:
 1) tööülesanneteks on fondivalitseja juhtimis- või kontrolliülesande täitmine;
 2) otsustuspädevuses on fondivalitseja või tema valitsetavate fondide riskiprofiili oluliselt mõjutavate riskide võtmine, sealhulgas riskikontrolli teostamine või fondivalitseja valitsetava fondi investeeringute tegemine, või
 3) töötasu on samas vahemikus fondivalitsejas juhatuse liikme või käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud ülesandeid täitva isiku tasuga.

 (18) Käesolevas seaduses hõlmab töötasu ka fondivalitseja juhatuse liikmetele makstavaid tasusid.

§ 355. Fondivalitseja juhatuse liikme ja töötaja tulemustasu

 (1) Kui fondivalitseja valitsetavad eurofondid või alternatiivfondid moodustavad vähemalt 50 protsenti fondivalitseja valitsetavast varast, peab vähemalt 50 protsenti fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tulemustasust moodustama tasakaalustatud kogum nendest fondivalitseja valitsetavatest eurofondi või alternatiivfondi osakutest, aktsiatest või muudest sarnastest õigustest, mis on seotud fondi osakute või aktsiate omandamisega. Finantsinspektsioon võib seada piiranguid väärtpaberi liikidele või sisule, mida võib kasutada sellise tulemustasu osana.

 (2) Tulemustasu olulise osa, mis ei tohi olla väiksem kui 40 protsenti tulemustasust, väljamaksmine jaotatakse tasakaalustatult kolmele kuni viiele aastale, arvestades valitsetavate fondide äritsüklit, osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimusi, investoritele soovitatud osakute või aktsiate hoidmise perioodi ja riskiprofiili. Kui tulemustasu osakaal kogu töötasust on olulise suurusega, peab 60 protsenti tulemustasust jaotama lähtuvalt käesoleva lõike esimeses lauses sätestatust. Käesolevas lõikes nimetatud tulemustasu olulise osa võib lisaks eelnimetatule välja maksta ka tervikuna kolmeaastase või sellest pikema ajaperioodi lõpus.

 (3) Tulemustasu osa, mis makstakse välja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberites, tuleb säilitada nii, et fondivalitseja, tema valitsetava fondi ja selle investorite huvid oleksid kaitstud. Säilitada tuleb nii väljamakstud tulemustasu osa kui ka see tulemustasu osa, mille väljamaksmine on jaotatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.

 (4) Kui fondivalitsejas on ette nähtud täiendav pensionihüvitiste maksmise kord, tehakse juhatuse liikme või töötaja pensioniõiguse tekkimisel pensioni väljamaksed käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud proportsioonis ja väärtpaberitena ning kohaldatakse nendele käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoidmispoliitikas kajastatud väärtpaberite võõrandamise keeldu pikkusega vähemalt viis aastat.

 (5) Kui juhatuse liikme leping või töötaja leping fondivalitsejaga lõpeb enne tema pensioniõiguse tekkimist, tuleb fondivalitsejal säilitada isiku eest tehtud pensionimaksed viie aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud instrumentidena.

§ 356. Fondivalitseja töötasukomitee

 (1) Kui see on proportsionaalne fondivalitseja ja valitsetavate fondide suuruse ning tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusastmega, moodustatakse fondivalitsejas töötasukomitee, mille ülesanne on sõltumatult hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist fondivalitsejas ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Fondivalitsejas vastavuskontrolli- ja riskikontrolliülesandeid täitvate töötajate tasustamise alased otsused kooskõlastatakse töötasukomiteega, kui fondivalitsejas on töötasukomitee moodustatud.

 (2) Töötasukomitee ülesanded on:
 1) järelevalve juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise üle;
 2) tasustamise põhimõtete rakendamise hindamine vähemalt üks kord aastas ning vajaduse korral ettepanekute tegemine tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks;
 3) fondivalitseja nõukogule tasustamisalaste otsuste ja tasustamise põhimõtete kohta ettepanekute tegemine.

 (3) Töötasukomitee koosneb fondivalitseja nõukogu liikmetest.

 (4) Tasustamise põhimõtete rakendamist ja selle hindamist kontrollib vähemalt üks kord aastas fondivalitseja sisekontroll, kui fondivalitsejas ei ole moodustatud töötasukomiteed.

2. jaotis Täiendavad nõuded eurofondi valitseja juhtimisele ja tegevusele 

§ 357. Fondivalitseja hoolsuskohustus

 (1) Fondivalitseja kehtestab hoolsuskohustuse täitmise korra, et tagada investeerimisotsuste tegemine kooskõlas fondi investeerimiseesmärkide ja -poliitika ning riskipiirangutega.

 (2) Fondivalitseja koostab enne ja pärast investeeringu tegemist prognoosid ning kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed analüüsid investeeringu mõju kohta fondi vara struktuurile, likviidsusele, riskiprofiilile ja tootlusele, arvestades riskijuhtimise reeglites sätestatud tingimusi. Nimetatud analüüsid tuleb teha usaldusväärse ja ajakohase teabe põhjal.

 (3) Kui fondivalitseja riskikontrolli ülesannete täitmine on edasi antud kolmandale isikule, kehtestab fondivalitseja korra kolmanda isiku tegevuse ja riskikontrolliga seotud kohustuste täitmise pidevaks hindamiseks.

§ 358. Fondi varast tuleneva hääleõiguse teostamise kord

 (1) Fondivalitseja kehtestab üksnes fondi huvidest lähtuva korra fondi varasse kuuluvate aktsiatega või muude hääleõigust andvate väärtpaberitega seotud hääleõiguse teostamise aja ja viisi kohta (edaspidi käesolevas paragrahvis hääleõiguse teostamise kord).

 (2) Hääleõiguse teostamise korraga määratakse kindlaks:
 1) fondi varasse kuuluvate aktsiate või muude hääleõigust andvate väärtpaberitega seotud oluliste sündmuste jälgimine;
 2) hääleõiguse teostamine kooskõlas fondi investeerimiseesmärkide ja -poliitikaga;
 3) hääleõigusest tuleneva huvide konflikti ennetamine, maandamine ja vältimine.

 (3) Hääleõiguse teostamise korra kokkuvõte tehakse fondi investoritele kättesaadavaks. Fondi investori nõudel tehakse hääleõiguse teostamise korra rakendamise üksikasjad kättesaadavaks tasuta.

§ 359. Täiendavad nõuded riskikontrolli funktsioonile

 (1) Riskikontrolli teostaja kirjalik aruanne sisaldab järgmist teavet fondivalitseja valitsetavate fondide kohta:
 1) fondi riskitaseme vastavus fondi riskiprofiilile;
 2) fondi vastavus riskipiirangute süsteemile;
 3) riskide mõõtmise ja juhtimise korra asjakohasus ja tulemuslikkus;
 4) fondi riskiprofiili ja riskipiirangute süsteemi tegelik või arvatav ületamine, et tagada asjakohaste meetmete viivitamatu rakendamine.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandest peab selguma, kas puuduste esinemise korral aruandes käsitletud valdkonnas on võetud asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks.

 (3) Riskikontrolli teostaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruande regulaarselt, kuid vähemalt üks kord aastas, fondivalitseja juhatusele ja nõukogule.

 (4) Riskikontrolli teostajal tuleb lisaks:
 1) tagada eurofondi vastavus riskipiirangute süsteemile, sealhulgas avatud riskipositsiooni ja vastaspoole riski hindamise nõuete täitmine;
 2) vaadata üle börsiväliste tuletisinstrumentide väärtuse arvutamise kord ja vajaduse korral seda tõhustada.

§ 360. Investorite kaebuste lahendamine

 (1) Fondivalitseja kehtestab sise-eeskirjades korra investoritelt saadud kaebuste kiireks ja tasuta lahendamiseks. Investori kaebuste lahendamise kord peab võimaldama investoril esitada kaebuse selle lepinguriigi ametlikus keeles, kus eurofond on moodustatud või asutatud või kus fondivalitseja valitsetava eurofondi osakuid avalikult pakutakse. Teave kaebuste lahendamise korra kohta tuleb fondivalitsejal teha fondi investoritele kättesaadavaks tasuta.

 (2) Fondivalitseja registreerib kõik kaebused ja säilitab andmed kaebuste lahendamiseks rakendatud meetmete kohta.

3. jaotis Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja juhtimisele ja tegevusele 

§ 361. Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja organisatsioonilisele ülesehitusele ja hoolsuskohustusele

 (1) Fondivalitseja valib peamaakleri fondivalitsejalt eeldatava ettevaatlikkuse ja hoolsusega. Peamaakleriga sõlmitakse kirjalik leping, milles nähakse ette:
 1) alternatiivfondi varaga tehingute tegemise, sealhulgas vara üleandmise ja taaskasutamise võimalused, mis on kooskõlas alternatiivfondi alusdokumendiga;
 2) alternatiivfondi depositooriumi teavitamine peamaakleriga lepingu sõlmimisest.

 (2) Alternatiivfondi valitseja riskikontrolli teostajal tuleb lisaks käesolevas seaduses sätestatule:
 1) regulaarselt kontrollida iga valitsetava fondi üldise investeerimispoliitikaga seotud riskipiirangute rakendamist;
 2) kontrollida investeerimisotsuse vastavust valitsetava fondi üldisele investeerimispoliitikale ja riskiprofiilile;
 3) tagada investeeringuga seotud riskide mõõtmise ja juhtimise hindamine ning fondi investeeringutele avalduva riskide mõju hindamine igal ajal, kohaldades vajaduse korral stressiteste.

 (3) Kui fondivalitseja kasutab alternatiivfondi vara valitsemisel finantsvõimendust, tuleb fondivalitsejal kehtestada asjakohased piirangud finantsvõimenduse kasutamiseks ja vajaduse korral tõendada finantsvõimenduse kasutamisel piirangute järgimist.

 (4) Fondivalitseja määrab kindlaks finantsvõimenduse maksimaalse piirmäära, mida fondivalitseja võib kasutada iga valitsetava alternatiivfondi nimel, ja finantsvõimendusega seotud tagatise või garantii kasutamise tingimused, arvestades järgmisi tingimusi:
 1) alternatiivfondi tüüp;
 2) alternatiivfondi investeerimispoliitika;
 3) alternatiivfondi finantsvõimenduse allikad;
 4) seos muude finantseerimisasutustega, millest võib tuleneda süsteemne risk;
 5) vajadus piirata mis tahes vastaspoolega seotud riski;
 6) ulatus, milles finantsvõimendus on kaetud tagatisega;
 7) vara ja kohustuste suhe;
 8) alternatiivfondi valitseja tegevuse laad, ulatus ja maht sellel turul.

 (5) Fondivalitseja rakendab iga valitsetava finantsvõimendusega alternatiivfondi suhtes, mille osakuid, aktsiaid või osasid võetakse tagasi fondi investori nõudmisel, piisavaid likviidsusriski juhtimise protseduure, et tagada alternatiivfondi investeerimispoliitika ja likviidsusprofiili vastavus fondi kohustustele ning fondi osakute, aktsiate või osade tagasivõtmise tingimustele.

 (6) Fondivalitseja viib fondi likviidsusriski tuvastamiseks ja mõõtmiseks tavapärastes ja erakorralistes tingimustes läbi stressiteste.

 (7) Nõuded fondivalitseja organisatsioonilisele ülesehitusele ja tegevusele, sealhulgas finantsvõimenduse kasutamisele ja arvutamisele, tulenevad komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 231/2013.

4. jaotis Täiendavad nõuded kohustusliku pensionifondi valitseja juhtimisele ja tegevusele 

§ 362. Täiendavad nõuded kohustusliku pensionifondi valitseja juhtidele ja töötajatele ning nende tasustamisele

 (1) Kohustusliku pensionifondi valitseja juhiks ega töötajaks ei või olla isik, kelle ameti- või töökoht kohustusliku pensionifondi depositooriumis on seotud sellele pensionifondile depooteenuse osutamisega või kelle muu tegevus põhjustab huvide konflikti tema kohustuste täitmisega fondivalitsejas.

 (2) Kohustusliku pensionifondi valitseja juht ega töötaja ei või olla pensioniregistri pidaja juhatuse liige ega töötaja.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (3) Kui kohustusliku pensionifondi valitseja juhatuse liikmele või töötajale, kellel on otsustuspädevus seoses kohustusliku pensionifondi investeeringute tegemisega, makstakse tulemustasu või tema tasustamine sõltub osaliselt või täielikult tema tehtavatest investeerimisotsustest selle kohustusliku pensionifondi suhtes, peab selline tasustamine tuginema vähemalt fondi viimase kolme aasta tootlusele.

§ 363. Kohustuslike pensionifondide valitsemine

 (1) Fondivalitseja, kellele on antud õigus valitseda kohustuslikke pensionifonde, on kohustatud valitsema konservatiivset pensionifondi.

 (2) Lisaks konservatiivsele pensionifondile võib fondivalitseja valitseda kohustuslikku pensionifondi, mille tingimuste kohaselt on aktsiatesse tehtud investeeringute maksimaalne osakaal 25, 50 või 75 protsenti pensionifondi vara turuväärtusest või mille investeerimispoliitika näeb ette aktsiatesse tehtud investeeringute maksimaalse osakaalu muutumise vastavalt pensionifondi osakuomanike vanuse muutumisele.

 (3) Fondivalitseja võib valitseda kohustuslikke pensionifonde, mille tingimuste kohaselt on nende fondide aktsiatesse tehtud investeeringute maksimaalne osakaal võrdne, kui selliste pensionifondide investeerimispoliitikad on tema hinnangul piisavalt erinevad või neid pensionifonde pakutakse erinevas vanuses osakuomanikele.

 (4) Fondivalitseja võib kahe aasta jooksul fondivalitsejate ühinemisest või kohustusliku pensionifondi valitsemise ülevõtmisest arvates valitseda kohustuslikke pensionifonde, mille tingimuste kohaselt on neil aktsiatesse tehtud investeeringute maksimaalne osakaal võrdne, kohaldamata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 mõeldakse aktsiatesse tehtud investeeringutena kõiki käesoleva seaduse § 126 lõigetes 2–4 nimetatud investeeringuid täies ulatuses.

4. jagu Fondivalitseja ülesannete edasiandmine 

1. jaotis Fondivalitseja ülesannete osaline edasiandmine 

§ 364. Ülesannete osalise edasiandmise üldsätted

 (1) Käesoleva seaduse §-s 305 nimetatud tegevusi võib fondivalitseja edasi anda kirjaliku lepingu alusel kolmandale isikule (edaspidi edasiandmine) vaid järgmistel tingimustel:
 1) edasiandmine ei kahjusta fondi ja fondi investorite õigustatud huve;
 2) edasiandmine ei takista fondivalitseja tegevust ja tema ülesannete täitmist vajalikul tasemel;
 3) edasiandmine ei takista fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
 4) edasiandmine ei põhjusta olukorda, kus fondivalitseja ei tegele fondi valitsemisega või ei oma selleks pädevust, eelkõige fondivalitseja juhtimise või sisekontrolli süsteemi funktsiooni edasiandmise tõttu;
 5) edasi antud tegevuste tegijal on ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon, laitmatu maine, piisavalt kogemusi ja ta on võimeline neid ülesandeid täitma;
 6) edasi antud tegevuste tegijal on kohustus järgida fondivalitseja antavaid lisajuhiseid ja lubada fondivalitsejal kontrollida edasi antud tegevusi;
 7) fondivalitseja on valmis põhjendama ülesannete edasiandmise vajalikkust;
 8) fondivalitsejal tuleb vajaduse korral tõendada, et edasi antud tegevuste tegija valiti välja piisava hoolikusega ja ta vastab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

 (2) Fondivalitseja võib tegevusi edasi anda ka välisriigi fondivalitsejale, investeerimisühingule või krediidiasutusele, kes ei ole Eestis asutanud filiaali või kes ei osuta Eestis piiriüleselt teenuseid, või muule isikule, kui edasi antava ülesande täitmiseks ei ole vaja tegevusluba.

 (3) Fondivalitseja teavitab fondi valitsemisega seotud ülesannete edasiandmisest viivitamata Finantsinspektsiooni, esitades ülesannete edasiandmise lepingu. Finantsinspektsioon teavitab eurofondi valitseja ülesannete edasiandmisest viivitamata selle lepinguriigi, kus fondivalitseja on asutanud filiaali või osutab teenust piiriüleselt, sihtriigi finantsjärelevalve asutust juhul, kui eurofondi osakuid või aktsiaid pakutakse lepinguriigis.

 (4) Ülesannete edasiandmine kolmandale isikule ei vabasta fondivalitsejat vastutusest seoses fondi valitsemisega.

 (5) Osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise korraldamise võib lisaks käesoleva seaduse § 365 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikutele edasi anda ka väärtpaberite keskdepositooriumile.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (6) Osakute või aktsiate registri pidamise võib edasi anda üksnes käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatud nõudeid arvestades.

§ 365. Fondi vara investeerimisega seotud ülesannete edasiandmise nõuded

 (1) Fondi vara investeerimise võib fondivalitseja oma kohustuste paremaks täitmiseks edasi anda kolmandatele isikutele järgmistel tingimustel:
 1) edasiandmine on kooskõlas fondi investeerimispoliitikaga ja fondivalitseja otsusega sellise poliitika rakendamise kohta;
 2) vara investeerimine antakse edasi Eestis või välisriigis asutatud fondivalitsejale, krediidiasutusele või investeerimisühingule, kellel on tegevusluba väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamiseks.

 (2) Vara investeerimise ülesannet ei või edasi anda fondi depositooriumile ega sellisele kolmandale isikule, kellel võib ilmneda huvide konflikt fondivalitseja, fondi või fondi investoriga.

 (3) Vara investeerimise ülesande võib edasi anda huvide konflikti ilmnemisel kolmandale isikule, kui kolmanda isiku organisatsiooniline ülesehitus ja tehniliste süsteemide tase võimaldab hoida vara investeerimise funktsioone huvide konflikti tekitada võivatest teenustest lahus. Võimalik huvide konflikt tuleb tuvastada ja avalikustada ning seda tuleb juhtida ja jälgida kolmanda isiku sise-eeskirjades sätestatud viisil.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded kohalduvad ka alternatiivfondi valitseja riskikontrolli funktsiooni edasiandmisele.

 (5) Finantsinspektsiooni eelneval nõusolekul võib anda alternatiivfondi vara investeerimise või riskikontrolli funktsiooni edasi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetamata isikule.

 (6) Fondi vara investeerimise ülesande võib edasi anda kolmandas riigis asutatud isikule vaid juhul, kui vastava isiku päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse ja Finantsinspektsiooni vahel on sõlmitud teabevahetuse kokkulepe.

§ 366. Kolmandale isikule edasi antud fondi valitsemisega seotud ülesannete täiendava edasiandmise nõuded

 (1) Kolmas isik võib talle edasi antud fondi valitsemise ülesandeid edasi anda järgmistel tingimustel:
 1) fondivalitseja on enne andnud selleks ülesannete edasiandjale kirjaliku nõusoleku;
 2) fondivalitseja on enne ülesannete täiendava edasiandmise lepingu jõustumist esitanud selle Finantsinspektsioonile.

