HALDUSÕIGUSLiiklus ja transport

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Lennundusseadus (lühend - LennS)

Lennundusseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT I, 03.03.2017, 16

Lennundusseadus1

Vastu võetud 17.02.1999
RT I 1999, 26, 376
jõustumine 01.09.1999

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.10.2001RT I 2001, 87, 52501.01.2002
15.05.2002RT I 2002, 47, 29701.01.2003
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
12.02.2003RT I 2003, 23, 13815.04.2003
12.02.2003RT I 2003, 23, 14315.03.2003, osaliselt 01.06.2004
17.12.2003RT I 2003, 88, 59408.01.2004
24.03.2004RT I 2004, 25, 16926.04.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
10.11.2004RT I 2004, 81, 54110.12.2004
08.12.2004RT I 2004, 87, 59301.01.2005
05.05.2005RT I 2005, 29, 21627.05.2005, osaliselt 15.07.2005, 01.08.2005, 01.01.2006 ja 01.03.2006
19.04.2006RT I 2006, 21, 15901.06.2006
17.05.2006RT I 2006, 26, 19101.08.2006
24.01.2007RT I 2007, 10, 4707.02.2007
24.01.2007RT I 2007, 12, 6601.01.2008
19.06.2008RT I 2008, 27, 17901.07.2008
01.07.2008RT III 2008, 33, 22301.07.2008
19.11.2008RT I 2008, 52, 29022.12.2008
17.12.2008RT I 2009, 4, 2526.01.2009
18.12.2008RT I 2009, 4, 2626.01.2009
17.12.2008RT I 2009, 5, 3501.07.2009
21.05.2009RT I 2009, 30, 17801.10.2009
15.06.2009RT I 2009, 39, 26224.07.2009
30.09.2009RT I 2009, 49, 33101.01.2010
11.11.2009RT I 2009, 57, 38101.01.2010
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
09.12.2009RT I 2009, 64, 42007.01.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
05.05.2010RT I 2010, 24, 11501.09.2010
27.01.2011RT I, 23.02.2011, 101.09.2011
23.02.2011RT I, 23.03.2011, 202.04.2011
12.10.2011RT I, 28.10.2011, 107.11.2011
07.12.2011RT I, 20.12.2011, 301.01.2012
08.12.2011RT I, 29.12.2011, 101.01.2012, osaliselt 01.01.2014 ja 01.11.2014
13.02.2014RT I, 13.03.2014, 123.03.2014, osaliselt 01.04.2014
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
05.06.2014RT I, 29.06.2014, 101.07.2014
19.06.2014RT I, 12.07.2014, 101.01.2015
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
28.01.2015RT I, 26.02.2015, 201.03.2015, osaliselt 01.11.2015 ja 01.01.2017
11.02.2015RT I, 12.03.2015, 101.01.2016
18.02.2015RT I, 23.03.2015, 301.07.2015
11.06.2015RT I, 30.06.2015, 401.09.2015, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107^4 lõike 2 alusel asendatud sõna „Põllumajandusministeerium” sõnaga „Maaeluministeerium” vastavas käändes.
15.10.2015RT I, 21.10.2015, 122.10.2015
19.04.2016RT I, 03.05.2016, 413.05.2016
15.06.2016RT I, 05.07.2016, 101.01.2017
08.02.2017RT I, 03.03.2017, 101.07.2017

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab lennundustegevuse ja lennundusjulgestuse korraldamise ning lennuohutuse tagamise alused.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Lennundustegevuseks loetakse tegevusvaldkonda, mis on seotud õhusõiduki käitamise, mehitamise, valmistamise ja hoolduse, lennuliikluse teenindamise, lennuväljade ja kopteriväljakute käitamise ning lennundusspetsialistide koolitamisega.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (4) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 2.  Seaduse kehtivus

 (1) Käesoleva seaduse sätteid rakendatakse tsiviillennunduses ja riiklikus lennunduses, kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, laieneb see kaitselennundusele ja Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude õhusõidukite riigikaitselise eesmärgiga lennundustegevusele ulatuses, mis ei takista riigikaitseliste ülesannete täitmist.

 (2) Käesoleva seaduse sätted laienevad:
 1) Eesti ja välisriikide õhusõidukitele Eesti õhuruumis;
 2) Eesti õhusõidukitele väljaspool Eesti õhuruumi riikidevaheliste kokkulepetega sätestatud ulatuses ja korras.

 (3) Käesolev seadus ja sellest tulenevad õigusaktid laienevad Eesti õhusõidukitega teostatavale veondusele välisriigi õhuruumis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui see ei ole vastuolus selle välisriigi seadusega, mida rakendatakse vastastikusel kokkuleppel selle riigiga või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipide kohaselt.

 (4) Vabariigi Valitsus võib vastastikusel kokkuleppel välisriigiga kehtestada käesoleva seaduse sätete rakendamise õhusõidukite suhtes, mis on selle välisriigi registris, kuid mis on renditud või muul viisil Eesti käitaja kasutusse antud.

 (5) Vabariigi Valitsus võib vastastikusel kokkuleppel välisriigiga kehtestada, et käesoleva seaduse sätteid ei rakendata nende õhusõidukite suhtes, mis on registreeritud Eestis, kuid on renditud või muul viisil välismaise käitaja kasutusse antud.
[RT I 2004, 81, 541 - jõust. 10.12.2004]

§ 3.  Eesti õhuruum ja Tallinna lennuinfopiirkond

 (1) Eesti õhuruum on Eesti maa-ala, territoriaal- ja sisevete ning piiriveekogude Eestile kuuluvate osade kohal asuv õhuruum.

 (2) Tallinna lennuinfopiirkond on õhuruumiosa, milles Eesti osutab lennuliiklusteenuseid Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt kinnitatud kahepoolsete kokkulepete alusel.
[RT I 2003, 23, 143 - jõust. 15.03.2003]

§ 4.  Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamine

 (1) Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamise ja lennuliikluse teenindamise korra ning lennupiirangud kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (2) Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamist korraldab Lennuamet ning lennuliikluse teenindamise tsiviillennunduses tagavad sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajad.
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (3) Õhusõidukite liiklemisel Tallinna lennuinfopiirkonnas tuleb juhinduda riigisisestest lennureeglitest ja lennureeglitest, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määrusi (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1–66).
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (31) Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (4) Tallinna lennuinfopiirkonnas võib lennata õhusõidukiga, millel on Eesti riikkondsus, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesmaa riikkondsus või Eestiga sellekohase lepingu sõlminud välisriigi riikkondsus.

 (5) Välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa andmine otsustatakse riigikaitseseaduse alusel.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

 (51) Välisriigi riigipea või valitsusliikme ametliku visiidiga, muu välispoliitiliselt olulise ametliku visiidiga või muu diplomaatilise missiooniga seotud lendu teostavale õhusõidukile Eesti Vabariigi õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa, mida ei menetleta käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel, annab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametiisik.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (52) Ametliku visiidiga või muu diplomaatilise missiooniga seotud välisriigi õhusõidukile lennuloa andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (6) Lennuamet võib anda lennuloa õhusõidukile, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud nõuetele, kui lend on seotud sanitaar-, avarii-, otsingu- või päästetööde sooritamisega.

 (7) Loa tsiviilõhusõidukile lennuks ülehelikiirusel Eesti õhuruumis või Tallinna lennuinfopiirkonnas võib anda valdkonna eest vastutav minister, kui lend ei ohusta keskkonda ja teiste õhusõidukite lende. Piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 5.  Õhusõiduk

 (1) Õhusõiduk on aparaat, mis püsib atmosfääris õhu vastumõjul, välja arvatud maa- või veepinnalt põrkunud õhu vastumõjul.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Õhusõidukid jagunevad riiklikeks ja tsiviilõhusõidukiteks.

 (3) Riiklik õhusõiduk on õhusõiduk, mida kasutatakse kaitseväe-, tolli- või politseiteenistuses.

 (4) Õhusõiduk, mida ei kasutata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenistustes, loetakse tsiviilõhusõidukiks.
[RT I 2004, 25, 169 - jõust. 26.04.2004]

 (5) Ebaharilike omadustega õhusõiduk on õhusõiduk, mille käitamine erineb tavapäraste õhusõidukite käitamisest hoolduse, lennuomaduste või piloteerimise poolest.

 (6) [Kehtetu - RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (7) [Kehtetu - RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 6.  Õhusõiduki riikkondsus

 (1) Eestis registreeritud õhusõidukil on Eesti riikkondsus.

 (2) Kui kokkuleppe alusel käitatav õhusõiduk ei ole kantud käitaja põhitegevuskohaks oleva riigi tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse, võib Lennuamet sõlmida 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artikli 83bis nõuete kohase kokkuleppe nimetatud konventsioonist tulenevate funktsioonide ja kohustuste üleandmiseks käitaja põhitegevuskohaks olevale riigile.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 7.  Tsiviillennunduse riiklik juhtimine

 (1) Tsiviillennunduse riiklikku juhtimist teostavad Vabariigi Valitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Lennuamet käesoleva seadusega sätestatud pädevuse piires.

 (2) Eestis kohaldatakse 1990. aasta Ühtsete lennundusnõuete väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamise kokkuleppe alusel välja antud „Ühtseid lennundusnõudeid” (Joint Aviation Requirements – JAR). „Ühtsete lennundusnõuete” tõlked avaldatakse ametlikus teatajas „Lennuameti Teataja”.

 (3) Eestis rakendatakse Euroopa Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities – JAA) menetlustoiminguid (Joint Implementation Procedures – JIP).

 (4) Lennundustegevusega tegelevate isikute suhtes võib Lennuameti peadirektor lennundustegevuse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid kuni ohu tekkepõhjuste väljaselgitamiseni.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (5) Lennuameti peadirektor võib lennundustegevuse ohutuse või lennundusjulgestuse tagamiseks teha lennundustegevusega tegelevatele isikutele üldkorralduslikke ettekirjutusi.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (6) Lennuamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 09.04.2008, lk 72–84), mõistes ning ta koordineerib lennundusjulgestusalast tegevust Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktide ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennundusjulgestusalaste standardite järgimiseks.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (7) Lennuamet on riiklik järelevalveasutus (national supervisory authority – NSA) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus) (ELT L 096, 31.03.2004, lk 1–9), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus) (ELT L 096, 31.03.2004, lk 10–19) mõistes.
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (8) [Kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (9) [Kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (10) Lennuamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.03.2008, lk 1–49), alusel vastu võetud rakendusmääruste mõistes, kui seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõikes 4 nimetatud erandeid teeb Lennuamet.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 71.  Nõuetele vastavuse kontroll ja kontrolliva isiku tunnustamine

 (1) Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni ja aeronavigatsiooniteenust osutava ettevõtja riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ning haldusotsuste tegemiseks teeb Lennuamet.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolli tegemiseks vajaliku pädevuse puudumisel võib Lennuamet tunnustada nõuetele vastavust kontrolliva isikuna pädevusnõuetele vastavat isikut.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Lennuameti tunnustatud isik esitab pärast nõuetele vastavuse kontrolli Lennuametile kontrolli lõppakti. Kontrolli teostamise kulud tasub ettevõtja.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kontrolli lõppakti alusel väljastab käesoleva seaduse kohaseid sertifikaate ja lube ning teeb haldusotsuseid Lennuamet.

 (5) Tunnustamine on menetlus, mille käigus Lennuamet hindab kontrolliva isiku vastavust komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 28.11.2003, lk 1–165) I lisa (M osa) B jaos ja II lisa (145. osa) B jaos; komisjoni määruse (EÜ) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (EÜT L 224, 21.08.2012, lk 1), lisa 21. osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 I lisas sätestatud nõuetele.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (6) Nõuetele vastavust kontrolliva isiku tunnustamiseks tuleb esitada Lennuametile taotlus, mis sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
 2) vastavalt tunnustatavale valdkonnale käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vastava õigusakti nõuetekohast kvalifikatsiooni, teadmisi, kogemusi ning asjakohast kutsealusõpet ja jätkukoolitust tõendavad dokumendid.

 (7) Taotleja nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib Lennuamet lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 esitatule küsida täiendavat informatsiooni.

 (8) Lennuamet teeb tunnustamise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Otsuse tegemise tähtaega võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud lisainformatsiooni esitamise tähtaja võrra.

 (9) Lennuamet keeldub tunnustamisest, kui taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.

 (10) Tunnustamise otsus kehtib kaks aastat.

 (11) Tunnustamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui nõuetele vastavust kontrolliv isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 72.  Eesti õhuruumi kasutamine riigikaitseks ja kaitselennundus
[RT I 2004, 81, 541 - jõust. 10.12.2004]

 (1) Eesti õhuruumi kasutamist riigikaitselistel eesmärkidel korraldab kaitsevägi koostöös Lennuametiga. Lennuliikluse teenindamise riigikaitselistel lendudel ja nendeks harjutamisel tagab kaitsevägi koostöös sertifitseeritud lennuliiklusteenistust omavate ettevõtjatega.
[RT I 2004, 81, 541 - jõust. 10.12.2004]

 (2) Eesti õhuruumi kasutamise korra Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel ja kaitsmisel ning selleks valmistumisel, samuti tsiviillennunduse ja kaitselennunduse koostöö korra Eesti õhuruumi kasutamisel kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2004, 81, 541 - jõust. 10.12.2004]

 (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga kaitseväe lennundusmäärustiku, millega nähakse ette nõuded kaitseväe õhusõidukitele, nende käitamisele ning sellega seotud rajatistele, nõuded kaitselennundusega tegelevatele isikutele ning kaitseväe õhusõidukite osalusel toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise kord. Kaitseväe õhusõidukite osalusel toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise kord lähtub käesolevas seaduses sätestatust ulatuses, mis ei takista riigikaitseliste ülesannete täitmist.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud esimeses lauses esimene sõna „Kaitseminister” ja lause keskel sõnad „majandus- ja kommunikatsiooniministriga” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister” vastavas käändes.]

 (4) [Kehtetu - RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 73.  Õhuruumi kasutamise korraldamise komisjon ja õhuruumi korraldamise üksus
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (1) Eesti õhuruumi tsiviil- ja riigikaitselistel lendudel kasutamise tagamiseks moodustab Vabariigi Valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures õhuruumi kasutamise korraldamise komisjoni.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (2) Komisjoni kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, kaitseväe ja Lennuameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (3) Komisjon jälgib õhuruumi kasutamise põhimõtete rakendamist Eestis ning teeb ettepanekud nende põhimõtete rakendamiseks.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (4) Komisjoni määruse (EÜ) nr 2150/2005, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks (ELT L 342, 24.12.2005, lk 20–25), artiklis 5 nimetatud õhuruumi korraldamise üksuse ülesandeid täidab käesoleva seaduse § 34 lõike 5 alusel Tallinna lennuinfopiirkonnas lennujuhtimisteenust osutav sertifitseeritud aeronavigatsioonteenuse osutaja.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 74.  Riiklik lennundusohutusprogramm

 (1) Riikliku lennundusohutusprogrammi eesmärgiks on lennundusohutusega seotud valdkondade korraldamine riiklikul tasemel tsiviillennunduse ohutustaseme tõstmiseks. Lennundusohutusprogrammis kajastatavateks teemadeks on ohutusalased tegevussuunad ja eesmärgid, ohutusriskide juhtimine, ohutuse tagamine ning ohutusalane teavitus.

 (2) Riiklikku lennundusohutusprogrammi viivad ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Lennuamet, kelle pädevuses on lennundusohutusalaste meetmete väljatöötamine ja rakendamine.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 75.  Riiklik lihtsustamiskava

 (1) Riikliku lihtsustamiskava eesmärgiks on rahvusvahelisi lende sooritavate õhusõidukite ning nende reisijate, meeskonna, kauba, posti ja varude piiriületamisega seotud formaalsuste lihtsustamine.

 (2) Riikliku lihtsustamiskava valmistab ette ning viib ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös asjaomaste ametiasutuste ja ettevõtjatega.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

2. peatükk ÕHUSÕIDUKI VALMISTAMINE, HOOLDAMINE, LENNU JA KESKKONNAKÕLBLIKKUS 
[RT I 2003, 23, 143 - jõust. 15.03.2003]

§ 8.  EASA õhusõiduki tootja- ja hooldusorganisatsioon ning selle sertifikaat
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 1 nimetatud Euroopa Lennuohutusadministratsiooni (European Aviation Safety Agency – EASA) pädevusse kuuluva õhusõiduki (edaspidi EASA õhusõiduk) tootja- või hooldusorganisatsioon on EASA õhusõiduki või selle komponendi valmistamiseks või hooldamiseks sertifitseeritud organisatsioon, millel on Lennuameti välja antud sertifikaadiga lubatud tööde tegemiseks vajalikud talitused, seadmed, rajatised, varustus ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal ja kvaliteedisüsteem.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (2) EASA õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (3) EASA õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsioon peab vastama komisjoni määrustega (EL) nr 748/2012 ja (EÜ) nr 2042/2003 kehtestatud nõuetele.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (4) EASA õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise, sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ja nimetatud organisatsioonide sertifikaatide hoidmise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 9.  EASA õhusõiduki lennukõlblikkus, jätkuv lennukõlblikkus ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (1) EASA õhusõiduk on lennukõlblik, kui ta vastab komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab lennukõlblikkussertifikaat või piiratud lennukõlblikkussertifikaat.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (2) EASA õhusõiduk on jätkuvalt lennukõlblik, kui ta vastab Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (3) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon on isik, kes vastab komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (4) EASA õhusõiduki käitamiseks peab sellel olema kehtiv lennukõlblikkussertifikaat ning lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaatide väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (6) Lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi taotluse läbivaatamise, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi taotluse läbivaatamise ja kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise ning jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi taotluse läbivaatamise ja hoidmise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 91.  Mitte-EASA õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 4 nimetatud õhusõiduk (edaspidi mitte-EASA õhusõiduk) on jätkuvalt lennukõlblik, kui seda hooldatakse ja selle jätkuvat lennukõlblikkust korraldatakse vastavalt kehtestatud nõuetele ning sellel on kehtiv lennukõlblikkussertifikaat.

 (2) Mitte-EASA õhusõiduki käitaja vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest ning tagab, et lennud sellega toimuvad üksnes juhul, kui mitte-EASA õhusõiduk on lennukõlblik ning järgitakse kõiki mitte-EASA õhusõiduki hoolduse ja lennukõlblikkuse korraldamise nõudeid.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 92.  Mitte-EASA õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesanded

 (1) Mitte-EASA õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus, sealhulgas käitamis- ja avariivarustuse töökõlblikkus, tagatakse:
 1) mitte-EASA õhusõiduki lennueelse ülevaatusega;
 2) mitte-EASA õhusõiduki ohutut käitamist mõjutavate defektide ja rikete kõrvaldamisega, võttes arvesse mitte-EASA õhusõiduki minimaalvarustuse loetelu;
 3) hooldusprogrammi järgsete hooldustöödega;
 4) kehtivate lennukõlblikkuseeskirjade, milleks on muu hulgas tootjariigi või konstrueerijariigi pädeva asutuse välja antud lennukõlblikkusdirektiivid ja lennukõlblikkust mõjutavad käitamisdirektiivid ning Lennuameti peadirektori üldkorralduslikud ettekirjutused, täitmisega;
 5) muudatus- ja remonditööde tegemisega vastavalt mitte-EASA õhusõiduki tehnilisele normdokumentatsioonile, milleks on muu hulgas lennukõlblikkuseeskirjad ning mitte-EASA õhusõiduki või komponendi tüübikonstruktsiooni eest vastutaja välja antud dokumentatsioon;
 6) vajaduse korral kontroll-katselendude tegemisega.

 (2) Mitte-EASA õhusõiduki omanik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks sõlmida lepingu jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooniga. Sellisel juhul võtab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon vastutuse nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest.

 (3) Kui tegemist on mitte-EASA õhusõidukiga maksimaalse stardimassiga üle 2730 kg või turbiinmootoriga mitte-EASA õhusõidukiga, tagab selle omanik, et jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesandeid täidab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon. Sellisel juhul võtab see organisatsioon vastutuse nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 93.  Mitte-EASA õhusõiduki lennueelne ülevaatus

 (1) Mitte-EASA õhusõiduki lennueelne ülevaatus tehakse mitte-EASA õhusõiduki tüübikonstruktsiooni eest vastutaja või mitte-EASA õhusõiduki tootja või valmistaja lennukäsiraamatu või hooldusprogrammi järgi veendumaks, et mitte-EASA õhusõiduk on lennuks valmis.

 (2) Lennueelse ülevaatusega seotud tegevused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 94.  Mitte-EASA õhusõiduki hooldustööd, hooldusprogramm ja selle kooskõlastamine

 (1) Hooldustööd on igasugune hooldustegevus, sealhulgas mitte-EASA õhusõiduki või selle komponendi kapitaalremont, jooksev remont, ülevaatus, osade ja seadmete asendamine, muudatustöö või defektide kõrvaldamine või nende mis tahes kombinatsioon, välja arvatud mitte-EASA õhusõiduki lennueelne ülevaatus.

 (2) Hooldustööde tegemisel peavad olema täidetud kõik asjakohased nõuded, mis tulenevad mitte-EASA õhusõiduki tehnilisest normdokumentatsioonist.

 (3) Mitte-EASA õhusõidukile paigaldatud komponent, mille ressurssi väljendatakse kalenderajas, maandumistes või tsüklites, ei tohi ületada hooldusprogrammis määratud ressurssi, välja arvatud juhul, kui loa ressursi ületamiseks annab Lennuamet.

 (4) Mitte-EASA õhusõiduki hooldustöid korraldatakse kooskõlas mitte-EASA õhusõiduki hooldusprogrammiga. Hooldusprogramm ja selle muudatused kooskõlastatakse Lennuametiga.

 (5) Hooldusprogramm peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) sisaldama hooldustööde kirjeldusi, sealhulgas nende tegemise sagedust ja käitamisest tulenevaid eritöid;
 2) määratlema isiku, kes väljastab hooldustõendi;
 3) vastama mitte-EASA õhusõiduki tehnilisele normdokumentatsioonile.

 (6) Lennuamet keeldub hooldusprogrammi ja selle muudatuste kooskõlastamisest, kui hooldusprogramm ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.

 (7) Hooldusprogrammis kajastatavate teemade loetelu ja nõuded hooldusprogrammi koostamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (8) Täpsemad nõuded mitte-EASA õhusõiduki ja komponendi hooldustööde tegemisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 95.  Mitte-EASA õhusõiduki muudatus- ja remonditöö

 (1) Mitte-EASA õhusõiduki muudatus- ja remonditöö tehakse tehnilise normdokumentatsiooni järgi.

 (2) Kui mitte-EASA õhusõidukil puudub kavandatava muudatus- ja remonditöö tehniline normdokumentatsioon, võib kasutada Lennuameti kooskõlastatud dokumentatsiooni.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:
 1) muudatus- ja remonditöö taotlus;
 2) muudatus- ja remonditööga seotud joonised, kirjeldused ja juhised;
 3) vajaduse korral dokument, mis sisaldab arvutusi ning katsete ja mitte-EASA õhusõiduki tsentreeringu muutuste kirjeldust näitamaks, et muudatus tagab jätkuva lennukõlblikkuse;
 4) vajaduse korral mitte-EASA õhusõiduki lennukäsiraamatu lisa;
 5) vajaduse korral lisatööde loetelu.

 (4) Lennuamet ei kooskõlasta õhusõiduki muudatus- ja remonditöö dokumentatsiooni, kui muudatus- ja remonditöö tulemusena ei ole tagatud mitte-EASA õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 96.  Mitte-EASA õhusõiduki hooldustööde tegija

 (1) Mitte-EASA õhusõiduki hooldustööd võib teha:
 1) lennundustehniline töötaja, kellel on asjaomase tüübipädevusmärkega Lennuameti väljastatud komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 III lisa 66. osa kohane lennundustehnilise töötaja luba;
 2) lennundustehniline töötaja, kellel on asjaomase tüübipädevusmärkega Lennuameti tunnustatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi pädeva asutuse välja antud lennundustehnilise töötaja luba;
 3) piloodiluba omav mitte-EASA õhusõiduki omanik (edaspidi omanik-piloot);
 4) käesoleva seaduse § 911 lõike 2 kohast sertifikaati omav hooldusorganisatsioon;
 5) Lennuameti tunnustatud või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 22 alusel loakohustusest vabastatud välisriigi pädeva asutuse järelevalve all olev sertifitseeritud hooldusorganisatsioon.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud omanik-piloot võib teha hooldustöid mitte-EASA õhusõidukile, mille maksimaalne stardimass on 2730 kg ja millega lennatakse ainult visuaallennureeglite järgi.

 (3) Mitte-EASA õhusõiduki maksimaalse stardimassiga üle 2730 kg või turbiinmootoriga mitte-EASA õhusõiduki hooldustöid tohib teha ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud sertifitseeritud hooldusorganisatsioon.

 (4) Mitte-EASA õhusõiduki komponentide hooldust võib teha:
 1) asjaomase komponendi hoolduse pädevusega Lennuameti poolt komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 II lisa 145. osa kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon;
 2) asjaomase komponendi hoolduse pädevusega käesoleva seaduse § 911 lõike 2 kohast sertifikaati omav hooldusorganisatsioon;
 3) asjaomase komponendi hoolduse pädevusega Lennuameti tunnustatud või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 22 alusel loakohustusest vabastatud välisriigi pädeva asutuse järelevalve all olev hooldusorganisatsioon.

 (5) Mitte-EASA õhusõidukile paigaldatud komponenti, mille hooldus ei tingi selle eemaldamist õhusõidukilt ja mille hooldus on kirjeldatud õhusõiduki tehnilises normdokumentatsioonis, võib hooldada komponendi hoolduse pädevuseta käesoleva seaduse § 911 lõike 2 kohast sertifikaati omav hooldusorganisatsioon.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud omanik-piloodi lubatud hooldustööde loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 97.  Mitte-EASA õhusõiduki ja selle komponendi hooldustõend

 (1) Hooldustõend väljastatakse pärast mitte-EASA õhusõiduki või selle komponendi hooldustööde nõuetekohast lõpetamist, kui hooldustõendi väljastaja on veendunud, et kõik ettenähtud tööd on tehtud nõuetekohaselt ja hoolduskirjed on vormistatud.

