HALDUSÕIGUSLiiklus ja transport

HALDUSÕIGUSMerendus

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Meresõiduohutuse seadus (lühend - MSOS)

Sisukord

Meresõiduohutuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.04.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 05.04.2016, 3

Meresõiduohutuse seadus1

Vastu võetud 12.12.2001
RT I 2002, 1, 1
jõustumine 01.01.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.01.2003
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.01.2003
17.12.2003RT I 2003, 88, 59101.01.2004
17.12.2003RT I 2003, 88, 59408.01.2004
24.03.2004RT I 2004, 24, 16425.04.2004
19.05.2004RT I 2004, 46, 33105.06.2004
12.05.2005RT I 2005, 31, 22903.06.2005, osaliselt 01.07.2005
12.10.2005RT I 2005, 57, 45118.11.2005
20.04.2006RT I 2006, 21, 16201.06.2006
15.10.2008RT I 2008, 47, 26316.11.2008
20.05.2009RT I 2009, 29, 17501.07.2009
15.06.2009RT I 2009, 37, 25110.07.2009
30.09.2009RT I 2009, 49, 33101.01.2010
20.10.2009RT III 2009, 46, 34220.10.2009
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
20.05.2010RT I 2010, 31, 15801.10.2010
17.06.2010RT I 2010, 44, 26101.01.2011, jõustumisaeg muudetud 01.07.2011
08.12.2010RT I, 22.12.2010, 102.01.2011, osaliselt 01.01.2012
22.02.2011RT I, 17.03.2011, 118.03.2011
23.02.2011RT I, 25.03.2011, 101.01.2014; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
16.06.2011RT I, 04.07.2011, 214.07.2011
07.12.2011RT I, 20.12.2011, 301.01.2012
14.12.2011RT I, 30.12.2011, 101.01.2012
06.06.2012RT I, 27.06.2012, 501.09.2012
13.06.2012RT I, 06.07.2012, 101.04.2013
12.12.2012RT I, 31.12.2012, 101.07.2013, osaliselt 01.01.2014
20.02.2013RT I, 06.03.2013, 101.07.2013
15.05.2013RT I, 30.05.2013, 409.06.2013
12.06.2013RT I, 02.07.2013, 101.09.2013, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
05.12.2013RT I, 22.12.2013, 101.01.2014
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
05.06.2014RT I, 29.06.2014, 101.07.2014
11.06.2014RT I, 29.06.2014, 10801.07.2014
20.06.2014RT I, 29.06.2014, 11009.07.2014
19.06.2014RT I, 12.07.2014, 101.01.2015
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
11.12.2014RT I, 30.12.2014, 301.01.2015
18.02.2015RT I, 12.03.2015, 401.10.2015, osaliselt 01.03.2016
18.02.2015RT I, 23.03.2015, 501.07.2015
22.03.2016RT I, 05.04.2016, 115.04.2016

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus reguleerib laevade ja väikelaevade ning muude veesõidukite meresõiduohutust ja laevatatavatel sisevetel sõidu ohutust ning laevade turvalisust ja laevaliikluse ohutuse tagamist veeteedel.

 (11) Käesoleva seaduse § 351–353 ning 15. ja 16. peatükki kohaldatakse registreerimise osas ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata piiriveekogudel sõitvatele väikelaevadele, alla 12-meetrise kogupikkusega laevadele ja jettidele.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Välisriigi lippu kandvatele laevadele, väikelaevadele ja muudele veesõidukitele kohaldatakse käesolevat seadust juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (4) Sõjalaevadele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7 ja 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4. Vabariigi Valitsus võib otsustada sõjalaevadele ka teiste käesoleva seaduse sätete kohaldamise.

 (41) Päästetööde paatidele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7 ja § 20 lõige 55 ning 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4.

 (42) [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (5) Erikonstruktsiooniga veesõidukitele ja purjelaudadele laienevad üksnes käesoleva seaduse 11. ja 16. peatükk.

 (6) [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (61) Eestis kohaldatakse nende Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (International Maritime Organization – IMO) (edaspidi IMO) konventsioonide alusel, millega Eesti Vabariik on ühinenud, välja antud resolutsioone ja ringkirju. Veeteede Amet avaldab nimetatud resolutsioonid ja ringkirjad Veeteede Ameti veebilehel ja Veeteede Ameti Teatajas. Pärast avaldamist on nimetatud resolutsioonid ja ringkirjad juhindumiseks kohustuslikud.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (7) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (8) Laeva ohutusvarustuse, väikelaeva ja jeti ning nende komponendi tootja, tootja volitatud esindaja, importija ja levitaja kohustustele, samuti laeva ohutusvarustusele, väikelaevale ja jetile ning nende komponendile ning väikelaeva ja jeti ning nende komponendi vastavushindamisele ja turujärelevalvele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

§ 2.  Mõisted

  Käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) veesõiduk – ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend;
 2) laev – veesõiduk, mida kasutatakse majandustegevuseks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud väikelaev. Laevana käsitatakse ka üle 24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 3) väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, kaater ja muu selline), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks või sportimiseks. Väikelaevana käsitatakse ka 2,5–24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise või mida renditakse vabaajareisideks või sportimiseks või kasutatakse väikelaevajuhtide koolituseks või esitletakse müügi eesmärgil, kui see veesõiduk ei vea üle 12 reisija (edaspidi väikelaev, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise). Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud, purjejaht, võistlusjaht ja muu selline), primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, süst, kanuu, vesijalgratas ja muu selline) ning erikonstruktsiooniga veesõidukit;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 4) reisiparvlaev – merereise tegev sõidukite peale- ja mahasõitmise vahenditega reisilaev;
 5) kiirreisilaev – majandustegevuseks kasutatav kiirlaev, mille mõiste on toodud 1974. aasta rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ning selle konventsiooni kehtivates protokollides ja hilisemates muudatustes (edaspidi rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel) ning mis veab üle 12 reisija;
 6) erikonstruktsiooniga veesõiduk – veesõiduk kogupikkusega kuni 24 meetrit, mis oma omadustelt ei täida muude käesoleva paragrahvi punktides 3, 7 ja 8 nimetatud veesõidukite nõudeid ning kriteeriume, sealhulgas kaugjuhitav veesõiduk ning eksperimentaalveesõiduk (näiteks veesuusarobot, surfjett ja muu selline);
 7) jett – kokpitita, statsionaarmootoriga vesiturbiinsõiduk kogupikkusega kuni 4 meetrit, mida juhitakse istudes, põlvili või seistes;
 8) purjelaud – tuule jõul liikuv veesõiduk, mille taglasel puudub jäik ühendus lauaga;
 9) reeder – isik, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Reederina käsitatakse ka isikut, kes on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel alusel kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksile (edaspidi ISM koodeks);
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 91) veetee – laevatatav veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel;
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]
 10) üldkasutatav veetee – veetee osa, mis asub väljaspool sadama akvatooriumi ja selle sissesõiduteed;
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]
 101) laevatee – veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral looduses tähistatud;
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]
 11) laevatatavad siseveed (edaspidi siseveed) – Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sillani, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudtee sillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58°13,9'N laiuskraadini, Kasari jõgi suudmest kuni Kloostri sillani, Tuudi jõgi suudmest kuni Kirikuküla sillani, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59°27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59°26,059'N laiuskraadini;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 12) volitatud klassifikatsiooniühing – laeva tehnilist järelevalvet teostav ühing, kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja enda kehtestatud reeglitest ning kellega Veeteede Amet on sõlminud lepingu Eesti riigilippu kandvate laevade tehnilise järelevalve teostamiseks ja neile tunnistuste väljastamiseks;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 13) klassifitseeritud laev – laev, mis kuulub klassifikatsiooniühingu järelevalve alla;
 14) klassifitseerimata laev – laev, mis kuulub Veeteede Ameti järelevalve alla;
 15) kohalik rannasõit – meresõit rannikulähedastes vetes kuni 20 meremiili kaugusel kaldast, kuid mitte väljaspool Eesti merealasid;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 16) ohtlik last – pakitult või mahtlastina veetav kemikaal või kemikaali sisaldav toode, materjal või valmistoode, mis sadamas käitlemisel või mereveol või sisevetel vedamisel võib ohustada inimese elu või kahjustada tema tervist või vara või keskkonda;
 17) laevaagent – juriidiline või füüsiline isik, kes esindab reederit;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 18) volitatud turvalisusorganisatsioon – laeva turvalisuse plaani väljatöötav või kooskõlastav, laeva turvalisuse riskianalüüsi tegev või turvaülevaatust teostav ettevõtja, kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest ning kes vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» nõuetele ning kellega juhul, kui ettevõtja soovib kooskõlastada Eesti riigilippu kandvate laevade turvalisuse plaane või teostada nimetatud laevade turvaülevaatust, on Veeteede Amet sõlminud lepingu Eesti riigilippu kandvate laevade turvalisuse plaanide kooskõlastamiseks või nimetatud laevade turvaülevaatuste teostamiseks ja neile tunnistuste väljastamiseks;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 19) regulaarreis – merereis avalikustatud reisigraafiku alusel või nii korrapäraselt või sageli, et avaldub tema ilmne regulaarsus;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 20) külastusriik – riik, kelle sadamasse regulaarreise tegev laev saabub või kelle sadamast selline laev väljub;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 21) rahvusvaheline meresõit – meresõit väljaspool kohalikku rannasõitu, mille ajal sisenetakse välisriigi sadamasse, ja meresõit väljaspool lähisõitu;
 22) lähisõit – meresõit Läänemerel, sisenemiseta Kieli kanalisse ja jäädes Kattegati väinas Skageni neeme paralleelist lõuna poole;
 23) sõidupiirkond – laeva või väikelaeva lubatud kaugenemine sadamast, varjumispaigast või kaldast, mis piirangu korral määratakse meremiilides, sisevetel kilomeetrites ja mille määramisel arvestatakse laeva või väikelaeva konstruktsiooni, seadmeid, püstuvuse näitajaid, ohutusvarustust ning varusid;
 24) kogupikkus ehk üldpikkus (LOA – length over all, meetrites) – vahekaugus laeva kõige ahtri- ja vööripoolsemate punktide vahel, kus vöör hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, pakki ja umbreelingut, kuid mitte pukspriiti ja kaitsereelingut, ning ahter hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, ahtripeeglit, puppi, traali rampi ja umbreelingut, kuid mitte kaitsereelingut, käiturit, roolilehte, tuukritreppi ja platvormi;
 25) ajalooline laev – laev, mille vanus ületab reisilaeval 35 aastat ja muul laeval 40 aastat ning millel ei ole tehtud olulisi ümberehitusi ja millel valdavalt on säilitatud ehitusaegsed materjalid, või sellise laeva või laevatüübi koopia, mille ehitamisel on kasutatud originaaliga sarnaseid ehitusmaterjale;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 26) eripiirkond – piiritletud veeala, mis on määratud mingiks tegevuseks või kus rakendatakse piiranguid või keelustatakse teatud tegevus;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 27) varjumispaik – merehätta sattumist vältida püüdva või merehädas oleva laeva varjumiseks määratud sadam, sadama osa, kai, ankruala või muu kaitstud piirkond;
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]
 28) mereõppeasutus – laevapere liikmete tasemeõpet (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolitust korraldav ja teadmisi ning oskusi hindav isik;
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
 29) reisilaev – laev, mis veab üle 12 reisija;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 30) reisija – isik, kes viibib laeval ja kes ei ole kantud laeva munsterrolli. Reisijaks ei loeta isikut, kes on toimetatud laeva pardale pärast tema päästmist merel, lootsi ja lootsikandidaati ning alla ühe aasta vanust last;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 31) päästetööde paat – veekogul otsingu- ja päästetöödeks kohandatud veesõiduk;
 32) majandustegevus – veesõiduki kasutamine tulu saamise eesmärgil;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 33) navigatsiooniteave – Veeteede Ameti väljaantav informatsioon navigatsioonitingimuste ja nende muutuste kohta veeteel. Navigatsiooniteabe hulka kuuluvad navigatsioonikaardid ja navigatsioonialased väljaanded, nagu lootsiraamatud, navigatsioonimärkide nimekirjad, teadaanded meremeestele ning navigatsioonihoiatused ja muud navigeerimiseks vajalikud väljaanded;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 34) pikkus (arvestuslik pikkus) (L – length, meetrites) – 96 protsenti teoreetilise veeliini kogupikkusest, kui ei ole sätestatud teisiti. Teoreetiline veeliin paikneb joonel, mis asub 85 protsenti minimaalseima parda kõrgusest mõõdetuna kiilu ülemisest servast. Kui pikkus vöörtäävi esiservast kuni rooli palleri teljeni, mõõdetuna mööda sama veeliini, on suurem, arvestatakse pikkuseks viimane. Laevadel, mis on konstrueeritud kiilukaldega, peab veeliin olema paralleelne teoreetilise veeliiniga;
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]
 35) väikelaeva konstruktsiooniline ümberehitus – väikelaeva mootori tüübi vahetus, käituri tüübi vahetus, ühe käituri asendamine mitmega, laevakere ümberehitus, mis muudab meresõiduomadusi või -ohutust ning laevakere ümberehitus, mis oluliselt mõjutab püstuvust;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 36) navigatsioonimärk – navigatsiooniteabes avaldatud tunnuste järgi visuaalselt äratuntav objekt, mis on rajatud, kohandatud või paigaldatud navigeerimise hõlbustamiseks;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 37) navigatsioonimärgistus – navigatsioonimärkide kogum piiritletud veetee osal;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 38) turvatase – riskimäär, millele vastavalt rakendatakse turvaintsidendi ärahoidmiseks kaitse- ja turvameetmeid;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 39) turvaintsident – vahejuhtum, tegu või asjaolu, mis võib ohustada laeva või laeva ja sadama vahelise liidese või sadama ja sadamarajatise turvalisust;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 40) Eesti mereala – Eesti sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 41) kalalaev – laev, mis on seadistatud või mida kasutatakse kala või muu elusvaru kaubanduslikuks püügiks;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 42) merematkelaev – vähemalt 60 tundi kestvat ja lisaks reisi algus- ja lõpp-punktile veel vähemalt kahte sadamat külastav organiseeritud huvireisi sooritav reisilaev, mis ei osale regulaarses liiniliikluses, ei vea kaupa ning ei võta huvireisi jooksul peale ega lase maale liinireisijaid;
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
 43) oluline lainekõrgus – konkreetsel ajavahemikul täheldatud lainete kõrgeima kolmandiku keskmine kõrgus.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

2. peatükk MERESÕIDUOHUTUST TÕENDAVAD TUNNISTUSED. REEDERI MERESÕIDUOHUTUSALANE AUDITEERIMINE. TEGEVUSLUBA 
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 3.  Tunnistuste väljastamine

 (1) Laeval peavad olema rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seadusega ettenähtud meresõiduohutust tõendavad originaaltunnistused.

 (2) Eestis registreeritud või registreeritava laeva kohta väljastab meresõiduohutust tõendavad tunnistused ja mõõtekirja Veeteede Amet.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Alla 24-meetrise pikkusega laevadele mõõtekirja väljastamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid ei kohaldata kalalaevadele.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (32) Alla 12-meetrise kogupikkusega laeval, välja arvatud kalalaeval, ei pea olema mõõtekirja.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (4) Veeteede Amet tunnustab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele vastavaid volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja ning isiku tegevusluba, kes valmistab tooteid või osutab teenuseid käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud tegevusvaldkonnas.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (5) Veeteede Amet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja ning isiku tegevusluba, kes valmistab tooteid või osutab teenuseid käesoleva seaduse § 7 punktides 1–5 ja 13 nimetatud tegevusvaldkonnas, kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (6) Veeteede Amet võib teise rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse taotlusel väljastada välisriigi lippu kandvale laevale rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele vastavaid meresõiduohutust tõendavaid tunnistusi.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (7) Meresõiduohutust tõendava tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse või mõõtekirja väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (8) Laevale tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 4.  Välisriigi lippu kandvale laevale esitatavad nõuded

 (1) Eesti Vabariigi territooriumil asuvasse sadamasse sisenemisel nõutakse välisriigi lippu kandvalt laevalt selle laeva suhtes kohaldatavates rahvusvahelistes konventsioonides ettenähtud tunnistusi.

 (2) Välisriigi lippu kandvale laevale, mille suhtes rahvusvahelisi konventsioone ei kohaldata, kohaldatakse lipuriigi nõudeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Laeval peab olema tagatud merekõlblikkus või sõidukõlblikkus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Välisriigi lippu kandvale laevale, mis osutab veoteenust või muud teenust ainult Eesti sadamate vahel või sadama akvatooriumil või väljumisega Eesti sadamast ja sisenemisega samasse sadamasse, kohaldatakse lipuriigi nõudeid. Kui sellise laeva lipuriigi nõuded on sama klassi Eesti riigilippu kandva laeva suhtes kehtestatud nõuetest leebemad, kohaldatakse Eestis kehtivaid nõudeid.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (4) Välisriigi lippu kandva laeva laevapere liikmel on õigus esitada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni kohaldamisest tulenev kaebus Veeteede Ametile.
[RT I, 29.06.2014, 108 - jõust. 01.07.2014]

 (5) Kui välisriigi lippu kandva laeva laevapere liikme kaebust ei suudeta lahendada laeval ja kaebuse põhjustanud mittevastavusi ei suudeta Veeteede Ameti järelevalvetoimingutega kõrvaldada, teatab Veeteede Amet sellest viivitamata laeva lipuriigi pädevale asutusele ja taotleb määratud tähtaja piires asjakohaste selgituste ja mittevastavuste kõrvaldamise ajakava esitamist. Kui mittevastavusi sellele vaatamata ei kõrvaldata, teavitab Veeteede Amet sellest sadamariigi asjaomaseid reederite ja laevapere liikmete esindusorganisatsioone ning esitab ettekande koopia koos lipuriigi pädevalt asutuselt saadud vastusega Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile.
[RT I, 29.06.2014, 108 - jõust. 01.07.2014]

§ 5.  Laeva sõidupiirkond

 (1) Laeva sõidupiirkonna määrab ja kannab selle andmed meresõiduohutust tõendavatesse tunnistustesse või sisevetel kasutatava laeva sõidukõlblikkuse tunnistusse (edaspidi sõidukõlblikkuse tunnistus) Veeteede Amet.

 (2) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse määratud sõidupiirkonna kohta tehtud kannet laeva meresõiduohutust tõendavas tunnistuses, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 51.  Laevaagendi nime kandmine lootsikviitungile ja laeva ülddeklaratsioonile

  Kui laeval on laevaagent, siis märgib laeva kapten laevaagendi nime lootsikviitungile ja Veeteede Ametile esitatavale laeva ülddeklaratsioonile.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 52.  Meresõiduohutuse korraldamise süsteem

  Meresõiduohutuse korraldamise süsteemi loomise ja kasutamise kohustus ning tingimused tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3051/95 (ELT L 64, 04.03.2006, lk 1–36).
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 6.  Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalane auditeerimine

 (1) Meresõiduohutusalase auditeerimise eesmärk on kindlaks teha, kas reederi rakendatud meetmed vastavad rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuetele.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (11) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalane auditeerimine viiakse läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 nõuete kohaselt.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (12) Reederi nõuetele vastavust tõendab vastavuse tunnistus (DOC) ja laeva nõuetele vastavust meresõiduohutuse korraldamise tunnistus (SMC).
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalast auditeerimist korraldab Veeteede Amet ning selle edukalt läbinud reederile ja tema laevale väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud tunnistused.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (21) Volitatud klassifikatsiooniühing, kellega Veeteede Amet on sõlminud vastava lepingu, võib läbi viia reederi ja tema laeva meresõiduohutusalast auditeerimist ning selle edukalt läbinud reederile ja tema laevale väljastada sellekohased tunnistused.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (22) Haldusülesande täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Veeteede Amet. Veeteede Amet rakendab viivitamata meetmeid haldusülesande täitmise tagamiseks, kui käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel sõlmitud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab volitatud klassifikatsiooniühingul jätkata haldusülesande täitmist.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud meresõiduohutusalase auditeerimise tunnistusi, kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.

 (4) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise korra ja auditeerimise tunnistuste vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (5) Kui reeder taotleb laeva või reederi meresõiduohutusalast auditeerimist välisriigis, kannab ta Veeteede Ameti järelevalveametnike lähetuskulud, mis arvestatakse vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (6) Veeteede Ameti poolse reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimise ja auditeerimisele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast auditeerimise toimumist.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 61.  Reederi ning tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise liigid ja lisaauditi läbiviimise tingimused

 (1) Reederi või tema laeva meresõiduohutusalased auditeerimised liigitatakse järgmiselt:
 1) esmane audit;
 2) iga-aastane audit või vahepealne audit;
 3) täisaudit;
 4) audit ajutise tunnistuse väljastamiseks;
 5) lisaaudit.

 (2) Esmane, iga-aastane või vahepealne audit ja täisaudit ning audit ajutise tunnistuse väljastamiseks viiakse läbi vastavalt ISM koodeksis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 336/2006 sätestatud nõuetele.

 (3) Lisaauditi võib läbi viia, kui:
 1) pärast inimeludele, laevale või keskkonnale ohtliku juhtumi toimumist on vajadus kontrollida meresõiduohutuse korraldamise süsteemi efektiivset ning nõuetekohast funktsioneerimist;
 2) on vaja veenduda reederi või laeva eelneva auditeerimise käigus avastatud mittevastavuste kõrvaldamises või
 3) laevakontrolli ajal on laeval avastatud olulisi mittevastavusi.

 (4) Lisaauditi mahu ja tähtaja määrab Veeteede Amet, konsulteerides eelnevalt reederiga. Lisaauditi maht ja suunitlus sõltub asjaoludest. Veeteede Amet teavitab reederit lisaauditi vajadusest.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 62.  Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalasel auditeerimisel avastatud mittevastavus ning oluline mittevastavus

 (1) Auditeerimisel avastatud mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kohta koostatakse akt. Aktis peavad sisalduma:
 1) avastatud mittevastavuse või olulise mittevastavuse kirjeldus;
 2) avastatud mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ja tähtaeg;
 3) akti koostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;
 4) akti koostamise kuupäev;
 5) akti vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord;
 6) aktiga tutvunud isiku allkiri.

 (2) Mittevastavuse kõrvaldamiseks määrab Veeteede Amet kooskõlastatult reederiga mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ning tähtaja. Mittevastavuse kõrvaldamise maksimaalne tähtaeg on kolm kuud. Reeder vastutab mittevastavuse kõrvaldamiseks vajalike meetmete rakendamise eest.

 (3) Kui mittevastavuse kõrvaldamise meetmeid ei määrata auditeerimise käigus reederi kooskõlastuse puudumise tõttu, esitab reeder mittevastavuse kõrvaldamiseks võetavad meetmed Veeteede Ametile kooskõlastamiseks viie tööpäeva jooksul mittevastavuse akti reederile üleandmisest arvates.

 (4) Olulise mittevastavuse avastamisel peab reeder või laeva kapten viivitamata rakendama meetmeid, et kõrvaldada olulise mittevastavuse põhjused või vähendada neid tasemeni, mis lubaks juhtumi klassifitseerimist mittevastavusena.

 (5) Kui oluline mittevastavus on kõrvaldatud, tuleb reederil esitada Veeteede Ametile taotlus uueks auditeerimiseks. Auditeerimine viiakse läbi samas mahus kui algselt teostatud auditeerimine.

 (6) Mittevastavuse aktis määratud tähtaja jooksul peab reeder esitama Veeteede Ametile aruande mittevastavuse kõrvaldamiseks võetud meetmete rakendamise kohta.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 63.  Vastavuse tunnistuse ja meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse väljastamisest ja pikendamisest keeldumine ning nende kehtetuks tunnistamine

 (1) Vastavuse tunnistuse või meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse väljastamisest ja pikendamisest keeldutakse, kui meresõiduohutusalasel auditeerimisel avastatud oluline mittevastavus jääb kõrvaldamata.

 (2) Vastavuse tunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:
 1) reeder ei taotle kohustuslikku iga-aastast auditeerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 I lisa B-osa punktis 13.4 sätestatud ajavahemiku jooksul;
 2) esineb oluline mittevastavus või
 3) reeder loobub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 I lisa B-osa punktis 14.2 ettenähtud vastutusest meresõiduohutuse korraldamise eest.

 (3) Vastavuse tunnistuse kehtetuks tunnistamisel ja pikendamisest keeldumisel tunnistatakse kehtetuks ka sellega seotud meresõiduohutuse korraldamise tunnistus ja ajutine meresõiduohutuse korraldamise tunnistus.

 (4) Meresõiduohutuse korraldamise tunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:
 1) reeder ei taotle laeva vahepealset auditeerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 I lisa B-osa punktis 13.8 sätestatud ajavahemiku jooksul;
 2) esineb oluline mittevastavus;
 3) vastutus laeva meresõiduohutuse korraldamise eest on edasi antud teisele reederile;
 4) reeder loobub laeva meresõiduohutuse korraldamisest või
 5) laev kustutatakse registrist või hakkab sõitma teise riigi lipu all.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 7.  Loakohustus

  Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
 1) laevaehitus ja -remont ning laevade ümberehitus;
 2) laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamine, kontrollimine, remontimine ning katsetamine;
 3) laeva veealuse osa tuukriülevaatus ja veealune remontimine;
 4) laeva raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamine, remontimine, kontrollimine ja katsetamine ning raadiosideseadmete kaldahooldus;
 5) laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine ja laevade katsetamine;
 6) kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus;
 7) hüdrograafiline mõõdistamine;
 8) mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine;
 9) väikelaevade ehitamine, remontimine, katsetamine ja tehniline ülevaatus;
 10) väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine;
 11) tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolituse korraldamine laevapere liikmetele;
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
 12) jetijuhtide väljaõppe korraldamine;
 13) laevade turvavarustuse paigaldamine ja hooldus;
 14) reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine;
 15) laevade agenteerimine.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 8.  [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 9.  Tegevusloa taotlemine
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Tegevusloa taotluse lahendab Veeteede Amet tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumisega 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

 (2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kasutatavate tehnikavahendite loetelu, ülevaade taotleja tegevusest, milleks tegevusluba taotletakse, ning ettevõtja spetsialistide kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide (diplomid, tunnistused ja muu selline) koopiad.

 (3) Kui valmistajatehas on isikule väljastanud toote hoolduse, kontrolli või remondi teostamiseks loa või tunnistuse, lisatakse selle koopia tegevusloa taotlusele.

 (4) Tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ja täienduskoolituse korraldamiseks laevapere liikmetele ning väikelaevajuhtide ja jetijuhtide väljaõppe korraldamiseks tegevusloa taotlemisel lisatakse taotlusele õppekavad, tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekiri.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

 (5) Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv kümne tööpäeva jooksul pärast läbivaatamise toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Veeteede Amet otsust tegevusloa väljastamise kohta ega kanna tegevusluba registrisse.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

§ 10.  Tegevusloa kontrolliese
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab käesolevas seaduses ning rahvusvahelistes meresõiduohutust reguleerivates konventsioonides sätestatud nõuetele.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 101.  Tunnustamisest keeldumine
[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 102.  Tunnustamise taotluse menetlemise ajal valitsenud tingimuste muutmine
[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 103.  Tunnustamisotsuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 11.  [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

21. peatükk LAEVA TURVALISUS 
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 111.  Laeva turvalisuse järelevalve ja rahvusvaheline laeva turvatunnistus
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (1) Turvalisuse järelevalve seisneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.

 (2) Turvaülevaatus käesoleva seaduse tähenduses on laeva turvalisuse alase süsteemi auditeerimine, turvalisust tagavate seadmete ja varustuse kontrollimine ning turvaplaani vastavuse hindamine rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» ning siseriiklike õigusaktide nõuetele.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Veeteede Amet teostab järelevalvet laevade turvalisusega seotud nõuete täitmise üle.

 (4) Turvaülevaatuse edukalt läbinud Eestis registreeritud laeva kohta väljastab Veeteede Amet rahvusvahelise laeva turvatunnistuse (edaspidi turvatunnistus).
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (5) Volitatud turvalisusorganisatsioon, kellega Veeteede Amet on sõlminud halduslepingu, võib läbi viia laeva turvaülevaatuse, kooskõlastada laeva turvaplaani ja väljastada laeva turvatunnistuse.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (51) Haldusülesande täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Veeteede Amet. Veeteede Amet võtab viivitamata tarvitusele meetmed haldusülesande täitmise tagamiseks, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab volitatud turvalisusorganisatsioonil jätkata haldusülesande täitmist.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (6) Veeteede Amet tunnustab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja käesoleva seaduse nõuetele vastavaid volitatud turvalisusorganisatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud turvatunnistusi.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (7) Laeval peab olema rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» ja käesoleva seadusega ettenähtud turvatunnistuse originaal.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (8) Laeva turvaülevaatuse läbiviimise korra ja laeva turvalisuse tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (81) Kui reeder taotleb laeva turvaülevaatust välisriigi sadamas, kannab ta Veeteede Ameti järelevalveametnike lähetuskulud, mis on arvestatud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaatuse ja kontrollimise käigus saadud või loodud andmed ja teave ning turvalisuse riskianalüüsid ja turvaplaanid ei ole avalikud.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (10) Laeva turvaülevaatuse eest ning turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamise eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse või läbivaatamise toimumist.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 112.  Laeva turvahäire

  Eesti riigilippu kandvalt laevalt võtab turvahäire vastu politseiasutus, teavitades sellest kohe Veeteede Ametit. Vajaduse korral teavitab Veeteede Amet välisriiki, mille läheduses turvahäire edastanud laev asub. Saades teabe välisriigi lippu kandva laeva turvahäire edastamisest, teavitab Veeteede Amet sellest kohe laeva lipuriiki ja vajaduse korral välisriiki, mille läheduses turvahäire edastanud laev asub.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 113.  Turvatase ja turvateabe edastamine

 (1) Turvataseme Eesti riigilippu kandvatele laevadele kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

 (2) Turvatase kehtestatakse vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ning selle alusel kehtestatud rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi (edaspidi ISPS koodeks) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.04.2004, lk 6–91) nõuetele.

 (3) Eesti riigilippu kandval laeval kehtivast turvatasemest ja turvataseme muutumisest teavitab reederit Veeteede Amet.

 (4) Laeva kapten on kohustatud sadamas viibimise ajal viima laeva turvataseme vastavusse sadama turvatasemega, kui sadama turvatase on kõrgem käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtestatud turvatasemest.

 (5) Turvateabe edastamise ja vastuvõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 114.  Laevale turvalisuse kaalutlusel rakendatavad erakorralised meetmed

  Kui julgeolekuasutustelt laekunud teabe või ohuhinnangu alusel kujutab laev endast siseriikliku julgeoleku riski, võib Veeteede Amet rakendada turvalisuse kaalutlusel erakorralisi meetmeid, nagu piirangute seadmine laeva sadamas viibimise ajale, laeva sadamasse sisenemise keelamine, laeva ümberpaigutamine või laeva sadamast välja saatmine.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 115.  Laeva turvaülevaatuste liigid ja lisaülevaatuse läbiviimise tingimused

 (1) Laeva turvaülevaatused (edaspidi turvaülevaatus) liigitatakse järgmiselt:
 1) ülevaatus ajutise tunnistuse väljastamiseks;
 2) esmane ülevaatus;
 3) vahepealne ülevaatus;
 4) täisülevaatus;
 5) lisaülevaatus.