 (2) Fondi valitsemisega seotud ülesannete täiendaval edasiandmisel peab kolmas isik järgima käesoleva seaduse §-des 364, 365 ja 367 sätestatud nõudeid ja kohustusi. Vastavate nõuete ja kohustuste järgimist kontrollib fondi valitsemise ülesannete edasiandja.

§ 367. Ülesannete edasiandmise lõppemine

 (1) Fondivalitsejal peab olema õigus lõpetada kolmanda isikuga sõlmitud fondi valitsemisega seotud ülesannete edasiandmise leping igal ajal.

 (2) Käesolevas jaotises sätestatu rikkumise korral on Finantsinspektsioonil õigus teha fondivalitsejale ettekirjutus, nõudmaks fondi valitsemisega seotud ülesande edasiandmise lõpetamist või kolmanda isikuga sõlmitud ülesannete edasiandmise lepingu lõpetamist.

2. jaotis Pensionifondi valitseja ülesannete edasiandmine 

§ 368. Pensionifondi osakute registri pidamise erisused

  Pensionifondi osakute registri pidamise pensioniregistri pidajale edasiandmisele ei kohaldata käesolevas jaos fondivalitseja ülesannete osalise edasiandmise kohta sätestatut.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

5. jagu Fondivalitseja raamatupidamise korraldamine, teabe avalikustamine ja aruandlus Finantsinspektsioonile 

1. jaotis Üldsätted 

§ 369. Fondivalitseja raamatupidamise korraldamine

  Fondivalitseja raamatupidamist ja aruandlust korraldatakse raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja fondivalitseja sise-eeskirjast lähtudes.

2. jaotis Nõuded fondivalitseja aruannetele 

§ 370. Aruannete koostamine ja esitamine

 (1) Fondivalitseja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile regulaarselt järelevalvearuandeid.

 (2) Järelevalvearuannete periood on kvartal.

 (3) Järelevalvearuanded esitatakse 25 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

 (4) Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul aktsionäride üldkoosoleku toimumisest arvates, kuid hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 1. mail. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud dokumente ei pea fondivalitseja esitama Finantsinspektsioonile, kui need dokumendid on avalikustatud fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel.

 (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Finantsinspektsioonil järelevalve teostamiseks õigus nõuda fondivalitsejalt tema enda ja tema valitsetava fondi kohta täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid ning andmeid. Täiendavate aruannete ja andmete esitamise sageduse ning tähtaja määrab Finantsinspektsioon.

 (6) Finantsinspektsioonile esitatud aruannete koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama vähemalt viis aastat.

 (7) Esitatud aruandes puuduste tuvastamisel esitab fondivalitseja viivitamata korrigeeritud aruande.

 (8) Käesolevas paragrahvis nimetatud Finantsinspektsioonile esitatud aruannete põhjal võib fondivalitseja või Finantsinspektsioon vajaduse korral esitada andmeid ka Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest ja Eesti Pangale riikliku statistika seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

 (9) Järelevalvearuannete sisu, koostamise alused ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (10) Eurofondi valitseja valitsetavatele mitteavalikele alternatiivfondidele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 454 sätestatud fondide kohta teabe esitamise nõudeid.

§ 371. Auditikohustus ja vandeaudiitori teavitamiskohustus

 (1) Fondivalitseja raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud.

 (2) Fondivalitseja auditi läbiviimise käigus peab vandeaudiitor kontrollima fondivalitseja tegevuse vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning esitama fondivalitsejale ja Finantsinspektsioonile aruande, milles tuleb muu hulgas avaldada arvamust järgmiste valdkondade kohta:
 1) omavahenditele kehtestatud nõuete täitmine;
 2) fondi vara valitsemisega seotud riskide juhtimise poliitika ja protseduurireeglite vastavus nõuetele.

 (3) Vandeaudiitor on kohustatud Finantsinspektsioonile viivitamata kirjalikult teatama auditi läbiviimise käigus selgunud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:
 1) fondivalitseja, fondi või depositooriumi tegevust reguleerivate õigusaktide oluline või korduv rikkumine;
 2) fondivalitseja või fondi edasise tegevuse katkemine;
 3) fondivalitseja või depositooriumi maksejõuetus või muu olukord või oht, et tekib olukord, kui fondivalitseja või depositoorium ei ole võimeline täitma oma kohustusi;
 4) märkusega arvamuse avaldamine fondivalitseja raamatupidamise kohta;
 5) fondivalitseja juhatuse või nõukogu liikme või töötaja tegevusega tekitatud oluline varaline kahju fondivalitsejale või tema valitsetavale fondile, fondi investoritele, investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse klientidele.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete esitamisega ei riku vandeaudiitor talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust.

3. jaotis Nõuded alternatiivfondi valitseja poolt teabe esitamisele ja valitsetava vara hindamisele 

§ 372. Alternatiivfondi valitseja poolt fondide kohta Finantsinspektsioonile teabe esitamine

 (1) Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse §-s 92 nimetatud teabe iga fondivalitseja valitsetava lepinguriigis asutatud või moodustatud fondi kohta ja fondivalitseja poolt lepinguriigis pakutava fondi kohta.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda täiendavalt iga kvartali lõpu seisuga loetelu fondivalitseja valitsetavatest fondidest.

 (3) Alternatiivfondi valitseja valitsetavate alternatiivfondide kohta teabe avaldamisele ning alternatiivfondide aruandlusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 89–92 ja 267–271 sätestatut. Nimetatud paragrahvides fondi pakkumise kohta sätestatut kohaldatakse ka alternatiivfondi valitseja valitsetavate muude alternatiivfondide osade või teiste sarnaste osalust väljendavate õiguste pakkumise kohta teabe avaldamisele ja aruandlusele.

 (4) Lisaks käesolevas jaos sätestatule on Finantsinspektsioonil süsteemse riski jälgimiseks õigus nõuda fondivalitsejalt tema enda ja tema valitsetava fondi kohta täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid ning andmeid.

 (5) Kui alternatiivfondi valitseja valitseb välisriigis asutatud fondi, tuleb fondi raamatupidamine korraldada vastavalt fondi päritoluriigi õigusaktidele. Välisriigi fondi aruanne tuleb teha kättesaadavaks ka fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (6) Käesolevas paragrahvis alternatiivfondi kohta sätestatut kohaldatakse ka allfondile.

§ 373. Nõuded fondivalitseja poolt alternatiivfondi vara hindamisel

 (1) Fondivalitsejal tuleb alternatiivfondi vara hinnata ja osaku või aktsia puhasväärtus kindlaks määrata ning avaldada see fondi investoritele vähemalt üks kord aastas alternatiivfondi alusdokumendis ette nähtud tähtajal ja korras.

 (2) Fondivalitseja hindab alternatiivfondi vara ja määrab kindlaks osaku, aktsia või osa puhasväärtuse sagedusega, mis on sobiv, arvestades fondi investeeringuid ja osakute, aktsiate või osade väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimusi. Kinnise alternatiivfondi vara ja osaku, aktsia või osa puhasväärtus määratakse kindlaks ja tehakse fondi investoritele teatavaks osakute, aktsiate või osade väljalaskmise, tagasivõtmise või muul viisil fondist väljamakse tegemise päeval.

 (3) Kui alternatiivfond on avalik fond, kohaldatakse fondi vara ja osaku või aktsia puhasväärtuse kindlaksmääramisele käesoleva seaduse §-s 54 sätestatut.

 (4) Alternatiivfondi vara hindamine viiakse läbi erapooletult ning piisava vilumuse ja hoolsusega.

 (5) Alternatiivfondi vara võib hinnata:
 1) fondivalitseja, kui vara hindamine on sõltumatu vara investeerimise ülesannete täitmisest ja tasustamise põhimõtete kindlaksmääramisest ning fondivalitsejas on rakendatud meetmed vara hindamisega seotud isikute huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks, või
 2) vara hindamise teenust pakkuv kolmas isik (edaspidi käesolevas paragrahvis välishindaja), kes on sõltumatu fondist, fondivalitsejast ja muust isikust, kellel on fondi või fondivalitsejaga märkimisväärne seos.

 (6) Välishindajaks võib olla isik, kellel on kutseseaduse § 3 tähenduses vastav kvalifikatsioon ja kehtiv kutse ning kellel on piisavalt teadmisi, kogemusi ja vahendeid fondi vara hindamiseks. Välishindajaks võib olla depositoorium, kui vara hindamine on sõltumatu depositooriumi ülesannete täitmisest ning kui on rakendatud meetmed huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks, mis avalikustatakse fondi investoritele vastavalt huvide konflikti maandamise ja vältimise korrale.

 (7) Välishindajale vara hindamise ülesande edasiandmisel tuleb täita fondivalitseja ülesannete edasiandmisele käesoleva seaduse §-des 364–367 sätestatud nõudeid. Välishindaja ei tohi anda vara hindamise ülesannet edasi kolmandale isikule.

 (8) Fondivalitseja teavitab välishindaja määramisest Finantsinspektsiooni. Kui välishindaja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuetele, võib Finantsinspektsioon nõuda uue välishindaja nimetamist.

 (9) Kui fondi vara hindajaks ei ole määratud välishindajat, võib Finantsinspektsioon nõuda, et fondi vara sõltumatu ja järjepideva hindamise korda või fondi vara hindamist kontrolliks välishindaja või vandeaudiitor.

 (10) Fondivalitseja vara hindamise ja osakute või aktsiate puhasväärtuse kindlaksmääramise ülesande edasiandmine välishindajale ei vabasta fondivalitsejat vastutusest selle ülesande täitmise eest.

 (11) Välishindaja vastutab oma kohustuste rikkumisest tuleneva kahju tekitamise eest. Välishindaja vastutust ei saa piirata lepinguga.

 (12) Nõuded alternatiivfondi vara hindamisele ja osaku või aktsia puhasväärtuse kindlaksmääramisele on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.

 (13) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse alternatiivfondi valitseja valitsetavatele alternatiivfondidele, mida pakutakse lepinguriigis.

4. jaotis Kohustusliku pensionifondi valitseja täiendav aruandlus 

§ 374. Kohustusliku pensionifondi valitseja aruandluse erisused

 (1) Kohustusliku pensionifondi valitseja esitab majandusaasta aruande koostamisel oma raamatupidamise aastaaruande lisas kohustuslike pensionifondide valitsemise aruande.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raamatupidamise aastaaruande lisa vormi ja selle täitmise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (3) Kohustusliku pensionifondi valitseja selgitab oma raamatupidamise aastaaruande lisas kulude kohustuslike pensionifondide valitsemise ja fondivalitseja muu tegevuse vahel jaotamise põhimõtteid.

 (4) Kulude kohustuslike pensionifondide valitsemise ja fondivalitseja muu tegevuse vahel jaotamise põhimõtted võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

6. jagu Alternatiivfondi valitseja kohustused seoses tema valitsetava fondi poolt äriühingus osaluse omandamisega 

§ 375. Alternatiivfondi poolt äriühingus osaluse omandamise nõuete kohaldamine

 (1) Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, tuleb käesolevas jaos sätestatud nõudeid kohaldada kontrolli omandamisel lepinguriigis asutatud juriidilises isikus või muus samaväärses ühingus, mille aktsiad või muud osalust andvad väärtpaberid (edaspidi käesolevas jaos aktsia) ei ole kauplemisele võetud reguleeritud turul (edaspidi mittekaubeldav äriühing), kui kontrolli omandab:
 1) fondivalitseja valitsetav alternatiivfond või
 2) ühiselt mitu alternatiivfondi, mida fondivalitseja valitseb või mida fondivalitseja valitseb ühiselt muu fondivalitsejaga.

 (2) Käesoleva seaduse § 376 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka mittekaubeldavas äriühingus vähemusosaluse omandamisel.

 (3) Käesoleva seaduse § 376 lõikes 4 ja §-s 378 sätestatut kohaldatakse kontrolli omandamisel lepinguriigis asutatud äriühingus või muus samaväärses ühingus, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 5.

 (4) Käesolevas jaos sätestatud nõudeid ei kohaldata kontrolli omandamisel väike- ja keskmise suurusega ettevõtjas väärtpaberituru seaduse § 141 lõike 7 tähenduses või eriotstarbelises ettevõtjas, mis on loodud kinnisvara ostmiseks, valdamiseks ja haldamiseks.

 (5) Käesolevas jaos mõistetakse kontrolli omandamisena mittekaubeldava äriühingu aktsia- või osakapitalist üle 50-protsendise hääleõiguse omandamist. Hääleõiguse kindlaksmääramisel loetakse alternatiivfondile kuuluvaks hääled, mis kuuluvad alternatiivfondi kontrollitavale äriühingule, ning alternatiivfondi või alternatiivfondi kontrollitava äriühingu jaoks kolmanda isiku poolt oma nimel valitsetavad hääled. Hääleõigus määratakse kindlaks kõigi ühte liiki aktsiate alusel, millega on hääleõigus esindatud, isegi kui nende aktsiate hääleõigus on piiratud.

 (6) Käesoleva jao kohaldamisel tuleb arvestada töötajate usaldusisiku seaduses konfidentsiaalse teabe hoidmise kohta sätestatut. Töötajate usaldusisikuna käsitatakse töötajate usaldusisiku seaduse §-s 2 nimetatud isikut.

 (7) Käesolevas jaos hõlmab:
 1) aktsia ka osa või muud samaväärset õigust, mis on seotud osaluse omandamisega lepinguriigi ühingus;
 2) aktsiakapital ka osakapitali või muud samaväärset kapitali lepinguriigi ühingus;
 3) aktsionär ka osanikku või muud samaväärset hääleõigusega isikut lepinguriigi ühingus.

§ 376. Alternatiivfondi poolt äriühingus olulise osaluse või kontrolli omandamisest teavitamine

 (1) Fondivalitseja, kelle valitsetav fond kas otseselt või kaudselt, isiklikult või koos muu fondiga või muu isikuga omandab mittekaubeldava äriühingu osaluses hääleõiguse, mis moodustab 10, 20, 30, 50 või 75 protsenti või ületab nimetatud näitajat või langeb alla selle, peab esitama võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kümme tööpäeva pärast hääleõiguse omandamist Finantsinspektsioonile teate hääleõiguse omandamise, selle suurendamise või vähendamise kohta (edaspidi käesolevas jaos teade). Kontrolli omandamise korral mittekaubeldavas äriühingus tuleb teade esitada ka mittekaubeldavale äriühingule ja selle aktsionäridele, kelle andmed on fondivalitsejale kättesaadavad või kelle andmed teeb mittekaubeldav äriühing või selle aktsiaraamatut pidav register kättesaadavaks.

 (2) Kontrolli omandamisel peab teade sisaldama vähemalt:
 1) hääleõiguste jagunemist äriühingus;
 2) kontrolli omandamise tingimusi, sealhulgas teavet kõigis osaluse omandamise tehingutes osalenud isikute ja nende esindajate kohta ja võimaluse korral teavet nende kontrollitavate äriühingute kohta, kelle nimel selliseid hääleõigustega seotud väärtpabereid faktiliselt hoitakse;
 3) osaluse piirmäära saavutamise või ületamise kuupäeva;
 4) äriühingu juhatuse kohustust teavitada äriühingu usaldusisikut või selle puudumisel töötajaid kontrolli omandamisest äriühingu üle ja käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud teabest.

 (3) Lisaks teatele esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile, mittekaubeldavale äriühingule ja selle aktsionäridele, kelle andmed on fondivalitsejale kättesaadavad või kelle andmed teeb mittekaubeldav äriühing või selle aktsiaraamatut pidav register kättesaadavaks, järgmise teabe:
 1) andmed fondivalitseja kohta, kes üksi või ühiselt muu fondivalitsejaga valitseb kontrolli omandanud fondi;
 2) fondivalitseja, fondi ja äriühingu, mille üle kontroll omandati, vahelise huvide konflikti maandamise ja vältimise kord, sealhulgas meetmed, millega tagati poolte sõltumatus lepingu sõlmimisel;
 3) äriühingu poolt teabe avaldamise ja töötajate informeerimise kord.

 (4) Emitendis kontrolli omandamise korral tehakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 ja lõikes 3 nimetatud teave kättesaadavaks ka emitendile ja emitendi aktsionäridele, kelle andmed on fondivalitsejale kättesaadavad või kelle andmed teeb mittekaubeldav äriühing või selle aktsiaraamatut pidav register kättesaadavaks.

 (5) Mittekaubeldavas äriühingus kontrolli omandanud fondi valitseja avaldab mittekaubeldavale äriühingule ja selle aktsionäridele, kelle andmed on fondivalitsejale kättesaadavad või kelle andmed teeb mittekaubeldav äriühing või selle aktsiaraamatut pidav register kättesaadavaks, teabe mittekaubeldava äriühingu edasise äritegevuse plaanide ja nende mõjude kohta töötajate töötingimustele. Fondivalitseja tagab, et mittekaubeldava äriühingu juhatus teavitaks käesolevas lõikes nimetatud asjaoludest äriühingu usaldusisikut või selle puudumisel töötajaid.

 (6) Mittekaubeldavas äriühingus kontrolli omandanud fondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile ja fondi investoritele teabe äriühingu üle kontrolli omandamise rahastamise tingimuste kohta.

§ 377. Nõuded mittekaubeldava äriühingu üle kontrolli omava alternatiivfondi aastaaruandele

 (1) Kontrolli omandanud fondi aastaaruandes avaldatakse mittekaubeldava äriühingu tegevuse sõltumatu ülevaade ja majandustulemused ning järgmine teave:
 1) olulised sündmused, mis on toimunud pärast aruandeaasta lõppu;
 2) äriühingu edasised äritegevuse plaanid;
 3) andmed oma aktsiate omandamise kohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud andmed mittekaubeldava äriühingu oma aktsiate omandamise kohta sisaldavad vähemalt järgmist informatsiooni:
 1) oma aktsiate omandamiste põhjendus;
 2) majandusaasta kestel omandatud ning võõrandatud aktsiate arv ja nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus ning aktsiate osakaal aktsiakapitalis;
 3) tasulise omandamise või võõrandamise korral aktsiate eest makstav tasu;
 4) äriühingule kuuluvate aktsiate arv ja nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus ning aktsiate osakaal aktsiakapitalis.

 (3) Fondivalitseja teeb kõik endast oleneva, et mittekaubeldava äriühingu juhatus esitaks mittekaubeldava äriühingu usaldusisikule või selle puudumisel äriühingu töötajatele enne mittekaubeldava äriühingu aastaaruande koostamist fondi aastaaruande või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe. Käesolevas lõikes nimetatud teave esitatakse mittekaubeldava äriühingu usaldusisikule või töötajatele enne fondi aastaaruande avaldamise tähtaega.