 (2) Õhusõiduki hooldustõendi väljastab:
 1) hooldusprogrammis määratletud käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud lennundustehniline töötaja;
 2) hooldusorganisatsiooni volitatud käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud lennundustehniline töötaja või
 3) omanik-piloot tööde kohta, mille tegemiseks on ta hooldusprogrammiga volitatud.

 (3) Mitte-EASA õhusõiduki komponendi hooldustõendi väljastab hooldusorganisatsiooni volitatud lennundustehniline töötaja.

 (4) Mitte-EASA õhusõiduki hooldustõendi väljastamiseks peab hooldusorganisatsiooni volitatud lennundustehnilisel töötajal lisaks käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud lennundustehnilise töötaja loale olema:
 1) vähemalt kuuekuuline praktilise hooldustöö kogemus asjaomase alakategooria mitte-EASA õhusõidukiga viimase kahe aasta jooksul;
 2) teadmised hooldatava mitte-EASA õhusõiduki hooldusnõuete ning hooldusorganisatsiooni protseduuride kohta.

 (5) Mitte-EASA õhusõiduki komponendi hooldustõendi väljastamiseks peab hooldusorganisatsiooni volitatud lennundustehnilisel töötajal olema:
 1) eelneva ühe aasta jooksul vähemalt kolmekuuline praktilise hooldustöö kogemus asjaomase pädevuskategooria komponendi hooldamisel;
 2) teadmised hooldatava komponendi hooldusnõuete ning hooldusorganisatsiooni protseduuride kohta.

 (6) Mitte-EASA õhusõiduki ja komponendi hooldustõendile kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 98.  Mitte-EASA õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjed

 (1) Mitte-EASA õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjeteks on:
 1) hooldustõend;
 2) mitte-EASA õhusõiduki, mootori, propelleri ja abimootori logiraamat ning ressursiga komponentide kaardid või passid;
 3) mitte-EASA õhusõiduki tehniline päevik;
 4) kaalumistunnistus;
 5) mitte-EASA õhusõiduki lennukäsiraamat.

 (2) Mitte-EASA õhusõiduki omanik ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon vastutavad lennukõlblikkuse kirjete nõuetekohase pidamise eest.

 (3) Lennukõlblikkuse kirjetes esitatud andmete loetelu, dokumenteerimise korra ja kirjete säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 99.  Nõuded mitte-EASA õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile

 (1) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) tal peab olema käsiraamat, millest ta juhindub jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel ja mis sisaldab instruktsioone, juhendeid, protseduuride kirjeldusi ja tegevus- või töökorralduslikke regulatsioone ning milles kajastatakse jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadiga lubatavad tööd;
 2) ta peab tagama töötajatele tööülesannete täitmiseks sobivad tööruumid ja -vahendid;
 3) tal peab olema oma ülesannete täitmiseks kehtiv tehniline normdokumentatsioon;
 4) tal peavad olema tööülesannete täitmiseks pädevad isikud;
 5) tal peavad olema hooldusprogrammid kõikide mitte-EASA õhusõidukite kohta, mille jätkuvat lennukõlblikkust ta korraldab.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud nõude täitmiseks peavad jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil olema järgmised vastutavad isikud:
 1) tegevjuht, kes vastutab organisatsiooni esindajana selle eest, et kõik jätkuva lennukõlblikkuse korraldamiseks tehtavad tööd on rahastatud ning tehtud kehtestatud nõuete kohaselt;
 2) tegevjuhile alluv jätkuva lennukõlblikkuse juht, kes vastutab selle eest, et organisatsioon täidab jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise nõudeid;
 3) sisekontrolli eest vastutav isik, kes vastutab jätkuva lennukõlblikkuse korraldaja protseduuride asjakohase täitmise seire eest.

 (3) Lennukõlblikkuse juhil peavad olema teadmised, taust ja kogemused järgnevas:
 1) inseneri või lennundustehnilise töötaja kvalifikatsioon;
 2) kolm aastat töökogemust mitte-EASA õhusõidukite hoolduse või lennukõlblikkuse korraldamise alal;
 3) põhjalikud teadmised jätkuva lennukõlblikkuse korraldaja käsiraamatust;
 4) vähemalt mitte-EASA õhusõiduki tüüpi tutvustava kursuse tasemel teadmised jätkuva lennukõlblikkuse korraldaja sertifikaadil märgitud mitte-EASA õhusõidukist;
 5) teadmised mitte-EASA õhusõiduki hoolduskorraldusest;
 6) teadmised jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud nõuetest.

 (4) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 910.  Nõuded mitte-EASA õhusõidukit hooldavale hooldusorganisatsioonile

 (1) Hooldusorganisatsioon peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) tal peab olema käsiraamat, millest ta juhindub hooldustööde tegemisel ja mis sisaldab instruktsioone, juhendeid, protseduuride kirjeldusi, tegevus- või töökorralduslikke regulatsioone ja milles kajastatakse hooldusorganisatsiooni sertifikaadiga lubatavad tööd;
 2) tal peavad olema hooldustööde tegemiseks sobivad tööruumid;
 3) tal peab olema piisavalt lennundustehnilisi töötajaid sertifikaadi kohaselt teostatavate hooldustööde tegemiseks ning hooldustõendi väljaandmiseks. Lepinguliste tööde tegemiseks võib kasutada alltöövõtjaid.

 (2) Hooldusorganisatsioonil peavad olema järgmised isikud:
 1) tegevjuht, kes vastutab organisatsiooni esindajana selle eest, et organisatsiooni rahastamine on piisav sertifikaadi kohaselt teostatavate hooldustööde nõuetekohaseks tegemiseks;
 2) tegevusvaldkondade juhid, kes tagavad, et organisatsiooni tegevus vastaks kehtestatud nõuetele;
 3) sisekontrolli eest vastutav isik, kes vastutab hooldusorganisatsiooni protseduuride asjakohase täitmise seire eest.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutel peavad olema asjakohased mitte-EASA õhusõiduki või selle komponentide hooldamisega seotud tõendatavad teadmised, taust ja kogemused.

 (4) Töötaja, kes teeb eritöid, nagu näiteks keevitamist, mittepurustavaid katseid või kontrolle, peab olema kvalifitseeritud vastavalt kutsestandardile.

 (5) Mitte-EASA õhusõiduki komponente hooldav ja mittepurustavaid katseid või kontrolle tegev töötaja peab vastama hooldusorganisatsiooni poolt organisatsiooni käsiraamatus sätestatud kvalifikatsiooninõuetele.

 (6) Hooldusorganisatsioon peab pidama oma lennundustehniliste töötajate kohta arvestust.

 (7) Hooldusorganisatsioon peab dokumenteerima tehtud hooldustööd ning andmed nende kohta.

 (8) Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (9) Hooldusorganisatsiooni lennundustehniliste töötajate arvestuse pidamise korra ja nõuded tööruumidele ning töövahenditele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 911.  Mitte-EASA õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni loakohustus

 (1) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil peab lennukõlblikkuse korraldamiseks olema sertifikaat.

 (2) Hooldusorganisatsioonil peab mitte-EASA õhusõidukite hooldustööde tegemiseks olema hooldusorganisatsiooni sertifikaat.

 (3) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat annab õiguse korraldada sertifikaadile kantud mitte-EASA õhusõidukite jätkuvat lennukõlblikkust organisatsiooni käsiraamatus ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadiga määratletud ulatuses.

 (4) Hooldusorganisatsiooni sertifikaat annab õiguse järgmisteks tegevusteks:
 1) hooldada hooldusorganisatsiooni sertifikaadiga lubatud ulatuses mitte-EASA õhusõidukeid või nende komponente sertifikaadil ja hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud kohtades;
 2) hooldada hooldusorganisatsiooni sertifikaadiga lubatud ulatuses mitte-EASA õhusõidukeid ja nende komponente väljaspool hooldusbaasi, kui sellist hooldust on vaja defektide kõrvaldamiseks erandolukorras;
 3) anda välja hooldustõendeid.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 912.  Mitte-EASA õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotlus ja taotluse läbivaatamine

 (1) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse vaatab Lennuamet läbi ning teeb sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

 (2) Taotleja esitab jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule:
 1) lennukõlblikkuse korraldaja käsiraamatu;
 2) nende mitte-EASA õhusõidukite hooldusprogrammid, mille jätkuvat lennukõlblikkust organisatsioon korraldab.

 (3) Taotleja esitab hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule:
 1) hooldusorganisatsiooni käsiraamatu;
 2) alltöövõtjatega sõlmitud lepingute koopiad.

 (4) Kui taotluse läbivaatamisel selgub, et taotlejale esitatud nõuded ei ole täidetud, võib Lennuamet taotluse läbivaatamise tähtaja kulgemise peatada kuni puuduse kõrvaldamiseni, ent mitte kauemaks kui üheksaks kuuks, teavitades sellest taotluse esitajat.

 (5) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 913.  Mitte-EASA õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kontrolliese

 (1) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat antakse, kui taotleja vastab käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele.

 (2) Hooldusorganisatsiooni sertifikaat antakse, kui taotleja vastab käesoleva seaduse § 910 lõigetes 1–5 sätestatud nõuetele.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 914.  Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ning Euroopa Liidu liikmesriikide õhusõidukite tehniline järelevalve perroonil
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015 - muudetud paragrahvi number 9.1 numbriks 9.14]

 (1) Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ning Euroopa Liidu liikmesriikide õhusõidukite tehnilist järelevalvet perroonil teostab Lennuamet.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolli alla ei kuulu 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonis määratletud riiklikud õhusõidukid.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (3) Perroonil teostatava tehnilise järelevalve korra ja aruande vormid Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ning Euroopa Liidu liikmesriikide õhusõidukite suhtes kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 915.  Õhusõiduki lennukeeld
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015 - muudetud paragrahvi number 9.2 numbriks 9.15]

 (1) Lennuohutusnõuete täitmata jätmise korral võib Lennuameti järelevalveametnik keelata Euroopa Liitu mittekuuluva riigi või Euroopa Liidu liikmesriigi õhusõiduki väljumise Eestis asuvalt lennuväljalt kuni puuduste kõrvaldamiseni.

 (2) Õhusõiduki kinnipidamist tingivate puuduste ilmnemisel ja juhul, kui nimetatud puudusi ei ole võimalik kõrvaldada lennuväljal, lubatakse õhusõidukil, mille lennukõlblikkus seda võimaldab, lennata kooskõlastatult õhusõiduki käitamise järelevalve eest vastutava riigi või õhusõiduki registreerijariigiga lennuväljale, kus on võimalik vead kõrvaldada. Kui viga mõjutab lennukõlblikkussertifikaadi kehtivust, võib lennukeelu tühistada ainult siis, kui käitaja saab loa riigilt või riikidelt, millest õhusõiduk üle lendab.

 (3) Lennukeeld on õhusõidukile antud ametlik keeld lennuväljalt lahkumise kohta, millega kaasnevad õhusõiduki kinnipidamiseks vajalikud meetmed.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 10.  Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll

 (1) Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll on iga-aastane õhusõiduki ja selle dokumentatsiooni vastavuse hindamine jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele.

 (2) Õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollib Lennuamet, sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon või käesoleva seaduse § 71 kohaselt Lennuameti tunnustatud isik.

 (3) [Kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (4) EASA õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi Lennuamet või käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud sertifikaadi alusel lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise õigust omav jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtib üks aasta.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (41) Mitte-EASA õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta annab Lennuamet lennukõlblikkussertifikaadi. Lennukõlblikkussertifikaat kehtib üks aasta.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (42) Mitte-EASA õhusõiduki omanik või käitaja esitab mitte-EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi saamiseks Lennuametile järgmised dokumendid:
 1) õhusõiduki kaalumistunnistus;
 2) õhusõiduki tehnilise normdokumentatsiooni nimekiri;
 3) õhusõiduki hooldusprogramm;
 4) õhusõiduki lennukäsiraamat.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (43) Lennuamet annab mitte-EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi või keeldub selle andmisest 45 päeva jooksul taotluse esitamisest, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (44) Lennukõlblikkussertifikaat antakse, kui mitte-EASA õhusõiduk ja selle jätkuva lennukõlblikkuse kirjed vastavad jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (45) Lennuamet tunnistab lennukõlblikkussertifikaadi kehtetuks või peatab sertifikaadi kehtivuse, kui mitte-EASA õhusõiduk ja selle jätkuva lennukõlblikkuse kirjed ei vasta jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (5) Lennuameti tehtud õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 101.  Õhusõiduki tehnilisele lisavarustusele esitatavad nõuded
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

 (1) Käitatav õhusõiduk, välja arvatud ülikerglennuk, purilennuk, motopurilennuk, õhulaev ja kuumaõhupall, peab olema varustatud sagedustel 121,5 ja 406 MHz töötava avariimajakaga (emergency locator-transmitter – ELT), mille parameetrid vastavad 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 10 köite III nõuetele.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

 (2) Üle 19 reisijakohaga lennuk peab olema varustatud vähemalt ühe automaatse avariimajakaga või kahe mitteautomaatse avariimajakaga. Lennuk, mille esmane lennukõlblikkussertifikaat on välja antud pärast 2008. aasta 1. juulit, peab olema varustatud vähemalt kahe avariimajakaga, millest üks peab olema automaatne.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

 (3) Kuni 19 reisijakohaga lennuk peab olema varustatud vähemalt ühe avariimajakaga. Lennuk, mille esmane lennukõlblikkussertifikaat on välja antud pärast 2008. aasta 1. juulit, peab olema varustatud vähemalt ühe automaatse avariimajakaga.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

 (31) Kopter peab olema varustatud vähemalt ühe automaatse avariimajakaga. Kopter, millega tehakse lende veekogude kohal, peab olema lisaks varustatud ühe päästevestile või päästeparvele paigutatud avariimajakaga.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

 (4) Kõik maksimaalse stardimassiga üle 5700 kg või üle 19 reisija istekohaga turboreaktiiv- ja turbopropellermootoritega lennukid peavad olema varustatud õhus kokkupõrke vältimise süsteemiga ACAS II (Airborne Collision Avoidance System).
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

 (5) Kontrollitavas õhuruumis ja lennuinfotsoonis lendamisel peab õhusõidukil, välja arvatud purilennukil lendamisel selleks ettenähtud õhuruumialas, olema töörežiimis A/3+C sisse lülitatud sekundaarradari transponder. Transpondrit kasutatakse kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõuetega ning vastavalt lennuliiklusteenuse osutaja antud korraldustele.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (6) Õhusõiduk, mis sooritab lende instrumentaallennureeglite järgi ja mille maksimaalne stardimass on üle 5700 kg ning mille tegelik õhkkiirus on suurem kui 250 sõlme, peab olema varustatud MODE S transpondriga.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (7) Õhusõiduk, mis sooritab lende visuaallennureeglite järgi ja mille esmane lennukõlblikkussertifikaat on välja antud pärast 2008. aasta 31. märtsi, peab olema varustatud MODE S transpondriga.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 102.  Õhusõiduki meditsiiniabivahendid

 (1) Õhusõiduki, välja arvatud moto-deltaplaani käitamiseks peab õhusõiduk olema varustatud nõuetekohaste meditsiiniabivahenditega.

 (2) Reisijate veoks kasutatav õhusõiduk peab olema varustatud esmaabivahendite komplektiga ja vältimatu meditsiiniabi vahendite komplektiga vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1–148).
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (3) Lasti- või postiveoks ja lennutöödeks kasutatav õhusõiduk peab olema varustatud esmaabivahendite komplektiga vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 965/2012.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (31) Mitteärilistel eesmärkidel ning mittetulunduslikel eesmärkidel kasutatav õhusõiduk peab olema varustatud esmaabivahendite komplektiga vastavalt nõukogu määruses (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4–8) ning JAR-OPS 3-s kehtestatud nõuetele.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (4) [Kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 11. – § 14. [Kehtetud - RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 15.  Õhusõiduki keskkonnakõlblikkus

 (1) Eestis käitatav mootoriga õhusõiduk on keskkonnakõlblik, kui selle mürataseme ja mootorite emissiooni arvulised näitajad vastavad kehtestatud nõuetele.

 (2) Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkusnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (3) Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkusele vastavust tunnistab sertifikaat, milles sisalduvad andmed õhusõiduki kohta, sertifitseerimise aluseks olevad normid ning mürataseme ja mootorite emissiooni arvulised näitajad.

 (4) Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkussertifikaadi väljastab Lennuamet.

§ 151.  Õhusõiduki käitaja tegevuskeeld

 (1) Kui õhusõiduki käitaja ei täida atmosfääriõhu kaitse seaduse 7. peatükis esitatud nõudeid, siis võib Lennuamet Keskkonnaministeeriumi ettepanekul teha Euroopa Komisjonile taotluse kehtestada asjaomasele õhusõiduki käitajale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46), artikli 16 lõike 10 kohane tegevuskeeld.
[RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama järgmist:
 1) tõendid selle kohta, et õhusõiduki käitaja ei ole täitnud atmosfääriõhu kaitse seaduse 7. peatükis esitatud nõudeid;
[RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
 2) üksikasjad õhusõiduki käitaja suhtes rakendatud täitemeetmete kohta;
 3) tegevuskeelu kehtestamise põhjendus;
 4) soovitus tegevuskeelu kehtestamise ulatuse ja tingimuste kohta.

 (3) Kui Euroopa Komisjon on kehtestanud õhusõiduki käitajale tegevuskeelu, keelab Lennuamet otsuses nimetatud käitajale kuuluva õhusõiduki Eesti Vabariigi territooriumile sisenemise, territooriumil liiklemise ja territooriumilt väljumise, võttes kasutusele asjakohased meetmed.

 (4) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmete rakendamist teavitab Lennuamet Euroopa Komisjoni ja õhusõiduki käitajat, kelle suhtes tegevuskeeldu kohaldati.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

3. peatükk ÕHUSÕIDUKITE REGISTRID 
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 16.  Õhusõidukite register

 (1) Õhusõidukite register on andmekogu, mida peetakse õhusõidukite üle arvestuse pidamiseks, neile riikkondsuse andmiseks ning registerpantide registreerimiseks. Õhusõidukite registrisse ei kanta kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks kasutatavaid õhusõidukeid.
[RT I 2009, 64, 420 - jõust. 07.01.2010]

 (2) Õhusõidukite registri vastutav töötleja on Lennuamet.

 (3) Õhusõidukite registri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 17.  Õhusõiduki registrisse kandmine

 (1) Õhusõiduki käitamiseks tuleb see kanda registrisse.

 (2) Õhusõiduki registrisse kandmist võib taotleda õhusõiduki omanik või tema poolt kirjalikult volitatud isik.

 (3) Õhusõiduki registreerimise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 18.  Õhusõiduki õhusõidukite registrisse kandmise nõuded

 (1) Õhusõiduk kantakse õhusõidukite registrisse taotluse alusel, kui:
 1) õhusõiduki omanik või käitaja on Eesti kodanik või isik, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus Eestis, või Eestis registreeritud juriidiline isik või kohalik omavalitsus või Eesti riik;
 2) õhusõidukil on Eestis väljaantud lennuluba, lennukõlblikkussertifikaat või mõne teise riigi pädeva asutuse väljaantud ja Eestis tunnustatud lennukõlblikkussertifikaat;
 3) õhusõiduki tüüp on sertifitseeritud Eestis tunnustatud lennukõlblikkusnõuete alusel või Lennuameti poolt tunnustatud.

 (2) Õhusõiduk, millel puudub kehtiv lennukõlblikkussertifikaat või lennuluba, kantakse õhusõidukite registrisse ajutiselt kuni kolmeks kuuks, kuni käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud nõuded on täidetud.

 (3) Registrisse ei kanta õhusõidukit, mis on teise riigi registris.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 19.  Õhusõidukite registris sisalduv teave

 (1) Õhusõidukite registrisse kantakse teave õhusõiduki, selle omaniku ja käitaja ning seda teavet puudutavate muutuste ning õhusõidukile seatud registripandi kohta, riigi puhul ka andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta, kui need on määratud.
[RT I 2009, 57, 381 - jõust. 01.01.2010]

 (11) Registerpandi kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
 1) registerpandi pidaja nimi ja sünniaeg, juriidilise isiku registrikood. Registrikoodi ei pea näitama, kui isik ei kuulu avalikku registrisse kandmisele;
 2) registerpandi rahaline suurus;
 3) registerpandi järjekoht;
 4) muud seadusega ettenähtud andmed.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

 (2) Õhusõiduki omanik või tema poolt kirjalikult volitatud isik on kohustatud registri vastutavale töötlejale viivitamata teatama registrisse kantud andmete muutumisest.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (3) Õhusõiduki omaniku vahetumise korral peab õhusõiduki uus omanik sellest Lennuametile teatama kümne päeva jooksul. Teatele peavad olema lisatud uue omaniku omandiõigust ning käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 esitatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (4) Õhusõiduki omandiõiguse üleminekut tõendavad kokkulepped esitatakse registri vastutavale töötlejale registrikannete tegemiseks kirjalikult. Õhusõiduki omandiõigust või koormatisi tõendavad võõrkeelsed dokumendid esitatakse registri volitatud töötlejale registrikannete tegemiseks koos eestikeelsete tõlgetega vajalikus mahus ja juhul, kui registri volitatud töötleja peab seda registrikannete õigsuse tagamisel vajalikuks.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (5) Õhusõidukite registrisse esitatud andmete õigsuse eest, sealhulgas registerpandi kohta registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (6) Muudatuste tegemise eest õhusõiduki registreerimissertifikaadis tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 191.  Juurdepääs õhusõidukite registrisse kantud andmetele
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (1) Õhusõidukite registrisse kantud andmed on avalikud. Juurdepääs õhusõidukite registrile toimub isikuandmete kaitse seaduses ning avaliku teabe seaduses sätestatud alustel ja korras.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

 (2) Igaühel on õigus tutvuda õhusõidukite registrisse registerpandi kohta kantud andmetega ja saada sellest väljavõtteid seadusega sätestatud korras.

 (3) Registerpandi andmetega tutvumiseks piisab õhusõiduki registreerimisnumbri või õhusõidukite registrisse omanikuna sisse kantud isiku nime teadmisest.

 (4) Keegi ei või end vabandada õhusõidukite registrisse registerpandi kohta kantud andmete mitteteadmisega.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 192.  Registerpandi kohta kande tegemine

 (1) Õhusõidukite registrisse tehakse kanne registerpandi kohta õhusõidukite registrisse omanikuna kantud isiku kirjaliku avalduse alusel, millele on lisatud kirjalik kokkulepe registerpandi seadmise kohta.

 (2) Omanikuna õhusõidukite registrisse kantud isik võib avalduse kuni selle kohta kandemääruse tegemiseni tagasi võtta. Avalduse tagasivõtmiseks tuleb esitada registri vastutavale töötlejale avaldusega samas vormis avaldus, milles näidatakse ära avalduse tagasivõtmise põhjus.

 (3) Registerpandi kohta kande tegemise, muutmise ja kustutamise eest tuleb tasuda riigilõiv.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 193.  Õhusõidukite registrisse registerpandi kohta kantud andmete õigsuse eeldamine

 (1) Õhusõidukite registrisse registerpandi kohta kantud andmete õigsust eeldatakse.

 (2) Kui õhusõidukite registrisse registerpandi kohta tehtud kanne kustutatakse, siis eeldatakse, et pandiõigus on lõppenud.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 194.  Kandemäärus

 (1) Avaldus registerpandi kohta lahendatakse kandemäärusega ja selle alusel tehakse kanne.

 (2) Kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või kui puudub vajalik dokument ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab registri vastutav töötleja tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud ei ole, jätab registri vastutav töötleja avalduse kandemäärusega rahuldamata.

 (3) Kui kandeavaldus rahuldatakse täielikult, tehakse registrisse kanne kandemäärust eraldi vormistamata. Kandemääruseks loetakse sel juhul kande sisu.

 (4) Kui registri vastutav töötleja rahuldab avalduse osaliselt, teeb ta rahuldatava osa kohta kande ning muu osa kohta rahuldamata jätmise kandemääruse.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 195.  Kande tegemine

  Kandemäärus täidetakse ja kanne tehakse viivitamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 196.  Kandemääruse peale määruskaebuse esitamine

 (1) Kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud, saab puudutatud isik esitada määruskaebuse.

 (2) Määruskaebus esitatakse registripidajale kirjalikult 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kandemääruse tegemisest.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 197.  Määruskaebuse menetlemine

 (1) Registripidaja otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Registripidaja kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.

 (2) Määruskaebus peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud määruskaebuse ringkonnakohtusse esitamise nõuetele.

 (3) Registripidaja ei pea määruskaebuse menetlusse võtmist eraldi vormistama ega sellest eraldi teatama.

 (4) Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.

 (5) Kui registripidaja leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui registripidaja leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda.

 (6) Kui registripidaja ei rahulda määruskaebust viie päeva jooksul, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega maakohtule, kelle tööpiirkonnas registripidaja asub, läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega edastada seda menetlusosalistele.

 (7) Maakohus vaatab registripidaja edastatud määruskaebuse läbi, kohaldades tsiviilkohtumenetluse seadustikus kandemääruse kohta sätestatut.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 198.  Ebaõige kande parandamine

 (1) Õiguslikku tähendust mitteomavate kirjavigade parandamise teeb registri vastutav töötleja omal algatusel.

 (2) Registri vastutav töötleja parandab kande, kui kande aluseks olev kandemäärus on tühistatud või muudetud.
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]

§ 20.  Õhusõiduki kustutamine õhusõidukite registrist
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

  Õhusõiduk kustutatakse õhusõidukite registrist, kui:
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]
 1) seda taotleb õhusõiduki omanik või tema poolt kirjalikult volitatud isik;
 2) õhusõiduk ei vasta enam käesoleva seaduse §-s 18 esitatud nõuetele;
 3) õhusõiduk on hävinud, lammutatud või kadunud ja selle otsingud on lõpetatud;
 4) õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi või lennuloa kehtivuse lõppemisest on möödunud kolm aastat ja õhusõiduki omanik ei ole esitanud taotlust selle pikendamiseks;
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]
 5) õhusõiduk on teise riigi registris.

§ 21.  Õhusõiduki registreerimissertifikaat

 (1) Õhusõiduki kandmisel õhusõidukite registrisse väljastatakse õhusõiduki omanikule või tema poolt kirjalikult volitatud isikule õhusõiduki registreerimissertifikaat.