 (2) Esmane, vahepealne ja täisülevaatus ning ülevaatus ajutise turvatunnistuse väljastamiseks viiakse läbi vastavalt ISPS koodeksis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 725/2004 sätestatud nõuetele.

 (3) Lisaülevaatuse võib läbi viia järgmistel juhtudel:
 1) laeva turvaplaani efektiivse toimimise kontrollimiseks, kui on esinenud turvaintsident;
 2) ülevaatuse käigus avastatud mittevastavuse kõrvaldamise kontrollimiseks;
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]
 3) kui laeva turvaplaanis on tehtud olulisi muudatusi või
 4) laevakontrolli ajal on laeval avastatud mittevastavus.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (4) Lisaülevaatuse mahu ja tähtaja määrab Veeteede Amet, konsulteerides eelnevalt reederiga. Lisaülevaatuse maht ja suunitlus sõltub asjaoludest. Veeteede Amet teavitab reederit lisaülevaatuse läbiviimise vajadusest.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 116.  Turvaülevaatuse käigus avastatud mittevastavus
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (1) Turvaülevaatuse käigus avastatud mittevastavuse kohta koostatakse mittevastavuse akt, milles peavad sisalduma:
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]
 1) avastatud mittevastavuse kirjeldus;
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]
 2) avastatud mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ja tähtaeg;
 3) akti koostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;
 4) akti koostamise kuupäev;
 5) akti vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord;
 6) aktiga tutvunud isiku allkiri.

 (2) Mittevastavuse kõrvaldamiseks määrab Veeteede Amet kooskõlastatult reederiga mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ja tähtaja. Mittevastavuse kõrvaldamise maksimaalne tähtaeg on kolm kuud. Reeder vastutab mittevastavuse kõrvaldamiseks vajalike meetmete rakendamise eest.

 (3) Kui mittevastavuse kõrvaldamise meetmeid ei määrata turvaülevaatuse käigus reederi kooskõlastuse puudumise tõttu, esitab reeder mittevastavuse kõrvaldamiseks võetavad meetmed Veeteede Ametile kooskõlastamiseks viie tööpäeva jooksul mittevastavuse akti reederile üleandmisest arvates.

 (4) [Kehtetu - RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (5) [Kehtetu - RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (6) Mittevastavuse aktis määratud tähtaja jooksul peab reeder esitama Veeteede Ametile aruande mittevastavuse kõrvaldamiseks võetud meetmete rakendamise kohta.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 117.  Turvatunnistuse väljastamisest ja pikendamisest keeldumine ning turvatunnistuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Turvatunnistuse väljastamisest või pikendamisest keeldutakse, kui turvaülevaatuse käigus jääb kõrvaldamata mittevastavus.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Turvatunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:
 1) reeder ei taotle laeva vahepealset ülevaatust ISPS koodeksi A osa punktis 19.1.1.3 sätestatud ajavahemiku jooksul;
 2) [kehtetu - RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]
 3) vastutus laeva turvalisuse korraldamise eest on edasi antud teisele reederile;
 4) reeder loobub laeva turvalisuse korraldamisest;
 5) laev kustutatakse registrist või hakkab sõitma teise riigi lipu all.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 118.  Turvanõuete kontrollimine kohalikus rannasõidus sõitvatel laevadel

  Turvanõuete kontrollimine koos vähendatud mahus koostatud laeva turvaplaani muudatuste läbivaatamisega viiakse kohalikus rannasõidus sõitvatel laevadel läbi käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud tehniliste ülevaatuste käigus.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 119.  Kategooriad, kuhu kuuluvad kohalikus rannasõidus sõitvad laevad, millele kohaldatakse turvanõudeid

 (1) Kohalikus rannasõidus sõitvad laevad, mis peavad vastama käesoleva seaduse §-s 1110 sätestatud turvanõuetele, on jagatud I ja II kategooriasse.

 (2) I kategooriasse kuuluvad:
 1) kaubalaevad, naftatankerid, kemikaalitankerid ja punkrilaevad kogumahutavusega 500 ja enam;
 2) reisilaevad ja kiirreisilaevad kogumahutavusega üle 500, välja arvatud käesoleva seaduse § 32 lõike 7 alusel määratletud A-klassi reisilaevad;
 3) alla 500-se kogumahutavusega laevad, mis veavad üle 250 reisija.

 (3) II kategooriasse kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata laevad, mis liidestuvad A-klassi reisilaevaga või laevaga, millele kehtivad rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuded.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 1110.  Kohalikus rannasõidus sõitva laeva turvanõuded

 (1) Reeder, kes opereerib I kategooriasse kuuluvaid laevu, peab määrama isiku, kes on läbinud reederi turvaülema koolituse ning kellel on kohustus tagada, et laeval on läbi viidud riskianalüüs ja välja töötatud ning rakendatud laeva turvaplaan. Turvaplaan tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule peab reeder määrama I kategooria laeval isiku, kes korraldab turvanõuete täitmist laevas. Nimetatud isik peab olema läbinud reederi korraldatud turvaväljaõppe.

 (3) Reeder peab tagama, et II kategooria laevale on koostatud turvajuhend. Turvajuhend tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga.

 (4) Reeder peab määrama II kategooria laeval kontaktisiku turvaküsimustes.

 (5) Laevapere liikmed peavad olema tutvunud turvanõuetega, laeva turvaplaani või turvajuhendiga ning teadma neist tulenevaid kohustusi ja ülesandeid.

 (6) Laevale juurdepääsu kontrollimise, turvadeklaratsiooni täitmise, laevas turvateabe vahetuse ja turvanõuete laevapere liikmetele tutvustamise korralduse nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 1111.  Kohalikus rannasõidus sõitva laeva turvaplaan ja turvajuhend

 (1) I kategooria laeva turvaplaanis peavad olema kirjeldatud vähemalt järgmised teemad:
 1) turvaõppuste ja -harjutuste korraldus;
 2) laevale juurdepääsu kontrollimise korraldus;
 3) laeva tekialade ja laeva ümbruse jälgimise korraldus;
 4) piirangualad ning nende määratlemise ja jälgimise korraldus;
 5) meetmed turvatasemete 2 ja 3 korral;
 6) turvadeklaratsiooni täitmise korraldus;
 7) turvateabe vahetuse tagamise korraldus;
 8) turvaintsidentidest teavitamise korraldus.

 (2) II kategooria laeva turvajuhendis peavad olema kirjeldatud vähemalt järgmised teemad:
 1) turvaõppuste ja -harjutuste korraldus;
 2) laevale juurdepääsu kontrollimise korraldus;
 3) turvadeklaratsiooni täitmise korraldus;
 4) turvateabe vahetuse tagamise korraldus;
 5) turvaintsidentidest teavitamise korraldus.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 1112.  Kohalikus rannasõidus sõitva laeva turvaõppus ja turvaharjutus

 (1) Kohalikus rannasõidus sõitva laeva turvaõppuse eesmärk on kontrollida laeva turvaplaani tõhusat rakendamist. Laeva turvaõppuseid tuleb korraldada iga kolme kuu tagant, laeva turvaharjutusi vastavalt Veeteede Ameti nõudmisele.

 (2) Nõuded turvaõppuste ja -harjutuste sisule ning läbiviimisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

22. peatükk LAEVAPERE LIIKME TÖÖ- JA ELAMISTINGIMUSTE NÕUETELE VASTAVUST TÕENDAVAD TUNNISTUSED 
[RT I, 29.06.2014, 108 - jõust. 01.07.2014]

§ 1113.  Meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse väljastamine

 (1) Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeval peab olema meretöö seaduse ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni või Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni kohane laevapere liikme töö- ja elamistingimuste nõuetele vastavust tõendav tunnistus järgmiselt:
 1) rahvusvahelist meresõitu tegeval laeval, mille kogumahutavus on 500 või enam, välja arvatud kalalaeval, peab olema Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni nõuete kohane meretöötunnistus, mille juurde kuulub meretöönõuetele vastavuse deklaratsioon (edaspidi meretöötunnistus);
 2) üle 24 meetri pikkusel kalalaeval, mis on merel üle kolme päeva ja sõidab tavaliselt väljaspool lähisõitu, peab olema Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni nõuete kohane kalandustöötunnistus.

 (2) Reeder võib meretöötunnistust taotleda ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetamata Eestis registreeritud laevale.

 (3) Laeva kohta väljastab meretöötunnistuse või kalandustöötunnistuse reederi taotluse alusel Veeteede Amet pärast laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatuse (edaspidi käesolevas peatükis ülevaatus) edukat läbimist.

 (4) Veeteede Ametil on õigus anda ülevaatuse tegemise ning meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse väljastamise haldusülesannete täitmine halduslepinguga rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud pädevus- ja sõltumatusnõuetele vastavale volitatud klassifikatsiooniühingule. Haldusülesande täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Veeteede Amet, kes võtab viivitamata meetmed haldusülesande täitmise tagamiseks, kui haldusleping lõpetatakse või kui esineb muu põhjus, mis takistab volitatud klassifikatsiooniühingul haldusülesande täitmist.

 (5) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud meretöötunnistusi ja kalandustöötunnistusi, kui need vastavad käesoleva seaduse ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni või Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni nõuetele.

 (6) Meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv.
[RT I, 29.06.2014, 108 - jõust. 01.07.2014]

§ 1114.  Laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatus

 (1) Ülevaatuse eesmärk on tagada, et laevapere liikme töö- ja elamistingimused laeval vastavad meretöö seaduses ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsioonis või Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsioonis sätestatud nõuetele.

 (2) Ülevaatused liigitatakse järgmiselt:
 1) esmane ülevaatus, mis tehakse enne meretöötunnistuse või kalandustöötunnistuse väljastamist;
 2) vahepealne ülevaatus meretöötunnistuse kehtivuse kinnitamiseks, mis tehakse meretöötunnistuse kehtivuse teisel või kolmandal aastal;
 3) vahepealne ülevaatus kalandustöötunnistuse kehtivuse kinnitamiseks, mis tehakse ajavahemikus kolm kuud enne või pärast kalandustöö tunnistuse kehtivuse teist või kolmandat aastat;
 4) täisülevaatus, mis tehakse iga viie aasta tagant meretöötunnistuse või kalandustöötunnistuse uuendamiseks.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülevaatustele võib täiendavalt teha:
 1) reederi taotlusel ülevaatuse käesoleva seaduse §-s 1116 sätestatud ajutise meretöötunnistuse väljastamiseks;
 2) meretöötunnistuse kehtivuse ajal lisaülevaatuse, mille ulatuse ja tegemise aja määrab Veeteede Amet, konsulteerides enne reederiga.

 (4) Ülevaatuse tegemisel kontrollib Veeteede Amet järgmisi dokumente ja asjaolusid:
 1) laevapere liikme vanus;
 2) laevapere liikme tervisetõend;
 3) laevapere liikme kvalifikatsioon;
 4) meretööleping, sealhulgas töötasu maksmise tingimused;
 5) töö- ja puhkeaeg;
 6) rahaline tagatis kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks;
 7) töövahendusbüroode kasutamine;
 8) laeva mehitustase;
 9) majutustingimused ja puhkevõimalused laeval;
 10) toitlustamine laeval;
 11) meditsiiniabi laeval;
 12) kaebuste esitamise ja menetlemise kord laeval, välja arvatud käesoleva seaduse § 1113 lõike 1 punktis 2 sätestatud kalalaeva ülevaatusel.

 (5) Ülevaatuse tegemisele võib Veeteede Amet kaasata Tööinspektsiooni ja Terviseameti nende pädevuse piires.

 (6) Ülevaatuse tegemise eest tuleb tasuda riigilõiv.

 (7) Kui reeder taotleb ülevaatuse tegemist välisriigis, kannab ta ülevaatust tegevate järelevalveametnike lähetuskulud, mida arvestatakse vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.
[RT I, 29.06.2014, 108 - jõust. 01.07.2014]

§ 1115.  Meretöötunnistuse väljastamiseks, kehtivuse kinnitamiseks ja uuendamiseks tehtud laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatusel avastatud mittevastavus ja oluline mittevastavus

 (1) Meretöötunnistuse väljastamiseks, kehtivuse kinnitamiseks või uuendamiseks tehtud ülevaatusel avastatud mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kohta koostatakse akt, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:
 1) avastatud mittevastavuse või olulise mittevastavuse kirjeldus;
 2) avastatud mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ja tähtaeg;
 3) akti koostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;
 4) akti koostamise kuupäev;
 5) akti vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord;
 6) aktiga tutvunud isiku allkiri.

 (2) Mittevastavuse kõrvaldamiseks määrab Veeteede Amet kooskõlastatult reederiga mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ning tähtaja. Mittevastavuse kõrvaldamise maksimaalne tähtaeg on kolm kuud. Reeder on vastutav mittevastavuse kõrvaldamiseks vajalike meetmete rakendamise eest.

 (3) Kui mittevastavuse kõrvaldamise meetmeid ei määrata ülevaatuse käigus reederi kooskõlastuse puudumise tõttu, esitab reeder mittevastavuse kõrvaldamiseks kavandatavad meetmed Veeteede Ametile kooskõlastamiseks viie tööpäeva jooksul mittevastavuse akti reederile üleandmisest arvates.

 (4) Olulise mittevastavuse avastamisel peab reeder või laeva kapten viivitamata rakendama meetmeid, et kõrvaldada olulise mittevastavuse põhjused või vähendada neid tasemeni, mis lubaks juhtumi klassifitseerimist mittevastavusena.

 (5) Kui oluline mittevastavus on kõrvaldatud, peab reeder taotlema korduvat ülevaatust, mis tehakse samas mahus kui algne ülevaatus.

 (6) Reeder peab esitama Veeteede Ametile mittevastavuse aktis määratud tähtaja jooksul aruande mittevastavuse kõrvaldamiseks võetud meetmete rakendamise kohta.
[RT I, 29.06.2014, 108 - jõust. 01.07.2014]

§ 1116.  Ajutise meretöötunnistuse väljastamine

 (1) Reederi taotlusel võib Veeteede Amet väljastada kuni kuueks kuuks ajutise meretöötunnistuse:
 1) uuele laevale;
 2) lippu vahetavale laevale;
 3) laevale, mille reeder vahetub.

 (2) Ajutise meretöötunnistuse kehtivuse ajal ei pea laeval olema käesoleva seaduse § 1113 lõike 1 punktis 1 nimetatud meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni.

 (3) Ajutise meretöötunnistuse võib välja anda pärast Veeteede Ameti põhjendatud ja otstarbekas mahus tehtud ülevaatuse edukat läbimist.

 (4) Veeteede Amet väljastab ajutise meretöötunnistuse pärast seda, kui:
 1) laev on läbinud Veeteede Ameti põhjendatud ja otstarbekas mahus tehtud ülevaatuse;
 2) reeder on tõendanud, et laeval on meretöö konventsiooni nõuete järgimiseks asjakohane kord;
 3) reeder on tõendanud, et kapten teab meretöö konventsiooni nõudeid ja nende rakendamise kohustusi;
 4) reeder on esitanud asjakohase teabe meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni saamiseks.

 (5) Enne ajutise meretöötunnistuse kehtivuse lõppu teeb Veeteede Amet reederi taotlusel laeval käesoleva seaduse § 1114 lõike 2 punktis 1 sätestatud esmase ülevaatuse.
[RT I, 29.06.2014, 108 - jõust. 01.07.2014]

§ 1117.  Meretöötunnistuse, meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni, ajutise meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse vorm

 (1) Meretöötunnistus, ajutine meretöötunnistus ja kalandustöötunnistus vormistatakse eesti ja inglise keeles.

 (2) Meretöötunnistuse, mille juurde kuulub meretöönõuetele vastavuse deklaratsioon, ajutise meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (3) Vahepealse ülevaatuse edukat läbimist kinnitab Veeteede Ameti märge meretöötunnistusel või kalandustöötunnistusel.

 (4) Meretöötunnistus, ajutine meretöötunnistus ja kalandustöötunnistus või nende koopiad peavad olema laevapere liikmele laeval kättesaadavad.
[RT I, 29.06.2014, 108 - jõust. 01.07.2014]

§ 1118.  Tunnistuse kehtivus

 (1) Meretöötunnistus ja kalandustöötunnistus kehtivad kuni viis aastat tunnistuse väljastamisest arvates.

 (2) Veeteede Amet tunnistab meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse kehtetuks, kui:
 1) ülevaatuse tulemus ei võimalda kinnitada laevapere liikme töö- ja elamistingimuste vastavust Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni või Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni ja meretöö seaduse nõuetele;
 2) reeder ei ole läbinud tähtaegselt vahepealset ülevaatust;
 3) laev vahetab lippu;
 4) reeder ei võta vastutust laeva käitamise eest;
 5) laeva konstruktsiooni või sisseseadet on oluliselt muudetud.
[RT I, 29.06.2014, 108 - jõust. 01.07.2014]

3. peatükk MERESÕIDUOHUTUSALANE TEHNILINE JÄRELEVALVE 

§ 12.  Laeva tehnilise järelevalve korraldamine

 (1) Tehniline järelevalve käesoleva seaduse tähenduses on laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimine rahvusvahelistes konventsioonides ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

 (2) Tehniline järelevalve seisneb käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.

 (3) Eestis registreeritud laeva tehnilist järelevalvet teostab Veeteede Amet. Lisaks Veeteede Ametile teostab tehnilist järelevalvet laevale kogumahutavusega 500 või enam, välja arvatud riigihaldusülesandeid täitvale laevale ja siseveelaevale, volitatud klassifikatsiooniühing.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (31) Volitatud klassifikatsiooniühingutele esitatavad nõuded ja volitatud klassifikatsiooniühingute üle järelevalve teostamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (4) Eestis registreeritud laeva tehnilise ülevaatuse teostab Veeteede Amet. Laevale, millele volitatud klassifikatsiooniühing väljastab kõik meresõiduohutust tõendavad tunnistused ning millele Veeteede Amet on väljastanud meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse, ei teosta Veeteede Amet merekõlblikkuse tunnistuse või reisijateveo tunnistuse väljastamiseks vajalikku tehnilist ülevaatust.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (5) Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, lootsilaevale ja sadamateenuseid osutavale laevale, kohaldatakse väikelaevale kehtestatud tehnilisi nõudeid.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (6) Alla 7-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, ei kohaldata käesoleva seaduse § 13 lõike 4 punktides 2–5 sätestatud tehnilise ülevaatuse nõudeid.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 13.  Tehniliste ülevaatuste korraldamine ja liigitamine

 (1) Laeva tehniline ülevaatus korraldatakse rahvusvaheliste konventsioonide ning käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses ja tähtaegadel. Ajaloolise laeva tehnilisel ülevaatusel võib Veeteede Amet teha mööndusi, kui on tagatud laeva ohutus.

 (2) Reisilaevade tehnilised ülevaatused liigitatakse järgmiselt:
 1) esmane ülevaatus, mis tehakse enne laeva kasutusele võtmist;
 2) täisülevaatus, mis tehakse üks kord 12 kuu jooksul seoses tunnistuste väljastamisega või nende kehtivuse kinnitamisega ja mis hõlmab ka laeva veealuse osa ülevaatust. Üks kord viie aasta jooksul tehakse täisülevaatuse käigus ka laeva veealuse osa dokiülevaatus, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini. Üle kümne aasta vanustel laevadel tehakse vähemalt kaks dokiülevaatust igas viieaastases ajavahemikus, kusjuures ülevaatustevaheline aeg ei või ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini;
 3) täielik või osaline lisaülevaatus, mis tehakse sõltuvalt asjaoludest kas pärast laevaõnnetust, laeva ümberehitamist, laeva kasutusviisi muutmist või enne laeva kandmist Eestis registreerimist või kui selleks tekib vajadus;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 4) reisiparvlaeva ja kiirreisilaeva külastusriigi poolne lisaülevaatus.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud lisaülevaatus jaguneb järgmiselt:
 1) enne regulaarreiside alustamist tehtav lisaülevaatus;
 2) iga-aastane lisaülevaatus, mis tehakse 12 kuu möödumisel viimasest lisaülevaatusest, kui laev juba sooritab regulaarreise;
 3) iga-aastane regulaarreisi ajal tehtav lisaülevaatus;
 4) lisaülevaatus, mis tehakse iga kord, kui laeva on suures ulatuses moderniseeritud või ümber ehitatud, kui on vahetunud reeder või laeva lipp või kui laev on viidud teise klassifikatsiooniühingu järelevalve alla.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (22) Eesti sadamatesse saabuvate ja neist väljuvate rahvusvahelisi regulaarreise tegevate või väljaspool kohalikku rannasõidupiirkonda riigisiseseid regulaarreise tegevate reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade külastusriigipoolne lisaülevaatus viiakse läbi Veeteede Ameti ning külastusriigi ja lipuriigi pädevate asutuste koostöös.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade külastusriigi poolse lisaülevaatuse teostamise ja kontrollimise korra ning reisiparvlaeva ja kiirreisilaeva külastusriigi poolse lisaülevaatuse akti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (4) Kauba- ja kalalaeva ning teiste laevade tehnilised ülevaatused liigitatakse järgmiselt:
 1) esmane ülevaatus, mis tehakse enne laeva kasutusele võtmist;
 2) täisülevaatus, mis tehakse seoses tunnistuste väljastamisega vähemalt üks kord viie aasta jooksul;
 3) vahepealne ülevaatus, mis tehakse teise või kolmanda iga-aastase ülevaatuse asemel;
 4) iga-aastane ülevaatus;
 5) vähemalt kaks laeva veealuse osa ülevaatust, mis tehakse igas viieaastases ajavahemikus, kusjuures ülevaatustevaheline aeg ei või ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua ülevaatust sagedamini. Üks kord viie aasta jooksul tehakse täisülevaatuse käigus ka laeva veealuse osa dokiülevaatus, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini. Üle kümne aasta vanustel laevadel tehakse vähemalt kaks dokiülevaatust igas viieaastases ajavahemikus, kusjuures ülevaatustevaheline aeg ei või ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini;
 6) täielik või osaline lisaülevaatus sõltuvalt asjaoludest kas pärast laevaõnnetust, laeva ümberehitamist, laeva kasutusviisi muutmist või enne laeva kandmist Eestis registreerimist või kui selleks tekib vajadus.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (5) Laevale, mida on viimase 12 kuu jooksul laeva kontrollimiste käigus välisriigis kaks korda kinni peetud, tuleb korraldada hiljemalt ühe kuu möödudes viimasest kinnipidamisest täielik või osaline lisaülevaatus, mis ei pea hõlmama dokiülevaatust.

 (6) Reeder tagab laeva tähtaegse esitamise tehnilisele ülevaatusele. Taotluse laeva tehnilise ülevaatuse korraldamiseks Eesti sadamas või dokis esitab reeder Veeteede Ametile vähemalt viis tööpäeva ning tehnilise ülevaatuse korraldamiseks välisriigi sadamas või dokis vähemalt kaks nädalat enne soovitud ülevaatust.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (7) Ülevaatustevahelisel ajal on reeder kohustatud teatama Veeteede Ametile ja laeva tehnilist järelevalvet teostavale klassifikatsiooniühingule avastatud vigastustest või riketest, mis avaldavad mõju laeva merekõlblikkusele või sisevetel sõidukõlblikkusele. Kui selline vigastus või rike avastatakse välisriigi sadamas, on reeder kohustatud sellest teatama ka välisriigi pädevale asutusele.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (8) Eesti riigilippu kandva laeva tehniline ülevaatus tehakse Eesti sadamas. Kui reeder taotleb välisriigi sadamas viibiva laeva tehnilist ülevaatust, kannab ta Veeteede Ameti järelevalveametniku lähetuskulud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (9) Laeva tehnilise ülevaatuse eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul ülevaatuse toimumise päevast arvates. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Veeteede Amet Eestis registrisse kandmiseks vajalikku ankeeti laeva peamiste tehniliste andmete kohta ega merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistust.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

§ 14.  Laeva tehnilise dokumentatsiooni esitamine Veeteede Ametile

 (1) Eestis registreeritava või registreeritud ehitatava või ümberehitatava laeva tehniline dokumentatsioon tuleb esitada Veeteede Ametile läbivaatamiseks ning kooskõlastamiseks enne ehitamise alustamist.

 (2) Välisriigis omandatud laeva või prahtimislepingu alusel laevapereta prahitud laeva tehniline dokumentatsioon tuleb esitada Veeteede Ametile ühe kuu jooksul pärast laeva Eestis registreerimist.

 (3) Veeteede Ametile esitatavate tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud laeva tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamise ja kooskõlastamise eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast läbivaatamise toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Veeteede Amet kooskõlastamisotsust.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 15.  [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 151.  Leppemärgid

  Eestis kohaldatakse laeva ja ohtliku lasti käitamise ning hädaolukorras tegutsemise hõlbustamiseks IMO heakskiidetud leppemärke, mis avaldatakse Veeteede Ameti Teatajas ja Veeteede Ameti veebilehel.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 152.  Laevaandmete alaline register

 (1) Laeval peab olema rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuete ja vormi kohane tunnistus «Laevaandmete alaline register» (Continuous Synopsis Record).

 (2) Veeteede Amet väljastab tunnistuse «Laevaandmete alaline register» reederilt saadud andmete alusel.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (3) Tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

4. peatükk LAEVA MEREKÕLBLIKKUS JA SÕIDUKÕLBLIKKUS 

§ 16.  Laeva merekõlblikkus ja sõidukõlblikkus

  Laev on merekõlblik ja sisevetel sõidukõlblik, kui see on projekteeritud, ehitatud, seadistatud, varustatud, mehitatud ning lastitud ohutu meresõidu ja hea merepraktika või sisevetel ohutu sõidu nõuete kohaselt ning laeva tehniline seisund vastab meresõiduohutuse nõuetele, mille järgimine aitab ära hoida laevaõnnetusi, ohtu inimeludele ja merekeskkonna või sisevete reostust.

§ 17.  Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus

 (1) Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus on Veeteede Ameti väljastatud dokumendid, mis tõendavad, et Veeteede Amet on teinud laeva tehnilise ülevaatuse käesoleva seaduse § 13 lõike 4 kohaselt ja laev on tunnistatud käesoleva seaduse kohaselt merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et laev vastab ka teistele käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

 (2) Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus väljastatakse laeva esmase või täisülevaatuse läbimise korral viieks aastaks.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (21) Merekõlblikkuse tunnistust ja sõidukõlblikkuse tunnistust ei väljastata alla 12-meetrise kogupikkusega laevale. Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale väljastatakse iga-aastase ülevaatuse läbimisel tehnilise ülevaatuse kontrollakt.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Merekõlblikkuse tunnistuse ja sõidukõlblikkuse tunnistuse vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (4) Veeteede Amet võib klassifitseeritud laeva kohta väljastatud merekõlblikkuse tunnistuse kehtivust kinnitada volitatud klassifikatsiooniühingu igaaastase ülevaatuse tulemusena väljastatud või kinnitatud tunnistuste alusel, kui laeva eelmise kahe aasta tehniliste ülevaatuste ja laevakontrolli tulemuste põhjal ei ole avastatud puudusi, mis võivad olla laeva kinnipidamise aluseks.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata laeva registrisse kandmiseks korraldatava täieliku lisaülevaatuse suhtes.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (6) Kui Veeteede Amet kooskõlas käesoleva seaduse § 3 lõigetega 1 ja 2 väljastab laeva kohta kõik rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel ettenähtud tunnistused või väljastab kalalaevale § 19 lõike 5 kohaselt kalalaeva vastavuse tunnistuse, ei väljasta Veeteede Amet selle laeva kohta merekõlblikkuse tunnistust.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (61) Merekõlblikkuse tunnistust ei väljastata käesoleva seaduse § 12 lõike 4 teises lauses nimetatud laevale.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (7) Kui peale käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhu puudub laeval merekõlblikkuse tunnistus või kui laeval puudub sõidukõlblikkuse tunnistus, on laeva kasutamine meresõiduks või sõiduks sisevetel keelatud.

 (8) Kui reederil on vaja laeva tehniliseks ülevaatuseks ettevalmistamiseks või teises sadamas remontimiseks, käigukatsetuste läbiviimiseks või muudel seesugustel asjaoludel väljuda sadamast, ja laeval puuduvad nõutavad meresõiduohutust tõendavad tunnistused, väljastab Veeteede Amet reederi kirjaliku taotluse alusel laevale, mille merekõlblikkus seda võimaldab, ühekordse ülesõiduloa.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (9) Ühekordse ülesõiduloa väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 171.  [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 18.  Meresõiduohutust tõendavate tunnistuste ja sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtetuks tunnistamine ning tunnistuste kehtivuse kaotamine

 (1) Veeteede Amet tunnistab meresõiduohutust tõendava tunnistuse või sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtetuks:
 1) laeva või selle seadmete konstruktsiooni sellise muudatuse korral, mis kahjustab laeva merekõlblikkust või sisevetel sõidukõlblikkust;
 2) kui laev või selle seade on vigastatud selliselt, et kahjustab laeva merekõlblikkust või sisevetel sõidukõlblikkust, ning kui vigastus ei ole kõrvaldatud Veeteede Ameti või volitatud klassifikatsiooniühingu ettekirjutatud viisil.

 (2) Laeva meresõiduohutust tõendav tunnistus või sõidukõlblikkuse tunnistus kaotab kehtivuse:
 1) laeva madalikule sõidu või põhjapuute korral, välja arvatud juhul, kui põhjapuute võimalus on sätestatud sadama tavades või eeskirjas;
 2) kui laevale ei ole tehtud käesoleva seadusega ettenähtud tehnilist ülevaatust;
 3) laeva kustutamisel Eesti registrist;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 4) kui laev on «26. jaanuari 1982. aasta Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumis laevakontrolli kohta» koos kehtivate muudatustega (The Paris Memorandum of Understanding on Port State Control – Paris MOU) (edaspidi Paris MOU) sätestatud korra kohaselt 12 kuu jooksul välisriigis kaks korda kinni peetud ning laev ei ole käesoleva seaduse § 13 lõike 5 kohaselt ühe kuu möödudes viimasest kinnipidamisest läbinud täielikku või osalist lisaülevaatust.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 19.  Laeva projekteerimise, ehitamise ja seadistamise nõuded

 (1) Laev projekteeritakse, ehitatakse ja seadistatakse rahvusvaheliste konventsioonide nõuete ning klassifikatsiooniühingute reeglite alusel.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Veeteede Amet teostab riiklikku järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise ja seadistamise üle.

 (3) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu pädevust teostada järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise ja seadistamise üle, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.

 (4) [Kehtetu - RT I 2004, 24, 164 - jõust. 25.04.2004]

 (5) Kalalaevade ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (6) Klassifitseerimata laevade seadistamise ja varustamise nõuded ning ohutusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (61) Veeteede Amet võib klassifitseerimata laevade puhul käesoleva seaduse 3., 4., 5., 7. ja 10. peatüki sätted jätta kohaldamata või kohaldada osaliselt, kui on tagatud laeva ohutus. Sellisel juhul arvestab Veeteede Amet laeva püstuvust, konstruktsiooni, sõidupiirkonda ja sõidupiirkonna hüdrometeoroloogilist eripära.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (62) Käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõudeid rakendatakse klassifitseeritud laevade varustusele niivõrd, kuivõrd varustusele esitatavad nõuded ei ole sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides ega klassifikatsiooniühingu reeglites.

