HALDUSÕIGUSKohalik omavalitsus

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Kohanimeseadus (lühend - KNS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 30.06.2015, 49

Kohanimeseadus

Vastu võetud 05.11.2003
RT I 2003, 73, 485
jõustumine 01.07.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
24.03.2004RT I 2004, 22, 14801.07.2004
24.01.2007RT I 2007, 12, 6601.01.2008
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
10.04.2013RT I, 02.05.2013, 101.07.2013
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
19.06.2014RT I, 12.07.2014, 101.01.2015
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
11.06.2015RT I, 30.06.2015, 401.09.2015, osaliselt 01.07.2015

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk

 (1) Seadus reguleerib Eesti kohanimede määramist ja kasutamist ning selle üle järelevalve teostamist.

 (2) Seaduse eesmärk on tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse.

§ 2. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 3. Mõisted

 (1) Nimeobjekt on looduslik või inimtekkeline geograafiline objekt.

 (2) Ametlik kohanimi on nimeobjektile õigusaktiga määratud kohanimi või kohanimenõukogu otsusega kinnitatud kohanimi.

 (3) Mitteametlik kohanimi on kohanimi, mida ei ole õigusaktiga määratud või kohanimenõukogu otsusega kinnitatud.

 (4) Liigisõna on kohanime koostisosa, mis tähistab nimeobjekti liiki.

 (5) Hargtäiend on kohanime täiendav koostisosa, mis eristab korduvaid kohanimesid.

 (6) Nimetuum on kohanimi ilma liigisõnata ja hargtäiendita.

 (7) Kohanime määramine käesoleva seaduse tähenduses on kohanimemääraja poolt:
 1) kohanime panek ametliku nimeta nimeobjektile;
 2) ametliku kohanime või nimeobjekti ruumikuju muutmine;
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
 3) ametliku kohanime kehtetuks tunnistamine.

 (8) Kohanimeandmed on andmed, mis kirjeldavad kohanimega seotud keelelisi tunnuseid ja nimeobjekti, samuti kohanime määramist.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

2. peatükk KOHANIME MÄÄRAMINE 

§ 4. Kohanime määramise kohustus

 (1) Kohanimi peab olema määratud järgmistele olemasolevatele ja planeeritud nimeobjektidele või nimeobjektide kogumile:
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
 1) haldusüksus;
 2) osavald ja linnaosa;
 3) asustusüksus;
 4) aadressikoht ruumiandmete seaduse tähenduses, näiteks tee, tänav, väljak, väikekoht;
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
 5) raudteejaam, rongi- või muu ühissõidukipeatus, lennuväli või -jaam, sadam;
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
 6) [kehtetu - RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
 7) maaüksus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (2) Kohanime võib määrata ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitlemata nimeobjektile või nimeobjektide kogumile, kui seda on vaja kohanime alusel eristada.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (3) Maaüksus ei ole kohanimekohustusega objekt, kui:
 1) see on adresseeritud aadressikoha järgi;
 2) see on moodustatud tehnilise objekti teenindamiseks;
 3) sellel ei paikne adresseerimist vajavaid objekte;
 4) see ei moodusta iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 5. Kohanimemääraja ja kohanime määramise pädevus

 (1) Kohanimemäärajad on:
 1) Vabariigi Valitsus;
 2) minister;
 3) kohalik omavalitsus.

 (2) Haldusüksusele määrab kohanime Vabariigi Valitsus Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel.

 (3) Asustusüksusele määratakse kohanimi Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel kehtestatud korras.