 (2) Õhusõiduki ajutisel õhusõidukite registrisse kandmisel väljastatakse õhusõiduki omanikule või tema poolt kirjalikult volitatud isikule ajutine õhusõiduki registreerimissertifikaat.

 (3) Õhusõiduki registreerimissertifikaate väljastab registri vastutav töötleja.

 (4) Õhusõiduki registreerimissertifikaadi andmete muutmise korral või õhusõiduki registrist kustutamisel tagastab õhusõiduki omanik õhusõiduki registreerimissertifikaadi registri vastutavale töötlejale.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 22.  Õhusõiduki märgistamine

 (1) Õhusõidukite registris registreeritud õhusõiduk peab olema märgistatud riikliku registreerimistunnusega, mis koosneb riigi tunnusest „ES” ja tähelisest või numbrilisest täiendist, mille annab õhusõidukile registri vastutav töötleja.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Õhusõiduki märgistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 221.  Kaitselennunduse õhusõidukite register

 (1) Kaitselennunduse õhusõidukite register on andmekogu, mida peetakse kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks kasutatavate õhusõidukite üle arvestuse pidamiseks.
[RT I 2009, 64, 420 - jõust. 07.01.2010]

 (2) Kaitselennunduse õhusõidukite registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.

 (3) Kaitselennunduse õhusõidukite registri asutab ning selle pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

4. peatükk LENNUNDUSPERSONALI LOAD 

§ 23.  Lennunduslubade kohustuslikkus

 (1) Õhusõiduki lennundustehnilise töötajana, lennuliikluse lennujuhi ja -informaatorina ning käesoleva seaduse § 27 lõikes 21 määratletud lennumeeskonna liikmena (edaspidi lennundusspetsialist) on lubatud tegutseda isikul, kellel on kehtiv Eestis välja antud või välisriigis välja antud ning Eestis tunnustatud lennundusluba.

 (2) Lennundusspetsialiste eksamineerib, lennunduslube annab välja ja välisriigis väljaantud lennunduslube tunnustab ning nende kohta peab arvestust Lennuamet.

 (3) Lennundusloa taotluse läbivaatamise, lennundusloa uuendamise ja lennundusloa duplikaadi taotluse läbivaatamise eest, lennundusloa iga uue kande tegemise ja lennundusloa kannete kehtivusaja pikendamise eest, välisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi taotluse läbivaatamise eest ning lennundusloa eksami sooritamise eest Lennuametis tuleb tasuda riigilõivu.

 (4) Rahvusliku lennundusloa vahetamise eest Euroopa Ühinenud Lennuametite või Euroopa Lennuohutusadministratsiooni (European Aviation Safety Agency – EASA) Euroopa Ühenduste Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2042/2003 kehtestatud vormi 26 nõuetele vastavaks lennundusloaks tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 231.  Lennunduse raadioside luba ja lennunduse raadioside reeglid
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (1) Raadioside pidamiseks lennundussagedustel vahemikus 118,000–137,000 MHz peab isikul olema lennunduse raadioside luba, mis annab õiguse pidada raadiosidet vastavalt loale kantud tingimustele.
[RT I 2003, 23, 143 - jõust. 15.03.2003]

 (2) Lennunduse raadioside lubasid annab välja Lennuamet.
[RT I 2003, 23, 143 - jõust. 15.03.2003]

 (3) Lennunduse raadioside loa väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2003, 23, 143 - jõust. 15.03.2003]

 (4) Tallinna lennuinfopiirkonnas lendamisel juhindutakse kahepoolses raadiosides lennunduse raadioside reeglitest.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (5) Lennunduse raadioside peab olema tagatud eesti või inglise keeles. Ülevalpool lennutasandit 95, välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lähenemisalades, peab raadioside olema tagatud ainult inglise keeles.
[RT I, 21.10.2015, 1 - jõust. 01.11.2015]

 (6) Lennunduse raadioside reeglid kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 232.  Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

 (1) Riigipiiri ületamisega seotud tööülesannete täitmise hõlbustamiseks võib õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi anda välja:
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]
 1) Eestis registreeritud lennuettevõtja juures töötavale õhusõiduki meeskonnaliikmele, kes on Eesti kodanik või Eestis elamisluba või elamisõigust omav välismaalane, kes täidab oma tööülesandeid õhusõiduki pardal ja kellel on seetõttu vaja ületada riigipiiri lihtsustatud korras;
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 2) järelevalvet ja kontrolli teostavale Lennuameti ametnikule.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

 (2) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi annab välja Lennuamet. Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaati ei anta välja või õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat tunnistatakse kehtetuks, kui selle taotleja:
 1) ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele;
 2) ei ole edukalt läbinud käesoleva seaduse §-s 469 nimetatud taustakontrolli.
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (3) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmise korra ja sertifikaadi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

 (4) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 233.  Lennunduse erialakeele oskustase ning selle kehtivus

 (1) Lennuliikluse lennujuhi, lennujuhi õpilase, lennuinformaatori ning õhusõiduki piloodi ja raadiosidet pidava navigaatori lennunduse erialakeele oskustase peab vastama vähemalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas 1 sätestatud keeleoskusskaala 4. tasemele.

 (2) Rahvusvahelises lennuliikluses osaleva lennumeeskonna liikme ja rahvusvahelist lennuliiklusteenust osutava lennujuhi ning lennujuhi õpilase lennunduse erialakeele oskustase inglise keeles peab vastama vähemalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas 1 sätestatud keeleoskusskaala 4. tasemele.

 (3) Lennunduse erialakeele oskustaseme määramiseks kasutatavad testid peavad olema Lennuametiga kooskõlastatud.

 (4) Lennuamet tunnustab Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi lennundusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme testi tulemusi.

 (5) Keeleoskusskaala 4. taseme tõendamiseks sooritatud tasemetesti läbinule kehtib erialakeele oskustase kolm aastat.

 (6) Keeleoskusskaala 5. taseme tõendamiseks sooritatud tasemetesti läbinule kehtib erialakeele oskustase kuus aastat.

 (7) Keeleoskusskaala 6. taseme tõendamiseks sooritatud tasemetesti läbinule kehtib erialakeele oskustase tähtajatult.

 (8) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud erialakeele oskustaseme kehtivusaja pikendamise kordustest sooritatakse mitte varem kui kolm kuud enne erialakeele oskustaseme kehtivusaja lõppu, pikendatakse erialakeele oskustaseme kehtivust järgmiseks perioodiks eelmise perioodi lõppkuupäevast arvates. Kui kordustest on sooritatud varem kui kolm kuud enne erialakeele oskustaseme kehtivusaja lõppu, on erialakeele oskustaseme kehtivusaja uue perioodi alguseks testi sooritamise kuupäev.

 (9) Nõuded lennunduse erialakeele oskustaseme testidele ning testimise korra, sealhulgas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi lennundusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme testi tunnustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 234.  Lennunduse erialakeele oskustaseme testija

 (1) Lennunduse erialakeele oskustaseme teste korraldab lennunduse erialakeele oskustaseme testija, kasutades selleks Lennuameti volitatud erialakeele oskustaseme eksamineerijaid.

 (2) Lennunduse erialakeele oskustaseme testijal peab olema Lennuameti välja antud lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaat.

 (3) Lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaat antakse välja esmase tähtajaga kolm aastat. Sertifikaati pikendatakse tähtajatult.

 (4) Lennuamet keeldub erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmisest, kui taotleja ei ole esitanud kõiki sertifikaadi taotlemiseks vajalikke käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud õigusakti alusel nõutud dokumente.

 (5) Lennuamet võib erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada, kui testija:
 1) ei ole järginud enda koostatud erialakeele oskustesti korraldamise juhendit;
 2) on kaasanud keeletaseme eksamineerijateks vajaliku volituseta isikuid;
 3) on kasutanud teste, millel puudub Lennuameti kooskõlastus;
 4) ei täida Lennuameti riikliku järelevalve korras tehtud ettekirjutuse nõudeid või
 5) on esitanud Lennuametile tegevuse peatamise või lõpetamise avalduse.

 (6) Kui erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Lennuamet sertifikaadi kehtivuse.

 (7) Lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra ning sertifikaadi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (8) Lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi taotluse ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 235.  Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerija

 (1) Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerimiseks peab eksamineerijal olema Lennuameti välja antud sellekohane volitus.

 (2) Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerija volitus kehtib kolm aastat. Volitust pikendatakse uueks kolmeaastaseks perioodiks eksamineerija taotlusel tingimusel, et eksamineerija on osalenud eelmise volituse kehtivuse ajal vähemalt viiel erialakeele oskustaseme testimisel.

 (3) Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerijaks võib olla eksamineerija koolituse läbinud:
 1) rahvusvaheliste lendude kogemusega vähemalt erialakeele 5. oskustasemega liinilendur;
 2) vähemalt kolmeaastase töökogemusega ja erialakeele 5. oskustasemega lennujuht või
 3) kõrgharidusega inglise keele filoloog, kes valdab nii lennunduse raadioside kui ka üldist lennundusterminoloogiat.

 (4) Lennuamet keeldub volituse väljaandmisest või tunnistab selle kehtetuks, kui isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud tingimustele.

 (5) Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerija volitamise korra ning volituse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 24.  Lennunduslubade väljaandmise nõuded

 (1) [Kehtetu - RT I 2001, 87, 525 - jõust. 01.01.2002]

 (2) Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskirjad kehtestab valdkonna eest vastutav minister, lähtudes 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas I sätestatud nõuetest.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

 (3) Lennunduspersonali koolitusorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise, sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ja sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 241.  Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ning õppima asuvate isikute terviseseisund, terviseuuringud ja neile tervisetõendite väljaandmine

 (1) Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ning õppima asuvate isikute terviseseisund peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud tervisenõuetele ja seda tõendab sellekohane tervisetõend.

 (2) Esmast terviseseisundi kontrolli I ja III klassi tervisenõuete üle teeb eriarstiabi osutaja moodustatud tunnustatud arstide komisjon ning esmast terviseseisundi kontrolli II klassi tervisenõuete üle teeb tunnustatud arst või eriarstiabi osutaja moodustatud tunnustatud arstide komisjon.

 (3) Perioodilist terviseseisundi kontrolli I, II ja III klassi tervisenõuete üle teeb tunnustatud arst või eriarstiabi osutaja moodustatud tunnustatud arstide komisjon.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjoni koosseisu peab kuuluma I ja III klassi esmase terviseseisundi kontrollimise puhul lisaks ühele tunnustatud arstile ka silmaarsti ning kõrva-, nina- ja kurguarsti kutset omav eriarst.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute tervisenõuded, tervisekontrolli korra ning tervisetõendite väljaandmise, kehtivuse pikendamise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (6) Esmakordselt vormistab ja väljastab JAR-FCL 3 või Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (European Organization for the Safety of Air Navigation – Eurocontrol) nõuetekohase tervisetõendi tunnustatud arsti otsuse alusel Lennuamet. Õhusõiduki meeskonnaliikme, lennuliikluse lennujuhi ja -informaatori ning nimetatud erialale õppima asuja tervisetõendi väljastab tunnustatud arst. Tervisetõendi kehtivusaja pikendamise või uuendamise otsustab tunnustatud arst või Lennuamet lähtuvalt tervisekontrolli tulemustest.

 (7) Käesolevas seaduses sätestatud tunnustatud arsti tegevuse üle teostab järelevalvet Terviseamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 242.  Tervisekontrolli tegija tunnustamine

 (1) Lennuamet tunnustab tervisekontrolli tegijana arsti, kes:
 1) on Terviseameti tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud arstina ja on omandanud eriarstiabi eriala, mille kohta on talle väljastatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tõend;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 2) on läbinud 120-tunnise või 60-tunnise Euroopa Ühinenud Lennuametite poolt kinnitatud õppekava kohase lennundusmeditsiinialase koolituse tervisekontrolli tegijatele, mille on läbi viinud Euroopa Ühinenud Lennuametite tunnustatud koolitaja.

 (11) 120-tunnise täienduskoolituse läbinud tunnustatud arstil on õigus kontrollida I, II ja III klassi tervisenõuetele vastavatel erialadel töötavate, õppivate ja õppima asuvate isikute tervist ning välja anda Euroopa Ühinenud Lennuametite ühtsete lennundusnõuete ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni nõuetekohaseid tervisetõendeid.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (12) 60-tunnise täienduskoolituse läbinud tunnustatud arstil on õigus kontrollida II klassi tervisenõuetele vastavatel erialadel tegelevate ja õppivate isikute tervist ning välja anda Euroopa Ühinenud Lennuametite ühtsete lennundusnõuete kohaseid tervisetõendeid.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Iga kolme aasta järel peab tunnustatud arst oma pädevuse säilitamiseks läbima 20-tunnise Lennuameti poolt heakskiidetud lennundusmeditsiinialase täienduskoolituse.

 (3) Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Lennuametile järgmised dokumendid ja andmed:
 1) taotlus tervisekontrolli tegijana tunnustamiseks, milles esitatakse ees- ja perekonnanimi, isikukood, töökoht ning kontaktandmed;
 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tõendi koopia;
 3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud koolituse läbimist tõendava tunnistuse koopia;
 4) andmed tegevuskoha ruumide, sisseseade ja tervisekontrolli tegemiseks kasutatava aparatuuri kohta vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO Doc 8984) ja JAR-FCL 3 nõuetele.

 (4) Lennuamet teeb 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates tähtajatu tunnustamisotsuse, millega kinnitab arsti vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele. Tunnustamisotsus edastatakse arstile kümne tööpäeva jooksul tunnustamisotsuse tegemisest arvates.

 (5) Lennuamet teeb 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates otsuse arsti tunnustamisest keeldumise kohta, kui:
 1) arst ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele;
 2) arst esitas teadvalt valeandmeid.

 (6) Lennuamet tunnistab arsti tunnustamisotsuse kehtetuks, kui:
 1) arst ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele;
 2) arst esitas teadvalt valeandmeid;
 3) arst on korduvalt rikkunud tervisekontrolli korda;
 4) arst ei ole pädevuse säilitamiseks tähtajaliselt läbinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolitust.

 (7) Tunnustamisest keeldumise otsus või tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsus koos põhjendusega edastatakse arstile kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

 (8) Tunnustatud arstide nimekiri koos kontaktandmetega avaldatakse Lennuameti veebilehel.

 (9) Tunnustamisotsuse, tunnustamisest keeldumise otsuse või tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsuse peale võib arst esitada vaide valdkonna eest vastutavale ministrile.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 01.01.2006]

§ 243.  Lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid täitva isiku kvalifikatsioon ja väljaõpe
[Kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 244.  [Kehtetu - RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 245.  Ärilisel eesmärgil käitatava õhusõiduki meeskonnaliikmete esma- ja meditsiiniabikoolitus

 (1) Õhusõiduki meeskonnaliige, kes lennuettevõtja lennutegevuse käsiraamatus on määratud lennureisi ajal osutama esma- ja meditsiiniabi, peab oskama õhusõiduki pardal anda esma- ja meditsiiniabi ning kasutada meditsiiniabivahendeid.

 (2) Õhusõiduki käitaja peab tagama ja korraldama esma- ja meditsiiniabi andvale õhusõiduki meeskonnaliikmele väljaõppe enne tema töökohustuste täitmisele asumist ning edaspidi tema sellekohase täiendusõppe.

 (3) [Kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 25.  Lennundusloaga antud õiguste kehtetuks tunnistamine ja kehtivuse peatamine

 (1) Lennundusloa või kehtivustõendiga antud õigused tunnistatakse kehtetuks või nimetatud õiguste kehtivus peatatakse, kui selle omanik:
 1) on rikkunud lennuohutuse nõudeid, sealhulgas juhtinud õhusõidukit või täitnud ametiülesandeid joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses, käitanud õhusõidukit haigena, väsinuna või muul põhjusel seisundis, milles isik ei saa täita oma ülesandeid ohutul viisil;
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 2) on rikkunud lennundusalaste õigusaktide sätteid;
 3) on tunnistatud tervislikel põhjustel sobimatuks täitma oma ülesandeid;
 4) on tunnistatud eksamite või kontroll-lendude alusel oma teadmiste või oskuste poolest mittevastavaks lennundusloas või kehtivustõendis märgitud tegevusele.

 (2) Lennuamet võib ametkondliku uurimise ajaks peatada lennundusloa või kehtivustõendiga antud õigused uurimise lõpuni.

 (3) Lennuamet võib peatada lennundusloaga antud õiguste kehtivuse kuni 12 kuuks, kui isik on toime pannud käesoleva seaduse §-s 606, 6011, 6012, 6014, 6016, 6020, 6021, 6023, 6027, 6028 või 6029 sätestatud väärteo.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 251.  Lennundusloaga antud õiguste kehtivuse peatamise kord

 (1) Lennundusloaga antud õiguste peatamise otsuses märgitakse:
 1) otsuse tegemise aeg ja koht;
 2) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asutuse nimetus ja aadress;
 3) õhusõidukit juhtinud isiku ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
 4) õhusõiduki tüüp, mark ja registreerimistähis;
 5) lennundusloaga antud õiguste peatamise tähtaeg, põhjendus ning faktiline ja õiguslik alus;
 6) otsuse koostaja allkiri.

 (2) Otsus vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse viivitamata pärast otsuse allakirjutamist isikule, kelle lennundusloa kehtivus peatatakse. Nimetatud isik annab otsuse saamise tõendamiseks allkirja otsuse teisele eksemplarile ning märgib sellele otsuse saamise kuupäeva.

 (3) Lennundusloaga antud õigused peatuvad otsuse teatavaks tegemisest arvates.

 (4) Lennundusloaga antud õigused taastatakse pärast käesoleva seaduse § 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud aluste äralangemist või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud tähtaja möödumist ning õiguste taastamine toimub lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise eeskirjade kohaselt.

 (5) Lennundusloaga antud õiguste peatamise korral on lennundusloa omanik kohustatud lennundusloa andma peatamisotsuse tegijale või tema nimetatud teisele ametiisikule.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 26.  Lennundustegevust mõjutavatest asjaoludest teatamine

 (1) Lennundusluba või kehtivustõendit omav isik on kohustatud Lennuametile teatama asjaoludest, mis võivad mõjutada tema kõlblikkust lennundusloas või kehtivustõendis märgitud tegevuseks.

 (2) Mõjuvate põhjuste ilmnemisel korraldab Lennuamet lennundusluba või kehtivustõendit omava isiku tervisliku seisundi uurimise või kontrollib tema teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi.

5. peatükk ÕHUSÕIDUKI MEHITAMINE JA KAPTENI KOHUSTUSED ÕHUSÕIDUKI PARDAL 

§ 27.  Õhusõiduki mehitamine

 (1) Õhusõiduki mehitamine on õhusõiduki komplekteerimine pädeva, lennuohutust tagava meeskonnaga.

 (2) Õhusõiduki meeskonnaliige on isik, kelle õhusõiduki omanik või käitaja on määranud täitma töökohustusi õhusõiduki pardal lennuülesande täitmise ajal.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (21) Lennumeeskonna liige on kehtivat lennundusluba omav õhusõiduki meeskonnaliige, kelle kohustuseks on õhusõiduki käitamisega seotud tegevus lennuülesande täitmise ajal.

 (3) Õhusõiduki käitaja peab tagama õhusõiduki mehitamise lennundusspetsialistidega, kes omavad kehtivat lennundusluba ja keda volitatakse täitma erialaseid ülesandeid lennu ajal.

§ 271.  Tsiviilõhusõiduki meeskonna liikme töö-, lennu- ja puhkeaeg

 (1) Maksimaalne iga-aastane tööaeg ja valveaeg kokku ei tohi ületada 2000 tundi. Lennu koguaeg ei tohi ületada 900 tundi aastas.

 (2) Maksimaalne iga-aastane tööaeg peab jaotuma aasta lõikes ühtlaselt.

 (3) Tsiviilõhusõiduki meeskonna liikmele antakse igas kalendrikuus vähemalt seitse puhkepäeva ja igas kalendriaastas vähemalt 96 puhkepäeva. Puhkepäev käesoleva lõike tähenduses on 24-tunnine vahemik, mis algab kell 00.00 kohaliku aja järgi.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

 (4) Kui töövahetus ei hõlma lennutööaega nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa Q-alajao punkti OPS 1.1095 tähenduses, peab töövahetusele eelneva puhkeaja kestus olema vähemalt 11 tundi.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (5) Tsiviilõhusõiduki käitaja tagab, et meeskonnaliikmele oleks tagatud võimalus kasutada igapäevast puhkeaega, millest vähemalt osa jääb 24-tunnisesse ajavahemikku.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (6) Kui lennuülesande täitmisele järgneb vahetult töökohale minek, ei või meeskonnaliikme tööaeg ületada 14 tundi.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (7) Teave valveaja kohta kantakse töögraafikusse või antakse meeskonnaliikmele eelnevalt teada.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (8) Kui valveajale eelneb või järgneb lennuülesande täitmine, peab sellele järgnema puhkeaeg, mis on vähemalt võrdne lennutöö- ja poolte valves oldud aegade summaga. Puhkeaeg ei või olla lühem kui nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa Q-alajao punktis OPS 1.1110 sätestatud minimaalne puhkeaeg.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (9) Kui meeskonnaliige rakendatakse valvesse seoses väljalennu hilinemisega, millest teda teavitatakse enne puhkekohast lahkumist, loetakse valve alguseks planeeritud tööaja algus.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (10) Kui meeskonnaliikme töövahetuse alguse ja lõpu vööndiajad erinevad enam kui kaks tundi, pikeneb minimaalne puhkeaeg nende aegade erinevuse võrra.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (11) Kui meeskonnaliikmele on lennuülesande täitmisel planeeritud vaheaeg, mis kestab vähemalt kolm tundi, ja talle on tagatud tingimused puhkamiseks, võib lennutööaega pikendada kuni poolevõrra järjestikusest puhkeajast. Kui vaheaeg kestab vähemalt seitse tundi ja meeskonnaliikmele on tagatud vajalikud tingimused puhkamiseks ja magamiseks, võib lennutööaega pikendada kuni kahe kolmandiku võrra järjestikusest puhkeajast.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (12) Vaheaja hulka ei arvestata aega puhkekohta ja õhusõidukile minekuks, kui selleks kulub kokku enam kui üks tund.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (13) Kui puhkepaus ületab kuut tundi või hõlmab vähemalt kolm tundi kohalikust ööst, peab meeskonnaliikmele olema tagatud majutus.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (14) Lennutööaja osa enne ega pärast puhkepausi ei või ületada kümmet tundi.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (15) Kui suurendatud meeskonnaga lennul on meeskonnaliikmetele tagatud vajalikud vahendid ning tingimused puhkamiseks ja töövahetus ei hõlma enam kui kolme lendu, võib lennumeeskonna lennutööaega pikendada kuni 16 tunnini. Dubleeritud meeskonna puhul võib lennutööaega pikendada kuni 18 tunnini.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 28.  Õhusõiduki kapten

 (1) Õhusõiduki kapten on õhusõiduki omaniku või käitaja määratud piloot, kes juhib meeskonna tööd ja vastutab lennu ohutu kulgemise eest.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Õhusõiduki kapten vastutab meeskonnaliikmete, reisijate ja pardal oleva lasti ohutuse eest õhusõiduki uste sulgemise momendist alates ning õhusõiduki ohutu käitamise eest, alates õhusõiduki liikumapanekust startimiseks kuni peatumiseni ja mootorite seiskamiseni pärast lennu lõppu.

 (3) Kapteni korraldused, mis on seotud lennu ohutu sooritamisega, on kõigile õhusõiduki pardal viibivatele isikutele kohustuslikud.

 (4) Kaptenil on õigus keelduda meeskonnaliikme, reisija või lasti pardale võtmisest või kõrvaldada see isik või last pardalt enne lendu või pärast maandumist, kui seda nõuab lennuohutus.

§ 29.  Õhusõiduki kapteni kohustused

 (1) Kapten on kohustatud:
 1) kindlustama enne lendu, et õhusõiduk on lennukõlblik, nõuetekohaselt varustatud, mehitatud, lastitud ja lend on ette valmistatud, ning sooritama lennu vastavalt kehtestatud eeskirjadele;
 2) jälgima, et õhusõiduki pardal on ettenähtud dokumendid ning sissekanded nendesse on tehtud vastavalt kehtestatud eeskirjadele;
 3) teatama kõigist õhusõiduki lennukõlblikkust ohustavatest asjaoludest Lennuametile.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vastutab õhusõiduki kapten julgestusotstarbelise läbiotsimise tulemuste kirjaliku fikseerimise ning andmete õigsuse eest.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 30.  Õhusõiduki kapteni ja meeskonna ühised kohustused

  Kapten ja meeskond on kohustatud hoolitsema õhusõiduki ning selle pardal olevate reisijate, posti ja lasti eest.

§ 31.  Õhusõiduki kapteni õigused ohuolukorras

  Õhusõiduki sattumisel ohuolukorda on kaptenil õigus rakendada kõiki lennuohutuse seisukohalt vajalikke meetmeid kuuletumise ja korra tagamiseks. Iga meeskonnaliige on kohustatud osutama kaptenile vajalikku abi. Sellist abi on kaptenil õigus nõuda ka reisijatelt.

§ 32.  Õhusõiduki kapteni kohustused kuriteo või väärteo korral
[RT I 2004, 25, 169 - jõust. 26.04.2004]

 (1) Kui õhusõiduki pardal on toime pandud kuriteo või väärteo tunnustega tegu, on kapten kohustatud teatama sellest politseile.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

 (2) Kapten on kohustatud rakendama meetmeid kuriteos kahtlustatava või väärteomenetlusaluse isiku kinnipidamiseks ning üleandmiseks Eesti politseile, Eesti välisesinduse konsulaarametnikule või välisriigi vastavale asutusele.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (3) Kapten on kohustatud tagama õigusrikkumise vahendite ja teiste asitõendite üleandmise pädevale asutusele.
[RT I 2004, 25, 169 - jõust. 26.04.2004]

§ 33.  [Kehtetu - RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

6. peatükk LENNUVÄLJAD, KOPTERIVÄLJAKUD JA AERONAVIGATSIOONITEENUSE OSUTAJAD 
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

§ 34.  Lennuväljad, kopteriväljakud ja aeronavigatsiooniteenuse osutajad
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (1) Lennuväli on teatud maa- või veeala koos ehitiste, seadmete ja varustusega, mis on ette nähtud õhusõidukite saabumiseks, väljumiseks ja maal või veel liikumiseks.