§ 378. Nõuded kasumi jaotamisele alternatiivfondi kontrollitavas äriühingus

 (1) Kontrolli omandamisest arvates 24 kuu jooksul on kontrolli omandanud alternatiivfondile kuuluvate häälte osalusel keelatud otsustada mittekaubeldava äriühingu või emitendi kasumi jaotamist, aktsiakapitali vähendamist, oma aktsiate ostmist või muul viisil soodustada sellise otsuse tegemist ja fondivalitsejal tuleb parimal viisil vältida sellise otsuse tegemist.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel on keelatud:
 1) kasumi jaotamine aktsionäridele, kui viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal on äriühingu netovara väiksem või jääks kasumi jaotamisel väiksemaks märgitud aktsiakapitali ja reservide summast, mille jaotamine aktsionäridele ei ole lubatud lähtuvalt seadusest või põhikirjast;
 2) kasumi jaotamine aktsionäridele summas, mis on suurem kui lõppenud majandusaasta kasum, millele on lisatud eelmiste perioodide jaotamata kasum ja selleks ette nähtud reservidest võetud summad ning millest on maha arvatud eelmiste perioodide jaotamata kahjum ja summad, mis on vastavalt õigusaktile või põhikirjale reservi paigutatud;
 3) oma aktsiate omandamine, kaasa arvatud varem omandatud ja äriühingule kuuluvad aktsiad ning oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu omandatud aktsiad, mis võivad põhjustada netovara vähenemist alla käesoleva lõike punktis 1 nimetatud summade.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul arvestatakse märgitud aktsiakapitalist maha märgitud, kuid sissemaksmata osa, juhul kui see ei ole kajastatud bilansis omakapitali rühmas ja bilansi aktiva poolel nõudena.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud aktsiakapitali vähendamise piiranguid ei kohaldata aktsiakapitali vähendamisel kahjumi katmiseks või jaotamisele mittekuuluvasse reservi kandmiseks, kui see reserv ei ületa kümmet protsenti vähendatud aktsiakapitalist.

7. jagu Fondivalitseja jagunemine, ümberkujundamine, ühinemine, lõpetamine ja pankrot 

1. jaotis Fondivalitseja jagunemine, ümberkujundamine ja ühinemine 

§ 379. Fondivalitseja jagunemine ja ümberkujundamine

 (1) Fondivalitseja jagunemine ei ole lubatud.

 (2) Fondi valitsevat aktsiaseltsi ei või ümber kujundada teist liiki äriühinguks.

§ 380. Fondivalitseja ühinemine

 (1) Fondivalitseja (edaspidi ühendatav fondivalitseja) võib ühineda teise fondivalitsejaga (edaspidi ühendav fondivalitseja), jätkates tegevust ühendava fondivalitseja tegevusloa alusel.

 (2) Fondivalitsejad võivad ühineda uue fondivalitseja asutamise teel.

 (3) Fondivalitsejate ühinemiseks on vaja Finantsinspektsiooni luba (edaspidi käesolevas jaos ühinemisluba). Ühinemise tulemusena asutatav fondivalitseja taotleb fondivalitsejana tegutsemiseks tegevusloa.

§ 381. Ühinemisleping

  Fondivalitseja ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud tingimusega, mille kohaselt ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast seda, kui Finantsinspektsioon on ühinemisloa andmise otsustanud.

§ 382. Ühinemisaruanne

 (1) Ühinemisel koostatakse ühinemisaruanne, mida kontrollib vandeaudiitor.

 (2) Vandeaudiitori aruandes antakse arvamus selle kohta, kas ühendav fondivalitseja vastab käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuetele.

§ 383. Ühinemisluba

 (1) Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav fondivalitseja või esitavad ühinevad fondivalitsejad ühiselt Finantsinspektsioonile avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaotises taotlus):
 1) ühinemisleping;
 2) ühinemisaruanne;
 3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav;
 4) vandeaudiitori aruanne;
 5) äriplaan ühinemisele järgneva kolme aasta kohta;
 6) käesoleva seaduse § 313 lõike 1 punktis 7 ja §-s 324 nimetatud andmed ning dokumendid;
 7) fondivalitseja sise-eeskirjad.

 (2) Kui ühinemine toob kaasa fondivalitseja valitsetava avaliku fondi tingimuste või põhikirja muutmise, esitab ühendav fondivalitseja ka käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (3) Kui fondivalitseja ühineb uue fondivalitseja asutamise teel, tuleb taotlusele lisada käesoleva seaduse §-s 313 nimetatud avaldus, andmed ja dokumendid fondivalitseja tegevusloa taotlemiseks.

§ 384. Ühinemisloa taotluse menetlemine ja ühinemisloa andmise otsus

 (1) Taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas taotlejate poolt avalike fondide valitsemise võimalused ning ühendav fondivalitseja vastavad käesolevast seadusest või selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 314 sätestatut.

 (2) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul vastava taotluse saamisest arvates, kuid hiljemalt üks kuu pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist. Kui fondivalitsejad ühinevad uue fondivalitseja asutamise teel, teeb Finantsinspektsioon ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta otsuse kuue kuu jooksul ühinemisloa taotluse saamisest arvates.

 (3) Kui ühinemisel taotleti ka fondi tingimuste või põhikirja muutmist, teeb Finantsinspektsioon koos ühinemisloa andmise otsusega otsuse fondi tingimuste või põhikirja muutmise kooskõlastamise kohta.

 (4) Finantsinspektsioon otsustab ühendatava fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamise või ühendavale fondivalitsejale tegevusloa andmise samal ajal ühinemisloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus ei jõustu enne ühinemiskande äriregistrisse tegemise päeva.

 (5) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon pärast otsuse tegemist viivitamata teatavaks ühendavale fondivalitsejale või ühinevatele fondivalitsejatele.

 (6) Finantsinspektsioon avalikustab ühinemisloa andmise otsuse oma veebilehel hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 4 alusel kehtestatud korras.

§ 385. Ühinemisloa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
 1) ühendava fondivalitseja juhid ei vasta käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 2) ühinemise tagajärjel rikutaks õigusaktides sätestatud investeerimispiiranguid;
 3) ühendava fondivalitseja finantsseisund, sealhulgas omavahendite suurus, ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 4) ühinemisleping ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;
 5) ühendava fondivalitseja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
 6) ühinemine võib muul põhjusel kahjustada fondi, fondi investorite või investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse klientide huve.

§ 386. Ühinemisest teavitamine

 (1) Ühinevad fondivalitsejad peavad avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel.

 (2) Avalduse ühinemise kandmiseks äriregistrisse esitab fondivalitseja viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühinemisteate avaldamist.

2. jaotis Fondivalitseja lõpetamine ja pankrot 

§ 387. Fondivalitseja lõpetamine

 (1) Fondivalitseja üldkoosolek võib otsustada fondivalitseja lõpetamise ainult pärast kõigi tema valitsetavate fondide lõpetamist või nende valitsemise üleandmist. Fondivalitseja esitab üldkoosoleku otsuse viivitamata Finantsinspektsioonile, lisades sellele tegevusloa kehtetuks tunnistamise avalduse ja kinnituse, et kõik tema valitsetavad fondid on lõpetatud või nende valitsemine on üle antud.

 (2) Kui fondivalitseja likvideerimise käigus ilmneb fondivalitseja maksejõuetus, peab likvideerija esitama pankrotiavalduse, teatades sellest kirjalikult Finantsinspektsioonile.

§ 388. Pankrotiseaduse kohaldamine fondivalitseja pankroti korral

  Fondivalitseja pankrotiavalduse esitamisele, pankroti väljakuulutamisele ja pankrotimenetlusele kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti.

§ 389. Fondivalitseja pankrotiavalduse esitamine

 (1) Fondivalitsejale pankrotihoiatust ei esitata.

 (2) Fondivalitseja pankrotiavalduse võib esitada üksnes fondivalitseja, fondivalitseja likvideerija või Finantsinspektsioon.

 (3) Kui fondivalitseja tegevuse käigus ilmneb fondivalitseja maksejõuetus, peab fondivalitseja juhatus enne pankrotiavalduse esitamist teavitama sellest kirjalikult Finantsinspektsiooni.

 (4) Finantsinspektsioonil on õigus esitada fondivalitseja pankrotiavaldus, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
 1) fondivalitseja varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks;
 2) fondivalitseja kulutab, peidab või raiskab oma vara või on teinud raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel on muutunud või muutumas maksejõuetuks, või on muul viisil põhjustanud või põhjustamas oma maksejõuetust.

 (5) Finantsinspektsiooni poolt fondivalitseja pankrotiavalduse esitamisele ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 10 sätestatut.

§ 390. Pankrotiavalduse menetlemine ja pankroti väljakuulutamine

 (1) Kohus võtab Finantsinspektsiooni esitatud fondivalitseja pankrotiavalduse menetlusse ja vaatab selle läbi ning kuulutab pankroti välja või jätab pankrotiavalduse rahuldamata kolme tööpäeva jooksul pankrotiavalduse saamisest arvates.

 (2) Kohus keeldub määrusega Finantsinspektsiooni esitatud pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui pankrotiavalduses ei ole põhistatud käesoleva seaduse § 389 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Finantsinspektsiooni esitatud fondivalitseja pankrotiavalduse suhtes ei kohaldata pankrotiseaduse § 14 lõikes 1 sätestatud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

 (3) Finantsinspektsiooni poolt fondivalitseja pankrotiavalduse esitamisel ei nimetata ajutist pankrotihaldurit ega kohaldata pankrotiseaduse §-de 15–26 ja 30 sätteid.

 (4) Kui fondivalitseja pankrotiavalduse esitab fondivalitseja või likvideerija, peab kohus ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamiseks eelistungi, kuhu kutsutakse Finantsinspektsioon ning fondivalitseja ja likvideerija esitatud avalduse korral likvideerija. Eelistungil esitab Finantsinspektsioon arvamuse fondivalitseja pankrotiavalduse kohta.

 (5) Kohus otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eelistungi toimumise aja seitsme tööpäeva jooksul pankrotiavalduse saamisest arvates ning edastab kutsed Finantsinspektsioonile, fondivalitsejale ja likvideerijale.

 (6) Kohus vaatab fondivalitseja või likvideerija esitatud pankrotiavalduse läbi ja kuulutab pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse §-s 29 nimetatud alustel viie tööpäeva jooksul ajutise pankrotihalduri nimetamisest arvates.

 (7) Pankrotiseaduse § 31 lõiget 3 kohaldatakse ka juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud Finantsinspektsioon.

§ 391. Ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri nimetamine ning vabastamine

 (1) Kui fondivalitseja pankrotiavalduse esitab fondivalitseja või likvideerija, nimetab ajutise pankrotihalduri kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul.

 (2) Fondivalitseja pankrotihalduri nimetab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul. Fondivalitseja pankrotihalduri puhul ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 61 sätestatut.

 (3) Ajutine pankrotihaldur või pankrotihaldur esitab Finantsinspektsioonile viivitamata tema nõutavad andmed ja võimaldab tutvuda fondivalitseja pankrotimenetlust puudutava dokumentatsiooniga.

 (4) Lisaks pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 ja § 68 lõikes 1 sätestatule tuleb Finantsinspektsioonile esitada ajutise pankrotihalduri kirjalik aruanne ja arvamus ning pankrotihalduri kirjalik teade ja tegevusaruanne.

 (5) Lisaks pankrotiseaduse §-s 68 sätestatule võib kohus vabastada pankrotihalduri Finantsinspektsiooni ettepanekul.

 (6) Kui pankrotihaldur vabastatakse, nimetatakse uus pankrotihaldur käesolevas paragrahvis ette nähtud korras.

§ 392. Pankrotihalduri kohustused ja õigused

 (1) Lisaks pankrotiseaduse §-s 55 sätestatule pankrotihaldur:
 1) avaldab pankrotiteate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel;
 2) esitab Finantsinspektsioonile viivitamata tema nõutavad andmed ja võimaldab Finantsinspektsioonil tutvuda fondivalitseja pankrotimenetlust puudutava dokumentatsiooniga;
 3) teatab vajaduse korral või kui seda näevad ette teise lepinguriigi õigusaktid, fondivalitseja pankroti väljakuulutamise kohtumäärusest äriregistri pidajale, kinnistusraamatu pidajale või sellesarnastele registripidajatele lepinguriigis, kus on asutatud Eesti fondivalitseja filiaal.

 (2) Fondivalitseja teadaolevate võlausaldajate teavitamise suhtes ei kohaldata pankrotiseaduse § 34 lõiget 2.

§ 393. Pankrotitoimkond

 (1) Fondivalitseja pankrotitoimkonnas on viis liiget, kellest kolm nimetab Finantsinspektsioon.

 (2) Fondivalitseja pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse § 74 lõikes 7 sätestatut.

§ 394. Fondivalitseja vara, selle tagasivõitmine ja pankrotivara müük

 (1) Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kuuluvad fondivalitseja pankrotivara hulka fondivalitseja omandis oleva fondi aktsiad või osakud.

 (2) Fondivalitseja pankrotimenetluse käigus ei kuulu tagasivõitmisele tehingud, mis on tehtud seoses fondivalitseja valitsetava fondi üleandmisega enne fondivalitseja pankroti väljakuulutamist.

 (3) Pankrotihalduril on pankrotitoimkonna nõusolekul õigus müüa korraga kogu fondivalitseja vara.

§ 395. Fondivalitseja pankrotimenetluse lõppemise alused

  Fondivalitseja pankrotimenetluse võib lõpetada võlausaldajate nõusolekul või kompromissi tegemisega ainult Finantsinspektsiooni nõusolekul.

3. jaotis Täiendavad nõuded pensionifondi valitseja lõpetamisele 

§ 396. Kohustusliku pensionifondi valitseja lõpetamise täiendavad nõuded

 (1) Kohustusliku pensionifondi valitseja sundlõpetamine toimub Finantsinspektsiooni algatusel kohtumääruse alusel.

 (2) Finantsinspektsioon võib teha kohtule avalduse fondivalitseja sundlõpetamiseks, kui ta on fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistanud.

 (3) Fondivalitseja sundlõpetamise otsustab kohus võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast avalduse esitamist.

 (4) Fondivalitseja sundlõpetamise puhul ei kohaldata äriseadustiku § 366 lõikes 3 sätestatut. Sundlõpetamise otsus tuleb viivitamata täita, kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata likvideerijate tegevust.

 (5) Kohustusliku pensionifondi valitseja vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas paragrahvis taotlus):
 1) üldkoosoleku otsus fondivalitseja lõpetamise loa taotlemise kohta;
 2) fondivalitseja hinnang enda lõpetamise mõju kohta tema valitsetud või valitsetavate kohustuslike pensionifondide osakuomanike huvidele.

 (6) Kui kohustusliku pensionifondi valitseja lõpetamise loa taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik kontrollida, kas fondivalitseja lõpetamine vastab tema valitsetud või valitsetavate kohustuslike pensionifondide osakuomanike huvidele, või kui on vaja kontrollida muid fondivalitsejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

 (8) Esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja juhtidelt ja töötajatelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ning kohustusliku pensionifondi valitseja lõpetamise loa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud andmed ning dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui fondivalitseja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 7 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.

 (10) Otsuse kohustusliku pensionifondi valitseja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide esitamisest arvates, kuid hiljemalt kaks kuud pärast vastava avalduse saamist.

 (11) Finantsinspektsioon võib keelduda kohustusliku pensionifondi valitseja lõpetamise loa andmisest, kui fondivalitseja lõpetamine on vastuolus tema valitsetud või valitsetavate kohustuslike pensionifondide osakuomanike huvidega.

 (12) Finantsinspektsioon teeb otsuse kohustusliku pensionifondi valitseja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta fondivalitsejale viivitamata teatavaks ja avalikustab selle hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 4 alusel kehtestatud korras.

§ 397. Täiendavad nõuded pensionifondi valitseja pankroti korral

 (1) Pensionifondi valitseja pankrotiavalduse võib esitada üksnes likvideerija või Finantsinspektsioon.

 (2) Pensionifondi valitseja pankroti korral rahuldatakse tema valitsetavate pensionifondide osakuomanike nõuded fondivalitseja vastu esimeses järgus pärast pandiga tagatud nõudeid.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse viie aasta jooksul pärast pensionifondi valitsemise üleminekut.

 (4) Kohustusliku pensionifondi valitseja omandis olevad tema valitsetava kohustusliku pensionifondi osakud ei kuulu fondivalitseja pankrotivara hulka.

 (5) Kohustusliku pensionifondi valitseja võib taotleda tema omandis olevate tema valitsetava või valitsetud kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud korras või osakute kustutamist käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud korras üksnes juhul, kui 18 kuu jooksul pärast kohustusliku pensionifondi valitsemise üleminekut ei ole ilmnenud kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud asjaolusid.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osakute tagasivõtmisel saadud raha kuulub kohustusliku pensionifondi valitseja pankrotivara hulka.

 (7) Lisaks pankrotiseaduse §-s 55 ja käesoleva seaduse § 392 lõikes 1 sätestatule võimaldab pankrotihaldur Tagatisfondil tutvuda kohustusliku pensionifondi valitseja pankrotimenetlust puudutava dokumentatsiooniga.

28. peatükk Eurofondi, alternatiivfondi ja pensionifondi valitseja piiriülene tegevus ning fondi piiriülene pakkumine 

1. jagu Eurofondi valitseja piiriülene tegevus ja eurofondi piiriülene pakkumine 

1. jaotis Üldsätted 

§ 398. Eurofondi valitseja piiriülese tegevuse alused

 (1) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse fondivalitsejale, kellel on eurofondi valitseja tegevusluba.

 (2) Fondivalitseja võib valitseda teises lepinguriigis asutatud või moodustatud eurofondi ja osutada investeerimisteenuseid, osutades teenust piiriüleselt (edaspidi piiriülene teenuse osutamine) või asutades selleks filiaali.

 (3) Fondivalitseja võib enda valitsetavat eurofondi avalikult pakkuda teises lepinguriigis. Fondivalitseja võib enda valitsetavat eurofondi avalikult pakkuda kolmandas riigis vastavalt kolmandas riigis kehtestatud nõuetele.

2. jaotis Eurofondi valitseja tegevus teises lepinguriigis ja eurofondi piiriülene pakkumine 

§ 399. Teises lepinguriigis filiaali asutamine ja piiriülene teenuste osutamine

 (1) Kui fondivalitseja soovib asutada teises lepinguriigis filiaali või osutada teises lepinguriigis piiriüleselt teenust, esitab ta Finantsinspektsioonile avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid:
 1) selle sihtriigi nimi, kus fondivalitseja kavatseb filiaali asutada või piiriüleselt teenust osutada;
 2) tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi selles sihtriigis osutatavate teenuste kohta, riskijuhtimissüsteemi kirjeldust ja fondi investorite kaebuste lahendamise korda;
 3) filiaali asutamise korral selle asukoha aadress sihtriigis, kust on võimalik investorite jaoks olulisi dokumente saada;
 4) filiaali asutamise korral filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed ja filiaali organisatsiooniline struktuur.

 (2) Fondivalitseja esitab andmed ja dokumendid koos notari või vandetõlgi kinnitatud tõlkega sihtriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

 (3) Filiaali asutamise puhul teeb Finantsinspektsioon otsuse andmete ja dokumentide sihtriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates. Finantsinspektsioon teeb otsuse fondivalitsejale viivitamata teatavaks.

 (4) Piiriülese teenuse osutamise puhul teeb Finantsinspektsioon otsuse andmete ja dokumentide sihtriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates. Finantsinspektsioon teeb otsuse fondivalitsejale viivitamata teatavaks.