 (4) Ühe omavalitsusüksuse territooriumile jäävale nimeobjektile määrab kohanime kohalik omavalitsus. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 6 käsitletud nimeobjekti suhtes.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (5) Mitme omavalitsusüksuse territooriumile ulatuvale nimeobjektile või väljapoole omavalitsusüksuste territooriumi jäävale nimeobjektile määrab kohanime nimeobjekti liigist sõltuvalt kas Vabariigi Valitsus või asjaomane minister vastavalt valitsemisalale. Sätet ei kohaldata maakonnale nime määramisel.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (51) Käesoleva seaduse paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud nimeobjektide puhul, mis jäävad mitme omavalitsusüksuse territooriumile, määrab kohalik omavalitsus kohanime oma territooriumile jäävale nimeobjekti osale.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (6) Kui nimeobjekti moodustamine on Vabariigi Valitsuse või ministri pädevuses, määrab kohanime Vabariigi Valitsus või asjaomane minister.

§ 6. Kohanime määramise korraldus

 (1) Kohanime määramise korraldab ja otsuse teeb kohanimemääraja omal algatusel või füüsilise või juriidilise isiku kirjaliku taotluse alusel.

 (2) Kohanimi määratakse kohanimemääraja õigusaktiga. Õigusakt, millega kohanime määratakse, peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
 1) kohanime (olemasolul nii põhi- kui rööpnimi);
 2) nimeobjekti liiki;
 3) nimeobjekti asukoha kaarti, välja arvatud juhul, kui on esitatud nimeobjekti identifitseeriv tunnus nimeobjekti andmeid põhiandmetena pidavas riigi andmekogus ja selle andmekoosseisus on vastav ruumikuju olemas.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (3) Kui kohanime määrab Vabariigi Valitsus või minister, küsitakse enne määramist asjaomase kohaliku omavalitsuse ja kohanimenõukogu kirjalikku arvamust.

 (4) Eraomandis olevale maaüksusele või sellel paiknevale nimeobjektile kohanime määramise kavatsusest teavitab kohanimemääraja asjaomast maaomanikku posti teel, küsides tema arvamust. Maaomanik peab kirjaliku arvamuse esitama teate saamisest alates 15 päeva jooksul. Arvamuse tähtajaks esitamata jätmisel loetakse maaomaniku nõusolek saaduks. Sätet ei kohaldata, kui kohanime määramist taotleb maaomanik ise või tema nõusolek on tuvastatav maaüksuse moodustamise dokumentatsioonist
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (5) [Kehtetu - RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (6) Võõrkeelse kohanime määramiseks taotleb kohalik omavalitsus nõusolekut valdkonna eest vastutavalt ministrilt. Valdkonna eest vastutav minister teeb otsuse pärast seda, kui ta on saanud arvamuse kohanimenõukogult. Nimetatud kooskõlastamise korda ei ole vaja järgida juhul, kui võõrkeelse kohanimega nimeobjekt paikneb sellise asula territooriumil, mille elanike enamik oli 1939. aasta 27. septembri seisuga võõrkeelne.

 (7) Rööpnime määramiseks peab kohalik omavalitsus taotlema nõusolekut valdkonna eest vastutavalt ministrilt. Valdkonna eest vastutav minister teeb otsuse pärast seda, kui on saanud arvamuse kohanimenõukogult.

 (8) Kohalik omavalitsus avalikustab kohanime määramise eelnõu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras vähemalt 15 päeva enne kohanime määramise otsuse tegemist. Sätet ei kohaldata maaüksuse nime määramisel.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (9) Kui kohanime määramise algatab füüsiline või juriidiline isik, esitab ta kirjaliku taotluse kohanimemäärajale, kelle pädevusse nime määramine käesoleva seaduse §-s 5 sätestatu kohaselt kuulub. Kohanime määramise taotlus peab sisaldama kohanime valiku põhjendust. Vajadusel lisatakse asjaomase kohaliku omavalitsuse või kohanimenõukogu kirjalik arvamus.

 (10) Kohanimemääraja keeldub kohanime määramisest, kui:
 1) taotletav kohanimi on vastuolus käesoleva seaduse 3. peatüki nõuetega;
 2) puudub selgesti eristatav nimeobjekt, millele nime taotletakse.