 (2) [Kehtetu - RT I 2003, 23, 143 - jõust. 15.03.2003]

 (3) Kopteriväljak on piiratud varustuse ja mõõtmetega maa- või veeala koos ehitiste, seadmete ja varustusega, mis on ette nähtud õhusõidukite saabumiseks, väljumiseks ja maal või veel liikumiseks.

 (4) [Kehtetu - RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (5) Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osade piires nimetab lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (6) Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osades võib nimetada sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kelle osutatav lennumeteoroloogiateenus on ilmaprognoos, valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 341.  Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrus

 (1) Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrus on maa-ala lennuvälja ja kopteriväljaku ümber, millel asuvatele ehitistele kehtestatakse ohutu lennuliikluse tagamise eesmärgil kõrguspiirangud ning kus reguleeritakse lennuliiklust mõjutada võivat muud inimtegevust.

 (2) Lähiümbruse määratlemise eesmärk on lennuvälja või kopteriväljaku käitamisega ning lennundustegevusega kaasnevate riskide maandamine, lennuohutuse tagamine ja elanike kaitse.

 (3) Lennuvälja lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist ja kaitsevööndist. Kopteriväljaku lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (4) Takistuste piirangupind on lennuvälja või kopteriväljaku ümber olev õhuruumi osa, milles tagatakse saabuvate ja väljuvate õhusõidukite ohutu lennutegevuse korraldamine. Takistuste piirangupindade projektsioonid maapinnal moodustavad lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse.

 (5) Kaitsevöönd on lennuvälja sihtotstarbelise toimimise ja häireteta lennuliikluse tagamiseks ning lennuväljalt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, kus kitsendatakse kinnisasja kasutamist.

 (6) Lennuvälja kaitsevöönd moodustab ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150–500 meetrini lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja 600–2300 meetrini lennuraja lävedest lähenemisalade suunas.

 (7) Lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangud sõltuvad lennuraja pikkusest, lennutegevuse laadist ning lennuvälja varustatusest lennujuhtimis- ning raadionavigatsiooniseadmetega. Kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ning kõrguspiirangud sõltuvad kopteri lennuklassist, lennutegevuse laadist ja kopteriväljaku varustatusest lennujuhtimis- ning raadionavigatsiooniseadmetega. Täpsed lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangud kehtestab Lennuamet, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud lähiümbruse mõõtmeid ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmeid.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (71) Lennuamet edastab kehtestatud lähiümbruse mõõtmed Maa-ametile maakatastrisse kandmiseks. Lähiümbruse mõõtmeid peab kohalik omavalitsus arvestama üld- ja detailplaneeringute koostamisel.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (8) Lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded kopteri lennuklassi alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 342.  Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse skeemi kooskõlastamine ja objekti lennutakistuseks tunnistamine
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (1) Enne lennuväljale või kopteriväljakule sertifikaadi väljaandmist ja lennuvälja või kopteriväljaku käitamistingimuste muutmist peab lennuvälja või kopteriväljaku käitaja kooskõlastama Lennuametiga lähiümbruse skeemi digitaalversioonis.

 (2) Lennuamet kontrollib lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja esitatud andmeid konkreetse takistuse piirangupinna ja kaitsevööndi kohta ning otsustab olemasoleva objekti tunnistamise lennutakistuseks, kui see:
 1) asub alal, mis on ette nähtud õhusõidukite liikumiseks lennuväljal või kopteriväljakul;
 2) läbib lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse takistuste piirangupindasid;
 3) asub väljaspool käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud alasid, kuid kujutab ohtu lennuliiklusele.

 (3) Kui lennutakistus avaldab mõju ohutule lennuliiklusele või lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööle, seab Lennuamet piirangud lennuvälja käitamistingimustele ja võib nõuda lennuvälja või kopteriväljaku käitajalt lennutakistuse markeerimist või valgustamist 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 14 peatükis 6 kehtestatud nõuete kohaselt.

 (4) Lennutakistuse omanikul on lennutakistuse markeerimise või valgustamise talumise kohustus.

 (5) Lennutakistuse markeerimise või valgustamisega ja markeeringu või valgustuse hooldamisega seotud kulud tasub lennuvälja käitaja.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 35.  Lennuvälja, kopteriväljaku ja üle 45 m kõrguste ehitiste planeerimine, ehitamine ja kasutuselevõtmine

 (1) [Kehtetu - RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Lennuvälja, kopteriväljakut, selle lähiümbrust ja maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad detailplaneeringud peab kohalik omavalitsus kooskõlastama Lennuametiga. Lennuametil on õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist teha detailplaneeringule aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (21) Lennuametil on õigus detailplaneeringu kooskõlastamisel väljastada lennuohutusnõuetest lähtuvaid tehnilisi tingimusi ja seada kitsendusi või lubada lähiümbruse piirangupinda läbiva takistuse püstitamist tulenevalt detailplaneeringule tehtud ekspertiisi tulemustest.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (22) Detailplaneeringu kooskõlastusega väljastatud lennuohutusnõuetele vastavad tehnilised tingimused, kitsendused ja lähiümbruse piirangupinda läbiva takistuse püstitamise lubamise otsus kehtivad kaks aastat. Kui kahe aasta jooksul ei ole alustatud ehitiste projekteerimist, tuleb taotleda uus kooskõlastus.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (3) Kui projekteerimistingimustes nähakse ette maapinnast üle 45 m kõrgusega ehitise olemasolu, peab kohalik omavalitsus projekteerimistingimused kooskõlastama Lennuametiga. Projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus on Lennuametil õigus teha projekteerimistingimustele aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis, samuti teha ettepanek muuta projekteerimistingimusi aeronavigatsioonist, lennuliiklusest ja lennuohutusest lähtuvalt. Kohalik omavalitsus peab projekteerimistingimuste väljastamisel arvestama Lennuameti ettepanekut selle olemasolu korral.

 (4) Lennuvälja, kopteriväljaku või maapinnast üle 45 m kõrgusega ehitise ehitusloa saamiseks esitatav ehitusprojekt peab olema Lennuameti poolt heaks kiidetud. Lennuametil on õigus teha talle heakskiitmiseks esitatud ehitusprojektile aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse kohta ekspertiis. Lennuamet määrab ehitusprojekti heakskiitmisel kindlaks lennuväljal või kopteriväljakul lubatava lennutegevuse, mis kantakse nii ehitusloale kui ka ehitise kasutusloale.

 (41) Ehitise omanik või tema esindaja peab üks kuu enne ehitise valmimist saatma Lennuametile eelteate ehitise valmimise kohta.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (5) Lennuväljale ja kopteriväljakule või maapinnast üle 100 m kõrgusega ehitisele võib kasutusloa väljastada ainult Lennuameti kirjaliku nõusoleku korral. Lennuametil on õigus teha enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitisele lennuohutuse ekspertiis.

 (51) Nähtavat laserkiirgust tekitavate seadmete kasutamine kuni 18 500 m kaugusel sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku viitepunktist tuleb kooskõlastada Lennuametiga.

 (52) Kooskõlastuse andmisel lähtub Lennuamet järgmistest piirangutest:
 1) lennuraja teljest ristisuunas ja viitepunktist pikisuunas kuni 3700 m ning telje suunas kaugusvahemikus 3700–9300 m ülevalpool tõusunurka 1:40 ei tohi nähtava laserkiirguse hetkvõimsuse tihedus ületada 50 nW/cm2;
 2) lennurajast kuni 18 500 m kaugusel ei tohi nähtava laserkiirguse hetkvõimsuse tihedus ületada 5 µW/cm2;
 3) laserkiirt pehmendava mooduse kasutamise korral arvestatakse vastavalt korrigeeritud võimsustiheduse määraga.

 (53) Lennuametil on õigus enne käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud kooskõlastuse andmist teha seadmele või projektile ekspertiis.

 (6) Lennuametiga tuleb kooskõlastada ka selliste ehitiste, mis eraldavad märgatavates kogustes gaasi, suitsu, veeauru või halvendavad mingil muul viisil nähtavust lennuvälja lähiümbruses, ehitusprojektid ja lennuvälja lähiümbruses asuvate prügilate, loomafarmide, kala- ja lihatöötlemisettevõtete ehitusprojektid.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (61) Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide detailplaneeringud ning ehitusprojektid tuleb asjakohasel juhul kooskõlastada Lennuameti, Kaitseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Kaitseministeeriumiga kooskõlastamisel lähtutakse planeerimisseaduses või ehitusseadustikus sätestatud alustest. Lennuametil, Kaitseministeeriumil ning Politsei- ja Piirivalveametil on õigus 30 päeva jooksul esitada põhjendatud vastuväiteid detailplaneeringule või ehitusprojektile.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

 (7) [Kehtetu - RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 ja 53 nimetatud ekspertiisi tegemiseks on Lennuametil õigus kaasata detailplaneeringu, ehitusprojekti või ehitise ekspertiisi tegemiseks pädevaid isikuid (eksperte). Ekspert esitab oma arvamuse kirjalikult.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 ja 53 nimetatud ekspertiisi tegemise kulud, sealhulgas eksperdi tasu, kannab lennuvälja või kopteriväljakut või lennuvälja lähiümbrusesse või maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist ehitada sooviv isik või ehitise omanik või käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud seadmeid kasutada sooviv isik.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 351.  Lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamat
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

 (1) [Kehtetu - RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

 (2) Lennuväljal ja kopteriväljakul peab olema käsiraamat. Lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamat on dokument, milles on toodud asjakohane informatsioon lennuvälja või kopteriväljaku rajatiste, seadmete, teenistuste, käitamisprotseduuride, ohutusjuhtimise süsteemi, organisatsiooni ja juhtimise kohta. Nõuded lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamatu sisule ja koostamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

 (3) [Kehtetu - RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 352.  Lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused

 (1) Lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist, halvendada lennuvälja seisundit ega ohustada liiklust.

 (2) Lennuvälja kaitsevööndis hooldatakse metsa ja muud puittaimestikku vastavalt Lennuameti poolt kinnitatud hoolduskavale.

 (3) Lennuvälja kaitsevööndis on keelatud:
 1) uue jäätmekäitluskoha rajamine, kus tehakse jäätmete taaskasutuse või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik;
 2) kalatööstuse ja muu loomsete jäätmetega seotud tööstuse rajamine;
 3) kala-, linnu- ja loomakasvatusfarmi rajamine;
 4) viljapõldude, viljakuivatite, puuvilja- ja marjaistanduste rajamine ning muude lindude massilisi toiterändeid põhjustavate põllumajanduslike tegevuste kavandamine;
 5) suurõnnetuse ohuga ettevõtte asumine;
 6) ohtlike kemikaalide ja lõhkematerjali tootmine ning ladustamine;
 7) auru- ja saasteainete väljutamisega seotud tootmistegevus;
 8) lõhketööd ja maavarade kaevandamine;
 9) uute metsaistanduste rajamine, metsaraie või muud oluliselt looduskeskkonda muutvad tööd ilma Lennuametiga kooskõlastamata;
 10) planeerimis- ja ehitustegevus ilma Lennuametiga kooskõlastamata;
 11) põlevmaterjalide ladustamine üle 3000 kuupmeetri ilma Lennuametiga kooskõlastamata;
 12) seadmete paigaldamine, mille töö võib segada lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööd;
 13) uute elamurajoonide ja ühiskasutusega hoonete ehitamine (näiteks koolid, lasteaiad, haiglad ja ärihooned).

 (4) Lennuvälja kaitsevööndis takistuste piirangupinna tagamiseks annab kinnisasja omanikule nõusoleku metsa raadata valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik, arvestades Lennuameti või vastava lennuvälja omaniku või käitaja kirjalikku põhjendatud seisukohta ja kaitsevööndi hoolduskava.

 (5) Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust ega taga takistustevaba piirangupinda ning kinnisasja omanik keeldub taotlemast metsa raadamiseks nõusolekut ja metsa raadamast, samuti juhul, kui lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab muu puittaimestik, mis ei ole mets metsaseaduse tähenduses, ja kinnisasja omanik keeldub seda puittaimestikku raiumast, on lennuvälja omanikul või käitajal õigus pöörduda seisukoha saamiseks Lennuameti poole.

 (6) Kui Lennuamet hindab metsa raadamise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on Lennuametil õigus nõuda kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt metsa raadamiseks nõusoleku andmist lennuvälja omanikule või käitajale. Kui Lennuamet hindab muu puittaimestiku likvideerimise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on lennuvälja omanikul õigus see puittaimestik likvideerida.

 (7) Lennuliikluse ohutuse tagamiseks lennuvälja kaitsevööndis metsa raadamise või muu puittaimestiku likvideerimise korral on kaitsevööndis asuva kinnisasja omanikul õigus lennuvälja omanikult või käitajalt nõuda varalise kahju hüvitamist.

 (8) Kaitsevööndis asuva metsa raadamise või muu puittaimestiku likvideerimise ulatus, maht ja liik määratakse hoolduskavas, milles võimaluse korral arvestatakse metsaomaniku huvidega.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 36.  Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaat

 (1) Lennuvälja või kopteriväljaku kasutamiseks õhusõidukite lennutegevuse korraldamisel peab lennuväljal või kopteriväljakul olema sertifikaat, mis kinnitab selle vastavust õhusõidukite ohutu käitamise nõuetele. Sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Lennuväljade ja kopteriväljakute sertifitseerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) Lennuvälju ja kopteriväljakuid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Lennuamet.

 (4) Lennuvälja ja kopteriväljaku sertifikaadi esmase taotluse ja muutmise taotluse läbivaatamise, käitamistingimuste muutmise ning sertifikaadi kehtivuse lõppemisel uue sertifikaadi väljaandmise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 37.  Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaat
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (1) Aeronavigatsiooniteenuse nõuetekohaseks korraldamiseks ja lennuohutuse tagamiseks peab ettevõtja omama sertifikaati, mis kinnitab, et tal on selleks tegevuseks piisavate teadmiste ja kogemustega personal, talitused, vajalikud seadmed, rajatised ja varustus ning välja töötatud vajalikud protseduurid.
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (2) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (3) Aeronavigatsiooniteenuse osutajaid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Lennuamet.
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (4) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmeid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Lennuamet.

 (5) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (6) Lennuliikluse teenindamisel kasutatavate raadioside-, navigatsiooni- või jälgimisseadmete raadiosageduste koordineerimise eest on vastutav Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni sageduste koordinaator Eestis.

 (7) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaadi taotluse läbivaatamise ja aeronavigatsiooniteenuse osutaja esmase sertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi kehtivuse lõppemisel uue sertifikaadi väljaandmise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

7. peatükk LENNUETTEVÕTJAD 

§ 38.  [Kehtetu - RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 39.  Riiklikud load

  Tsiviilõhusõidukite käitamiseks ärilistel eesmärkidel peab ettevõtja omama järgmisi riiklikke lubasid:
 1) lennutegevusluba;
 2) lennuettevõtja sertifikaati.
 3) [kehtetu - RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 40.  Lennutegevusluba

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3–20) ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta nimetatud lennuettevõtja lennutegevusloa annab välja valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2009, 64, 420 - jõust. 07.01.2010]

 (2) Lennutegevusloa väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

 (21) Lennutegevusloa taotluse läbivaatamise ja lennutegevusloas muudatuste tegemise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (3) [Kehtetu - RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

 (4) [Kehtetu - RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 41.  [Kehtetu - RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 42.  Lennuettevõtja sertifikaat ja lennutegevuse käsiraamat

 (1) Lennuettevõtja sertifikaat on Lennuameti välja antud dokument, mis kinnitab sertifikaati omava isiku valmisolekut ärilise lennutranspordi või lennutööde nõuetekohaseks korraldamiseks. Lennuettevõtja sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused.

 (2) Äriline lennutransport on reisijate, posti või lasti vedu õhu teel tasu eest.

 (3) Lennutöödeks loetakse teenuste osutamist, mis ei ole käsitletav reisijate, posti või lasti veona (näiteks väetiste ja teiste kemikaalide puistamine põllumajandustöödel, objektide tõstmine ja paigaldamine ehitustegevuses, õhust fotografeerimine, vaatlus- ja patrull-lennud, õhus reklaamimine, huvilennud kopteri ja õhupalliga).
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (4) Lennuettevõtja sertifikaadid liigitatakse:
 1) ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaat (Air Operator Certificate – AOC);
 2) lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaat (Aerial Work Certificate – AWC).

 (5) [Kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (6) Lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaat kehtib viis aastat.

 (7) [Kehtetu - RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (8) Lennuettevõtja sertifikaati omaval isikul peab olema lennutegevuse käsiraamat. Lennutegevuse käsiraamat tuleb kooskõlastada Lennuametiga lennuettevõtja sertifikaadi taotlemisel ja käsiraamatu muutmisel. Lennutegevuse käsiraamat on instruktsioonide, juhendite, protseduuride kirjelduste, tegevus- või töökorralduslike regulatsioonide kogumik, millest sertifikaati omav isik juhindub lennutegevuse korraldamisel ning õhusõidukite käitamisel.

 (9) Lennutöödega tegeleva lennuettevõtja lennutegevuse käsiraamatu sisule ja koostamisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (10) Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivusaja pikendamise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra, sealhulgas sertifikaadi taotlusele ja käitamistingimuste sisule esitatavad nõuded ning sertifikaatide vormid, kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (11) Lennuettevõtja sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise, sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise, sertifikaadi käitamistingimuste muutmise taotluse, välja arvatud õhusõiduki registreerimistunnuste muutmise taotluse läbivaatamise ning lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustesse uue õhusõiduki tüübi sisseviimise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 421.  [Kehtetu - RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 422.  Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise tingimused

 (1) Ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaat antakse välja, kui taotleja tõendab, et tal on ärilise lennutranspordi ohutuks korraldamiseks vajalik organisatsiooniline struktuur, talitused, rajatised, õhusõidukid, seadmed, varustus, töökorralduslikud protseduurid, käsiraamatud ja dokumendid, piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal ning kvaliteedisüsteem, mis kõik vastavad komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 nõuetele.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (2) Lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaat antakse välja, kui taotleja tõendab, et tal on lennutööde ohutuks korraldamiseks vajalik organisatsiooniline struktuur, talitused, rajatised, õhusõidukid, seadmed, varustus, töökorralduslikud protseduurid, käsiraamatud ja dokumendid ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal, mis kõik vastavad 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuetele.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele peab lennuettevõtja sertifikaadi taotleja vastama järgmistele tingimustele:
 1) taotleja üheks tegevusalaks on õhusõidukite käitamine ning tema peamine tegevuskoht või registreeritud asukoht on Eestis;
 2) taotleja ei tohi omada mõne teise riigi välja antud lennuettevõtja sertifikaati, välja arvatud juhul, kui Lennuameti ja teise riigi sertifikaadi välja andnud asutuse vahel on sõlmitud vastav kokkulepe;
 3) taotleja käitatavatel õhusõidukitel peab olema kehtiv lennukõlblikkussertifikaat;
 4) taotlejal peab olema nõuetekohane julgestuskäsiraamat.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (4) Lennutöödel käitatava õhusõiduki varustusele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 423.  Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmisest, muutmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumine

  Sertifikaadi väljaandmisest, muutmisest või kehtivusaja pikendamisest keeldutakse, kui:
 1) sertifikaadi väljaandmise, muutmise või kehtivusaja pikendamise taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
 2) taotleja organisatsiooniline struktuur, talitused, rajatised, õhusõidukid, seadmed, varustus, töökorralduslikud protseduurid, käsiraamatud ja dokumendid, personali teadmised, oskused ning kogemused või kvaliteedisüsteem ei vasta kehtestatud nõuetele;
 3) taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 422 lõikes 3 sätestatud nõuetele või
 4) taotleja rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 424.  Lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Sertifikaadi võib kehtetuks tunnistada, kui:
 1) sertifikaati omava isiku organisatsiooniline struktuur, talitused, rajatised, õhusõidukid, seadmed, varustus, töökorralduslikud protseduurid, käsiraamatud ja dokumendid, personali teadmised, oskused ning kogemused või kvaliteedisüsteem ei vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele;
 2) sertifikaati omav isik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid;
 3) sertifikaati omav isik rikub lennutegevuse käsiraamatu või hooldustegevuse korraldamise nõudeid või
 4) sertifikaati omav isik rikub sertifikaadi käitamistingimusi;
 5) sertifikaati omava isiku julgestuskäsiraamat ei vasta lennundusjulgestusnõuetele.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduste ilmnemisel teeb Lennuamet sertifikaati omavale isikule ettekirjutuse. Kui esinevad lõikes 1 toodud puudused ning seetõttu ei ole tagatud lennuettevõtja tegevuse ohutus, võib Lennuamet ettekirjutuse tegemisel peatada sertifikaadi kehtivuse ettekirjutuse täitmise ajaks.

 (3) Kui sertifikaati omav isik ei täida ettekirjutust Lennuameti määratud tähtaja jooksul, peatatakse tähtajaliselt sertifikaadi kehtivus. Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.

 (4) Kui sertifikaati omav isik ei ole Lennuameti määratud tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud, tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib sertifikaadi kehtetuks tunnistada juhul, kui ettekirjutuse tegemisega on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kaasnenud ka sertifikaadi kehtivuse samaaegne peatamine.

 (5) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaati omav isik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Lennuametile sertifikaadist loobumise tähtpäeva. Sertifikaat tunnistatakse kehtetuks sertifikaati omava isiku poolt teatatud tähtpäeva seisuga.

 (6) Kehtetuks tunnistatud sertifikaat tuleb sertifikaati omanud isikul Lennuametile tagastada kolme tööpäeva jooksul kehtetuks tunnistamise teate kättesaamisest arvates.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 425.  Lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse taastamine

 (1) Kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud ning sertifikaati omav isik tõendab, et ta vastab sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele ning suudab jätkuvalt täita sertifikaadi käitamistingimusi, taastab Lennuamet sertifikaadi kehtivuse.

 (2) Enne sertifikaadi kehtivuse taastamist kontrollib Lennuamet või käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud isik vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 426.  Operatiiv-teenistuslik lennutegevus

 (1) Riigiasutus, kelle tegevusvaldkond on reageerimiskohustuslik ja operatiiv-teenistuslik lennutegevus tsiviillennunduses, korraldab oma lennundustegevust vastavalt käesolevale seadusele ja lennundustegevuse protseduurireegleid sätestavatele käsiraamatutele, mis on eelnevalt kooskõlastatud Lennuametiga.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (2) Operatiiv-teenistuslikus eristaatuses lennule võib lennuliiklusteenindusüksus anda eelisõiguse teiste lendude suhtes, kui see ei mõjuta lennuohutust.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (3) Operatiiv-teenistusliku eristaatusega lennuks loetakse järgmisi lende:
 1) meditsiiniline lend, kaasa arvatud lend abivajajani;
 2) otsingu ja päästeoperatsiooniga seotud lend;
 3) militaarlend, Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti ülesannete täitmisega seotud lend.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (4) Eristaatusega lennu puhul tuleb lennuplaanis kasutada asjaomast lennustaatuse indikaatoriga lühendit:
 1) HOSP – meditsiiniline lend, kaasa arvatud lend abivajajani;
 2) SAR – otsingu ja päästeoperatsiooniga seotud lend;
 3) STATE – militaarlend, Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti ülesannete täitmisega seotud lend.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 427.  Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimine

 (1) Mittetulunduslikel eesmärkidel õhusõiduki käitamisega tegelev juriidiline isik või riigiasutus peab oma lennutegevuse registreerima Lennuametis.

 (2) Lennuamet väljastab mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise kohta registreerimistunnistuse. Registreerimistunnistus on dokument, mis kinnitab, et juriidilisel isikul või riigiasutusel on lennutegevuse ohutuks korraldamiseks ning õhusõidukite ohutuks käitamiseks vajalike oskustega personal ja nõuetekohased vahendid ning välja töötatud ja rakendatud vastavad protseduurireeglid.

 (3) Registreerimistunnistus kehtib viis aastat.

 (4) Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise, registreerimistunnistuse väljaandmise, muutmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra, registreerimistunnistuse vormi ning registreerimistaotlusele ja lennutegevuse käsiraamatu sisule esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (5) Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise taotluse läbivaatamise ning registreerimistunnistuse kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 428.  Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise tingimused

 (1) Mittetulunduslik lennutegevus registreeritakse, kui taotleja tõendab, et tal on lennutegevuse ohutuks korraldamiseks ning õhusõidukite ohutuks käitamiseks vajalike oskustega personal, nõuetekohased vahendid ning välja töötatud vastavad protseduurireeglid ning koostatud lennutegevuse käsiraamat.

 (2) Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise taotleja peab olema Eestis registreeritud juriidiline isik või riigiasutus.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 429.  Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimisest, registreerimistunnistuse muutmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumine ning registreerimistunnistuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimisest, registreerimistunnistuse muutmisest või selle kehtivusaja pikendamisest keeldutakse, kui:
 1) ei ole tagatud lennutegevuse ohutu korraldamine ning õhusõidukite ohutu käitamine, puuduvad vajalike oskustega personal ja nõuetekohased vahendid ning ei ole välja töötatud või rakendatud vastavaid protseduurireegleid ning koostatud lennutegevuse käsiraamatut;
 2) taotleja rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid;
 3) taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 428 lõikes 2 sätestatud nõudele või
 4) taotluses ei ole esitatud kõiki nõuete täitmise kontrollimiseks vajalikke andmeid või dokumente või esitatud andmed või dokumendid ei vasta tegelikkusele.

 (2) Registreerimistunnistuse võib kehtetuks tunnistada, kui registreerimistunnistust omav isik:
 1) ei taga lennutegevuse korraldamisel ja õhusõidukite käitamisel piisavat lennuohutust;
 2) ei täida Lennuameti riikliku järelevalve korras tehtud ettekirjutusi või
 3) rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 4210.  Õhusõiduki lepingulise kasutamise kooskõlastamine

 (1) Komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 II lisa OPS-alajao punkti ARO.OPS.110 kohasel õhusõiduki kasutusse võtmisel või õhusõiduki kasutusse andmisel peab lennuettevõtja sertifikaadi taotleja või lennuettevõtja sertifikaati omav isik, kes annab või võtab õhusõiduki kasutusse, enne õhusõiduki kasutamise lepingu sõlmimist esitama selle kooskõlastamiseks Lennuametile.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (2) Kooskõlastamiseks esitatud lepingus peavad sisalduma järgmised andmed:
 1) kasutuse liik, kasutusperioodi algus ja kestus;
 2) andmed lepingupoolte kohta – isiku- või registrikood, nimi, tegevuskoht, postiaadress, lennuettevõtja sertifikaadi olemasolu korral selle number;
 3) andmed kasutusse antava õhusõiduki kohta – õhusõiduki tüüp, seerianumber, registreerimistunnus;
 4) eeldatav õhusõiduki alalise paiknemise koht ja kavandatud lendude piirkond.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule tuleb Lennuametile esitada selle lennuettevõtja sertifikaadi andmed, kes annab õhusõiduki kasutusse ning kelle lennuettevõtja sertifikaadi alusel ja tingimustel kasutusse antud õhusõidukit käitatakse.