 (7) Sõja- ja piirivalvelaevade ning muude riigihaldusülesandeid täitvate laevade seadistamise ja varustamise nõuded side- ja navigatsioonivahendite osas kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale Eesti territoriaal- ja sisemerel ning sisevetel kala püüdvale ja püütud kala Eesti sadamas lossivale kalalaevale.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 191.  Laeva ohutusvarustuse paigaldamise ja turule laskmise nõuded

 (1) Turule lasta või laeva pardale paigaldada võib ainult käesoleva seaduse nõuetele vastavat laeva ohutusvarustust, mille nõuetele vastavus on käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis ettenähtud korras tõendatud. Käesoleva paragrahvi lõiget 3 kohaldatakse rahvusvaheliste konventsioonide reguleerimisalasse kuuluva Eestis registrisse kantud või kantava laeva varustuse suhtes.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) [Kehtetu - RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

 (3) Laevade ohutusvarustusele esitatavad nõuded, ohutusvarustuse nõuetele vastavuse tõendamise ja märgistusega varustamise korra, vastavusmärgi vormi, ohutusvarustuse katsetamise ja laevale paigaldamise korra ning laeva ohutusvarustuse tunnistuse vormi ja selle väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (4) Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing võib pärast ohutusvarustuse paigaldamist laeva pardale seda varustust hinnata, kui rahvusvahelised õigusaktid nõuavad ohutusvarustuse katsetamist laeva pardal ohutuse tagamiseks või saaste vältimiseks tingimusel, et ei korrata vastavushindamise protseduuride raames tehtud katseid.

 (5) Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing võib lubada erandlike tehniliste uuendustega ohutusvarustust, mille puhul ei ole järgitud nõuetele vastavuse tõendamise korda, paigaldada laeva pardale, kui katse abil või muul Veeteede Ametit või volitatud klassifikatsiooniühingut rahuldaval viisil on tõestatud, et selline varustus on sama tõhus kui varustus, mille nõuetele vastavus on ettenähtud korras tõendatud.

 (6) Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing võib katsetamiseks või hindamiseks lubada ajutiselt laeva pardale paigaldada rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide nõuetele mittevastavat täiendavat ohutusvarustust, mis ei asenda nõuetekohast varustust ning mille kohta Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing on väljastanud vastava tunnistuse.

 (7) Kui väljaspool Eesti või Euroopa Liidu liikmesriikide sadamaid on vajalik asendada laeva ohutusvarustus ning erandlikel asjaoludel ei ole mõistliku aja jooksul või mõistliku hinnaga võimalik laevale paigaldada ohutusvarustust, mille nõuetele vastavus on käesoleva seaduse kohaselt tõendatud, võib laevale paigaldada muu varustuse, arvestades järgmisi tingimusi:
 1) laeva ohutusvarustuse kohta peavad olema väljastatud teavitatud asutusega samaväärse asutuse dokumendid tingimusel, et Euroopa Liidu ja asjassepuutuva riigi vahel on sõlmitud nimetatud asutuste vastastikuse tunnustamise leping;
 2) kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuet ei ole võimalik täita, peavad laeva ohutusvarustuse kohta olema väljastatud asjakohaste konventsioonide osalisriigiks oleva IMO liikmesriigi dokumendid varustuse asjakohastele IMO nõuetele vastavuse kohta.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt erandlikel asjaoludel asendatud ohutusvarustusest, ohutusvarustuse asendamise põhjustest ning ohustusvarustuse tehnilistest andmetest peab reeder viivitamata teavitama Veeteede Ametit või volitatud klassifikatsiooniühingut. Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing kontrollib laeva ülevaatusel, et erandlikel asjaoludel laevale paigaldatud ohutusvarustus ja selle katsetusdokumendid vastavad rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide nõuetele.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 192.  Teavitatud asutus

 (1) Teavitatud asutus käesoleva peatüki tähenduses on vastavushindamisasutus, kellel on õigus teostada laeva ohutusvarustuse nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure.

 (2) Teavitatud asutusele, sealhulgas talle tegevusloa andmisele, selle kehtivuse peatamisele või kehtetuks tunnistamisele, samuti teavitatud asutusena tegutsemisele ja tema üle järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

5. peatükk LAEVAPERE LIIKMETE ERIALANE ETTEVALMISTAMINE JA LAEVA MEHITAMISE NÕUDED 
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 20.  Laevapere erialane ettevalmistamine
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (1) Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise, sealhulgas meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja kinnituslehe väljastamise korra, väljastatavate dokumentide vormid ning meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja teiste laevapere liikmetele väljastatavate tunnistuste tunnustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

 (2) Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise korra ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) Mereõppeasutus peab omama meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetele vastavat auditeeritud kvaliteedisüsteemi.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (31) Kvaliteedisüsteem loetakse nõuetekohaseks, kui selle loomisel on juhindutud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (International Organization for Standardization – ISO) või muu standardiorganisatsiooni kvaliteedisüsteemi käsitlevatest standarditest või meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetest.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (32) Kvaliteedisüsteemi kasutusala peab sisaldama laevapere liikmete tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolituse valdkonda, mille eesmärgiks on meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis ning rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel sätestatud kvalifikatsiooni omistamine või nimetatud konventsioonides sätestatud teadmiste ja oskuste omandamine või hindamine.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

 (33) Kvaliteedisüsteemi ei pea omama mereõppeasutus, mis tegeleb laevapere liikmete tasemeõppega (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolitusega, mille eesmärgiks on meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis ning rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel sätestamata kvalifikatsiooni omistamine või nimetatud konventsioonides sätestamata teadmiste ja oskuste omandamine.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

 (4) Mereõppeasutus esitab Veeteede Ametile käesoleva seaduse § 7 punktis 8 nimetatud tegevuseks tegevusloa saanud isiku läbiviidud kvaliteedisüsteemi välisauditi aruande ühe kuu jooksul välisauditi läbiviimisest arvates, kui auditeerijaks ei ole Veeteede Amet. Kvaliteedisüsteemi esmane sõltumatu välisaudit peab olema läbi viidud kolme kuu jooksul koolitustegevuse algusest või teadmiste ja oskuste hindamisest arvates.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

 (5) Veeteede Amet teostab mereõppeasutuse tunnustamist ja järelevalvet väljaõppe vastavuse üle käesoleva seaduse ning meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetele.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (51) Veeteede Amet väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse isikule, kes on läbinud koolituse käesoleva seaduse § 7 punktis 11 nimetatud tegevuseks tegevusloa saanud mereõppeasutuses või sellise välisriigi mereõppeasutuses, mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO poolt tunnustatud, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 53 sätestatut.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (52) Mereõppeasutuse õppurite tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolituse õppekava läbimise eksami vastuvõtmiseks moodustab mereõppeasutus eksamikomisjoni.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

 (53) Meresõidudiplomi taotleja peab omama kutsekvalifikatsiooni vastavat taset ning kõrgharidust, mille omandamisel ta on saanud teadmised ja praktilised oskused valitud ametikohal töötamiseks, järgmiste meresõidudiplomite saamiseks:
 1) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidudiplom;
 2) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom;
 3) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidudiplom;
 4) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom;
 5) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku meresõidudiplom;
 6) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku meresõidudiplom;
 7) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku meresõidudiplom;
 8) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku meresõidudiplom.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (54) Käesoleva paragrahvi lõikes 53 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka välisriigi mereõppeasutuse lõpetanud isikule.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (55) Päästetööde paadijuhtide ja -meeskonna väljaõppe ning atesteerimise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (56) Veeteede Amet hindab laevapere liikme teadmisi ja oskusi järgmistel juhtudel:
 1) laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse vahetamisel kõrgema kutsekvalifikatsiooni diplomi või tunnistuse vastu;
 2) esimese meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamisel, kui mereõppeasutuse lõpetamisest on möödunud rohkem kui viis aastat;
 3) mereväe õppeasutuse lõpetanule meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamisel;
 4) muudel seaduses ja meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud juhtudel.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

 (57) Veeteede Amet võib reederi motiveeritud kirjaliku taotluse alusel Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistuse omanikule, välja arvatud raadiosidespetsialistile, väljastada kuni kuueks kuuks soodustusloa töötamiseks konkreetsel laeval diplomile või tunnistusele vastava ametikohaga võrreldes ühe astme võrra kõrgemal ametikohal. Kaptenina või vanemtüürimehena töötamiseks väljastatakse soodustusluba ainult vääramatu jõu olukorras ja võimalikult lühikeseks ajaks.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (58) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotleja peab omama kutsekvalifikatsiooni vastavat taset ning keskharidust järgmiste meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste saamiseks:
 1) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe meresõidudiplom;
 2) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku meresõidudiplom;
 3) laeva elektrimehaaniku meresõidudiplom;
 4) laeva külmutusseadmete mehaaniku meresõidudiplom;
 5) teise klassi raadioelektrooniku meresõidudiplom;
 6) esimese klassi raadioelektrooniku meresõidudiplom;
 7) laeva turvaülema tunnistus.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (6) Veeteede Amet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi poolt nõuetekohaselt väljastatud meresõidudiplomeid, kutsetunnistusi, kinnituslehti, tervisetõendeid ning teisi tunnistusi.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

 (7) Laevapere liikme kutseeksami vastuvõtmise eest ning laevapere liikme meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse, täienduskoolituse läbimist tõendava tunnistuse või tõendi, soodustusloa ning siseveelaeva laevajuhi diplomi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

§ 21.  Laeva mehitamise üldnõuded

 (1) Laev peab olema mehitatud spetsialistidega, kes vastavad laevapere liikmete kohta kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, omavad nõuetekohaseid diplomeid ja kutsetunnistusi ning on kantud munsterrolli.

 (2) Laevapere liikmena võib vastaval ametikohal töötada isik, kes on saanud nõuetekohase väljaõppe ning kellele on õigusaktis nõutud juhul väljastatud vastav meresõidudiplom, kutsetunnistus või muu tunnistus. Alla 12-meetrise kogupikkusega laeva võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus või muu laevajuhi meresõidudiplom või kutsetunnistus.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (3) Laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub Veeteede Ameti väljastatud kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal.

 (4) Miinimumkoosseis on vähim arv spetsialiste, keda on vaja laeva ohutuks kasutamiseks.

 (5) Reisilaevade ning 20-se ja suurema kogumahutavusega laevade miinimumkoosseisu määramise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (51) Siseveelaevade miinimumkoosseisu määramise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (6) Reisilaeva miinimumkoosseis peab hädaolukorras tagama reisijate ohutuse ja evakueerimise. Reeder esitab miinimumkoosseisu kehtestamiseks Veeteede Ametile häireplaani ning korraldab laeval Veeteede Ameti järelevalveametnike osavõtul õppuse.

 (7) Laevasõitu oluliselt ohustava teo eest võib laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada.

 (8) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnitusleht tunnistatakse kehtetuks, kui isik on kinnituslehe saamiseks esitanud võltsitud, pettuse teel saadud või kinnituslehe andmisel otsustava tähendusega valeandmeid sisaldava dokumendi, olles valeandmetest teadlik. Sellisel juhul ei väljastata isikule ühe aasta jooksul uut kinnituslehte.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (9) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse peatab või tunnistab kehtetuks Veeteede Amet. Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse võib peatada kuni kolmeks aastaks.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (10) Laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (11) Laeval peavad olema laevapere liikmete kvalifikatsiooni tõendavad originaaldiplomid ja -kutsetunnistused.

 (12) Meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse kinnituslehe ning siseveelaeva laevajuhi diplomi kinnituslehe väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

§ 22.  Ohutu mehitatuse tunnistus

 (1) Laeva ohutu mehitatuse tunnistus on dokument, mille järgi komplekteeritakse laevapere miinimumkoosseis.

 (2) Ohutu mehitatuse tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) Laeva ohutu mehitatuse tunnistuse väljastab Veeteede Amet.

 (4) Veeteede Amet tunnistab ohutu mehitatuse tunnistuse kehtetuks, kui laeva tehniliste seadmete seisund ei taga ohutust laevapere miinimumkoosseisuga.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 23.  Ohutu mehitatuse tunnistuse nõuete eiramine

 (1) Kui ohutu mehitatuse tunnistusega on kehtestatud laevapere miinimumkoosseis ja laevapere liikmete arv on sellest väiksem või koosseis ei vasta ohutu mehitatuse miinimumnõuetele, on laeval keelatud sadamast väljuda. See nõue ei kehti, kui väljumiseks on laeva lipuriigi pädeva asutuse luba.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.

§ 24.  Laevapere ettevalmistamine reisiks

 (1) Enne laevas tööülesannete täitmisele asumist peab laevapere liige olema läbinud ohutusalase tutvustava õppe või baasväljaõppe. Kapten peab tagama, et laevapere liige on laevaga tutvunud ning tal on vajalikud teadmised laeva ehitusest, ohutusnõuetest ja laevapere liikme kohustustest häireolukorras.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Kapteni vahetumise korral peab reeder andma laeva juhtimist ülevõtvale kaptenile küllaldaselt aega laevaga tutvumiseks, kuid mitte vähem kui kuus tundi. Kui kapten on valmis laeva juhtimist üle võtma, teeb ta juhtimise ülevõtmise kohta kande laeva logiraamatusse.

§ 25.  Merereisi erandkorras jätkamine

 (1) Kui laev ei ole komplekteeritud ohutu mehitatuse tunnistuse kohaselt, on kaptenil õigus teha otsus jätkata merereisi erandkorras järgmistel juhtudel:
 1) laevapere liikme äkilise haigestumise või surma korral;
 2) muul ettenägemata juhul, kui ühte või mitut laevapere liiget ei ole võimalik laevatööl rakendada.

 (2) Kui kapten otsustab jätkata merereisi mittetäieliku koosseisuga, peab ta veenduma, et töövõimelised laevapere liikmed tagavad meresõiduohutuse.

 (3) Laevapere mittetäieliku koosseisuga merereisi kestus ei või olla pikem, kui see on vajalik laeva jõudmiseks lähimasse sadamasse, kus on võimalik laevapere täiendavalt komplekteerida.

§ 26.  Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutusse õppima asuja ja seal õppija terviseseisund ning tervisekontroll
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (1) Tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija peab õppimisel ja laevapere liige töötamisel perioodiliselt läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks nende terviseseisund ja sobivus laeval töötamiseks (edaspidi perioodiline tervisekontroll).

 (2) Tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja peab enne õppima asumist läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus õppimiseks erialal, mille omandamisel ta alustab tööd laeval (edaspidi eelnev tervisekontroll).

 (21) Eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli ei pea läbima isik, kes asub õppima või õpib erialal, mis ei eelda töötamist laeval.

 (3) Meretöölepingu sõlmimist taotlev isik peab enne meretöölepingu sõlmimist läbima eelneva tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus laeval töötamiseks.

 (4) Tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku eelnevat tervisekontrolli ning laevapere liikme ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija perioodilist tervisekontrolli teeb Terviseameti poolt tervisekontrolli läbiviimiseks tunnustatud arst.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Tervisekontrolli eest tasumine toimub järgmiselt:
 1) meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku ja laevapere liikme tervisekontrolli kulud kantakse meretöö seaduse § 32 lõikes 5 sätestatud korras;
[RT I, 29.06.2014, 108 - jõust. 01.07.2014]
 2) tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja tervisekontrolli eest tasub õppima asuja;
 3) tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija tervisekontrolli eest tasub mereõppeasutus.

 (6) Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija terviseseisund peab vastama kehtestatud tervisenõuetele. Kehtestatud tervisenõuetele vastavust tõendab tunnustatud arsti väljastatud tervisetõend.

 (61) Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija terviseseisundi nõuetele vastavust tõendab ka tervisetõend, mis on väljastatud Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis kooskõlas meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetega.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (7) Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija tervisenõuded, tervisekontrolli korra ning tervisetõendite vormid kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (8) [Kehtetu - RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 261.  Tervisekontrolli tegija tunnustamine

 (1) Terviseamet tunnustab tervisekontrolli tegijana arsti, kes:
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 1) on Terviseametis tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud arstina ja on omandanud eriarstiabi eriala, mille kohta on talle väljastatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tõend;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 2) on läbinud Sotsiaalministeeriumi või tema valitsemisala asutuse korraldatud või Tartu Ülikooli läbiviidud 18-tunnise või 30-tunnise meremeditsiinialase koolituse tervisekontrolli tegijatele, kusjuures 18-tunnine koolitus annab arstile pädevuse kontrollida kohaliku rannasõidu ja sisevete laevade laevapere liikmete tervist ning 30-tunnine koolitus annab pädevuse kontrollida kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmete, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujate ja seal õppijate tervist.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Tervisekontrolli tegijate meremeditsiinialase koolituse nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (3) Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Terviseametile järgmised dokumendid:
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 1) taotluse tervisekontrolli tegijana tunnustamiseks, milles esitatakse ees- ja perekonnanimi, isikukood, töökoht ja kontaktandmed;
 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud koolituse läbimist tõendava tunnistuse koopia.

 (4) Terviseamet teeb 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates tähtajatu tunnustamisotsuse, millega kinnitab arsti vastavust lõikes 1 sätestatud nõuetele ja õigust teha tervisekontrolli kohaliku rannasõidu ja sisevete laevade laevapere liikmetele või kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele ning tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele. Tunnustamisotsus edastatakse arstile kümne tööpäeva jooksul tunnustamisotsuse tegemisest arvates.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (5) Terviseamet teeb 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates otsuse arsti tunnustamisest keeldumise kohta, kui:
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 1) arst ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele;
 2) arst esitas teadvalt valeandmeid.

 (6) Terviseamet tunnistab arsti tunnustamisotsuse kehtetuks, kui:
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 1) arst ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele;
 2) arst esitas teadvalt valeandmeid;
 3) arst ei ole väljastanud käesoleva seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud tervisetõendit kolme aasta jooksul;
 4) arst on korduvalt rikkunud käesoleva seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tervisekontrolli korra nõudeid.

 (7) Tunnustamisest keeldumise otsus või tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsus koos põhjendusega edastatakse arstile kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

 (8) Tunnustatud arstide nimekiri koos kontaktandmetega avaldatakse Terviseameti veebilehel.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (9) Tunnustamisotsuse, tunnustamisest keeldumise otsuse või tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsuse peale võib arst esitada vaide valdkonna eest vastutavale ministrile.

§ 262.  Tervisekontrolliga seonduvate vaidluste lahendamine

  Tervisekontrolli otsusega mittenõustuv isik võib esitada otsuse peale vaide Terviseametile.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 27.  Tuukrite terviseseisund ja tervisekontroll

 (1) Tuuker peab läbima tervisekontrolli, millega tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus tuukrina töötamiseks. Tuukri terviseseisund peab vastama tuukrite tervisenõuetele ja seda tõendab arsti poolt väljastatud sellekohane tervisetõend.

 (2) Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, mahu ja sageduse ning tervisetõendi väljastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 28.  Laevapere liikmete esmaabi- ja meditsiiniabikoolitus

 (1) Laeval esmaabi ja meditsiiniabi andmiseks peab meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuete kohaselt olema määratud laevapere liige või liikmed, kes on saanud sellekohase koolituse.

 (2) Teised laevapere liikmed saavad esmaabi- ja meditsiiniabiõppe vastavalt oma ametikohale.

 (3) Laevapere liikmete esmaabi- ja meditsiiniabikoolituse õppekavad ning koolituse mahu ja koolitajate kvalifikatsiooninõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni alusel.

§ 29.  Meremeeste register

 (1) Meremeeste registrit peab Veeteede Amet.

 (2) Meremeeste registri asutamise, pidamise ja likvideerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) Meremeeste registrisse kantakse meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni kohaselt meremehe kohta järgmised andmed:
 1) ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, kodakondsus ning kontaktaadress ja -telefon;
 2) andmed eriharidust tõendavate diplomite ja tunnistuste kohta;
 3) andmed täienduskoolitust ja tasemekoolitust tõendavate diplomite ja tunnistuste kohta;
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
 4) andmed meresõidudiplomi või kutsetunnistuse ning kinnituslehe ja soodustusloa kohta;
 5) teenistusraamatu või meresõidutunnistuse andmed;
 6) munsterdamise andmed;
 7) tervisetõendi andmed.

 (4) Meremees esitab meremeeste registrile dokumentaalselt tõendatud andmed laevale munsterdamise ja laevalt mahamunsterdamise kohta, mis võetakse aluseks meresõidupraktika arvestamisel.

 (5) [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

6. peatükk VAHITEENISTUS 

§ 30.  Vahiteenistuse korraldamine

 (1) Laeva ohutuse ja turvalisuse tagamiseks sõidul ning seismise ajal ankrus, kai ääres või dokis peab laeval olema korraldatud vahiteenistus. Kui laeva kai ääres seismise ajal ei ole vahiteenistuseks vajalike ruumide puudumise või muude asjaolude tõttu võimalik korraldada vahiteenistust käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud korra kohaselt, peab reeder või laeva kapten korraldama vahiteenistuse selliselt, et on tagatud laeva ohutus ja turvalisus.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Vahiteenistuse ajal ei tohi laevapere liige olla joobeseisundis. Alkoholijoobes olevaks loetakse laevapere liige juhul, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,5 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Reederil või tööandjal on õigus sisekorraeeskirjaga kehtestada väiksem lubatud alkoholisisalduse määr või alkoholi tarbimise keeld.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (3) Laeva vahiteenistuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (4) Vahiteenistust laeval korraldab laeva kapten.

 (5) Kui laev on ekspluatatsioonist välja viidud, kooskõlastab kapten või reeder laeval vahiteenistuse korraldamise sadamakapteniga.

 (6) Laeval, mille kogumahutavus on 20–150, peab pidama vähemalt logiraamatut. Laeval, mille kogumahutavus on üle 150, peab pidama logiraamatut, masinapäevaraamatut ja raadiopäevaraamatut.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (7) Logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu pidamise korra ja soovituslikud vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

7. peatükk REISILAEVAD 

§ 31.  Reisilaeval viibivate isikute nimekiri ja isikuregister
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (1) Reeder peab tagama, et reisilaeval viibivad isikud kantakse reisijate nimekirja. Nimekirja ei pea koostama alla 20 meremiili pikkuse reisi ja Eesti sisevetel sõitva reisilaeva puhul.

 (2) Reeder peab reisilaeval viibivate isikute nimekirja pidamiseks ja teabe registreerimiseks looma registri (edaspidi isikuregister) ning määrama registripidaja, kes vastutab teabe säilitamise ja selle edastamise eest hädaolukorra tekkimisel või laevaõnnetuse järel. Enne isikuregistri kasutuselevõtmist peab selle heaks kiitma Veeteede Amet reederi asjakohase taotluse alusel.

 (3) Veeteede Amet kontrollib isikuregistri heakskiitmisel selle vastavust käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel sätestatud nõuetele. Veeteede Amet teeb otsuse registri kooskõlastamise kohta 30 päeva jooksul pärast reederilt taotluse saamist.

 (4) Veeteede Amet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi heakskiitu reisilaeva isikuregistrile.

 (5) Reeder peab tagama, et reisilaeval viibivate isikute arv ning teave isikute kohta, kes on teatanud vajadusest erihoolduse või -abi järele hädaolukorras, teatatakse enne laeva sadamast väljumist kaptenile ja isikuregistri pidajale. Kapten on kohustatud märkima laeval viibivate isikute arvu enne laeva sadamast väljumist laeva logiraamatusse ja teatama selle sadamakaptenile.

 (6) Isikuregistri pidamisel tuleb tagada andmete kasutatavus ja kättesaadavus registri kasutajatele, andmete töötlemise turvalisus ning andmete kogumise paindlikkus, et see ei põhjustaks laevale minevatele või sealt tulevatele isikutele asjatuid viivitusi.

 (7) Reisilaeval viibivate isikute nimekirja kantavate andmete loetelu, nimekirja koostamise korra ja isikuregistrile esitatavad täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (8) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka reederile, kes opereerib välisriigi lippu kandvat laeva.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

§ 311.  Vabastus kohustusest pidada reisilaeval viibivate isikute nimekirja ja edastada teavet isikuregistrile

 (1) Veeteede Amet võib reederi taotlusel vabastada käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud kohustusest reisilaeva, mis kaitstud merepiirkonnas sõidab kahe sadama vahel või teeb reise, mis algavad ja lõpevad samas sadamas, ilma et vahepeal külastataks teist sadamat. Kaitstud merepiirkond käesoleva paragrahvi mõistes on mereala, kus avamere mõju eest kaitstuna ei ole laev kunagi kaugemal kui kuus meremiili ohutust paigast, kus merehädalised võiksid maabuda ja mille läheduses on tagatud otsingu- ja päästevahendite olemasolu.

 (2) Veeteede Amet võib reederi taotlusel vabastada reisilaeval viibivate isikute kohta teabe isikuregistrile edastamise kohustusest reisilaeva, mis teeb kuni ühe tunni kestvaid regulaarreise kaitstud merepiirkonnas.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vabastustest teatab Veeteede Amet koos sisulise põhjendusega viivitamata Euroopa Komisjonile.

 (4) Kui regulaarreis toimub piirkonnas, kus iga-aastane tõenäosus, et oluline lainekõrgus ületab kahte meetrit, on väiksem kui 10% ning kui reis ei ole lähtepunktist arvestades pikem kui 30 meremiili või kui reisi peamine eesmärk on pakkuda tavapärast regulaarühendust äärealade elanikele, võib Veeteede Amet reederi taotlusel taotleda Euroopa Komisjonilt osalist või täielikku vabastust käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud kohustusest.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

§ 32.  Reisijateveo tunnistus

 (1) Eesti riigilippu kandval reisilaeval peab olema Veeteede Ameti poolt väljastatud reisijateveo tunnistus, mis tõendab, et Veeteede Amet on teinud laeva tehnilise ülevaatuse käesoleva seaduse § 13 lõike 2 kohaselt ja laev on tunnistatud käesoleva seaduse kohaselt kõlblikuks reisijateveoks ning et laev vastab ka teistele käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

 (2) Reisijateveo tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) Kui Veeteede Amet kooskõlas käesoleva seaduse § 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatuga väljastab rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ettenähtud reisilaeva ohutuse tunnistuse või kohalikus rannasõidus sõitvale reisilaevale reisilaeva ohutuse tunnistuse, ei väljasta ta selle laeva kohta reisijateveo tunnistust.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (31) Reisijateveo tunnistust ei väljastata § 12 lõike 4 teises lauses nimetatud laevale.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (4) Kui reisilaeva kohta on väljastatud reisijateveo tunnistus, ei pea selle laeva kohta väljastama merekõlblikkuse tunnistust.

 (5) Eesti sadamaid külastavatel välisriigi lippu kandvatel reisilaevadel peab olema meresõiduohutust tõendav tunnistus, milles on märgitud reisijate lubatud piirarv.

 (6) Reisilaeva pardale ei või võtta rohkem reisijaid, kui on märgitud reisijateveo või reisilaeva ohutuse tunnistuses või välisriigi lippu kandva laeva puhul muus samaväärses dokumendis.

 (7) Kohalikus rannasõidus sõitvate reisilaevade ohutusnõuded ja reisilaevade klassid ning sõidupiirkonnad ja ohutuse tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (8) Reisiparvlaevade eripüstuvusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Eripüstuvusnõuetele vastavuse kohta teeb tunnistuse väljastaja kande reisiparvlaeva reisijateveo tunnistusele või reisilaeva ohutuse tunnistusele.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõikeid 6–8 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 33.  Reisijateveo tunnistuse ja reisilaeva ohutuse tunnistuse kehtivuse kaotamine ja kehtetuks tunnistamine

  Reisijateveo tunnistus või reisilaeva ohutuse tunnistus kaotab kehtivuse või Veeteede Amet tunnistab reisijateveo tunnistuse või reisilaeva ohutuse tunnistuse kehtetuks käesoleva seaduse § 18 kohaselt.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.01.2003]

8. peatükk ERIKONSTRUKTSIOONIGA LAEV JA KIIRLAEV 
[Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 34.  [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

9. peatükk VÄIKELAEVADE MERESÕIDUOHUTUSE NÕUDED JA KVALITEEDINÕUDED 

§ 35.  Väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponendi turule laskmine ja kasutusele võtmine

 (1) Väikelaeva ja eraldi turule lastava ning väikelaevale paigaldatava käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud komponendi võib turule lasta ja kasutusele võtta, kui see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ning selle nõuetele vastavus on ettenähtud korras tõendatud.

 (2) Osaliselt valmis väikelaeva võib turule lasta, kui see vastab väikelaevale kohaldatavatele nõuetele ning selle tootja, tootja volitatud esindaja või isik, kes vastutab osaliselt valmis väikelaeva turule laskmise eest, deklareerib, et osaliselt valmis väikelaev on ette nähtud kolmanda isiku poolt valmis ehitada.

 (3) [Kehtetu - RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

 (4) Väikelaeva komponendiks loetakse:
 1) süttimise eest kaitsmise seade sisemootori, bensiinikütusega sisepäramootori ning bensiinipaagi asukohas;
 2) päramootori käiviti blokeerimise seade;
 3) rooliratas, roolimehhanism ja ankruketi koost;
 4) statsionaarne kütusepaak ja -voolik;
 5) paigaldamiseks valmis luuk ja illuminaator.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (5) Väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponenti, mis ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, võib esitleda messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja teistel avalikel esitlustel tingimusel, et see on varustatud selgelt nähtava teabega, millest nähtub, et väikelaev, osaliselt valmis väikelaev või väikelaeva komponent ei vasta nõuetele ning seda ei või turule lasta ja kasutusele võtta enne, kui see on käesoleva seaduse nõuetega vastavusse viidud.

 (6) Teavitatud asutus käesoleva peatüki tähenduses on vastavushindamisasutus, kellel on õigus teostada väikelaeva või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud komponendi nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure. Teavitatud asutusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 192 lõikes 2 sätestatut.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

 (7) Väikelaevale, osaliselt valmis väikelaevale ja väikelaeva komponentidele esitatavad ohutus- ja kvaliteedinõuded, nende teabe ja märgistusega varustamise ning nõuetele vastavuse tõendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (8) Kui enda tarbeks ehitatud väikelaeval, mida ei lasta viie aasta jooksul turule, või enne 2004. aasta 1. maid Eestis kasutusele võetud väikelaeval puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat, määrab väikelaeva kogupikkuse, laiuse ja parda kõrguse ning kehtestab sõidupiirkonna, hüdrometeoroloogilistest oludest tulenevad piirangud, lubatud suurima koormuse, lubatud suurima mootori võimsuse ja pardale lubatud suurima inimeste arvu ning kannab need käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel kehtestatud kontrollakti Veeteede Amet.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (9) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka jettidele.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 351.  Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimine

 (1) Merel ja sisevetel liiklemiseks peavad väikelaev ja alla 12-meetrise kogupikkusega laev olema registreeritud liiklusregistris või laevaregistris ning jett peab olema registreeritud liiklusregistris. Võistlus- või treeningjeti, mida kasutatakse üksnes võistluse või treeningu ajal eripiirkonnas, registreerib ja märgistab spordialaliit.