 (5) Finantsinspektsioon võib jätta esitatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata ning teha otsuse nende edastamisest keeldumise kohta, kui:
 1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või Finantsinspektsiooni määratud tähtajal ei ole täiendavalt nõutud andmeid või dokumente esitatud;
 2) fondivalitseja ei valitse ühtegi eurofondi;
 3) fondivalitseja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks sihtriigis;
 4) filiaali asutamine või piiriülene teenuse osutamine või fondivalitseja esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada fondi või fondi investorite huve, fondivalitseja finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;
 5) sihtriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet filiaali või piiriülese teenuse osutamise üle sihtriigis.

 (6) Finantsinspektsioon edastab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud otsuse tegemist andmed ja dokumendid ning andmed Eestis rakendatava investorikaitse skeemi kohta sihtriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (7) Fondivalitseja võib alustada sihtriigis piiriülest teenuse osutamist pärast andmete ja dokumentide edastamist sihtriigi finantsjärelevalve asutusele, arvestades sihtriigi õigusaktides sätestatud ja sihtriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.

 (8) Fondivalitseja võib sihtriigis filiaali asutada, kui ta on saanud sihtriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimused filiaali asutamiseks sihtriigis või kui sihtriigi finantsjärelevalve asutus ei ole kahe kuu jooksul andmete ja dokumentide saamisest arvates oma tingimusi esitanud. Kui fondivalitseja asutab sihtriigis filiaali, peab ta järgima sihtriigis kehtivaid nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ artikli 14 alusel. Järelevalvet nende nõuete täitmise üle teostab sihtriigi finantsjärelevalve asutus.

 (9) Andmete või dokumentide muutmisest teavitab fondivalitseja Finantsinspektsiooni ja sihtriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.

 (10) Finantsinspektsioon teeb sihtriigi finantsjärelevalve asutusele teatavaks iga sellise muudatuse Eestis rakendatavas investorikaitse skeemis, mis on tehtud fondivalitseja tegutsemise ajal sihtriigis, samuti iga muudatuse käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel edastatud andmetes fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetavate eurofondidega seotud piirangute kohta.

 (11) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata fondivalitsejal sihtriigis filiaali kaudu tegutsemise või piiriülese teenuse osutamise, kui:
 1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumiseks;
 2) sihtriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud sihtriigi õigusaktis sätestatud või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest fondivalitseja poolt.

 (12) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ettekirjutuse fondivalitsejale viivitamata kätte. Fondivalitseja on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama oma teenuste osutamise sihtriigis filiaali kaudu või piiriüleselt.

§ 400. Teises lepinguriigis eurofondi valitsemine

 (1) Kui fondivalitseja soovib valitseda sihtriigis asutatud eurofondi, esitab Finantsinspektsioon sihtriigi finantsjärelevalve asutusele selgitused fondivalitseja tegevusloa andmete ja fondivalitseja poolt sihtriigis eurofondi valitsemiseks esitatud dokumentide kohta kümne tööpäeva jooksul pärast sihtriigi finantsjärelevalve asutuselt taotluse saamist.

 (2) Kui fondivalitseja valitseb teises lepinguriigis asutatud eurofondi, peavad teises lepinguriigis asutatud eurofondi tingimustes ja prospektis sätestatud fondivalitseja kohustused olema kooskõlas käesoleva seaduse §-des 313–371 sätestatud fondivalitseja nõuetega. Fondivalitsejal tuleb kehtestada organisatsiooniline korraldus, mis on teise lepinguriigi õigusaktide kohaselt vajalik selles lepinguriigis asutatud eurofondi tegutsemiseks ja eurofondi vara investeerimiseks ning käesoleva seaduse alusel eurofondi tingimustes ja prospektis sätestatud kohustuste täitmiseks.

§ 401. Eurofondi avalik pakkumine teises lepinguriigis

 (1) Eestis moodustatud või asutatud eurofondi pakkumiseks teises lepinguriigis esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pakkumise ingliskeelse teatise ning järgmised andmed ja dokumendid:
 1) fondi tingimused või põhikiri;
 2) fondi viimane auditeeritud aastaaruanne või majandusaasta aruanne ja fondi viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud viimasest auditeeritud aastaaruandest või majandusaasta aruandest hiljem;
 3) prospekt ja põhiteave;
 4) ülevaade fondi pakkumise korraldusest sihtriigis, milles on esitatud fondi pakkumiseks teabe avalikustamise viisid;
 5) sihtriigis pakutavate fondi osakute või aktsiate liikide nimetused, kui fondil on eri liiki osakuid või aktsiaid;
 6) märge selle kohta, kas fondi osakuid või aktsiaid pakub sihtriigis sama fondivalitseja, kes valitseb fondi Eestis.

 (2) Fondivalitseja esitab andmed ja dokumendid, välja arvatud põhiteabe, omal valikul kas ingliskeelsena, sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse poolt heaks kiidetud keeles. Andmete ja dokumentide sisu ning vormi nõudeid on täpsustatud komisjoni määruses (EL) nr 584/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses standardteate ja eurofondi tõendi vormi ja sisuga, elektroonilise side kasutamisega pädevate asutuste vaheliseks üksteise teavitamiseks ning kohapealse kontrolli ja uurimise korra ja pädevate asutuste vahelise teabevahetusega (ELT L 176, 10.07.2010, lk 16–27).

 (3) Põhiteabe esitab fondivalitseja sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse heaks kiidetud keeles.

 (4) Finantsinspektsioon esitab sihtriigi finantsjärelevalve asutusele nõuetekohased andmed ja dokumendid koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega eurofondi vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ nõuetele. Nimetatud kinnitus esitatakse kümne tööpäeva jooksul pärast nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamist.

 (5) Finantsinspektsioon tagab sihtriigi finantsjärelevalve asutusele ligipääsu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumentidele ja vajaduse korral nende tõlgetele.

 (6) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat andmete ja dokumentide sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata.

 (7) Eesti eurofondi pakkumist sihtriigis võib alustada päevast, kui fondivalitseja sai Finantsinspektsioonilt käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teate.

 (8) Fondivalitseja teavitab sihtriigi finantsjärelevalve asutust käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmete ja dokumentide muutmisest, märkides seejuures, kus saab ajakohastatud andmete ja dokumentidega tutvuda.

 (9) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud andmete muutmist teavitab fondivalitseja sellest sihtriigi finantsjärelevalve asutust.

 (10) Eurofondi piiriülese pakkumise põhimõtted on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 584/2010 artiklites 1–5.

3. jaotis Eurofondi valitseja tegevus kolmandas riigis 

§ 402. Fondivalitseja filiaal kolmandas riigis

 (1) Fondivalitseja, kes soovib asutada filiaali kolmandas riigis, peab taotlema Finantsinspektsioonilt sellekohase loa (edaspidi käesolevas jaos filiaali asutamise luba).

 (2) Filiaali asutamise loa taotlemiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaotises taotlus):
 1) kolmanda riigi nimi, kus fondivalitseja soovib filiaali asutada;
 2) filiaali asukoha aadress kolmandas riigis;
 3) käesoleva seaduse § 313 lõike 1 punktis 7 nimetatud andmed filiaali juhtide kohta;
 4) käesoleva seaduse § 313 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastav äriplaan.

 (3) Filiaali asutamise loa taotlemise avalduse vormi võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 403. Filiaali asutamise loa taotluse menetlemine ja loa andmise otsus

 (1) Filiaali asutamise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja taotleja finantsseisundi, organisatsioonilise ülesehituse ja tehniliste süsteemide ning filiaali asutamiseks piisavate vahendite olemasolu kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 314 sätestatut.

 (2) Otsuse filiaali asutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kolm kuud pärast vastava avalduse saamist.

 (3) Otsuse filiaali asutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale teatavaks.

§ 404. Filiaali asutamise loa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali asutamise loa andmisest, kui:
 1) filiaali juht ei vasta käesoleva seadusega fondivalitseja juhtide kohta kehtestatud nõuetele;
 2) filiaali asutamise loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesoleva seaduse §-s 402 sätestatud nõuetele, need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 3) fondivalitseja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus ja muud võimalused ei ole piisavad äriplaanis nimetatud teenuste osutamiseks kolmandas riigis;
 4) filiaali asutamine kolmandas riigis või fondivalitseja esitatud äriplaani rakendamine võib kahjustada fondi ja fondi investorite huve, fondivalitseja finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust Eestis, teises lepinguriigis või kolmandas riigis;
 5) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada kolmandas riigis vajalikul tasemel järelevalvet filiaali üle.

§ 405. Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Finantsinspektsioon võib tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks, kui:
 1) fondivalitseja on filiaali asutamise loa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli loa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muul juhul, kui fondivalitseja poolt või eest on Finantsinspektsioonile esitatud valeandmeid;
 2) fondivalitseja on olulisel määral rikkunud asjaomase kolmanda riigi õigusakti nõudeid ja see võib kahjustada fondivalitseja valitsetava fondi investorite või investeerimisteenuse klientide huve;
 3) fondivalitseja või selle filiaal ei vasta kehtivatele filiaali asutamise loa saamise tingimustele;
 4) fondivalitseja ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid;
 5) fondivalitseja on rikkunud tema valitsetava fondi tingimusi või valitsemislepingut ja sellise rikkumise tõttu võivad ohtu sattuda tema valitsetava fondi investorite huvid või fondivalitsejat või tema filiaali juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
 6) fondivalitseja ei ole ette nähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
 7) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui fondivalitseja tegevusest tulenevad riskid;
 8) fondivalitseja tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;
 9) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 404 nimetatud asjaolud.

 (2) Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale ja kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusele teatavaks.

 (3) Fondivalitseja lõpetab oma teenuste osutamise selles kolmandas riigis asutatud filiaali kaudu hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.

4. jaotis Teise lepinguriigi eurofondi valitseja tegevus Eestis ja eurofondi piiriülene pakkumine 

§ 406. Fondivalitseja filiaal Eestis ja piiriülene teenuste osutamine Eestis

 (1) Fondivalitseja, kes soovib asutada filiaali Eestis või osutada piiriüleselt teenust Eestis, teavitab sellest päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
 1) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi Eestis osutatavate teenuste kohta ning riskijuhtimissüsteemi kirjeldust ja fondi investorite kaebuste lahendamise korda;
 2) filiaali asutamise korral selle organisatsiooniline struktuur;
 3) filiaali asutamise korral selle ärinimi ja aadress;
 4) filiaali asutamise korral filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed;
 5) päritoluriigis fondivalitseja valitsetava fondi investorite ja klientide suhtes rakendatava investorikaitse skeemi kirjeldus;
 6) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ sätestatule, ning selgitused fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetavate eurofondidega seotud piirangute kohta, kui fondivalitseja kavatseb valitseda Eestis asutatud eurofondi.

 (2) Teave esitatakse koos ametlikult kinnitatud eestikeelse tõlkega. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib teabe esitada ka ingliskeelsena.

 (3) Finantsinspektsioon võib teha filiaali asutamise kohta teabe saamisest arvates kahe kuu jooksul otsuse, kus määrab tingimused, millele vastavalt päritoluriigi fondivalitseja peab oma teenuseid, sealhulgas portfellihaldus-, nõustamis- ja depooteenuseid, osutama. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks.

 (4) Fondivalitseja võib filiaali asutada ja alustada filiaali kaudu teenuste osutamist kahe kuu möödumisel päevast, kui Finantsinspektsioon teabe sai, või päevast, kui Finantsinspektsioon vastava teate fondivalitsejale edastab.

 (5) Fondivalitseja võib alustada piiriülest teenuse osutamist pärast seda, kui Finantsinspektsioon on teabe saanud.

 (6) Päritoluriigi fondivalitseja poolt Eestis filiaali asutamisel peab järgima käesoleva seaduse §-des 340–352 sätestatud fondivalitseja üldisele organisatsioonilisele ülesehitusele, fondi investorite kaebuste lahendamisele, huvide konflikti maandamisele ja vältimisele ning eurofondi ja fondi investori parimates huvides tegutsemisele kehtestatud nõudeid.

 (7) Teabe muutmisest tuleb Finantsinspektsiooni teavitada vähemalt üks kuu ette. Finantsinspektsioon võib ühe kuu jooksul muudatusest teadasaamisest arvates muuta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsust või teha nimetatud otsuse, kui seda ei ole varem tehtud.

 (8) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse äriregistrile Finantsinspektsiooni kinnitus teabe saamise kohta, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud Finantsinspektsiooni otsus selle olemasolul. Kui Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsuse, saadab ta selle ärakirja äriregistrile.

§ 407. Fondivalitseja poolt Eestis asutatud eurofondi valitsemine

 (1) Kui päritoluriigi fondivalitseja valitseb Eestis asutatud eurofondi, peab ta eurofondi moodustamisel ja fondi valitsemisel järgima käesoleva seaduse §-des 25–215 sätestatut. Nõudmisel esitab päritoluriigi fondivalitseja eurofondi muudetud prospekti ja aastaaruande Finantsinspektsioonile.

 (2) Päritoluriigi fondivalitseja, kes soovib valitseda Eestis asutatud eurofondi, esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) depooleping ja selle lisad;
 2) teave fondi valitsemisega seotud ülesannete edasiandmise kohta.

 (3) Kui fondivalitseja juba valitseb Eestis asutatud eurofondi, ei tule käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid ja dokumente esitada, kui fondivalitseja on need Finantsinspektsioonile varem esitanud.

 (4) Finantsinspektsioon võib küsida päritoluriigi finantsjärelevalve asutuselt selgitusi ja lisateavet seoses käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentidega ning fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetava eurofondi liigist tulenevate piirangutega.

 (5) Finantsinspektsioon võib teha otsuse, millega keelatakse päritoluriigi fondivalitsejal Eestis asutatud eurofondi valitsemine, kui:
 1) fondivalitseja ei täida käesolevas seaduses teise lepinguriigi fondivalitseja suhtes kehtestatud nõudeid;
 2) fondivalitsejal puudub tegevusluba sellise eurofondi valitsemiseks, mille kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid on esitatud;
 3) fondivalitseja esitatud andmed ja dokumendid ei ole täielikud või piisavad.

 (6) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse tegemist konsulteerib Finantsinspektsioon päritoluriigi finantsjärelevalve asutusega.

 (7) Päritoluriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis asutatud eurofondi, teeb Finantsinspektsioonile teatavaks iga olulise muudatuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetes ja dokumentides.

§ 408. Teise lepinguriigi eurofondi avalik pakkumine Eestis

 (1) Teise lepinguriigi eurofondi võib Eestis avalikult pakkuda, kui pakkumine vastab käesolevas seaduses eurofondi kohta sätestatud nõuetele ja kui:
 1) fondi investoritele on tagatud võimalus nõuda osakute või aktsiate tagasivõtmist lepinguriigi eurofondist ning väljamaksete tegemist;
 2) lepinguriigi eurofondi kohta avalikustatakse teave käesoleva seaduse §-des 73–82 sätestatud korras ja ulatuses.

 (2) Teise lepinguriigi eurofondi võib Eestis avalikult pakkuda päevast, kui eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus esitab Finantsinspektsioonile kinnituse eurofondi vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ nõuetele ning teavitab fondivalitsejat sellest, et Finantsinspektsioonile on esitatud järgmised andmed ja dokumendid:
 1) fondi tingimused või põhikiri;
 2) prospekt ja põhiteave;
 3) fondi viimane auditeeritud aastaaruanne või majandusaasta aruanne ja fondi viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud viimasest auditeeritud aastaaruandest või majandusaasta aruandest hiljem;
 4) ülevaade fondi pakkumise korraldusest Eestis, milles on märgitud fondi pakkumiseks teabe avalikustamise viisid;
 5) Eestis pakutavate fondi osakute või aktsiate liikide nimetused, kui fondil on eri liiki osakud või aktsiad;
 6) märge selle kohta, kas fondi osakuid või aktsiaid pakub Eestis sama fondivalitseja, kes valitseb fondi teises lepinguriigis.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid , välja arvatud põhiteave, esitab fondivalitseja omal valikul kas eesti- või ingliskeelsena. Põhiteave esitatakse eesti keeles. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide sisu ning vormi nõudeid on täpsustatud komisjoni määruses (EL) nr 584/2010.

 (4) Eurofondi päritoluriigi fondivalitseja või oma vara ise valitsev teise lepinguriigi eurofond teavitab Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumentide muutmisest, märkides seejuures, kus saab ajakohastatud dokumentidega tutvuda. Enne käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4 ja 5 esitatud andmete muutmist teavitab eurofondi päritoluriigi fondivalitseja või oma vara ise valitsev eurofond sellest Finantsinspektsiooni kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

2. jagu Alternatiivfondi valitseja piiriülene tegevus ja alternatiivfondi piiriülene pakkumine 

1. jaotis Eestis asutatud alternatiivfondi valitseja tegevus lepinguriigis 

§ 409. Eestis asutatud fondivalitseja tegevuse alused

 (1) Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse Eestis asutatud ja Finantsinspektsiooni tegevusluba omavale alternatiivfondi valitsevale fondivalitsejale alternatiivfondi pakkumisel või alternatiivfondi valitsemisel.

 (2) Fondivalitseja võib:
 1) pakkuda Eestis või teises lepinguriigis moodustatud või asutatud fondi (edaspidi käesolevas jaotises lepinguriigi fondi pakkumine) Eestis või teises lepinguriigis;
 2) valitseda teises lepinguriigis asutatud fondi.

 (3) Fondivalitseja võib teises lepinguriigis fondi pakkuda, asutades selleks lepinguriigis filiaali või osutades teenust piiriüleselt.

 (4) Kui fondivalitseja valitseb fondi välisriigis, tuleb fondi raamatupidamine korraldada vastavalt fondi päritoluriigi õigusaktidele ning teha välisriigi fondi aruanded kättesaadavaks ka fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (5) Lisaks fondi pakkumisele ja valitsemisele võib fondivalitseja osutada teises lepinguriigis investeerimisteenuseid või investeerimiskõrvalteenuseid vastavalt väärtpaberituru seaduses sätestatule.

§ 410. Eesti fondivalitseja fondi pakkumine teises lepinguriigis

 (1) Fondivalitseja esitab Eestis või teises lepinguriigis asutatud fondi pakkumiseks teises lepinguriigis enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise ingliskeelse teatise, millele lisatakse järgmised ingliskeelsed andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mille osakuid või aktsiaid soovitakse teises lepinguriigis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud;
 2) fondi alusdokument;
 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
 4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
 5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud;
 6) investoritele esitatav informatsioon iga fondi kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 269 sätestatule;
 7) selle sihtriigi nimi, kus fondi osakuid või aktsiaid soovitakse pakkuda;
 8) ülevaade fondi pakkumise korraldusest Eestis ja kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või investeerimiskõrvalteenuste osutamise raames.

 (2) Finantsinspektsioon esitab nõuetekohase teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule. Nimetatud kinnitus ja teave esitatakse 20 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist. Finantsinspektsioon võib keelduda teabe sihtriigi finantsjärelevalvele asutusele esitamisest vaid juhul, fondivalitseja tegevus või esitatud teave ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

 (3) Finantsinspektsioon teavitab teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest fondivalitsejat viivitamata. Nimetatud teavituse saamise päevast alates võib fondivalitseja alustada fondi pakkumist sihtriigis.