 (4) Lennuamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetele küsida muid lennuohutuse ja lennundusjulgestuse seisukohalt olulisi andmeid, mis on kooskõlastuse andmiseks vajalikud.

 (5) Otsuse lepingu kooskõlastamise kohta teeb Lennuamet hiljemalt 15 tööpäeva jooksul kooskõlastamiseks esitatud lepingu ja andmete saamise päevast arvates ning teatab otsusest kirjalikult viivitamata kooskõlastuse taotlejale.

 (6) Lennutöödega tegelev lennuettevõtja peab õhusõiduki kasutusse võtmisel ning selle käitamisel kasutusse andja lennuettevõtja sertifikaadi alusel tagama õhusõiduki käitamise vastavuses ärilise lennutranspordiga tegelevale lennuettevõtjale nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 lisa III B-alajao osas OPS 1.165 kehtestatud nõuetega.

 (7) Õhusõiduki käitamine ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kooskõlastuseta ei ole lubatud.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 43.  [Kehtetu - RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 44.  Muutused lennuettevõtja sertifikaadi alustes
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (1) Lennuettevõtja sertifikaati omav isik on kohustatud Lennuametile viivitamata kirjalikult teatama kõigist muutustest andmetes, mis olid aluseks sertifikaadi väljaandmisel.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (2) Lennuohutuse tagamise huvides võib Lennuamet muuta sertifikaati või selle käitamistingimusi, kui käitaja või tema tegevus ei vasta käesoleva seaduse § 424 lõikes 1 nimetatud nõuetele. Sertifikaadi muutmisest teavitatakse kirjalikult viivitamata sertifikaati omavat isikut.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 45.  [Kehtetu - RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 46.  Mitteregulaarne lennuühendus Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (1) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja peetav mitteregulaarne lennuühendus Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt toimub vastavalt välislepingutele või Lennuameti nõusolekul.

 (2) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja, kes taotleb nõusolekut mitteregulaarse lennuühenduse alustamiseks Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt, esitab Lennuametile järgmised dokumendid:
 1) kehtiv lennuettevõtja sertifikaat;
 2) kehtiv lennutegevusluba, kui selle olemasolu nõuab asjaomane Euroopa Liitu mittekuuluv riik;
 3) tõestus vastutuskindlustuslepingu olemasolu kohta;
 4) kehtiv mürasertifikaat;
 5) tõestus ACAS II olemasolust õhusõiduki pardal vastavalt käesoleva seaduse § 101 lõikele 4;
 6) kehtiv lennukõlblikkussertifikaat;
 7) kehtiv lennukõlblikkuse kontrolli tõend, kui selle olemasolu nõuab asjaomane Euroopa Liitu mittekuuluv riik;
 8) lennuettevõtja julgestuskäsiraamat.

 (3) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja peab Lennuametile kirjalikult kinnitama, et ta järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.02.2004, lk 1–8), sätestatud nõudeid.

 (4) Lennuamet otsustab nõusoleku andmise kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist.

 (5) Lennuamet keeldub nõusoleku andmisest, kui:
 1) nõusoleku taotleja ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente;
 2) nõusoleku taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
 3) Lennuamet ei ole veendunud, et lennuettevõtja suudab tagada ohutut lennutegevust.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

71. peatükk LENNUNDUSJULGESTUS 
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 461.  Lennundusjulgestusalane koostöö

 (1) Riikliku lennundusjulgestusalase koostöö koordineerimiseks ja tõhustamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister lennundusjulgestusalastes küsimustes nõuandva komisjoni.

 (2) Komisjoni kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi, Siseministeeriumi, Lennuameti, Kaitsepolitseiameti, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Tsiviillennundusele avatud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja moodustab lennuväljal või kopteriväljakul tegutsevate ettevõtjate ja riigiasutuste esindajatest koosneva lennujaama julgestuskomitee, kelle ülesandeks on koordineerida lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tegutsevate ettevõtjate ja ametiasutuste lennundusjulgestusalast koostööd.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 462.  Riigiasutuste lennundusjulgestusalased ülesanded ja vastutus

 (1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas korraldab lennundusjulgestusalast tegevust Õhuväe Staap.

 (2) Lennuväljadel või kopteriväljakutel, mida kasutavad ühiselt riiklik ja tsiviillennundus, töötab lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja ühised lennundusjulgestuse meetmed.

 (3) Maksu- ja Tolliamet tagab vastavalt oma pädevusele reisijate, käsipagasi, pagasi, kauba ja õhusõidukite kontrolli.

 (4) Politsei- ja Piirivalveamet:
 1) tagab politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel ja korras avaliku korra ja julgeolekuotstarbelise läbivaatuse protseduuride tegemise kaitse lennujaamades;
 2) teostab riigipiiri seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud alustel ja korras, või kui see tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest, siis reisijate ja õhusõidukite meeskonnaliikmete piirikontrolli, tõkestab ebasoovitavate isikute riiki sisenemist ning saadab või võtab lennuettevõtjalt (saatjalt) vastu väljasaadetavaid isikuid riigi vastavale ametkonnale üleandmiseks.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (5) Kaitsepolitseiameti ülesandeks on vastavalt oma pädevusele õhusõiduki ja lennuohutusvastaste ründejuhtude ennetamine ja tõkestamine ning hädaolukorra lahendamine terrorikuriteo korral.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (6) [Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (7) Päästeamet teostab tsiviillennunduses päästeseaduses sätestatud alusel ja korras pommiähvarduste ja -kahtluste korral otsimis- ja demineerimistöid ning tagab ohuolukordade tekkimisel teabevahetuse ja häireteeninduse.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (8) Lisaks muudele käesolevas peatükis sätestatud ülesannetele täidab Lennuamet järgmisi lennundusjulgestusalaseid ülesandeid:
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 1) juhendab isikuid julgestuskäsiraamatute ning lennundusjulgestusalaste menetluste ja meetmete väljatöötamisel;
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 2) tagab lennundusjulgestusalaste dokumentide kättesaadavuse põhjendatud huviga isikutele, kes vajavad nimetatud informatsiooni tööülesannete täitmiseks;
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]
 3) kooskõlastab tsiviillennundusrajatiste projekteerimise, olemasolevate tsiviillennundusehitiste laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumente lennundusjulgestusalastes küsimustes;
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]
 4) kooskõlastab lennundusjulgestusalaseid koolituskavasid;
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 5) kooskõlastab relva ja selle laskemoona kaasavõtmise ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi;
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]
 6) koostab ja kinnitab Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu (National Civil Aviation Security Programme) ja haldab seda.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 463.  Ettevõtjate lennundusjulgestusalased ülesanded ja vastutus

 (1) Lennuettevõtja, lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja ning pardavarude kokkuleppeline tarnija:
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 1) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 2) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 3) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 4) tagab ehitiste ehitamisel ning olemasolevate ehitiste rekonstrueerimisel lennundusjulgestusalaste nõuete täitmise;
 5) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 6) informeerib kohe kinnipidamisõigust omavat asutust isikust, kes ebaseaduslikult siseneb või püüab siseneda lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele või julgestuspiirangu alale, samuti isikust, kes rikub lennundusjulgestusalaseid nõudeid;
 7) teatab viivitamata Lennuametile kõikidest talle teada olevatest lennundusjulgestusalastest probleemidest ja rikkumistest;
 8) esitab lennuvälja või kopteriväljaku projekteerimise, olemasolevate tsiviillennunduse ehitiste laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumentide projektid Lennuametile kooskõlastamiseks.

 (2) Õhusõidukit pardavarudega varustav või õhusõiduki salongi või lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala puhastamisega tegelev ettevõtja kooskõlastab kasutatavad julgestusmeetmed lennuettevõtja ja Lennuametiga.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule lennuvälja või kopteriväljaku käitaja:
 1) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 2) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 3) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 4) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 5) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 6) tagab juurdepääsukontrolli lennuvälja või kopteriväljaku lennualale;
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 7) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 8) tagab lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele ja julgestuspiirangualale sisenevate isikute ja sõidukite tuvastamise;
 9) tagab mittereisijatest isikute ja nendega kaasas olevate esemete julgestusotstarbelise läbivaatuse enne isikute sisenemist lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale;
 10) tagab lahkuvate reisijate ja nende käsipagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne julgestuspiirangualalt lahkuva õhusõiduki pardale minekut;
 11) tagab transfeerreisijate, nende käsipagasi ja registreeritud pagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne õhusõiduki pardale minekut;
 12) tagab julgestusotstarbelise läbivaatuse läbinud reisijate ja nende käsipagasi kaitse lubamatu sekkumise eest alates julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamise kohast kuni õhusõiduki pardale minekuni;
 13) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 14) tagab registreeritud pagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualalt lahkuva õhusõiduki pardale laadimist;
 15) tagab registreeritud pagasi kaitse lubamatu juurdepääsu eest alates julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisest või vedaja nõustumisest vedada kuni selle õhusõiduki lahkumiseni, millele pagas laaditakse;
 16) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Lennuametit.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule lennuettevõtja:
 1) määratleb julgestuskäsiraamatus meetmed ja protseduurid õhusõiduki pardal ohutuse tagamiseks, kui õhusõidukiga reisib käesoleva seaduse §-s 4613 nimetatud erikohtlemist vajav reisija, ning tagab võimaluse korral õhusõiduki kapteni informeerituse nimetatud reisijast;
 2) tagab õhusõiduki nõuetekohase julgestuskontrolli ja läbiotsimise ning pärast nõuetekohast õhusõiduki julgestuskontrolli või läbiotsimist õhusõiduki kaitstuse lubamatu juurdepääsu eest kuni õhusõiduki lahkumiseni;
 3) tagab, et õhusõiduki pardal veetavad registreeritud pagasiühikud on individuaalselt määratletud reisijaga koosliikuva või reisijast eraldiliikuva pagasiühikuna, on nõuetekohaselt läbi vaadatud ning lubatud vedamiseks konkreetsel lennul;
 4) märgistab oma posti tähisega „lennuettevõtja post” ja saadetised tähisega „lennuettevõtja saadetis”;
 5) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 6) tagab õhusõiduki kapteni informeerituse õhusõiduki pardal olevate relvastatud isikute arvust ning nende istekohtade asukohast;
 7) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 8) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 9) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 10) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Lennuametit.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule aeronavigatsiooniteenuse osutaja:
 1) teavitab Lennu- ja Merepääste Koordinatsioonikeskust, Päästeameti juhtimiskeskust, lennuvälja või kopteriväljaku julgestusteenistust ning Tallinnas Tallinna lennuvälja peadispetšerit ohuolukorras olevast õhusõidukist;
 2) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 3) tagab ohuolukorda sattunud õhusõiduki lennu juhtimise Tallinna lennuinfopiirkonnas ning edastab teabe kõikidele lennumarsruudil asuvatele lennuliiklusteenistustele ning võimaluse korral sihtlennuväljale;
 4) tagab õhusõiduki käitaja teavitamise võimalikust ohuolukorrast ning muudest sellega seotud asjaoludest;
 5) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 6) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 7) tagab oma töötaja usaldusväärsuse kontrollimise enne lennujaama läbipääsuloa väljastamist;
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]
 8) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Lennuametit.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 464.  Lennundusjulgestusalane koolitus

 (1) Lennundusjulgestusalane koolitus peab vastama komisjoni määruses (EL) nr 185/2010, millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks (EÜT L 55, 05.03.2010, lk 1), sätestatud nõuetele.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusele võib julgestusmeetmeid kohaldavat isikut koolitada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni või Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi poolt korraldataval ja nende poolt tunnustatud või sertifitseeritud julgestusinstruktori läbiviidaval julgestusalasel koolitusel või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud koolituskava alusel selle liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatud instruktori läbiviidaval julgestusalasel koolitusel.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 465.  Lennundusjulgestusalase koolituse kava heakskiitmine

 (1) Lennundusjulgestusalase koolituse kava peab sisaldama julgestusalaste teadmiste ja oskuste omandamiseks vajalikke teemasid.

 (2) Koolituskava ja selles tehtavad muudatused peab heaks kiitma Lennuamet. Koolituskava peab uuendama lennundusjulgestusnõuete või julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtja tegevuse muutumise korral või muudel asjakohastel juhtudel.

 (3) Isik, kes taotleb koolituskava või selle muudatuste heakskiitmist, esitab Lennuametile koolituskava, milles tuleb kajastada vähemalt:
 1) koolituse pealkiri, teema või valdkond;
 2) koolituse sihtgrupp;
 3) koolituse eesmärk;
 4) koolituskava koostamise aluseks olev alusmaterjal;
 5) koolituse sisu;
 6) moodulite kestus ning nende käigus omandatavad teadmised ja oskused;
 7) kasutatavad vahendid ja jagatavad materjalid;
 8) õpetamismeetodid;
 9) teadmiste kontrollimise ja hindamise metoodika;
 10) tulemuste fikseerimise põhimõtted.

 (4) Lennuamet teeb koolituskava heakskiitmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.

 (5) Lennuameti tehtud heakskiitmise otsus kehtib tähtajatult.

 (6) Lennuamet keeldub koolituskava heaks kiitmast, kui koolituskava ei sisalda teadmiste ja oskuste omandamiseks vajalikke teemasid.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 466.  Lennundusjulgestusalast koolitust läbiviiva julgestusinstruktori tunnustamine

 (1) Lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviivat julgestusinstruktorit peab olema Lennuamet tunnustanud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tunnustust taotlev isik peab vastama nõuetele, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 185/2010 koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile.

 (3) Isik, kes taotleb enda tunnustamist lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviiva julgestusinstruktorina, esitab Lennuametile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) julgestusinstruktori tunnustamise taotlus, milles taotleja märgib, milliseid komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 punktis 11.2 loetletud koolitusi ta läbi viia soovib;
 2) kirjalik kinnitus taustakontrolli läbimise kohta või taotlus selle tegemiseks;
 3) elulookirjeldus, millest nähtub isiku kvalifikatsioon ja töökogemus;
 4) asjakohased dokumendid või koopiad dokumentidest, mis tõendavad, et isik omab käesoleva lõike punktis 1 märgitud koolituste läbiviimiseks nõutavaid teadmisi ja oskusi.

 (4) Lennuamet teeb tunnustamise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.

 (5) Lennuamet tunnustab taotlejat lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviiva julgestusinstruktorina üksnes nende taotluses märgitud koolituste läbiviimiseks, milleks taotleja omab vajalikku kvalifikatsiooni ja töökogemust.

 (6) Lennuameti tehtud tunnustamise otsus kehtib tähtajatult.

 (7) Lennuamet keeldub julgestusinstruktori tunnustuse andmisest, kui:
 1) isik ei vasta komisjoni määruses (EL) nr 185/2010 sätestatud koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile esitatud nõuetele;
 2) taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 4 sätestatud asjaolu;
 3) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tunnustuse andmisest keelduda käesoleva lõike punktis 1 sätestatud alusel.

 (8) Lennuamet võib keelduda julgestusinstruktori tunnustuse andmisest, kui taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 5 sätestatud asjaolu.

 (9) Lennuamet tunnistab tunnustamise otsuse kehtetuks, kui julgestusinstruktori suhtes esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 4 sätestatud asjaolu.

 (10) Lennuamet võib tunnustamise otsuse kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada, kui:
 1) isik ei vasta komisjoni määruses (EL) nr 185/2010 sätestatud koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile esitatud nõuetele;
 2) julgestusinstruktori suhtes esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 5 sätestatud asjaolu;
 3) riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et julgestusinstruktori korraldatud koolitused ei taga koolitatavale nõutavaid teadmisi või oskusi.

 (11) Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktis 1 või 3 nimetatud puuduste ilmnemisel teeb Lennuamet tunnustust omavale isikule ettekirjutuse. Kui tunnustust omav isik ei täida ettekirjutust Lennuameti määratud tähtaja jooksul, peatatakse tähtajaliselt tunnustuse kehtivus. Tunnustuse kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.

 (12) Kui tunnustust omav isik ei ole Lennuameti määratud tähtaja jooksul tunnustuse kehtivuse peatamise aluseks olevaid puudusi kõrvaldanud, tunnistab Lennuamet tunnustuse kehtetuks.

 (13) Julgestusinstruktori tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 467.  Piirangute kehtestamine lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil ja sellega piirnevatel aladel
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015 - muudetud paragrahvi number 46.5 numbriks 46.7]

 (1) Lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil määratletud julgestuspiirangualad kooskõlastatakse Lennuametiga ning tehakse teatavaks kõigile lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tööülesandeid täitvatele isikutele.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Lennuvälja käitaja, lennuväljal tegutsevad ettevõtjad ning ametiasutused vastutavad juurdepääsu eest oma territooriumile ja ehitistele.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (3) Lennuvälja lennualaga piirnevale alale viie meetri ulatuses lennuvälja piirdeaiast arvates, sealhulgas munitsipaal- ja eramaale, ei ole lubatud püstitada ehitisi ja paigutada seadmeid, mis ei ole seotud lennuvälja käitamisega, ega ladustada materjale ning parkida sõidukeid. Sõidukite parkimine ja materjalide ladustamine nimetatud alal on lubatud Lennuameti kehtestatud täiendavate julgestusmeetmete kohaldamise korral.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 468.  Läbipääsu lubav dokument ja selle kontrollimise üldnõuded
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015 - muudetud paragrahvi number 46.6 numbriks 46.8]

 (1) Lennuvälja ja kopteriväljaku territooriumil ühtsete läbipääsulubade süsteemi korraldamise ja kontrolli eest vastutavad ning läbipääsulubasid väljastavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 300/2008, komisjoni määrusele (EÜ) nr 272/2009, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid (ELT L 91, 03.04.2009, lk 7), ja komisjoni määrusele (EL) nr 185/2010 Lennuamet ning lennuvälja või kopteriväljaku käitaja.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (2) Isik võib lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal liikuda järgmiste dokumentide alusel:
 1) kindlale lennule minemise eesmärgil reisija lennupileti alusel väljastatud kehtiv õhusõiduki pardakaart koos isikut tõendava dokumendiga;
 2) Lennuameti ja lennuvälja või kopteriväljaku käitaja poolt väljastatud kehtiv isiku läbipääsuluba;
 3) õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat riigipiiri ületamist lubava dokumendina tööülesannete täitmisel.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (3) Reisija esitab julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisel läbivaatuse tegijale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud pardakaardi ning läbivaatuse tegijale või politseiametnikule isikut tõendava dokumendi nende nõudmisel.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (4) Reisija õhusõiduki pardale minekul veendub õhusõiduki käitaja või tema esindaja reisija pardalemineku õigsuses, kontrollides reisija isikut tõendavat dokumenti ning pardakaarti.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (5) [Kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (6) Läbipääsuloa väljaandjal on õigus lennuväljal kehtivate julgestusnõuete rikkumise korral osaliselt või täielikult läbipääsuloaga antud volitused peatada või läbipääsuluba kehtetuks tunnistada.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 469.  Taustakontroll
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015 - muudetud paragrahvi number 46.7 numbriks 46.9]

 (1) Isiku sobilikkuse hindamiseks lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale saatjata pääsemiseks, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi või tunnistuse saamiseks ja lennundusjulgestusalaste ülesannete täitmiseks teostab Kaitsepolitseiamet isiku taustakontrolli (edaspidi kontroll).

 (2) Kontrolli teostatakse füüsilise isiku (edaspidi kontrollitav) suhtes, kes taotleb või omab järgmisi dokumente või kes hakkab täitma või täidab järgmisi lennundusjulgestusalaseid ülesandeid:
 1) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale saatjata pääsu võimaldav läbipääsuluba (edaspidi läbipääsuluba);
 2) õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat (edaspidi meeskonnaliikme sertifikaat);
 3) õhusõiduki meeskonnaliikme tunnistus (edaspidi meeskonnaliikme tunnistus);
 4) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamine;
 5) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutamine;
 6) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuse eest vastutamine;
 7) kokkuleppelise esindaja julgestuse eest vastutamine;
 8) tuntud saatja julgestuse eest vastutamine;
 9) pardavarude kokkuleppelise tarnija julgestuse eest vastutamine;
 10) julgestuskoolitusi läbiviiva instruktori ülesannete täitmine.

 (3) Kontrolli tulemus võib olla aluseks:
 1) läbipääsuloa ja meeskonnaliikme sertifikaadi ning tunnistuse väljastamisest keeldumiseks ning nende kehtetuks tunnistamiseks;
 2) kontrollitava tööle või teenistusse võtmisest keeldumiseks ja töö- või teenistussuhte lõpetamiseks või teenuse kasutamisest keeldumiseks;
 3) käesoleva seaduse alusel antava loa või tunnustuse andmisest keeldumiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (4) Kontrolli tulemusena peab kohaldama käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud meetmeid, kui esinevad järgmised asjaolud:
 1) kontrollitava tegevus on suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku vastu;
 2) kontrollitav on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille eesmärk on rünnata lennundustegevust;
 3) kontrollitav on piiratud teovõimega.

 (5) Kontrolli tulemusena võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud meetmeid, kui esinevad järgmised asjaolud:
 1) kontrollitav on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatavana või süüdistatavana;
 2) kontrollitav on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest viimase viie aasta jooksul ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
 3) kontrollitaval on mitu väärteokaristust ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
 4) kontrollitav on isikuandmete ankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid;
 5) kontrollitaval on narkootilise või psühhotroopse aine, alkoholi- või hasartmängusõltuvus;
 6) kontrollitaval on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;
 7) kontrollitav on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad.

 (6) Kaitsepolitseiametil on õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude esinemist kontrollida ka läbipääsuloa või meeskonnaliikme sertifikaadi ja tunnistuse kehtivusajal või ajal, mil kontrollitav täidab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–10 nimetatud lennundusjulgestusalaseid ülesandeid.

 (7) Kui kontrollitava suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmeid, nimetatakse kontrollitav võimaluse korral teisele ameti- või töökohale või vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse alusel ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras või lõpetatakse töösuhe käesoleva seaduse alusel ja töölepingu seaduses ettenähtud korras.

 (8) Kontrolli tegemiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul, peab kontrollitav esitama isikuandmete ankeedi ja kirjaliku nõusoleku isikuandmete töötlemiseks järgmiselt:
 1) lennuvälja või kopteriväljaku käitajale või Lennuametile, kui taotletakse läbipääsuluba;
 2) lennuettevõtjale, kui taotletakse meeskonnaliikme tunnistust;
 3) Lennuametile kõikidel muudel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.

 (9) Isikuandmete ankeedis esitab kontrollitav oma isikuandmed, andmed perekondlike sidemete, hariduskäigu ja tööalase tegevuse kohta ning muud andmed, mis võimaldavad kontrollida käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude esinemist. Võimaluse korral esitab kontrollitav koos isikuandmete ankeediga selles toodud elu- ja töökohaandmeid ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid ning karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta kõigist taotluses märgitud elukohariikidest, välja arvatud Eestist.

 (10) Lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, lennuettevõtja ning Lennuamet edastavad kontrollitava esitatud dokumendid kontrolli tegemiseks Kaitsepolitseiametile.

 (11) Kaitsepolitseiamet teavitab kirjalikult 15 päeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist lennuvälja ja kopteriväljaku käitajat, lennuettevõtjat ning Lennuametit kontrolliga tuvastatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 toodud asjaoludest.

 (12) Kui kontrolli läbiviimiseks tuleb Kaitsepolitseiametil teha järelepärimine rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigile või kohalikule omavalitsusele või haridusasutusele, võib kontrolli tulemustest teavitamise tähtaega pikendada kuni 45 päevani.

 (13) Isikuandmete ankeedi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 4610.  Juurdepääs õhusõidukile
[Kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015 - muudetud paragrahvi number 46.8 numbriks 46.10]

§ 4611.  Isikute ja nende pagasi julgestusotstarbeline läbivaatus
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015 - muudetud paragrahvi number 46.9 numbriks 46.11]

 (1) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale ning õhusõiduki pardale viimiseks keelatud esemete loetelu hoitakse lennujaama reisiterminalis ja pääslates nähtaval kohal.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale ja õhusõiduki pardale ei lubata isikut, kes keeldub läbivaatusest või on alust arvata, et ta võib asetada ohtu iseennast või teisi isikuid.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (3) Läbivaatuse tegemiseks vajalike tehniliste vahendite mittetöökorras oleku või elektrikatkestuse korral tehakse läbivaatus käsitsi.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (4) Julgestusalasest läbivaatusest vabastatakse riigipead, Eesti Vabariigi peaminister, Riigikogu esimees, välisminister ning nimetatud isikutega koos reisivad abikaasad ja alaealised lapsed. Julgestusalasest läbivaatusest on vabastatud ka välisriigi samaväärse positsiooniga isikud, käesolevas lõikes loetletud isikute kaitset tagavad ning nendega koos reisivad või neid reisile saatvad ihukaitsjad ning julgestusalasest läbivaatusest vabastatud isikute käsipagas.
[RT I, 21.10.2015, 1 - jõust. 22.10.2015]

 (41) Vabariigi Presidendi Kantselei direktori taotlusel võib Välisministeerium vabastada julgestusalasest läbivaatusest Vabariigi Presidendi poolt visiidile kutsutud külalise. Riigikogu esimees võib vabastada julgestusalasest läbivaatusest Eesti Vabariigis ametlikul visiidil viibiva Riigikogu külalise. Julgestusalasest läbivaatusest vabastamisest tuleb teavitada käesoleva paragrahvi lõikes 43 sätestatud korras.
[RT I, 21.10.2015, 1 - jõust. 22.10.2015]

 (42) Vabariigi Valitsuse liikme või riigisekretäri taotlusel võib Välisministeerium vabastada julgestusalasest läbivaatusest Eesti Vabariigis ametlikul visiidil viibiva külalise.
[RT I, 21.10.2015, 1 - jõust. 22.10.2015]

 (43) Julgestusalasest läbivaatusest vabastatud isiku saabumisest lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale teavitab lennuvälja või kopteriväljaku käitajat julgestusalasest läbivaatusest vabastatud isiku kutsuja kirjalikult ja võimalusel vähemalt 48 tundi enne isiku saabumist lennuväljale.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (5) Kui registreeritud pagasi läbivaatamisel selgub, et pagas võib sisaldada keelatud esemeid, ja kui reisijat ei õnnestu üles leida, on julgestustöötajal õigus lennuettevõtja esindaja juuresolekul pagas avada. Lukustatud pagasit võib põhjendatud kahtluse korral avada Politsei- ja Piirivalveameti või Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul või reisija kirjalikul nõusolekul.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (6) [Kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (7) Läbivaatuseks vajalikud julgestusseadmed, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 300/2008, on nimetatud vahendite soetajal õigus kooskõlastada Lennuametiga.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 4612.  Kauba, posti ja pardavarude julgestusmeetmete eest vastutavad isikud ning nende tunnustamine
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015 - muudetud paragrahvi number 46.10 numbriks 46.12]

 (1) Kauba ja posti julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 300/2008, komisjoni määrustele (EÜ) nr 272/2009 ja (EL) nr 185/2010 tuntud saatja, kokkuleppeline esindaja ja esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja.