 (2) Eestis alaliselt elav või Eestis elamisloa saanud füüsiline isik ja Eestis registreeritud juriidiline isik on kohustatud kandma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väikelaeva ja laeva, mille kodusadam on Eestis, ning jeti asjaomasesse registrisse. Registrisse kandmise nõue ei kehti, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väikelaev, laev või jett on kantud mõne muu riigi asjaomasesse registrisse.

 (3) Kui väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik, kantakse registrisse veesõiduki vastutava kasutajana omaniku poolt määratud Eestis alaliselt elav või Eestis elamisloa saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik.

 (4) Kui liiklusregistrisse kantav väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev või jett kuulub ühistele omanikele, kantakse liiklusregistrisse kõik omanikud ning vastutava kasutajana omanike poolt määratud üks omanik.

 (5) Eesti riigilippu võib ahtris kanda väikelaev või alla 12-meetrise kogupikkusega laev, mis on kantud liiklusregistrisse või laevaregistrisse.

 (6) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise korra, sealhulgas registrile esitatavate andmete loetelu, registriandmete muutmise, registrist kustutamise ja registreerimistunnistuse, registreerimisnumbri ja registreerimismärgi väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (7) Jeti registreerimise ning väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimise, registrisse kantud andmete muutmise ja registreerimismärgi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 352.  Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimisnumber, registreerimistunnistus ning teisaldatav registreerimismärk

 (1) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise kohta väljastab Maanteeamet registreerimistunnistuse ja annab registreerimisnumbri.

 (2) Vajaduse korral väljastab Maanteeamet teisaldatava registreerimismärgi. Teisaldatava registreerimismärgi võib väljastada väikelaevu ja alla 12-meetrise kogupikkusega laevu valmistavale või uute väikelaevade ja alla 12-meetrise kogupikkusega laevade hulgi- ja jaemüügi õigusega ettevõtjale.

 (3) Teisaldatavat registreerimismärki tohib kasutada ainult Eestisse müügiks toodud või Eestis valmistatud väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva müügieelsel proovi- või katsesõidul.

 (4) Registreerimisnumber ja teisaldatav registreerimismärk peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud.

 (5) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimistunnistuse vormi ning registreerimisnumbri paigaldamise ja teisaldatava registreerimismärgi kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 353.  Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimisest keeldumine ning registrist kustutamine

 (1) Maanteeamet keeldub väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti registreerimisest, kui:
 1) väikelaev või jett ei ole läbinud registreerimiseelset ülevaatust;
 2) alla 12-meetrise kogupikkusega laeval või väikelaevaks ümberregistreeritaval laeval ei ole teostatud tehnilist ülevaatust Veeteede Ametis;
 3) väikelaeval või jetil puudub identifitseerimisnumber või see on rikutud, võltsitud, mitteloetav või mittetuvastatav;
 4) väikelaeval või jetil puudub CE-vastavusmärk;
 5) väikelaeval puudub nõuetekohane vastavusdeklaratsioon;
 6) väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev või jett on kuulutatud politsei poolt tagaotsitavaks;
 7) omanikul puuduvad väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omandiõigust ja päritolu tõendavad dokumendid või need on puudulikud või võltsingu tunnustega;
 8) enda tarbeks ehitatud väikelaeval puudub Veeteede Ameti väljastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakt või
 9) enne 2004. aasta 1. maid kasutusele võetud väikelaeval puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat või puudub Veeteede Ameti väljastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakt.

 (2) Enda tarbeks ehitatud väikelaeva ei tohi lasta turule viie aasta jooksul selle ehitamisest arvates.

 (3) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omanik on kohustatud registrist kustutamiseks esitama Maanteeameti kohalikule asutusele taotluse järgmistel juhtudel:
 1) väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti väljaviimisel Eestist seoses omaniku elukoha vahetusega või väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti võõrandamisega;
 2) väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti kasutamisest loobumisel;
 3) väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti uppumisel, hävimisel või kasutuskõlbmatuks muutumisel.

 (4) Omaniku taotlusel võib väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registrist ajutiselt kustutada.

 (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule kustutab Maanteeamet väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti ajutiselt registrist, kui registrijärgne omanik teatab vastava veesõiduki omandi üleandmisest, kuid omandaja ei ole viie tööpäeva jooksul pärast veesõiduki omandamist esitanud taotlust registriandmete muutmiseks.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud põhjusel registrist ajutiselt kustutatud väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev ja jett loetakse registris olevaks pärast seda, kui registriandmete muutmiseks esitatud taotluse alusel on uuele omanikule väljastatud registreerimistunnistus.

§ 354.  Väikelaeva ja jeti tehnilisele seisundile ning väikelaeva varustusele esitatavad nõuded

 (1) Eestis registreeritud või registreeritava väikelaeva ja jeti tehniline seisund peab vastama kehtivatele meresõiduohutuse ja kvaliteedi nõuetele.

 (2) Väikelaeva varustus peab olema töökorras, kasutajatele hõlpsasti kättesaadav ja vastama oma tüübi ning mõõtude poolest väikelaeva konstruktsioonilisele kategooriale, sõidupiirkonnale ja suurusele.

 (3) Väikelaeva ja jeti mere- ja sõidukõlblikkuse ning tehnilise korrasoleku eest vastutab väikelaeva või jeti omanik.

 (4) Väikelaeva nõuetekohase varustatuse ja ohutusnõuete täitmise eest vastutavad väikelaeva omanik ja väikelaeva juht.

 (5) Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 355.  Välisriigi lippu kandvale väikelaevale esitatavad nõuded

 (1) Välisriigi lippu kandvale väikelaevale kohaldatakse lipuriigi tehnilisi ja registreerimise nõudeid, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi, kuid igal juhul peab olema tagatud merekõlblikkus või sõidukõlblikkus käesoleva seaduse § 16 kohaselt.

 (2) Välisriigi lippu kandvale väikelaevale, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise ainult Eesti sadamate vahel või sadama akvatooriumil või väljumisega Eesti sadamast ja sisenemisega samasse sadamasse, kohaldatakse lipuriigi nõudeid. Kui lipuriigi nõuded on sama klassi Eesti riigilippu kandva väikelaeva suhtes kehtestatud nõuetest leebemad, kohaldatakse Eestis kehtivaid nõudeid, välja arvatud registreerimise nõuete osas.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 356.  Nõuded väikelaevale, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise

 (1) Väikelaeva, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, võib juhtida väikelaevajuhi tunnistust omav vähemalt 18-aastane isik.

 (2) Väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise kaugemal kui viis meremiili kaldast, peab olema päästeparv või -parved, mille kohtade arv vastab pardal olevate inimeste arvule.

 (3) Väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, peab iga päästeparve kohta olema vähemalt üks väikelaevajuhi tunnistust omav vähemalt 18-aastane isik.

 (4) Väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise kaugemal kui viis meremiili kaldast, peab olema merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) merealale vastav raadiojaam. Meresidevahendi kasutamiseks peab väikelaeva juhil olema vähemalt piirangutega raadiosideoperaatori tunnistus. Väikelaeva juht, kes ei oma nimetatud tunnistust, võib meresidevahendit kasutada sideks vaid hädaolukorras.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 36.  Väikelaeva ja jeti tehniline järelevalve

 (1) Väikelaeva ja jeti tehniline järelevalve on tehniline ülevaatus ja riikliku järelevalve korras teostatav pisteline kontroll.

 (2) Väikelaeva tehnilise ülevaatuse liigid on:
 1) väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgne tehniline ülevaatus;
 2) enda tarbeks ehitatud väikelaeva tehniline ülevaatus;
 3) väikelaevaks ümberregistreeritava laeva tehniline ülevaatus;
 4) sellise väikelaeva tehniline ülevaatus, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise;
 5) registreerimiseelne ülevaatus;
 6) omaniku soovil väikelaeva tehniline ülevaatus.

 (3) Jeti tehniliseks ülevaatuseks on registreerimiseelne ülevaatus.

 (4) Väikelaeva varustuse nõuete täitmist kontrollitakse pistelise kontrolli käigus.

 (5) Tehnilist ülevaatust teostatakse järgmiselt:
 1) väikelaeva tehnilise ülevaatuse teeb Veeteede Amet või käesoleva seaduse kohaselt tunnustatud väikelaevade tehnilise ülevaatuse teostaja;
 2) väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust teevad Maanteeamet ja Veeteede Amet. Esmakordselt registrisse kantava väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust võib lisaks Maanteeametile ja Veeteede Ametile teostada Maanteeametiga vastava lepingu sõlminud väikelaeva tootja või tootja volitatud esindaja toote nõuetele vastavuse seaduse mõistes (edaspidi tootja või tootja volitatud esindaja) või nende poolt tunnustatud levitaja või importija toote nõuetele vastavuse seaduse mõistes (edaspidi levitaja või importija) või käesoleva seaduse kohaselt tunnustatud väikelaevade tehnilise ülevaatuse teostaja;
 3) kui Maanteeameti või Maanteeametiga vastava lepingu sõlminud väikelaeva tootja või tootja volitatud esindaja või levitaja või importija tehtaval väikelaeva registreerimiseelsel ülevaatusel ei ole võimalik esitatavatest dokumentidest tuvastada kõiki registrisse kantavaid andmeid, teeb registreerimiseelse ülevaatuse Veeteede Amet;
 4) jeti registreerimiseelse ülevaatuse teeb Maanteeamet või Maanteeametiga vastava lepingu sõlminud jeti tootja või tootja volitatud esindaja või levitaja või importija.

 (6) Tehnilise ülevaatuse kohta koostab ülevaatuse teostaja kontrollakti või tehniliste andmete ankeedi. Registreerimiseelse ülevaatuse korral kantakse tehnilise ülevaatuse andmed asjaomasesse registrisse. Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 sätestatud juhul väljastab Veeteede Amet kontrollakti.

 (7) Sellise väikelaeva tehniline ülevaatus, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, tehakse:
 1) vähemalt iga kolme aasta järel, kui väikelaeva vanus on alla kümne aasta;
 2) vähemalt iga kahe aasta järel, kui väikelaeva vanus on kümme aastat või enam.

 (8) Tehniline ülevaatus tehakse Eestis. Kui väikelaeva omanik taotleb välisriigis asuva väikelaeva tehnilist ülevaatust, kannab ta eksperdi või järelevalveametniku lähetuskulud, mis on arvestatud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (9) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse pistelise kontrolli osas Eesti merealadel ja sisevetes ka välisriigi lippu kandvale väikelaevale.

 (10) Väikelaeva ja jeti tehnilise ülevaatuse korra ning väikelaeva ja jeti tehnilise ülevaatuse kontrollaktile kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (11) Tasu eest vabaajareiside korraldamiseks kasutatava väikelaeva tehnilise ülevaatuse, väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgse tehnilise ülevaatuse, enda tarbeks ehitatud väikelaeva tehnilise ülevaatuse, väikelaevaks ümberregistreeritava laeva tehnilise ülevaatuse, omaniku soovil väikelaeva tehnilise ülevaatuse ja enne väikelaeva registreerimist Veeteede Ametis tehtava täiendava tehnilise ülevaatuse eest tuleb tasuda riigilõiv kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Veeteede Amet kontrollakti ega ankeeti laeva tehniliste andmete kohta.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

§ 37.  Väikelaeva kasutamine veeteedel

 (1) Väikelaeva kasutamisel ei tohi seada ohtu väikelaevas viibijaid ja kaasliiklejaid ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust. Väikelaeva ohutu kasutamise eest vastutab väikelaeva juht.

 (2) Väikelaeva juhtimisel peab väikelaeva juhil kaasas olema väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on nõutud, ja väikelaeva registreerimistunnistus.

 (3) Kui väikelaeva juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud väikelaeva juhtimisõigust tõendava dokumendi kaasaskandmine kohustuslik.

 (4) Kui väikelaeva juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud väikelaeva registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui väikelaeva juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana või kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib väikelaeval.

 (5) Väikelaev tuleb peatada järelevalveametniku nõudmisel. Kui peatumise manööver on väikelaeva juhi hinnangul väikelaevale ohtlik, võib väikelaeva juht leppida järelevalveametnikuga kokku lähima ohutu kontrollimise koha ja aja.

 (6) Eesti kodaniku või Eestis elamisloa saanud isiku väikelaeva juhtimisõigust tõendava dokumendina tunnustatakse Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi välja antud väikelaevajuhi tunnistust.

 (7) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale väikelaevale, välja arvatud lõiget 2, kui välisriigis, mille lippu väikelaev kannab, ei kohaldata nimetatud lõikes sätestatuga samaväärseid dokumendinõudeid.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 371.  [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 38.  [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 39.  Väikelaeva juhile esitatavad nõuded

 (1) Väikelaeva juhil peavad olema asjakohased teadmised ja oskused.

 (2) Väikelaeva juhi teadmiste ja oskuste ning väikelaevajuhtide väljaõppe nõuded ja tunnistuste vormid kehtestab Vabariigi Valitsus. Väikelaevajuhi tunnistusele märgitakse lubatud sõidupiirkond lähtuvalt väikelaevajuhi väljaõppest. Sõidupiirkonnad on:
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 1) meri ja siseveed;
 2) siseveed.

 (3) Väikelaeva võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus või laevajuhi või siseveelaeva laevajuhi erialane haridus.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (31) Laevajuhi erialast haridust omav isik võib soovi korral taotleda ka väikelaevajuhi tunnistust, esitades selleks liiklusregistri volitatud töötlejale avalduse ja laevajuhi meresõidudiplomi, kutsetunnistuse või siseveelaeva laevajuhi diplomi või laevajuhi erialast haridust tõendava dokumendi. Laevajuhi meresõidudiplomit või kutsetunnistust või siseveelaeva laevajuhi diplomit või laevajuhi erialast haridust omav isik ei pea väikelaevajuhi tunnistuse saamiseks sooritama väikelaevajuhi eksamit.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (4) Liiklusregistri volitatud töötleja väljastab väikelaevajuhi tunnistuse isikule, kes on sooritanud sellekohase eksami ja on vähemalt 15 aastat vana ning kelle tervislik seisund vastab B-kategooria mootorsõidukijuhi tervisele esitatud nõuetele.

 (5) Veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 25 m2 või mootori võimsus kuni 25 kW, ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust, kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 5 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 9 kilomeetri kaugusel kaldast.

 (6) Alla 15-aastaselt isikult ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 20 m2 või mootori võimsus kuni 10 kW, kui ta teeb seda seadusliku esindaja vastutusel ning kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 1 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 2 kilomeetri kaugusel kaldast.

 (7) Meresidevahendit (VHF, MF, HF raadiojaama) võib kasutada isik, kes on läbinud vastava väljaõppe ja omab piirangutega raadiosideoperaatori (Restricted Operator’s Certificate) või raadiosideoperaatori (General Operator’s Certificate) või väikelaeva raadiosideoperaatori (Short Range Certificate) tunnistust. Isik, kes ei oma nimetatud tunnistusi, võib meresidevahendit kasutada vaid hädaolukorras.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (71) Väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastab Veeteede Amet.
[RT I, 30.05.2013, 4 - jõust. 09.06.2013]

 (8) Väikelaevajuhi tunnistuse või selle duplikaadi väljastamise ning väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 30.05.2013, 4 - jõust. 09.06.2013]

§ 391.  Jeti kasutamise nõuded

 (1) Jetti võib juhtida vähemalt 15 aasta vanune isik, kellel on jetijuhi tunnistus või kellel on väikelaeva juhtimise õigus. Jetijuhi tunnistuse väljastab liiklusregistri volitatud töötleja.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (11) Jetijuhi tunnistust ei nõuta isikult spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlus- või treeningjeti juhtimisel võistluse või treeningu ajal, kui spordialaliit on talle väljastanud võistluslitsentsi, milles peavad sisalduma vähemalt võistluslitsentsi number, isiku nimi, isikukood, spordiklubi nimi ja registrikood.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (12) Alla 15-aastasel isikul ei pea olema jetijuhi tunnistust spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlus- või treeningjeti juhtimiseks võistluse või treeningu ajal, kui ta teeb seda seadusliku esindaja nõusolekul ja spordialaliit on talle väljastanud litsentsi.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (3) Jetijuhi tunnistuse või selle duplikaadi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 392.  Väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse peatumine ning nende õiguste andmisest keeldumine

 (1) Väikelaeva ja jeti juhtimisõigus peatub ja nende õiguste andmisest keeldutakse täitemenetluse seadustiku § 1772 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 alusel tehtud kohtumääruse jõustumisel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse peatatus ja nende õiguste andmisest keeldumine lõpeb täitemenetluse seadustiku § 1775 lõike 1 alusel tehtud kohtumääruse jõustumisel.
[RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.03.2016]

§ 40.  [Kehtetu - RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

10. peatükk LAEVA LASTIMINE JA LOSSIMINE 

§ 41.  Lastimine ja lossimine ning ballastimine

 (1) Laeva ning selle pardal olevate inimeste ja lasti ohutuse tagamiseks peab laeva lastima ja lossima ning ballastima nii, et selle püstuvus ja ujuvus on laeva tunnistustes ja dokumentides märgitud nõuete piirides.

 (2) Eesti riigilippu kandval laeval, mille kogumahutavus on 20 ja enam, peab olema Veeteede Ameti kinnitatud püstuvuse informatsioon.

 (3) Last tuleb paigutada ja kinnitada reederi väljatöötatud ning Veeteede Ameti kooskõlastatud juhendi kohaselt. Juhendit ei nõuta tahke või vedela mahtlasti veol. Välisriigi lippu kandval laeval peab olema selle riigi pädeva asutuse poolt kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhend.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (4) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsiooni ning kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhendit, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.

 (41) Veeteede Ameti järelevalveametnikul on õigus avada laevale laaditavat konteinerit või maanteeveokit, et kontrollida selle sees lasti kinnitust, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 42 nimetatud ohtliku lasti paigutust ja kinnitust, ning peatada kuni puuduste kõrvaldamiseni konteineri või maanteeveoki laadimine laevale, kui lasti pakend on kahjustatud, last on ebapiisavalt kinnitatud või kui avastatud puudused ohustavad meresõitu.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (42) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale, välja arvatud üksnes Eesti riigilippu kandvale laevale sätestatud nõuded.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (5) Laevade tõsteseadmete kasutamise nõuded ning ülevaatuse ja katsetamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (6) Puistlastilaevade lisaohutusnõuded, puistlastilaevade ohutu laadimise ja lossimise nõuded, puistlastilaevade terminalide ohutusnõuded ning laeva kapteni ja terminali esindaja teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 42.  Ohtliku lasti vedu ja ohtlikust lastist teavitamine

 (1) Ohtlikku lasti veetakse rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VI ja VII peatüki ning rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisade I–III nõuete kohaselt.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (11) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ohtlike lastide suhtes, mida veetakse:
 1) pakitult kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki ja rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa III nõuetega;
 2) puistlastina kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki nõuetega;
 3) vedellastina kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VI ja VII peatüki ning rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisade I ja II nõuetega;
 4) mahtlastina gaasitankeriga kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki nõuetega või
 5) kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatükis radioaktiivsete materjalide veole esitatud erinõuetega.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (2) Ohtlikku lasti ei pakuta vedamiseks ega võeta laeva pardale enne, kui kaptenile või reederile on esitatud ohtliku lasti ja iga ohtliku osalasti kohta deklaratsioon (edaspidi ohtliku lasti deklaratsioon) paberil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ohtliku lasti deklaratsiooni esitamise kohustus on lastisaatjal või tema volitatud esindajal.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (21) Kui rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni II lisa reegli 16 kohaselt on kemikaalitankeri lossimisel nõutud lastioperatsioonide ülevaatus, peab ülevaatuse läbi viima käesoleva seaduse kohaselt tunnustatud kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaataja või Veeteede Ameti järelevalveametnik.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (22) Veeteede Ameti järelevalveametniku poolt läbiviidud kemikaalitankeri lastioperatsioonide ülevaatuse eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse toimumist.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (23) Ohtlikku lasti vedav laev, mis tuleb väljaspool Euroopa Liitu asuvast sadamast, peab omama lastisaatja väljastatud ohtliku lasti deklaratsiooni või sellele vastavat teavet.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (3) Ohtliku lasti deklaratsioonis esitatavate andmete loetelu sõltuvalt ohtlikust lastist kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (4) Lasti saatja või tema volitatud esindaja vastutab lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe õigsuse ja edastamise eest.

 (5) Eesti sadamast lahkuva ohtliku lastiga laeva, välja arvatud kohalikus rannasõidus sõitva laeva, reeder, kapten või laevaagent peab enne lahkumist esitama Veeteede Ametile käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (6) Kui väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriigi sadamat saabuva ohtliku lastiga laeva sihtsadam või ankruala asub Eestis, peab reeder või kapten või laevaagent enne lahkumissadamast väljumist või kohe pärast sihtsadama või ankruala selgumist esitama Veeteede Ametile käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (7) [Kehtetu - RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (8) Laevaagent või tema puudumisel laeva kapten peab tagama teavitamisel edastatud lasti iseloomustava teabe õigsuse ja teabe õigeaegse edastamise.
[RT I, 06.03.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (9) Ohtlikust lastist teavitamise korra ja esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (10) Laeva kapten on kohustatud teavitama Veeteede Ametit Eesti veeteedel ohtliku lastiga toimunud õnnetusest. Eesti merealadest väljaspool on Eesti riigilippu kandva laeva kapten kohustatud teavitama vastava riigi pädevat asutust ja Veeteede Ametit.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (101) Laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumisel peab reeder, kapten või laeval veetava ohtliku lasti omanik esitama Veeteede Ametile viimase nõudmisel ohtliku lasti deklaratsiooni või sellele vastava teabe.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (11) Veeteede Amet võtab vastu teabe laevadega saabuva ja lahkuva ohtliku lasti kohta, töötleb ja analüüsib teavet ohtliku lasti kohta, teeb vastavaid kokkuvõtteid, vastutab teabe säilimise eest ja edastab teabe ohtliku lasti kohta käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel kehtestatud korra kohaselt.

 (12) Huvitatud isikutele ohtliku lasti kohta käiva teabe edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 421.  Erandid ohtlikust lastist teavitamisel

 (1) Veeteede Amet võib vabastada laeva ohtlikust lastist teavitamise nõudest, kui reeder on esitanud asjakohase taotluse ja täidetud on järgmised tingimused:
 1) laev teeb regulaarreise Euroopa Liidu liikmesriikide sadamate vahel;
 2) laev teeb regulaarreise vähemalt ühe kuu jooksul ja reisi kestus ei ületa 12 tundi;
 3) reeder peab ja ajakohastab regulaarreise teostavate laevade nimekirja ning edastab andmed Veeteede Ametile;
 4) iga tehtud reisi kohta on teave laeva ja ohtliku lasti kohta elektrooniliselt Veeteede Ametile kättesaadav ööpäev läbi;
 5) sihtsadamasse või lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohta saabumise eeldatavast ajast kõrvalekaldumisest kolme või rohkema tunni võrra teavitatakse sihtsadamat ja Veeteede Ametit.

 (2) Kui rahvusvahelisi regulaarreise teostatakse kahe või enama riigi vahel, millest vähemalt üks on Eesti, võib Veeteede Amet reederi taotlusel taotleda teistelt liikmesriikidelt erandi tegemist, kui täidetud on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 sätestatud tingimused.

 (3) Erandi tegemise tingimuste rikkumise korral lõpetab Veeteede Amet viivitamata erandi tegemise või taotleb selle lõpetamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul asjaomaselt Euroopa Liidu liikmesriigilt.

 (4) Veeteede Amet edastab Euroopa Komisjonile nende reederite ja laevade nimekirja, kelle või mille suhtes on erand tehtud, samuti selle nimekirja muudatused.

 (5) Veeteede Amet teavitab viivitamata reederit laevale erandi tegemise ja selle lõpetamise otsusest.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

§ 43.  Laeva vabaparras

 (1) Eesti riigilippu kandval laeval peab olema määratud vabaparras ja väljastatud laadungimärgi tunnistus. Laeva vabaparras on parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt peateki ülemisest servast kuni veeliinini.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Laeva minimaalse vabaparda määrab ja kannab laadungimärgi tunnistusse Veeteede Amet.

 (3) [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (4) Kui välisriigi lippu kandva laeva minimaalne vabaparras on märgitud muus dokumendis, võib seda tunnustada kui laadungimärgi tunnistust, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.

 (5) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu määratud minimaalset vabaparrast ja Eesti riigilippu kandvale laevale kantud volitatud klassifikatsiooniühingu vabaparda tähist, kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.

 (6) Alla 24-meetrise pikkusega laeva minimaalse vabaparda määramise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (61) Käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõudeid kohaldatakse Eesti riigilippu kandvale laevale.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (62) Alla 24-meetrise pikkusega Eesti riigilippu kandva laeva püstuvus peab vastama merekõlblikkuse, sõidukõlblikkuse või reisijateveo tunnistusega määratud sõidupiirkonnale. Vastavad püstuvuse arvutused peavad olema heaks kiidetud volitatud klassifikatsiooniühingu või Veeteede Ameti poolt.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (7) Veeteede Amet võib laadungimärgi tunnistuse tunnistada kehtetuks, kui laeva peamõõtmeid või tühja laeva kaalu on oluliselt muudetud.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (8) Laadungimärgi tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 44.  Laadungimärgi pardale kandmine

 (1) Laeva mõlemale pardale kantakse minimaalset vabaparrast tähistav püsiv laadungimärk. Veeteede Ameti määratud vabaparda tähis on «EV».
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Laeva lastimine üle laadungimärgiga tähistatud piiri või üle sadama eeskirjaga lubatud suurima süvise on keelatud.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

101. peatükk MEREREOSTUSE VÄLTIMINE LAEVADELT 
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 441.  Merereostuse vältimine laevadelt

 (1) Laev on kohustatud täitma rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni nõudeid ning nende piirkondlike kokkulepete nõudeid, mis Eesti on sõlminud, kui need on rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonis sätestatust rangemad, välja arvatud juhul, kui vastavas kokkuleppes on sätestatud teisiti.

 (2) Merereostuse põhjustamisest ja avastatud merereostusest peab laeva kapten rahvusvahelises laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonis ettenähtud vormi kohaselt teatama politseiasutusele, kes sellest viivitamata teatab Veeteede Ametile ja Keskkonnainspektsioonile.

 (3) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 442.  Laeva kattumisvastane süsteem

 (1) 400-se ja enama kogumahutavusega laeva kattumisvastane süsteem peab vastama laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi AFS-konventsioon) nõuetele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevadele väljastatakse pärast laeva ülevaatust AFS-konventsiooni nõuete täitmise kohta kattumisvastase süsteemi rahvusvaheline tunnistus. Klassifitseerimata laevadele väljastab kattumisvastase süsteemi tunnistuse Veeteede Amet ja klassifitseeritud laevadele väljastab kattumisvastase süsteemi rahvusvahelise tunnistuse volitatud klassifikatsiooniühing.

 (3) Rahvusvahelises meresõidus sõitval vähemalt 24 meetri pikkusel ning alla 400-se kogumahutavusega laeval, mis kannab AFS-konventsiooni osalisriigi lippu, peab olema reederi või reederi esindaja allkirjastatud kattumisvastase süsteemi deklaratsioon, millele on lisatud asjakohased dokumendid.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata kinnis- ja ujuvplatvormidele, ujuvmahutitele ning ujuvladustamis- ja mahalaadimisüksustele.

 (5) Laevadel kattumisvastastes süsteemides biotsiididena toimivate tinaorgaaniliste ühendite kasutamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel (ELT L 115, 09.05.2003, lk 1–11).

 (6) Kui riikliku järelevalve raames laeva kattumisvastasest süsteemist võetud proovi analüüsi tulemuste kohaselt ei vasta laev AFS-konventsiooni või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 782/2003 nõuetele, kannab proovi võtmise ja analüüsimise kulud reeder või laevaagent.

 (7) Kattumisvastase süsteemi rahvusvahelise tunnistuse taotlemise, väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel (ELT L 115, 09.05.2003, lk 1–11) nõuetele.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 443.  Keskkonnaohutust tõendavad tunnistused

 (1) Eestis registreeritud laeva kohta väljastab keskkonnaohutust tõendavad tunnistused Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing.

 (2) Veeteede Amet tunnustab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele vastavaid volitatud klassifikatsiooniühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud keskkonnaohutust tõendavaid tunnistusi.

 (3) Laeva keskkonnaohutust tõendavate tunnistuste väljastamise ja nende väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

11. peatükk VEELIIKLUSE OHUTUS VEETEEL 
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 45.  Veeteel liiklemine

 (1) Veesõidukiga merel ja merega ühenduses olevatel sisevetel liigeldes tuleb liikuda ohutu kiirusega ja järgida rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõudeid. Muudel sisevetel liigeldes tuleb järgida sisevetel liiklemise korda.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Sisevetel liiklemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Veesõiduki omanik või omaniku volitatud isik on kohustatud tagama veesõiduki ohutuse ja tehnilise seisundi vastavuse nõuetele.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (4) Väikelaeva või muu veesõiduki juht ei tohi merel või sisevetel liigeldes olla joobeseisundis.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (41) Alkoholijoobes olevaks loetakse väikelaeva või muu veesõiduki juht järgmistel juhtudel:
 1) väikelaeva või muu veesõiduki juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,5 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;
 2) jetijuhi ühes grammis veres on vähemalt 0,2 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,1 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (42) Väikelaeva või muu veesõiduki omanikul on õigus kehtestada väiksem lubatud alkoholisisalduse määr või alkoholi tarbimise keeld.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (5) Veeteede Amet võib üldkasutataval veeteel laevaliikluse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (51) Lähtudes reaalsest jääolukorrast võib Veeteede Ameti kehtestada talvise navigatsiooni perioodil jäämurdja poolt teenindatavatele laevadele piiranguid, arvestades nende jääklassi, peamasina võimsust või vajaduse korral muid näitajaid, samuti on tal õigus katkestada mis tahes sadama teenindamine jäämurdja poolt, teatades sellest sadamavaldajale, laevakaptenile ja laevaagendile ning tagades sadamas töö lõpetanud laevade väljaviimise, kui reaalne jääolukord seda võimaldab.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (6) Veeliiklust ohustava või segava objekti on kohustatud veeteelt kõrvaldama või kandma sellega seonduvad kulud objekti omanik või paigaldaja. Veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamist laevateelt, välja arvatud sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt, korraldab Veeteede Amet. Sadama pidaja on kohustatud korraldama veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamise sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt. Üldkasutataval veeteel olevatest veeliiklust ohustavatest või segavatest objektidest teavitab veeliiklejaid Veeteede Amet ja korraldab võimaluse korral nimetatud objektide kõrvaldamise.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (7) Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri või muude seadmete ning objektide paigaldamine veeteele võib toimuda ainult Veeteede Ameti kirjaliku loa olemasolu korral. Veeteede Ameti kirjaliku loata paigaldatud objekt loetakse veeliiklust ohustavaks või segavaks objektiks.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (8) Navigatsiooniteabes avaldatud õhuliini, kaabli või torujuhtme trassile lähemal kui 0,5 meremiili ja sisevetel lähemal kui 100 meetrit on keelatud tegevused, mis võivad õhuliini, kaablit või torujuhet kahjustada.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (81) Navigatsioonikaardil tähistatud liikluseraldusskeemide olemasolul peavad kõik veeliiklejad liikluseraldusskeemis ja selle läheduses juhinduma rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni reeglist 10.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (9) Üldkasutataval veeteel on selliseks veeliiklust takistavaks tegevuseks, mis ei ole reguleeritud rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõuetega või sisevetel liiklemise korraga, vaja Veeteede Ameti luba. Laevateel on veeliiklust takistavaks tegevuseks vaja Veeteede Ameti luba. Loa saamiseks esitab tegevuse korraldaja vähemalt 30 päeva enne kavandatud tegevuse algust Veeteede Ametile kirjaliku taotluse, milles on näidatud kavandatud tegevus ning selle läbiviimise piirkond ja aeg. Veeteede Amet väljastab loa või keeldub loa väljastamisest ja teatab loa andmata jätmise põhjused seitsme tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Loa andmisel teavitab Veeteede Amet vajaduse korral veeliiklejaid veeliiklust takistavast tegevusest. Veeteede Amet keeldub loa väljastamisest, kui kavandatav tegevus ohustab meresõiduohutust või turvalisust.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (10) Laeva kapten ja väikelaeva või muu veesõiduki juht on kohustatud esimesel võimalusel teatama kahjustatud või teisaldatud navigatsioonimärgist, navigatsioonimärgistuse tulede kustumisest, ettenähtud asukohast äratriivimisest või muudest veeteel avastatud ohtudest Veeteede Ametile ning avastatud reostusest politseiasutusele.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (11) Veesõiduki kinnitamine navigatsioonimärgi külge ja navigatsioonimärgi kahjustamine on keelatud.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (12) Õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamise korral on laeva kapten või väikelaeva või muu veesõiduki juht kohustatud sellest kohe teatama politseiasutusele ja Veeteede Ametile ning võimaluse korral rajatise valdajale.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (13) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale ning muule veesõidukile.