 (11) Kohanime määramise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004]

§ 7. Ametliku kohanime muutmise ja kehtetuks tunnistamise alused

 (1) Ametlikku kohanime peab muutma, kui:
 1) kohanimi on vastuolus käesoleva seaduse 3. peatüki nõuetega;
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
 2) kasutusel olevad kohanime eri kujud vajavad ühtlustamist.

 (2) Ametlikku kohanime võib muuta, kui:
 1) tegelikus kasutuses eelistatakse mitteametlikku kohanime ja see vastab 3. peatüki nõuetele;
 2) soovitakse taastada ajalooline eestipärane kohanimi;
 3) nimeobjekti või planeeringu muutumise tõttu on kasutusel olev kohanimi eksitav või kui kasutusel olev kohanimi ja nimeobjekti ruumikuju ei taga üheselt mõistetavust.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
 4) [kehtetu - RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 käsitlemata põhjusel kohanime muutmiseks peab kohanimemääraja, välja arvatud Vabariigi Valitsus, taotlema nõusolekut valdkonna eest vastutavalt ministrilt. Valdkonna eest vastutav minister teeb otsuse pärast seda, kui on kohanimenõukogult saanud arvamuse.

 (4) Kohanimemääraja on kohustatud algatama kohanime muutmise menetluse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude teada saamisest arvates.

 (5) Ametliku kohanime võib kehtetuks tunnistada, kui nimeobjekti tegelikkuses ei ole.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (6) Kohanimi muudetakse või tunnistatakse kehtetuks kohanimemääraja antud õigusaktiga.
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004]

§ 8. Kohanime määramisest teatamine

 (1) Kohanimemääraja saadab kohanime määramise õigusakti 10 päeva jooksul:
 1) kohanimenõukogule;
 2) riikliku kohanimeregistri (edaspidi register) volitatud töötlejale.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata käesoleva seaduse § 18 lõike 31 alusel registrikannete tegemisel.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

3. peatükk KOHANIMELE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 9. Kohanime keelsus

 (1) Eesti kohanimed on eestikeelsed.

 (2) Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (3) Kohanimede keelsuses on lubatud aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandid. Vältimaks põliste kohanimede moonutamist või põhjendamatut muutmist, tuleb erandit tehes arvestada, millise keele kõnelejad elasid asjaomases kohas 1939. aasta 27. septembri seisuga.

 (4) Rahvusvahelises ameti- ja ärisuhtluses on Eesti kohanimede tuumad ja hargtäiendid samased Eestis kasutatavatega. Erandina võib kasutada maanime «Eesti» ja riikidevaheliste veekogude nimede tõlkeid.

§ 10. Kohanime õigekirjutus

 (1) Kohanimi dokumenteeritakse eesti-ladina tähestikus.

 (2) Mitteladina tähestikus antakse kohanime kirjakuju edasi nimede transkribeerimist ja translitereerimist reeglistava ametliku tähetabeli järgi. Kui kohanimi transkribeeritakse sellise keele tähestikku, mille kohta tähetabelit ei ole, kinnitatakse nimekuju nimeteadusliku usaldusasutuse ekspertiisi alusel.

 (3) Kohanime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjareeglitele ning võib kajastada kohapealset murdepärast häälduskuju.

 (4) Võõrkeelse kohanime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjareeglitele. Mitteladina tähestikust lähtumise korral peab võõrkeelse kohanime kirjapilt olema kooskõlas ametliku tähetabeliga.

 (5) Sama kohanime määramisel erinevatele nimeobjektidele peab nimetuumade kirjapilt olema ühesugune.

 (6) Kohanimede transkribeerimist ja translitereerimist reeglistavad tähetabelid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 11. Põhi- ja rööpnimi

 (1) Nimeobjektil on üks ametlik nimi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul.