 (4) Enne teabe olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast teabes kajastatud ettenägematute muudatuste toimumist.

 (5) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas.

 (6) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine.

 (7) Kui teabe muudatused on kooskõlas käesolevas seaduses sätestatuga, teavitab Finantsinspektsioon sellest sihtriigi finantsjärelevalve asutust.

 (8) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse sellise fondi pakkumisele, mille vara investeeritakse vähemalt 85 protsendi ulatuses teise fondi osakutesse või aktsiatesse, juhul kui ühisfondi valitsejaks on Eesti alternatiivfondi valitseja.

§ 411. Eesti fondivalitseja tegevus teise lepinguriigi fondi valitsemisel

 (1) Teises lepinguriigis fondi valitsemiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjalikult järgmise ingliskeelse teabe:
 1) selle sihtriigi nimi, kus fondivalitseja kavatseb seal asutatud fondi valitseda kas piiriüleselt või filiaali kaudu;
 2) tegevuskava, mis sisaldab eelkõige loetelu teenustest, mida sihtriigis soovitakse osutada ja nimekirja fondidest, mida sihtriigis soovitakse valitseda.

 (2) Filiaali asutamise korral sihtriigis esitab fondivalitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele kirjalikult inglise keeles järgmised andmed:
 1) filiaali organisatsiooniline struktuur;
 2) fondi aadress, mille kaudu on võimalik informatsiooni saada;
 3) filiaali juhtide nimed ja kontaktandmed.

 (3) Finantsinspektsioon esitab nõuetekohase teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule. Nimetatud kinnitus ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave esitatakse ühe kuu jooksul nõuetekohase teabe saamisest arvates. Filiaali asutamisel esitatakse nimetatud kinnitus ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ühe kuu jooksul nõuetekohase teabe saamisest arvates.

 (4) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe sihtriigi finantsjärelevalvele asutusele esitamisest vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus või esitatud teave ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

 (5) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest fondivalitsejat viivitamata. Nimetatud teavituse saamise päevast võib fondivalitseja alustada teenuse pakkumist sihtriigis.

 (6) Enne käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast teabes kajastatud ettenägematute muudatuste toimumist.

 (7) Kui muudatused on kooskõlas käesolevas seaduses sätestatuga, teavitab Finantsinspektsioon sellest sihtriigi finantsjärelevalve asutust.

 (8) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas.

 (9) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi valitsemise keelamine.

2. jaotis Lepinguriigis asutatud alternatiivfondi valitseja tegevus Eestis 

§ 412. Fondivalitseja tegevuse alused

  Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse teises lepinguriigis asutatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse tegevusluba omavale fondivalitsejale alternatiivfondi pakkumisel või alternatiivfondi valitsemisel.

§ 413. Teise lepinguriigi fondi pakkumine Eestis

 (1) Fondi Eestis pakkuda sooviv fondivalitseja teavitab sellest oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse pakkumise ingliskeelne teatis, millele lisatakse järgmised ingliskeelsed andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mille osakuid või aktsiaid soovitakse Eestis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud;
 2) fondi alusdokument;
 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
 4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
 5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud;
 6) investoritele esitatav informatsioon iga fondi kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 269 sätestatule;
 7) selle sihtriigi nimi, kus fondi osakuid või aktsiaid soovitakse pakkuda;
 8) ülevaade fondi pakkumise korraldusest Eestis ja kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või investeerimiskõrvalteenuste osutamise raames.

 (2) Pärast seda, kui Finantsinspektsioon on saanud nõuetekohase teabe, millele on lisatud fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kirjalik ingliskeelne kinnitus, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule, võib fondivalitseja alustada fondi pakkumist Eestis.

 (21) Fondi avalikku pakkumist võib alustada pärast Finantsinspektsiooni nõusoleku saamist.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (3) Teabes kajastatud asjaolude muudatustest teavitab fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu viivitamata Finantsinspektsiooni, märkides seejuures, kus saab ajakohastatud dokumentidega tutvuda.

 (4) Finantsinspektsioon võib keelata fondivalitsejal fondi pakkumise Eestis juhul, kui fondivalitseja ei täida käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.

§ 414. Lepinguriigi fondivalitseja tegevus fondi valitsemisel Eestis

 (1) Eestis asutatud või moodustatud fondi valitsemiseks Eestis esitab lepinguriigi fondivalitseja oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsioonile koos taotlusega ingliskeelse tegevuskava, mis sisaldab loetelu teenustest, mida Eestis soovitakse osutada, ja nimekirja fondidest, mida Eestis soovitakse valitseda.

 (2) Filiaali asutamiseks Eestis esitab fondivalitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele ja tegevuskavale samas sättes nimetatud viisil järgmised ingliskeelsed andmed:
 1) filiaali organisatsiooniline struktuur;
 2) selle fondi aadress, mille kaudu on võimalik informatsiooni saada;
 3) filiaali juhtide nimed ja kontaktandmed.

 (3) Pärast seda, kui Finantsinspektsioon on saanud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe, millele on lisatud fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse ingliskeelne kinnitus selle kohta, et fondivalitsejal on nõutav tegevusluba, võib fondivalitseja alustada fondi valitsemist Eestis.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete muutmisest teavitab fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu viivitamata Finantsinspektsiooni.

 (5) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitab Finantsinspektsioon äriregistrile kinnituse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete saamise kohta.

3. jaotis Eestis asutatud fondivalitseja tegevus kolmandas riigis 

§ 415. Fondivalitseja tegevuse alused

 (1) Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse Eestis asutatud ja Finantsinspektsiooni tegevusluba omavale alternatiivfondi valitsevale fondivalitsejale alternatiivfondi pakkumisel või alternatiivfondi valitsemisel kolmandas riigis.

 (2) Fondivalitseja võib kolmandas riigis asutatud või moodustatud fondi (edaspidi käesolevas jaos kolmanda riigi fond) valitseda või pakkuda (edaspidi käesolevas jaotises teenust osutama) Finantsinspektsiooni väljastatud loa alusel.

 (3) Fondivalitseja võib osutada teenust, asutades selleks filiaali või osutades teenust piiriüleselt.

§ 416. Kolmandas riigis fondi valitsemise tingimused

  Fondivalitseja võib fondi, mille osakuid või aktsiaid lepinguriigis ei pakuta, valitseda kolmandas riigis järgmistel tingimustel:
 1) fondivalitseja vastab fondi valitsemisel kõigile fondivalitsejale seatud nõuetele, välja arvatud nõuded fondi ja fondivalitseja aastaaruande või majandusaasta aruande esitamisele ja fondivalitseja valitsetava fondi depositooriumile;
 2) Finantsinspektsiooni ja sihtriigi finantsjärelevalve asutuse vahel on sõlmitud teabevahetuse kokkulepe, mis võimaldab Finantsinspektsioonil kontrollida fondivalitseja tegevuse vastavust käesoleva seaduse nõuetele.

§ 417. Teenuse osutamiseks Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid

 (1) Teenust osutada sooviv fondivalitseja teavitab sellest Finantsinspektsiooni ja esitab Finantsinspektsioonile koos avaldusega kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmised ingliskeelsed andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaotises teave):
 1) selle riigi nimi, kus fondivalitseja soovib teenuseid osutada;
 2) tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi osutatavate teenuste kohta;
 3) filiaali asutamisel filiaali asukoha aadress kolmandas riigis, filiaali tegevusplaan ja filiaali juhtide andmed samas ulatuses, kui esitatakse andmed juhtide kohta fondivalitseja tegevusloa taotlemisel.

 (2) Teabes kajastatud asjaolude muutmisest teavitab fondivalitseja Finantsinspektsiooni vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.

§ 418. Teenuse osutamise alustamise ja lõpetamise tingimused

 (1) Finantsinspektsioon võib jätta teabe läbi vaatamata või keelduda loa andmisest, kui:
 1) teave ei vasta käesoleva seaduse §-s 417 sätestatud nõuetele, on ebaõige, eksitav või puudulik;
 2) teave on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud puudustega ja Finantsinspektsiooni poolt täiendavalt nõutud teavet ei ole ette nähtud tähtajal esitatud;
 3) fondivalitseja ei valitse ühtegi fondi;
 4) filiaali juhid ei vasta juhtidele kehtestatud nõuetele;
 5) fondivalitseja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud ressursid ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks.

 (2) Finantsinspektsioon võib tunnistada teenuse osutamise loa kehtetuks, kui:
 1) esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alus;
 2) fondivalitseja on olulisel määral rikkunud asjaomase kolmanda riigi õigusaktide nõudeid ja see võib kahjustada fondivalitseja valitsetava fondi osakuomanike, aktsionäride või investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenuse klientide huve;
 3) fondivalitseja või selle filiaal ei vasta loa saamise tingimustele;
 4) fondivalitseja ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid;
 5) fondivalitseja on rikkunud tema valitsetava fondi tingimusi või valitsemislepingut ja sellise rikkumise tõttu võivad ohtu sattuda fondivalitseja valitsetava fondi osakuomanike või aktsionäride huvid või fondivalitsejat või tema filiaali juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
 6) fondivalitseja ei ole ette nähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
 7) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui fondivalitseja tegevusest tulenevad riskid;
 8) fondivalitseja tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;
 9) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud kolmanda riigi õigusaktis sätestatud või kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest fondivalitseja poolt.

 (3) Finantsinspektsioon edastab ettekirjutuse teenuse osutamise keelamiseks viivitamata fondivalitsejale. Fondivalitseja on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama teenuse osutamise.

4. jaotis Eestis või teises lepinguriigis asutatud fondivalitseja tegevus kolmandas riigis asutatud või moodustatud alternatiivfondi pakkumisel Eestis või teises lepinguriigis 

§ 419. Üldsätted ja kolmanda riigi fondi pakkumise üldnõuded

 (1) Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse neile Eesti või teise lepinguriigi fondivalitsejatele, kes Eestis pakuvad või soovivad pakkuma hakata kolmanda riigi alternatiivfondi.

 (2) Eesti või teise lepinguriigi fondivalitseja võib kolmanda riigi fondi Eestis pakkuda (edaspidi käesolevas jaotises fondi pakkumine) järgmistel tingimustel:
 1) Finantsinspektsiooni ja fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse vahel on sõlmitud teabevahetuse kokkulepe, mis võimaldab Finantsinspektsioonil kontrollida fondivalitseja tegevuse vastavust käesoleva seaduse nõuetele;
 2) fondi päritoluriik teeb rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal;
 3) fondi päritoluriigi ja Eesti vahel on sõlmitud OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastav leping, sealhulgas mitmepoolne maksuleping, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise.

 (3) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei võimalda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud kokkulepe piisavalt kontrollida fondivalitseja tegevuse vastavust käesoleva seaduse nõuetele või lõike 2 punktis 2 nimetatud koostöö ei ole piisav, võib Finantsinspektsioon erimeelsuse lahendamiseks esitada lahenduspalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

§ 420. Eesti fondivalitseja tegevus fondi pakkumisel Eestis

 (1) Fondi pakkumiseks Eestis esitab Eesti fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise ingliskeelse teatise, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mille osakuid või aktsiaid soovitakse Eestis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud;
 2) fondi alusdokument;
 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
 4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
 5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud;
 6) investoritele esitatav informatsioon iga fondi kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 269 sätestatule;
 7) kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või investeerimiskõrvalteenuste osutamise raames.

 (2) Finantsinspektsioon teatab fondivalitsejale 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase teabe saamisest arvates, kas Finantsinspektsioon otsustas fondi pakkumist Eestis lubada või mitte. Lubava teate saamise päevast alates võib fondivalitseja fondi Eestis pakkuda. Fondi pakkumist keelava teate võib esitada vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

 (3) Finantsinspektsioon teavitab fondi pakkumise loa andmisest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.

 (4) Enne teabe olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist.

 (5) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas.

 (6) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad teabe muudatused jõustuvad, siis on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine Eestis.

 (7) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust käesoleva seadusega kooskõlas olevast teabe muutmisest juhul, kui see toob kaasa fondi pakkumise lõpetamise.

§ 421. Eestis asutatud fondivalitseja tegevus fondi pakkumisel teises lepinguriigis

 (1) Fondi pakkumiseks teises lepinguriigis esitab Eesti fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise ingliskeelse teatise, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mille osakuid või aktsiaid soovitakse teises lepinguriigis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud;
 2) fondi tingimused või põhikiri;
 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
 4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
 5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud;
 6) investoritele esitatav informatsioon iga fondi kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 269 sätestatule;
 7) selle sihtriigi nimi, kus fondi osakuid või aktsiaid soovitakse pakkuda;
 8) ülevaade fondi pakkumise korraldusest Eestis ja kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või investeerimiskõrvalteenuste osutamise raames.

 (2) Finantsinspektsioon esitab sihtriigi finantsjärelevalve asutusele nõuetekohase teabe koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule. Kinnitus ja teave esitatakse 20 tööpäeva jooksul pärast fondivalitsejalt nõuetekohase teabe saamist.

 (3) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata. Nimetatud teate saamise päevast alates võib fondivalitseja alustada fondi pakkumist sihtriigis.

 (4) Enne teabe olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist.

 (5) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas.

 (6) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad teabe muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine.

 (7) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust seadusega kooskõlas olevast teabe muutmisest juhul, kui see toob kaasa fondi pakkumise lõpetamise sihtriigis.

§ 422. Lepinguriigis asutatud fondivalitseja tegevus fondi pakkumisel Eestis

 (1) Fondi Eestis pakkuda sooviv teise lepinguriigi fondivalitseja teavitab sellest oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse kirjalikult pakkumise ingliskeelne teatis, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mille osakuid või aktsiaid soovitakse Eestis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud;
 2) fondi alusdokument;
 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
 4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
 5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud;
 6) investoritele esitatav informatsioon iga fondi kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 269 sätestatule;
 7) selle sihtriigi nimi, kus fondi osakuid või aktsiaid soovitakse pakkuda;
 8) ülevaade fondi pakkumise korraldusest Eestis ja kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või investeerimiskõrvalteenuste osutamise raames.

 (2) Pärast seda, kui Finantsinspektsioon on saanud teabe, millele on lisatud fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kirjalik ingliskeelne kinnitus, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule, võib fondivalitseja alustada fondi pakkumist Eestis.

 (21) Fondi avalikku pakkumist võib alustada pärast Finantsinspektsiooni nõusoleku saamist.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (3) Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni viivitamata kirjalikult teabe muutmisest juhul, kui muudatuste tagajärjel fondi pakkumine Eestis lõpeks.

§ 423. Eestis või lepinguriigis asutatud fondivalitseja tegevus fondi pakkumisel Eestis lihtsustatud korras

 (1) Eestis või teises lepinguriigis asutatud fondivalitseja võib pakkuda fondi osakuid Eestis Finantsinspektsiooni loal käesoleva seaduse §-des 419–422 sätestatud nõudeid järgimata juhul, kui fondi ei kavatseta pakkuda teistes lepinguriikides ja fondi osakuid või aktsiaid ei pakuta Eestis avalikult.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil fondi pakkumine Eestis on lubatav järgmistel tingimustel:
 1) Finantsinspektsiooni ja fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on sõlminud süsteemse riski järelevalve eesmärgil teabevahetuse kokkuleppe;
 2) fondi päritoluriik teeb rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil fondi pakkumiseks esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise ingliskeelse teatise, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mille osakuid või aktsiaid soovitakse Eestis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis iga fond on asutatud;
 2) fondi alusdokument;
 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta selle olemasolul;
 4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
 5) ülevaade fondi pakkumise korraldusest Eestis ja informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või investeerimiskõrvalteenuste osutamise raames.

 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile andmed ja dokumendid, mis kinnitavad järgmiste tingimuste täitmist:
 1) fond ei ole investorfond;
 2) fondivalitseja vastab kõigile fondivalitsejale kehtestatud nõuetele, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 285–300 sätestatud depositooriumiga seotud nõuded;
 3) fondivalitseja tagab, et käesoleva seaduse §-s 289 sätestatud depositooriumi ülesandeid täidab fondivalitseja asemel kolmas isik, kelle nime ja asukoha aadressi esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile;
 4) fondivalitseja järgib kohaldatavuse korral käesoleva seaduse §-des 375–378 nimetatud nõudeid.

 (5) Finantsinspektsioon teatab fondivalitsejale 30 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 vastava teabe saamisest arvates, kas fondi pakkumine Eestis on lubatav või mitte. Lubava teatise saamise päevast arvates võib fondivalitseja alustada Eestis fondi pakkumist.

 (6) Finantsinspektsioon võib keelduda fondi pakkumise loa andmisest või keelata fondi pakkumise Eestis juhul, kui käesolevas paragrahvis nimetatud tingimused ei ole täidetud.

5. jaotis Kolmandas riigis asutatud alternatiivfondi valitseja tegevus Eestis 

§ 424. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegevuse alused Eestis

 (1) Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse kolmandas riigis asutatud fondivalitsejale, kes soovib pakkuda või valitseda fondi Eestis.

 (2) Fondivalitseja võib fondi pakkuda või valitseda fondi (edaspidi käesolevas jaotises fondi pakkumine) Finantsinspektsiooni või mõne teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse väljastatud loa alusel. Nimetatud loa väljastajaks määrab fondivalitseja kindlaks ühe lepinguriigi (edaspidi käesolevas jaotises esmane vastuvõturiik).

 (3) Lisaks fondi pakkumisele võib fondivalitseja osutada Eestis investeerimisteenust või investeerimiskõrvalteenust väärtpaberituru seaduses sätestatud tingimustel.

 (4) Fondivalitseja võib osutada teenust, asutades selleks filiaali või osutades teenust piiriüleselt.

§ 425. Esmase vastuvõturiigi määramise põhimõtted

 (1) Kui fondivalitseja soovib valitseda Eestis fondi, mille päritoluriigiks on Eesti ja mille aktsiaid või osakuid ei pakuta üheski teises lepinguriigis, siis on esmaseks vastuvõturiigiks Eesti.

 (2) Kui fondivalitseja soovib valitseda Eestis fonde, mis on asutatud või moodustatud eri lepinguriikides (edaspidi käesolevas jaotises lepinguriigi fond) ja mida ei pakuta üheski teises lepinguriigis, siis on esmaseks vastuvõturiigiks kas suurima fondide arvuga või suurima fondide mahuga päritoluriik.

 (3) Kui fondivalitseja soovib pakkuda Eestis fondi, mille päritoluriigiks on lepinguriik ja mille aktsiaid või osakuid ei pakuta üheski teises lepinguriigis, siis võib esmaseks vastuvõturiigiks olla Eesti juhul, kui fondi päritoluriigiks on Eesti. Kui fondi päritoluriigiks ei ole Eesti, aga fondi on kavas Eestis pakkuda, siis on fondi esmaseks vastuvõturiigiks Eesti.