§ 46.  [Kehtetu - RT I 2005, 31, 229 - jõust. 01.07.2005]

§ 47.  Navigatsiooniteave ja veetee haldamine

 (1) Navigatsioonitingimusi iseloomustava informatsiooni hankimist ja töötlemist ning selle alusel navigatsiooniteabe koostamist, väljaandmist ja veeliiklejatele edastamist korraldab Veeteede Amet.

 (2) Veeliiklejaile raadio teel navigatsioonihoiatuste edastamise tagab Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus.

 (3) Üldkasutatava veetee ja sisevete hüdrograafilist mõõdistamist korraldab Veeteede Amet.

 (4) Üldkasutataval veeteel korraldab navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist ning haldamist Veeteede Amet. Laevatee paiknemisest, selle parameetritest ja märgistusest ning nende muutustest teavitab veeliiklejaid Veeteede Amet.

 (5) Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (6) Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, paigaldamise, muutmise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 471.  Eripiirkonnad ja varjumispaigad

 (1) Veeliikluse ohutuse tagamiseks määrab eripiirkonna ning otsustab eripiirkonnas kehtivad tingimused Veeteede Amet. Õigusaktides sätestatud juhtudel või seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks veeteel muul eesmärgil kui veeliikluse ohutus kavandatava eripiirkonna taotleja kooskõlastab eripiirkonna ja seal kehtestatavad tingimused Veeteede Ametiga ning eripiirkonna kehtestamisel teavitab sellest Veeteede Ametit.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Varjumispaigad määrab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (3) Laeva suunamise varjumispaika otsustab politseiasutus, kooskõlastades selle Veeteede Ameti ja Keskkonnainspektsiooniga. Vajaduse korral osutab politseiasutus hädasolevatele laevadele rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuete kohast mereabiteenust (Maritime Assistance Service – MAS).
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (4) Veeteede Amet teavitab varjumispaigast ja eripiirkonnast ning eripiirkonnas kehtivatest tingimustest veeliiklejaid.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 48.  Ehitustegevus veeteel ja navigatsioonimärgi läheduses ning kinnisomandi kasutamise kitsendused navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (1) Ehitustegevust veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas piiratakse, kui ehitustegevus kahjustab meresõiduohutust või sisevetel sõidu ohutust.

 (2) Veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas ehitustegevuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (4) Navigatsioonimärgi lähedusse või mõjupiirkonda on keelatud paigaldada tulesid, mis segavad navigatsioonimärgi eristamist. Veeteede Ameti ettekirjutusel või sadamakapteni nõudmisel tuleb segavad tuled eemaldada.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (5) Silla, õhuliini, veealuse kaabli, torujuhtme või muu sellise rajatise on selle omanik kohustatud veeteel tähistama Veeteede Ameti nõudmisel.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (6) Veeteede Ametil on õigus kinnisasja omaniku või valdaja nõusolekuta navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas kasvavat taimestikku piirata või seda eemaldada, kui see takistab navigatsioonimärgi nähtavust. Veeteede Amet teavitab eelnevalt kinnisasja omanikku või valdajat taimestiku piiramise või eemaldamise vajadusest.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 49.  Ohutu pukseerimine

 (1) Eesti vetes pukseerival laeval või väikelaeval tuleb võtta tarvitusele kõik abinõud, et tagada pukseeriva laeva või väikelaeva ja pukseeritava laeva või väikelaeva või muu objekti ohutus.

 (2) Pukseerimise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 491.  Hüdrometeoroloogiline teenindamine

  Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut on kohustatud koostama Eesti merealade ning sisevete ilmateated, ilmaprognoosid, tormihoiatused ning jääprognoosid ja jääkaardid ning edastama tasuta nimetatud teabe Veeteede Ametile ning avaldamiseks Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Raadiole.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 50.  Jäämurdetööd

 (1) Jäämurdetööde korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (11) Jäämurdetööd loetakse kõrgendatud riskiga tegevuseks, mis toimub jäämurdja ja abistatava laeva kapteni vastastikusel kokkuleppel. Jäämurdetööde käigus jäämurdjale või jäämurdja poolt abistatavale laevale tekkinud varalise kahju kannab kahjusaaja, kui kahjusaaja ei tõenda, et kahju tekitati tahtlikult.

 (2) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

111. peatükk VEETEETASU 
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 501.  Veeteetasu

 (1) Veeteetasu on üldkasutataval veeteel navigatsioonilise korraldamise, jäämurde- ja informatsiooniteenuse ning sellele veeteele meresõiduohutuse tagamiseks paigaldatud infrastruktuuri kasutamise eest võetav tasu.

 (2) Laeva Eesti sadamasse või sadama reidile sisenemise eest peab maksma veeteetasu. Veeteetasu peab maksma kõigi laevade eest sõltumata laeva lipuriigist.

 (3) Veeteetasu tasub reeder või laevaagent.

 (4) Veeteetasu laekub riigieelarvesse. Veeteetasu arvestab ja makseteatiseid väljastab Veeteede Amet.
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 502.  Tasu maksja
[Kehtetu - RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 503.  Tasu laekumine
[Kehtetu - RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 504.  Veeteetasu arvestamine
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (1) Veeteede Amet arvestab veeteetasu üks kord ööpäevas laeva saabumise eest sadamasse või sadama reidile, kui reidil olles laeva lastitakse, lossitakse, täiendatakse varudega (toit, vesi jms), remonditakse või on laev muul sellisel viisil seotud äritegevusega.
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (11) Kui sadamasse või sadama reidile saabumise järel suundub laev samas sadamate piirkonnas asuvasse teise sadamasse või teise sadama reidile, arvestatakse veeteetasu ühe saabumise eest. Sadamate piirkonnad on järgmised:
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
 1) Soome lahe idaosa sadamate piirkond, kuhu kuuluvad meridiaanist 25°30'E ida pool asuvad sadamad;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 2) Soome lahe lääneosa sadamate piirkond, kuhu kuuluvad Soome lahes meridiaanist 24°00'E kuni meridiaanini 25°30'E asuvad sadamad;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 3) Lääne-Eesti sadamate piirkond, kuhu kuuluvad meridiaanist 24°00'E lääne pool asuvad sadamad, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud sadamad;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 4) Liivi lahe sadamate piirkond, kuhu kuuluvad Liivi lahes meridiaanist 23°55'E ida pool ja Ruhnu saarel asuvad sadamad.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (12) Kui laev saabub ühe ööpäeva jooksul mitmesse sadamasse või mitme sadama reidile, mis asuvad eri sadamate piirkondades, arvestab Veeteede Amet veeteetasu ühe saabumise eest.
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (13) [Kehtetu - RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (2) Veeteede Amet esitab reederile või laevaagendile tasumisele kuuluva veeteetasu kohta makseteatise, mis koostatakse laeva ülddeklaratsiooni või lootsikviitungi alusel. Regulaarreise tegeva laeva puhul esitatakse makseteatis kalendrikuu kohta järgneva kuu 5. kuupäevaks, muude laevade puhul esitatakse makseteatis 30 päeva jooksul laeva sadamasse või sadama reidile saabumise päevast arvates.
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (21) Regulaarreise tegeva laeva puhul, mis külastab Eesti sadamat viis või enam korda kuus, koostatakse veeteetasu makseteatis mitte rohkem kui viie külastuskorra kohta ühes kuus. Enam kui viie maksmisele kuuluva külastuskorra eest koostatakse veeteetasu makseteatised järgnevatel kuudel mitte enam kui viie külastuskorra eest kuus. Kalendriaasta viimase kuu eest koostatakse veeteetasu makseteatis kõigi tasumisele kuuluvate külastuskordade eest.
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (22) Regulaarreise tegeva laeva asendamisel teise laevaga peetakse kõnealuste laevade osas ühist veeteetasu vähendamise aluseks olevat külastuskordade arvestust ning kalendriaasta jooksul tehtud regulaarreisidest arvestatakse käesoleva seaduse § 5010 lõikes 1 sätestatud ulatuses tasumisele kuuluvate külastuskordadena esmajärjekorras neid külastuskordi, mis tehti laevaga, millele kehtestatud veeteetasu määr on kõrgem. Kui kõrgema veeteetasu määraga laev on külastanud sadamat kalendriaasta jooksul käesoleva seaduse § 5010 lõikes 1 sätestatud arvust vähem kordi, siis ülejäänud tasumisele kuuluvate külastuskordade eest arvestatakse veeteetasu suuruselt järgmise veeteetasu määraga laeva määras. Kui enne laeva asendamist on koostatud makseteatis väiksema veeteetasu määraga laeva kohta, kuid kalendriaasta lõikes kuulub tasumisele kõrgemas määras veeteetasu, tehakse hiljemalt kalendriaasta viimasel kuul veeteetasu tasaarvestus ning lisatakse makseteatisele veeteetasu selles ulatuses, mille võrra eelnevalt veeteetasu vähem arvestati. Käesolevas lõikes toodut kohaldatakse sama reederi laevade suhtes.
[RT I, 29.06.2014, 110 - jõust. 09.07.2014]

 (23) Kui käesoleva seaduse § 5010 lõikes 12 nimetatud reisigraafiku kohaselt kuulub kalendriaasta jooksul vastavalt § 5010 lõike 1 punktis 1 toodule veeteetasu tasumisele väiksemas määras kui 60 korral, koostab Veeteede Amet veeteetasu makseteatised § 504 lõike 21 esimeses lauses sätestatud korras seni, kuni vastava laeva osas täitub kalendriaasta jooksul maksimaalselt tasumisele kuuluvate külastuskordade arv. Kui kalendriaasta jooksul tehakse reisigraafikus muudatusi, millest tulenevalt muutub reisilaeva eest § 5010 lõike 1 punktis 1 nimetatud kalendriaasta jooksul tasumisele kuuluv veeteetasu, tehakse hiljemalt kalendriaasta viimasel kuul veeteetasu tasaarvestus ning lisatakse makseteatisele veeteetasu selles ulatuses, mille võrra eelnevalt veeteetasu vähem arvestati või tagastatakse enammakstud summa.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (3) Makseteatisel näidatakse:
 1) makseteatise koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
 2) makseteatise koostamise kuupäev;
 3) maksja nimi ja aadress;
 4) tasumisele kuuluv veeteetasu suurus;
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
 5) makseteatise õiguslik ja faktiline alus, sealhulgas tasumisele kuuluva veeteetasu arvutamise alused, tasumäära vähendused või suurendused;
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
 6) maksetähtpäev;
 7) hoiatus viivise maksmise kohustuse ja sundtäitmise rakendamise kohta veeteetasu tähtaegselt tasumata jätmise korral.
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (4) Veeteetasu tasumise tähtaeg on 30 päeva makseteatise saamisest arvates, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (5) Regulaarreise tegeva laeva eest makstakse veeteetasu järgneva kuu 25. kuupäevaks.
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 505.  Veeteetasu määrad

 (1) Veeteetasu arvestatakse laeva kogumahutavuse (GT) järgi, korrutades laeva kogumahutavuse ühikuhinnaga.

 (2) Merematkelaeva ühikuhind on 0,12 eurot.

 (3) Muu laeva ühikuhind on vastavalt laeva jääklassile järgmine:
 1) 1A Super või sellele vastav jääklass – 0,28 eurot;
 2) 1A või sellele vastav jääklass – 0,30 eurot;
 3) muu jääklass või ilma jääklassita – 0,35 eurot.

 (4) Veeteetasu maksimaalne suurus ühe reisi kohta on tankeril 20 000 eurot, merematkelaeval 12 000 eurot ja muudel laevadel 15 000 eurot.
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2014]

§ 506.  Veeteetasu maksmine
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (1) Reeder või laevaagent on kohustatud kandma veeteetasu makseteatisel näidatud pangakontole hiljemalt makseteatisel märgitud tähtpäevaks.
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (2) Veeteede Amet esitab reederile või laevaagendile tema nõudmisel saldoteatise tasu laekumise kohta.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 507.  Viivis ja sundtäitmine
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

 (1) Kui reeder või laevaagent ei ole tasunud veeteetasu tähtaegselt, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,05 protsenti päevas, kuid kogusummas mitte rohkem kui Veeteede Ameti poolt temale esitatud makseteatisel märgitud veeteetasu.
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (2) Veeteetasu maksmise aluseks olev makseteatis on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui reeder või laevaagent ei ole tasunud veeteetasu tähtaegselt, on Veeteede Ametil õigus anda makseteatis sundtäitmiseks seitsme aasta jooksul tasumise tähtaja saabumisest arvates.
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 508.  Sadama pidaja kohustus
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]

 (1) Sadama pidaja on kohustatud esitama Veeteede Ametile reisigraafikute alusel regulaarreise tegevate laevade reisigraafikud.
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (2) Eelseisva kalendrikuu reisigraafik esitatakse hiljemalt jooksva kuu viimasel tööpäeval.
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 509.  Vabastused

 (1) Veeteetasu maksmisest on vabastatud:
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
 1) Eesti Vabariigile kuuluvad haldusülesandeid täitvad laevad;
 2) Eesti Vabariigi sõjalaevad;
 3) ujuvhospitalid, õppelaevad ning Eestis teadusuuringuid tegevad laevad;
 4) Eestit hõlmavates rahvusvahelistes mitteärilistes koostööprogrammides osalevad laevad;
 5) riiklikule visiidile saabunud välisriikide laevad;
 6) laevad, mis on saabunud eesmärgiga tuua maale haigeid, laevaõnnetuse läbielanud isikuid või surnuid;
 7) kalapüügilaevad;
 8) Eesti mandri ja saarte vahel regulaarset ühendust pidavad laevad, kaasa arvatud postilaevad;
 9) reidil punkerdavad ning pilsi- ja tankipesuvett ning õlijääke äraandvad laevad, mis ei külasta Eesti sadamaid;
 10) laevad, mis on saabunud üksnes reidile tormivarju.

 (2) [Kehtetu - RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 5010.  Tasumäära vähendamine

 (1) Veeteetasu peab maksma kalendriaasta jooksul maksimaalselt järgmiselt:
 1) reisilaev 60 korda, sealjuures regulaarreise tegev reisilaev poolte külastuskordade eest, kuid mitte rohkem kui 60 korda;
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]
 2) merematkelaev 3 korda;
 3) muu laev 10 korda.

 (11) Regulaarreise tegeva laeva teise laevaga asendamise korral käesoleva seaduse § 504 lõikes 22 toodud erisuse kohaldamiseks teavitab reeder regulaarreise tegeva laeva asendamise vajadusest viivitamata Veeteede Ametit.
[RT I, 29.06.2014, 110 - jõust. 09.07.2014]

 (12) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub regulaarreise tegeva reisilaeva puhul kalendriaastas veeteetasu tasumisele vähem kui 60 korral, esitab reisilaeva reeder või laevaagent hiljemalt reisigraafiku kohaste reiside tegemisele eelneva kalendrikuu lõpuks kõnealusel kalendriaastal planeeritud reiside reisigraafiku Veeteede Ametile. Kui kalendriaasta jooksul tehakse reisigraafikus muudatusi, teavitab reeder või laevaagent kõnealustest muudatustest viivitamatult Veeteede Ametit.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Reidile saabunud laeva eest tasutakse veeteetasu 30 protsenti vastavatest tasumääradest juhul, kui laev ei sisene sadamasse.

 (3) Kui sadam ei ole käesoleva seaduse § 50 lõike 1 alusel teenindatav jäämurdjaga, maksab reeder või laevaagent veeteetasu 70 protsenti käesoleva seaduse §-s 505 sätestatud määrast.

 (4) Remonti saabunud laeva eest tasutakse veeteetasu 50 protsenti vastavatest tasumääradest juhul, kui laeva ei lastita ega lossita ja ei võeta peale ega lasta maale reisijaid.

 (5) Eraldatud ballasttankidega topeltpõhjaga tankeri veeteetasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks laeva vähendatud kogumahutavus, mis on märgitud 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni alusel väljastatud mõõtekirjas. Vähendatud kogumahutavust arvestatakse, kui laeva mõõtekirja lõigus „märkused” on tehtud vastavasisuline märge.
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 5011.  [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

12. peatükk LAEVALIIKLUSE KORRALDAMISE SÜSTEEM 

§ 51.  Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk

 (1) Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on laevaliikluse ohutuse suurendamine ning keskkonnariskide vähendamine üldkasutataval veeteel.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Veeteede Amet korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemi tööd.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (21) Veeteede Amet salvestab laevaliikluse korraldamise käigus kogutud informatsiooni. Kogutud informatsiooni säilitatakse vähemalt 30 päeva.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (22) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkond jaguneb laevaliiklusteeninduse piirkonnaks ja Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnaks.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (23) Laevaliiklusteeninduse piirkond on Eesti mereala osa, kus osutatakse laevaliiklusteenuseid, lähtudes IMO ja Rahvusvahelise Tuletornide ja Meremärkide Administratsioonide Assotsiatsiooni (IALA) nõuetest ja soovitustest.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (24) Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkond on mereala osa, kus kehtib rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja IMO kinnitatud kokkulepete kohane laevaettekannete süsteem.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (4) Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorina võib töötada Eesti kodanik, kellel on vähemalt 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva laevajuhi kvalifikatsioon ja kes valdab inglise keelt kõrgtasemel ning on sooritanud vastava eksami.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (41) Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorite kvalifikatsiooniastmed on operaator ja vanemoperaator.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (42) Veeteede Amet väljastab laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori kutsetunnistuse ja teenistusraamatu. Tunnistuse ja teenistusraamatu väljastamise eelduseks on läbitud kutsekoolitus ja edukalt sooritatud laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori kvalifikatsioonieksam. Andmed koolituse kohta ning eksamitulemused märgib teenistusraamatusse Veeteede Amet koolitaja andmete alusel.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (5) Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistuse vormi ja väljastamise korra ning operaatori atesteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (6) Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori kvalifikatsioonieksami korraldab ja operaatori kutsetunnistuse väljastab Veeteede Amet.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (7) Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori ja vanemoperaatori kutsetunnistuse, teenistusraamatu või teenistusraamatu kinnituslehe väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 511.  [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 52.  Laevaliikluse korraldamise süsteemi töökorraldus

 (1) Üle 24-meetrise kogupikkusega laeva kapten on laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse piirkonda kohustatud teatama sellest laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile ning edastama andmed oma laeva kohta vastavalt käesoleva seaduse § 51 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.

 (2) Soome lahe laevaettekannete süsteemi tööpiirkonnas on ettekannete esitamine ja informatsiooni edastamine laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile kohustuslik järgmistele laevadele:
 1) laev kogumahutavusega 300 ja enam;
 2) laev kogumahutavusega alla 300 juhul, kui laev on mittejuhitav, piiratud manööverdusvõimega, ankrus liikluseraldusskeemi alas või kui laeva navigatsioonivahendid ei ole töökorras.

 (3) Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaator annab kaptenile informatsiooni navigatsioonilise olukorra kohta laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas. Kapteni soovil võib operaator anda laevaliikluse korraldamise süsteemi kaudu abi navigeerimisel. Operaatori soovitused ei vabasta kaptenit vastutusest.

 (4) Laeva, mille kapten laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda ei teata laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile sisenemisest, ei täida liiklemise korda või ei pööra tähelepanu operaatori väljakutsetele, võib politseiasutus rikkumise põhjuste väljaselgitamiseks kinni pidada.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 53.  Vastutus laevaliikluse korraldamise süsteemi eeskirjade rikkumise eest

 (1) Veeteede Amet võib peatada Eesti riigilippu kandva laeva kapteni meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse laevaliikluse korraldamise süsteemi teadete või ettekannete edastamise või liiklemise korra tahtliku rikkumise eest vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikele 9.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Välisriigi lippu kandva laeva kapteni poolt laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas liiklemise korra või teadete või ettekannete edastamise korra rikkumise kohta edastatakse teave laeva lipuriigi pädevale asutusele.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Veeteede Amet võib laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori kutsetunnistuse peatada või kehtetuks tunnistada, kui operaator edastas laeva kaptenile tahtlikult või ekslikult informatsiooni, mille tagajärjel tekkis avariiohtlik olukord või toimus laevaõnnetus.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (4) Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaator vastutab tema poolt tahtlikult või hooletuse tõttu kaptenile edastatud informatsiooni eest, mis põhjustas või võis põhjustada laevaõnnetuse.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (5) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvatele laevadele.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

121. peatükk LAEVADE SEIRE 
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 531.  Automaatse identifitseerimissüsteemi seade

 (1) Eesti sadamat külastav ning laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas sõitev reisilaev ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laev, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erand, peab olema varustatud A-klassi automaatse identifitseerimissüsteemi (Automatic Identification System – AIS) (edaspidi AIS) seadmega, mis vastab käesoleva seaduse § 191 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (11) Kalalaev kogupikkusega üle 15 meetri, mis sõidab Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all või tegutseb territoriaal- või sisemeres või lossib oma saaki Eesti sadamas, peab olema varustatud käesoleva seaduse § 191 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastava A-klassi AIS seadmega.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Laeva AIS seade peab kajastama hetkel kehtivaid andmeid ja olema sisse lülitatud, välja arvatud juhul, kui rahvusvahelised kokkulepped sätestavad navigatsiooniinfo kaitse.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) AIS-seadet ei nõuta kohaliku rannasõidu piirkonnas sõitvatelt alla 300-se kogumahutavusega reisilaevadelt.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 532.  Reisiinfo salvesti

 (1) Eesti sadamat külastav reisilaev ning pärast 2002. aasta 1. juulit ehitatud 3000-se ja suurema kogumahutavusega laev peab olema varustatud reisiinfo salvestiga, mis on IMO asjakohaste nõuete ja Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni standardi nr 61996 kohane.

 (2) Järgmised Eesti sadamaid külastavad enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud laevad peavad hiljemalt käesolevas lõikes nimetatud kuupäevadeks olema varustatud nõuetekohase reisiinfo salvestiga:
 1) kaubalaev, mille kogumahutavus on 20 000 ja enam, 2007. aasta 1. jaanuariks või IMO määratud varasemaks kuupäevaks;
 2) 3000-se ja suurema ning alla 20 000-se kogumahutavusega kaubalaev 2008. aasta 1. jaanuariks või IMO määratud varasemaks kuupäevaks.

 (3) Reisiinfo salvestit ei nõuta kohaliku rannasõidu piirkonnas sõitvatelt reisilaevadelt.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

122. peatükk LAEVA SAABUMISEST JA LAHKUMISEST TEATAMINE 
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

§ 533.  Laeva saabumisest ja lahkumisest teatamine

 (1) Reeder, kapten või laevaagent on kohustatud edastama Veeteede Ametile laeva Eesti sadamasse saabumise teate koos asjakohaste andmetega 24 tundi enne laeva saabumist. Teadet ei ole vaja esitada kohalikus rannasõidus sõitva laeva puhul.

 (2) Laiendatud kontrolli alla kuuluva välisriigi lippu kandva laeva puhul on reeder, kapten või laevaagent kohustatud Eesti sadamasse saabumise teate koos asjakohaste andmetega esitama Veeteede Ametile 72 tundi enne laeva saabumist.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe võib edastada vahetult pärast eelmisest sadamast väljumist, kui sõiduaeg on lühem kui 24 tundi, või niipea, kui see teave on kättesaadav, kui külastatav sadam ei ole teada või kui külastatavat sadamat sõidu ajal muudetakse.

 (4) Välisriigi lippu kandva laeva reeder, kapten või laevaagent on kohustatud edastama Veeteede Ametile laeva sildumise ja sadamast väljumise kellaaja tunni aja jooksul sildumisest või väljumisest arvates.

 (5) Reeder, kapten või laevaagent on kohustatud teavitama Veeteede Ametit laeva lahkumisest remondisadamast neli tundi enne laeva lahkumist.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud teave edastatakse elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu. Elektroonilise mereinfosüsteemi mittetoimimisel võib teabe esitada muul viisil.

 (7) Laeva saabumisest teatamisel esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

§ 534.  Erandid sadamasse saabumise teate esitamisest

 (1) Veeteede Amet võib vabastada laeva käesoleva seaduse § 533 lõigete 1–3 kohasest sadamasse saabumisest teavitamise nõudest. Erandi tegemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 421 sätestatud nõudeid ja korda.

 (2) Veeteede Amet edastab Euroopa Komisjonile reederite ja laevade nimekirja, kelle või mille suhtes on erand tehtud, samuti selle nimekirja muudatused.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

13. peatükk LAEVA LOOTSIMINE 

§ 54.  Lootsimise eesmärk

 (1) Sisemeres ning sadama lähistel ja akvatooriumil ning sadamate vahel toimub kohustuslik lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks.

 (2) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 55.  Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad

 (1) [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Lootsimise korra ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht võib asuda sisemeres, kui navigeerimine selles piirkonnas ei ole keeruline. Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad tähistatakse navigatsioonikaartidel ning avaldatakse navigatsiooniteabes ja lootsiraamatus.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (4) Selles laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, on kaptenil õigus nõuda laevale lootsi, kui ta peab lootsimist vajalikuks.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 56.  Lootsiteenus

 (1) Lootsiteenust osutab riigi poolt moodustatud äriühing.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (2) Sadama akvatooriumil võib lootsiteenust osutada sadama pidaja laeva ümberhaalamiseks või dokkimiseks.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Laevaagent ja sadamakapten on kohustatud teavitama laeva kaptenit lootsi tellimise vajalikkusest kohustuslikus lootsimise piirkonnas.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 57.  Kohustuslikust lootsimisest vabastamine

 (1) Kohustusliku lootsimise piirkonnas on lootsimisest vabastatud:
 1) riigihaldusülesandeid täitvad Eesti riigilippu kandvad laevad, laevad sadamateenuse osutamisel ning sadama akvatooriumilt väljuvad välisriigi lippu kandvad süvenduslaevastiku laevad;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 2) kõik väikelaevad ja laevad kogumahutavusega alla 500;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 3) laev, mille kapten, või reisilaev, mille kapten ja vanemtüürimees on sooritanud lootsitasõidu eksami ning neil on lootsitasõidu luba;
 4) Eesti riigilippu kandvad laevad Väinamere ja Soela väina läbimisel ning kohalikus rannasõidus regulaarreise tegevad Eesti riigilippu kandvad laevad;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 5) laev inimelu päästmisel, õnnetusjuhtumi ärahoidmisel või sellest tuleneva kahju vähendamisel;
 6) laev, millel vääramatu jõu mõju tõttu ei ole võimalik lootsiteenust kasutada;
 7) Eesti Vabariigi sõjalaevad;
 8) käesoleva seaduse § 55 lõike 2 alusel kehtestatud lootsimise korras määratud ankrualale saabuvad ja sealt lahkuvad laevad.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud sadamateenuste osutamisega seotud laeva reeder peab vabastuse saamiseks teatama Veeteede Ametile ja käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud lootsiteenuse osutajale laeva nime, IMO numbri, lipuriigi ja kogumahutavuse vähemalt viis tööpäeva enne nimetatud laevaga sadamateenuse osutamise alustamist sadamas.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Eesti riigilippu kandev laev kogumahutavusega alla 20 000 on kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsimisest vabastatud, välja arvatud sadamasse sissesõidul ja sadamast väljasõidul ning sadama akvatooriumil.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (4) [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (5) Kohustuslikust lootsimisest on vabastatud riigile teenust osutav jäämurdja, riigile teenust osutav välisriigi lippu kandev laev ja pärast vähemalt kümmet lootsimist süvendustööde ajal sadama akvatooriumilt väljuv välisriigi lippu kandev süvenduslaevastiku laev.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (6) Kohustuslikust lootsimisest ei vabastata kemikaalitankereid, veeldatud gaasi tankereid ja üle 3000-se kogumahutavusega naftatankereid.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 571.  Lootsitasõidu luba ja selle väljaandmise tingimused

 (1) Lootsitasõidu luba annab laevale õiguse liigelda kohustusliku lootsimise piirkonnas ilma lootsiteenust kasutamata. Lootsitasõidu luba ei pea omama käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4–7 ning lõigetes 2 ja 5 nimetatud kohustuslikust lootsimisest vabastatud laevad.

 (2) Laeva reeder esitab Veeteede Ametile taotluse lootsitasõidu loa väljastamiseks kaptenile, reisilaeva puhul nii kaptenile kui ka vanemtüürimehele.

 (3) Lootsitasõidu loa taotlemisel reisilaeva kaptenile ja vanemtüürimehele peab kumbki vastavalt kapteni ja vanemtüürimehe ametikohal viimase 12 kuu jooksul olema lootsi juhendamisel külastanud sama sadamat vähemalt kümnel korral.

 (4) Lootsitasõidu loa taotlemisel laeva kaptenile peab kapten viimase 12 kuu jooksul olema lootsi juhendamisel külastanud sama sadamat vähemalt kümnel korral.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 tähenduses on sadama külastus üks sadamasse sissesõit ja väljasõit, kusjuures laevaga manööverdab üksnes kapten või vanemtüürimees, kellele taotletakse lootsitasõidu luba.