 (2) Nimeobjektil, mis ei ole haldusüksus ega aadressikoht ruumiandmete seaduse tähenduses, näiteks tee, tänav, väljak, väikekoht, võib olla kaks ametlikku nime, millest üks on põhi- ja teine rööpnimi.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (3) Põhi- ja rööpnime võib määrata aja- või kultuurilooliselt põhjendatud juhul, kui eesmärk on säilitada:
 1) võõrkeelne kohanimi nimeobjektil, millel juba on või millele määratakse ka eestikeelne nimi;
 2) teine eestikeelne nimi.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohaldamise korral tehakse põhinime ja rööpnime valik järgmiselt:
 1) kui nimeobjekt paikneb sellise asula territooriumil, mille elanike enamik oli 1939. aasta 27. septembri seisuga eestikeelne, määratakse põhinimeks eestikeelne nimi;
 2) kui nimeobjekt paikneb sellise asula territooriumil, mille elanike enamik oli 1939. aasta 27. septembri seisuga muukeelne, määratakse põhinimeks võõrkeelne nimi. Erandina võib põhinimeks määrata üleriigiliselt tuntud eestikeelse nime, mis on kasutuses kinnistunud ajalooliselt.

 (5) Rööpnimeks võib määrata nimekuju, mis on kirjutatud niisuguse eesti murde õigekirjas, millel on oma kirjakeel.

§ 111.  Kohanime koostisosad

 (1) Kohanime koostisosad on nimetuum, hargtäiend ja liigisõna.

 (2) Kohanime vormistamise ja kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse:
 1) nõuded kohanime koostisosade kasutamisele ja vormistamisele;
 2) kohanimede eksitava sarnasuse kindlakstegemise põhimõtted;
 3) nimeobjektide ruumikujude paiknemise põhireeglid;
 4) nõuded kohanime liigisõna kasutamisele, lühendamisele või ärajätmisele;
 5) nõuded kohanimeregistrisse kantavate ametlike kohanimede ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavatele andmetele;
 6) nimeobjektide liigitamise kord.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 12. Samanimelisuse piirang

 (1) Samanimelised on nimeobjektid, mille kohanimed on samased täiskujul, koos liigisõnaga.

 (2) Samanimelised ei tohi olla:
 1) haldusüksused;
 2) ühe valla või linna piires asuvad asustusüksused;
 3) ühe asustusüksuse piires asuvad nimeobjektid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

 (3) Kui seadusest ei tulene teisiti, võivad samanimelised olla maaüksused, mis:
 1) kuuluvad kinnistusraamatu ühte registriossa ja millel ei paikne adresseerimist vajavaid objekte või asub adresseerimist vajav objekt vaid ühel maaüksusel;
 2) on moodustatud tehnilise rajatise teenindamiseks;
 3) ei moodusta iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 13. Kohanimevaliku nõuded

 (1) Kohanime määramisel tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud või mis on tähtis aja- või kultuurilooliselt.

 (2) Kui kohanime ei ole võimalik määrata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtte alusel, eelistatakse nime määrates:
 1) paikkonnaga seonduvaid kohanimesid;
 2) nimeobjekti iseärasustega seonduvaid kohanimesid;
 3) üle-eestilise tähendusega kohanimesid.

 (3) Pühendusnimi on isiku mälestuseks või austuseks määratud kohanimi.

 (4) Pühendusnime määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (41) Isiku nime ei või pühendusnimeks määrata selle isiku eluajal. Viie aasta jooksul isiku surmast arvates võib pühendusnime määrata vaid valdkonna eest vastutava ministri nõusolekul. Valdkonna eest vastutav minister annab nõusoleku või keeldub selle andmisest pärast kohanimenõukogult arvamuse saamist.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (5) Kohanimeks ei või määrata numbrit ega muud mittesõnalist tähist. Pärast käesoleva seaduse jõustumist ei või numbrit ega muud mittesõnalist tähist määrata ka hargtäiendiks.

 (6) Kohanime määramisel tuleb välistada:
 1) kohanimede samasus või eksitav sarnasus;
 2) kohanime labane või halvustav tähendus;
 3) kohanime sobimatus Eesti aja- ja kultuurilooga;
 4) eri nimeobjektide ruumikujude samasus või muul moel eksitav paiknemine.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (7) Olemasoleva kohanime muutmisel tuleb uue kohanime määramisel samanimelisuse vältimiseks eelistada senise kohanime täiendamist või muud teisendamist, et määratav kohanimi oleks selgelt eristuv.