 (2) Pardavarude julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 300/2008, komisjoni määrustele (EÜ) nr 272/2009 ja (EL) nr 185/2010 lennuettevõtja, pardavarude kokkuleppeline tarnija või tuntud tarnija.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud peavad vastama komisjoni määruses (EL) nr 185/2010 nende kohta kehtestatud nõuetele.

 (4) Tuntud saatjat, kokkuleppelist esindajat ja pardavarude kokkuleppelist tarnijat peab olema Lennuamet tunnustanud.

 (5) Isik, kes taotleb enda tunnustamist käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuna, esitab Lennuametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kinnituse julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku taustakontrolli läbimise kohta või taotluse selle tegemiseks.

 (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetele ja dokumentidele peab kokkuleppelise esindaja staatust ja pardavarude kokkuleppelise tarnija staatust taotlev isik esitama:
 1) julgestuskäsiraamatu;
 2) komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 kohase allkirjastatud kohustuste deklaratsiooni „Kokkuleppeline esindajaˮ või „Pardavarude kokkuleppeline tarnijaˮ.

 (7) Kui tunnustuse taotlust ei vaadata tähtaja jooksul läbi, ei loeta tunnustust tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

 (8) Lennuamet tunnustab tuntud saatjat, kokkuleppelist esindajat ja pardavarude kokkuleppelist tarnijat, kui nad vastavad komisjoni määruses (EL) nr 185/2010 sätestatud nõuetele.

 (9) Tunnustamise otsus kehtib kuni viis aastat.

 (10) Tunnustuse kehtivuse pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt 60 päeva enne tunnustuse kehtivuse lõppemist ning taotlusele tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud dokumendid.

 (11) Lennuamet keeldub tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui:
 1) kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustust taotleva isiku esitatud julgestuskäsiraamat või allkirjastatud deklaratsioon ei vasta komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 lisa punkti 6.3.1.2 alapunktis a esitatud nõuetele;
 2) tegevuskoha kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse, et tuntud saatja ei kohalda komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 liites 6-B sätestatud nõudeid;
 3) tegevuskoha kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse, et kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustust taotlev isik ei kohalda nõuetekohaselt oma julgusetuskäsiraamatus sätestatud meetmeid;
 4) julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 4 sätestatud asjaolu;
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]
 5) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tunnustuse andmisest või muutmisest keelduda käesoleva lõike punktides 1–3 sätestatud alustel;
 6) isik ei esita vähemalt 60 päeva enne tunnustuse kehtivuse lõppu taotlust tunnustuse kehtivuse pikendamiseks.

 (12) Lennuamet võib keelduda tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 5 sätestatud asjaolu.
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (13) Lennuamet tunnistab tunnustuse otsuse kehtetuks, kui julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 4 sätestatud asjaolu.
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (14) Lennuamet võib tunnustuse kehtetuks tunnistada, kui:
 1) riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et tuntud saatja ei kohalda komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 liites 6-B sätestatud nõudeid;
 2) julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 5 sätestatud asjaolu;
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]
 3) riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et kokkuleppeline esindaja või pardavarude kokkuleppeline tarnija ei kohalda nõuetekohaselt oma julgestuskäsiraamatus sätestatud meetmeid.

 (15) Tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja ja pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 4613.  Diplomaatilise posti julgestusotstarbeline läbivaatus
[Kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015 - muudetud paragrahvi number 46.11 numbriks 46.13]

§ 4614.  Tulirelvad ning laskemoon õhusõiduki pardal
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015 - muudetud paragrahvi number 46.12 numbriks 46.14]

 (1) Tsiviilõhusõidukis registreeritud pagasina veetavad tulirelvad peavad olema tühjaks laetud ja pakendatud viisil, mis välistab nendele juurdepääsu ja kasutamise kogu lennu vältel. Kui õhusõiduki käitajal ei ole võimalik tagada nimetatud eseme puutumatust nimetatud ajavahemikul, siis relva õhusõiduki pardale ei võeta.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (2) Tulirelva kandmine õhusõiduki salongis toimub vastavalt relvaseaduses sätestatud korrale ning vedu teostava lennuettevõtja lennutegevuskäsiraamatus sätestatu kohaselt.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (3) Tulirelva ning laskemoona vedamisel õhusõidukiga registreeritud pagasina tehakse pakendile sellekohased ingliskeelsed märked „firearmˮ või kasutatakse vastavasisulist piktogrammi.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 4615.  Erikohtlemist vajava reisija vedamine
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015 - muudetud paragrahvi number 46.13 numbriks 46.15]

 (1) Erikohtlemist vajavaks reisijaks käesoleva seaduse tähenduses peetakse:
 1) kinnipeetavat, arestialust ja vahistatut;
 2) riigist väljasaadetavat isikut;
 3) reisijat, kes võib mis tahes muudel asjaoludel ohustada õhusõidukit ning selles viibivaid isikuid.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (2) Vähemalt 24 tundi enne lennu planeeritavat toimumist informeerib lennu broneerija kirjalikult erikohtlemist vajava reisija veost lennuvälja käitajat ning lisaks lennuettevõtjat või tema esindajat, kes teatab õhusõiduki kaptenile erikohtlemist vajava reisija lennu aja, edastab riskianalüüsi ning vajaduse korral relvaga õhusõiduki pardal viibivate õiguskaitseorgani esindajate arvu ja istekohtade asukoha.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (3) Erikohtlemist vajavat reisijat saadab vajaduse korral õiguskaitseorgani esindaja.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (4) Riigist väljasaadetav isik võib olla õhusõiduki pardal saatjata, kui on piisavalt alust arvata, et isik ei mõjuta lennu ajal lennu kulgemise ohutust. Riigist väljasaadetava reisija eest kuni tema üleandmiseni vastava riigi immigratsiooniteenistusele vastutab saatja puudumise korral vedaja.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (5) [Kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 4616.  Täiendavad julgestusmeetmed
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015 - muudetud paragrahvi number 46.14 numbriks 46.16]

 (1) Lennuvälja või kopteriväljaku käitaja ja lennuettevõtja võtavad Lennuameti poolt nimetatud kõigi või teatud lennuettevõtjate lendude teenindamisel kindlaksmääratud ajavahemikuks või määramata ajaks kasutusele Lennuameti poolt kehtestatud täiendavad julgestusmeetmed.

 (2) Võimaluse korral arvestab Eesti välisriikide taotlusi täiendavate julgestusmeetmete kohaldamisel konkreetse lennu või lendude suhtes ning vajaduse korral nõuab nimetatud meetmete kohaldamisega kaasnevate kulude katmist taotleja riigi poolt.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 4617.  Teavitamine lennundusjulgestust mõjutavast juhtumist ja ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundustegevusse
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015 - muudetud paragrahvi number 46.15 numbriks 46.17]

 (1) Lennuettevõtja, lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kokkuleppeline esindaja, pardavarude kokkuleppeline tarnija, tuntud saatja ja mis tahes muu julgestusmeetmeid kohaldav ettevõtja teavitab tõsisest julgestusalasest rikkumisest või intsidendist või ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundusse Lennuametit kirjalikult hiljemalt järgmisel tööpäeval ja edastab Lennuametile ettevõttesisese uurimise tulemuste aruande

 (2) Ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundusse teavitab Lennuamet Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni 30 päeva jooksul ning juhtumi lõpparuanne saadetakse Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile viivitamata pärast uurimise lõppkokkuvõtte tegemist.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 4618.  Julgestusmeetmeid kohaldava isiku kvalifikatsioon, väljaõpe ja tunnustamine

 (1) Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tööülesanded on seotud isikute, nendega kaasas olevate esemete, käsipagasi, registreeritud pagasi, lennuettevõtja posti ja saadetiste, posti, kauba, pardavarude ja lennuväljavarude julgestusalase läbivaatuse teostamise, sõidukite kontrollimise, lennuvälja ja kopteriväljaku julgestuspiirangualadele juurdepääsu kontrolli ning patrullide tegemisega.

 (2) Julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldavat isikut peab olema Lennuamet tunnustanud.

 (3) Lennuamet annab julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse, kui taotleja:
 1) on Eesti alaline elanik või Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik;
 2) on vähemalt 19-aastane;
 3) terviseseisund võimaldab täita tema ülesandeid;
 4) valdab riigikeelt vähemalt keeleseaduses sätestatud B2-tasemel, kui see on vajalik tööülesannete täitmiseks;
 5) omab vähemalt keskharidust;
 6) on edukalt läbinud taustakontrolli;
 7) omab tööülesannete täitmiseks vajalikke komisjoni määruses (EL) nr 185/2010 sätestatud julgestusmeetmeid kohaldavale isikule esitatud nõuete kohaseid teadmisi ja oskusi;
 8) on läbinud tööülesannete täitmiseks vajaliku komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 nõuetele vastava koolituse.

 (4) Isiku terviseseisundi hindamisel lähtutakse turvaseaduse alusel turvatöötaja tervisele kehtestatud nõuetest, võttes seejuures arvesse isikule määratud tööülesannete iseloomu.

 (5) Lennuamet keeldub julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse andmisest ja tunnustuse kehtivuse pikendamisest järgmistel juhtudel:
 1) taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele;
 2) taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 4 sätestatud asjaolu;
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]
 3) taotleja on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tunnustuse andmisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest keelduda käesoleva lõike punktis 1 sätestatud alusel.

 (6) Lennuamet võib keelduda julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse andmisest ja tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 5 sätestatud asjaolu.
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (7) Kui julgestusmeetmeid kohaldav isik teostab isikute, nendega kaasas olevate esemete, käsipagasi, registreeritud pagasi, lennuettevõtja posti ja saadetiste, posti, kauba, pardavarude ja lennuväljavarude julgestusalast läbivaatust ning sõidukite kontrolli, kehtib tema tunnustus kolm aastat.

 (8) Kui julgestusmeetmeid kohaldav isik teostab lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualadele juurdepääsu kontrolli ning patrulle, kehtib tema tunnustus viis aastat.

 (9) Komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 punktis 11.2 nimetatud julgestusmeetmeid kohaldav isik peab osalema nõuetele vastavatel korduvkoolitustel sagedusega, mis on piisav, et tagada vajalike teadmiste ja oskuste säilitamine ning uute teadmiste ja oskuste omandamine vastavalt lennundusjulgestuse valdkonna arengule.

 (10) Lennuamet tunnistab julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse otsuse kehtetuks, kui tema suhtes esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 4 sätestatud asjaolu.
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (11) Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse võib täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui:
 1) isik ei läbi ettenähtud sagedusega korduvkoolitust;
 2) isik ei taotle korduvat tunnustamist julgestusmeetmeid kohaldava isikuna kolme kuu jooksul enne tunnustuse kehtivuse lõppemist;
 3) riikliku järelevalve käigus ilmneb, et isikul ei ole nõutaval tasemel teadmisi või oskusi;
 4) isiku terviseseisund ei võimalda täita tema tööülesandeid;
 5) isiku suhtes esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 5 sätestatud asjaolu.
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (12) Täpsemad nõuded julgestusmeetmeid kohaldava isiku koolitusele, koolituse läbiviimise sagedusele ja dokumenteerimisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (13) Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

8. peatükk LENNUOHUTUST MÕJUTAVAD JUHTUMID 
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 47.  Lennuohutust mõjutav juhtum ja sellest teatamine
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (1) Lennuohutust mõjutav juhtum on:
 1) lennuõnnetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 35–50) mõistes;
 2) tõsine lennuintsident Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 mõistes;
 3) lennuintsident Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 mõistes;
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]
 4) vahetu mõjuta ohutusjuhtum.
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (11) Lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.04.2014, lk 18–43).
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (2) [Kehtetu - RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (3) [Kehtetu - RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (4) [Kehtetu - RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (5) Vahetu mõjuta ohutusjuhtum on iga juhtum, mis ei ole oma iseloomult lennuõnnetus, tõsine lennuintsident või lennuintsident, kuid mis võib teatud kokkulangevuste korral selleks muutuda.
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (51) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 6 lõike 3 mõistes on pädevad asutused Lennuamet ja Ohutusjuurdluse Keskus.
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (52) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 4 lõikes 6 nimetatud isikud teatavad kõikidest lennuohutust mõjutavatest juhtumitest Lennuametile. Lennuõnnetusest ja tõsisest lennuintsidendist teatatakse lisaks Lennuametile ka Ohutusjuurdluse Keskusele.
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (53) Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatanud isik koostab juhtumi kohta ettekande ning esitab selle Lennuametile Euroopa teatamisportaali kaudu või Lennuameti eelneval heakskiidul organisatsiooni teatamissüsteemi kaudu. Ettekanne koostatakse vormingus, mis ühildub Euroopa ohutusjuhtumite keskandmebaasi (European Coordination Centre for Accident and Incident Reporting Systems – ECCAIRS) tarkvara ning taksonoomilise süsteemiga (Aviation Data Reporting Program – ADREP).
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (54) Lennuamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 6 lõike 3 mõistes teabeedastuse kontaktpunkt ning edastab teabe lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta Euroopa kesksesse andmekogusse (European Central Repository).
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (55) Juhtumitest, mida ei käsitleta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 rakendusmäärustes või mille kohta on teavet kogutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 5 kohase vabatahtliku teatamise süsteemi kaudu, tuleb teatada Lennuametile nimetatud määruses sätestatud teatamise nõuete kohaselt.
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 16 lõigete 6, 9 ja 11 rakendamise eest vastutav asutus on Lennuamet.
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (57) Eestis kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 II lisas nimetatud õhusõidukite käitajatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 nõudeid.
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (6) [Kehtetu - RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (7) [Kehtetu - RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (8) [Kehtetu - RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

 (9) [Kehtetu - RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]

§ 48.  Otsingu- ja päästetööd lennuõnnetuse korral ning lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ja lennuintsidendi ohutusjuurdlus
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (1) Lennuõnnetuse korral, mis toimub lennuvälja piirkonnas raadiusega viis meremiili, korraldavad esmaseid otsingu- ja päästetöid lennuvälja valdajad.
[RT I 2010, 24, 115 - jõust. 01.09.2010]

 (11) Lennuõnnetuse korral Eesti merealadel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluval osal teeb otsingu- ja päästetöid Politsei- ja Piirivalveamet politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel ja korras, kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole sätestatud teisiti. Lennuõnnetuse korral maismaal teeb otsingutöid Politsei- ja Piirivalveamet politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel ja korras ning päästetöid Päästeamet päästeseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (12) Otsingu- ja päästetöid korraldatakse ja teostatakse kooskõlas 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisaga 12.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (2) Eestis toimunud lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ja lennuintsidendi ohutusjuurdlust korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus. Ohutusjuurdluse Keskus on ohutusjuurdluse läbiviimisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel sõltumatu ning lähtub üksnes seadusest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest. Ohutusjuurdluse Keskuse ohutusjuurdlusalase tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet ei teostata. Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Ohutusjuurdluse Keskuse ametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist ning Ohutusjuurdluse Keskuse töötajatega sõlmib ja lõpetab töölepingu Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 23.03.2014]

 (21) [Kehtetu - RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (22) Lennuõnnetuse ja tõsise lennuintsidendi ohutusjuurdlust (edaspidi ohutusjuurdlus) teostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 996/2010.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (23) Lennuintsidendi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 lisas II nimetatud õhusõidukiga juhtunud lennuõnnetuse ning tõsise lennuintsidendi suhtes võib Ohutusjuurdluse Keskus algatada ohutusjuurdluse, arvestades õnnetuse või intsidendi tõsidust ja võimalust teha sellest järeldusi, mis on vajalikud, et vältida sellist õnnetust või intsidenti tulevikus.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (3) Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks kaasata eksperte ja moodustada komisjone. Ohutusjuurdlusse kaasatud ekspert ja komisjon osalevad ohutusjuurdluses ohutusjuurdlust teostava ametiisiku juhtimise ja järelevalve all.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (4) Ohutusjuurdluse eesmärk on kindlaks teha lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ning lennuintsidendi põhjused ning anda ohutusalaseid soovitusi, et vältida selliseid õnnetusi ja intsidente tulevikus, mitte aga süüle või vastutusele osutamine.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (5) Ohutusjuurdlusega seotud asutused on oma pädevuse piires kohustatud osutama Ohutusjuurdluse Keskusele vajalikku kaasabi ning võimaldama läbi viia ohutusjuurdlust lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ja lennuintsidendi põhjuste tuvastamiseks Ohutusjuurdluse Keskuse määratud tegevuskava kohaselt. Kui Ohutusjuurdluse Keskuse määratud kava läheb vastuollu sündmuse kriminaalmenetluse protseduuridega, tuleb mõlema uurimise kavad omavahel kooskõlastada, arvestades uurimise otstarbekuse põhimõtet ja olemasolevaid võimalusi.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (51) Õhusõidukile paigaldatud pardasalvestite ja nende sisu uurimise eelisõigus on Ohutusjuurdluse Keskusel.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (52) Ohutusjuurdlust teostava ametiisiku õigused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 996/2010.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (53) Ohutusjuurdlust teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (54) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus ohutusjuurdluse toimingutega seotud kohustuste täitmise tagamiseks teha kohustatud isikule ettekirjutus. Ettekirjutus peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid:
 1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;
 2) ettekirjutuse sisu ja õiguslik alus;
 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 4) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr;
 5) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta;
 6) ettekirjutuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (55) Käesoleva paragrahvi lõikes 54 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ohutusjuurdlust teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 1500 eurot ja juriidilisele isikule 60 000 eurot.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (6) [Kehtetu - RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (7) Lennuõnnetuste, tõsiste lennuintsidentide ja lennuintsidentide ohutusjuurdluse ning arvelevõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

§ 49.  Teabe ja tõendite tagamine

 (1) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus küsitleda kõiki isikuid, kellel on uurimise seisukohalt tähtsat teavet. Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus iseseisvalt või koostöös kriminaalasja kohtueelset menetlust toimetava uurimisasutusega juurdepääsuks kogu asjassepuutuvale teabele ja dokumentidele.

 (2) Kui on leitud õhusõiduk, sellel veetud kaupa või muud õhusõiduki juurde kuuluvat ja on küllaldaselt alust arvata, et on toimunud lennuõnnetus, on keelatud leitut ära viia või ümber paigutada Ohutusjuurdluse Keskuse loata. Need nõuded ei kehti inimelu päästmise ja kannatanule abi osutamise korral.

 (3) Isik, kes on võtnud enda valdusesse õnnetuspaigalt esemeid, dokumente ja muud tõendusmaterjali, on kohustatud viivitamata sellest teatama politseiasutusele või Ohutusjuurdluse Keskusele, kes peab võtma meetmeid vara säilitamiseks.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

§ 491.  Ohutusjuurdluse taasalustamine

  Kui pärast ohutusjuurdluse lõpetamist ilmnevad uued ja olulised tõendid, siis võib Ohutusjuurdluse Keskus avada ohutusjuurdluse uuesti.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

§ 50.  Ohutusjuurdluse aruanne

  Ohutusjuurdluse tulemuste kohta koostab Ohutusjuurdluse Keskus ohutusjuurdluse aruande, mille sisu vastab lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi või lennuintsidendi iseloomule ja raskusastmele.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

81. peatükk LENNUOHUTUSE JÄRELEVALVE INFOSÜSTEEM 
[RT I 2009, 4, 25 - jõust. 26.01.2009]

§ 501.  Lennuohutuse järelevalve infosüsteem

 (1) Lennuohutuse järelevalve infosüsteem on andmekogu, milles töödeldakse lennundustegevusega seotud andmeid, eesmärgiga tagada Lennuametile seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate lennuohutuse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed.

 (2) Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi vastutav töötleja on Lennuamet.

 (3) Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2009, 4, 25 - jõust. 26.01.2009]

82. peatükk LENNUJAAMATASUD JA -TEENUSED SUURIMA REISIJATE ARVUGA LENNUJAAMAS 
[RT I, 28.10.2011, 1 - jõust. 07.11.2011]

§ 502.  Kohaldamisala

 (1) Käesolevat peatükki kohaldatakse äriliseks lennuliikluseks avatud suurima reisijate arvuga lennujaamale (edaspidi käesolevas peatükis lennujaam).

 (2) Käesolevat peatükki ei kohaldata tasude suhtes, mida kogutakse:
 1) marsruudil või terminalis osutatavate lennuliiklusteenuste eest komisjoni määruse (EÜ) nr 1794/2006, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava (ELT L 341, 7.12.2006, lk 3–16), kohaselt;
 2) nõukogu direktiivi 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36–45) lisas loetletud maapealse käitluse teenuste eest;
 3) puudega või liikumispuudega isikutele abi osutamise rahastamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.7.2006, lk 1–9) kohaselt.

§ 503.  Lennujaama haldaja

  Lennujaama haldaja käesoleva peatüki tähenduses on lennujaama haldav äriühing, kelle ülesanne on õigusaktide ja lepingute alusel hallata ja juhtida lennujaama infrastruktuuri ning koordineerida lennujaamas tegutsevate erinevate käitajate tegevust.

§ 504.  Lennujaama kasutaja

 (1) Lennujaama kasutaja käesoleva peatüki tähenduses on iga isik, kes käesoleva seaduse § 505 lõikes 1 sätestatud lennujaamateenuseid kasutades teostab õhu kaudu reisijate-, posti- või kaubavedu lennujaama või lennujaamast teise sihtkohta.

 (2) Lennujaama kasutajad võivad omavahel kokku leppida, et käesolevast peatükist tulenevat suhtlust lennujaama haldajaga korraldatakse lennujaama kasutajaid esindava organisatsiooni kaudu. Sellest kokkuleppest teavitavad lennujaama kasutajad lennujaama haldajat kirjalikult.

§ 505.  Lennujaamatasud

 (1) Lennujaamatasud on tasud teenuste eest, mida lennujaama kasutajatele pakub lennujaama haldaja ja mis on seotud õhusõiduki maandumise, õhku tõusmise ja parkimisega, lennujaama valgustamise, reisijate ja kauba käitlemise ning lennundusjulgestusega (edaspidi lennujaamateenused). Lennujaamatasude määrad kehtestab lennujaama haldaja.

 (2) Lennujaamatasud kujundatakse selliselt, et lennujaama haldajal oleksid tagatud:
 1) põhjendatud tegevuskulude katmine;
 2) lennujaamateenuste osutamiseks vajalikud investeeringud;
 3) keskkonnanõuete täitmine;
 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
 5) põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt.

 (3) Lennujaama haldaja peab oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust lennujaamateenuste ja enda muu tegevuse kohta. Lennujaamateenuste ja muu tegevuse kulude ja tulude eristamise põhimõtted määratleb lennujaama haldaja oma raamatupidamise sise-eeskirjas iga lennujaamateenuse kohta eraldi. Kulude ja tulude eristamise põhimõtted peavad olema objektiivselt põhjendatud ja võimaldama hinnata, kas lennujaamatasud on mõistlikus vahekorras lennujaamateenuste väärtusega.

 (4) Lennujaamatasud arvestatakse, lähtudes teenuse põhjendatud kogukuludest, mis on käesoleva seaduse tähenduses teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa lennujaama haldaja põhjendatud üldkuludest ja mõistlik ärikasum. Kulud omistatakse sellele teenusele, mis on põhjustanud nende kulude tekkimise. Lennujaama haldaja kuluarvestussüsteem peab tagama, et teenuse kulu ei sisaldaks selle teenuse osutamiseks mittevajalikke kulusid.

 (5) Lennujaamatasud ei tohi lennujaama kasutajate suhtes olla diskrimineerivad. Lennujaamatasusid võib diferentseerida lennujaamateenuste kvaliteedi, ulatuse ja maksumuse või muude asjakohaste, objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide järgi. Lennujaamatasusid võib diferentseerida ka üldistest huvidest lähtudes, sealhulgas keskkonnaküsimustega seonduvalt.

 (6) Lennujaamatasudele kohaldatakse käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 allahindluste tegemise kohta sätestatut ning sama paragrahvi lõikeid 4–8, 10, 12 ja 13.

 (7) Lennujaamatasude arvestamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 506.  Lennujaamatasude muutmine

 (1) Uued lennujaamatasude määrad (edaspidi tasumäärad) kehtestab lennujaama haldaja võimaluse korral kokkuleppel lennujaama kasutajatega. Lennujaama haldaja esitab lennujaama kasutajatele uute tasumäärade ettepaneku hiljemalt neli kuud enne uute tasumäärade kavandatavat jõustumist. Lennujaama haldaja võib lennujaama kasutajatele uute tasumäärade ettepaneku esitada nimetatud neljakuulisest tähtajast lühema tähtaja jooksul erakorraliste asjaolude esinemisel, mida lennujaama haldaja peab lennujaama kasutajatele põhjendama.

 (2) Lennujaama haldaja konsulteerib uute tasumäärade asjus lennujaama kasutajatega ja võtab võimaluse korral lennujaama kasutajate seisukohti arvesse. Konsultatsioon lennujaama kasutajatega protokollitakse.