 (6) Lootsitasõidu loa saamiseks tuleb laeva kaptenil või vanemtüürimehel sooritada lootsitasõidu eksam. Lootsitasõidu eksami korraldab Veeteede Amet. Lootsitasõidu eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Eksam sooritatakse eesti keeles.

 (7) Lootsitasõidu luba kehtib viis aastat.

 (8) Lootsitasõidu luba kehtib ainult selles sadamas, mille kohta sooritati lootsitasõidu eksam.

 (9) Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise korra ja loa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (10) Lootsitasõidu eksami vastuvõtmise eest ning lootsitasõidu loa väljastamise ja pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 572.  Lootsitasõidu loa kehtivusaja pikendamine

  Lootsitasõidu loa kehtivusaja pikendamise taotlemisel tuleb loa kehtivusaja pikendamiseks sooritada lootsitasõidu eksami teoreetiline osa.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 573.  Lootsitasõidu loa väljaandmisest ja selle kehtivusaja pikendamisest keeldumine ning loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Veeteede Amet keeldub lootsitasõidu loa väljaandmisest ja selle kehtivusaja pikendamisest, kui:
 1) kapten või vanemtüürimees ei vasta talle õigusaktides sätestatud nõuetele;
 2) kapten või vanemtüürimees ei soorita lootsitasõidu eksamit või
 3) viimase 12 kuu jooksul on laev kapteni või vanemtüürimehe süü tõttu sattunud laevaõnnetusse, on toimunud ohtlik juhtum või on rikutud lootsitasõiduga seotud meresõiduohutuse nõudeid.

 (2) Veeteede Amet võib lootsitasõidu loa kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks, kui lootsitasõidu loa omaja tegevuse või tegevusetuse tõttu toimus ohtlik juhtum või rikuti lootsitasõiduga seotud meresõiduohutuse nõudeid.

 (3) Kui lootsitasõidu loa omajal tekib pidev lootsitasõidu vaheaeg üle 12 kuu, peatub lootsitasõidu loa kehtivus.

 (4) Lootsitasõidu loa kehtivuse peatamisel või peatumisel tuleb lootsitasõidu loa kehtivuse taastamiseks sooritada nii lootsitasõidu eksami teoreetiline kui ka praktiline osa.

 (5) Veeteede Amet võib lootsitasõidu loa kehtetuks tunnistada, kui lootsitasõidu loa omaja tegevuse või tegevusetuse tõttu sattus laev laevaõnnetusse.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 58.  Lootsile esitatavad nõuded ja lootsi kvalifikatsiooniastmed
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (1) Loots on laevaliikluse piirkonna olusid tundev isik, kes annab kaptenile nõu laeva navigeerimiseks. Loots ei või olla lootsitava laeva laevapere liige.

 (2) Lootsina võib töötada isik, kellel on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni või vanemtüürimehe meresõidudiplom või väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (21) Loots peab vastama lootsile esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele. Isiku vastavust lootsi kvalifikatsiooniastmele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele tõendab Veeteede Ameti väljastatud lootsi kutsetunnistus.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (22) Lootsi kvalifikatsiooniastmed jagunevad järgmiselt:
 1) sadamaloots – laevade lootsimine sadama akvatooriumil;
 2) mereloots – laevade lootsimine lootsimispiirkonna ulatuses sõltuvalt lootsi kutsetunnistusele kantud piirangutest;
 3) vanemmereloots – laevade lootsimine lootsimispiirkonna ulatuses ilma piiranguteta;
 4) avamereloots – laevade lootsimine väljaspool lootsimispiirkonda Läänemere ulatuses.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (4) [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (5) [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (6) [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 581.  Lootsi kutsetunnistuse taotlemine ja väljaandmine ning lootsi kvalifikatsiooniastme tõstmine

 (1) Lootsi kutset taotlev isik (edaspidi lootsikandidaat) peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) omama käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 nimetatud meresõidudiplomit;
 2) valdama eesti keelt B2- või sellele vastaval tasemel ja inglise keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel;
 3) olema läbinud vähemalt piirangutega raadioside operaatori (ROC) kursuse ning radari ja automaatradarmärkuri (ARPA) kasutamise kursuse ning omama vastavaid tunnistusi;
 4) vastama käesoleva seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud laevajuhi tervisenõuetele.

 (2) Lootsikandidaat võib taotleda sadamalootsi või merelootsi kutset, kui ta on läbinud lootsimise praktika, mis seisneb osalemises vähemalt 150 lootsimises, millest vähemalt 75 on praktilised lootsimised merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel sadama akvatooriumil või vastavas lootsimispiirkonnas.

 (3) Sadamaloots võib taotleda merelootsi kutset, kui ta on omandanud küllaldase kogemuse praktilises laevade lootsimises merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel vastavas lootsimispiirkonnas.

 (4) Mereloots võib taotleda vanemmerelootsi kutset, kui ta on töötanud lootsimispiirkonnas merelootsina vähemalt viis aastat või teostanud vähemalt 1800 lootsimist ning selle aja kestel ei ole tema süül esinenud laevaõnnetust, ohtlikku juhtumit ega lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist.

 (5) Avamerelootsi kutset võib taotleda isik, kes on töötanud kaptenina või vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 ja enam vähemalt kuus aastat või merelootsina vähemalt kuus aastat ja omab vanemmerelootsi kutset.

 (6) Lootsi kutse saamiseks või kvalifikatsiooniastme tõstmiseks tuleb sooritada kvalifikatsioonieksam, millel kontrollitakse lootsikandidaadi või lootsi teadmisi ja oskusi. Kvalifikatsioonieksami korraldab Veeteede Amet.

 (7) Lootsi kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendav lootsi kutsetunnistus kehtib viis aastat. Kutsetunnistusele kantakse lootsimispiirkonnad, sadamad, lootsimise piirangud ja tunnistuse kehtivusaeg. Lootsimispiirkonnad sõltuvad lootsi ettevalmistuse tasemest.

 (8) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab:
 1) lootsi kvalifikatsiooniastme taotlemise ja kutsetunnistuse väljaandmise, muutmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra;
 2) lootsikandidaadi ja lootsi eksamineerimise korra;
 3) lootsieriala õppekava;
 4) kutsetunnistuse vormi.

 (9) Lootsi kvalifikatsioonieksami vastuvõtmise eest ja lootsi kutsetunnistuse väljaandmise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 582.  Lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmine

 (1) Lootsimispiirkonna või muu kutsetunnistuse tingimuse muutmiseks tuleb esitada Veeteede Ametile asjakohane taotlus.

 (2) Lootsimispiirkonna muutmiseks peab loots praktiseerima uues piirkonnas selle piirkonna asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ning sooritama kvalifikatsioonieksami. Kui lootsina tegutsemise viimase 12 kuu jooksul ei ole lootsi süül toimunud laevaõnnetust, ohtlikku juhtumit ega ole rikutud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid, sooritatakse kvalifikatsioonieksam lihtsustatud korras.

 (3) Merelootsile kehtestatud laevade kogumahutavuse piirangu kaotamiseks tuleb vanemmerelootsi juhendamisel praktiseerida kehtestatud piirangust suurema laeva lootsimist vähemalt kümnel korral.

 (4) Merelootsile kehtestatud lootsimispiirkonna sadamate piirangu kaotamiseks tuleb praktiseerida lootsimist selle piirkonna sadamates asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 583.  Lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamine

 (1) Lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja lõppemisel tuleb kehtivusaja pikendamiseks sooritada lootsi kvalifikatsioonieksam.

 (2) Kui lootsina tegutsemise viimase 12 kuu jooksul ei ole lootsi süül toimunud laevaõnnetust, ohtlikku juhtumit ega ole rikutud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid, sooritatakse kvalifikatsioonieksam lihtsustatud korras.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 584.  Lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumine ning kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine ja kutsetunnistuse kehtivuse peatamine

 (1) Veeteede Amet keeldub lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest, kui:
 1) viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on taotleja süül toimunud laevaõnnetus, ohtlik juhtum või taotleja on rikkunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid või
 2) taotleja ei soorita lootsi kvalifikatsioonieksamit.

 (2) Veeteede Amet keeldub lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamisest, kui taotleja ei soorita lootsi kvalifikatsioonieksamit.

 (3) Veeteede Amet võib lootsi kutsetunnistuse kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks, kui lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimus ohtlik juhtum või rikuti lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid. Pärast kutsetunnistuse kehtivuse peatamise lõppemist saab loa omaja loa kehtivuse taastada, sooritades lootsi kvalifikatsioonieksami.

 (4) Veeteede Amet võib lootsi kutsetunnistuse kehtetuks tunnistada, kui laev sattus laevaõnnetusse ja käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 585.  Lootsi tööandja kohustused

  Lootsi tööandja on kohustatud:
 1) pidama arvestust lootsimiste ja lootsikandidaatide stažeerimiste kohta;
 2) esitama Veeteede Ametile lootsi kutsetunnistuse saamiseks käesoleva seaduse § 581 lõigetes 1–5 ja § 582 lõigetes 2–4 nimetatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid;
 3) korraldama õppusi ja atesteerima lootse nende lootsimispiirkonnas kavandatava navigatsioonilise olukorra muudatuse korral ja enne kvalifikatsioonieksamile suunamist;
 4) uute sadamate ja lootsimispiirkondade kasutusele võtmisel valmistama lootse ette nendes lootsimiseks ja pärast omapoolset atesteerimist suunama ettevalmistuse saanud lootsid kvalifikatsioonieksamile;
 5) juhul kui loots ei ole töötanud lootsimispiirkonnas 12 kuud või enam, korraldama lootsi praktiseerimise piirkonnas selle piirkonna asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 59.  Laeva lootsimine

 (1) Lootsi nõuanded on soovituslikku laadi. Loots peab andma kaptenile nõu õigel ajal.

 (2) Kapten ja vahitüürimees peavad tegema lootsiga koostööd. Nad peavad kontrollima laeva asukohta kõigi olemasolevate vahenditega.

 (3) Kui kapten navigatsioonisillalt lahkub, peab ta sellest lootsile teatama ning määrama isiku, kes vastutab laeva juhtimise eest tema äraolekul.

 (4) Kui laeval on mitu lootsi, siis üks neist on juhtloots, kes annab kaptenile teavet ja nõuandeid. Laevale tulles peab juhtloots kaptenile teatama, et tema on juhtloots.

 (5) Kapteni ja lootsi koostöösse sekkumine on keelatud.

 (6) Loots ja lootsitava laeva kapten suhtlevad omavahel inglise keeles, kui loots ja kapten ei ole kokku leppinud teisiti. Kui loots annab lootsitava laeva kapteni nõusolekul laeva juhtimiseks vajalikke juhiseid otse täitjale või puksiiri või muu lootsitava laeva juhtimises osaleva laeva kaptenile, peab ta juhised andma või dubleerima neid inglise keeles, kui loots ja lootsitava laeva kapten ei ole kokku leppinud teisiti.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (7) Laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse piirkonnas asuvasse kohustusliku lootsimise piirkonda ja väljumisel laevaliiklusteeninduse piirkonnas asuvast sadamast peab kapten laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile teatama lootsitasõidu loa omaja nime, reisilaeval ka vanemtüürimehe nime. Informatsiooni võib saata laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile ka eelnevalt elektrooniliselt.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 60.  Laeva lootsimine eritingimustes

  Kui halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel ei ole lootsil võimalik laevale minna, korraldab loots kapteni nõusolekul laeva lootsimist lootsitava laeva minimaalses ohutus kauguses sõitvalt lootsilaevalt või mõnelt teiselt laevalt, välja arvatud teiselt lootsitavalt laevalt. Lootsitava laeva ja lootsi vahel peab olema tagatud raadioside.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 61.  Lootsimise lõpetamine

 (1) Laeva lootsimine lõpeb, kui laev on:
 1) ankrus või sildunud või
 2) kohustusliku lootsimise piirkonnast väljunud.

 (2) Loots võib hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel lahkuda laevalt enne selle väljumist kohustusliku lootsimise piirkonnast, kui kapten sellega nõustub, ja jätkata lootsimist raadioside vahendusel käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud tingimustel. Loots peab olema veendunud, et laeva edasine sõit ilma lootsita pardal on ohutu.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Kui lootsil ei ole lootsimise sihtkohas võimalik temast sõltumata põhjusel laevalt lahkuda või kui kapten soovib lootsimise jätkamist, tasub lootsi lootsimise lähtekohta tagasisõidu kulud reeder.

 (4) Pärast lootsimise lõpetamist märgib kapten käesoleva seaduse §-s 67 nimetatud lootsikviitungile:
 1) lootsimise lõpetamise aja ja koha;
 2) lootsimisel läbitud meremiilid;
 3) märkused, mida kapten peab vajalikuks.

§ 62.  Lootsi kohustused ja vastutus

 (1) Lootsi ülesandeks on kaptenile laeva juhtimisel nõu anda.

 (2) Loots on kohustatud:
 1) kontrollima enne laevale saabumist laeva süvist ja vabaparrast ning juhul, kui laev on lastitud üle laadungimärgiga lubatud piiri või üle sadama eeskirjaga lubatud suurima süvise, teatama sellest Veeteede Ametile;
 2) esitama kaptenile tema nõudmisel lootsi kutsetunnistuse;
 3) tutvuma laeva kontroll-lehega. Kui loots avastab, et laeva seisund erineb kontroll-lehe sissekannete kohasest seisundist ja laeva tegelik seisund vähendab meresõiduohutust, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama tööandjale, kes peab lootsi avastatud puudused tegema kohe teatavaks Veeteede Ametile;
 4) esitama lootsimiskava enne lootsimise alustamist ning teavitama laeva kaptenit lootsimispiirkonna hüdrograafilistest, navigatsioonilistest, meteoroloogilistest ja muudest oludest;
 5) kontrollima enne laeva sadamast väljumist, kas laeval ei ole sadamast väljumise keeldu;
 6) jälgima lootsimispiirkonna mere- ja kaldamärkide seisundit;
 7) teatama esimesel võimalusel oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile meresõitu ohustavast muutusest või takistusest lootsimispiirkonnas;
 8) teatama esimesel võimalusel oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile lootsitava laevaga juhtunud õnnetusest või vigastusest, mille on lootsitav laev tekitanud teisele veesõidukile, sadamaehitisele, hüdrotehnilisele rajatisele või navigatsioonimärgile;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 9) teatama oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile merereostusest.
 10) teatama laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile laevaliiklusteeninduse piirkonnas lootsimise alustamisest, lootsimise meetodist ja laevalt mahatulekust vaid sel juhul, kui loots lahkub laevalt vastavalt käesoleva seaduse § 61 lõikele 2.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Kui laevaõnnetuse korral tõestatakse, et õnnetuse on põhjustanud lootsi tahtlik tegevus või tema tegevusetus või ekslik nõuanne, mida järgides ei saanud laeva kapten laevaõnnetust ette näha, vastutab loots.

 (4) Laeva kontroll-lehe vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 63.  Lootsi õigused

  Lootsil on õigus:
 1) saada laeva lootsimiseks vajalikku informatsiooni laeva kaptenilt ja sadamakaptenilt;
 2) kasutada laeva side- ja navigatsioonivahendeid;
 3) kontrollida lootsikviitungi täitmise õigsust;
 4) tasuta toitlustamisele ja majutamisele laeval;
 5) kaasa võtta lootsikandidaat, kellel on lootsi õigused, välja arvatud kaptenile informatsiooni ja nõuannete andmise õigus.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 64.  Lootsi õigus keelduda laeva lootsimisest

 (1) Enne lootsimise alustamist või lootsimise ajal on lootsil õigus keelduda laeva lootsimisest, kui:
 1) laeva süvis, pikkus või laius on suurem, kui selles lootsimise piirkonnas on lubatud;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 2) laeva kapten ei täida lootsi põhjendatud nõudmisi;
 3) lootsimise alustamine või jätkamine seaks ohtu lootsitava laeva ning laeval olevad inimesed ja laeval oleva vara või teised laevaliikluses osalejad või vähendaks ümbruskonna turvalisust.

 (2) Loots peab hoiatama kaptenit vahetu navigatsioonilise ohu eest, hoolimata sellest, et loots on lootsimisest keeldunud.

 (3) Kui kapteni tegevus lootsimise piirkonnas on kehtiva korraga vastuolus, peab loots nõudma rikkumise kohest lõpetamist. Kapteni keeldumise korral peab loots sellest viivitamata teatama oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile.

 (4) Lootsil ei ole õigust kapteni nõusolekuta lahkuda laevalt enne, kui laev on ohutult ankurdatud, kai äärde kinnitatud või kohustusliku lootsimise piirkonnast väljunud või kui teda on asendanud teine loots.

 (5) Lootsimisest keeldumise korral peab loots sellest kohe teatama tööandjale ja sadamakaptenile.

 (6) Kui kapten on keeldunud laeval oleva lootsi teenustest kohustusliku lootsimise piirkonnas, peab loots jääma laevale uue lootsi saabumiseni.

§ 65.  Kapteni kohustused ja vastutus

 (1) Kapten on kohustatud korraldama lootsi kiire ja ohutu laevale vastuvõtmise ning laevalt lahkumise.

 (2) Lootsi viibimine laeval ei vabasta kaptenit laeva juhtimise vastutusest.

 (3) Lootsi teenuseid kasutav kapten vastutab laeva juhtimise eest ka siis, kui tema nõusolekul annab loots laeva juhtimiseks vajalikke juhiseid otse täitjale.

 (4) Kapten vastutab selle eest, et lootsile edastataks teave laeva omaduste ja muude iseärasuste kohta, mis on olulised laeva lootsimisel.

 (5) Lootsi teenuseid kasutav kapten vastutab lootsi ja lootsikandidaadi ohutuse eest nende laevale saabumise, laeval viibimise ja laevast lahkumise ajal.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 66.  Kapteni õigus keelduda lootsi teenuste kasutamisest

  Kapten võib loobuda laevale saadetud lootsi nõuannete kasutamisest, kui ta leiab, et nõuanded ei vasta tegelikule olukorrale või et loots ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Sel juhul peab ta nõudma teise lootsi saatmist laevale.

§ 67.  Lootsikviitung

 (1) Laevale saabunud loots on kohustatud esitama kaptenile täitmiseks lootsikviitungi, mille kapten täidab ja kinnitab oma allkirjaga.

 (2) Lootsikviitungi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) [Kehtetu - RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

§ 68.  Lootsitasu

 (1) Lootsitasud peavad olema läbipaistvad ja avalikud. Lootsitasude elemendid peavad olema selgelt eristatavad ja kulude arvutamise metoodika avalikkusele kättesaadav.

 (2) Kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsimise eest maksab reeder lootsitasu.

 (21) Lootsitasu määrad ja maksmise korra kehtestab käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud lootsiteenuse osutaja. Lootsitasude määrad kehtestatakse kulupõhiselt ning need peavad tagama mõistliku kasumi.

 (3) Kui kapten on tellinud lootsi laevale selles laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, ja loobub lootsi teenustest, maksab reeder lootsitasu kehtestatud tariifi järgi.

 (4) Reeder, kelle laev on vabastatud kohustuslikust lootsimisest ega kasuta lootsiteenust, ei maksa lootsitasu. Samuti on lootsitasu maksmisest vabastatud:
 1) ujuvhospitalid ning õppe- ja uurimisprogramme täitvad laevad;
 2) rahvusvahelistes koostööprogrammides osalevad laevad;
 3) riiklikule visiidile saabunud välisriikide laevad;
 4) laevad, mis on sisenenud sadamasse haigeid, laevaõnnetuse läbiteinud isikuid või surnuid maale tooma.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 nimetatud laevadele lootsiteenuse osutamise eest tasub lootsitasu maksmisest vabastatud laeva võõrustav või kutsunud isik. Nimetatud juhtudel tasutakse lootsitasu 50 protsenti tasumäärast.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 681.  Lootsitasu maksmise erijuhud

 (1) Puksiirkoosseisu lootsimisel märgitakse lootsikviitungile iga puksiirkoosseisu kuuluva laeva kogumahutavus eraldi, lootsimistasu arvestatakse lähtuvalt laevade kogumahutavuste summast.

 (2) Regulaarreise tegeva reisilaeva, ro-ro-tüüpi kaubalaeva, konteineriveolaeva ja autoveolaeva reeder tasub lootsitasu 50 protsenti tasumäärast.

 (3) Merematkeid teostava reisilaeva reeder tasub lootsitasu 80 protsenti tasumäärast.

 (4) Kui laev on saabunud reidile oma ekspluatatsiooniliste varude (kütus, vesi, proviant) täiendamiseks, laeva veealuse osa ülevaatuseks või tekilaadungi täiendavaks kinnitamiseks, tasub reeder lootsitasu 50 protsenti tasumäärast, tingimusel et laev ei sisene sadamasse või laeva seisuaeg reidil ei ületa 24 tundi. Lootsitasu arvestuse aluseks on tegelik sadamaväline lootsimine, lähtudes laeva kogumahutavusest. Lootsikviitungil tehakse viide käesolevale lõikele.

 (5) Isoleeritud ballasttankidega naftatankeri lootsitasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks laeva vähendatud kogumahutavus, mis on märgitud 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni alusel väljastatud mõõtekirjas. Vähendatud kogumahutavust arvestatakse, kui laeva mõõtekirja lõigus «märkused» on tehtud vastav märge.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

14. peatükk LAEVAÕNNETUSTE JA OHTLIKE JUHTUMITE JUURDLUS JA OHUTUSJUURDLUS 
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

§ 69.  Laevaõnnetuse mõiste

 (1) Laevaõnnetus on sündmus või sündmuste jada, mis on otseselt seotud laeva käitamisega ja millega kaasneb:
 1) inimese surm;
 2) inimesele põhjustatud tervisekahjustus, mis väljendub isiku töövõimetuses kauem kui 72 tundi seitsme ööpäeva jooksul vigastuse saamisest arvates;
 3) isiku kadunuks jäämine laevalt;
 4) laevahukk, eeldatav hukk või hülgamine;
 5) laeva kahjustamine;
 6) laeva madalikule sõit või vigastamine või laeva osalemine kokkupõrkes;
 7) kaldaehitise, navigatsioonimärgi või hüdrotehnilise rajatise kahjustamine;
 8) keskkonnareostus.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (2) Laevaõnnetusena ei käsitata:
 1) laeva või selle seadme kahjustust või riket, mis ei põhjusta laeva meresõiduomaduste või sisevetel sõiduomaduste kaotust, kui lisaülevaatuse või volitatud klassifikatsiooniühingu inspekteerimise tulemusena ei peatata tunnistuste kehtivust ja kui laeva ei ole vaja kohe remontida või kui kaldaehitist või navigatsioonimärki ei viida ekspluatatsioonist välja;
 2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sündmust, mis toimus ekspluatatsioonist väljaviidud laeval;
 3) üksnes lastikaotust;
 4) laeva või selle seadmete kahjustust või riket, mis põhjustas laeva lühiajalise meresõiduomaduste kaotuse, kuid millega ei kaasnenud muid laeva kahjustusi ega inimese vigastust või surma;
 5) madalikule sõitu sisevetel, kui laev sai madalikult lahti omal jõul ja kahjustusteta ning see ei takistanud veeliiklust.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 691.  Laevaõnnetuste liigitamine

 (1) Väga raske laevaõnnetus on käesoleva seaduse tähenduses laevaõnnetus, millega kaasneb:
 1) laevahukk;
 2) inimese surm;
 3) nafta sattumine vette koguses 10 tonni või enam;
 4) naftasaaduste sattumine vette koguses 10 tonni või enam;
 5) rahvusvahelise ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeksi (edaspidi IBC koodeks) tähenduses Z kategooria keskkonnaohtlike kemikaalide sattumine vette koguses 10 tonni või enam;
 6) IBC koodeksi tähenduses Y kategooria keskkonnaohtlike kemikaalide sattumine vette koguses 5 tonni või enam;
 7) IBC koodeksi tähenduses X kategooria keskkonnaohtlike kemikaalide sattumine vette koguses 0,5 tonni või enam.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (2) Raske laevaõnnetus on laevaõnnetus, mida ei käsitata väga raske laevaõnnetusena ning millega kaasneb raske trauma või tulekahju, plahvatus, kokkupõrge, laeva madalikule sõit, tormikahjustus, jääkahjustus, kere mõranemine või arvatav kere vigastus või muu selline, mille tagajärjeks on:
 1) laeva peajõuseadmete töövõimetus, ulatuslikud eluruumide vigastused, tõsised konstruktsioonilised vigastused, nagu näiteks läbivad veealused kere vigastused, mis muutsid laeva merekõlbmatuks või sisevetel sõidukõlbmatuks;
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]
 2) keskkonnakahjustus;
 3) laeva vigastused, mis nõuavad avariipukseerimist või kaldaabi.

 (3) Kerge laevaõnnetus on laevaõnnetus, mida ei käsitata väga raske või raske laevaõnnetusena.

 (4) Ohtlik juhtum on sündmus või sündmuste jada, mis ei ole laevaõnnetus ja mis on aset leidnud seoses laeva kasutamisega ning mis ohustab, või juhul, kui ei rakendata meetmeid, võib kahjustada laeva, selle pardal asuvaid inimesi või teisi inimesi või keskkonda.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 692.  Juurdluse ja ohutusjuurdluse kohaldamisala
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (1) Laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdlust (edaspidi juurdlus) ning laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite ohutusjuurdlust (edaspidi ohutusjuurdlus) kohaldatakse laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi suhtes, mis:
 1) on seotud Eesti riigilippu kandva laevaga;
 2) leiab aset Eesti territoriaalmerel, sisemerel või sisevetel või
 3) on seotud Eesti Vabariigi muude oluliste huvidega.

 (2) Ohutusjuurdlust ei kohaldata laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi suhtes, mis on seotud üksnes:
 1) sõjalaeva ja sõjaväelise isikkoosseisu transpordilaeva ning Euroopa Liidu liikmesriigile kuuluva või liikmesriigi käitatava riigihaldusülesandeid täitva laevaga;
 2) mehhaanilise jõuajamita laevaga, primitiivse ehitusega puust laevaga ning laevaga, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks, kui see laev ei ole mehitatud või seda ei mehitata ning kui see ei vea ärilistel eesmärkidel rohkem kui 12 reisijat;
 3) siseveelaevaga;
 4) kalalaevaga, mille pikkus on alla 15 meetri;
 5) seisva merepuurplatvormiga.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

§ 693.  Ohutusjuurdlusalane koostöö

 (1) Ohutusjuurdluse Keskus teeb ohutusjuurdluse läbiviimisel koostööd teiste riikide ohutusjuurdlusasutustega, sealhulgas võib ta paluda neilt abi või pakkuda neile abi eriteadmistega, tehniliste kontrollide ja analüüside teostamiseks ja hinnangute andmiseks ning võimaldada oluliselt huvitatud teise riigi ohutusjuurdlusasutusel võtta osa ohutusjuurdlusest.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (2) Kui laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi suhtes teostab ohutusjuurdlust lisaks Ohutusjuurdluse Keskusele Euroopa Liidu mõne teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutus, teeb Ohutusjuurdluse Keskus koostööd, et leppida kokku ohutusjuurdlust juhtiv riik ning piiritleda poolte ülesanded, õigused ja kohustused. Koostöö tegemisel antakse nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi ohutusjuurdlusasutusele samaväärsed võimalused uurimiseks ning tagatakse juurdepääs tunnistajatele ja tõenditele.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (3) Laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi suhtes Euroopa Liidu mõne teise liikmesriigiga paralleelse ohutusjuurdluse läbiviimisel teeb Ohutusjuurdluse Keskus teise riigi ohutusjuurdlusasutusega koostööd, eesmärgiga jõuda võimalusel ühistele järeldustele. Paralleelse ohutusjuurdluse läbiviimisest ja selle põhjustest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (4) Kui kolmanda riigi ohutusjuurdlusasutus on algatanud käesoleva seaduse § 692 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi ohutusjuurdluse ja Ohutusjuurdluse Keskus on sellesse asjakohaselt kaasatud, võib Ohutusjuurdluse Keskus jätta paralleelse ohutusjuurdluse algatamata, kui kolmanda riigi juhitav ohutusjuurdlus viiakse läbi kooskõlas IMO laevaõnnetuste ja intsidentide uurimise koodeksiga.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (5) Kui reisiparvlaeva või kiirreisilaeva viimane külastusriik on Eesti ja sellise laevaga juhtub laevaõnnetus või ohtlik juhtum väljaspool Euroopa Liidu liikmesriigi territoriaalmerd või sisevesi, algatab ohutusjuurdluse Eesti Ohutusjuurdluse Keskus. Eesti Ohutusjuurdluse Keskus vastutab sellise ohutusjuurdluse läbiviimise ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega koostöö tegemise eest, kuni lepitakse kokku, milline asjaomastest riikidest on ohutusjuurdlust juhtiv riik.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (6) Kui Ohutusjuurdluse Keskus osaleb kolmanda riigi teostatavas ohutusjuurdluses, teavitab ta laevaõnnetusest ja ohtlikust juhtumist Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi kaudu Euroopa Komisjoni.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

§ 70.  Juurdluse ja ohutusjuurdluse eesmärk
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

  Juurdluse ja ohutusjuurdluse eesmärk on selgitada laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi asjaolud, põhjused ja tagajärjed ning esitada vajaduse korral soovitused, et edaspidi sellist laevaõnnetust või ohtlikku juhtumit vältida ning parandada meresõiduohutust, mitte aga süüle või vastutusele osutamine.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

§ 71.  Ohutusjuurdluse korraldaja ja ohutusjuurdluse algatamine
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (1) Väga raske laevaõnnetuse ohutusjuurdluse korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus. Muu laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi korral viib Ohutusjuurdluse Keskus läbi hindamise ja otsustab, kas algatada ohutusjuurdlus või mitte, võttes arvesse laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi raskusastet, sellega seotud laeva ja lasti tüüpi ning seda, kas ohutusjuurdluse tulemused aitaksid vältida õnnetusi ja ohtlikke juhtumeid tulevikus.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (11) Kui Ohutusjuurdluse Keskus otsustab raske laevaõnnetuse ohutusjuurdlust mitte algatada, nimetab ta selle otsuse põhjused ning teavitab otsusest esimesel võimalusel Veeteede Ametit ja Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi kaudu Euroopa Komisjoni. Muu laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi ohutusjuurdluse algatamisest või mittealgatamisest teavitatakse esimesel võimalusel Veeteede Ametit.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (2) [Kehtetu - RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (21) Ohutusjuurdlus algatatakse viivitamata, kuid hiljemalt kaks kuud pärast laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumist.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (3) Laevaõnnetuse korral, mille puhul viiakse läbi laevapere liikmega juhtunud tööõnnetuse uurimine, esitab Tööinspektsioon uurimise aruande Veeteede Ametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Laevaõnnetuse korral, mille puhul viiakse läbi keskkonnareostusest või selle ohu tekkimisest tingitud uurimine, esitab Keskkonnainspektsioon uurimise aruande või kokkuvõtte Veeteede Ametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (31) [Kehtetu - RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (4) [Kehtetu - RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (5) [Kehtetu - RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (6) Ohutusjuurdluse Keskus on ohutusjuurdluse läbiviimisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel sõltumatu ja lähtub üksnes seadusest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest. Ohutusjuurdluse Keskuse ohutusjuurdlusalase tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet ei teostata.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (61) Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks kaasata eksperte ja moodustada komisjone. Ohutusjuurdlusse kaasatud ekspert ja komisjon osalevad ohutusjuurdluses ohutusjuurdlust teostava ametiisiku juhtimise ja järelevalve all.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (7) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus:
 1) viivitamata juurde pääseda kõigile asjakohastele piirkondadele, laevaõnnetuse toimumiskohale, laevale, vrakile, rajatistele, lastile, seadmetele ja rusudele;
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]
 2) nõuda kõrvaliste isikute ligipääsu piiramist õnnetuskohale ja keelata õnnetuskohal esemete teisaldamine, eemaldamine ja hävitamine;
 3) tagada tõendusmaterjalide otsimine ja nende loetelu viivitamatu koostamine ning eraldada vrakk, rusud või muud komponendid või ained uurimiseks või analüüsiks;
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]
 4) viivitamata juurde pääseda reisiinfo salvestile ja muudele salvestitele ning nende salvestistele ja need enda kontrolli alla võtta;
 5) viivitamata saada enda käsutusse ohvrite surnukehade uurimistulemused ja ohvrite surnukehadest võetud proovide analüüsi tulemused;
 6) küsitleda tunnistajaid ja isikuid, kellel võib olla ohutusjuurdluse seisukohalt tähtsat teavet, ilma selliste isikute kohalolekuta, kelle huvides võiks olla ohutusjuurdluse takistamine, ning nõuda ohutusjuurdluseks vajaliku teabe kinnitamist või andmist;
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]
 7) iseseisvalt või koostöös kriminaalasja kohtueelset menetlust toimetava uurimisasutusega juurde pääseda kogu asjassepuutuvale teabele ja dokumentidele;
 8) viivitamata juurde pääseda laeva käitamisega seotud isikute ütlustele ja neilt võetud proovide analüüsi tulemustele.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (8) Ohutusjuurdlust teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (9) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus ohutusjuurdluse toimingutega seotud kohustuste täitmise tagamiseks teha kohustatud isikule ettekirjutus. Ettekirjutus peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid:
 1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;
 2) ettekirjutuse sisu ja õiguslik alus;
 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 4) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr;
 5) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta;
 6) ettekirjutuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ohutusjuurdlust teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 1500 eurot ja juriidilisele isikule 60 000 eurot.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (11) Laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi ohutusjuurdluse ja arvelevõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

§ 711.  Juurdluse korraldaja ja juurdluse algatamine

 (1) Laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi, mis ei kuulu Ohutusjuurdluse Keskuse uurimise alla või mille kohta ei ole Ohutusjuurdluse Keskus algatanud laevaõnnetuse ohutusjuurdlust, juurdluse korraldab Veeteede Amet, lähtudes seadusest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest.