 (4) Kui fondivalitseja soovib pakkuda Eestis fondi, mille päritoluriigiks on kolmas riik ja mille aktsiaid või osakuid ei pakuta üheski teises lepinguriigis, siis on esmaseks vastuvõturiigiks Eesti.

 (5) Kui fondivalitseja soovib fondi pakkuda lisaks Eestile ka teistes lepinguriikides, siis võib esmaseks vastuvõturiigiks olla Eesti juhul, kui fondi päritoluriigiks on Eesti.

 (6) Kui fondivalitseja soovib fondi pakkuda lisaks Eestile ka teistes lepinguriikides ja fondi päritoluriigiks on kolmas riik, siis võib esmaseks vastuvõturiigiks olla Eesti.

 (7) Kui fondivalitseja soovib pakkuda mitut fondi lisaks Eestile ka teistes lepinguriikides ja fondide päritoluriigiks on Eesti, siis on fondide esmaseks vastuvõturiigiks Eesti või riik, kus fondi pakkuda kavatsetakse. Kui fondide päritoluriikideks on eri lepinguriigid, siis on esmaseks vastuvõturiigiks riik, kus enamikku fonde pakkuda kavatsetakse.

 (8) Kui fondivalitseja soovib pakkuda mitut fondi lisaks Eestile ka teistes lepinguriikides ja fondide päritoluriikideks on nii lepinguriigid kui ka kolmandad riigid, siis on fondide esmaseks vastuvõturiigiks riik, kus enamikku fonde kavatsetakse pakkuda.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 5–8 nimetatud juhtudel, kui lisaks Eestile võib olla esmaseks vastuvõturiigiks ka mõni teine lepinguriik, esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile taotluse esmase vastuvõturiigi määramiseks. Finantsinspektsioon otsustab koostöös teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega esmase vastuvõturiigi määramise ühe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

 (10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud viisil määratakse esmaseks vastuvõturiigiks Eesti, teavitab Finantsinspektsioon sellest viivitamata taotluse esitanud fondivalitsejat.

 (11) Kui fondivalitsejat ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud otsuse tegemisest seitsme päeva jooksul teavitatud või nõutavat otsust ei ole kuu aja jooksul taotluse esitamisest arvates tehtud, võib fondivalitseja määrata esmase vastuvõturiigi ise.

 (12) Kui fondivalitseja hinnangul on esmaseks vastuvõturiigiks Eesti, esitab fondivalitseja koos taotlusega Finantsinspektsioonile fondi pakkumisstrateegiat kajastava pakkumise kava.

§ 426. Esmase vastuvõturiigi määramise õigsuse kontrollimine

 (1) Loa taotluse saamisel kontrollib Finantsinspektsioon, kas fondivalitseja on käesoleva seaduse §-s 425 sätestatud esmase vastuvõturiigi määramise kriteeriume järginud. Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole esmase vastuvõturiigi määramise kriteeriume järgitud, põhjendab ta fondivalitsejale taotluse rahuldamata jätmist.

 (2) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul kuulub loa taotlus rahuldamisele, teavitab ta sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, taotledes sellelt hinnangut, kas fondivalitseja on esmase vastuvõturiigi määramise kriteeriume järginud. Finantsinspektsioon esitab selleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele fondivalitseja esitatud hinnangu esmase vastuvõturiigi määramise kriteeriumide järgimise kohta ja fondi pakkumise kava.

 (3) Kui Finantsinspektsioon ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse hinnanguga, teavitab ta sellest nimetatud asutust, esitades seejuures ka mittenõustumise põhjendused.

 (4) Finantsinspektsioon esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse hinnanguga mittenõustumise põhjendused nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus fondi aktsiaid või osakuid lisaks Eestile pakutakse. Vajaduse korral teavitab Finantsinspektsioon sellest ka fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.

 (5) Kui Finantsinspektsioon ei nõustu fondivalitseja valitud esmase vastuvõturiigiga, on tal erimeelsuse lahendamiseks õigus esitada lahenduspalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

§ 427. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegutsemise tingimused Eestis

 (1) Fondivalitseja peab Eestis fondi valitsemiseks või pakkumiseks vastama käesolevas seaduses alternatiivfondi valitseja kohta sätestatud nõuetele, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 409–414 sätestatud nõuetele.

 (2) Fondivalitseja ei pea järgima käesolevas seaduses sätestatut, kui see on vastuolus fondivalitseja või pakutava fondi päritoluriigi nõuetega ja kui ta suudab tõendada, et:
 1) käesoleva seaduse nõudeid ei ole võimalik ühildada fondivalitseja või pakutava fondi päritoluriigi nõuetega;
 2) fondivalitseja ja pakutava fondi päritoluriigis kehtivad käesolevas seaduses sätestatuga sarnaste eesmärkide ja investorikaitse põhimõtetega nõuded ning fondivalitseja täidab neid.

 (3) Finantsinspektsioonil on õigus anda fondivalitsejale Eestis tegutsemiseks luba, kui fondivalitseja ja fondi päritoluriik vastavad järgmistele nõuetele:
 1) fondivalitseja on määranud oma esindajaks füüsilise või juriidilise isiku, kelle elu- või asukoht on Eestis (edaspidi käesolevas jaotises fondivalitseja esindaja);
 2) fondivalitseja esindaja koos fondivalitsejaga on loaga hõlmatud tegevustes kontaktisikuteks fondi investoritele, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ja Finantsinspektsioonile;
 3) Finantsinspektsiooni, fondi päritoluriigi ja fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuste vahel on sõlmitud teabevahetuse kokkulepe, mis võimaldab Finantsinspektsioonil kontrollida fondivalitseja tegevuse vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 4) fondi päritoluriik teeb rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal;
 5) fondi päritoluriigi ja Eesti vahel on sõlmitud OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastav leping, sealhulgas mitmepoolne maksuleping, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise;
 6) fondivalitseja päritoluriigi õigusnormid ei takista Finantsinspektsiooni järelevalve ülesannete täitmist fondivalitseja tegevuse üle.

 (4) Kui fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus ei sõlmi käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud teabevahetuse kokkulepet, võib Finantsinspektsioon teabevahetuse kokkuleppe sõlmimiseks esitada lahenduspalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

 (5) Fondivalitseja peab esitama Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 271 lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmed finantsvõimenduse kasutamise kohta fondivalitseja valitsetavate lepinguriigi fondide ja kolmanda riigi fondide kohta, mille osakuid või aktsiaid lepinguriigis pakutakse.

§ 428. Kolmandas riigis asutatud fondivalitsejale tegutsemiseks loa andmine

 (1) Fondivalitsejale Eestis tegutsemiseks loa andmisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 314–321 fondivalitsejale tegevusloa andmise kohta sätestatut käesolevas jaos sätestatud erisustega.

 (2) Fondivalitseja esitab Eestis tegutsemisloa saamiseks Finantsinspektsioonile kirjalikult järgmised ingliskeelsed andmed ja dokumendid:
 1) fondi pakkumise kava koos selgitusega käesoleva seaduse §-s 425 sätestatud esmase vastuvõturiigi määramise kriteeriumide täitmise kohta;
 2) olemasolul nimekiri käesolevas seaduses fondivalitsejale kehtestatud nõuetest, mida fondivalitseja ei saa täita nende vastuolu tõttu fondivalitseja või pakutava fondi päritoluriigi nõuetega;
 3) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse välja töötatud standardil põhinev kirjalik tõend selle kohta, et fondivalitseja täidab fondivalitseja ja pakutava fondi päritoluriigis kehtivaid nõudeid, mis on käesolevas seaduses sätestatud nõuetega sarnaste eesmärkide ja investorikaitse põhimõtetega;
 4) fondivalitseja esindaja nimi ja aadress.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul lisatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tõendile õiguslik hinnang, milles kirjeldatakse fondivalitseja ja pakutava fondi päritoluriigis kehtivate nõuete eesmärki.

 (4) Kui fondivalitseja muudab kahe aasta möödudes loa saamisest arvates fondi pakkumise kava, mille tulemusena muutuks esmane vastuvõturiik, teavitab fondivalitseja enne pakkumise kava muudatuse jõustumist sellest Finantsinspektsiooni ja esitab Finantsinspektsioonile koos uue pakkumise kavaga ka uue esmase vastuvõturiigi määramise põhjendused ning uues esmases vastuvõturiigis asuva fondivalitseja esindaja nime ja asukoha aadressi. Taotluse menetlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 429 lõigetes 7–9 sätestatut.

 (5) Finantsinspektsiooni ja fondivalitseja vahelised vaidlused lahendatakse Eesti õiguse alusel. Fondivalitseja ja selle fondi, mille päritoluriigiks on Eesti, investorite vahelised vaidlused lahendatakse Eesti õiguse alusel.

§ 429. Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused kolmandas riigis asutatud fondivalitsejale loa andmisel

 (1) Kui fondivalitsejale on väljastatud esmase vastuvõturiigi finantsjärelevalve asutuse luba ja Finantsinspektsioon ei nõustu sellega, võib Finantsinspektsioon erimeelsuse lahendamiseks esitada lahenduspalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

 (2) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul on fondivalitsejale käesoleva seaduse § 428 lõike 2 punktis 2 nimetatud nõuete täitmisest erandi tegemine põhjendatud, teavitab ta sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, lisades teavitusele käesoleva seaduse § 428 lõike 2 punktis 3 ja lõikes 3 nimetatud dokumendid.

 (3) Fondivalitsejale loa andmise menetlemine peatub, kuni Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus esitab Finantsinspektsioonile hinnangu, kas fondivalitsejale käesoleva seaduse § 428 lõike 2 punktis 2 nimetatud nõuete täitmisest erandi tegemine on põhjendatud.

 (4) Kui Finantsinspektsioon otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse hinnanguga mitte nõustudes anda fondivalitsejale loa, teavitab Finantsinspektsioon sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja vajaduse korral ka teisi lepinguriike, kus fondi kavatsetakse pakkuda, esitades seejuures ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse hinnanguga mittenõustumise põhjendused.

 (5) Kui Finantsinspektsioon ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse antud hinnanguga, on Finantsinspektsioonil erimeelsuse lahendamiseks õigus esitada lahenduspalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

 (6) Finantsinspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust fondivalitsejale loa andmisest, loa andmisest keeldumisest ja keeldumise alustest, loas tehtud muudatustest ja loa kehtetuks tunnistamisest.

 (7) Finantsinspektsioon esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele hinnangu, kas fondivalitseja tegutses käesoleva seaduse § 428 lõikes 4 nimetatud uue esmase vastuvõturiigi määramisel seadusega kooskõlas. Finantsinspektsioon esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele lisaks hinnangule ka fondi uue pakkumise kava ja fondivalitseja koostatud uue esmase vastuvõturiigi määramise põhjenduse.

 (8) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat, fondivalitseja esindajat ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, kas ta nõustub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse hinnanguga.

 (9) Kui Finantsinspektsioon nõustub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse hinnanguga, siis teavitab ta sellest uue esmase vastuvõturiigi finantsjärelevalve asutust, edastades talle viivitamata ka fondivalitseja loa ärakirja ja fondivalitsejaga seotud järelevalvematerjalid. Nimetatud materjalide edastamise kuupäevast alates kuulub fondivalitseja uue esmase vastuvõturiigi finantsjärelevalve asutuse järelevalve alla.

 (10) Finantsinspektsioon nõuab fondivalitsejalt fondi pakkumise kavast lähtuvalt Eesti asemel uue esmase vastuvõturiigi määramist juhul, kui alused Eesti esmaseks vastuvõturiigiks määramiseks on ära langenud. Kui fondivalitseja uut esmast vastuvõturiiki ei määra, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitsejale antud luba kehtetuks tunnistada.

 (11) Kui Finantsinspektsioon ei nõustu käesoleva seaduse § 428 lõikes 4 nimetatud esmase vastuvõturiigi määramisega, siis on Finantsinspektsioonil erimeelsuse lahendamiseks õigus esitada lahenduspalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

§ 430. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegevus lepinguriigi fondi Eestis pakkumisel

 (1) Fondi pakkumiseks Eestis esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise ingliskeelse avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mida soovitakse Eestis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on fond asutatud;
 2) fondi alusdokument;
 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
 4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
 5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud;
 6) investoritele esitatav informatsioon fondi kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 269 sätestatule;
 7) kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas ka juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või investeerimiskõrvalteenuste osutamise raames.

 (2) Finantsinspektsioon teatab fondivalitsejale 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase teabe saamisest arvates, kas fondi pakkumine Eestis on lubatud. Lubava teate saamise päevast alates võib fondivalitseja Eestis fondi pakkuda. Fondi pakkumist keelava teate esitamine on lubatud vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus ei vasta käesolevas jaotises sätestatud nõuetele.

 (3) Finantsinspektsioon teavitab fondi pakkumist lubava teate edastamisest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.

 (4) Enne teabes kajastatud asjaolude olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist.

 (5) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal teabe olulisi muudatusi jõustada, kui selle tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas.

 (6) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad teabe muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse käesoleva seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine.

 (7) Fondivalitseja teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja vajaduse korral ka sihtriigi finantsjärelevalve asutust käesoleva seadusega kooskõlas olevast teabe muutmisest juhul, kui see toob kaasa fondi pakkumise lõpetamise.

§ 431. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegevus lepinguriigi fondi pakkumisel lepinguriigis Eesti kaudu

 (1) Kui esmaseks sihtriigiks on Eesti ja fondi soovitakse pakkuda lisaks Eestile mõnes teises lepinguriigis, esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult ingliskeelse pakkumise teatise, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mida soovitakse teises lepinguriigis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud;
 2) fondi alusdokument;
 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
 4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
 5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud;
 6) investoritele esitatav informatsioon iga fondi kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 269 sätestatule;
 7) selle sihtriigi nimi, kus fondi soovitakse pakkuda;
 8) ülevaade fondi pakkumise korraldusest sihtriigis ja kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või investeerimiskõrvalteenuste osutamise raames.

 (2) Finantsinspektsioon esitab sihtriigi finantsjärelevalve asutusele nõuetekohase teabe koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega, et fondivalitsejale on antud luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule. Kinnitus ja teave esitatakse 20 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist.

 (3) Finantsinspektsioon võib keelduda teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele edastamisest vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus või Finantsinspektsioonile esitatud teave ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

 (4) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata. Teabe saamise päevast alates võib fondivalitseja fondi sihtriigis pakkuda.

 (5) Enne teabes esitatud asjaolude olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist.

 (6) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal teabe olulisi muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas.

 (7) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad teabe muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse käesoleva seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine.

 (8) Fondivalitseja teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja vajaduse korral ka sihtriigi finantsjärelevalve asutust käesoleva seadusega kooskõlas olevast teabe muutmisest juhul, kui see toob kaasa fondi pakkumise lõpetamise.

§ 432. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegevus kolmanda riigi fondi pakkumisel Eestis

 (1) Kolmanda riigi fondi võib Eestis pakkuda järgmistel tingimustel:
 1) Finantsinspektsiooni ja fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse vahel on sõlmitud teabevahetuse kokkulepe, mis võimaldab Finantsinspektsioonil kontrollida fondivalitseja tegevuse vastavust käesolevas jaotises sätestatud nõuetele;
 2) fondi päritoluriik teeb rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal;
 3) fondi päritoluriigi ja Eesti vahel on sõlmitud OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastav leping, sealhulgas mitmepoolne maksuleping, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise.

 (2) Fondi pakkumiseks Eestis esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult ingliskeelse pakkumise teatise, millele lisatakse järgmised ajakohastatud ingliskeelsed andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
 1) tegevuskava, mis sisaldab andmeid fondi kohta, mida soovitakse Eestis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis fond on asutatud;
 2) fondi alusdokument;
 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
 4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
 5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud;
 6) investoritele esitatav informatsioon fondi kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 269 sätestatule;
 7) kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või investeerimiskõrvalteenuste osutamise raames.

 (3) Finantsinspektsioon teatab fondivalitsejale 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase teabe saamisest arvates, kas fondi pakkumine Eestis on lubatud või mitte. Lubava teate saamise päevast alates võib fondivalitseja Eestis fondi pakkuda. Fondi pakkumist keelava teate esitamine on lubatav vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

 (4) Finantsinspektsioon teavitab fondi pakkumise loa andmisest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.

 (5) Enne teabes esitatud asjaolude olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist.

 (6) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas.

 (7) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad teabe muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse käesoleva seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine.

 (8) Fondivalitseja teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja vajaduse korral ka sihtriigi finantsjärelevalve asutust teabe lubatud muutmisest juhul, kui see toob kaasa fondi pakkumise lõpetamise.

§ 433. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegevus kolmanda riigi fondi pakkumisel lepinguriigis Eesti kaudu

 (1) Fondi pakkumiseks lisaks Eestile ka mõnes teises lepinguriigis esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult ingliskeelse pakkumise teatise, millele lisatakse järgmised ajakohastatud ingliskeelsed andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
 1) tegevuskava, mis sisaldab andmeid fondi kohta, mida soovitakse teises lepinguriigis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis fond on asutatud;
 2) fondi alusdokument;
 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
 4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
 5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud;
 6) investoritele esitatav informatsioon fondi kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 269 sätestatule;
 7) selle sihtriigi nimi, kus fondi soovitakse pakkuda;
 8) ülevaade fondi pakkumise korraldusest Eestis ja kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või investeerimiskõrvalteenuste osutamise raames.

 (2) Finantsinspektsioon esitab nõuetekohase teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega, et fondivalitsejale on antud luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule. Nimetatud kinnitus ja teave esitatakse 20 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist.

 (3) Finantsinspektsioon võib keelduda teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele edastamisest vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus või esitatud teave ei vasta käesolevas jaotises sätestatud nõuetele.

 (4) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata. Nimetatud teavituse saamise päevast alates võib fondivalitseja alustada fondi pakkumist sihtriigis.

 (5) Enne teabes esitatud asjaolude olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist.

 (6) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesolevas jaotises sätestatuga kooskõlas.

 (7) Kui seadusega vastuolus olevad teabe muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seaduse kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesoleva seaduse §-des 467 ja 469 nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine.

 (8) Fondivalitseja teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja vajaduse korral ka sihtriigi finantsjärelevalve asutust käesoleva paragrahviga kooskõlas olevast teabe muutmisest juhul, kui see toob kaasa fondi pakkumise lõpetamise.

§ 434. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegevus lepinguriigi fondi valitsemisel Eestis

 (1) Kui esmaseks sihtriigiks ei ole Eesti ja fondivalitseja soovib fondi Eestis valitseda, siis esitab fondivalitseja enne valitsemise alustamist esmase sihtriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsioonile kirjalikult järgmise ingliskeelse teabe:
 1) tegevuskava, mis sisaldab loetelu plaanitavatest teenustest ja nimekirja fondidest, mida soovitakse Eestis valitseda;
 2) kas fondivalitseja kavatseb fondi valitseda ise või filiaali kaudu.

 (2) Fondi valitsemiseks filiaali kaudu esitab fondivalitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule kirjalikult järgmise ingliskeelse teabe:
 1) filiaali organisatsiooniline struktuur;
 2) fondi aadress, mille kaudu on võimalik informatsiooni saada;
 3) filiaali juhtide nimed ja kontaktandmed.