 (3) Lennujaama haldaja esitab oma otsuse uute tasumäärade kohta lennujaama kasutajatele ja avalikustab selle oma veebilehel kaks kuud enne uute tasumäärade kavandatavat jõustumist. Kui lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad ei ole uutes tasumäärades kokkuleppele jõudnud, peab lennujaama haldaja lennujaama kasutajate seisukohtade arvestamata jätmist lennujaama kasutajatele kirjalikult põhjendama.

§ 507.  Vaidluste lahendamine uute tasumäärade kehtestamisel

 (1) Kui lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad ei ole uutes tasumäärades kokkuleppele jõudnud, võivad nii lennujaama haldaja kui ka lennujaama kasutajad pöörduda Konkurentsiameti poole taotlusega analüüsida tasumäärade muutmise põhjendatust. Taotluse esitaja peab taotluses oma seisukohti põhjendama ja lisama taotlusele oma seisukohti tõendavad dokumendid.

 (2) Konkurentsiamet võtab esialgse seisukoha tasumäärade muutmise põhjendatuse suhtes nelja nädala jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse saamisest arvates, välja arvatud juhul, kui sama tähtaja jooksul on võimalik võtta vastu lõplik otsus. Konkurentsiamet saadab oma esialgse seisukoha tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks nii lennujaama haldajale kui ka lennujaama kasutajatele.

 (3) Konkurentsiamet teeb lõpliku otsuse tasumäärade muutmise põhjendatuse suhtes nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib Konkurentsiameti peadirektor või tema volitatud ametnik seda tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, teavitades tähtaja pikendamisest vähemalt taotluse esitajat ja lennujaama haldajat.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse esitamise korral ei või lennujaama haldaja uusi tasumäärasid kehtestada enne, kui Konkurentsiamet on teinud tasumäärade muutmise põhjendatuse suhtes lõpliku otsuse, millega loeb tasumäärade muutmise täielikult või osaliselt põhjendatuks. Lennujaama haldaja avalikustab Konkurentsiameti otsusega kooskõlas olevad uued tasumäärad oma veebilehel ja võib neid rakendada pärast kahe nädala möödumist uute tasumäärade avalikustamisest arvates.

§ 508.  Lennujaama haldaja korralised konsultatsioonid lennujaama kasutajatega

 (1) Lennujaama haldaja konsulteerib lennujaama kasutajatega vähemalt kord aastas tasumäärade ja vajaduse korral lennujaamateenuste kvaliteedi teemal. Lennujaama haldaja on kohustatud lennujaama kasutajatega konsulteerima ka enne lennujaamateenuste osutamiseks kavandatava uue infrastruktuuriprojekti üle otsustamist.

 (2) Konsultatsioonid lennujaama kasutajatega korraldatakse lennujaama haldaja algatusel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud iga-aastane korraline konsultatsioon viiakse läbi hiljemalt vastava aasta 30. juuniks, kui viimasena toimunud konsultatsiooni ajal ei ole lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad kokku leppinud teisiti. Kui lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate vahel on konsultatsioonide pidamiseks sõlmitud mitmeaastane kokkulepe, siis konsulteeritakse kõnealuses kokkuleppes ettenähtud korras ja tähtaegadel. Konsultatsioonid protokollitakse.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud konsultatsioonide tulemusena võivad lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad sõlmida lennujaamateenuste kvaliteeti käsitleva kokkuleppe, kus määratakse tasumäärade järgi kindlaks iga lennujaamateenuse kvaliteedi tase, mida lennujaama kasutajal on õigus kindla tasumäära eest saada.

§ 509.  Konsultatsioonide ajal avaldatav teave

 (1) Käesoleva seaduse §-s 508 sätestatud korralise konsultatsiooni ajal on lennujaama haldaja kohustatud lennujaama kasutajatele avaldama tasumäärade arvestamise aluseks oleva teabe, mis hõlmab vähemalt järgmist:
 1) kehtivate lennujaamatasude eest osutatavate erinevate lennujaamateenuste ja kasutada antavate infrastruktuuriobjektide loetelu;
 2) lennujaamatasude kehtestamise metoodika;
 3) lennujaamatasudega seotud vahendite ja teenuste üldine kulustruktuur;
 4) erinevatest lennujaamatasudest saadav tulu ning lennujaamatasude eest osutatavate teenuste kogumaksumus;
 5) lennujaamatasudega seotud vahendite ja teenuste rahastamine riigi poolt;
 6) lennujaamatasude, lennuliikluse kasvu ja investeeringute prognoosid vähemalt kuni järgmise korralise konsultatsioonini;
 7) lennujaama infrastruktuuri ja seadmete tegelik koormatus konsultatsioonile eelnenud aasta jooksul;
 8) kõigi suuremate kavandatud investeeringute prognoositav mõju lennujaama võimsusele.

 (2) Enne käesoleva seaduse §-s 508 sätestatud korralist konsultatsiooni on lennujaama kasutajad kohustatud esitama lennujaama haldajale enda kohta järgmise teabe:
 1) liiklusprognoosid;
 2) õhusõidukite koosseis ja kasutuse prognoosid vähemalt kuni järgmise korralise konsultatsioonini;
 3) tegevusplaanid lennujaamas vähemalt kuni järgmise korralise konsultatsioonini;
 4) vajadused lennujaamas pakutavate teenuste järele.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate vastastikku antud teavet on lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad kohustatud hoidma konfidentsiaalsena. See kohustus ei kehti teabele, mis on seaduse järgi avalik.

§ 5010.  Lennujaamateenuste diferentseerimine ja teenuste kättesaadavus võimsuse piiratuse korral

 (1) Lennujaama haldajal on õigus diferentseerida konkreetse lennujaamateenuse kvaliteeti ja ulatust, et pakkuda erivajadustele kohandatud teenuseid ning eriotstarbelist terminali või terminali osa.

 (2) Kui erivajadustele kohandatud lennujaamateenuseid või eriotstarbelist terminali või terminali osa soovib kasutada rohkem kasutajaid, kui see on võimsuse piiratust arvestades võimalik, peab lennujaama haldaja välja töötama korra, mis tagab piiratud teenuste või piiratud võimsusega terminali või terminali osa kättesaadavuse kõigile lennujaama kasutajatele asjakohastel, objektiivsetel, läbipaistvatel ning mittediskrimineerivatel alustel (edaspidi teenuste kättesaadavuse tagamise kord).

 (3) Lennujaama haldaja peab teenuste kättesaadavuse tagamise korra avaldama oma veebilehel.

 (4) Kui ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolu ja lennujaama haldaja ei kehtesta teenuste kättesaadavuse tagamise korda või see kord on kehtestatud, kuid ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud põhimõtetele, on Konkurentsiameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul õigus teha lennujaama haldajale ettekirjutus teenuste kättesaadavuse tagamise korra kehtestamiseks või selle korra kooskõlla viimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud põhimõtetega.

§ 5011.  Lennujaama kasutajate kaebuste menetlemine

 (1) Kui lennujaama haldaja rikub lennujaama kasutaja hinnangul käesolevas seaduses lennujaama haldajale kehtestatud kohustusi ja vaidlust ei ole suudetud lennujaama kasutaja ja lennujaama haldaja vahel lahendada läbirääkimiste teel, on lennujaama kasutajal õigus pöörduda kaebusega Konkurentsiameti poole, sealhulgas juhul, kui:
 1) lennujaama haldaja rakendatavad tasumäärad ei vasta käesoleva seaduse § 505 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele ning sama paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud metoodikale;
 2) lennujaama haldaja ei pea kinni uute tasumäärade kehtestamise korrast;
 3) lennujaama haldaja ei pea kinni käesoleva seaduse § 508 lõikes 3 sätestatud lennujaamateenuse kvaliteeti käsitlevast kokkuleppest;
 4) lennujaama haldaja ei ole käesoleva seaduse § 5010 lõikes 2 sätestatud asjaolu ilmnemisel kehtestanud teenuse kättesaadavuse tagamise korda või see kord on kehtestatud, kuid ei järgi § 5010 lõikes 2 sätestatud põhimõtteid.

 (2) Konkurentsiamet konsulteerib kaebust menetledes nii lennujaama haldaja kui ka kaebuse esitanud lennujaama kasutajaga. Kaebuse menetlemise tähtajale kohaldatakse käesoleva seaduse § 507 lõikes 3 sätestatut.

 (3) Konkurentsiamet jätab kaebuse rahuldamata, kui:
 1) kaebus on põhjendamata ja tõendamata;
 2) kaebuse esitanud lennujaama kasutaja ei võimalda Konkurentsiametile Konkurentsiameti määratud tähtajaks juurdepääsu tema käsutuses olevale teabele, mis on vajalik kaebuse lahendamiseks;
 3) kaebuse põhjal ei tuvastata rikkumisi lennujaama haldaja tegevuses.

 (4) Kui Konkurentsiamet tuvastab kaebuse põhjal rikkumise lennujaama haldaja tegevuses ja lennujaama haldaja ei ole rikkumist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud konsultatsioonide käigus kõrvaldanud, teeb Konkurentsiameti peadirektor või tema volitatud ametnik lennujaama haldajale rikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutuse.

§ 5012.  Konkurentsiameti õigused ja kohustused ülesannete täitmisel

 (1) Konkurentsiametil on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks nõuda lennujaama haldajalt ning lennujaama kasutajatelt teavet ja selgitusi, samuti dokumentide, nende kavandite ja muude materjalide originaale või nende ärakirju, määrates nende esitamiseks mõistliku tähtaja. Ärakirja esitamise korral on Konkurentsiametil õigus nõuda algdokumenti ärakirja õigsuse kontrollimiseks.

 (2) Materjali üle andnud isiku või tema esindaja nõudel väljastab Konkurentsiamet talle kinnituse materjali vastuvõtmise kohta ning Konkurentsiamet on kohustatud pärast menetlustoimingu lõppu dokumentide originaalid nende esitajale tagastama.

 (3) Ülesande täitmise käigus Konkurentsiametile teatavaks saanud ärisaladusele kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 63 sätestatut.

§ 5013.  Konkurentsiameti aastaaruanded

  Konkurentsiamet koostab iga kalendriaasta kohta hiljemalt järgmise aasta 1. maiks aastaaruande, milles kajastab oma tegevust käesoleva seaduse § 507 lõikes 1 sätestatud taotluste menetlemisel ja käesoleva seaduse § 5011 lõikes 1 sätestatud lennujaama kasutajate kaebuste lahendamisel, samuti lennujaama haldajale tehtud ettekirjutusi. Konkurentsiamet avalikustab aastaaruande oma veebilehel.
[RT I, 28.10.2011, 1 - jõust. 07.11.2011]

9. peatükk LENNUNDUSE MUUD SÄTTED 

§ 51.  Lennuameti ühekordne luba ja lennuluba

 (1) Lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse korraldamiseks, samuti lennuks, mille puhul ei ole võimalik järgida lennureegleid, või muuks erakordse iseloomuga lennuks peab olema Lennuameti ühekordne luba.

 (11) Lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse korraldamiseks peab ühekordse loa taotleja esitama Lennuameti vormil taotluse ja dokumendid, mis tõendavad, et lennundusvõistlus või avalik lennundusüritus viiakse läbi ohutul viisil, ning milles on toodud lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse toimumisega seotud asjaolud. Lennuks, mille puhul ei ole võimalik järgida lennureegleid, või muuks erakordse iseloomuga lennuks peab ühekordse loa taotleja esitama Lennuameti vormil taotluse ja dokumendid, mis tõendavad, et lennureegleid ei ole võimalik järgida, või toovad välja lennu erakordse iseloomu põhjused. Taotluses peab olema välja toodud, mis ulatuses soovitakse kõrvalekallet lennureeglitest või tavapärastest lennuparameetritest. Lennuamet vaatab ühekordse loa taotluse läbi viie tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (12) Lennuamet keeldub ühekordse loa andmisest, kui lennuohutus ei ole tagatud või kui taotletud erisusi lennureeglitest või tavapärastest lennuparameetritest on võimalik saavutada lennureegleid järgides.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 4 nimetatud õhusõiduki käitamiseks võib Lennuamet anda välja lennuloa komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa 21. osa alajaos P kehtestatud tingimustel ja eesmärkidel.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õhusõiduki lennuloa juurde kuuluvad lennutingimused kinnitab Lennuamet koos lennuloa väljaandmisega.

 (4) Ühekordse loa väljaandmise ning lennuloa väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (5) Lennuameti ühekordse loa ja lennuloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 52.  Õhusõiduki sundmaandamine

 (1) Lennuohutuse tagamiseks ning julgeoleku ja avaliku korra huvides on lennujuhil õigus nõuda õhusõiduki kaptenilt õhusõiduki sundmaandumist lähimal sobival lennuväljal.

 (2) Õhusõiduki sundmaandamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 53.  Siseriiklikud õhuveod

 (1) Siseriiklikele õhuvedudele kohaldatakse rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) [Kehtetu - RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 54.  Ohtlike ainete õhuvedu

  Ohtlike ainete vedu tsiviilõhusõidukitega toimub Lennuameti kirjaliku loa alusel 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuete kohaselt.

§ 541.  Relvastatud pardasaatja

  Relvastatud pardasaatja on politseiametnik või muu sellekohase väljaõppe saanud pädev ametnik, kes 2005. aasta 27. mail koostatud Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepingu (edaspidi Prümi leping) alusel vastutab turvalisuse eest õhusõiduki pardal ning kannab kaasas ametirelva ja selle laskemoona.
[RT I 2009, 4, 25 - jõust. 26.01.2009]

§ 542.  Relvastatud pardasaatjast teavitamine

 (1) Riiklik kontakt- ja koordineerimispunkt teavitab kirjalikult Prümi lepingu osalise pädevat asutust relvastatud pardasaatja määramisest õhusõidukisse.

 (2) Teatis saadetakse teise lepinguosalise pädevale asutusele vähemalt 72 tundi enne vastavat lendu, mis saabub selle riigi lennujaama või väljub sealt. Erandjuhul võib teatise saata käesolevas lõikes sätestatud nõudeid järgimata, kuid enne õhusõiduki maandumist, kui esineb lennuohutust mõjutav juhtum.

 (3) Relvastatud pardasaatjast teavitamisel esitatakse teatises vähemalt järgmised andmed:
 1) relvastatud pardasaatja kasutamise kestus;
 2) relvastatud pardasaatja kavandatav riigis viibimise kestus;
 3) lennunumber ja -aeg;
 4) relvastatud pardasaatja ees- ja perekonnanimi, märkides ära rühma juhi nime;
 5) relvastatud pardasaatja reisidokumendi number;
 6) ametirelva mark, mudel ja seerianumber;
 7) laskemoona liik ja kogus;
 8) teave kaasaskantava varustuse kohta.

 (4) Teatise andmed on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.

 (5) Eestis on Prümi lepingu artikli 19 tähenduses riiklikuks kontakt- ja koordineerimispunktiks Siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakond.

 (6) Välisriigi relvastatud pardasaatjast teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2009, 4, 25 - jõust. 26.01.2009]

§ 543.  Välisriigi relvastatud pardasaatja relva ja laskemoona kandmine ning hoiuleandmine

 (1) Välisriigi relvastatud pardasaatjal ei ole lubatud kanda ametirelva ja laskemoona väljaspool õhusõidukit, välja arvatud juhul, kui teda saadab pädeva asutuse esindaja.
[RT I 2009, 4, 25 - jõust. 26.01.2009]

 (2) Välisriigi relvastatud pardasaatja ametirelva ja selle laskemoona hoiulevõtmist, hoidmist ja tagastamist korraldab Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Välisriigi relvastatud pardasaatja ametirelva ja selle laskemoona hoiuleandmise ja tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2009, 4, 25 - jõust. 26.01.2009]

§ 55.  Õhusõiduki kasutamise keelamine

 (1) Keelatud on:
 1) õhusõiduki start, kui õhusõiduk ei ole lennukõlblik või nõuetekohaselt mehitatud, varustatud ja lastitud või ilmnevad muud õhusõiduki käitamist takistavad asjaolud, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 4 nimetatud juhtudel;
 2) kasutada tsiviilõhusõidukit Eesti Vabariigi õigusaktidega keelatud esemete või ainete vedamiseks;
 3) õhusõiduki käitamine joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses;
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 4) õhusõiduki käitamine haigena, väsinuna või muul põhjusel seisundis, milles isik ei saa täita oma ülesandeid ohutul viisi (edaspidi lennuohutust mõjutav terviseseisund).
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (2) Lennuvälja käitajal või tema poolt kirjalikult volitatud isikul on õigus keelduda õhusõiduki teenindamisest, kui kehtestatud maksed, mis on seotud õhusõiduki viimase maandumisega lennuväljale, viibimisega seal või lahkumisega sealt, ei ole tasutud või ei ole esitatud tagatist nende tasumise kohta.

 (3) Lennuliikluse juhtimise teenuse osutajal on õigus keelduda õhusõiduki teenindamisest, mille käitaja ei ole tasunud varasema lennuliikluse juhtimise teenuse eest, kui sellega ei seata ohtu inimeste elu ja tervist ega tekitata kahju keskkonnale.

 (4) Kui isik käitab õhusõidukit käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud seisundis, siis suunatakse ta läbivaatusele joobeseisundi tuvastamiseks korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (5) Lennuohutust mõjutav terviseseseisund on:
 1) terviseseisund, mis ei vasta komisjoni määruses (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (EÜT L 311, 25.11.2011, lk 1), sätestatud tervisenõuetele;
 2) muu haigusseisund, mis võib halvendada võimet käitada õhusõidukit ohutul viisil;
 3) väsimusseisund Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktis 7.f sätestatud tähenduses;
 4) terviseseisund, mis on tekkinud õhusõiduki ohutu käitamise võimet halvendava või halvava aine toimel.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (6) Lennuohutust mõjutava terviseseisundi tuvastab käesoleva seaduse §-s 242 nimetatud tervisekontrolli tegija.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (7) Lennuohutust mõjutava terviseseisundi kahtluse korral toimetab politsei isiku lähima tervisekontrolli tegija juurde.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (8) Lennuohutust mõjutava terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise kulud tasub Lennuamet.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (9) Kui isikul on tuvastatud lennuohutust mõjutav terviseseisund, peab ta tuvastamiskulutused hüvitama.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 551.  Töökohustuste täitmist keelav joobeseisund
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (1) Õhusõiduki meeskonnaliige, lennuliikluse lennujuht ja -informaator, lendude korraldaja ning õhusõiduki lennundustehniline töötaja ei tohi oma töökohustuste täitmise ajal olla joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses.

 (2) Tööandja on kohustatud jälgima, et töötajad ei oleks töökohustuste täitmise ajal joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses. Tööandja peab välja töötama meetmed ja töökorraldusliku regulatsiooni joobeseisundist tingitud kahjuliku mõju ennetamiseks ja vältimiseks.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 56.  Ebaharilike õhusõidukite kasutamine

 (1) Piloodita, mootorita või muude ebaharilike omadustega õhusõidukite käitamiseks, samuti kuni 500 kg stardimassiga või tüübisertifikaati mitteomavate õhusõidukite käitamiseks võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada eeskirjad, mis erinevad käesoleva seaduse 2.–7. peatüki sätetest, tingimusel, et oleks tagatud lennuohutus.

 (2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab eeskirjad, millega reguleeritakse õhuruumi kasutamist selliste lennuvahendite poolt, mida ei saa klassifitseerida õhusõidukitena.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 561.  Kütuse planeerimine lennuks

  Tallinna lennuinfopiirkonnas lendamisel peab lisaks lennukäsiraamatu kohasele lennuks vajaminevale kütusele arvestama vajamineva kütuse hulka ka kütusevaru, mis koosneb:
 1) varulennuväljale lendamiseks vajalikust kütusest, kui lennatakse instrumentaallennureeglite järgi;
 2) ettenägematuteks juhtudeks ettenähtud kütusest, mis on vähemalt 5 protsenti lennuks vajaminevast kütusekogusest;
 3) täiendavast kütusevarust 45 minutit kestvaks lennuks kolbmootoriga lennuki puhul;
 4) täiendavast kütusevarust 30 minutit kestvaks lennuks turbiinmootoriga lennuki puhul kõrgusel 1500 jalga.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 562.  Õhusõiduki kaalumine ja kaalumistunnistus

 (1) Enne õhusõiduki esmast kasutuselevõttu ning muudatustööde ja modifikatsioonide tegemise järel peab õhusõiduki hooldustööde tegija kaalumise teel kindlaks tegema õhusõiduki massi ja raskuskeskme. Kaalumisel tuleb järgida õhusõiduki tehnilist normdokumentatsiooni.

 (2) Õhusõiduki kaalumise kohta väljastab õhusõiduki hooldustööde tegija kaalumistunnistuse.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 57.  [Kehtetu - RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 571.  Ohutusjuhtimise süsteem

 (1) Lennuväljal ja kopteriväljakul, mida käitatakse ärilistel eesmärkidel või kus toimub koolitustegevus, ning lennuliiklusteenistusel ja õhusõiduki hooldamisega tegeleval ettevõtjal peab olema ohutusjuhtimise süsteem. Ohutusjuhtimise süsteem (Safety Management System – SMS) on süstematiseeritud lähenemine ohutusalaseks juhtimiseks, mis sisaldab ohutusalaste üldsuundade rakendamiseks väljatöötatud organisatsioonilist ülesehitust, organisatsioonilist vastutuse jaotumist ning protseduure ja protsesse, mis tagavad lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja ning lennuliiklusteenistuse ja õhusõiduki hooldamisega tegeleva ettevõtja tegevuse ohutuse.

 (2) Lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, samuti lennuliiklusteenistus ja õhusõiduki hooldamisega tegelev ettevõtja peavad vähemalt üks kord aastas korraldama ohutusjuhtimise süsteemi auditi. Lennuvälja või kopteriväljaku käitaja peab vähemalt üks kord aastas korraldama rajatiste ja seadmete ülevaatuse, mis hõlmab lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja funktsioone ning lennuvälja ja kopteriväljaku kasutajate, kaasa arvatud lennuväljal ja kopteriväljakul tegutsevate operaatorite, maapealse teeninduse ja teiste teenuste osutajate auditit ja ülevaatust. Ohutusjuhtimise süsteemi auditeerimisaruande peab koostama selleks pädev ja sõltumatu ohutusekspert.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 572.  Aeronavigatsiooniteabe teenuse tagamine

 (1) Aeronavigatsiooniteave on teave, mis on vajalik lennundustegevuse ohutuse, regulaarsuse ja efektiivsuse tagamiseks. Aeronavigatsiooniteave avaldatakse lennundusteabe kogumikus (Aeronautical Information Publication – AIP).

 (2) Aeronavigatsiooniteabe kogumise, töötlemise, inglise keelde tõlkimise, auditeerimise, vormindamise, avaldamise ja levitamise eest vastutab valdkonna eest vastutava ministri nimetatud aeronavigatsiooniteenuse osutaja (edaspidi AIS), kellel on pädevus aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamiseks ning kelle koosseisu kuulub rahvusvaheline NOTAM-büroo. NOTAM-büroo on AIS-i struktuuriüksus, mis vahendab vormikohast rahvusvahelist ja siseriiklikku teavet lennuliikluse teenindamiseks vajalike side-, navigatsiooni- ja seireseadmete, lennu- ja teenindusprotseduuride ning osutatavate teenuste seisukorra ja muudatuste kohta.

 (3) Aeronavigatsiooniteabe koostajad on isikud ja riigiasutused, kelle haldusalas aeronavigatsiooniteave tekib ja kes vastavalt oma tegevusvaldkondadele on pädevad andma 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisade 3 ja 15 kohast teavet.

 (4) Aeronavigatsiooniteabe koostajad on:
 1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – teave käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud lennundustegevuse kohta, välja arvatud käesoleva lõike punktides 2–9 nimetatud teabe osas;
 2) Kaitseministeerium – teave keelu-, ohu- ja piirangualade kohta, sealhulgas õhuruumiosade kasutamise kohta laskeharjutusteks, lõhkamistöödeks ja õppusteks ning kaitselennundust käsitlev muu teave;
 3) Keskkonnaministeerium – meteoroloogiateave vastavalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisale 3, teave lindude rände ning lennupiirangute kehtestamise kohta loodushoiu või -uurimise eesmärgil;
 4) Sotsiaalministeerium – lennundusega seotud tervisekaitseteave;
 5) Siseministeerium – teave lennuotsingu ja lennupääste, laskeharjutuste, lõhkamistööde ja julgeoleku tagamisega seotud lennupiirangute kohta ning migratsiooniteave, sealhulgas teave viisade ning passide kohta;
 6) Rahandusministeerium – teave tollinõuete kohta;
 7) Maaeluministeerium – teave karantiini kohta loomade ja taimede, samuti loomsete ning taimsete saaduste riiki lubamisel;
 8) lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja – teave lennuvälja ja kopteriväljaku andmete ja käitamiseks vajalike seadmete, rajatiste, teenistuste ja olukorra kohta lennuväljal ja kopteriväljakul, teave lennundustegevust mõjutavate oluliste takistuste kohta vastavalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisale 15, teave lennuvälja ja kopteriväljaku ning neid ümbritseva õhuruumi protseduuride kohta koos asjakohaste kaartidega, teave päikesetõusu ja loojangu aegade tabelite ning lennuliiklustasude kohta;
 9) aeronavigatsiooniteenuse osutaja – teave osutatavate teenuste, lennuliikluse teenindamiseks vajalike side-, navigatsiooni- ja seireseadmete, lennuliiklusteeninduse marsruutide, lennu- ja teenindusprotseduuride ning lennuliiklustasude kohta.

 (5) Aeronavigatsiooniteabe koostaja vastutab teabe terviklikkuse, õigsuse, täpsuse, puutumatuse ja õigeaegse edastamise eest AIS-ile.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmivad aeronavigatsiooniteabe koostaja, AIS ja Lennuamet kokkuleppe teabe edastamise tingimuste kohta.

 (7) Aeronavigatsiooniteabe koostaja peab määrama käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuste täitmise eest vastutava isiku ning teatama AIS-ile ja Lennuametile isiku nime, ametikoha ja kontaktandmed.