 (2) Veeteede Ameti juurdlusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 71 lõigetes 61–10 sätestatud ohutusjuurdluse läbiviimise nõudeid, § 73 lõigetes 1–3 ja 5–7 sätestatud ohutusjuurdluse aruandluse nõudeid ning § 73 lõikes 4 sätestatud ohutusjuurdlusest teavitamise nõuet, välja arvatud aruannete Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi edastamise nõue.

 (3) Väikelaevaga toimunud laevaõnnetuse juurdluse teostab Veeteede Amet juhul, kui sellega kaasneb inimese surm. Veeteede Amet võib muul juhul teostada väikelaevaga toimunud laevaõnnetuse juurdluse põhjendatud huvi korral või väikelaeva omaniku, kindlustusandja või politseiasutuse taotluse alusel, kui juurdluse tulemused aitaksid vältida õnnetusi tulevikus.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

§ 72.  Laevaõnnetusest ja ohtlikust juhtumist teatamine
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (1) Laevaõnnetuse korral on Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest teatama viivitamata Veeteede Ametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Eesti merealadel ja sisevetel toimunud laevaõnnetusest on kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama viivitamata politseiasutusele ja kui õnnetusega kaasneb reostus või selle oht, ka Keskkonnainspektsioonile. Politseiasutus teatab laevaõnnetusest viivitamata Veeteede Ametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (11) Kui laevaõnnetus toimus Eesti sadamas või sadama sissesõiduteel, on sadamakapten kohustatud sellest viivitamata teatama Veeteede Ametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt laevaõnnetuse üksikasju, laeva nime, laeva asukohta, laeva lähte- ja sihtsadamat, laeva pardal olevate isikute arvu, kontaktandmeid, kust saab teavet pardal veetava ohtliku lasti või saastavate kaupade kohta, ja muud käesoleva seaduse § 42 lõike 9 alusel kehtestatud korras nimetatud teavet ohtliku lasti kohta.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Veeteede Amet on kohustatud veeteel toimunud laevaõnnetusest teatama õnnetuse piirkonnas olevatele laevadele, kui õnnetus võib takistada laevaliiklust.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Kui laevaõnnetus toimub välisriigi territoriaalmerel, sisemerel või majandusvööndis või sisevetel, peab kapten või reeder lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusele õnnetusest teatama ka Eesti Vabariigi välisesindusele selles riigis ja selle riigi pädevale asutusele.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (4) Ohtlikust juhtumist, mis oleks võinud lõppeda laevaõnnetusega ja mille ärahoidmiseks võeti erakorralisi meetmeid, peab kapten või reeder viivitamata teatama Veeteede Ametile, kes edastab vastava teabe viivitamata Ohutusjuurdluse Keskusele.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (5) Ohutusjuurdluse Keskus teavitab laevaõnnetusest ja ohtlikust juhtumist Euroopa Komisjoni Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi kaudu.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

§ 721.  Laeva kapteni ja reederi kohustused seoses ohutusjuurdlusega
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (1) Laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi esmased asjaolud selgitab välja laeva kapten, kes teatab sellest reederile vastavalt käesoleva seaduse § 71 lõike 11 alusel kehtestatud korrale ja teeb järgmised toimingud:
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]
 1) koostab laevaõnnetuse puhul vabas vormis tehniliste kahjustuste akti;
 2) võtab asjaosalistelt seletused;
 3) teeb väljavõtted laeva logiraamatust, masina päevaraamatust ning vajaduse korral teistest dokumentidest sellises mahus, mida nõuavad laevaõnnetuse asjaolud;
 4) koostab ettekande, milles kirjeldab laevaõnnetuse ja päästetööde või ohtliku juhtumi asjaolusid, ning annab oma esialgse arvamuse laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi põhjuste kohta.

 (2) Laeva või laevapere saabumisel Eesti sadamasse esitab kapten kolme tööpäeva jooksul Veeteede Ametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumendid. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud väljavõtted esitatakse võimaluse korral koos originaaldokumentidega, mis pärast kontrollimist tagastatakse. Ohutusjuurdluse läbiviimise kiirendamiseks võib dokumendid saata posti teel või edastada faksiga või elektrooniliselt.

 (3) Laevaõnnetuses või ohtlikus juhtumis osalenud laeva kapten peab viie tööpäeva jooksul sellekohasest nõudmisest arvates esitama Ohutusjuurdluse Keskusele asjakohased dokumendid vastavalt käesoleva seaduse § 71 lõike 11 alusel kehtestatud korrale. Dokumentide esitamise vajalikkuse üle otsustab Ohutusjuurdluse Keskus.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (4) Reeder tagab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumentide esitamise Ohutusjuurdluse Keskusele.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (5) Kui ohutusjuurdluse korraldamiseks on vajalikud reisiinfo salvestis sisalduvad andmed, on reeder kohustatud tagama Ohutusjuurdluse Keskusele kohese juurdepääsu nendele andmetele, korraldama ise või võimaldama Ohutusjuurdluse Keskusel salvestatud andmete kopeerimise. Reeder on kohustatud andma Ohutusjuurdluse Keskusele üle oma kasutuses olevate andmete dešifreerimiseks vajaliku tarkvara ja dokumentatsiooni.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (6) [Kehtetu - RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka Veeteede Ameti korraldatava juurdluse puhul.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

§ 73.  Ohutusjuurdluse aruanne

 (1) Ohutusjuurdluse Keskus koostab laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi kohta ohutusjuurdluse aruande, mis peab sisaldama ohutuse tagamise soovitusi.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (2) Ohutusjuurdluse Keskus võib koostada laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi kohta lihtsustatud ohutusjuurdluse aruande, kui tegu ei ole väga raske laevaõnnetusega ja kui ohutusjuurdluse tulemusel ei ole võimalik anda soovitusi, mis aitaks ära hoida sellise laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumist tulevikus.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (3) Ohutusjuurdluse aruanne avaldatakse Ohutusjuurdluse Keskuse veebilehel 12 kuu jooksul õnnetuse toimumise päevast arvates. Kui lõpparuannet ei ole võimalik selle aja jooksul koostada, avaldatakse sama aja jooksul vahearuanne.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (4) Ohutusjuurdluse Keskus edastab laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite ohutusjuurdluse aruanded Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi ning IMO Global Integrated Shipping Information System’i andmebaasi.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (5) Ohutusjuurdluse aruanne on avalik. Laevaõnnetuses osalejate ja tunnistajate isikuandmed, nende seletuskirjad, ettekanded ning küsitluse protokollid ei ole avalikud.

 (6) Isikud ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, kellele anti ohutusjuurdluse aruandes ohutuse tagamise soovitusi, teavitavad Ohutusjuurdluse Keskust rakendatud või kavandatavatest meetmetest kolme kuu jooksul aruande saamisest arvates.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (7) Ohutusjuurdluse aruande sisule esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

§ 74.  Välisriigi lippu kandva laevaga toimunud õnnetus
[Kehtetu - RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

§ 75.  [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

141. peatükk ELEKTROONILINE MEREINFOSÜSTEEM 
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

§ 751.  Elektrooniline mereinfosüsteem

 (1) Elektroonilise mereinfosüsteemi eesmärk on hõlbustada meretranspordiga seonduva informatsiooni edastamist, kogumist ja säilitamist.

 (2) Elektroonilise mereinfosüsteemi vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
[RT I, 06.03.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (3) Elektroonilisse mereinfosüsteemi kantakse välislepingus, Euroopa Liidu õigusaktis, seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud juhtudel:
 1) teave ja dokumendid laevakülastuse kohta;
 2) teave ohtliku lasti kohta;
 3) turvateave;
 4) teave laevaheitmete ja lastijäätmete kohta;
 5) jäämurdja tellimisega seonduv teave;
 6) reostuse teade;
 7) laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi teade;
 8) teave kauba kohta;
 9) laeva lootsimisega seonduv teave;
 10) muu meretranspordiga seonduv teave.
[RT I, 06.03.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (4) [Kehtetu - RT I, 06.03.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (5) [Kehtetu - RT I, 06.03.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (6) Elektroonilise mereinfosüsteemi mittetoimimise korral tuleb lõikes 3 nimetatud teave esitada muul viisil.
[RT I, 06.03.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (7) [Kehtetu - RT I, 06.03.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (8) Elektroonilisse mereinfosüsteemi kogutud andmeid säilitatakse kooskõlas nende kogumise eesmärkidega, kuid mitte kauem kui seitse aastat.
[RT I, 06.03.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (9) Elektroonilise mereinfosüsteemi asutab ja selle pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 06.03.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

15. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE JA LAEVA KASUTAMISE PIIRANGUD 

§ 76.  Riikliku järelevalve asutused

 (1) Käesoleva seaduse alusel teostavad meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle riiklikku järelevalvet Veeteede Amet ja teistes seadustes nimetatud riikliku järelevalve asutused.

 (11) Turule lastud või kasutusele võetud laeva ohutusvarustuse, väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva, väikelaeva komponendi ja jeti osas on turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused Veeteede Ametil.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (12) Käesolevas seaduses sätestatud tunnustatud arsti tegevuse üle teostab järelevalvet Terviseamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (13) Volitatud klassifikatsiooniühingu ning volitatud turvalisusorganisatsiooni tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Veeteede Amet.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Veeteede Ameti pädevuses on riiklik järelevalve laevade tehnilise seisukorra, ohutuse ja turvalisuse üle, deklareeritud sügavuste, navigatsioonimärgistuse ja muude rajatiste navigatsiooniteabele vastavuse üle ning Veeteede Ametilt tegevusloa saanud ettevõtja tegevuse üle kõigil loakohustusega tegevusaladel. Veeteede Ameti, politseiasutuse ning muu seaduses sätestatud järelevalveasutuse järelevalveametniku pädevuses on riiklik järelevalve väikelaevade ja jettide üle.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (21) Veeteede Amet teostab riiklikku järelevalvet laevaremondi üle klassifitseerimata laevadel.

 (22) Käesoleva seaduse §-des 351, 356, 37, 39 ja 391 ning § 45 lõikes 4 väikelaevale ja jetile sätestatud nõuete ning §-s 354 sätestatud väikelaeva ohutusnõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet politseiametnik.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Veeteede Ameti järelevalveametniku ametitõendi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Järelevalveametniku ametitõendi väljastab Veeteede Amet.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (4) Riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule tuleb kontrollimiseks võimaldada vaba pääs sadamasse, laevaehitus- ja laevaremondiettevõttesse ning mereõppeasutusse ja muusse käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud tegevusvaldkonnas tooteid valmistavasse või teenuseid osutavasse ettevõttesse ning laevale, väikelaevale ja laevaruumidesse.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

 (5) Laeva kapten on kohustatud riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut tehnilise ülevaatuse või kontrollimise ajal abistama ning andma talle vajalikku informatsiooni.

 (51) Paris MOU kohase kohustusliku kontrolli alla kuuluva välisriigi lippu kandva laeva reeder või kapten peab tagama mõistliku aja kontrolli läbiviimiseks pärast remondi lõppemist.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (52) Veeteede Ametile Eesti merealadel teatavaks saanud meresõiduohutusalastest rikkumistest ja mittevastavustest teavitab Veeteede Amet laeva lipuriigi ja laeva sihtsadama riigi pädevat asutust, kui need on teada. Teised järelevalveasutused teavitavad sellistest juhtumitest Veeteede Ametit.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (6) Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise ja kinnipidamise korra ning laevakontrolli akti ja kinnipidamise akti vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (61) Välisriigi lippu kandvaid laevu kontrolliva järelevalveametniku kvalifikatsiooninõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (62) Välisriigi lippu kandval laeval turvalisusega seotud nõuete täitmise üle järelevalvet teostava järelevalveametniku kvalifikatsioon peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 61 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (7) Veeteede Ameti järelevalveametniku ametipalga määraks on riigiteenistujate ühtse palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär.

 (8) Veeteede Ameti järelevalveametnik kannab vormi- ja tööriietust. Veeteede Ameti järelevalveametnikele vormi- ja tööriietuse andmise ja selle kandmise korra kehtestab Veeteede Amet.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (9) Veeteede Ameti järelevalveametniku vormiriietuse kirjelduse ja eraldusmärgid kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (10) [Kehtetu - RT I 2009, 29, 175 - jõust. 01.07.2009]

 (11) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 77.  Riikliku järelevalve eesmärk ja objekt

 (1) Riikliku järelevalve eesmärk on:
 1) tagada laevade, väikelaevade ja muude veesõidukite meresõiduohutus ja sisevetel sõidu ohutus;
 2) vältida laevadelt ja väikelaevadelt merekeskkonna ja sisevete reostust ning õhusaastet;
 3) tagada laevadel töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt;
 4) tagada laevadel tervisekaitsenõuete järgimine;
 5) tagada laevapere liikmete, siseveelaevajuhtide, väikelaevajuhtide ja jetijuhtide nõuetekohane ettevalmistamine;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 6) tagada tegevusloa saanud ettevõtja tootmistegevuse või selle osa või tema valmistatavate toodete või osutatavate teenuste nõuetekohasus;
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
 7) tagada laevadel turvalisuse nõuete järgimine;
 8) tagada lootsiteenuse nõuetekohasus.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Riikliku järelevalve objekt on:
 1) laeva ja väikelaeva kere, mehhanismide, seadmete ning varustuse merekõlblikkus;
 2) laeva ja siseveelaeva nõuetekohane mehitatus;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 3) laeva nõuetekohane lastimine, lossimine ja ballastimine;
 4) laeva elukeskkonna nõuetekohasus;
 5) laeva ja väikelaeva pääste- ning tuletõrjevahendite ja avariiseadmete nõuetekohasus;
 6) laeva vastavus töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele;
 7) laeva vastavus tervisekaitsenõuetele;
 8) muude laeva organisatsiooniliste ja tehniliste asjaolude nõuetekohasus;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 9) laeva projekteerimine, ehitamine, remontimine ja seadistamine käesoleva seaduse §-des 19 ja 191 sätestatud nõuete kohaselt;
 10) laevapere liikmete, siseveelaevajuhtide, väikelaevajuhtide ja jetijuhtide ettevalmistamine;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 11) isiku tegevus loakohustusega tegevusaladel;
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
 12) laeva vastavus turvalisuse nõuetele;
 13) reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 14) laevade agenteerimine;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 15) deklareeritud sügavuste, navigatsioonimärgistuse ja muude rajatiste vastavus navigatsiooniteabele;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 16) lootsiteenuse nõuetekohasus.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Riikliku järelevalve asutus kontrollib ülevaatustevahelisel ajal, kas:
 1) laeva tunnistused kehtivad;
 2) laeva seadmed, mehhanismid, päästevahendid ja varustus on komplektsed ning korras;
 3) laev on mehitatud nõuetekohaselt;
 4) laev on lastitud või ballastitud nõuetekohaselt;
 5) laeval järgitakse laevapere elukeskkonna kohta kehtestatud nõudeid;
 6) laevapere oskab häireolukorras laeval tegutseda;
 7) laeval täidetakse keskkonnaohutusnõudeid;
 8) laeval järgitakse muid meresõiduohutusnõudeid;
 9) laeval järgitakse turvalisuse nõudeid.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 771.  Riikliku järelevalve erimeetmed

 (1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 37–41, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Politseiametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse §-des 45, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 78.  Laeva sadamast väljumise keeld

 (1) Veeteede Ameti järelevalveametnik võib keelata Eesti riigilippu kandval laeval ja välisriigi lippu kandval laeval sadamast väljuda järgmistel juhtudel:
 1) kapten keelab laeva kontrollimise;
 2) laev ei ole merekõlblik või sisevetel sõidukõlblik;
 3) laev ei ole nõuetekohaselt mehitatud ega nõuetekohaselt varustatud;
 4) laev ei ole nõuetekohaselt lastitud või ballastitud või last ei ole nõuetekohaselt kinnitatud;
 5) laeval on lubatust rohkem reisijaid;
 6) laeval on avastatud olulisi töötervishoiu-, tööohutus- või tervisekaitsenõuete rikkumisi;
 7) kapten keeldub laeva tunnistusi kontrollimiseks esitamast;
 8) laeva tunnistused puuduvad või on aegunud;
 81) laeva kindlustuspoliis või tõend nõuetekohase vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise kohta puudub või on aegunud;
[RT I, 30.05.2013, 4 - jõust. 09.06.2013]
 9) tekilaadungi või viljalaadungiga laeval puudub püstuvusarvutus;
 10) merel pukseerimiseks puudub pukseerimisarvutus, kui see on nõutud, või ei täideta muid pukseerimise nõudeid;
 11) rikutakse keskkonnaohutusnõudeid, sealhulgas laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise nõudeid;
[RT I, 06.03.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
 12) laeval on avastatud turvalisuse nõuete olulisi rikkumisi.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduse avastanud riikliku järelevalve asutus, loots või sadamakapten on kohustatud sellest kohe teavitama Veeteede Ametit.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduste või laeva, inimesi, teist laeva või keskkonda ohustavate puuduste ilmnemise korral peab Veeteede Ameti järelevalveametnik, kellel on õigus ja kohustus kontrollida välisriigi lippu kandvaid laevu ning kes vastab käesoleva seaduse § 76 lõike 61 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, laeva kinni pidama või rakendama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kasutamise keeldu. Kinnipidamine või lõikes 4 nimetatud kasutamise keeld kehtivad seni, kuni Veeteede Amet on veendunud, et laev võib väljuda merele või laeva kasutamine võib jätkuda. Kinnipeetud laeva ümberpaigutamine teise kai äärde on ilma Veeteede Ameti vastava loata keelatud.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (22) Kinnipidamine käesoleva seaduse tähenduses on laeva sadamast väljumise keelamine kuni laeva kinnipidamist põhjustanud puuduste kõrvaldamiseni.

 (23) Erandkorras, kui laeva üldine seisukord ei ole ilmselgelt vastav konventsioonide nõuetele, peab Veeteede Ameti järelevalveametnik laeva kinni ja võib peatada kontrollimise, kuni reeder, klassifikatsiooniühing või laeva lipuriigi pädev asutus on rakendanud abinõusid vastavate konventsioonide nõuete täitmiseks laeval.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (24) Laev peetakse kinni, kui laeva lastiks on ohtlik vedellast või laevakütus, mida vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele õigusaktidele on keelatud vedada selle laevaga tema konstruktsiooni või vanuse tõttu, või kui laeval puudub kehtiv kindlustusleping või muu finantstagatis, mis vastab sätestatud vastutuse piirmäärale ja on vajalik antud lasti või laevakütuse korral.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Veeteede Ameti järelevalveametniku otsus keelata laeval sadamast väljuda peab sisaldama kinnipidamise aluse ja ettekirjutuse selle kohta, millised puudused on vaja kõrvaldada.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (31) Kui kontrollimise käigus selgunud asjaoludest tulenevalt laev kinni peetakse, teavitab Veeteede Amet laeva kinnipidamisest viivitamata kirjalikult laeva lipuriigi pädevat asutust ja lisab teatele käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud vormile vastava akti. Kui see ei ole võimalik, saadetakse teade koos aktiga selle riigi diplomaatilisele esindajale. Teates tuuakse ära kõik kinnipidamise tinginud asjaolud. Vajaduse korral teavitatakse ka laevale tunnistused väljastanud klassifikatsiooniühingut või laeva ülevaatuse teostajat.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (4) Riikliku järelevalve asutusel on õigus keelata laeva ruumide, seadmete ja töövahendite kasutamine, kui nende seisund ohustab laevapere liikmete või reisijate elu või tervist.

 (41) [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (5) Kui laeval on keelatud sadamast väljuda, on Veeteede Amet kohustatud sellest viivitamata teatama politseile ja sadamakaptenile.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (6) Kapten on kohustatud teatama Veeteede Ametile laeva kontrollimisest, avastatud puudustest ja laeva kinnipidamisest välissadamas.

 (7) Veeteede Ameti järelevalveametnik ei ole kohustatud pärast laeva kinnipidamist seda kinnipidamisest vabastamiseks kontrollima töövälisel ajal.

 (8) Veeteede Amet teavitab viivitamata laeva lipuriigi pädevat asutust, Euroopa Liidu liikmesriike ja Paris MOU osalisriike välisriigi lippu kandvast laevast, mis väljus Eesti sadamast, eirates käesoleva paragrahvi lõike 1 kohast sadamast väljumise keeldu või lõike 4 kohaselt tehtud ettekirjutust, ning laeval keelatakse sisenemine Eesti sadamatesse. Laeva kaptenit teavitatakse keelust siseneda Euroopa Liidu liikmesriikide ja Paris MOU osalisriikide sadamatesse.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (9) [Kehtetu - RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (10) Kui laev vabastatakse kinnipidamisest ja laeval lubatakse sadamast lahkuda, teavitab Veeteede Amet sellest viivitamata laeva lipuriigi pädevat asutust.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (11) Kui pärast laeva kontrollimist peetakse laev kinni, tasub reeder enne uue kontrolli läbiviimist riigilõivu.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

§ 79.  Riikliku järelevalve asutuse ettekirjutused

 (1) Veeteede Ameti järelevalveametnik või muu riiklikku järelevalvet teostav ametiisik teeb laeva tehnilise ülevaatuse või kontrollimise käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutusi.

 (2) Veeteede Ameti järelevalveametnik märgib puuduse ja selle kõrvaldamise tähtaja laevakontrolli akti. Laeva kinnipidamise korral märgitakse laevakontrolli akti ka viited seaduse või muu õigusakti sättele, mida rikuti.

 (3) Rahvusvaheliste konventsioonide ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks teeb Veeteede Ameti järelevalveametnik või muu riiklikku järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles:
 1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja kohustab selle lõpetama;
 2) kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ettekirjutuses peavad sisalduma:
 1) ettekirjutuse tegemise alus koos viitega vastavale õigusakti sättele;
 2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 4) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr;
 5) riiklikku järelevalvet teostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;
 6) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1000 eurot ning juriidilisele isikule 3200 eurot.

 (6) Eesti riigilippu kandva laeva laevakontrolli akti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 791.  Ühekordne ülesõit remondisadamasse

 (1) Laeva kinnipidamist tingivate puuduste ilmnemise korral ja juhul, kui nimetatud puudusi ei ole võimalik kõrvaldada sadamas, kus toimus kontrollimine, lubatakse laeval, mille merekõlblikkus seda võimaldab, suunduda kooskõlastatult lipuriigi pädeva asutusega lähimasse remondisadamasse, kus on võimalik laeva remontida.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (11) Kui puistlastilaeva või naftatankeri kinnipidamise tingis mittevastavus konstruktsiooni puudutavatele nõuetele või laeva konstruktsiooni puudutavate dokumentide mittevastavus nõuetele, võib Veeteede Amet nõuda, et enne laeva lubamist remondisadamasse tehakse kinnipidamissadamas vajalikud laevakere paksuse mõõtmised.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teavitab Veeteede Amet sihtsadamariigi, laeva lipuriigi ja vajaduse korral teiste ülesõiduga seotud riikide pädevaid asutusi.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Veeteede Amet jälgib, et laev, millel lubati pärast kontrollimist sõita lähimasse remondisadamasse, saabuks kokkulepitud kohta. Kui laev väljub sadamast, täitmata ülesõiduks tehtud ettekirjutust või ei saabu kokkulepitud sadamasse, teavitab Veeteede Amet sellest viivitamata laeva lipuriigi pädevat asutust, laeva remondi sihtsadama riigi pädevat asutust, Euroopa Liidu liikmesriike ja Paris MOU osalisriike ning laeval keelatakse sisenemine Eesti sadamatesse, välja arvatud Eesti riigilippu kandev laev. Laeva kaptenit teavitatakse keelust siseneda Euroopa Liidu liikmesriikide ja Paris MOU osalisriikide sadamatesse.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 792.  Reisiparvlaeva ja kiirreisilaeva tegevuse peatamine regulaarreisidel ning regulaarreiside alustamise keeld

 (1) Veeteede Amet peatab reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevuse regulaarreisidel või keelab reisiparvlaeva või kiirreisilaevaga regulaarreiside alustamise, kui:
 1) laeval ei ole rahvusvaheliste konventsioonide või siseriiklike õigusaktide kohaselt nõutud laeva lipuriigi pädeva asutuse või volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud kehtivaid tunnistusi;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 2) laev ei ole tunnistuste saamiseks läbinud nõuetekohast ülevaatust;
 3) laev ei vasta volitatud klassifikatsiooniühingu kehtestatud eeskirjadele ja normidele või laeva lipuriigi kehtestatud nõuetele konstruktsiooni, kere tehnilise seisukorra, mehhanismide ning elektri- ja teiste seadmete osas;
 4) laeval ei ole nõuetekohast reisiinfo salvestit (Voyage Data Recorder – VDR), mille informatsiooni saab kasutada võimaliku laevaõnnetuse juurdlusel;
 5) külastusriigile või muule asjassepuutuvale riigile ei ole tagatud juurdepääs reisiinfo salvesti informatsioonile ja muule informatsioonile, mis laevaõnnetuse korral võimaldab selgitada õnnetuse asjaolusid;
 6) laev ei vasta rahvusvaheliste kokkulepetega kehtestatud piirkondlikele püstuvusnõuetele, kui nimetatud nõuded on kohaldatavad;
 7) kontrollimise või külastusriigi poolse lisaülevaatuse käigus on ilmnenud puudusi, mis on ohtlikud reisiparvlaevale, kiirreisilaevale või laevapere liikmetele ja reisijatele;
 8) laev ei vasta ohutusnõuetele, ohtliku lasti veo nõuetele või laevaliikluse korraldamise süsteemi nõuetele;
 9) laevapere liikmed ei vasta kvalifikatsiooninõuetele ning see on ohtlik reisiparvlaevale, kiirreisilaevale või laevapere liikmetele ja reisijatele;
 10) välisriigi lippu kandva laeva lipuriik ei ole Veeteede Ametiga kooskõlastanud rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni kehtivate protokollide ning muudatuste alusel konventsiooni nõuete täitmisest vabastamise tunnistuse väljastamist või nimetatud konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise kiirlaevade ohutuse koodeksi» alusel kiirlaeva opereerimisloa (permit to operate) väljastamist.

 (2) Veeteede Amet teavitab reederit viivitamata kirjalikult otsusest peatada reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevus regulaarreisidel või otsusest keelata reisiparvlaeva või kiirreisilaevaga regulaarreiside alustamine ja toob välja kõik põhjused.

 (3) Kui Veeteede Amet või külastusriigi pädev asutus avastab regulaarreise tegeval reisiparvlaeval või kiirreisilaeval puudusi, mis otseselt ei ohusta reisiparvlaeva, kiirreisilaeva või selle laevapere liikmeid ja reisijaid, tuleb laeval kasutusele võtta abinõud puuduste kõrvaldamiseks viivitamata või Veeteede Ameti poolt kindlaksmääratud mõistliku aja jooksul. Kui puuduste kõrvaldamine on ebapiisav, peatatakse reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevus regulaarreisidel või keelatakse regulaarreiside alustamine.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 793.  Laevade sadamasse sisenemise keeld

 (1) Veeteede Amet keelab Eesti sadamasse ja ankrualasse sisenemise (edaspidi sadamasse sisenemise keeld) välisriigi lippu kandval laeval juhul, kui:
 1) laev sõidab Paris MOU aastaaruandes avaldatud musta nimekirja kantud riigi lipu all ja on Paris MOU liikmesriigi sadamas või ankrualas kinni peetud või selle tegevus regulaarreisidel on peatatud või regulaarreiside alustamine on keelatud külastusriigi poolt viimase 36 kuu jooksul rohkem kui kahel korral või
 2) laev sõidab Paris MOU aastaaruandes avaldatud halli nimekirja kantud riigi lipu all ja on Paris MOU liikmesriigi sadamas või ankrualas kinni peetud või selle tegevus regulaarreisidel on peatatud või regulaarreiside alustamine on keelatud külastusriigi poolt viimase 24 kuu jooksul rohkem kui kahel korral.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei laiene vääramatu jõu korral suurema hädaohu ärahoidmiseks ja reostusohu vältimiseks või vähendamiseks laevale, mille sihtsadam ei asu Eestis ning mis suundub erakorralisse remonti mõne teise riigi loal, kui eelnevalt on teavitatud Veeteede Ametit. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei laiene samuti laevale, mis kooskõlastatult Veeteede Ametiga siseneb laeva remontimiseks Eesti sadamasse.

