TÖÖÕIGUSKollektiivne tööõigus

TÖÖÕIGUSTööleping

Teksti suurus:

Kollektiivlepingu seadus (lühend - KLS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:07.05.2017
Avaldamismärge:RT I, 29.03.2012, 12

Kollektiivlepingu seadus

Vastu võetud 14.04.1993
RT I 1993, 20, 353
jõustumine 16.05.1993

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
16.06.1999RT I 1999, 60, 61626.07.1999
14.06.2000RT I 2000, 57, 37223.07.2000
12.12.2001RT I 2001, 102, 67010.01.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
17.12.2008RT I 2009, 5, 3501.07.2009
14.03.2012RT I, 29.03.2012, 201.05.2012
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse ülesanne

  Käesolev seadus määrab kindlaks kollektiivlepingu sõlmimise ja täitmise õiguslikud alused.

§ 2.  Üldpõhimõtted

 (1) Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.

 (2) Tööandjate ühing või liit ühendab teatud tegevusharu või muul alusel juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes on tööandjad töölepingu seaduse tähenduses, ning kaitseb ja esindab oma liikmete huve töösuhetes.

 (3) Töötajate ühing või liit ühendab töötajaid tegevusharude, ettevõtete, asutuste, muude organisatsioonide või kutsealade (ametite) järgi ja vastavalt põhikirjale kaitseb ja esindab neid töösuhetes.

§ 3.  Kollektiivlepingu pooled

 (1) Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne.

 (2) Kollektiivleping sõlmitakse:
 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel;
 2) tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel;
 21) omavalitsusüksuste liidu ning töötajate ja teenistujate ühingu või liidu vahel;
 3) tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel;
 4) töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel, samuti töötajate ühingute paikkondlike liitude, tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste vahel.

 (3) Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing, sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja.

 (4) Valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või riigi ametiasutuses võib tööandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest riigieelarvele.

 (5) Kohaliku omavalitsuse ametiasutuses või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatavas asutuses võib tööandjana kollektiivlepingu sõlmida asutuse juht, samuti linna- või vallavalitsus. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest valla- või linnaeelarvele.
[RT I 2001, 102, 670 - jõust. 10.01.2002]

§ 4.  Kollektiivlepingu rakendusala

 (1) Kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti.

 (2) Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis ettenähtust, on tühised, välja arvatud, kui sellise kokkuleppe võimalus on seaduses ette nähtud.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

 (3) Töötajale laienevate erinevate kollektiivlepingute sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam.

 (4) Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus.

 (5) Laiendatud kollektiivlepingute tingimused avaldatakse valdkonna eest vastutava ministri poolt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Laiendatud kollektiivlepingute tingimused jõustuvad teadaande avaldamisele järgneval päeval.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „sotsiaalministri” sõnadega „valdkonna eest vastutava ministri”.]

§ 41.  Kollektiivlepingu registreerimine

 (1) Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas andmekogus.

 (2) Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete täiendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „sotsiaalminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister”.]

2. peatükk KOLLEKTIIVLEPINGU VORM JA SISU 

§ 5.  Kollektiivlepingu vorm

 (1) Kollektiivleping sõlmitakse kirjalikult.

 (2) Kollektiivlepingu lisad on lepingu lahutamatu osa ning nendel on kollektiivlepinguga võrdne juriidiline jõud.

§ 6.  Kollektiivlepingu sisu

 (1) Käesoleva seaduse § 3 2. lõike punktides 1–3 loetletud poolte vahel sõlmitava kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata:
 1) palgatingimused;
 2) töötingimused;
 3) töö- ja puhkeaja tingimused;
 4) töölepingu muutmise ja ülesütlemise tingimused ning töö tegemisest keeldumise alused;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
 5) töötajate koondamise tingimused, korra ja tagatised koondamise puhul;
 6) töötervishoiu ja tööohutuse tingimused;
 7) kutse-, täiendus- ja ümberõppe tingimused ja abi töötutele;
 8) tagatised ja hüvitused, mida pooled peavad vajalikuks;
 9) kollektiivlepingu täitmise kontrollimise ja vajaliku informatsiooni andmise korra;
 10) kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise korra;
 11) täiendava vastutuse kollektiivlepingu täitmata jätmise eest;
 12) töötajate ja tööandjate nõudmiste esitamise korra kollektiivse töötüli puhul;
 13) tingimused, millega reguleeritakse muud kollektiivlepingu poolte vahelised suhted.

 (2) Käesoleva seaduse § 3 2. lõike punktis 4 nimetatud poolte vahel sõlmitava kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata:
 1) palga alammäära ning selle korrigeerimise korra, lähtudes elukalliduse tõusust;
 2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavad lisaabinõud;
 3) täiendavad tööhõivetagatised;
 4) muud täiendavad tööalased tagatised, mida pooled peavad vajalikuks;
 5) kollektiivlepingu täitmise kontrollimise ja vajaliku teabe saamise korra.

 (3) Kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata töötajaid esindava isiku täiendavad õigused ja tagatised töösuhetes.