 (8) Aeronavigatsiooniteabe edastamise ja avaldamise korra, sealhulgas teabe edastamise liigid ning teabe edastamise ja kehtivuse tähtajad ning aeronavigatsioonimõõdistuste nõuded, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 573.  Lennumeteoroloogiateenuse tagamine

 (1) Lennumeteoroloogiateenus on õhusõiduki käitaja, lennumeeskonnaliikme, lennuliiklusteenindusüksuse, lennuotsingu ja lennupäästeteenistuse, lennuvälja ja kopteriväljaku ning teiste lennundustegevusega seotud isikute varustamine lennumeteoroloogiateabega, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

 (2) Lennuamet on riiklik lennumeteoroloogia ametkond, kes korraldab lennumeteoroloogiateenuse osutamist.

 (3) Lennumeteoroloogiateenuse osutaja peab kooskõlastama lennumeteoroloogiateenuse liigid ja mahud ning lennumeteoroloogiateenuse osutajate vahelised infovahetuse protseduurid Lennuametiga.

 (4) Lennumeteoroloogiateenust võivad osutada:
 1) sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kelle osutatav lennumeteoroloogiateenus on ilmaprognoos;
 2) sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kelle osutatav lennumeteoroloogiateenus on ilmavaatlus;
 3) aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaati mitteomav sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja.

 (5) Lennumeteoroloogiateenuse osutajal peavad olema teenuse osutamiseks nõuetekohaselt paigaldatud asjakohased seadmed.

 (6) Lennumeteoroloogiateenuse osutamise eest tasub teenuse tarbija tarbitud teenuse mahu kohaselt.

 (7) Lennumeteoroloogiateenuse osutamise ja tagamise korra, sealhulgas lennumeteoroloogiateabe liigid ja mahud, lennumeteoroloogia ametkonna ja lennumeteoroloogiateenuse osutajate ülesanded ning lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja antud meteoroloogiajuhendi sisu nõuded ning meteoroloogiaseadmete ja nende paigaldamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 574.  Lennuprotseduurid ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimine

 (1) Lennuprotseduurid jagunevad instrumentaalsaabumis-, instrumentaallähenemis- või instrumentaalväljumisprotseduurideks. Lennuprotseduuride väljatöötamisel juhindutakse Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni dokumendist 8168 „Aeronavigatsiooniteenistuste protseduurid – õhusõidukite lennudˮ (PANS-OPS) („Procedures for Air Navigation Services-Aircraft Operationsˮ (PANS-OPS)).

 (2) Lennuprotseduuride väljatöötaja peab olema sertifitseeritud.

 (3) Lennuprotseduuride väljatöötaja võib olla isik, kes:
 1) on läbinud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni dokumendi 8168 alase koolituse või omab nimetatud koolituse läbinud personali;
 2) omab piisavat lennuprotseduuride väljatöötamise alast kogemust või omab selleks piisavate kogemustega personali;
 3) omab kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis katab kogu lennuprotseduuride väljatöötamise valdkonna.

 (4) Sertifikaadi taotluse lahendab Lennuamet sertifikaadi andmise või andmisest keeldumisega 45 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

 (5) Sertifikaadi kehtivuse pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt 45 päeva enne sertifikaadi kehtivuse lõppemist. Taotlusele tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid.

 (6) Kui sertifikaadi taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

 (7) Lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat antakse välja, kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele.

 (8) Sertifikaadi kehtivuse pikendamisest keeldutakse, kui isik:
 1) ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele;
 2) on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks sertifikaadi andmisest või kehtivuse pikendamisest keelduda;
 3) ei esita 45 päeva enne sertifikaadi kehtivuse lõppu sertifikaadi muutmise taotlust sertifikaadi kehtivuse pikendamiseks.

 (9) Lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat kehtib kuus aastat.

 (10) Lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotluse, sertifikaadi muutmise taotluse ja sertifikaadi kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 58.  Vastutuse piirmäära erisus

  Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrusest 785/2004/EÜ (ELT L 138, 30.04.2004, lk 1–6) kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele peab õhusõiduki puhul, mille maksimaalne lubatud stardimass on 2700 kg või vähem ning mida ei käitata ärilisel eesmärgil, kindlustussumma ümberarvestatuna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse SDR ühe kindlustusjuhtumi korral ühe reisija kohta olema vähemalt 100 000 SDR-i.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 581. – § 583. [Kehtetud - RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 584.  Hüvitis ja abi reisijate lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise ja pikaajalise hilinemise eest

  Tarbijakaitseamet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 rakendamise. Vajaduse korral võtab Tarbijakaitseamet kasutusele vajalikud meetmed reisijate õiguse kaitsmise tagamiseks.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 585.  Piiratud liikumisvõimega lennureisijate õiguste kaitse

  Tarbijakaitseamet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.07.2006, lk 1–9) rakendamise seoses Eesti territooriumil asuvatest lennujaamadest väljuvate ja sinna saabuvate lendudega.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 586.  Hinnakujunduse läbipaistvus

  Tarbijakaitseamet tagab tarbijakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta IV peatükis kehtestatud hinnakujunduse läbipaistvuse nõuete täitmise.
[RT I 2009, 64, 420 - jõust. 07.01.2010]

§ 587.  Nõuded langevarjuhüpete korraldajale ja loakohustus

 (1) Langevarjuhüpete korraldaja käesoleva seaduse mõistes on isik, kes tegeleb langevarjuhüpete korraldamisega õhusõidukist.

 (2) Langevarjuhüpete korraldajal peab olema langevarjundustegevust kirjeldav käsiraamat (edaspidi langevarjundustegevuse käsiraamat), mis kinnitab, et isikul on langevarjuhüpete ohutuks läbiviimiseks vajalike oskustega personal, nõuetekohased vahendid ning välja töötatud ja rakendatud protseduurireeglid.

 (3) Langevarjuhüpete korraldaja peab järgima langevarjuhüpete korraldamisel langevarjundustegevuse käsiraamatus kirjeldatud tegevusi ning nõudeid.

 (4) Langevarjuhüpete korraldamiseks peab olema tegevusluba.

 (5) Tegevusloa taotluse vaatab läbi Lennuamet.

 (6) Langevarjuhüppeid korraldada sooviv isik esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule langevarjundustegevuse käsiraamatu.

 (7) Tegevusluba antakse, kui taotlejal on langevarjuhüpete läbiviimiseks vajalike oskustega personal, nõuetekohased vahendid ning välja töötatud ja rakendatud protseduurireeglid.

 (8) Langevarjundustegevuse käsiraamatu vormi ning käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (9) Langevarjundustegevuse käsiraamatu läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 59.  Lennujuhtimisteenuste ning lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest võetavad tasud

 (1) Lennujuhtimisteenuste eest võetavad tasud on:
 1) marsruudi navigatsioonitasu – lennujuhtimisteenuste eest võetav tasu lendamisel Tallinna lennuinfopiirkonnas instrumentaallennureeglite järgi;
 2) terminali navigatsioonitasu – lennujuhtimisteenuste eest võetav tasu lendamisel lennuvälja või kopteriväljaku lähenemisalas, lähialas või lennuinfotsoonis.

 (2) Lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest võetavad tasud on tasud lennuväljal või kopteriväljakul osutatud teenuste eest – maandumistasu, parkimistasu, reisijatasu, starditasu ja lennundusjulgestustasu.

 (3) Tasude määrad kehtestab teenuse osutaja. Tasude määramisel ja allahindluste tegemisel peab lähtuma Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni tasude määramise põhimõtetest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 550/2004 ja komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 391/2013, milles sätestatakse ühine aeronavigatsioonitasude süsteem (ELT L 128, 09.05.2013, lk 31–58), arvestades, et tasude suurus ja allahindluse tingimused peavad olema selgelt kindlaks määratud ja kehtima kõigile kehtestatud tingimustele vastavatele teenuse kasutajatele ning olema avalikustatud.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.01.2017]

 (4) Tasud avaldatakse lennundusteabe ringkirjas (Aeronautical Information Circular – AIC) vähemalt 30 päeva enne nende jõustumist ning lennundusteabe kogumikus.

 (5) Tasud maksab õhusõiduki käitaja, kui õigusaktis või lepingus ei ole sätestatud teisiti. Teenuse osutaja nõudmisel on õhusõiduki omanik kohustatud andma teavet õhusõiduki käitaja tuvastamiseks ja tasude arvutamiseks.

 (6) Maanduvatele ja startivatele õhusõidukitele osutatud lennujuhtimisteenuste ning lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest tasutakse enne õhusõiduki lahkumist lennuväljalt või kopteriväljakult, kui teenuse osutajaga ei ole kokku lepitud teisiti.

 (7) Tasude maksmisega viivitamise korral võib teenuse osutaja nõuda viivist ja keelduda teenuse saajale teenuse osutamisest kuni võla tasumiseni.

 (8) Marsruudi navigatsioonitasude, terminali navigatsioonitasude ning lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest maksmisest on vabastatud:
 1) Eesti Vabariigile välispoliitiliselt olulise visiidiga seotud lend, kui Välisministeerium on asjaomase lennu staatust kinnitanud;
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 2) asjakohase pädeva asutuse loal tehtud otsimis- ja päästelennud;
 3) humanitaarabilennud asjakohase pädeva asutuse loal;
 4) Eesti õhuruumi puutumatuse tagamise või kaitsmise eesmärgil sooritatud lennud;
 5) kaitseväe-, tolli- ja politseitegevusega seotud lennud;
 6) lennud lennuliiklusteenuse osutajate side-, seire- või navigatsiooniseadmete kontrollimiseks, kui neid seadmeid kasutatakse või kavatsetakse kasutada lennuliiklusteenuse osutamisel;
 7) tagasilennud lähtelennuväljale või kopteriväljakule tehnilistel põhjustel või halbade ilmaolude tõttu;
 8) vastastikkuse põhimõttel välisriigi riikliku õhusõiduki sooritatud lennud;
 9) Avatud Taeva Lepingu alusel Eesti õhuruumis toimuvad lennud.

 (9) Marsruudi navigatsioonitasudest on vabastatud:
 1) lennud, mis tehakse õhusõidukiga, mille suurim lubatud stardimass on alla kahe tonni;
 2) lennud, mis marsruudi navigatsiooniteenuse osutamise piirkonnas toimuvad visuaallennureeglite kohaselt;
 3) lennud, mis on seotud üksnes riigipeade või nende pereliikmete, valitsusjuhtide või ministrite visiitidega nende ametiülesannete täitmise ajal, erandjuhul muu Eesti Vabariigile välispoliitiliselt olulise ametliku visiidiga seotud lend, kusjuures isikute staatus tuleb lennuplaanis asjakohaselt märkida.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (10) Reisijatasust on vabastatud:
 1) alla kahe aasta vanune laps, kui ta reisib ilma eraldi piletita;
 2) isik, kes on määratud kontrollima õhusõidukit, selle seadmeid või meeskonda või kes lendab seda ülesannet täitma;
 3) õhusõiduki meeskonnaliikmed, kes on teel oma töökohale;
 4) otsimis-, pääste- ja õppelendudel osalejad.

 (11) Starditasust on vabastatud lennuvälja ametlikul tööajal startivad õhusõidukid.

 (12) Tasust vabastamiseks peavad lennuplaanis olema esitatud asjakohased vabastamise aluseks olevad andmed.

 (13) Valitsusasutus, kelle valitsemisalasse kuuluvad lennujuhtimisteenuse ning lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise tasudest vabastatud lendudega seonduvad tegevusalad, teavitab oma teenustasudest vabastatud planeeritavatest lendudest teenuse osutajat ette ja tasub teenuse osutajale tasudest vabastatud lendude eest. Teavitamiskohustuse täitmata jätmine ei vabasta teenuse eest tasumise kohustusest.

 (131) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1 ja lõike 9 punktis 3 nimetatud lendude eest tasub teenuse osutajale visiiti vastuvõttev valitsusasutus või Eesti Vabariigi territooriumist üle lendamise korral lennuluba menetlenud asutus.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (14) Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1794/2006 artiklis 12 nimetatud sooduskavad kinnitab ning sooduskavade nõuetekohase rakendamise järelevalvet teostab valdkonna eest vastutav minister.

 (15) Sooduskava võib ette näha lennujuhtimisteenuste tasudest täiendavaid vabastusi ja allahindlusi, nähes samas ette ka nende vabastuste ja allahindluste rakendamise tingimused ning teenuse osutajale vabastuste ja allahindluste kulusid hüvitavad valitsusasutused.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 591.  Elektroonilise turvalisuse tagamine
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  Lennuvälja käitaja, kelle käitatav lennuväli on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks, samuti Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagav aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab elektroonilise turvalisuse tagamiseks täitma hädaolukorra seaduse § 41 lõigetes 1 ja 2 ning § 41 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 60.  [Kehtetu - RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

91. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 
[RT I 2003, 23, 143 - jõust. 15.03.2003]

§ 601.  Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Lennuohutust, lennundusjulgestust, lennundustegevust ning õhuruumi kasutamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostavad riiklikku ja haldusjärelevalvet Lennuamet ning teised seadusega nimetatud riiklikku järelevalvet teostavad asutused.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Lennuameti pädevuses on riiklik järelevalve:
 1) juriidiliste ja füüsiliste isikute lennutegevuse üle;
 2) ehitiste ning lennuväljade ja kopteriväljakute lennuohutusnõuetele vastavuse üle;
 3) aeronavigatsiooniteenuse osutajate üle lennuliikluse ohutuks ja nõuetekohaseks korraldamiseks;
 4) õhusõidukite lennu- ja keskkonnakõlblikkuse üle;
 5) õhusõiduki tootja- ja hooldusorganisatsioonide ning jätkuvat lennukõlblikkust korraldavate organisatsioonide üle;
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 6) lennundustegevust korraldava ettevõtja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise tarnija, pardavarude tuntud tarnija, kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja, veoettevõtja ning julgestuskoolitusi läbiviiva julgestusinstruktori poolt lennundusjulgestusnõuete täitmise üle;
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 7) lennundusspetsialistide lennunduslubade spetsialisti pädevusele vastavuse üle;
 8) lennundusspetsialistide koolituse ja lennundusspetsialistide meditsiinilise ekspertiisi teostajate üle;
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 9) lennuprotseduuride väljatöötaja üle;
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 10) lennutreeningseadme sertifitseerimise nõuete üle;
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]
 11) langevarjuhüpete korraldaja üle.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (3) Kaitsepolitseiameti pädevuses on riiklik järelevalve:
 1) õhusõiduki ja lennuohutusvastaste ründejuhtude ennetamise ja tõkestamise üle julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks;
 2) hädaolukorra lahendamise üle terrorikuriteo korral.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses on riiklik järelevalve lennuettevõtja lennutegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 sätestatud nõuetele vastavuse üle.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (5) Käesoleva seaduse §-s 591 nimetatud lennuvälja käitaja ning aeronavigatsiooniteenuse osutaja poolt hädaolukorra seaduse § 41 lõigetes 1 ja 2 ning § 41 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 602.  Riikliku järelevalve teostamine
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Korrakaitseorgan võib riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (11) Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 33, 34, 35, 351, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

 (12) Riigi Infosüsteemi Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ning 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

 (2) Korrakaitseorganil on õigus:
 1) keelata või peatada lennukõlblikkuse või keskkonnakõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki, samuti lennuvälja või kopteriväljaku või mis tahes muu lennundustegevusega seotud objekti, sealhulgas ehitise ja seadme käitamine, kui ei ole tagatud käitamise ohutus, lennu- ja keskkonnaohutus või turvalisus;
 2) kõrvaldada lennundustegevusega seotud ülesannete täitmiselt isik, kui kontrolli tulemusel ilmneb, et tema pädevus ei vasta kehtestatud nõuetele, või kui isiku tegevuse või tegevusetuse tulemusel ei ole tagatud käitamise ohutus, lennu- ja keskkonnaohutus või turvalisus;
 3) [kehtetu - RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

 (3) Ehitisele kehtestatud lennuohutusnõuete järgimise riikliku järelevalve korral peab Lennuamet informeerima kohalikku omavalitsust selle tulemustest.

 (4) Lennundusjulgestuse järelevalve teostamise korra, sealhulgas nõuded lennundusjulgestusalast riiklikku järelevalvet teostavale ametnikule, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (5) Kaitsepolitseiametil on lubatud kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 603.  Ettekirjutus ja sunniraha määr
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Lennuametil on õigus teha lennuohutust, lennundusjulgestust, lennundustegevust ning õhuruumi kasutamist reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise tagamiseks ettekirjutus.

 (2) Tarbijakaitseametil on õigus reisijate lennureisist mahajätmise, lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise korral teha lennuettevõtjale ettekirjutus reisijatele hüvitise maksmise ja abi osutamise nõudega.

 (3) Konkurentsiametil on õigus teha lennujaama haldajale ettekirjutus lennujaama haldaja rakendatavate tasumäärade või lennujaama haldaja muu tegevuse kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse 82. peatükis sätestatud nõuetega.

 (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on õigus teha lennuettevõtja lennutegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks ettekirjutus.

 (5) Ettekirjutus tuleb viivitamata täita ning selle vaidlustamine ei peata ettekirjutuse täitmist.

 (6) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 3500 eurot.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (7) Riigi Infosüsteemi Ameti ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 2000 eurot.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

92. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 604.  Lennuvälja, kopteriväljaku või aeronavigatsiooniteenuse osutaja tähistusmärkide, seadmete või rajatiste rikkumine või nende paigutamise nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 605.  Paigutamisnõuete rikkumine ning ebaseaduslik paigutamine ja ehitamine
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (1) Lennuvälja, kopteriväljaku või aeronavigatsiooniteenuse osutaja tähistusmärkide või -seadmete või rajatiste paigutamise nõuete rikkumise, samuti lennuvälja või kopteriväljaku eristamiseks kasutatavate tähistusmärkide või -seadmetega sarnanevate mis tahes märkide või seadmete lennuväljale või kopteriväljakule või nende lähiümbrusesse paigutamise või õhusõidukite lendudele ohtlike ehitiste või lindude kogunemist soodustavate ehitiste ehitamise või pürotehniliste toodete kasutamise eest ilma lennuvälja või kopteriväljaku juhtkonna loata –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 606.  Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamata jätmine
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

 (1) Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamata jätmise eest teatamiskohustusliku isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 607.  Lennuvälja või kopteriväljaku käitamisnõuete või lennuliikluse teenindamise nõuete rikkumine

 (1) Lennuvälja või kopteriväljaku või lennuliikluse teenindamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 608.  Õhusõidukite või nende seadmete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 609.  Ohutusnõuete rikkumine õhusõidukis

  Õhusõiduki kapteni korralduse täitmata jätmise või ohutusnõuete rikkumise eest õhusõidukis reisija poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 6010.  Lennunduse julgestusnõuete rikkumine

 (1) Lennunduse julgestusnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 6011.  Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi käitamistingimuste rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 6012.  Tehnilise rikkega või lennukõlbmatu õhusõiduki juhtimine
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  Tehnilise rikke tõttu käitamiseks keelatud õhusõiduki juhtimise või lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki, vastava loata ümberehitatud, kehtestatud korras registreerimata või lennukõlblikkuse sertifikaadita õhusõiduki käitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 6013.  Tehnilise rikkega õhusõidukit juhtima lubamine

 (1) Õhusõidukit, mille käitamine on keelatud tehnilise rikke tõttu, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 6014.  Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumine

 (1) Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud varaline kahju, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 6015.  Õhusõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

 (1) Õhusõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest isiku poolt, kellelt õhusõiduki juhtimise õigus ära on võetud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6016.  Õhusõiduki juhtimise üleandmine juhtimisõiguseta isikule

  Õhusõiduki juhtimise õiguseta isikule õhusõiduki juhtimise üleandmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 6017.  Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki käitamise lubamine

 (1) Õhusõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt kehtivatele lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki või vastava loata ümberehitatud või kehtestatud korras registreerimata või lennukõlblikkuse sertifikaadita õhusõiduki käitamise lubamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 6018.  Joobeseisundis isiku õhusõidukit juhtima lubamine

 (1) Õhusõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt joobeseisundis õhusõiduki juhi õhusõidukit juhtima lubamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 6019.  Juhtimisõiguseta isiku õhusõidukit juhtima lubamine

 (1) Õhusõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt õhusõiduki juhtimise õiguseta isiku õhusõidukit juhtima lubamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 6020.  Õhusõiduki juhtimine või lennuliikluse teenindamine joobeseisundis isiku poolt

  Õhusõiduki juhtimise või lennuliikluse teenindamise eest joobeseisundis isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 6021.  Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 6022.  Lennuliiklusteenuse osutamine pädevuseta isiku poolt
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  Lennuliiklusteenuse osutamise eest lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori loata või nõutava pädevuseta isiku poolt, lennuliikluse teeninduse üleandmise eest lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori loata või nõutava pädevuseta isikule, sellise isiku operatsioonilisele tööle lubamise eest, õhusõidukit hooldanud isiku poolt õhusõidukile hooldustõendi väljaandmise eest, kui isikul ei olnud sellise hooldustõendi väljaandmise pädevust, samuti hoolduse eest isiku poolt, kellel ei olnud selleks pädevust, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 6023.  Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumine õhuveos
[RT I 2004, 25, 169 - jõust. 26.04.2004]

 (1) Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumise eest õhuveos –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 6024.  Keskkonnaohtliku õhusõiduki juhtimine

  Õhusõiduki, mille heidete saasteainesisaldus või tekitatav müra ületab lubatud piiri, juhtimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 6025.  Keskkonnaohtlikku õhusõidukit juhtima lubamine

 (1) Keskkonnaohtlikku õhusõidukit juhtima lubamise eest selle omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 6026.  Lennuliikluse teeninduse üleandmine ebapädevale isikule
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 6027.  Lennuliikluse lennujuhi korralduste eiramine

  Õhusõiduki kapteni poolt lennuliikluse lennujuhi õiguspäraste korralduste eiramise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2004, 25, 169 - jõust. 26.04.2004]

§ 6028.  Transpondri kasutamata jätmine
[RT I 2004, 25, 169 - jõust. 26.04.2004]

 (1) Transpondri kasutamata jätmise eest kontrollitavas õhuruumis, kui selleks puudub asjaomase lennuliiklusteenistuse luba, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 6029.  Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki käitamine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 6030.  [Kehtetu - RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 6031.  Sertifikaadinõuete rikkumine
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (1) Lennuettevõtja või aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi käitamistingimuste rikkumise või ilma sertifikaadita tegutsemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 6032.  Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimata jätmine

 (1) Registreerimata mittetulundusliku lennutegevuse eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 6033.  [Kehtetu - RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 6034.  Hooldustõendi väljaandmine selleks pädevust mitteomava isiku poolt
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 6035.  Õhusõiduki käitamine ärilisel eesmärgil lennuettevõtja sertifikaadita

 (1) Ärilise lennutranspordi või lennutööde teostamise eest ilma kehtiva lennuettevõtja sertifikaadita –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 6036.  [Kehtetu - RT I 2009, 4, 25 - jõust. 26.01.2009]

§ 6037.  Välisriigi relvastatud pardasaatja poolt relva ja laskemoona kandmise ning hoiuleandmise nõuete rikkumine

  Välisriigi relvastatud pardasaatja poolt relva ja laskemoona kandmise ning hoiuleandmise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2009, 4, 25 - jõust. 26.01.2009]

§ 6038.  [Kehtetu - RT I 2009, 64, 420 - jõust. 07.01.2010]

§ 6039.  Läbipääsuloa mittenõuetekohane kandmine

  Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal läbipääsuloa nähtaval kohal mittekandmise eest läbipääsuluba omava isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
[RT I 2009, 64, 420 - jõust. 07.01.2010]

§ 6040.  Volituseta julgestuspiirangualale sisenemine

 (1) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale või lennujaama kinnise ala muudele osadele selleks volitusi omamata sisenemise või selle võimaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui see pannakse toime ettenähtud läbipääsu läbimata, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2009, 64, 420 - jõust. 07.01.2010]

§ 6041.  Lennuameti poolt julgestusmeetmete kohaldajana tunnustamata isiku julgestusmeetmeid kohaldama lubamine
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

  Lennuameti poolt julgestusmeetmete kohaldajana tunnustamata isiku julgestusmeetmeid kohaldama lubamise eest  –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 26.02.2015, 2 - jõust. 01.03.2015]

§ 6042.  Keelatud eseme või aine julgestuspiirangualale viimine

  Tsiviilkäibes keelatud relva, külmrelva, gaasirelva, tulirelva, tulirelva olulise osa või mulaaži, laskemoona või lõhkeseadeldise, lõhkeseadeldise olulise osa või mulaaži lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale viimise või viimise katse eest selleks volitusi omamata –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2009, 64, 420 - jõust. 07.01.2010]

§ 6043.  Menetlus
[Kehtetu - RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 6044.  Elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumine

 (1) Käesoleva seaduse §-s 591 nimetatud elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 6045.  Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 605–607, 609, 6010, 6012–6020, 6022–6025, 6027, 6028, 6031, 6032, 6035 ja 6039–6042 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Lennuamet.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 6037 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 6044 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Riigi Infosüsteemi Amet.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 61.  Lennundusalaste dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seadusega

  Enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud lennundusalased määrused, litsentsid, sertifikaadid, tunnistused ja load vaadatakse läbi, tunnistatakse kehtetuks või viiakse kooskõlla käesoleva seadusega kuue kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest.

§ 611.  [Kehtetu - RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 612.  Lennuameti loal avariimajakaga varustamise erisus

  Lennuameti loal võib õhusõiduk, mille maksimaalne lubatud stardimass on kuni 5700 kg ja mida ei käitata ärilises lennutranspordis, kuni 2008. aasta 31. detsembrini olla varustatud sagedusel 121,5 MHz töötava automaatse avariimajakaga, mille parameetrid vastavad 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 10 köite III sätetele.
[RT I 2008, 27, 179 - jõust. 01.07.2008]

§ 613.  Lennukõlblikkuse kontrolli teostamise erisus

  Käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud erisust § 10 lõikes 3 nimetatud lennukõlblikkuse kontrolli teostamise kohta ning § 10 lõiget 3 kohaldatakse alates 2009. aasta 1. oktoobrist.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]

§ 62.  Seaduse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 63.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. septembril.


1 Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 76–86);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/12/EÜ lennujaamatasude kohta (ELT L 70, 14.3.2009, lk 11–16).
[RT I, 03.05.2016, 4 - jõust. 13.05.2016]