 (3) Sadamasse sisenemise keeld jõustub pärast laeva kolmandat kinnipidamist hetkest, kui laev lahkub sadamast või ankrualalt, kus laev kinni peeti ning kus tehti sisenemise keelu otsus.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (31) Kui laev on Euroopa Liidus saanud kolm korda sadamasse sisenemise keelu, on laeval pärast järgmist kinnipidamist mõnes Euroopa Liidu sadamas või ankrualas alaliselt keelatud siseneda Eesti sadamasse ja ankrualasse.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (4) Laeva sadamasse sisenemise keelust teavitab Veeteede Amet viivitamata kirjalikult laeva kaptenit ja reederit. Veeteede Amet edastab sadamasse sisenemise keelu otsuse koopia laeva lipuriigi pädevale asutusele, asjaomasele klassifikatsiooniühingule ja turvalisusorganisatsioonile, Paris MOU liikmesriikidele, Euroopa Liidu liikmesriikidele, Euroopa Komisjonile ja Paris MOU sekretariaadile ning sisestab andmed keelu kohta viivitamata laevakontrolli andmebaasi ja teabesüsteemi (edaspidi THETIS).
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (5) Raskeid naftasaadusi vedavate ühekordse põhjaga tankerite Eesti sadamatesse sisenemisele ja sadamast väljumisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrust 417/2002/EÜ topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul, millega tunnistatakse kehtetuks EL Nõukogu määrus 2978/94/EÜ (EÜT L 64, 07.03.2002, lk 1–5) ning seda muutvaid Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrust 2099/2002/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1–5), Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrust 1726/2003/EÜ (ELT L 249, 01.10.2003, lk 1–4) ja EÜ Komisjoni määrust 2172/2004/EÜ (ELT L 371, 18.12.2004, lk 26–27).
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 794.  Laevade sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamine

 (1) Sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks peab laeva omanik või operaator esitama Veeteede Ametile kirjaliku taotluse. Taotlusele tuleb lisada lipuriigi pädeva asutuse väljaantud tunnistus, mis kinnitab, et laev vastab täielikult kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele. Vajaduse korral peab sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamise taotlusele lisama klassifikatsiooniühingu tunnistuse, mis tõendab, et laev vastab klassifikatsiooniühingu kehtestatud eeskirjadele ja normidele.

 (2) Veeteede Amet võib sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistada kolme kuu möödudes selle kehtestamisest, kui kokkulepitud sadamas läbib laev käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud korras Veeteede Ameti tehtava laiendatud kontrolli.

 (3) Kui laevale on enne mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Eestis kehtestatud sadamasse sisenemise keeld ja Veeteede Ameti kehtestatud sadamasse sisenemise keeld on järjekorras teine keeld, siis võib Veeteede Amet enda kehtestatud keelu kehtetuks tunnistada 12 kuu möödudes, kui kokkulepitud sadamas läbib laev käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud korras Veeteede Ameti tehtava laiendatud kontrolli.

 (4) Kui laevale on enne mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Eestis kehtestatud sadamasse sisenemise keeld ja Veeteede Ameti kehtestatud sadamasse sisenemise keeld on järjekorras kolmas keeld, siis võib Veeteede Amet enda kehtestatud keelu kehtetuks tunnistada 24 kuu möödudes tingimusel, et:
 1) laev sõidab sellise riigi lipu all, mis kinnipidamiste määra alusel ei kuulu Paris MOU aastaaruandes avaldatud musta nimekirja ega halli nimekirja;
 2) laeva seadusjärgsed tunnistused ja klassifikatsioonitunnistused on väljastanud lipuriik või klassifikatsiooniühing, mida on tunnustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 391/2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.05.2009, lk 11–23), alusel;
 3) reederil on head tegevusnäitajad, mis on kindlaks määratud tema laevade puuduste ja kinnipidamiste määra alusel Euroopa Liidus ja Paris MOU liikmesriikides;
 4) laev läbib kokkulepitud sadamas käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud korras Veeteede Ameti tehtava laiendatud kontrolli.

 (5) Kui pärast 24 kuu möödumist kolmanda sadamasse sisenemise keelu kehtestamisest ei vasta laev käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 sätestatud kriteeriumidele, kehtestab Veeteede Amet laevale alalise sadamasse sisenemise keelu.

 (6) Veeteede Amet tunnistab sadamasse sisenemise keelu kehtetuks, kui laiendatud kontrolli tulemusel on Veeteede Amet veendunud, et laev vastab täielikult kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele. Veeteede Amet teavitab kirjalikult sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamisest viivitamata reederit, laeva lipuriigi pädevat asutust, asjaomast klassifikatsiooniühingut ja turvalisusorganisatsiooni, Paris MOU liikmesriike, Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Komisjoni ja Paris MOU sekretariaati ning sisestab andmed keelu kehtetuks tunnistamise kohta THETIS-esse.

 (7) Kui reeder taotleb sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks laiendatud kontrolli läbiviimist välisriigis, kannab ta Veeteede Ameti järelevalveametniku lähetuskulud, mis arvestatakse avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (8) Sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks läbiviidava laiendatud kontrolli eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

§ 795.  Vaidlustamine

 (1) Reederil või tema esindajal on õigus vaidlustada laeva kinnipidamine, sadamasse sissesõidu keelustamine, reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevuse peatamine regulaarreisidel või regulaarreiside alustamise keelustamine. Vaidlustamine ei põhjusta kinnipidamise, sissesõidu keelustamise, regulaarreisidel tegevuse peatamise või regulaarreiside alustamise keelustamise lõpetamist vaidluse lahendamiseni.

 (2) Veeteede Ameti järelevalveametnik teavitab laeva kaptenit kinnipidamise, sissesõidu keelustamise või regulaarreisidel tegevuse peatamise või regulaarreiside alustamise keelu vaidlustamise võimalusest.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Vaide võib Veeteede Ameti meresõiduohutuse teenistuse juhatajale esitada 30 päeva jooksul kinnipidamise, sissesõidu keelustamise või regulaarreisidel tegevuse peatamise või regulaarreiside alustamise keelamise päevast arvates.

 (4) Kui Veeteede Ameti otsus ei rahulda reederit või tema esindajat, on tal õigus esitada kaebus halduskohtule.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (5) Kui reederi esitatud vaide tulemusena tunnistatakse kehtetuks laeva kinnipidamise ettekirjutus või sadamasse sisenemise keelu otsus või muudetakse seda, siis teeb Veeteede Amet viivitamata asjakohase muudatuse THETIS-es ja teavitab sellest 24 tunni jooksul Euroopa Komisjoni.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

§ 796.  Väikelaeva ja jeti juhi juhtimiselt kõrvaldamine

 (1) Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus väikelaeva või jeti juht veekogul kinni pidada ning kõrvaldada ta väikelaeva või jeti juhtimiselt kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, kui:
 1) on alust arvata, et isik on narkootilise või psühhotroopse aine mõju all;
 2) on alust arvata, et alkoholisisaldus isiku veres ületab lubatud piiri;
 3) isikul puudub väikelaeva või jeti juhtimisõigus.

 (2) Väikelaev või jett, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, antakse üle omanikule või valdajale või nende poolt nimetatud isikule või nende seaduslikule esindajale. Vajaduse korral korraldab ametiisik sellise väikelaeva või jeti pukseerimise või saatmise lähimasse sadamasse juhtimiselt kõrvaldatud isiku kulul.

 (3) Väikelaeva või jeti peatumismärguanne antakse vilkuriga, lipuga, stopp-märgiga, käeosutusega, valjuhääldi kaudu või muul viisil.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 797.  Lubatud alkoholipiirmäära ületamise ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise tuvastamine
[Kehtetu - RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

16. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.01.2003]

§ 80.  Liiklusnõuete rikkumine sadamaalal
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 801.  Sadamasse sisenemise keelu rikkumine

 (1) Laeva, millel on keelatud siseneda Eesti sadamatesse, sadamasse sisenemise eest või nimetatud laeva sadamasse sisenemise lubamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2004, 24, 164 - jõust. 25.04.2004]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 81.  Veeteel liiklemise nõuete rikkumine

 (1) Veeteedel liiklemise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 811.  Laeva- ja väikelaevaliikluse tahtlik takistamine ja segamine

 (1) Laeva- või väikelaevaliikluse tahtliku takistamise või segamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 812.  Sisselülitamata ja hetkel mittekehtivate andmetega AIS-seadmega laeva käitamine
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (1) Sisselülitamata või hetkel mittekehtivate andmetega AIS-seadmega laeva käitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 82.  Reisijateveo ohutusnõuete rikkumine mere- ja siseveetranspordis
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (1) Reisilaeval viibivate isikute nimekirja koostamise korra või laevale või väikelaevale lubatust suurema arvu reisijate võtmise, samuti reisijate laevalemineku, teeloleku ja mahatuleku ohutust tagavate nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 83.  Ohutu liikluse nõuete rikkumine sisevetel
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 84.  Nõuetekohase loata tuukritööde tegemine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 85.  Tõkkeparvede ja palgisadamate ülesseadmise ning paigaldamise korra rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 86.  Navigatsioonimärkide ja signaalmärkide kooskõlastamata paigaldamine ja ümberpaigutamine ning navigatsioonimärkide kavandamise, rajamise, paigaldamise, muutmise ja märgistusest teavitamise nõuete ja korra rikkumine
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (1) Navigatsioonimärkide ja laevaliiklust reguleerivate signaalmärkide Veeteede Ametiga kooskõlastamata paigaldamise või ümberpaigutamise või navigatsioonimärkide kavandamise, rajamise, paigaldamise, muutmise või märgistusest teavitamise nõuete või korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 87.  Kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamine väljaspool selleks ettenähtud kohta

  Kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamise eest väljaspool selleks määratud kohti –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 88.  Veesõiduki juhtimine joobeseisundis

  Veesõiduki juhtimise eest joobeseisundis –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

§ 881.  Vahiteenistuses joobeseisundis viibimine

  Vahiteenistuses joobeseisundis viibimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

§ 89.  Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 90.  Lasti, sealhulgas ohtliku lasti ja esemete veosenõuete rikkumine sisevee- ning meretranspordis

 (1) Siseveetranspordis või meretranspordis lasti, sealhulgas ohtliku lasti või esemete veosenõuete rikkumise, samuti lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe edastamata jätmise või mitteõigeaegse edastamise või ebaõige teabe edastamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 16 000 eurot.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 901.  Laeva kapteni teavitamata jätmine lootsi tellimise vajalikkusest

  Laeva kapteni teavitamata jätmise eest kohustuslikus lootsimise piirkonnas lootsi tellimise vajalikkusest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 902.  Lootsimise nõuete rikkumine

  Lootsimise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 903.  Laeva saabumisest ja lahkumisest teatamata jätmine ning teabe ja ülddeklaratsiooni edastamata jätmine
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (1) Laeva saabumisest ja lahkumisest teatamata jätmise ning teabe ja ülddeklaratsiooni edastamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 904.  Õhuliini, kaabli, torujuhtme ja muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamine ja kahjustamisest teatamata jätmine ning neid kahjustada võivad tegevused

 (1) Õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamise, kahjustamisest politseiasutusele ja Veeteede Ametile teatamata jätmise eest või neid kahjustada võivate tegevuste eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 905.  Merereostuse vältimise nõuete rikkumine

 (1) Rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni nõuete ja laevadelt merereostuse vältimise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 906.  Laevade kattumisvastaste süsteemide kasutamise nõuete rikkumine

 (1) Laevadel kattumisvastastes süsteemides biotsiididena toimivate tinaorgaaniliste ühendite kasutamise nõuete rikkumise ja keelatud kattumisvastaste süsteemide kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 16 000 eurot.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 907.  Nõuetele mittevastava väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponendi turule laskmine

 (1) Nõuetele mittevastava väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva või väikelaeva komponendi turule laskmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 91.  Meretranspordivahendite kasutamise nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 92.  Meretranspordi signalisatsiooni- ja siderajatiste ning -seadeldiste kahjustamine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 93.  Väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide registreerimise ning kasutamise nõuete rikkumine
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (1) Väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide registreerimise või kasutamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud:
 1) varaline kahju või
 2) oht inimeste tervisele või keskkonnale, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 931.  Laeva tehnilise ülevaatuse korra rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 932.  Puistlastilaeva ohutu laadimise ja lossimise nõuete rikkumine

 (1) Puistlastilaeva ohutu laadimise või lossimise nõuete, puistlastilaevade terminali ohutusnõuete või laeva kapteni või terminali esindaja teavitamise korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 933.  Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise korra rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 934.  Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise ja kinnipidamise korra rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 94.  [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 941.  Meresõiduohutusnõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 942.  Laeva lubatud süvisest ülelaadimine

  Laeva lubatud süvisest ülelaadimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 943.  Laeva reisiks ettevalmistamata jätmine

  Laeva reisiks ettevalmistamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 944.  Laevadokumentideta ja aegunud laevadokumentidega laevaga meresõit või sisevetel sõit
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 945.  Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumine

  Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumise või neisse ebaõigete andmete kandmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 946.  [Kehtetu - RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 947.  Laevaliikluse korraldamise süsteemis kehtestatud liiklemise ja teadete või ettekannete edastamise korra rikkumine
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

  Laevaliikluse korraldamise süsteemis kehtestatud liiklemise või teadete või ettekannete edastamise korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 948.  Lootsimisel laevaõnnetuse põhjustamine

  Lootsitava laeva laevaõnnetuse põhjustamise eest lootsi poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 949.  Lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavast muutusest, lootsitava laevaga juhtunud laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmine

  Lootsimisel oma tööandjale, Veeteede Ametile või sadamakaptenile lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavatest muutustest või takistustest või lootsitava laevaga juhtunud laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 9410.  [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 9411.  Laeva tunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamine
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (1) Laeva tunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 9412.  Laeva mehitamisel tervisekontrollinõude rikkumine

 (1) Tervisekontrolli läbimata jätnud laevapere liikmega laeva mehitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 9413.  Kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsita liiklemine
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (1) Kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsita liiklemise eest, kui laev ei ole vabastatud kohustuslikust lootsimisest, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 9414.  Laevaõnnetusest, ohtlikust juhtumist, vigastusest ja rikkest teatamata jätmine
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

 (1) Laevaõnnetusest või ohtlikust juhtumist või laeva merekõlblikkusele või sisevetel sõidukõlblikkusele mõju avaldavast vigastusest või rikkest teatamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]

§ 9415.  Tunnistuseta laeva ja väikelaeva kasutamine

 (1) Käesoleva seadusega ja muude õigusaktidega ning rahvusvaheliste konventsioonidega ettenähtud tunnistusteta või tehnilise ülevaatuse kontrollaktita laeva või sellise väikelaeva, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 9416.  Tegevusloa nõude rikkumine
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

 (1) Toodete valmistamise või teenuste osutamise eest käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud tegevusvaldkonnas ilma Veeteede Ameti tegevusloata –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 9417.  Ohutu mehitatuse nõuete rikkumine

 (1) Laeva, mille laevapere liikmete arv või laevapere koosseis ei vasta ohutu mehitatuse tunnistusega kehtestatud laevapere miinimumkoosseisule, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud erand, kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 9418.  Diplomi või kutsetunnistuse puudumine

  Juriidilise isiku poolt laevapere liikme, kellel puudub ametikoha järgi nõutav diplom või meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnitusleht, tööle rakendamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 9419.  Laeva korduv kinnipidamine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 9420.  Üldkasutataval veeteel ja laevateel veeliiklust takistav ning ohustav loata tegevus
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (1) Üldkasutataval veeteel või laevateel veeliiklust takistava või ohustava loata tegevuse eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 9421.  Ehitustegevuse nõuete rikkumine veeteel ja navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas

 (1) Veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas ehitustegevuse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 9422.  Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri ja muude seadmete loata paigaldamine

 (1) Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri või muude seadmete ning objektide veeteele Veeteede Ameti kirjaliku loata paigaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 9423.  [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 9424.  Veesõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta

  Veesõiduki juhtimise eest ilma nõuetekohase juhtimisõigust tõendava dokumendita –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 9425.  Laeva turvalisuse nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 9426.  Menetlus

 (1) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Käesoleva seaduse §-des 80–934 ja 941–9425 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]

 (3) [Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (4) Käesoleva seaduse §-des 82, 88, 89, 905, 944, 9411 ja 9424 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus.
[RT I, 27.06.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]

 (41) Käesoleva seaduse §-s 93 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja väikelaevade ja jettide osas on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka politseiasutus.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (5) Käesolevat paragrahvi ja käesoleva seaduse § 80–9418, 9421, 9422, 9424 ja 9425 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvatele laevadele ja väikelaevadele, välja arvatud juhul, kui välisriigis, mille lippu väikelaev kannab, ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatuga samaväärseid dokumendinõudeid.

17. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 95.  Käesoleva seaduse rakendamise erisused

 (1) Käesoleva seaduse § 12 lõike 3 teine lause kehtib nende laevade kohta, mis omandatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist.

 (2) Käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 ja § 32 lõikes 2 nimetatud tunnistused kuuluvad ümbervahetamisele uuele vormile vastavate tunnistuste vastu laeva järgmisel täisülevaatusel.

 (3) Käesoleva seaduse 111. peatüki navigatsioonitasusid puudutav osa jõustub 2004. aasta 1. juulil.

 (4) Arstil, kes käesoleva seaduse § 261 jõustumise ajal teeb tervisekontrolli kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele, on õigus jätkata tervisekontrolli tegemist kuue kuu jooksul, arvates nimetatud paragrahvi jõustumisest. Arst peab taotlema enda tunnustamist Tervishoiuametis kuue kuu jooksul § 261 jõustumisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmisel kaotab arst õiguse teha tervisekontrolli. Tunnustamise taotlemisel ei kohaldata arstile § 261 lõike 1 punktis 2 sätestatud koolitusnõuet. Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Tervishoiuametile tervishoiuteenuse osutaja väljastatud dokumendi, millest nähtub, et § 261 jõustumise ajal teeb arst tervisekontrolli kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele.

 (5) Arst, kes käesoleva seaduse § 261 jõustumise ajaks on läbinud Töötervishoiu Keskuse korraldatud tervisekontrolli tegijate 18-tunnise meremeditsiinialase koolituse, peab taotlema enda tunnustamist Tervishoiuametis kuue kuu jooksul § 261 jõustumisest arvates. Tunnustamise taotlemisel ei kohaldata arstile § 261 lõike 1 punktis 2 sätestatud 18-tunnise meremeditsiinialase koolituse nõuet. Tunnustamine annab arstile pädevuse kontrollida kohaliku rannasõidu ja sisevete laevade laevapere liikmete tervist. Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Tervishoiuametile Töötervishoiu Keskuse korraldatud tervisekontrolli tegijate meremeditsiinialase koolituse läbimist tõendava tunnistuse koopia.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (6) Alla 15 m kogupikkusega kalalaevadele antud mõõtekirjad tuleb käesoleva seaduse § 3 lõike 3 alusel kehtestatud tingimustele vastava mõõtekirja vastu ümber vahetada 2004. aasta 1. maiks.

 (7) Käesoleva seaduse § 20 lõiget 53 ei rakendata isikute suhtes, kes on lõpetanud mereõppeasutuse või on asunud õppima mereõppeasutuses enne 2005. aasta 1. juulit.

 (8) Veeteede Amet on pädev asutus ja täidab administratsiooni kohustusi laevade ja laevapere liikmete osas järgmiste IMO konventsioonide mõistes, millega Eesti Vabariik on ühinenud:
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 1) rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel;
 2) 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsioon ning selle konventsiooni kehtivad protokollid ja hilisemad muudatused;
 3) meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon;
 4) 1969. aasta rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon;
 5) rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 6) rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 7) rahvusvaheline konventsioon kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli kohta laevadel;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 8) rahvusvaheline konventsioon ohututest konteineritest.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (9) Veeteede Amet on Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 725/2004/EÜ laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tõstmise kohta (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 129, 29.04.2004, lk 6–91) mõistes pädev asutus (competent authority for maritime security) ja informatsiooni vahendav asutus (focal point for maritime security) ning täidab administratsiooni kohustusi laevade osas, välja arvatud turvatasemete kehtestamine.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (10) [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (11) Käesoleva seaduse §-d 371 ja 391 jõustuvad 2005. aasta 1. juulil.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

 (12) [Kehtetu - RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (13) [Kehtetu - RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (14) Riigihaldusülesandeid täitval laeval meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikme kvalifikatsiooni saamiseks sooritatud meresõidupraktika arvatakse laevapere liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (15) Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laevadele ja nende laevapere liikmetele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7, § 20 lõige 1, välja arvatud «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis, 1978» (edaspidi meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon) sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni omistamise osas, § 20 lõige 2, § 21 lõiked 1 ja 2, välja arvatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni osas, ning 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (16) Käesoleva seaduse § 353 lõike 1 punkti 3 ei kohaldata enne 2000. aasta 1. jaanuari Eestis kasutusele võetud väikelaevale.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (17) Käesoleva seaduse § 353 lõike 1 punkti 4 ei kohaldata enne 2004. aasta 1. maid Eestis kasutusele võetud väikelaevale ja enne 2005. aasta 31. detsembrit valmistatud jetile.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (18) Käesoleva seaduse § 353 lõike 1 punkti 5 ei kohaldata enne 2004. aasta 1. maid Eestis kasutusele võetud väikelaevale.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (19) Nõukogu direktiivi 96/98/EÜ laevavarustuse kohta (ELT L 46, 17.02.1997, lk 25–26) lisas A loetletud varustuse turustamise ja paigaldamise üleminekutähtaegade osas tuleb lähtuda nõukogu direktiivis 96/98/EÜ ja selle muudatustes sätestatud tähtaegadest ja nõuetest.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

 (20) Käesoleva seaduse § 20 lõiget 58 ei kohaldata isikule, kes on lõpetanud mereõppeasutuse või on õppima asunud mereõppeasutusse enne 2011. aasta 1. jaanuari.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (21) Käesoleva seaduse § 531 lõiget 11 kohaldatakse:
 1) enne 2010. aasta 30. novembrit ehitatud kalalaeva suhtes, mille kogupikkus on 24 meetrit või enam ja alla 45 meetri, alates 2012. aasta 31. maist;
 2) enne 2010. aasta 30. novembrit ehitatud kalalaeva suhtes, mille kogupikkus on 18 meetrit või enam ja alla 24 meetri, alates 2013. aasta 31. maist;
 3) enne 2010. aasta 30. novembrit ehitatud kalalaeva suhtes, mille kogupikkus on 15 meetrit või enam ja alla 18 meetri, alates 2014. aasta 31. maist.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (22) Käesoleva seaduse § 5010 lõikes 1 sätestatud maksimaalseid veeteetasu maksmise kordasid hakatakse 2013. aastal arvestama alates 1. juulist.
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (23) 2013. aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini laeva külastuse eest makstavat veeteetasu vähendatakse lähtuvalt 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini laeva eest makstud tuletorni- ja navigatsioonitasu suurusest. Veeteetasu vähendatakse tasumisele kuuluva külastuskorra kohta summa võrra, mis arvutatakse 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini laeva eest makstud tuletorni- ja navigatsioonitasu jagamisel sama perioodi jooksul tehtud reiside arvuga, kuid mitte suurema arvuga kui:
 1) reisilaeval 60-ga;
 2) merematkelaeval 3-ga;
 3) muul laeval 10-ga.
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (24) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 sätestatud veeteetasu vähendamist rakendatakse samale arvule reisidele, mida laev tegi ajavahemikul 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2013. aasta 30. juunini, kuid mitte rohkematele reisidele kui:
 1) reisilaeval 60-le;
 2) merematkelaeval 3-le;
 3) muul laeval 10-le.
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (25) Kui käesoleva paragrahvi lõike 23 kohane tasumäära vähendamine ühe reisi kohta on suurem kui reisi kohta maksmisele kuuluv veeteetasu, siis loetakse tasumäära vähendamise suurus võrdseks veeteetasuga.
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (26) Kui regulaarreise tegev reisilaev, mille puhul kuulub kalendriaastas veeteetasu tasumisele vähem kui 60 korral, alustab käesoleva seaduse § 5010 lõike 1 punkti 1 kohaste reiside tegemisega 2015. aasta jaanuarikuus, esitatakse käesoleva seaduse § 5010 lõikes 12 nimetatud reisigraafik Veeteede Ametile hiljemalt 2015. aasta 31. jaanuaril.
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

§ 951.  Väikelaevajuhi tunnistuse ja jetijuhi tunnistuse kehtivus

 (1) Enne 2005. aasta 1. juulit Veeteede Ameti väljastatud väikelaevajuhi tunnistused jäävad kehtima koos nendes sätestatud piirangutega.

 (2) Enne 1999. aasta 12. aprilli väljastatud väikelaevajuhi tunnistused kehtivad koos nendes sätestatud piirangutega kuni 2006. aasta 31. detsembrini.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tunnistuste asemel väljastatakse tunnistuse omaniku taotlusel käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud väikelaevajuhi tunnistus järgmiselt:
 1) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli meri ja laevatatavad siseveed, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga meri ja siseveed;
 2) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli meri, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga meri ja siseveed;
 3) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli laevatatavad siseveed, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga siseveed.

 (4) Enne 2005. aasta 1. juulit väljastatud jetijuhi tunnistused kehtivad kuni 2006. aasta 31. detsembrini.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud tunnistuste vahetamiseks tuleb taotlus esitada hiljemalt 2006. aasta 31. detsembriks.

 (6) Isikul, kes on alates 1999. aasta 1. jaanuarist kuni 2005. aasta 1. juulini sooritanud edukalt väikelaevajuhi eksami, kuid ei ole väikelaevajuhi tunnistust välja võtnud, on õigus esitada taotlus käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud väikelaevajuhi tunnistuse saamiseks kuni 2006. aasta 31. detsembrini.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 952.  Veeteede Ameti poolt reederile või laevaagendile esitatud arved

 (1) Veeteede Ametil on õigus käesoleva seaduse §-s 501 ettenähtud tuletorni- ja navigatsioonitasude kohta esitatud arve reederi või laevaagendi poolt tasumata jätmisel esitada reederile või laevaagendile käesoleva seaduse § 504 lõikes 3 nimetatud makseteatis. Makseteatises kajastatud tasude tasumise tähtaeg on 30 päeva makseteatise saamisest arvates.
[RT III 2009, 46, 342 - jõust. 20.10.2009 - Riigikohtu 20.10.2009. a põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus nr 3-4-1-14-09 tunnistas § 95² lõike 1 esimese lause osa «kaubandusliku meresõidu koodeksi 2004. aasta 24. aprillini kehtinud redaktsiooni § 6 punkti 1 alapunktis 13 ettenähtud tuletorni- ja jäämurdetasude ning» põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.]

 (2) Makseteatises kajastatud tasumisele kuuluvad tasud arvutatakse arvete esitamise ajal kehtinud õigusaktide alusel.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

§ 953.  Meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse nõuete kohaldamine

  Enne käesoleva seaduse 22. peatüki jõustumist Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevale on reeder kohustatud taotlema meretöötunnistuse, kalandustöötunnistuse või ajutise meretöötunnistuse hiljemalt 2014. aasta 31. detsembriks.
[RT I, 29.06.2014, 108 - jõust. 01.07.2014]

§ 96. – § 101. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 102.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90–131);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.05.2009, lk 47–56);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.05.2009, lk 57–100);
nõukogu direktiiv 96/40/EÜ sadamariikide järelevalveinspektori isikutunnistuse ühise näidise kohta (EÜT L 196, 07.08.1996, lk 8–9);
nõukogu direktiiv 96/50/EÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste saamise tingimuste ühtlustamise kohta ühenduses (EÜT L 235, 17.09.1996, lk 31–38), muudetud määrustega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54);
nõukogu direktiiv 96/98/EÜ laevavarustuse kohta (EÜT L 46, 17.02.1997, lk 25–56), muudetud direktiividega 98/85/EÜ (EÜT L 315, 25.11.1998, lk 14–34), 2002/75/EÜ (EÜT L 254, 23.09.2002, lk 1–46), 2008/67/EÜ (ELT L 171, 01.07.2008, lk 16–62), 2009/26/EL (ELT L 113, 06.05.2009, lk 1–52), 2010/68/EL (ELT L 305, 20.11.2010, lk 1–54), 2011/75/EL (ELT L 239, 15.09.2011, lk 1–51), 2012/32/EL (ELT L 312, 10.11.2012, lk 1–61) ja 2013/52/EL (ELT L 304, 14.11.2013, lk 1–60) ning määrusega (EÜ) nr 596/2009 (ELT L 188, 18.07.2009, lk 14–92);
nõukogu direktiiv 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord (EÜT L 34, 09.02.1998, lk 1–29), muudetud direktiividega 1999/19/EÜ (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 48–49), 2002/35/EÜ (EÜT L 112, 27.04.2002, lk 21–33) ja 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ning määrusega (EÜ) nr 219/2009 (ELT L 87, 31.03.2009, lk 109–154);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.06.2009, lk 1–140), muudetud direktiiviga 2010/36/EL (ELT L 162, 29.06.2010, lk 1–135);
nõukogu direktiiv 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenevate või neist lahkuvate reisilaevade pardal viibivate isikute registreerimise kohta (EÜT L 188, 02.07.1998, lk 35–39), muudetud direktiiviga 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ning määrusega (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54);
nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta (EÜT L 138, 01.06.1999, lk 1–19), muudetud direktiividega 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ja 2009/18/EÜ (ELT L 131, 28.05.2009, lk 114–127) ning määrusega (EÜ) nr 219/2009 (ELT L 87, 31.03.2009, lk 109–154);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90), muudetud direktiividega 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ja 2007/71/EÜ (ELT L 329, 14.12.2007, lk 33–36) ning määrusega (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (ELT L 323, 03.12.2008, lk 33–61);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/96/EÜ, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid (EÜT L 13, 16.01.2002, lk 9–20), muudetud direktiividega 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ja määrusega (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (EÜT L 208, 05.08.2002, lk 10–27), muudetud direktiividega 2009/17/EÜ (ELT L 131, 28.05.2009, lk 101–113) ja 2009/18/EÜ (ELT L 131, 28.05.2009, lk 114–127);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/25/EÜ reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta (ELT L 123, 17.05.2003, lk 22–41), muudetud direktiiviga 2005/12/EÜ (ELT L 48, 19.02.2005, lk 19–27) ja määrusega (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 255, 30.09.2005, lk 11–21), muudetud direktiiviga 2009/123/EÜ (ELT L 280, 27.10.2009, lk 52–55);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/21/EÜ lipuriigi nõuete täitmise kohta (ELT L 131, 28.05.2009, lk 132–135);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted ning muudetakse nõukogu direktiivi 1999/35/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ (ELT L 131, 28.5.2009, lk 114–127);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ (ELT L 283, 29.10.2010, lk 1–10);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/54/EL 2006. aasta meretöönormide konventsiooni järgimise ja täitmise tagamisega seotud lipuriigi kohustuste kohta (ELT L 329, 10.12.2013, lk 1–4);
komisjoni direktiiv 2014/100/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (ELT L 308, 29.10.2014, lk 82–87).
[RT I, 05.04.2016, 1 - jõust. 15.04.2016]