 (8) Aja- ja kultuurilooliselt tähtsa ning paikkonnas tuntud nimega nimeobjekti jagunemisel ei tohi nimeobjekti ajaloolisele tuumikule määrata täiesti uut nime. Kui vana nime kasutamise välistab samanimelisuse piirang, tuleb kasutada vana nime tuumast ja hargtäiendist koostatud nime.

4. peatükk KOHANIMEDE KASUTAMINE 

§ 14. Ametliku kohanime kasutamine

 (1) Registrisse kantud ametliku kohanime kasutamine on kohustuslik:
 1) avaliku teabe seaduse mõttes teabevaldajate andmekogude pidamisel ja dokumentides:
 2) postiteenuste osutamisel, teabelevis, avalikul sildil, viidal ja kuulutuses;
 3) teatme- ja õppekirjanduses, maakaardil;
 4) aadressiandmetes ruumiandmete seaduse tähenduses.

 (2) Kui nimeobjektile on määratud põhi- ja rööpnimi, tuleb avaliku teabe seaduse mõttes teabevaldaja dokumendi rekvisiitides, suuremõõtkavalisel maakaardil, ruumiandmekogumis, avalikul sildil ja viidal kasutada mõlemat nime registris esitatud järjekorras.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata aja- ja kultuuriloolise kaardi ning aja- ja kultuuriloolise andmekogumi suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudest võib teha erandeid käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 15. Mitteametliku kohanime kasutamine

 (1) Mitteametlikku kohanime võib kasutada, kui käesoleva seaduse § 14 lõige 1 ei nõua ametliku kohanime kasutamist.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (2) Mitteametliku kohanime kasutamine avalikkusele suunatud informatsioonis ei tohi olla eksitav.

§ 16. Ametliku kohanime kasutamise erisused

 (1) Kohanime liigisõna või muud osa võib lühendada või ära jätta kohanime kasutamisel:
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
 1) ruumiandmeteenuste osutamisel, sealhulgas kohanime kujutamisel, ja maakaardil;
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
 2) avalikul sildil;
 3) viidal;
 4) elukoha- või asukohaandmetes ja koha-aadressis.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (2) Kohanime liigisõna, hargtäiendi või muu osa lühendamise või ärajätmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004]

5. peatükk RIIKLIK KOHANIMEREGISTER 

§ 17. Registri toimimise üldalused

 (1) Registri asutamise ja kasutusele võtmise eesmärgiks on teabe registreerimine ja kogumine Eesti kohanimede kohta, selle eritlemine, töötlemine ja säilitamine ning kasutajatele kättesaadavaks tegemine kohanimekasutuse korrastamiseks.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (11) Eesti kohanimede kohta kogutava teabe eritlemise käigus käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kontrollitakse kohanime vastavust käesoleva seaduse ja muude õigusaktide nõuetele.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (2) Register asutatakse, selle pidamise põhimäärus kinnitatakse ja volitatud töötleja määratakse Vabariigi Valitsuse poolt avaliku teabe seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva peatüki erisusi.
[RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

 (4) Registri vastutav töötleja korraldab registri pidamise käigus kohanimede süsteemse hõive ning eritlemise, et tagada kõigi kohanimede ja nimeobjektide ruumikujude vastavus tegelikule kasutusele. Vajaduse korral teeb registri vastutav töötleja ettepanekuid ruumiandmekogumites ja maakaartidel kasutatavate nimede vastavusse viimiseks kohanimedele esitatavate nõuetega ja tegeliku nimekasutusega.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (5) Riigi andmekogude haldajad, kelle andmekogudes on registreeritud nimeobjektide andmed põhiandmetena, on kohustatud edastama kõigi andmekogus olevate nimeobjektide andmed ja nende hilisemad muudatused registri vastutavale töötlejale.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 18. Registriandmed