 (3) Pärast seda, kui Finantsinspektsioon on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja filiaali olemasolul lõikes 2 nimetatud teabe, millele on lisatud fondi esmase sihtriigi finantsjärelevalve asutuse kirjalik ingliskeelne kinnitus, et fondivalitsejale on antud luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule, võib fondivalitseja alustada fondi valitsemist Eestis.

 (4) Fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutus teavitab Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teabe muutmisest viivitamata kirjalikult.

§ 435. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegevus lepinguriigi fondi valitsemisel lepinguriigis Eesti kaudu

 (1) Kui esmaseks sihtriigiks on Eesti ja fondivalitseja soovib valitseda fondi lisaks Eestile mõnes teises lepinguriigis, esitab fondivalitseja enne valitsemise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult järgmise ingliskeelse teabe:
 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mida soovitakse Eestis valitseda, ja informatsioon selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud;
 2) kas fondivalitseja kavatseb fondi valitseda ise või filiaali kaudu.

 (2) Fondi valitsemiseks filiaali kaudu esitab fondivalitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule kirjalikult järgmise ingliskeelse teabe:
 1) filiaali organisatsiooniline struktuur;
 2) fondi aadress, mille kaudu on võimalik informatsiooni saada;
 3) filiaali juhtide nimed ja kontaktandmed.

 (3) Finantsinspektsioon edastab sihtriigi finantsjärelevalve asutusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja filiaali olemasolul lõikes 2 nimetatud teabe koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega, et fondivalitsejale on antud luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave esitatakse ühe kuu jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave esitatakse kahe kuu jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist.

 (4) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele edastamisest vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus või esitatud teave ei vasta käesolevas jaotises sätestatud nõuetele.

 (5) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja fondivalitsejat käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata.

 (6) Enne käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist.

 (7) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas.

 (8) Kui käesoleva jaotisega vastuolus olevad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine.

§ 436. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegevus kolmanda riigi fondi Eestis lihtsustatud korras pakkumisel

 (1) Fondivalitseja võib pakkuda kolmanda riigi fondi Eestis Finantsinspektsiooni loal käesoleva seaduse §-des 424–435 sätestatud nõudeid järgimata juhul, kui fondi ei kavatseta pakkuda teistes lepinguriikides ja fondi ei soovita pakkuda Eestis avalikult.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil fondi pakkumine Eestis on lubatav järgmistel tingimustel:
 1) Finantsinspektsiooni ja fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on sõlminud süsteemse riski järelevalve eesmärgil teabevahetuse kokkuleppe;
 2) fondi päritoluriik teeb rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil fondi pakkumiseks esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise ingliskeelse teatise, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mille osakuid või aktsiaid soovitakse Eestis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud;
 2) fondi alusdokument;
 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta selle olemasolul;
 4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
 5) ülevaade fondi pakkumise korraldusest Eestis ja informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või investeerimiskõrvalteenuste osutamise raames.

 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitab fondivalitseja andmed ja dokumendid, mis kinnitavad järgmiste tingimuste täitmist:
 1) fondivalitseja esitab teabe vastavalt käesoleva seaduse §-des 270 ja 271 sätestatule;
 2) fondivalitseja järgib kohaldatavuse korral käesoleva seaduse §-des 375–378 sätestatud nõudeid.

 (5) Finantsinspektsioon teatab fondivalitsejale 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase teabe saamisest arvates, kas fondi pakkumine on lubatav või mitte. Lubava teate saamise päevast alates võib fondivalitseja fondi Eestis pakkuda.

 (6) Finantsinspektsioon võib keelduda fondi pakkumise loa andmisest või keelata fondi pakkumise Eestis juhul, kui käesolevas paragrahvis nimetatud tingimused ei ole täidetud.

3. jagu Pensionifondi valitseja piiriülene tegevus ja pensionifondi piiriülene pakkumine 

1. jaotis Pensionifondi valitseja piiriülene tegevus ja pensionifondi piiriülene pakkumine välisriigis 

§ 437. Eestis asutatud pensionifondi valitseja tegevus välisriigis

 (1) Pensionifondi valitseja võib valitseda välisriigis asutatud või moodustatud pensionifondi, asutades selleks filiaali või osutades teenust piiriüleselt.

 (2) Teenuste osutamiseks välisriigis teavitab pensionifondi valitseja Finantsinspektsiooni, esitades käesoleva seaduse § 399 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata pensionifondi valitsejal teenuse osutamise välisriigis, kui ta ei valitse ühtegi pensionifondi või ilmnevad käesoleva seaduse § 399 lõike 5 punktides 1, 3–5 või lõike 11 punktis 2 sätestatud asjaolud, kohaldades sama paragrahvi lõikes 12 sätestatut.

 (4) Teenuste osutamisel välisriigis peab pensionifondi valitseja järgima käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.

 (5) Pensionifondi valitseja võib Eestis moodustatud vabatahtliku pensionifondi osakuid pakkuda välisriigis, teavitades sellest Finantsinspektsiooni.

 (6) Eestis moodustatud vabatahtliku pensionifondi välisriigis pakkumiseks tuleb pensionifondi pakkumine selles välisriigis registreerida, arvestades seal kehtivates õigusaktides sätestatut.

 (7) Eestis moodustatud tööandja pensionifondi teises lepinguriigis pakkumise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 438 sätestatut.

§ 438. Eesti tööandja pensionifondi pakkumine teises lepinguriigis

 (1) Lepinguriigi tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele tööandja pensionifondi pakkumisel kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut.

 (2) Tööandja pensionifondi pakkumiseks lepinguriigi tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele teavitab fondivalitseja Finantsinspektsiooni, esitades järgmised andmed ja dokumendid:
 1) selle lepinguriigi nimi, kelle tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele soovib fondivalitseja tööandja pensionifondi pakkuda;
 2) tööandja pensionifondi olulisemate tingimuste kirjeldus, sealhulgas tööandja pensionifondi vara investeerimise reeglid;
 3) lepinguriigi tööandja nimi, kellega on kokkulepe sissemaksete tegemiseks vastavasse tööandja pensionifondi.

 (3) Kui esitatud andmed on nõuetekohased ning fondivalitsejal on teises lepinguriigis tööandja pensionifondi pakkumiseks piisavad vahendid, organisatsiooniline suutlikkus ja kogemused, edastab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed koos kinnitusega, et pakutav tööandja pensionifond vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.09.2003, lk 10–21) sätestatud nõuetele, kolme kuu jooksul fondivalitsejalt andmete saamisest arvates selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kelle tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele tööandja pensionifondi soovitakse pakkuda.

 (4) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete ja dokumentide teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata.

 (5) Fondivalitseja võib alustada teise lepinguriigi tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele tööandja pensionifondi pakkumist, kui ta on saanud Finantsinspektsiooni kaudu nimetatud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimused tööandja pensionifondi pakkumiseks selles lepinguriigis.

 (6) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole kahe kuu jooksul pärast Finantsinspektsioonilt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete ja dokumentide saamist oma tingimusi esitanud, võib fondivalitseja alustada tööandja pensionifondi pakkumist nimetatud lepinguriigis, arvestades selles lepinguriigis tööandjapensione käsitlevaid õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

 (7) Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud andmete muutumisest.

2. jaotis Välisriigi pensionifondi valitseja piiriülene tegevus ja pensionifondi piiriülene pakkumine Eestis 

§ 439. Välisriigis asutatud fondivalitseja tegevus Eestis

 (1) Välisriigi fondivalitseja võib valitseda Eestis moodustatud vabatahtlikku pensionifondi, asutades selleks filiaali või osutades teenust piiriüleselt. Lepinguriigi fondivalitseja, kellele on antud tegevusluba eurofondi valitsemiseks, võib valitseda Eestis moodustatud kohustuslikku pensionifondi, asutades selleks filiaali.

 (2) Eestis teenuse osutamiseks peab välisriigi fondivalitseja taotlema Finantsinspektsioonilt pensionifondi valitseja tegevusluba, arvestades käesoleva seaduse §-s 313 sätestatut ning esitades filiaali asutamise korral selle ärinime ja aadressi ning filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed. Kohustusliku pensionifondi valitsemiseks tegevusloa taotlemisel tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka pensionikaitse osafondi ühekordse osamakse tasumise kohustuse võtmist tõendav dokument.

 (3) Finantsinspektsioonile tuleb esitada ka välisriigi fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolek vastavalt filiaali asutamiseks või piiriüleseks teenuse osutamiseks Eestis ning andmed fondivalitsejale antud tegevusloa ja tema omavahendite suuruse kohta.

 (4) Tegevusloa andmisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 314–318 ning § 332 lõigetes 2 ja 3 sätestatut. Lisaks käesoleva seaduse §-des 316 ja 318 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda tegevusloa andmisest või tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et välisriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga ning see takistab fondivalitseja piiriülese teenuse osutamise või filiaali tegevuse üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist.

 (5) Välisriigi fondivalitseja, kes soovib valitseda Eestis moodustatud vabatahtlikku pensionifondi piiriüleselt teenust osutades, peab sõlmima selle fondi osakute ostu ja müügi korraldamiseks lepingu fondivalitseja, investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalvele alluva finantseerimisasutusega, kes ise või kelle filiaal on asutatud Eestis.

 (6) Eestis teenuseid osutades peab välisriigi fondivalitseja, kellele Finantsinspektsioon on andnud tegevusloa vabatahtliku või kohustusliku pensionifondi valitsemiseks, või tema filiaal järgima kõiki käesoleva seaduse alusel pensionifondi valitseja tegevuse kohta kehtestatud nõudeid, sealhulgas pensionifondi moodustamise ja pensionifondi valitsemise suhtes, pensionifondi valitseja juhtimise ja usaldatavusnõuete ning aruannete esitamise ja teabe avalikustamise suhtes sätestatud nõudeid, kogumispensionide seaduses sätestatud tingimusi ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.

 (7) Välisriigi pensionifondi valitseja võib oma päritoluriigis asutatud või moodustatud vabatahtliku pensionifondi osakuid või aktsiaid pakkuda Eestis, registreerides pakkumise Finantsinspektsioonis.

 (8) Vabatahtliku pensionifondi pakkumise registreerimiseks tuleb Finantsinspektsioonile esitada käesoleva seaduse § 432 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid ning andmed investoritele pensionifondi kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 93 sätestatule esitatava informatsiooni kohta, sealhulgas käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatule vastav põhiteave, koos fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitusega, et tegemist on vabatahtliku pensionifondiga. Kolmandas riigis asutatud või moodustatud vabatahtliku pensionifondi pakkumise registreerimiseks tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka käesoleva seaduse § 432 lõikes 1 sätestatud andmed ja dokumendid.

 (9) Välisriigis asutatud või moodustatud vabatahtliku pensionifondi pakkumise registreerimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 432 lõike 3 esimeses lauses ja lõigetes 5–7 sätestatut. Finantsinspektsioon võib keelata välisriigis asutatud või moodustatud vabatahtliku pensionifondi pakkumise, kui see ei ole kooskõlas käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetega, päritoluriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks või registreerimisest keeldumine on muul põhjusel vajalik investorite õigustatud huvide kaitsmiseks.

 (10) Kui välisriigi pensionifondi valitseja ei ole asutanud Eestis filiaali, kes muu hulgas korraldaks tema päritoluriigis asutatud või moodustatud vabatahtliku pensionifondi pakkumist, tuleb tal sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud leping.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

 (11) Lepinguriigis asutatud või moodustatud tööandja pensionifondi Eestis pakkumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 440 sätestatut.

§ 440. Lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumine Eestis

 (1) Kui tööandja elu- või asukoht on Eestis (edaspidi Eesti tööandja), siis kohaldatakse tema töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumisel käesolevas jaos sätestatut.

 (2) Lepinguriigi tööandja pensionifondi vara, mis vastab Eesti tööandja töötajate, teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete osale, võib:
 1) reguleeritud turul mittekaubeldavatesse väärtpaberitesse investeerida kuni 30 protsendi ulatuses nimetatud varast;
 2) ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse investeerida kuni viie protsendi ulatuses ning samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute emiteeritud väärtpaberitesse kokku kuni kümne protsendi ulatuses nimetatud varast.

 (3) Eesti tööandja töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele ei või pakkuda garanteeritud tootlusega, määratud väljamaksetega ega suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske katvaid lepinguriigi tööandja pensionifonde.

 (4) Lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkuja teavitab oma lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumisest Eesti tööandja töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et pakutav lepinguriigi tööandja pensionifond vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/41/EÜ sätestatud nõuetele;
 2) lepinguriigi tööandja pensionifondi olulisemate tingimuste kirjeldus, sealhulgas lepinguriigi tööandja pensionifondi vara investeerimise reeglid;
 3) Eesti tööandja nimi, kellega on kokkulepe sissemaksete tegemiseks lepinguriigi tööandja pensionifondi.

 (5) Kahe kuu jooksul arvates Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest teavitab Finantsinspektsioon lepinguriigi finantsjärelevalve asutust tingimustest, millele käesoleva seaduse, tulumaksuseaduse, töölepingu seaduse ning muude asjakohaste seaduste ja nende seaduste alusel antud õigusaktide kohaselt peab vastama lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumine Eestis.

 (6) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimustest lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkujat ja vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (7) Lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumist Eestis võib alustada Finantsinspektsioonilt käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimuste saamisest arvates või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja möödumisel.

 (8) Finantsinspektsioon on kohustatud teavitama lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkuja finantsjärelevalve asutust kõigist käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimuste olulistest muudatustest, mis tulenevad vastavate seaduste ja nende alusel antud õigusaktide muutmisest.

29. peatükk Väikefondi valitseja 

1. jagu Väikefondi valitseja asutamine tegevusloa alusel ja nõuded tema tegevusele 

1. jaotis Väikefondi valitseja tegevusluba 

§ 441. Tegevusloa taotlemine

 (1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad väikefondi valitseja juhatuse liikmed (edaspidi käesolevas jaos taotleja) Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaotises taotlus):
 1) asutamisleping või -otsus ja aktsia- või osakapitali sissemaksmist tõendav dokument;
 2) fondivalitseja sise-eeskirjad või nende projekt, milles on sätestatud väikefondi valitseja huvide konflikti maandamise ja vältimise ning fondi investeeringute riskijuhtimise reeglid;
 3) väikefondi valitseja juhtide andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, kodakondsust, elukohta, hariduskäiku ning töö- ja ametikohtade täielikku loetelu, ning käesolevas seaduses väikefondi valitseja juhtidele esitatud nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid;
 4) taotleja aktsionäride või osanike nimekiri, milles on esitatud iga aktsionäri või osaniku nimi, olemasolul registrikood või isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning andmed iga aktsionäri või osaniku omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osakute ja häälte arvu kohta;
 5) taotleja algbilanss ning ülevaade tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolul viimase kolme majandusaasta aruanded.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab väikefondi valitseja esitama Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 453 lõikes 2 nimetatud andmed nõutaval vormil. Fondide puudumisel tuleb esitada vastav äriplaan.

 (3) Väikefondi valitseja juhtide kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad nimetatud isikud oma allkirjadega.

 (4) Kui taotluse menetlemise ajal käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed muutuvad, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile asjakohased andmed ja dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks sellest olulisest muudatusest teadasaamise hetke. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teatama taotlejale uue menetlustähtaja.

 (5) Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (6) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal, ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet või on esitanud need oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata või nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (7) Kui taotlus on esitatud oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.

 (8) Esitatud taotluse kontrollimiseks on Finantsinspektsioonil õigus nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teha päringuid andmekogudest ning küsida suulisi selgitusi taotleja juhtidelt ja kolmandatelt isikutelt.

 (9) Tegevusloa saamiseks vajaliku taotluse võib väikefondi valitseja esitada eesti- või ingliskeelsena. Finantsinspektsioonil on õigus vajaduse korral nõuda ingliskeelsena esitatud andmete ja dokumentide tõlkimist eesti keelde.

 (10) Finantsinspektsioon teeb taotlejale tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt neli kuud pärast nõuetekohase taotluse saamist. Tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondivalitsejale.

 (11) Finantsinspektsioon võib keelduda tegevusloa andmisest, kui:
 1) väikefondi valitseja juhid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 2) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsia- või osakapitali täielik sissemaksmine või tegutseva äriühingu algkapitali olemasolu;
 3) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid või kogemusi, mis on vajalikud edukaks ja järjepidevaks tegutsemiseks väikefondi valitsejana;
 4) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab väikefondi valitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või faktid kinnitavad põhjendatud kahtlust sellise märkimisväärse seose olemasolust, mis takistab taotleja üle tõhusa järelevalve teostamist, või selle riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad väikefondi valitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
 5) taotleja sise-eeskirjad ei ole väikefondi valitseja tegevuse reguleerimiseks, sealhulgas huvide konflikti maandamiseks või vältimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad, arvestades väikefondi valitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukust;
 6) taotlejat või selle juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
 7) taotleja poolt taotluse menetluse ajal esitatud täiendavad andmed, dokumendid või teave muudavad oluliselt taotluses esitatut ja neid muudatusi ei ole piisavalt selgitatud.

 (12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
 1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
 2) fondide valitsemisega seotud isikute erialast ettevalmistust ja kogemusi, samuti nende õiguste, kohustuste ja vastutuse selgust;
 3) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit ja mainet;
 4) taotleja valitsetavate fondide mahtu ja investorite arvu või sellekohaseid prognoose.

§ 442. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloaga antud õiguste äravõtmine.

 (2) Tegevusluba tunnistatakse fondi valitsemise õiguse äravõtmisel kehtetuks.

 (3) Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:
 1) väikefondi valitseja ei ole alustanud fondi valitsemist 24 kuu jooksul talle tegevusloa andmisest arvates või kui ta ei ole 24 järjestikuse kuu jooksul valitsenud ühtegi fondi või ühegi fondi vara;
 2) tegevusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid, millel oli tegevusloa andmise otsustamisel oluline tähendus;
 3) väikefondi valitseja, selle juhid, aktsionärid või osanikud ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele või väikefondi valitseja juhi tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama väikefondi valitseja juhtimist selliselt, et fondi, fondi osakuomanike või aktsionäride ja võlausaldajate huvid oleksid piisavalt kaitstud;
 4) väikefondi valitseja on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, väikefondi valitsejat või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või väikefondi valitseja tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;
 5) väikefondi valitseja avaldab oma tegevuse või juhi kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami;
 6) väikefondi valitseja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab väikefondi valitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või faktid kinnitavad põhjendatud kahtlust sellise märkimisväärse seose olemasolust, mis takistab taotleja üle tõhusa järelevalve teostamist, või selle riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded takistavad väikefondi valitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
 7) väikefondi valitseja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul põhjusel oluliselt fondi, selle osakuomanike või aktsionäride huve või väärtpaberituru korrapärast toimimist;
 8) väikefondi valitseja on rikkunud enda valitsetava fondi tingimusi või valitsemislepingut, kui sellise rikkumise tõttu võivad ohtu sattuda tema valitsetava fondi, selle osakuomanike või aktsionäride huvid;
 9) väikefondi valitseja ei ole ette nähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
 10) väikefondi valitseja on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
 11) välisriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on väikefondi valitseja rikkunud päritoluriigi õigusaktides sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi;
 12) väikefondi valitseja on esitanud Finantsinspektsioonile avalduse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 449.