3. peatükk KOLLEKTIIVLEPINGU SÕLMIMINE, KEHTIVUS JA MUUTMINE 

§ 7.  Kollektiivlepingu sõlmimise kord

 (1) Kollektiivleping sõlmitakse käesolevas seaduses ettenähtud lepingupoolte vahel läbirääkimiste teel vastastikuse usalduse ja vajaliku informatsiooni alusel.

 (2) Kollektiivlepingu projekti valmistab ette läbirääkimiste algataja ja esitab selle kirjalikult teisele poolele koos teatega soovist läbirääkimisi alustada.

 (3) Pooled alustavad läbirääkimisi seitsme päeva jooksul pärast vastava teate saamist.

 (4) Läbirääkimiste pidamiseks määravad pooled oma esindajad. Omavahelisel kokkuleppel võivad töötajate ühingud või liidud moodustada ühise esinduse ning sõlmida ühise kollektiivlepingu.

 (5) Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal. Läbirääkimiste pidamiseks tööajal vabastatakse poolte kokkuleppel nende esindajad põhitööst keskmise palga säilitamisega.

§ 8.  Poolte õigused ja kohustused

 (1) Pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele ja kollektiivlepingu projekti koostamisele asjatundjaid ja eksperte ning moodustada pariteetsel alusel töörühmi. Asjatundjate ja ekspertide kutsumisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool.

 (2) Läbirääkimistel osalevate poolte esindajad, asjatundjad, eksperdid ja teised kollektiivlepingu projekti väljatöötamisega seotud isikud peavad hoidma neile teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladusi. Seda nõuet rikkunud isikud kannavad vastutust seadusega ettenähtud korras.

§ 9.  Tagatised

  Läbirääkimistes osalevate poolte esindajatega ei või töölepingut üles öelda töölepingu seaduse § 92 lõike 1 punktist 4 tuleneval põhjusel.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 10.  Kollektiivlepingu sõlmimisel tekkivate vaidluste lahendamine

  Kollektiivlepingu sõlmimisel tekkivad vaidlused lahendatakse kollektiivse töötüli lahendamise seaduse alusel.

§ 11.  Jõustumine ja kehtivus

 (1) Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti.

 (2) Kollektiivlepingu kehtivus on üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

 (3) Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (edaspidi – pidama töörahu).

 (4) Ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul ühelt isikult teisele läheb kollektiivleping üle ettevõtte omandajale. Ettevõtteks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka majandusüksust, mis ei kuulu ettevõtjale, samuti asutust ja muud organisatsiooni.

 (5) Kollektiivlepingu tähtaja möödumisel loetakse, et kollektiivleping on muutunud tähtajatuks, kui kumbki kollektiivlepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne kollektiivlepingu tähtaja möödumist kirjalikult teisele poolele, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Kollektiivlepingu tähtajatuks muutumise korral on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni või kollektiivlepingu lõppemiseni selle ülesütlemise tõttu kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi. Tähtajatu kollektiivlepingu võib kumbki lepingupool üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus kuud. Alates kollektiivlepingu ülesütlemisest teatamisest lõpeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus.
[RT I, 29.03.2012, 2 - jõust. 01.05.2012]

§ 12.  Kollektiivlepingu avalikustamine

 (1) Sõlmitud kollektiivleping peab olema kättesaadav kõigile, keda see puudutab.

 (2) Tööandja on kohustatud tutvustama kollektiivlepingut ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni kõigile töötajatele, samuti uutele töötajatele nende tööleasumisel.

§ 13.  Kollektiivlepingu muutmine ja täiendamine

  Kollektiivlepingut täiendatakse ja muudetakse kollektiivlepingus ettenähtud korras. Kui nimetatud korda ei ole kindlaks määratud, siis muudetakse või täiendatakse kollektiivlepingut seaduses sätestatud korras.

4. peatükk KOLLEKTIIVLEPINGU TÄITMISE KONTROLLIMINE, VAIDLUSTE LAHENDAMINE JA VASTUTUS 

§ 14.  Täitmise kontrollimine

 (1) Kollektiivlepingu täitmist kontrollivad poolte volitatud esindajad.

 (2) Kollektiivlepingu kohta informatsiooni andmise ja täitmise kontrollimise kord määratakse kollektiivlepinguga.

§ 15.  Täitmisel tekkivate vaidluste lahendamine

  Kollektiivlepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse vastavalt kollektiivlepingus ettenähtud korrale ja kollektiivse töötüli lahendamise seadusele.

§ 16.  Vastutus

  Kollektiivlepingus ettenähtud kohustuste mittetäitmisel kannab süüdiolev pool vastutust seaduses ja kollektiivlepingus ettenähtud korras.

41. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 
[RT I 2001, 102, 670 - jõust. 10.01.2002]

§ 161.  Riikliku järelevalve teostamine

  Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 162.  Ettekirjutuse vaidemenetlus

  Ettekirjutuse vaidemenetlusele kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatut.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

5. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 17.  

 (1) Kollektiivlepingud ja kokkulepped, mis on sõlmitud enne käesoleva seaduse jõustumist, kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.

 (2) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 5 sätestatut kohaldatakse ka nendele kollektiivlepingutele, mis on sõlmitud enne 2012. aasta 1. maid.
[RT I, 29.03.2012, 2 - jõust. 01.05.2012]

§ 18.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]