 (1) Registrisse kantakse ametlikud kohanimed ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavad andmed.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (2) Registrisse kantakse need mitteametlikud kohanimed ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavad andmed, mida kasutatakse ruumiandmekogumites, aadressiandmetes või geograafilistel kaartidel. Registrisse võib kanda ka teisi mitteametlikke kohanimesid kui aja- või kultuurilooliselt olulisi kohanimesid või nimekujusid ning asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavaid andmeid.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (3) Andmeid registri volitatud töötlejale esitatakse registri pidamise põhimääruses sätestatud korras. Kohanime kandmist registrisse võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, kes esitab registri volitatud töötlejale andmed kohanime ja nimeobjekti liigi kohta ning nimeobjekti asukoha kaardi.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (31) Registrikande aluseks võib olla nimeobjekti kohta tehtud kanne teises nimeobjekti andmeid põhiandmetena pidavas riigi andmekogus.
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (4) Registri volitatud töötlejal on õigus keelduda kohanime kandmisest registrisse, kui kohanimi ei ole seadusega kooskõlas, ning ta võib algatada kohanimevaidluse käesoleva seaduse 7. peatüki kohaselt. Keeldumisest teatatakse kirjalikult kohanimemäärajale või kohanime registrisse kandmist taotlenud isikule ning kohanimenõukogule.

 (5) [Kehtetu - RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (6) Registriandmed avalikustatakse veebilehel.
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004]

§ 19. Andmete ristkasutus

  Registrile seadusega pandud ülesannete täitmiseks on registri volitatud töötlejal lubatud esitada päringuid ja saada andmeid teistest andmekogudest ning edastada andmeid teistele andmekogudele.

6. peatükk KOHANIMENÕUKOGU JA NIMETEADUSLIK USALDUSASUTUS 

§ 20. Kohanimenõukogu ja selle koosseis

  Vabariigi Valitsus moodustab 11–15-liikmelise kohanimenõukogu, nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kohanimenõukogu esimehe ja liikmed ning kinnitab kohanimenõukogu põhimääruse.
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004]

§ 21. Kohanimenõukogu ülesanded

  Kohanimenõukogu täidab järgmisi ülesandeid:
 1) kinnitab otsusega ametlikud kohanimed nimeobjektidele, millele kohanimemääraja ei ole kohanime määranud ja millele ametliku kohanime andmine on vajalik või seda taotleb huvitatud isik;
 2) nõustab kohanimemäärajaid ning annab nende taotlusel oma arvamuse;
 3) vajaduse korral teeb kohanimemäärajaile valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramiseks;
 4) jälgib kohanimede kasutamist ning vajaduse korral teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepanekuid nende vastavusse viimiseks õigusaktide nõuetega;
 5) teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide muutmiseks;
 6) osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel;
 61) vajaduse korral kinnitab liigisõnaga kohanimekujule liigisõnata kohanimekuju ja liigisõnata kohanimekujule liigisõnaga kohanimekuju;
[RT I, 02.05.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
 7) lahendab kohtueelseid nimevaidlusi;
 8) täidab teisi põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004]

§ 22. Kohanimenõukogu õigused

 (1) Kohanimenõukogul on õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt ning teistelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente.

 (2) Kohanimenõukogu võib kohanimemäärajalt nõuda kohanime valiku kirjalikku põhjendust.

§ 23. Nimeteaduslik usaldusasutus

 (1) Nimeteaduslik usaldusasutus täidab järgmisi ülesandeid:
 1) annab kohanimede asjus eksperdiarvamusi;
 2) korraldab uuringuid kohanimenõukogu või kohanimemäärajate tellimusel.