 (4) Enne tegevusloaga antud õiguste täieliku äravõtmise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha väikefondi valitsejale ettekirjutuse, andes tähtaja tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

 (5) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta tehakse viivitamata taotlejale teatavaks, samuti tehakse see teatavaks tema valitsetavale aktsiaseltsifondile, usaldusfondile ja väikefondi valitseja valitsetava fondi depositooriumile selle olemasolul.

 (6) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta jõustub otsuses märgitud ajal, kuid mitte enne otsuse adressaadile teatavaks tegemist.

 (7) Väikefondi valitseja avalduse alusel otsustab Finantsinspektsioon tegevusloa kehtetuks tunnistamise kahe kuu jooksul avalduse laekumisest arvates. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondivalitsejale. Finantsinspektsioon võib keelduda tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui käesoleva seaduse §-s 449 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

§ 443. Tegevusloa aluseks olevate andmete muudatustest teavitamine

 (1) Väikefondi valitseja on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks fondivalitseja tegevusloa andmise otsustamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid:
 1) väikefondi valitseja ärinime, asukoha aadressi või kontaktandmete muutmise korral uus ärinimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
 2) väikefondi valitseja aktsia- või osakapitali muutmise korral aktsia- või osakapitali suurus ja kande tegemise kuupäev;
 3) väikefondi valitseja põhikirja muutmise korral põhikirja muudatused ja muudetud tekst;
 4) juhi vahetumise korral taotleja juhi andmed, mis sisaldavad ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduskäiku ning töö- ja ametikohtade täielikku loetelu, ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, kui fondivalitseja ei ole neid andmeid Finantsinspektsioonile varem esitanud;
 5) väikefondi valitsejas olulist osalust omavate isikute vahetumise korral käesoleva seaduse § 441 lõike 1 punktis 4 nimetatud aktsionäride või osanike nimekirja muudatused;
 6) fondivalitseja tegevust puudutavate sise-eeskirjade olulise muutmise korral sise-eeskirjade muudatusi kajastav dokument või uued sise-eeskirjad, millele on lisatud sise-eeskirjade oluliste muudatuste kokkuvõte.

 (2) Fondivalitseja on kohustatud Finantsinspektsiooni viivitamata informeerima oma sise-eeskirjade muutmisest ja uute sise-eeskirjade kehtestamisest.

2. jaotis Tegevusloaga väikefondi valitseja kapital, juhtimine ja tegevus 

§ 444. Fondivalitseja juriidiline vorm

  Väikefondi valitseja võib tegutseda aktsiaseltsi või osaühinguna.

§ 445. Fondivalitseja aktsia- või osakapital

 (1) Väikefondi valitseja asutamisel peab aktsia- või osakapital olema vähemalt 25 000 eurot, mis tuleb tõsta asutamisest arvates kolme aasta jooksul 50 000 euroni. Aktsia- või osakapitalina võib näidata ainult reaalselt sisse makstud summasid.

 (2) Tegutseva äriühingu puhul peab fondivalitseja algkapitali minimaalne suurus olema ekvivalentne vähemalt 50 000 euroga.

§ 446. Nõuded huvide konflikti maandamisele ja vältimisele

 (1) Väikefondi valitseja kehtestab huvide konflikti maandamise ja vältimise korra, milles sätestatakse õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, mis on vajalikud ja proportsionaalsed, arvestades väikefondi valitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, ning rakendab neid, et tuvastada, maandada ja vältida fondi valitsemisel huvide konflikti järgmiste poolte vahel:
 1) väikefondi valitseja, tema juhtide, töötajate ja väikefondi valitseja valitsetava fondi või selle fondi investorite vahel;
 2) väikefondi valitseja ja tema üle kontrolli teostava isiku vahel;
 3) väikefondi valitseja valitsetavate fondide ja nende fondide investorite vahel.

 (2) Fondivalitsejal tuleb huvide konflikti tuvastamisel võtta arvesse väikefondi valitseja kohustusi seoses fondide valitsemisega, ja kui väikefondi valitseja kuulub konsolideerimisgruppi, ka kõiki asjaolusid, millest väikefondi valitseja on või peaks olema teadlik juhul, kui selle konsolideerimisgrupi teiste liikmete struktuurist või äritegevusest võib tuleneda huvide konflikt.

 (3) Huvide konflikti maandamise ja vältimise kord peab tagama, et isikud, kes on seotud äritegevusega, millega kaasneb või võib kaasneda huvide konflikt, teostavad äritegevust sellisel viisil, mis on investorite huvide kahjustamise riski maksimaalselt maandav.

 (4) Huvide konflikti maandamise ja vältimise kord peab sisaldama väikefondi valitsejaga seotud tegevisikute ja muude töötajate isiklike tehingute tegemise korda, tagama väikefondi valitseja valitsetavate fondide investorite huvide kaitse ning turu õigus- ja korrapärase toimimise.

 (5) Kui huvide konflikti maandamise ja vältimise kord ei taga fondi või selle investorite huvide kahjustamise riski vältimist, peavad juhid, töötajad või muud tegevisikud sellest viivitamata teavitama väikefondi valitseja juhatust ning olemasolul nõukogu, et tagada fondi ja selle investorite parimates huvides tegutsemiseks vajalike otsuste tegemine.

 (6) Väikefondi valitseja teavitab enne investoriga tehingu tegemist investorit huvide konflikti üldisest laadist või allikast, kui tema poolt huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks kehtestatud meetmed ei taga konkreetsel juhul investorite huvide kahjustamise ohu vältimist.

§ 447. Väikefondi valitseja ülesannete edasiandmine

 (1) Väikefondi valitsejal on õigus fondi valitsemisega seotud tegevusi edasi anda kolmandale isikule fondi alusdokumendis sätestatud tingimustel.

 (2) Väikefondi valitseja ülesannete edasiandmine kolmandale isikule ei vabasta väikefondi valitsejat vastutusest nende ülesannete täitmise eest, kui fondi alusdokumendis ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Väikefondi valitseja ülesandeid ei või edasi anda kolmandale isikule sellisel viisil, et väikefondi valitseja ei tegele enam fondi valitsemisega või ei oma selleks pädevust, eelkõige fondivalitseja juhtimise ülesande edasiandmise tõttu.

§ 448. Väikefondi valitsejas olulise osaluse omandamine

 (1) Väikefondi valitsejas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning väikefondi valitseja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada iga isik:
 1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab väikefondi valitseja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
 2) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada väikefondi valitseja korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul iga isik, kelle raamatupidamise aruanded võimaldavad adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit;
 3) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll väikefondi valitseja üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.

 (2) Väikefondi valitsejale kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 323–329 olulise osaluse omandamise kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva seaduse §-des 323–329 fondivalitseja aktsiate kohta sätestatut kohaldatakse ka fondivalitseja osade suhtes.

 (3) Olulise osaluse omandaja võib osaluse omandamisest Finantsinspektsiooni teavitamisel esitada käesoleva seaduse § 324 lõikes 1 nimetatud andmete asemel osaluse omandaja nime, olemasolul registrikoodi või isikukoodi või selle puudumisel sünniaja, selle äriühingu nime, milles oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse, ning omandaja omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osakute ja häälte arvu. Finantsinspektsioon võib omandaja vastavuse hindamiseks kirjalikult nõuda käesoleva seaduse § 324 lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente.

3. jaotis Tegevusloaga väikefondi valitseja lõpetamine ja pankrot 

§ 449. Väikefondi valitseja lõpetamine

  Väikefondi valitseja üldkoosolek võib otsustada väikefondi valitseja lõpetamise pärast kõigi tema valitsetavate fondide lõpetamist või nende valitsemise üleandmist. Fondivalitseja esitab üldkoosoleku otsuse viivitamata Finantsinspektsioonile, lisades sellele tegevusloa kehtetuks tunnistamise avalduse ja kinnituse, et kõik tema valitsetavad fondid on lõpetatud või nende valitsemine on üle antud.

§ 450. Pankrotiseaduse kohaldamine väikefondi valitseja pankroti korral

  Väikefondi valitseja pankrotiavalduse esitamisele, pankroti väljakuulutamisele ja pankrotimenetlusele kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti.

§ 451. Pankrotihalduri kohustused ja õigused

  Lisaks pankrotiseaduses sätestatule pankrotihaldur:
 1) avaldab pankrotiteate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja väikefondi valitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse väikefondi valitseja kuulub, veebilehel;
 2) esitab Finantsinspektsioonile viivitamata tema nõutavad andmed ja võimaldab Finantsinspektsioonil tutvuda väikefondi valitseja pankrotimenetlust puudutava dokumentatsiooniga;
 3) teatab vajaduse korral või kui seda näevad ette teise lepinguriigi õigusaktid, väikefondi valitseja pankroti väljakuulutamise kohtumäärusest äriregistrile, kinnistusraamatu pidajale või sellesarnastele registripidajatele lepinguriigis, kus on asutatud Eesti fondivalitseja filiaal.

§ 452. Väikefondi valitseja vara, selle tagasivõitmine ja pankrotivara müük

 (1) Väikefondi valitseja pankrotimenetluse käigus ei kuulu tagasivõitmisele tehingud, mis on tehtud seoses väikefondi valitseja valitsetava fondi üleandmisega enne fondivalitseja pankroti väljakuulutamist.

 (2) Pankrotihalduril on õigus müüa korraga kogu väikefondi valitseja vara.

2. jagu Väikefondi valitseja tegutsemine registreeringu alusel 

§ 453. Tegevusloata väikefondi valitseja tegevuse registreerimine

 (1) Väikefondi valitseja, kes ei taotle tulenevalt käesoleva seaduse § 306 lõikest 3 Finantsinspektsioonilt tegevusluba, peab oma tegevuse viivitamata pärast fondi valitsemisega alustamist registreerima Finantsinspektsioonis.

 (2) Väikefondi valitseja registreerimiseks esitab fondivalitseja juhatus Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 lisas 4 esitatud vormil (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas paragrahvis taotlus):
 1) väikefondi valitseja kontaktandmed ja põhikiri või muu samaväärne dokument;
 2) valitsetavate fondide arv ja nende nimetused või ärinimed;
 3) valitsetavate fondide moodustamise või asutamise kuupäevad ja millise riigi õiguse alusel on need moodustatud või asutatud;
 4) teave fondide investeerimispoliitika kohta, sealhulgas fondi investeeringute ja kaubeldavate instrumentide, kauplemiskohtade, fondi peamiste riskide ning valitsetava vara koosseisu ja koguväärtuse kohta.

 (3) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks või registreerimiskohustuslikkuse väljaselgitamiseks lisaandmeid või -selgitusi.

 (4) Taotluse võib esitada eesti- või ingliskeelsena. Finantsinspektsioonil on õigus vajaduse korral nõuda ingliskeelsena esitatud andmete ja dokumentide tõlkimist eesti keelde.

 (5) Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist või jätab registreerimisavalduse rahuldamata.

 (6) Finantsinspektsioon kannab väikefondi valitseja nime ja kontaktandmed Finantsinspektsiooni juhatuse otsuse alusel registrisse kahe kuu jooksul nõuetekohase registreerimisavalduse saamise päevast arvates.

 (7) Väikefondi valitseja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni oma kontaktandmete ja põhikirja või muu samaväärse dokumendi muutmisest ning esitab vastavad dokumendid.

 (8) Väikefondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile regulaarselt teavet vastavalt käesoleva seaduse §-s 454 sätestatule.

 (9) Väikefondi valitseja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni väikefondi valitsejana tegutsemise lõpetamisest ning esitab tegutsemise lõpetamist kinnitavad andmed. Finantsinspektsioon kustutab sellisel juhul väikefondi valitseja registrist.

3. jagu Finantsinspektsioonile väikefondi valitseja tegevuse kohta teabe ja aruannete esitamine 

§ 454. Väikefondi valitseja ja tema valitsetavate fondide kohta teabe esitamine

 (1) Väikefondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile regulaarselt enda valitsetavate fondide kohta järgmise teabe (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
 1) fondide arv ja nende nimetused või ärinimed;
 2) fondide moodustamise või asutamise kuupäevad ja millise riigi õiguse alusel on need moodustatud või asutatud;
 3) fondide investeerimispoliitika, sealhulgas fondi investeeringute ja kaubeldavate instrumentide, kauplemiskohtade, fondi peamiste riskide ning valitsetava vara koosseisu ja koguväärtuse kirjeldus.

 (2) Teabe aruandeperiood on kalendriaasta ja teave esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

 (3) Teabe andmise nõuded on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.

 (4) Finantsinspektsioon avaldab teabe moodustatud või asutatud fondide kohta Finantsinspektsiooni veebilehel ühe kuu jooksul teabe saamisest arvates.

 (5) Käesolevas jaos fondi kohta sätestatut kohaldatakse ka allfondide kohta teabe andmisele.

 (6) Tegevusloa alusel tegutsev väikefondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul aktsionäride üldkoosoleku toimumisest arvates, kuid hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 1. maiks. Nimetatud dokumente ei pea väikefondi valitseja esitama Finantsinspektsioonile, kui need dokumendid on avalikustatud fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel.

 (7) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule on Finantsinspektsioonil järelevalve teostamiseks õigus nõuda tegevusloa alusel tegutsevalt väikefondi valitsejalt tema enda ja tema poolt valitsetava fondi kohta täiendavat teavet ning aruandeid. Täiendava teabe ja aruannete esitamise sageduse ning tähtaja määrab Finantsinspektsioon.

 (8) Finantsinspektsioonile esitatud teabe või aruannete koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on teabe või aruande esitaja kohustatud säilitama vähemalt viis aastat. Esitatud teabes või aruandes puuduste tuvastamise korral esitab fondivalitseja viivitamata korrigeeritud teabe või aruande.

 (9) Finantsinspektsioonile esitatava teabe ja aruannete sisu, koostamise alused ning esitamise korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (10) Käesolevas paragrahvis nimetatud Finantsinspektsioonile esitatavate teabe ja aruannete põhjal võib Finantsinspektsioon vajaduse korral esitada andmeid ka Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja Eesti Pangale riikliku statistika seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

6. osa JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

30. peatükk Järelevalve 

1. jagu Üldsätted 

§ 455. Järelevalve alused ja kohaldamine

 (1) Järelevalve eesmärk on tagada kõigi fondide ja fondivalitsejate asutamise või moodustamise, tegevuse ja lõpetamise vastavus käesolevale seadusele ning selle alusel antud õigusaktidele lähtuvalt avalikust huvist.

 (2) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet järgmiste isikute üle:
 1) fondivalitseja;
 2) fond;
 3) depositoorium, sealhulgas pensionifondi depositooriumiks oleva välisriigi krediidiasutuse filiaal;
 4) kolmas isik, kellele on fondivalitseja või depositooriumi ülesanded edasi antud;
 5) isik, kes omab fondivalitsejas olulist osalust.

 (3) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute tegevuse vastavuse üle käesolevas seaduses, kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru seaduses, Tagatisfondi seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses, rahvusvahelise sanktsiooni seaduses ja nende alusel antud õigusaktides ning Euroopa Liidu määrustes sätestatud nõuetele.

 (4) Järelevalve teostamisel eeldatakse üldjuhul, et fondi investorite üldkoosolekul tehtud otsus on kooskõlas fondi investorite huvidega.

 (5) Välisriigi fondivalitseja, välja arvatud fondivalitseja, kellele Finantsinspektsioon on andnud tegevusloa vabatahtliku või kohustusliku pensionifondi valitsemiseks, ja depositooriumi tegevuse üle ning välisriigi fondi Eestis pakkumise üle teostab Finantsinspektsioon järelevalvet käesoleva seaduse §-des 467–472 sätestatud korras.

 (6) Kui fondivalitseja kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 1101 tähenduses, peab ta järgima krediidiasutuste seaduse §-des 1101–11013 sätestatut.

 (7) Käesolevas osas fondivalitseja kohta sätestatu kehtib ka määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohta, samuti välisriigi fondivalitseja kohta, kellele Finantsinspektsioon on andnud tegevusloa vabatahtliku pensionifondi valitsemiseks, ja lepinguriigi fondivalitseja Eesti filiaali kohta, kellele Finantsinspektsioon on andnud tegevusloa kohustusliku pensionifondi valitsemiseks.

 (8) Finantsinspektsioon teostab väikefondi valitseja puhul, kes on oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerinud, järelevalvet vaid registreerimiskohustuse täitmise ja teabe andmise üle.

 (9) Finantsinspektsioon teostab tegevusloaga väikefondi valitseja üle järelevalvet vaid käesoleva seaduse § 306 lõikes 2 sätestatud ulatuses.

 (10) Käesoleva seaduse alusel läbi viidavas Finantsinspektsiooni menetluses ei käsitata investoreid või fondivalitseja kliente menetlusosalistena haldusmenetluse seaduse tähenduses ja neid menetlusse ei kaasata.

 (11) Käesolevas osas fondi investorite kohta sätestatut kohaldatakse ka määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.

2. jagu Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused 

§ 456. Finantsinspektsiooni õigused teabe saamisel

 (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda tasuta teavet, dokumente ja suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:
 1) fondivalitseja ning fondivalitseja juht ja töötaja;
 2) fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juht ja töötaja;
 3) fond ning fondi juht ja töötaja;
 4) depositoorium ning depositooriumi juht ja töötaja;
 5) kolmas isik, kellele on fondivalitseja või depositooriumi ülesanded edasi antud;
 6) fondivalitseja ning fondi likvideerija ja pankrotihaldur;
 7) fondivalitseja aktsionär või osanik;
 8) fondivalitseja audiitorettevõtja ja vandeaudiitor;
 9) fondi investor;
 10) riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, sealhulgas riigi põhiregistri volitatud töötleja;
 11) sideettevõtja elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikutelt andmete saamiseks väärtpaberituru seaduse § 231 lõigetes 2–4 nimetatud tingimustel;
 12) kolmas isik üksnes põhjendatud vajaduse korral.

 (2) Finantsinspektsioon võib kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ilmuma selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni määratud ajal Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.

 (3) Finantsinspektsioon võib kohustada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 nimetatud isikut kirjalikult vastama esitatud küsimustele Finantsinspektsiooni määratud tähtaja jooksul.

 (4) Finantsinspektsioon võib nõuda võõrkeelsete andmete ja dokumentide esitamist koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud eestikeelse tõlkega.

 (5) Järelevalve eesmärgil võib Finantsinspektsioon kohustada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 nimetatud isikut esitama lisaandmeid või -aruandeid mis tahes andmekandjal.

 (6) Finantsinspektsioon võib teha korralduse, milles määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuete täitmiseks tähtaja.

 (7) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada krediidiasutustelt pangasaladust sisaldavaid andmeid fondi, fondivalitseja, depositooriumi ja fondi investori kohta, samuti kolmanda isiku kohta, kellele on edasi antud fondivalitseja või depositooriumi ülesanded.