 (2) Vabariigi Valitsus määrab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul usaldusasutuseks teadusasutuse, kus on nimeteadusele spetsialiseerunud teadustöötajaid.
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004]

7. peatükk NIMEVAIDLUSED JA JÄRELEVALVE 

§ 24. Nimevaidlused

 (1) Kohanime määramise või kasutamise üle tekkinud vaidluse võib seaduses sätestatud korras lahendada kohtuväliselt või halduskohtus.

 (2) Kohtuväline nimevaidlusorgan on kohanimenõukogu, kui nimevaidluse poolteks on kohalikud omavalitsused või kohalik omavalitsus ja füüsiline või juriidiline isik.

 (3) Valitsusasutuste või nende volitatud asutuste vahel tekkivad nimevaidlused lahendab Vabariigi Valitsus või lahendatakse vaidlus alluvuskorras.

§ 25. Nimevaidluse lahendamise kord

 (1) Kohanimenõukogu poolt nimevaidluse lahendamise menetlusele kohaldatakse vaidemenetluse sätteid.

 (2) Vaide esitamise õigus on lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatud juhtudele ka isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud kohanime ebaõige kasutamisega.

 (3) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud vaidlust lahendav organ peab enne otsuse tegemist küsima kohanimenõukogu arvamust.

§ 26. Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Käesolevas seaduses sätestatud nõuete järgimise üle teostavad:
 1) keelealast riiklikku ja haldusjärelevalvet valitsusasutus, kes kontrollib kohanimede ametlikku ja avalikku keelekasutust;
 2) kartograafia alal riiklikku järelevalvet valitsusasutus, kes kontrollib kohanimede kasutamist geograafilistel kaartidel.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 261. Riikliku järelevalve erimeetmed

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 262. Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

8. peatükk VASTUTUS 
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 27. – § 29. [Kehtetud - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 30. Kohanimeseaduse rakendamine

 (1) Kohanimeseadus (RT I 1997, 1, 3; 2002, 90, 521) tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Seaduse §-s 5 ettenähtud pädevusega kohanimemääraja esitab enne käesoleva seaduse jõustumist määratud ametlikud kohanimed ja asjaomaste nimeobjektide andmed registri volitatud töötlejale hiljemalt 2005. aasta 1. jaanuariks. Enne andmete esitamist tuleb kohanimi viia vastavusse käesoleva seaduse 3. peatüki nõuetega.

 (3) Kohanimede kasutamine riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse või organi dokumendis, geograafilisel kaardil, teabelevis, avalikul sildil, viidal või kuulutuses tuleb käesoleva seadusega kooskõlla viia hiljemalt 2005. aasta 1. juuliks. Sätet ei kohaldata aja- ja kultuuriloolise kaardi suhtes.

 (4) Kohanimed riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudesse kantud elukoha- või asukohaandmetes tuleb käesoleva seadusega kooskõlla viia hiljemalt 2005. aasta 1. jaanuariks.

 (5) Ametliku kohanime kasutamine käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud juhul tuleb viia seadusega kooskõlla hiljemalt 2005. aasta 1. juuliks.

 (6) Justiitsministeerium korraldab enne käesoleva seaduse jõustumist kinnistusraamatusse kantud kinnistute nimede ja aadresside elektroonilise nimekirja registri volitatud töötlejale esitamise hiljemalt 2005. aasta 1. jaanuariks. Registri volitatud töötleja kontrollib kinnistusraamatusse kantud kinnistute nimede seadusele vastavust ja esitab seadusele vastavad kinnistute nimed kohanimeregistrisse kandmiseks. Seadusele mittevastavate kinnistute nimede esinemisel teeb registri volitatud töötleja kohanimemäärajale ettepaneku viia kinnistu nimi seadusega kooskõlla. Kohanimemääraja on kohustatud ühe aasta jooksul käesolevas lõikes nimetatud ettepaneku saamisest alates otsustama kinnistu nime muutmise või kustutamise ning esitama kinnistu asukohajärgsele kohtu kinnistusosakonnale kinnistu nime muutmiseks või kustutamiseks kirjaliku taotluse.

§ 31. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. juulil.